[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
Leitud 47 artiklit
распределить 285a Г сов. → несов. распределять
‣ кого-что, между кем-чем (ära) jaotama, jagama; распределить детей по классам lapsi klassidesse jaotama, распределить работу tööd (ära) jaotama, правильно распределить время aega õigesti jaotama, распределить деньги между собой raha omavahel (ära) jagama;
‣ кого-что, куда kõnek. (pärast kooli lõpetamist) tööle määrama ~ suunama; распределить выпускников (kooli)lõpetajaid tööle suunama
‣ кого-что, между кем-чем (ära) jaotama, jagama; распределить детей по классам lapsi klassidesse jaotama, распределить работу tööd (ära) jaotama, правильно распределить время aega õigesti jaotama, распределить деньги между собой raha omavahel (ära) jagama;
‣ кого-что, куда kõnek. (pärast kooli lõpetamist) tööle määrama ~ suunama; распределить выпускников (kooli)lõpetajaid tööle suunama
разложить I 311a Г сов. → несов. раскладывать
‣ что laiali asetama ~ panema ~ paigutama ~ laduma ~ laotama; разложить книги по полкам raamatuid riiulitele paigutama, разложить карту на полу kaarti põrandale laiali laotama, разложить пасьянс pasjanssi laduma, разложить карты kaarte (välja) panema, разложить товар kaupa välja panema, разложить складную кровать välivoodit lahti tegema ~ tõmbama;
‣ что (tuld) üles tegema; разложить костёр lõket üles tegema;
‣ что, между кем-чем, на кого-что jaotama, ositama; разложить расходы между участниками kulusid osavõtjate vahel jaotama, разложить груз на пять подвод koormat viiele vankrile jaotama, разложить всё по полочкам (1) kõike korralikult riiulitele asetama, (2) kõnek. ülek. kõiki asju peas sahteldama ~ lahterdama ~ lahtritesse panema;
◊ разложить что по полочкам kõnek. kellele üksipulgi selgeks tegema mida
‣ что laiali asetama ~ panema ~ paigutama ~ laduma ~ laotama; разложить книги по полкам raamatuid riiulitele paigutama, разложить карту на полу kaarti põrandale laiali laotama, разложить пасьянс pasjanssi laduma, разложить карты kaarte (välja) panema, разложить товар kaupa välja panema, разложить складную кровать välivoodit lahti tegema ~ tõmbama;
‣ что (tuld) üles tegema; разложить костёр lõket üles tegema;
‣ что, между кем-чем, на кого-что jaotama, ositama; разложить расходы между участниками kulusid osavõtjate vahel jaotama, разложить груз на пять подвод koormat viiele vankrile jaotama, разложить всё по полочкам (1) kõike korralikult riiulitele asetama, (2) kõnek. ülek. kõiki asju peas sahteldama ~ lahterdama ~ lahtritesse panema;
◊ разложить что по полочкам kõnek. kellele üksipulgi selgeks tegema mida
разверстать 166 Г сов. → несов. развёрстывать кого-что
‣ jaotama, ositama, ära jagama; разверстать средства vahendeid jaotama, разверстать специалистов по стройкам spetsialiste ehituste vahel jagama;
‣ trük. murdma, küljendama
‣ jaotama, ositama, ära jagama; разверстать средства vahendeid jaotama, разверстать специалистов по стройкам spetsialiste ehituste vahel jagama;
‣ trük. murdma, küljendama
расписать 202a Г сов. → несов. расписывать
‣ кого-что sedeldama, (ositi teksti) välja kirjutama; расписать цитаты на карточки tsitaate sedelitele kandma;
‣ кого-что ära jaotama ~ määrama; peensusteni kirja panema; расписать по графам lahterdama, lahtritesse jaotama ~ kandma, расписать новобранцев по ротам noorsõdureid roodudesse (ära) jaotama ~ määrama, расписать по часам tunnitäpsusega kirja panema, расписать все дни kõiki päevi täis plaanima ~ planeerima;
‣ что, чем (täis, kirjuks) maalima, (joonistega) kirjama; расписать стены seinu täis maalima, seinamaale ~ seinale maalinguid tegema;
‣ что, о чём ülek. kõnek. üksipulgi kirjeldama ~ rääkima ~ seletama; (ilustades, suurendades) kujutama; расписать свои успехи oma edusammudest pikalt-laialt rääkima ~ kirjutama, расписать в ярких красках eredalt ~ eredates värvides kujutama, eredat ~ värvikat pilti maalima
‣ кого-что sedeldama, (ositi teksti) välja kirjutama; расписать цитаты на карточки tsitaate sedelitele kandma;
‣ кого-что ära jaotama ~ määrama; peensusteni kirja panema; расписать по графам lahterdama, lahtritesse jaotama ~ kandma, расписать новобранцев по ротам noorsõdureid roodudesse (ära) jaotama ~ määrama, расписать по часам tunnitäpsusega kirja panema, расписать все дни kõiki päevi täis plaanima ~ planeerima;
‣ что, чем (täis, kirjuks) maalima, (joonistega) kirjama; расписать стены seinu täis maalima, seinamaale ~ seinale maalinguid tegema;
‣ что, о чём ülek. kõnek. üksipulgi kirjeldama ~ rääkima ~ seletama; (ilustades, suurendades) kujutama; расписать свои успехи oma edusammudest pikalt-laialt rääkima ~ kirjutama, расписать в ярких красках eredalt ~ eredates värvides kujutama, eredat ~ värvikat pilti maalima
делить 307 Г несов. кого-что, на что, с кем jagama (ka ülek.), jaotama; делить учеников на группы õpilasi rühmitama ~ rühmadeks jaotama, делить с другом горе и радость sõbraga rõõmu ja muret jagama, делить двадцать на пять kahtekümmet viiega jagama;
◊ делить нечего кому, с кем pole puid ega maid jagada kellel kellega; делить шкуру неубитого медведя karu nahka jagama, enne kui karu käes; vrd. разделить, поделить
◊ делить нечего кому, с кем pole puid ega maid jagada kellel kellega; делить шкуру неубитого медведя karu nahka jagama, enne kui karu käes; vrd. разделить, поделить
перераспределить 285a Г сов. → несов. перераспределять кого-что, между кем-чем ümber jaotama ~ jagama; ümber suunama; перераспределить землю maad ümber jaotama, перераспределить учеников по классам õpilasi teistesse klassidesse ümber paigutama, перераспределить обязанности kohustusi ümber ~ teisiti jagama
поделить 308 Г сов. что, на что, с кем, между кем jagama, jaotama; поделить пополам pooleks jagama, поделить имущество vara jaotama, поделить последнее с другом sõbraga viimast jagama, чего вы не поделили? mille pärast teie siis nüüd kisute ~ tülitsete? mis kana teil kitkuda on? vrd. делить
подразделить 285a Г сов. → несов. подразделять кого-что, на что rühmitama, jaotama, liigendama, liigitama; подразделить главу на параграфы peatükki paragrahvideks jaotama ~ liigendama
районировать 171a Г сов. и несов. что rajoonima, rajoneerima (rajoonideks jaotama; rajoonide v. piirkondade järgi jaotama v. ära määrama); районировать сорта пшеницы nisusorte rajoonima
параграф 1 С м. неод. paragrahv; разделить ~ разбить текст на параграфы teksti paragrahvideks jaotama
перегородить 313a, буд. вр. также 290 Г сов. → несов. перегораживать что, чем
‣ (vaheseinaga) eraldama ~ jaotama; перегородить комнату пополам tuba vaheseinaga poolitama ~ pooleks jaotama;
‣ kõnek. tõkestama; перегородить реку плотиной jõge tammiga tõkestama, перегородить дорогу teele tõkkeid panema ~ tegema, teed tõkestama ~ kinni panema
‣ (vaheseinaga) eraldama ~ jaotama; перегородить комнату пополам tuba vaheseinaga poolitama ~ pooleks jaotama;
‣ kõnek. tõkestama; перегородить реку плотиной jõge tammiga tõkestama, перегородить дорогу teele tõkkeid panema ~ tegema, teed tõkestama ~ kinni panema
передислоцировать 171a Г сов. и несов. что sõj. ümber dislotseerima, teisiti asetama, ümber paigutama ~ jaotama
разделить 308 Г сов. → несов. разделять
‣ кого-что, с кем, на что, чем, между кем-чем jagama (ka mat.), jaotama; разделить целое на части tervikut osadeks jagama, разделить радость с другом sõbraga (oma) rõõmu jagama, разделить пополам pooleks jagama, разделить по справедливости õiglaselt jaotama, разделить четыре на два nelja kahega ~ kaheks jagama, разделить без остатка mat. jäägita jagama;
‣ кого-что eraldama, lahutama, lahku viima, separeerima; разделить понятия mõisteid eraldama ~ lahutama, их разделила война sõda viis nad lahku, толпа разделила их rahvahulk lahutas nad; vrd. делить
‣ кого-что, с кем, на что, чем, между кем-чем jagama (ka mat.), jaotama; разделить целое на части tervikut osadeks jagama, разделить радость с другом sõbraga (oma) rõõmu jagama, разделить пополам pooleks jagama, разделить по справедливости õiglaselt jaotama, разделить четыре на два nelja kahega ~ kaheks jagama, разделить без остатка mat. jäägita jagama;
‣ кого-что eraldama, lahutama, lahku viima, separeerima; разделить понятия mõisteid eraldama ~ lahutama, их разделила война sõda viis nad lahku, толпа разделила их rahvahulk lahutas nad; vrd. делить
расчленить 285a Г сов. → несов. расчленять что, на что liigendama, osadeks jaotama, liigestama; tükeldama; расчленить производственный процесс tootmist ~ tootmisprotsessi liigendama, расчленить равнину geol. tasandikku liigestama, расчленить предложение lgv. lauset liigendama, расчленить на главы peatükkideks jaotama ~ liigendama; vrd. членить
выделять 255 Г несов. → сов. выделить
‣ кого-что esile tõstma, eristama; välja valima; выделять курсивом kursiiviga esile tõstma ~ eristama, выделять несколько этапов в чём milles mitut järku ~ etappi eristama;
‣ что eritama; eraldama; растения выделяют кислород taimed eritavad hapnikku, выделять соль soola eraldama;
‣ кого-что osastama, (osadeks) jaotama; (vara)osa eraldama; выделять сыновей poegadele varandusosi jaotama ~ määrama ~ andma, выделять землю кому maad eraldama kellele
‣ кого-что esile tõstma, eristama; välja valima; выделять курсивом kursiiviga esile tõstma ~ eristama, выделять несколько этапов в чём milles mitut järku ~ etappi eristama;
‣ что eritama; eraldama; растения выделяют кислород taimed eritavad hapnikku, выделять соль soola eraldama;
‣ кого-что osastama, (osadeks) jaotama; (vara)osa eraldama; выделять сыновей poegadele varandusosi jaotama ~ määrama ~ andma, выделять землю кому maad eraldama kellele
разбирать 169a Г несов. → сов. разобрать
‣ что lahti võtma, demonteerima, lahti monteerima, osadeks lahutama, osandama, lammutama (ka trük.); разбирать пулемёт kuulipildujat lahti võtma, разбирать часы kella osadeks lahutama, разбирать печь ahju lammutama, разбирать постель voodit (magamaminekuks) tegema;
‣ что sort(eer)ima, jaotama, korda seadma; разбирать письма kirju sort(eer)ima, разбирать по номерам numbrite järgi sort(eer)ima ~ jaotama, разбирать бумаги pabereid korda seadma, разбирать кассу trük. tähekasti korda seadma;
‣ что arutama, analüüsima, käsitlema; разбирать персональное дело personaalküsimust arutama, разбирать дело в суде asja kohtus ~ kohtulikult arutama, разбирать конфликт konflikti arutama, разбирать статью artiklit ~ kirjutist arutama ~ analüüsima, разбирать предложение lgv. lauset analüüsima, lauseanalüüsi tegema;
‣ что, без доп. aru saama, mõistma, taipama; я не разбираю его почерк ma ei saa tema käekirjast aru, ma ei loe tema käekirja välja, не разбираю, кто говорит правду ma ei taipa, kes kõneleb tõtt;
‣ что (kõike paljude poolt) võtma ~ ostma; разбирать весь товар kõnek. kogu kaupa ära ostma;
‣ (без 1 и 2 л.) кого kõnek. valdama, võimust võtma; его разбирала злость teda valdas viha, ревность разбирает armukadedus võtab võimust, зависть разбирает кого kellel on kade meel, kes on kadedust täis, смех разбирает naer tikub ~ kipub peale;
‣ (безл.) кого kõnek. pähe hakkama, pehmeks tegema (alkoholi kohta); понемногу вино разбирало всех vähehaaval hakkas vein kõigile pähe;
‣ (без сов.) что kõnek. valima, vahet tegema; не разбирая средств vahendeid valimata, ехать, не разбирая дороги teed valimata ~ huupi ~ umbes sõitma;
◊ разбирать ~ разобрать по косточкам кого-что kõnek. keda-mida üksipulgi läbi arutama ~ võtma
‣ что lahti võtma, demonteerima, lahti monteerima, osadeks lahutama, osandama, lammutama (ka trük.); разбирать пулемёт kuulipildujat lahti võtma, разбирать часы kella osadeks lahutama, разбирать печь ahju lammutama, разбирать постель voodit (magamaminekuks) tegema;
‣ что sort(eer)ima, jaotama, korda seadma; разбирать письма kirju sort(eer)ima, разбирать по номерам numbrite järgi sort(eer)ima ~ jaotama, разбирать бумаги pabereid korda seadma, разбирать кассу trük. tähekasti korda seadma;
‣ что arutama, analüüsima, käsitlema; разбирать персональное дело personaalküsimust arutama, разбирать дело в суде asja kohtus ~ kohtulikult arutama, разбирать конфликт konflikti arutama, разбирать статью artiklit ~ kirjutist arutama ~ analüüsima, разбирать предложение lgv. lauset analüüsima, lauseanalüüsi tegema;
‣ что, без доп. aru saama, mõistma, taipama; я не разбираю его почерк ma ei saa tema käekirjast aru, ma ei loe tema käekirja välja, не разбираю, кто говорит правду ma ei taipa, kes kõneleb tõtt;
‣ что (kõike paljude poolt) võtma ~ ostma; разбирать весь товар kõnek. kogu kaupa ära ostma;
‣ (без 1 и 2 л.) кого kõnek. valdama, võimust võtma; его разбирала злость teda valdas viha, ревность разбирает armukadedus võtab võimust, зависть разбирает кого kellel on kade meel, kes on kadedust täis, смех разбирает naer tikub ~ kipub peale;
‣ (безл.) кого kõnek. pähe hakkama, pehmeks tegema (alkoholi kohta); понемногу вино разбирало всех vähehaaval hakkas vein kõigile pähe;
‣ (без сов.) что kõnek. valima, vahet tegema; не разбирая средств vahendeid valimata, ехать, не разбирая дороги teed valimata ~ huupi ~ umbes sõitma;
◊ разбирать ~ разобрать по косточкам кого-что kõnek. keda-mida üksipulgi läbi arutama ~ võtma
разбить 325 (буд. вр. разобью, разобьёшь, разобьёт) Г сов. → несов. разбивать
‣ кого-что katki ~ puruks ~ lõhki lööma, ära lõhkuma, purustama (ka ülek.); разбить посуду nõusid ära lõhkuma, разбиь вдребезги kildudeks lööma ~ lõhkuma, разбить себе колено endal põlve katki kukkuma, разбить нос nina veriseks lööma, разбить дорогу kõnek. teed ära lõhkuma, разбить врага vaenlast puruks lööma ~ purustama, разбить жизнь elu purustama ~ nurja ajama, разбить надежду lootust purustama, разбить кого в споре ülek. keda vaidluses võitma, kellele vaidluses peale jääma, разбить неверие ülek. umbusku hajutama;
‣ что, на что jaotama, jagama; пополнение разбили по ротам täiendus jaotati roodude vahel, берег реки разбили на дачные участки jõekallas jaotati ~ jagati suvilakruntideks;
‣ что rajama; разбить сад aeda rajama, разбить палатку telki üles panema, разбить лагерь laagrisse jääma, laagrit üles lööma;
‣ кого-что halvama; дед разбит параличом vanaisa on halvatud, паралич разбил ноги jalad on halvatud ~ halvati ära (kõnek.);
‣ что ehit. maha märkima, tikutama; разбить план здания hoonet maha märkima, разбить на плазе märkimispõrandale kandma;
‣ что trük. harvendama; разбить строки в наборе laoridu harvendama;
‣ что nahat. (karusnahka) venitama; nahka müdima (trumlis kloppima);
‣ что kõnek. (raha) lahti vahetama, peeneks tegema; разбить десять рублей kümme rubla peeneks tegema ~ lahti vahetama;
◊ разбить лёд между кем jääd sulatama kelle vahel; разбить наголову кого keda pihuks ja põrmuks lööma ~ tegema
‣ кого-что katki ~ puruks ~ lõhki lööma, ära lõhkuma, purustama (ka ülek.); разбить посуду nõusid ära lõhkuma, разбиь вдребезги kildudeks lööma ~ lõhkuma, разбить себе колено endal põlve katki kukkuma, разбить нос nina veriseks lööma, разбить дорогу kõnek. teed ära lõhkuma, разбить врага vaenlast puruks lööma ~ purustama, разбить жизнь elu purustama ~ nurja ajama, разбить надежду lootust purustama, разбить кого в споре ülek. keda vaidluses võitma, kellele vaidluses peale jääma, разбить неверие ülek. umbusku hajutama;
‣ что, на что jaotama, jagama; пополнение разбили по ротам täiendus jaotati roodude vahel, берег реки разбили на дачные участки jõekallas jaotati ~ jagati suvilakruntideks;
‣ что rajama; разбить сад aeda rajama, разбить палатку telki üles panema, разбить лагерь laagrisse jääma, laagrit üles lööma;
‣ кого-что halvama; дед разбит параличом vanaisa on halvatud, паралич разбил ноги jalad on halvatud ~ halvati ära (kõnek.);
‣ что ehit. maha märkima, tikutama; разбить план здания hoonet maha märkima, разбить на плазе märkimispõrandale kandma;
‣ что trük. harvendama; разбить строки в наборе laoridu harvendama;
‣ что nahat. (karusnahka) venitama; nahka müdima (trumlis kloppima);
‣ что kõnek. (raha) lahti vahetama, peeneks tegema; разбить десять рублей kümme rubla peeneks tegema ~ lahti vahetama;
◊ разбить лёд между кем jääd sulatama kelle vahel; разбить наголову кого keda pihuks ja põrmuks lööma ~ tegema
разложить II 311a Г сов. → несов. разлагать
‣ что, на что keem. lagundama; разложить воду на кислород и водород vett hapnikuks ja vesinikuks lagundama;
‣ что, на что jaotama, lahutama (ka mat., meh.); mat. (reaks) arendama; разложить число на множители arvu teguriteks lahutama;
‣ кого-что ülek. (moraalselt v. kõlbeliselt) laostama, demoraliseerima, desorganiseerima; разложить армию врага vaenlase sõjaväge ~ vägesid moraalselt laostama
‣ что, на что keem. lagundama; разложить воду на кислород и водород vett hapnikuks ja vesinikuks lagundama;
‣ что, на что jaotama, lahutama (ka mat., meh.); mat. (reaks) arendama; разложить число на множители arvu teguriteks lahutama;
‣ кого-что ülek. (moraalselt v. kõlbeliselt) laostama, demoraliseerima, desorganiseerima; разложить армию врага vaenlase sõjaväge ~ vägesid moraalselt laostama
барыш 29 С м. неод. kõnek. vahe(lt)kasu, profiit, kasum; получить сорок рублей барыша nelikümmend rubla vahelt saama, делить барыши vahe(lt)kasu ~ kasumit jaotama ~ jagama
доля ед. ч. 63, мн. ч. 64 С ж. неод.
‣ jagu, osa; -ndik; делить на равные доли võrdseteks osadeks jaotama, пятая доля viiendik, в его словах есть доля правды ~ истины tema jutus on terake tõtt, доля листа trük. poognajagum, доля лёгкого anat. kopsusagar, затылочная доля anat. kuklasagar;
‣ (без мн. ч.) saatus, osa; горькая доля kurb saatus, выпасть на долю osaks langema;
‣ dool (vana massiühik, umb. 44 mg);
◊ входить ~ войти в долю с кем kelle osanikuks hakkama; львиная доля suurem osa, lõviosa, hiidosa
‣ jagu, osa; -ndik; делить на равные доли võrdseteks osadeks jaotama, пятая доля viiendik, в его словах есть доля правды ~ истины tema jutus on terake tõtt, доля листа trük. poognajagum, доля лёгкого anat. kopsusagar, затылочная доля anat. kuklasagar;
‣ (без мн. ч.) saatus, osa; горькая доля kurb saatus, выпасть на долю osaks langema;
‣ dool (vana massiühik, umb. 44 mg);
◊ входить ~ войти в долю с кем kelle osanikuks hakkama; львиная доля suurem osa, lõviosa, hiidosa
надвое Н
‣ pooleks, kaheks (osaks); разделить надвое pooleks tegema, kaheks jaotama, сложить лист надвое lehte pooleks murdma, дорога разделилась надвое tee hargnes kaheks;
‣ ülek. kõnek. kaksiti, kaksipidi, kahtepidi, kahemõtteliselt;
◊ бабушка (ещё) надвое сказала kõnekäänd asi on veel ~ alles segane ~ tume, see pole veel kindel
‣ pooleks, kaheks (osaks); разделить надвое pooleks tegema, kaheks jaotama, сложить лист надвое lehte pooleks murdma, дорога разделилась надвое tee hargnes kaheks;
‣ ülek. kõnek. kaksiti, kaksipidi, kahtepidi, kahemõtteliselt;
◊ бабушка (ещё) надвое сказала kõnekäänd asi on veel ~ alles segane ~ tume, see pole veel kindel
наслоить 283 Г сов. → несов. наслаивать что, чего
‣ kihistama, kihitama, kihtidena asetama, ladestama;
‣ kihtidesse jaotama; наслоить слюды vilgukivi kihiti lahti lõikama;
‣ kok. lehestama; наслоить тесто lehttaignat tegema, taignat lehestama
‣ kihistama, kihitama, kihtidena asetama, ladestama;
‣ kihtidesse jaotama; наслоить слюды vilgukivi kihiti lahti lõikama;
‣ kok. lehestama; наслоить тесто lehttaignat tegema, taignat lehestama
обвезти 362 Г сов. → несов. обвозить
‣ кого-что, вокруг чего ümber mille ~ kõnek. (kõrvalteid mööda) sõidutama ~ vedama;
‣ что kõnek. (vedades) laiali jaotama ~ (paljudele) kätte toimetama ~ viima
‣ кого-что, вокруг чего ümber mille ~ kõnek. (kõrvalteid mööda) sõidutama ~ vedama;
‣ что kõnek. (vedades) laiali jaotama ~ (paljudele) kätte toimetama ~ viima
переделить 308 Г сов. → несов. переделять что ümber ~ uuesti jaotama ~ jagama; переделить землю maad ümber jagama
пополам Н
‣ pooleks, kaheks; разрезать пополам pooleks lõikama, разделить пополам pooleks ~ kaheks jaotama ~ jagama;
‣ с предлогом «с» образует предложное сочетание: с чем pooleks, kaheks; с кем kahe peale, kahasse; сок пополам с водой veega pooleks (lahjendatud) mahl, снег пополам с дождём (lume)lörts, lobjakas, снимать комнату пополам с кем kahe peale ~ kahekesi tuba üürima;
◊ с грехом пополам kõnek. patuga pooleks, läbi häda, kuidagimoodi; с горем пополам kõnek. läbi häda, suure surmaga
‣ pooleks, kaheks; разрезать пополам pooleks lõikama, разделить пополам pooleks ~ kaheks jaotama ~ jagama;
‣ с предлогом «с» образует предложное сочетание: с чем pooleks, kaheks; с кем kahe peale, kahasse; сок пополам с водой veega pooleks (lahjendatud) mahl, снег пополам с дождём (lume)lörts, lobjakas, снимать комнату пополам с кем kahe peale ~ kahekesi tuba üürima;
◊ с грехом пополам kõnek. patuga pooleks, läbi häda, kuidagimoodi; с горем пополам kõnek. läbi häda, suure surmaga
поровну Н võrdselt, ühepalju; разделить поровну võrdselt jaotama, получить поровну võrdselt ~ ühepalju saama
равномерно Н ühtlaselt, ühetasaselt; равномерно распределить обязанности kohustusi ühtlaselt jaotama, равномерно ускоренное движение meh. ühtlaselt kiirenev liikumine
разгородить 313a, 290 Г сов. → несов. разгораживать что, чем (aiaga, vaheseinaga vm.) eraldama ~ jaotama; разгородить амбар aidale vaheseinu tegema, разгородить комнату надвое tuba vaheseinaga pooleks ~ kaheks tegema ~ poolitama
разграфить 300a Г сов. → несов. разграфлять что lahterdama, lahtriteks jaotama, lahtreid joonima; разграфить лист бумаги paberilehele lahtreid joonima
раздать I 228 Г сов. → несов. раздавать I кого-что, кому laiali ~ välja jagama, ära jaotama; раздать деньги бедным raha vaestele jagama, раздать подарки kinke jagama, раздать карты kaarte (välja) jagama
разложиться I 311 Г сов. → несов. раскладываться kõnek. (asju) laiali jaotama ~ kohale panema; end valmis seadma; он разложился и начал заниматься ta laotas raamatud laiali ja seadis end ~ hakkas õppima
рассрочить 271a Г сов. → несов. рассрочивать что maj., jur. ajatama, maksmist ~ tasumist mitmele tähtajale jaotama; рассрочить уплату долга võla tasumist ajatama
расчислить 269a (повел. накл. расчисли) Г сов. → несов. расчислять что kõnek. arvestuste järgi ära jaotama, ette arvestama, arvutama, kalkuleerima
три 134b Ч kolm; трижды три -- девять kolm korda kolm on üheksa, три с половиной kolm ja pool, часы пробили три kell lõi kolm, делить на три kolmeks jagama ~ jaotama, сдать экзамен на три eksamil kolme saama, eksamit kolme peale tegema, в трёх шагах (1) kolme sammu kaugusel, (2) ülek. paari sammu kaugusel, дом в три этажа kolmekorruseline maja;
◊ плакать в три ручья kõnek. pisaraid valama, pisaraist nõretama; наговорить с три короба kõnek. maast ja ilmast ~ maad ja ilma kokku rääkima ~ jahvatama; гнуть ~ согнуть в три дуги ~ погибели кого kõnek. seitset imet tegema kellega, seitset nahka võtma kellelt, keda oinasarveks ~ sõlme keerama, liistule tõmbama, kellele vett ja vilet peale panema; выгонять ~ гнать ~ прогнать в три шеи кого madalk. keda käkaskaela välja lööma ~ kihutama, nattipidi ~ kraedpidi välja viskama, kellele sulge sappa panema; заблудиться в трёх соснах iroon. kolme puu vahel ära eksima, küpse kallal külmetama, kõige lihtsamatki asja mitte jagama; от горшка три вершка kõnek. põlvepikkune, alla arssina (olema); три раза «ха-ха-ха» kõnek. naerulugu, naerukoht, naeruasi
◊ плакать в три ручья kõnek. pisaraid valama, pisaraist nõretama; наговорить с три короба kõnek. maast ja ilmast ~ maad ja ilma kokku rääkima ~ jahvatama; гнуть ~ согнуть в три дуги ~ погибели кого kõnek. seitset imet tegema kellega, seitset nahka võtma kellelt, keda oinasarveks ~ sõlme keerama, liistule tõmbama, kellele vett ja vilet peale panema; выгонять ~ гнать ~ прогнать в три шеи кого madalk. keda käkaskaela välja lööma ~ kihutama, nattipidi ~ kraedpidi välja viskama, kellele sulge sappa panema; заблудиться в трёх соснах iroon. kolme puu vahel ära eksima, küpse kallal külmetama, kõige lihtsamatki asja mitte jagama; от горшка три вершка kõnek. põlvepikkune, alla arssina (olema); три раза «ха-ха-ха» kõnek. naerulugu, naerukoht, naeruasi
два 134a Ч koos mees- või kesksoost sõnaga või ilma nimisõnata kaks; kõnek. paar; два мальчика kaks poissi, два с половиной kaks ja pool, делить на два kaheks jagama ~ jaotama, по два kahekaupa, kakshaaval, paarikaupa, в двух шагах от кого-чего paari sammu kaugusel kellest-millest, объяснить в двух словах paari sõnaga selgitama;
◊ в два счёта kõnek. üks-kaks-kolm, kähku; ни два ни полтора kõnek. ei see ega teine; палка о двух концах kahe teraga mõõk; убить двух зайцев kõnek. kaht kärbest ühe hoobiga tabama; чёрта с два! madalk. võta näpust!
◊ в два счёта kõnek. üks-kaks-kolm, kähku; ни два ни полтора kõnek. ei see ega teine; палка о двух концах kahe teraga mõõk; убить двух зайцев kõnek. kaht kärbest ühe hoobiga tabama; чёрта с два! madalk. võta näpust!
на I предлог I с вин. п.
‣ suuna v. suundumuse märkimisel otsa, peale, kallale, poole, -le, -sse; залезть на дерево puu otsa ronima, вскочить на коня ratsu selga hüppama, наткнуться на камень kivi otsa komistama, надеяться на товарища sõbra peale ~ sõbrale lootma, брать на себя enda peale ~ enda teha võtma, с боку на бок küljelt küljele, окна выходят на море aknad on mere poole, на восток itta, ida poole, ida suunas, вид на море vaade merele, сесть на стул toolile istuma, (пригласить) на обед lõunale ~ lõunasöögile (kutsuma), отправиться на охоту jahile minema, (надевать) на голову, на руку, на ногу pähe, kätte, jalga (panema), приходить на ум mõttesse tulema, поехать на Украину Ukrainasse sõitma, автобус на Пярну Pärnu buss, Pärnusse sõitev buss, на свадьбу pulma, на войну sõtta, брать работу на дом tööd koju võtma, взять на руки sülle võtma, попасться на глаза silma alla sattuma;
‣ aja v. ajapiiri märkimisel -l, -ks; на следующий день (1) järgmisel päeval, (2) järgmiseks päevaks, в ночь с субботы на воскресенье ööl vastu pühapäeva, он уехал на три года ta sõitis kolmeks aastaks ära, на этот раз seekord;
‣ toimimisviisi märkimisel -le, peale, -st, -ga; опуститься на колени põlvili ~ põlvedele laskuma, встать на цыпочки kikivarvule tõusma, перейти на ты sina peale minema, sinatama hakkama, сказать на ухо kõrva sisse ütlema, kõrva sosistama, запереть на замок lukustama, lukku panema, говорить на память peast kõnelema, верить на слово sõnast uskuma;
‣ mõõdu v. määra märkimisel eest, võrra, jagu jt.; купить на рубль rubla eest ostma, опоздать на несколько минут mõni minut hilinema, разделить на части osadeks jaotama ~ jagama, каюта на два человека kaheinimesekajut, выше на голову pea jagu üle ~ kõrgem ~ pikem, (длиннее, шире) на один метр ühe meetri võrra ~ meeter (pikem, laiem), он старше меня на три года ta on minust kolm aastat vanem, на рубль дороже rubla võrra kallim, прославиться на весь мир maailmakuulsaks saama, (кричать) на весь дом (karjuma) üle kogu maja ~ nii et terve maja kajab;
‣ tunnuse v. suhte märkimisel -st, -ga jt.; слепой на один глаз ühest silmast pime, хромать на одну ногу ühte jalga ~ ühest jalast lonkama, боек на язык sõnakas, лёгкий на ногу kergejalgne, на мой вкус minu maitse järgi, слово оканчивается на гласный sõna lõpeb täishäälikuga, sõna on vokaallõpuline;
‣ võrdluse v. sarnasuse märkimisel kelle-mille sarnane ~ taoline; походить на отца isa nägu olema, isaga sarnanema, послышалось что-то похожее на выстрел nagu oleks pauk käinud;
‣ eesmärgi, sihi vm. märkimisel -ks, -le jt.; взять на поруки käendusele võtma, подарить на день рождения sünnipäevaks kinkima, работать на кого kelle heaks ~ kasuks töötama, учиться на инженера inseneriks õppima, учиться на пятёрки ~ на отлично viitele õppima, разрешение на проезд läbisõiduluba, испытание на растяжение venitusteim, билет на самолёт lennu(ki)pilet, деньги на пальто mantliraha, на благо родины kodumaa hüvanguks, матч на первенство мира maailmameistri(tiitli)matš, право на самоопределение enesemääramisõigus, право на труд õigus tööle, монополия на продажу нефти naftamüügimonopol, подозрение на рак vähikahtlus(tus), на чьё счастье (1) kelle õnne peale, (2) kelle õnneks (vedamise mõttes), на зависть kiuste, nimme; II с предл. п. . koha v. toimimissfääri märkimisel peal, otsas, -l, -s; сидеть на стуле toolil istuma, стоять на горе mäe otsas ~ mäel seisma ~ asuma, на берегу kaldal, на Волге Volgal, Volga jõel, Volga ääres, Volga kaldal, на лугу niidul, aasal, выступать на собрании koosolekul sõna võtma, на работе tööl, на похоронах matus(t)el, весь дом на ней kõnek. tema õlul on kogu majapidamine, на заводе tehases, на Кавказе Kaukaasias, на севере põhjas, põhjalas, põhjamaal, на войне sõjas, шапка на голове müts on peas, туфли на ногах kingad on jalas, что у тебя на уме mis su mõttes küll on, на службе teenistuses, на свадьбе pulmas, на медицинском факультете arstiteaduskonnas, на приёме у врача arsti juures;
‣ aja märkimisel -l; отправляться на рассвете koidikul teele asuma, на прошлой неделе möödunud ~ läinud nädalal, на днях neil päevil, на каникулах koolivaheajal, на старости лет vanuigi, vanas eas, на первых порах esialgu;
‣ toimimisviisi märkimisel peal, all, ees, eest, -l, -lt, -ga, -il jt.; у всех на глазах kõigi silme all ~ ees, kõigi nähes, ходить на цыпочках kikivarvul käima, на карачках kõnek. neljakäpukil, стоять на коленях põlvili olema, põlvitama, на бегу jooksu peal(t), спрыгнуть на ходу käigul ~ käigu peal(t) maha hüppama, машина на ходу auto on sõidukorras, жарить на масле võiga praadima, на выгодных условиях soodsatel tingimustel, обещать на словах (1) suuliselt ~ suusõnal lubama, (2) vaid moepärast lubama, говорить на английском языке inglise keelt rääkima;
‣ tunnuse märkimisel -ga, nimetavaline ~ omastavaline täiendsõna jt.; туфли на высоком каблуке kõrge kontsaga kingad, пальто на меху karusvoodriga mantel, мост на понтонах pontoonsild, ujuksild, матрас на пружинах vedrumadrats;
‣ vahendi märkimisel -l, -ga, osastav; выполнять упражнения на кольцах rõngastel võimlema ~ harjutusi tegema, работать на ткацком станке kudumistelgedel ~ kangastelgedel töötama, ходить на костылях karkudel ~ karkudega käima, кататься на лыжах suusatama, ехать на трамвае trammiga sõitma, играть на скрипке viiulit ~ (midagi) viiulil mängima;
◊ на свой страх и риск omal riisikol ~ vastutusel; на свежую голову selge peaga; мастер на все руки meister igal alal, mees iga asja peale; злой на язык kurja ~ salvava keelega; нечист на руку pikanäpumees; сводить на нет luhta ~ nurja ajama, nurjama, nullini viima
‣ suuna v. suundumuse märkimisel otsa, peale, kallale, poole, -le, -sse; залезть на дерево puu otsa ronima, вскочить на коня ratsu selga hüppama, наткнуться на камень kivi otsa komistama, надеяться на товарища sõbra peale ~ sõbrale lootma, брать на себя enda peale ~ enda teha võtma, с боку на бок küljelt küljele, окна выходят на море aknad on mere poole, на восток itta, ida poole, ida suunas, вид на море vaade merele, сесть на стул toolile istuma, (пригласить) на обед lõunale ~ lõunasöögile (kutsuma), отправиться на охоту jahile minema, (надевать) на голову, на руку, на ногу pähe, kätte, jalga (panema), приходить на ум mõttesse tulema, поехать на Украину Ukrainasse sõitma, автобус на Пярну Pärnu buss, Pärnusse sõitev buss, на свадьбу pulma, на войну sõtta, брать работу на дом tööd koju võtma, взять на руки sülle võtma, попасться на глаза silma alla sattuma;
‣ aja v. ajapiiri märkimisel -l, -ks; на следующий день (1) järgmisel päeval, (2) järgmiseks päevaks, в ночь с субботы на воскресенье ööl vastu pühapäeva, он уехал на три года ta sõitis kolmeks aastaks ära, на этот раз seekord;
‣ toimimisviisi märkimisel -le, peale, -st, -ga; опуститься на колени põlvili ~ põlvedele laskuma, встать на цыпочки kikivarvule tõusma, перейти на ты sina peale minema, sinatama hakkama, сказать на ухо kõrva sisse ütlema, kõrva sosistama, запереть на замок lukustama, lukku panema, говорить на память peast kõnelema, верить на слово sõnast uskuma;
‣ mõõdu v. määra märkimisel eest, võrra, jagu jt.; купить на рубль rubla eest ostma, опоздать на несколько минут mõni minut hilinema, разделить на части osadeks jaotama ~ jagama, каюта на два человека kaheinimesekajut, выше на голову pea jagu üle ~ kõrgem ~ pikem, (длиннее, шире) на один метр ühe meetri võrra ~ meeter (pikem, laiem), он старше меня на три года ta on minust kolm aastat vanem, на рубль дороже rubla võrra kallim, прославиться на весь мир maailmakuulsaks saama, (кричать) на весь дом (karjuma) üle kogu maja ~ nii et terve maja kajab;
‣ tunnuse v. suhte märkimisel -st, -ga jt.; слепой на один глаз ühest silmast pime, хромать на одну ногу ühte jalga ~ ühest jalast lonkama, боек на язык sõnakas, лёгкий на ногу kergejalgne, на мой вкус minu maitse järgi, слово оканчивается на гласный sõna lõpeb täishäälikuga, sõna on vokaallõpuline;
‣ võrdluse v. sarnasuse märkimisel kelle-mille sarnane ~ taoline; походить на отца isa nägu olema, isaga sarnanema, послышалось что-то похожее на выстрел nagu oleks pauk käinud;
‣ eesmärgi, sihi vm. märkimisel -ks, -le jt.; взять на поруки käendusele võtma, подарить на день рождения sünnipäevaks kinkima, работать на кого kelle heaks ~ kasuks töötama, учиться на инженера inseneriks õppima, учиться на пятёрки ~ на отлично viitele õppima, разрешение на проезд läbisõiduluba, испытание на растяжение venitusteim, билет на самолёт lennu(ki)pilet, деньги на пальто mantliraha, на благо родины kodumaa hüvanguks, матч на первенство мира maailmameistri(tiitli)matš, право на самоопределение enesemääramisõigus, право на труд õigus tööle, монополия на продажу нефти naftamüügimonopol, подозрение на рак vähikahtlus(tus), на чьё счастье (1) kelle õnne peale, (2) kelle õnneks (vedamise mõttes), на зависть kiuste, nimme; II с предл. п. . koha v. toimimissfääri märkimisel peal, otsas, -l, -s; сидеть на стуле toolil istuma, стоять на горе mäe otsas ~ mäel seisma ~ asuma, на берегу kaldal, на Волге Volgal, Volga jõel, Volga ääres, Volga kaldal, на лугу niidul, aasal, выступать на собрании koosolekul sõna võtma, на работе tööl, на похоронах matus(t)el, весь дом на ней kõnek. tema õlul on kogu majapidamine, на заводе tehases, на Кавказе Kaukaasias, на севере põhjas, põhjalas, põhjamaal, на войне sõjas, шапка на голове müts on peas, туфли на ногах kingad on jalas, что у тебя на уме mis su mõttes küll on, на службе teenistuses, на свадьбе pulmas, на медицинском факультете arstiteaduskonnas, на приёме у врача arsti juures;
‣ aja märkimisel -l; отправляться на рассвете koidikul teele asuma, на прошлой неделе möödunud ~ läinud nädalal, на днях neil päevil, на каникулах koolivaheajal, на старости лет vanuigi, vanas eas, на первых порах esialgu;
‣ toimimisviisi märkimisel peal, all, ees, eest, -l, -lt, -ga, -il jt.; у всех на глазах kõigi silme all ~ ees, kõigi nähes, ходить на цыпочках kikivarvul käima, на карачках kõnek. neljakäpukil, стоять на коленях põlvili olema, põlvitama, на бегу jooksu peal(t), спрыгнуть на ходу käigul ~ käigu peal(t) maha hüppama, машина на ходу auto on sõidukorras, жарить на масле võiga praadima, на выгодных условиях soodsatel tingimustel, обещать на словах (1) suuliselt ~ suusõnal lubama, (2) vaid moepärast lubama, говорить на английском языке inglise keelt rääkima;
‣ tunnuse märkimisel -ga, nimetavaline ~ omastavaline täiendsõna jt.; туфли на высоком каблуке kõrge kontsaga kingad, пальто на меху karusvoodriga mantel, мост на понтонах pontoonsild, ujuksild, матрас на пружинах vedrumadrats;
‣ vahendi märkimisel -l, -ga, osastav; выполнять упражнения на кольцах rõngastel võimlema ~ harjutusi tegema, работать на ткацком станке kudumistelgedel ~ kangastelgedel töötama, ходить на костылях karkudel ~ karkudega käima, кататься на лыжах suusatama, ехать на трамвае trammiga sõitma, играть на скрипке viiulit ~ (midagi) viiulil mängima;
◊ на свой страх и риск omal riisikol ~ vastutusel; на свежую голову selge peaga; мастер на все руки meister igal alal, mees iga asja peale; злой на язык kurja ~ salvava keelega; нечист на руку pikanäpumees; сводить на нет luhta ~ nurja ajama, nurjama, nullini viima
обделить 308 Г сов. → несов. обделять кого, чем
‣ (jagamisel) ilma jätma; судьба не обделила его умом saatus ei ole teda mõistusest ilma jätnud;
‣ madalk. (paljudele) jaotama ~ jagama; обделить детей конфетами lastele komme jagama
‣ (jagamisel) ilma jätma; судьба не обделила его умом saatus ei ole teda mõistusest ilma jätnud;
‣ madalk. (paljudele) jaotama ~ jagama; обделить детей конфетами lastele komme jagama
разрезать 169a Г несов. → сов. разрезать что
‣ lahti ~ katki ~ lõhki ~ läbi ~ tükkideks lõikama; разрезать хлеб leiba lahti lõikama, разрезать книгу raamatut lahti lõikama, разрезать нарыв paiset lahti lõikama, разрезать коммуникации ühendusteid läbi lõikama;
‣ ülek. lõikama, poolitama, jaotama; пароход разрезает волны laev lõikab laineid, река разрезает город jõgi lõikab ~ poolitab ~ jaotab linna kaheks
‣ lahti ~ katki ~ lõhki ~ läbi ~ tükkideks lõikama; разрезать хлеб leiba lahti lõikama, разрезать книгу raamatut lahti lõikama, разрезать нарыв paiset lahti lõikama, разрезать коммуникации ühendusteid läbi lõikama;
‣ ülek. lõikama, poolitama, jaotama; пароход разрезает волны laev lõikab laineid, река разрезает город jõgi lõikab ~ poolitab ~ jaotab linna kaheks
распланировать 171a, распланировать 172a Г сов. → несов. распланировывать что (ära) plaanima, planeerima (plaani koostama; maapinda tasandama, laajama); распланировать рабочий день tööpäeva täis planeerima ~ plaanima ~ plaanikohaselt ära jaotama, распланировать площадку для игры mänguplatsi ~ mänguväljakut (ära) tasandama ~ siluma ~ laajama
составной 120 П liit-, koostis-, osa-, sektsioon-, liidetud, ühendatud, kokkupandud, kokkupandav; составная колонна ehit. liitsammas, составная балка ehit. liittala, составная рейка mäend. liitlatt, составная мачта mer. liitmast, составное сказуемое lgv. liitöeldis, составной элемент koostisosa, koostiselement, osis, составная часть koostisosa, komponent, osis, ingredient (ka mat., keem., farm.), составное число mat. kordarv, составная река geol. haardjõgi, составное плавание mer. kombineeritud sõitmine, составное судно mer. sektsioonlaev, разложить на составные части jaostama, liigestama, üksikosadeks ~ algosadeks jaotama, eritlema
стопка I 72 С ж. неод. dem. (väike) pakk, kimp, virn; стопка писем kirjapakk, стопка тетрадей vihikupakk, vihikuvirn, складывать в стопку kimpu ~ pakki panema ~ köitma, раскладывать на стопки kimpudesse ~ pakkidesse jaotama ~ jagama, лежать стопкой virnas ~ pakis ~ pinus olema
четверо 135b Ч neli; neljad, neli paari; neljakesi; четверо суток neli ööpäeva, четверо саней neli rege ~ saani, четверо детей neli last, lapsed neljakesi, четверо ножниц neljad käärid, нас четверо meid on neli, oleme neljakesi, делить на четверых nelja vahel jaotama ~ jagama, есть за четверых mehe eest ~ mehe moodi ~ mitme mehe eest sööma
