[VES] Russian-Estonian dictionary


Query:

in

Sama päring eesti-vene sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 239 artiklit, väljastan 200

бросать 169a Г несов. сов. бросить
кого-что, чем viskama, loopima, heitma, pilduma, ülek. ka pillama; бросать окурок suitsuotsa ära viskama, бросать гранату granaati heitma, бросать снежками в кого keda lumepallidega loopima, бросать оружие ülek. relva maha panema, püssi põõsasse viskama, бросать в тюрьму vanglasse heitma;
кого-что hülgama, maha jätma; бросать семью perekonda hülgama, бросать кого в беде keda hädas maha jätma, бросать имущество на произвол судьбы varandust saatuse hooleks jätma;
что, с инф. maha jätma, katkestama, loobuma; бросать курить suitsetamist maha jätma, бросать работу (1) tööd kõrvale heitma, (2) töölt lahkuma, бросать учёбу õpinguid katkestama, бросьте! kõnek. ah, jätke (järele)! jätke ~ lõpetage juba!
кого-что paiskama (ka ülek.); бросать в бой дивизию diviisi lahingusse paiskama, бросать правду в лицо кому tõde näkku paiskama kellele;
кого во что безл. (higiseks, kuumaks) võtma ~ lööma; его бросало то в жар, то в холод tal oli vaheldumisi külm ja kuum;
бросать ~ бросить камень ~ камушек в чей огород kivi kelle kapsaaeda viskama; бросать ~ бросить жребий liisku heitma; бросать ~ бросить тень varju heitma; бросать ~ бросить якорь ankrusse jääma; бросать ~ бросить вызов väljakutset heitma; бросать ~ бросить на ветер tuulde loopima ~ pilduma; бросать ~ бросить перчатку кому kinnast viskama kellele
вид I 1 (род. п. ед. ч. вида и виду, предл. п. ед. ч. о виде, в виду, на виду) С м. неод.
väljanägemine, välimus; hoiak, olek; внешний вид välimus, väljanägemine, на вид, с виду, по виду pealtnäha, välimuselt, väljanägemiselt, ему на вид лет пятьдесят ta näib viiekümneaastasena, ta näeb välja nagu viiekümneaastane, пальто не имеет никакого вида mantlil pole nägu ega tegu, у него болезненный вид ta näeb haiglane välja, говорить с лукавым видом kavala näoga ~ moega rääkima, рассматривать с видом знатока vaadeldes tarka nägu tegema, с независимым видом sõltumatu hoiakuga, в нетрезвом ~ в пьяном виде joobnud olekus, в разбавленном виде lahjendatuna, lahjendatud kujul, lahjendatust peast, в исправленном виде parandatuna, parandatud peast, в готовом виде valmiskujul, осадки в виде дождя vihm;
vaade; общий вид üldvaade, вид сверху ülaltvaade, pealtvaade, вид из окна vaade aknast, вид на море vaade merele, открытки с видами Таллинна postkaardid Tallinna vaadetega, Tallinna piltpostkaardid;
виды мн. ч. väljavaade, väljavaated; виды на будущее tulevikuväljavaated;
быть на виду (1) silme all ~ silme ees ~ nähtaval ~ vaateväljas olema, (2) silma paistma; у всех на виду kõigi nähes; терять ~ потерять из виду silmist kaotama; при виде кого keda nähes; скрываться ~ скрыться из виду silmapiirilt ~ vaateväljalt kaduma; видал виды kõnek. on palju näinud; делать ~ сделать вид nägu tegema, teesklema; для виду silmakirjaks; иметь в виду silmas pidama; не показывать ~ показать ~ не подавать ~ подать виду mitte välja näitama; иметь виды на кого-что keda-mida silmas pidama, kellele-millele pretendeerima; ни под каким видом mitte mingil juhul ~ kujul; под видом чего ettekäändel; под видом (врача) -na (näit. arstina esinema); упускать ~ упустить из вида ~ из виду kahe silma vahele jätma; ставить ~ поставить на вид кому noomitust tegema; вид на жительство (1) elamisluba, (2) van. isikutunnistus
внимание 115 С с. неод. (без мн. ч.) tähelepanu; быть в центре внимания tähelepanu keskpunktis ~ tulipunktis olema, обращать внимание на что millele tähelepanu pöörama ~ juhtima, обращать на себя внимание tähelepanu enesele tõmbama, tähelepanu äratama, не обращайте внимания! ärge pange tähele! не обращая внимания на что tähele panemata mida, hoolimata millest, уделять внимание кому-чему kellele-millele tähelepanu osutama ~ pöörama, оказывать внимание кому kellele tähelepanu osutama, kellest välja tegema, окружать вниманием кого erilist tähelepanu osutama, сосредоточивать внимание на чём tähelepanu millele keskendama, заострить внимание на чём tähelepanu juhtima ~ suunama ~ koondama ~ keskendama millele, привлекать внимание tähelepanu äratama, приковывать внимание tähelepanu paeluma ~ köitma, отвлечь внимание от чего tähelepanu kõrvale juhtima millelt, оставлять без внимания что tähelepanuta jätma mida, принимать во внимание что arvesse võtma mida, принимая во внимание что arvestades mida, достойный ~ заслуживающий внимания вопрос tähelepanu vääriv küsimus, он весь внимание ta on tähelepanu ise, вниманию покупателей ostjate tähelepanuks ~ ostjatele teadmiseks, слушать с большим вниманием suure tähelepanuga ~ väga tähelepanelikult kuulama
вопрос 1 С м. неод. küsimus, probleem, asi; наболевшие вопросы дня pakilised ~ põletavad päevaküsimused ~ -probleemid, наводящий вопрос suunav küsimus, национальный вопрос rahvusküsimus, основной вопрос философии filosoofia põhiküsimus, вопрос чести auküsimus, вопрос нескольких дней mõne päeva küsimus, вопрос одного-двух дней päevade ~ paari päeva küsimus, задать вопрос кому küsimust esitama kellele, обратиться с вопросом к кому küsimusega pöörduma kelle poole, отвечать на вопросы küsimustele vastama, засыпать вопросами küsimustega üle külvama, ставить вопрос на обсуждение küsimust ~ probleemi arutamiseks ~ arutluseks esitama, жилищный вопрос korteriprobleem, вопросы истории ajalooprobleemid (pealkirjana: «Ajaloo küsimusi»), это совсем другой вопрос see on hoopis teine küsimus ~ asi;
oстaвлять ~ оставить под вопросом lahtiseks jätma; ставить ~ поставить под вопрос küsimärgi alla seadma; вопрос жизни или смерти elu ja surma küsimus; больной вопрос valus ~ hell ~ aktuaalne küsimus; быть под большим вопросом küsitav ~ kahtlane olema, küsimärgi all seisma, selguseta olema; ставить ~ поставить вопрос ребром otse ~ kategooriliselt küsima
впечатление 115 С с. неод.
mulje, impressioon, mõju; зрительное впечатление nägemismulje, делиться ~ обмениваться впечатлениями muljeid vahetama, судить по первому впечатлению esimese mulje põhjal otsustama, произвести хорошее впечатление на кого kellele head muljet jätma, находиться под впечатлением mõju all olema;
чего van. mille jälg
впечатлять 255 Г несов. kõnek. sügavat muljet jätma
выдавать 219 Г несов. сов. выдать
кого-что, кому (välja) andma; выдавать деньги ~ денег raha (välja) andma, выдавать заработную плату palka (välja) maksma, выдавать властям кого võimudele välja andma keda, выдавать сообщников kaasosalisi välja andma, выдавать секрет saladust avaldama ~ reetma ~ välja andma, выдавать первую плавку esimest sulatist ~ (terase- vm.) partiid andma;
кого, за кого (mehele) panema keda, kellele;
кого-что, за кого-что esitama kellena; он выдавал себя за инженера ta esines insenerina ~ inseneri pähe ~ nimetas end inseneriks;
выдавать ~ выдать головой кого кому keda kelle meelevalda andma ~ jätma; выдавать ~ выдать (себя) с головой (ennast) täielikult reetma
выключать 169a Г несов. сов. выключить
что välja lülitama; выключать мотор mootorit välja lülitama, выключать ток voolu välja lülitama, выключать свет tuld kustutama, valgust välja lülitama;
кого-что välja jätma, kõrvale heitma, maha kustutama; выключать из списка кого keda nimekirjast kustutama
выпустить 317* Г сов. несов. выпускать
кого-что välja ~ lahti laskma; выпустить из рук käest kukkuda laskma, коров выпустили из хлева lehmad lasti laudast välja, его выпустили на свободу ta lasti vabaks ~ vabadusse, мать выпустила ребёнка погулять ema laskis ~ lubas lapse õue, выпустить вино на землю veini maha joosta laskma, выпустить воду из ванны vanni veest tühjaks ~ vett vannist välja laskma;
что välja andma, kirjastama, publitseerima, trükis avaldama; выпустили новый учебник anti välja uus õpik, выпустить фильм filmi ekraanile laskma;
что välja ~ käibele laskma; выпустить новые монеты uut metallraha käibele laskma;
что tootma, valmistama, välja laskma; завод выпустил партию новых радиоприёмников tehas valmistas partii uusi raadiovastuvõtjaid ~ raadioaparaate;
кого ellu saatma (õppeasutusest); выпустить много хороших специалистов palju häid erialatöötajaid ellu saatma, suurt lendu erialatöötajaid andma, его выпустили в звании лейтенанта ta lõpetas leitnandi auastmes;
что pikemaks ~ laiemaks laskma, järele ~ lahti laskma; выпустить складку volti lahti laskma;
что välja jätma ~ kärpima; автор выпустил из романа целую главу autor jättis romaanist terve peatüki välja;
что välja ajama; выпустить побеги kasvusid ajama, кошка выпустила когти kass ajas ~ sirutas küüned välja;
что (välja v. üles) laskma, tulistama; выпустить очередь из пулемёта kuulipildujast valangut andma, выпустить ракету raketti üles laskma;
выпустить ~ выпускать в свет что avaldama, publitseerima mida; выпустить ~ выпускать из виду кого-что kahe silma vahele jätma keda-mida; выпустить в трубу (1) кого puupaljaks koorima keda, (2) что (raha v. varandust) läbi lööma ~ sirgeks tegema ~ korstnasse kirjutama ~ laskma; выпустить из рук что käest (ära libiseda) laskma mida
гнуть 336 Г несов. что painutama, koolutama; ülek. kõnek. (jutuga) sihtima; гнуть проволоку traati painutama ~ koolutama, ветер гнёт деревья tuul painutab ~ kõigutab puid;
гнуть спину ~ горб kõnek. tööd rühmama, selga küürutama; гнуть спину ~ шею перед кем kõnek. kelle ees koogutama ~ lipitsema; гнуть ~ согнуть в три дуги ~ в дугу ~ в три погибели кого kõnek. sõlme keerama, liistule tõmbama keda, seitset nahka võtma kellelt; гнуть своё ~ свою линию kõnek. oma jonni mitte jätma, oma tahtmist taga ajama; vrd. согнуть
дурак 19 С м. од.
madalk. loll, lollpea, lollakas, tobu, narr, tola; круглый ~ набитый дурак puruloll, нашёл дурака leidsid (leidis jne.) lolli, он не дурак поесть ta armastab süüa;
turakas (kaardimäng; kaotaja selles mängus); играть в дурака turakat lööma ~ mängima, оставлять в дураках кого turakaks jätma ~ tegema;
валять ~ ломать ~ корчить дурака kõnek. lolli mängima, vigurdama, tembutama; свалять дурака kõnek. rumalasti ~ lollisti tegema; оставлять ~ оставить в дураках кого kõnek. keda ninapidi vedama, haneks tõmbama; оставаться ~ остаться в дураках kõnek. lolliks ~ pika ninaga jääma; без дураков kõnek. tõsiselt, tõsimeeli
душа 70 (вин. п. ед. ч. душу) С ж. неод.
(обычно без мн. ч.) hing, süda, meel; душа и тело hing ja keha, человек доброй души heasüdamlik inimene, от всей души kogu südamest ~ hingest, на его душе грех tal on patt hingel, душа общества seltskonna hing, в его игре много души ta mäng on hingestatud, душа моя ülek. kõnek. mu kallis;
kõnek. hing, hingeline; у помещика триста душ mõisnikul on kolmsada hinge, семья из шести душ kuuehingeline pere, на улице ни души õues pole ühtegi hingelist, на душу населения ühe elaniku kohta;
чернильная душа kõnek. tindihing, kantseleirott, paberiinimene; душа нараспашку kõnek. aval hing, hing on avali; в чём (только) душа держится kõnek. hing vaevu sees, hing niidiga kaelas; душа в пятки ушла ~ уходит у кого kõnek. kelle süda kukkus saapasäärde; душа надрывается kõnek. süda tõmbub valust kokku; душа разрывается ~ разрывалась у кого kõnek. kelle süda lõhkeb ~ lõhkes (valust); жить душа в душу üksmeeles elama; душа не лежит ~ не лежала к кому-чему kes ~ mis ei ole südame järgi ~ meelt mööda ~ meele järele; душа не на месте süda vaevab; чужая душа потёмки vanas. teise hinge sisse ei tea; (говорить) по душам südamest südamesse ~ hingest hinge rääkima; (приходиться ~ прийтись) по душе meele järele (olema); на душе кошки скребут у кого kõnek. kelle süda kripeldab; сколько душе угодно nii palju, kui süda kutsub ~ lustib; в глубине души hingepõhjas; до глубины души hingepõhjani; без души (быть) от кого-чего kõnek. arust ära olema kelle-mille järele, vaimustuses olema kellest-millest; души не чаять в ком väga kiindunud olema kellesse; с души воротит кого madalk. kellel ajab südame pahaks, kelle ajab öökima; душой и телом ihu ja hingega, ihust ja hingest; стоять над душой чьей, у кого kõnek. kelle hinge peale käima, kellele hingerahu mitte andma; кривить ~ покривить душой keerutama, ebasiiras olema, tõtt maha salgama; брать ~ взять ~ хватать за душу кого kelle meelt härdaks tegema, südant liigutama; брать ~ взять (грех) на душу (pattu) oma hinge peale võtma; за милую душу kõnek. (1) heal meelel, heast meelest, (2) heast peast; вкладывать ~ вложить душу во что oma hinge panema millesse; влезать ~ влезть в душу kõnek. halv. (1) kelle hinges sorima, (2) kavalusega kelle usaldust võitma; выворачивать ~ вывернуть душу чью kõnek. kelle hinge pahupidi pöörama; выворачивать ~ вывернуть душу наизнанку перед кем kõnek. kellele südant puistama, kõike südame pealt ära rääkima; выкладывать ~ выложить ~ излить душу кому kellele südant puistama; отводить ~ отвести душу kõnek. (1) hingekosutust saama, (2) südamelt ära rääkima, südant puistama; выматывать ~ вымотать (всю) душу из кого kõnek. kelle(l) hinge seest sööma; вытрясти душу из кого kõnek. kelle hinge välja võtma, kaela kahekorra käänama; отпустить душу на покаяние nalj. kelle hinge rahule jätma; отдавать ~ отдать богу душу van., kõnek. iroon. hinge heitma, issanda juurde minema
забаллотировать 171 Г сов. кого maha hääletama, (hääletusel) läbi kukutama, valimata jätma
забвение 115 С с. неод. (без мн. ч.) liter. unustus, unustamine; unarus; предать забвению unarusse jätma, unu(stuse) hõlma jätma, unustama, искать забвения в чём unustust ~ lohutust otsima milles, река забвения luulek. unustusjõgi
забросить 273a Г сов. несов. забрасывать I кого-что
куда (sisse) viskama ~ heitma ~ paiskama; рыбаки забросили сети kalurid heitsid võrgud vette, забросить мяч в сетку palli võrku viskama, забросить шайбу в ворота litrit väravasse lööma, забросить ружьё за плечо püssi õlale viskama, судьба забросила меня сюда saatus tõi ~ on paisanud mu siia;
ülek. unarusse ~ hooletusse jätma; она забросила книги ta ei hoolinud enam raamatutest, забросить детей lapsi hooletusse jätma;
куда ülek. kõnek. (mööda minnes) kohale toimetama ~ viima; забросить чемодан в гостиницу kohvrit mööda minnes võõrastemajja viima;
забросить ~ забрасывать удочку kõnek. pinda sondeerima, maad kuulama, lanti välja heitma
забыть 351 Г сов. несов. забывать
кого-что, о ком-чём, про кого-что (kõnek.), с инф. unustama, meelest (minna) laskma; забудем прошлoе unustagem möödunu, он забыл о сне ta unustas magamise sootuks, да, чтобы не забыть et ma ei unustaks, я совсем забыл о вашей просьбе mul läks teie palve täiesti meelest, и думать забудь kõnek. ära kohe loodagi, я тебе этого не забуду kõnek. seda ma sulle ei kingi, peame meeles, что я там забыл madalk. mis mul sinna asja, он нас совсем забыл kõnek. ta ei tee meist enam välja, ta ei hooli meist enam;
что, где jätma, unustama mida, kuhu; забыть зонтик в такси vihmavarju taksosse unustama;
забыть ~ забывать дорогу к кому teed unustama kelle juurde; забыть ~ забывать хлеб-соль чью tänamatu olema kelle vastu, kelle heategusid unustama; себя не забыть ennastki meeles pidama
завивать 169a Г несов. сов. завить что
lokkima, kähardama, kräsutama; завивать волосы juukseid lokkima;
murd. palmitsema, punuma; завивать венки pärgi punuma;
(без 1 и 2 л.) keerutama; ветер завивает снег tuul keerutab lund;
завивать ~ завить горе верёвочкой kõnek. muresid metsa ajama ~ kus seda ja teist jätma
завтра Н
homme; завтра утром homme hommikul;
Н С нескл. с. неод. homme, homne päev; откладывать на завтра homseks jätma, homsele lükkama, светлое завтра helge hommispäev, до завтра homseni, не сегодня ~ не нынче завтра täna-homme, kõige lähemal ajal
зажать 220 Г сов. несов. зажимать
кого-что, во что, в чём, чем kinni pigistama ~ suruma; зажать монету в руке raha ~ münti pihku pigistama, зажать рану рукой haava käega kinni suruma, зажать уши kõrvu kinni pigistama ~ toppima, его зажали в угол ta suruti nurka, зажать в тиски (1) kruustangide vahele keerama, (2) ülek. pihtide vahele võtma;
что ülek. madalk. endale jätma, omastama; зажать деньги rahale käppa peale panema;
кого-что kõnek. lämmatama, alla ~ maha suruma; зажать критику kriitikat lämmatama, зажать инициативу initsiatiivi maha suruma;
зажать ~ зажимать в кулак ~ в кулаке кого keda oma käpa alla suruma, oma käpa all hoidma ~ pidama; зажать ~ зажимать рот кому suud sulgema, suud kinni ~ lukku panema kellel
зажилить 269a Г сов. несов. зажиливать что madalk. endale jätma ~ võtma, omastama; он зажилил мою книгу ta ei andnud mu raamatut tagasi
зажулить 269a Г сов. несов. зажуливать что madalk. välja petma, üle lööma, endale jätma
закинуть 334 Г сов. несов. закидывать
кого-что, во что, за что, на что viskama, heitma, paiskama; закинуть ружьё за плечо püssi õlale ~ rihmale heitma, закинуть аркан arkaani heitma, закинуть ногу на ногу jalga üle põlve heitma ~ viskama;
кого-что van. maha jätma;
закинуть ~ закидывать слово ~ словечко о ком-чём kõnek. sõnakest lausuma kelle-mille kohta v eest; закинуть ~ закидывать удочку kõnek. maad kuulama, pinda sondeerima, lanti välja heitma
законсервировать 171a Г сов. что konserv(eer)ima, ülek. ka (ajutiselt) seisma jätma; законсервировать огурцы kurke konserv(eer)ima, законсервировать строительство ehitust seisma jätma ~ konserveerima; vrd. консервировать
заметить Г сов. несов. замечать
274a кого-что, что за кем märkama, tähele panema, täheldama, tähelepanu pöörama ~ osutama; заметить в толпе знакомого rahva seas tuttavat märkama, я заметил на его лице волнение märkasin ta näol erutust, знакомые не заметили в нём никаких перемен tuttavad ei märganud temas mingit muutust, мы не заметили за ним ничего странного me ei täheldanud temas midagi kummalist, дать заметить кому märgata laskma;
274b (без несов.) kõnek. märkima, nimetama, tähendama, ütlema; я заметил, что ребёнка не следовало пугать märkisin ~ nimetasin ~ tähendasin, et last ei oleks maksnud hirmutada;
274b кому van. märkust tegema;
274a что ära märkima, märget tegema; я заметил карандашом одно место в книге ma märkisin raamatus pliiatsiga ühe koha ära;
274a что meelde jätma, meeles pidama, (mõttes) märgistama; я хорошо заметил номер дома jätsin selle majanumbri hoolega meelde
заметка 72 С ж. неод. märk, märge, märkus; väikekirjutis, sõnum; заметка на дереве märk puul, заметка в блокноте märge taskuraamatus, путевые заметки reisimärkmed, заметки на полях ääremärkused, короткая заметка в газете lühisõnum ajalehes;
брать ~ взять на заметку кого kõnek. keda kirbule võtma, meelde jätma
заплатить 316a Г сов. кому, за что, чем
что (ära) maksma, tasuma; заплатить долг võlga tasuma, заплатить в кассу kassasse maksma, заплатить по счёту arvet tasuma, он заплатил за это жизнью see maksis talle elu;
ülek. kätte maksma ~ tasuma; vastama millele millega; заплатить откровенностью за откровенность avameelsusele avameelsusega vastama;
заплатить ~ платить дань кому-чему lõivu maksma; заплатить ~ платить головой за что mille eest elu jätma ~ oma peaga maksma; vrd. платить
заповедать 164a Г сов. несов. заповедовать кому, что, с инф.
kõrgst. (viimse soovina) käskima, ülesandeks jätma;
van. keelama, keelu alla panema
запомнить 269a (повел. накл. запомни) Г сов. несов. запоминать кого-что
meelde jätma, meeles pidama; я запомнил эту песню слово в слово jätsin selle laulu sõna-sõnalt meelde, mulle jäi see laul sõna-sõnalt meelde;
van. kõnek. mäletama, meenutama; такой засухи в этих краях никто не запомнит sellist põuda ei mäleta siinmail keegi
заприметить 274a Г сов. кого-что madalk. märkama, tähele panema; meelde jätma; он заприметил в толпе знакомого ta märkas rahvasummas tuttavat, заприметить кого в лицо kelle nägu meelde jätma
запустить II 317 Г сов. несов. запускать
что lohakile ~ laokile ~ hooletusse jätma; сад был совсем запущен aed oli täiesti hooletusse jäetud, он запустил работу ta on töö lohakile jätnud, он запустил болезнь ta on lasknud haigusel kaugele minna;
кого kinni jätma (lehma enne lüpsmatulekut)
зарезервировать 171a Г сов. что reserv(eer)ima, varuks ~ tagavaraks jätma, varuna säilitama, varuks ~ tagavaraks hoidma; vrd. резервировать
зарубить I 320 Г сов. несов. зарубать
кого (surnuks) raiuma, (raiudes) surnuks ~ maha lööma; зарубить насмерть surnuks raiuma ~ lööma;
что (sälku, täket, märki) sisse raiuma, raidmärki tegema, tärkima, sälkama;
зарубить (себе) на носу ~ на лбу что kõnek. endale pealuusse raiuma, igaveseks meelde jätma
заслонить 285a, 308 Г сов. несов. заслонять
что, чем (ära) varjama, katma; kaitsma; tõkestama; дом заслонил солнце maja varjas päikese, он заслонил глаза рукой ta pani käe silmade ette, мать заслонила собой своего ребёнка ema kaitses last oma kehaga, заслонить лицо от удара nägu löögi eest kaitsma;
что ülek. varju jätma, varjutama, tagaplaanile tõrjuma; заслонить остальные чувства muid tundmusi varju ~ tagaplaanile jätma
затемнить 285a Г сов. несов. затемнять
что pimeda(ma)ks tegema, pimendama, (valgust) varjama; затемнить город linna pimendama;
кого-что, чем ülek. varjutama, varju jätma; tumestama, ähmastama, segaseks tegema; затемнить смысл mõtet ähmastama
затенить 285a Г сов. несов. затенять что varju jätma (ka ülek.), varjama, varju(s)tama; липа затенила окно pärn varjas akna, затенённое шляпой лицо nägu kübara varjus
затмить 300a (без страд. прич.) Г сов. несов. затмевать кого-что, чем (ära) varjama, varjutama, varju jätma; tumestama, tuhmistama; тучи затмили солнце pilved varjasid päikese, она затмила всех своей красотой ta jättis kõik teised ilu poolest varju
затоварить 269a Г сов. несов. затоваривать что, чем kaupa (ilma müügi väljavaateta) kokku kuhjama ~ ajama, (müübimatu kaubaga) üle kuhjama; затоварить зерно teravilja (lattu vm.) kuhjama ~ seisma jätma ~ õigel ajal müümata jätma, затоварить склады галантереей pudukaupu ladudesse kuhjama
зачитать I 165a Г сов. несов. зачитывать
что ette lugema; зачитать приказ käskkirja ette lugema;
что, до чего kõnek. räbalaks ~ kapsaks lugema; зачитать книгу до дыр raamatut kapsaks lugema;
что kõnek. tagastamata ~ tagasi andmata jätma (raamatu kohta); он у меня три книги зачитал ta luges mul kolm raamatut ära (ei andnud tagasi)
защемить I 301 Г сов. несов. защемлять что, чем, во что vahele ~ kokku pigistama (ka ülek.); kõnek. ära muljuma; защемить клещами проволоку traati tangidega kokku pigistama, защемить в тиски pihtide vahele võtma ~ pigistama, защемить палец дверью sõrme ukse vahele jätma
игнорировать 171a Г сов. и несов. кого-что ignoreerima, tähele panemata jätma, mitte arvestama, eirama
играть 165a Г несов.
во что, на чём, в чём, кого-что, кем-чем, с кем-чем, без доп. mängima (ka ülek.); играть в футбол jalgpalli mängima, играть в прятки peitust mängima (ka ülek.), играть на скрипке viiulit mängima, играть в куклы nukkudega mängima, играть в великодушие suuremeelset mängima ~ teesklema, играть с огнём tulega mängima (ka ülek.), играть роль osa mängima ~ etendama, играть первую скрипку esimest viiulit mängima (ka ülek.), играть свадьбу kõnek. pulmi pidama ~ tegema, играть на деньги raha peale mängima, играть в нападении sport edurivis ~ ründajana mängima, играть на бирже börsil spekuleerima ~ mängima, играть в четыре руки neljal käel mängima, играть песни murd. laulma;
mänglema, ülek. ka sädelema, pärlendama, sätendama, särama; улыбка играла на его лице naeratus mängles ta näol, в груди играла радость süda hüppas ~ hõiskas rõõmust, вино играет в бокале vein helgib ~ sädeleb klaasis;
играть в бирюльки (1) tühja-tähjaga tegelema, (2) lulli lööma; играть в молчанку madalk. tumma mängima (küsimustele vastamata jätma); играть в загадки mõistu kõnelema, ümbernurgajuttu ajama; играть комедию kõnek. kometit mängima, vigurdama; играть глазами silmi tegema, paljuütlevaid pilke heitma kellele; играть словами (1) teravmeelsusi pilduma, sõnadega mängima, (2) sõnu tegema; кровь играет veri mäsleb; играть ~ сыграть на руку кому kellele kasuks tulema, kellele kasu tooma ~ trumpe kätte mängima; играть на нервах у кого kelle närve sööma ~ proovile panema; vrd. сыграть
кинуть 334 Г сов. несов. кидать
что, во что, чем, в кого viskama, heitma, paiskama; кинуть снежком в кого lumepalliga viskama keda, кинуть пальто на стул mantlit toolile viskama, кинуть полки в атаку polke rünnakule paiskama, кинуть обвинение кому kellele süüdistust näkku heitma ~ paiskama;
(без несов.) кого-что kõnek. hülgama, maha jätma; кинуть в беде кого keda õnnetuses maha jätma;
куда ни кинь глазом kuhu ka vaataksid, kuhu iganes vaatad
кость 92 С ж. неод.
luu, kont; перелом кости luumurd, он подавился рыбьей костью kalaluu läks talle kurku, широкий в кости ~ костью suure kondiga (inimene), резьба по кости luunikerdus, слоновая кость vandel, elevandiluu, моржовая кость morsaluu, большеберцовая кость anat. sääreluu, малоберцовая кость anat. pindluu, бедренная кость anat. reieluu, височная кость anat. oimuluu, локтевая кость anat. küünarluu, лучевая кость anat. kodarluu, подвздошная кость anat. niudeluu;
кости мн. ч. luud-liikmed; ülek. põrm, kondid; размять ~ расправить кости luid-liikmeid sirutama;
кости мн. ч. täringud, doominokivid;
arvelauanupp;
(без мн. ч.) kõnek. sugu, seisus; дворянская кость aadlisugu, белая кость van. kõrgem seisus, sinivereline, kõrgemast soost ~ ülemast seisusest inimene;
до костей промокнуть kõnek. üdini märjaks ~ läbimärjaks saama; до костей промёрзнуть kõnek. kangeks ~ kringliks külmuma; до мозга костей üdini, läbi ja läbi, läbi ja lõhki; язык без костей ega keelel ole konti sees (lobisemise kohta); костей не собрать kõnek. tükid taga; пересчитать (все) кости кому kõnek. tümitama keda, opmanikeretäit andma kellele; (одна) кожа да кости kõnek. nagu luu ja nahk (olema); лечь костьми liter. oma elu jätma, vaenuväljal langema; на костях чьих строить ~ построить что kelle vere hinnaga saavutama mida; стоять ~ стать костью в горле кому kõnek. kellele kõrini ~ villand olema
кровавить 277 Г несов. что verega määrima; кровавить снег lumele verejälgi jätma, кровавить саблю mõõka verega niisutama ~ verre kastma; vrd. окровавить
лазейка 75 С ж. неод. auk, mulk, avaus; salakäik; ülek. kõnek. väljapääs; лазейка в заборе aiaauk, -mulk, он всегда найдёт лазейку ta leiab alati mingi väljapääsu, оставить себе лазейку endale taganemisteed jätma
лечь 375 Г сов. несов. ложиться
куда, с инф., без доп. magama ~ pikali heitma, pikali viskama; лечь спать magama heitma, лечь в постель voodisse heitma ~ minema, дети уже легли lapsed on juba magama läinud ~ heitnud, ляг и отдохни heida pikali ja puhka, он лёг в больницу ta on haiglas ~ läks haiglasse, лечь в основу чего aluseks olema ~ saama, alust rajama millele;
на кого-что, куда langema, laskuma; на землю лёг туман udu on maas, всё хозяйство легло на дочь kogu majapidamine langes tütre õlgadele, подозрение легло на него kahtlus langes temale, лечь проклятьем на кого needusena langema kellele, лечь бременем на кого koormana langema kellele, тишина легла на город vaikus laskus linnale, на сердце легла печаль südamesse on pugenud mure, süda on muret täis;
langema, elu jätma; лечь в бою lahingus langema;
väljendab tegevuse algust v suundumust; лечь на курс suunda võtma, kursile asuma, лечь в дрейф triivima hakkama, лечь на якорь ankrusse jääma, ankrut heitma;
лечь ~ ложиться в гроб ~ в могилу ~ в землю hauda minema; лечь ~ полечь костьми ~ головой за кого-что, без доп. liter. vaenuväljal langema, oma elu jätma
лишать 169a (без страд. прич. прош. вр.) Г несов. сов. лишить кого-что, кого-чего ära võtma, ilma jätma, kaotama; лишать слова sõna(õigust) ära võtma, лишать свободы vangi panema keda, vabadust võtma kellelt, лишать кого жизни kellelt elu võtma, keda surmama, лишать наследства pärandist ilma jätma, лишать крова peavarjust ilma jätma, лишать куска хлеба leivast ilma ~ leivata ~ leivateenistuseta jätma
ложиться 287 Г несов. сов. лечь
на что, во что, подо что, без доп. pikali heitma, pikali viskama; magama minema; ложиться на кровать voodisse ~ voodi peale pikali heitma, ложиться в постель ~ в кровать kõnek. (voodisse) magama heitma ~ minema, ложиться отдыхать puhkama heitma, ложись! pikali! ложиться на операцию operatsioonile minema;
van. langema, elu jätma;
на кого-что, куда langema, laskuma; снаряды ложились за лесом mürsud langesid metsa taha, на землю ложились длинные тени pikki varje langes maale ~ maha, вся ответственность ложится на него kogu vastutus langeb temale ~ lasub temal;
väljendab tegevuse algust v suundumust; ложиться в дрейф triivima hakkama, ложиться на курс kursile asuma, suunda võtma;
ложиться ~ лечь в гроб ~ в могилу ~ в землю hauda minema; хоть в гроб ложись kõnek. pane või nöör kaela, tõmba end või oksa
манкировать Г сов. и несов. van.
171b кем-чем liter. hooletult ~ hoolimatult suhtuma, mitte hoolima, hooletusse jätma; манкировать службой tööasju hooletusse jätma, teenistusse hoolimatult suhtuma;
171a что, без доп. van. (põhjuseta) puuduma, ära jääma, mankeerima
мир I 3 С м. неод.
maailm, ilm; античный мир antiikmaailm, antiik, старый мир vana maailm, окружающий (нас) мир ümbritsev maailm, внутренний мир человека inimese sisemaailm, душевный мир человека inimese hingeelu, научный мир teadusmaailm, животный мир loomariik, loomastik, растительный мир taimeriik, taimestik, мир животных loomade maailm, мир звуков helidemaailm, происхождение мира maailma tekkimine, maailmateke, сотворение мира maailma loomine, во всём мире kogu maailmas, объехать весь мир kogu maailma läbi reisima ~ sõitma, со всего мира kogu maailmast, чемпион мира maailmameister;
(предл. п. о мире, на миру; без мн. ч.) van. külakogukond;
(предл. п. в миру; без мн. ч.) maine elu; ilmalik elu; удалиться от мира ilmalikku elu ~ ilmaelu maha jätma, kloostrisse minema;
сильные ~ великие мира сего iroon. selle (maa)ilma vägevad; (быть) не от мира сего nagu teisest ilmast (olema); уходить ~ уйти в лучший ~ иной мир liter., iroon. teise ilma minema, siit ilmast lahkuma, manalasse varisema; пускать ~ пустить по миру kõnek. kepi ja kotiga rändama saatma, kerjama ajama; идти ~ пойти по миру kõnek. kerjama minema, kerjakotti võtma; ходить по миру kõnek. kerjama; на миру и смерть красна vanas. (teistega) jagatud valu on pool valu
набегать 164a Г сов. что
kõnek. (liig)jooksmisest saama mida; набегать кашель jooksmisest köha saama;
jah. (jooksmisel) jälgi jätma
накрепко Н
kõvasti, tugevasti, kindlalt; накрепко запирать дверь ust kõvasti kinni panema, накрепко запомнить kindlalt meelde jätma;
kõnek. rangelt, karmilt, kategooriliselt; накрепко запретить rangelt ~ kategooriliselt keelama, накрепко приказать kõva käsku andma
наложить 311a Г сов. несов. накладывать
что, на что peale panema ~ asetama; наложить выкройку lõiget peale panema, наложить компресс kompressi peale panema, наложить шов haava kinni õmblema, (haava-, keevis- vm.) õmblust tegema, наложить повязку на руку kätt kinni siduma, käele sidet tegema, наложить шину на ногу jalga lahasesse panema, наложить гипс kipsi panema, наложить клеймо на что (ära) märgistama mida, наложить печать на помещение ruumi (kinni) pitseerima;
несов. также налагать что, на кого-что ülek. (peale) panema ~ vajutama; наложить резолюцию на заявление avaldusele resolutsiooni (peale) kirjutama, наложить бремя забот на кого murekoormat kelle õlule panema, наложить отпечаток на характер iseloomule pitserit vajutama, наложить печать pitserit vajutama, jälge jätma;
несов. также налагать что, на кого-что ülek. peale ~ alla panema; наложить запрет keeldu peale panema, ära keelama, keelu alla panema, наложить арест на имущество vara arestima ~ aresti alla panema, наложить штраф trahvi määrama, trahvima;
что katma; наложить лак lakiga katma, lakkima, наложить золото kuldama;
что, чего, чем täis panema; наложить чемодан книгами kohvrit raamatuid täis panema, наложить дров в печку ahju puid (täis) panema;
311b кому, без доп. madalk. läbi peksma ~ kolkima; наложить по шее vastu kaela andma;
наложить ~ накладывать лапу ~ руку на кого-что kõnek. käppa peale panema kellele-millele; наложить ~ накладывать на себя руки kõnek. vabasurma minema, kätt enda külge ~ oma elu külge panema
напечатлеть 229a Г сов. несов. напечатлевать что liter. van.
vajutama; напечатлеть поцелуй на лбу laubale suudlema ~ suudlust vajutama;
ülek. meelde jätma, mällu söövitama
наследить 289 (без страд. прич.) Г сов. чем, где, без доп. kõnek. mustaks ~ poriseks tallama; (palju) jälgi jätma (kõnek. ka ülek.); наследить на полу põrandat mustaks tallama, наследить в коридоре мокрыми сапогами koridori märgi saapajälgi jätma
наследство 94 С с. неод. pärandus, pärand, pärus (päritud vara); лишить наследства pärandusest ilma jätma, получить в наследство ~ по наследству päranduseks saama, pärima, эта книга досталась мне в наследство ~ по наследству pärisin selle raamatu, оставить в наследство päranduseks jätma, право наследства pärimisõigus, õigus pärandile, отказаться от наследства в пользу сестры pärandist ~ pärandusest õe kasuks loobuma, культурное наследство kultuuripärand
наставить I 278a Г сов. несов. наставлять
что, кого-чего kõnek. (suurel hulgal) panema; наставить книг на полку raamatuid riiulile panema, наставить стульев toole ritta panema ~ seadma, наставить двоек palju kahtesid panema, наставить синяков siniseks peksma;
что, к чему jätkama, jätku otsa panema, jätkuga pikemaks tegema; наставить рукава käiseid pikemaks tegema;
что, на кого-что sihtima, suunama; наставить ружьё püssiga sihtima keda-mida;
наставить ~ натянуть нос кому-чему madalk. pika ninaga jätma keda; наставить ~ наставлять рога кому kõnek. sarvekandjaks tegema keda, sarvi tegema kellele; наставить уши ~ ухо kõrvu kikitama
натоптать 204a Г сов. несов. натаптывать kõnek.
что, чем, без доп. mustaks ~ poriseks tallama, musti ~ poriseid jälgi jätma; натоптать пол ~ на полу põrandat mustaks tallama;
что sisse tallama; натоптать дорожку teerada sisse tallama
натянуть 339a Г сов. несов. натягивать
что pingutama, pinguldama, pingule tõmbama; натянуть вожжи ohje pingule tõmbama;
что, на что (pingutades) peale panema ~ tõmbama ~ venitama; натянуть холст на рамку lõuendit raamile tõmbama, натянуть струны (pilli)keeli peale panema, натянуть тройку kõnek. kolme välja venitama, läbi häda kolme panema;
что, на кого-что kõnek. (selga, jalga, kätte, peale) tõmbama ~ sikutama ~ tirima ~ kiskuma; натянуть перчатки sõrmikuid ~ kindaid kätte sikutama, натянуть на себя одеяло endale tekki peale tirima;
безл. чего, без доп. kõnek. pilve ~ sombuseks minema ~ tõmbuma; к вечеру натянуло туч õhtuks läks ~ tõmbus taevas pilve;
натянуть ~ наставить нос кому madalk. pika ninaga jätma keda
нашлёпать 164a Г сов.
кого-что, по чему kõnek. lakse jagama, laksakaid andma, laksima; нашлёпать по щекам vastu põski laksama;
что, чем, на чём, без доп. madalk. mustaks ~ poriseks tallama, poriseid jälgi jätma;
что, чего madalk. (mingit hulka) plaksuga peale lööma ~ panema; нашлёпать печатей templeid (peale) lööma ~ taguma
недоварить 305a Г сов. несов. недоваривать что (keetmisel) pooltooreks ~ poolkõvaks ~ vintskeks jätma, pehmeks keetmata jätma; мясо недоварено liha on poolkõvaks ~ vintskeks jäänud, liha ei ole pehme, суп недоварен supp tahab veel keeda, suppi tuleb veel keeta
недовесить 273a Г сов. несов. недовешивать что, чего (ettenähtust) vähem ~ vajakuga kaaluma, mitte täit kaalu andma; недовесить масла võid vähem kaaluma, недовесить десять граммов kaalust kümme grammi puudu jätma
недовыполнить 269a (повел. накл. недовыполни) Г сов. несов. недовыполнять что mitte lõpuni ~ osaliselt täitma ~ tegema, pooleldi ~ osaliselt täitmata ~ tegemata jätma; план недовыполнен osa plaanist on täitmata, plaan on osaliselt täitmata
недоглядеть Г сов. kõnek.
232a (без страд. прич.) что, чего, без доп. mitte märkama ~ tähele panema, silmist laskma, kahe silma vahele jätma; корректор недоглядел опечатку korrektor ei märganud trükiviga;
232b за кем-чем, без доп. (valvamisel v. hoidmisel) tähelepanematu ~ hooletu olema, halvasti valvama ~ järele vaatama, silmist laskma; недоглядеть за ребёнком last omapead jätma ~ silmist laskma, недоглядеть за скотом halvasti loomi ~ karja hoidma, loomi omapead ~ unarusse jätma
недоговорить 285a Г сов. несов. недоговаривать что, без доп. lõpuni välja ütlemata jätma, maha vaikima
недодать 227 (прош. вр. недодал и недодал...; страд. прич. прош. вр. недоданный) Г сов. несов. недодавать что, чего (mingit hulka) ettenähtust vähem andma ~ tootma ~ maksma, osa andmata ~ tootmata ~ maksmata jätma; недодать десять рублей kümme rubla puudu jätma ~ vähem andma ~ maksma, недодать продукции ettenähtust vähem toodangut andma
недоделать 164a Г сов. несов. недоделывать что, чего lõpuni mitte tegema, pooleli ~ lõpetamata jätma, viimistlemata jätma
недожарить 269a Г сов. несов. недожаривать что praadimisel (toitu) tooreks jätma, halvasti ~ poolikult praadima
недолечить 310 Г сов. несов. недолечивать кого-что poolikult ravima, välja ~ terveks ~ lõpuni ravimata jätma
недолить 326 Г сов. несов. недоливать что, чего täis valamata jätma, ettenähtust vähem (sisse) kallama ~ valama; в бак недолито три литра бензина paaki valati bensiini kolm liitrit vajalikust vähem
недомерить 269a, 253 (недомеряю...) Г сов. несов. недомеривать что, чего (ettenähtust) vähem mõõtma, mõõdust puudu jätma; недомерить пять сантиметров viis sentimeetrit vähem mõõtma
недопечь 378a Г сов. несов. недопекать
что taignaseks ~ nätskeks jätma, vähe küpseda laskma; хлеб недопечён leib on nätskeks ~ tänkjaks jäänud;
что, чего (ettenähtud kogusest) vähem küpsetama; недопечь хлеба ettenähtust vähem leiba küpsetama
недоработать 164a Г сов. несов. недорабатывать
что, без доп. (ettenähtust) vähem töötama ~ tööd tegema;
что lõpetamata jätma, poolikult ~ puudulikult ~ halvasti töötlema, viimistlemata jätma; проект недоработан projekt on viimistlemata
недосеять 259a Г сов. несов. недосеивать что, чего, без доп. (ettenähtust) vähem külvama, külvamata jätma; недосеяно пять гектаров viis hektarit on külvamata
недосказать 198 Г сов. несов. недосказывать что, чего, без доп. lõpuni välja ütlemata jätma, maha vaikima
недосмотреть 239 Г сов. за кем-чем, без доп. halvasti valvama ~ järele vaatama, silmist laskma; mitte märkama, kahe silma vahele jätma
недосолить 305a, буд. вр. также 286 Г сов. несов. недосаливать что magedaks jätma, (ettenähtust) vähem soola panema; суп недосолен supp on mage, supil on vähe soola
недоучиться 310 Г сов. несов. недоучиваться õppimist pooleli ~ katki jätma, poolikuid teadmisi hankima
неизгладимый 119 П (кр. ф. неизгладим, неизгладима, неизгладимо, неизгладимы) liter. kustumatu, kadumatu, ülek. ka unustamatu; оставить неизгладимый след kustumatut jälge jätma, неизгладимое впечатление unustamatu ~ kustumatu mulje
неплотно Н hõredalt, harvalt, mittetihedalt; неплотно закрыть дверь ust mitte päris kinni tõmbama, ust paokile jätma
неприкосновенность 90 С ж. неод. (без мн. ч.) puutumatus; неприкосновенность личности jur. isikupuutumatus, дипломатическая неприкосновенность diplomaadi puutumatus, оставить в неприкосновенности puutumatuks jätma
нос 3 (род. п. ед. ч. носа и носу, предл. п. о носе и в ~ на носу) С м. неод.
nina; вздёрнутый нос püstnina, нос пуговкой nöbinina, нос с горбинкой kühmnina, kongnina, kongus nina, орлиный ~ ястребиный нос kullinina, прямой нос sirge nina, высморкать нос nina (puhtaks) nuuskama, говорить в нос läbi nina rääkima, у кого кровь идёт из носа ~ из носу kellel jookseb nina verd;
lennukinina; vöör, laevanina; käil, paadinina; (jalatsi)ninats; maanina, neem; нос корабля laevanina, vöör, нос лодки käil, paadinina, туфли с открытым носом lahtise ninaga kingad;
nokk;
водить за нос кого kõnek. keda ninapidi vedama; (говорить) под нос kõnek.habemesse pobisema ~ pomisema; (столкнуться ~ встретиться) нос к носу, носом к носу kõnek. ninapidi kokku sattuma; вешать ~ повесить нос (на квинту) kõnek. nalj. pead ~ nina norgu laskma; задирать ~ задрать ~ поднимать ~ поднять нос kõnek. nina püsti ajama, nina püsti käima; совать нос не в своё дело madalk. oma nina võõrastesse asjadesse toppima; утереть нос кому madalk. keda üle trumpama; с гулькин нос kõnek. kukenokatäis; у кого нос не дорос kõnek. kes on veel roheline, kelle kõrvatagused alles märjad; держать нос по ветру kõnek. nina tuule järgi seadma; показывать ~ показать нос (1) kõnek. pikka nina näitama, (2) oma nina näitama kus, kuhu ilmuma; не видеть дальше своего носа kõnek. oma ninast ~ ninaotsast kaugemale mitte nägema; из-под (самого) носа kõnek. nina alt; комар носа ~ носу не подточит kõnekäänd kellel pole millestki kinni haarata ~ hakata; под самым носом, под носом kõnek. nina all; перед (самым) носом kõnek. nina all ~ alt; оставлять ~ оставить с носом кого kõnek. keda pika ninaga jätma; оставаться ~ остаться с носом kõnek. pika ninaga jääma, pikka nina saama; клевать носом kõnek. (istudes) tukkuma, peaga tonksima (tukkudes); (экзамен, весна...) на носу kõnek. (eksam, kevad...) on ukse ees ~ käega katsuda; не по носу кому madalk. kellele ei ole meeltmööda; зарубить (себе) на носу kõnek. endale kõrva taha kirjutama ~ otsa ette ~ pealuusse raiuma
об- приставка
vt. о-;
väljendab kellegi ignoreerimist v. mittearvestamist v. ilmajätmist millestki; обнести кого (roogade, jookide pakkumisel) kellest mööda minema, kellele mitte pakkuma, обделить (1) (jagamisel) ilma jätma, (2) kõnek. kõigile jagama;
väljendab ettejõudmist, eelise v. edumaa saavutamist; обскакать (1) (ratsutamisel) ette jõudma, ette kappama, (2) ülek. kõnek. kellest ette tormama, keda kaugele maha jätma
обделить 308 Г сов. несов. обделять кого, чем
(jagamisel) ilma jätma; судьба не обделила его умом saatus ei ole teda mõistusest ilma jätnud;
madalk. (paljudele) jaotama ~ jagama; обделить детей конфетами lastele komme jagama
обез-, обес- приставка väljendab kaotamist, kadumist, ilmajätmist v. -jäämist; обезвредить kahjutuks ~ ohutuks tegema, обезглавить pead maha võtma, обезнадёжить viimasest lootusest ilma jätma, обезлюдеть inimtühjaks jääma
обезглавить 278a Г сов. несов. обезглавливать кого-что pead maha võtma; ülek. juhti ~ juhtkonda kõrvaldama; обезглавить восстание ülestõusu ilma juhita ~ juhtideta jätma
обезденежить 271a (повел. накл. обезденежи, обезденежьте) Г сов. кого kõnek. ilma rahata ~ kopikata jätma
обездолить 269a Г сов. несов. обездоливать кого keda (oma osast v. eluks vajalikust) ilma jätma, (kõigest ilma jättes) vaesu(se)sse tõukama, õnnetuks tegema; он обездолен судьбой ta on saatuse vaeslaps ~ saatusest hüljatu
обезземелить 269a Г сов. несов. обезземеливать кого maast ilma ~ maata jätma keda, maad ära võtma kellelt, maaomandiõigust ära võtma kellelt
обезножить 271a Г сов. кого kõnek. jalutuks tegema; jalast ~ jalgadest ilma jätma
обесточить 271a Г сов. несов. обесточивать что (elektri)vooluta jätma, voolu(st) välja lülitama
обидеть 230 (страд. прич. прош. вр. обиженный, кр. ф. обижен, обида, обидо, обиды; повел. накл. обидь) Г сов. несов. обижать кого-что, чем
solvama, ülekohut ~ liiga tegema, haavama; он обидел сестру этим замечанием ta solvas õde, tehes sellise märkuse, ta märkus oli õele solvav, ценой я вас не обижу kõnek. ega ma teilt palju ei võta, hinnaga ma teile liiga ei tee;
(без несов.) kõnek. ilma jätma; природа не обидела его талантом loodus on teda andega ~ talendiga õnnistanud, loodus pole teda andetuks ~ andest ilma jätnud;
мухи не обидит kõnek. ei tee kärbselegi liiga
обнажить 287a Г сов. несов. обнажать кого-что
paljastama (ka ülek.), paljaks ~ alasti võtma, paljaks jätma, paljaks ~ lagedaks tegema; обнажить голову pead paljastama, mütsi maha võtma, обнажить саблю mõõka paljastama ~ (tupest) haarama, обнажить противоречия vastuolusid paljastama, обнажить плечи õlgu paljaks jätma ~ võtma, обнажить нерв med. närvi lahti võtma, обнажить сердце med. südant avama, обнажить деревья puudelt lehti maha rebima (näit. tuule kohta);
ülek. (vaenlase vastu) kaitseta jätma; обнажить фланг tiiba kaitseta jätma (lahingus)
обнести 365 Г сов. несов. обносить II
кого-что, вокруг чего, чем ümber mille viima ~ kandma; (ringi) kandma ~ pakkuma; обнести гостей напитками külalistele jooke pakkuma (ringi v. laiali kandes);
что, чем piirama, ümbritsema; обнести забором tarastama, taraga piirama ~ ümbritsema;
кого, чем (pakkumisel) vahele ~ ilma jätma
оборвать 217a Г сов. несов. обрывать
что paljaks ~ tühjaks ~ küljest ära korjama ~ noppima ~ rebima; katki ~ puruks ~ lõhki rebima ~ kiskuma ~ tõmbama; оборвать листья с ветки oksa lehtedest paljaks tegema, оборвать яблоки с яблони puu otsast õunu maha võtma, оборвать яблоню õunapuud tühjaks korjama ~ tegema, оборвать пуговицу у пиджака pintsakunööpi eest ära tõmbama, оборвать нитку niiti katki tõmbama, оборвать телефон ülek. kõnek. telefoni ~ traati kuumaks ajama (pidevalt ja kärsitult helistama), helistama, nii et telefon on tuline ~ huugab ~ särtsub;
кого-что ülek. (järsult) katkestama ~ kõnek. vaikima sundima; смерть оборвала его планы surm katkestas ta plaanid ~ tõmbas ta plaanidele kriipsu peale, оборвать чтение на полуслове lugemist poolelt sõnalt katkestama ~ katki jätma, оборвать на полуслове кого keda poole sõna pealt vaikima sundima ~ järsult katkestama;
оборвать уши кому kõnek. keda kõrvust sakutama, kelle kõrvu tuliseks tegema
оголить 285a Г сов. несов. оголять кого-что
paljaks ~ alasti võtma ~ koorima, paljastama (ka ülek.); оголить руку kätt paljaks võtma, оголённый (от коры) ствол дерева (paljaks)kooritud puutüvi, оголить шашку mõõka paljastama;
ülek. kaitseta jätma; оголить фронт rinnet kaitseta jätma
один 133
Ч, Ч С м. üks; один метр üks meeter, комната в одно окно ühe aknaga tuba, меня тревожит одно ma muretsen vaid ühe asja pärast, одно и то же ükssama, üks ja seesama (lugu vm.), одного недостаёт ainult ühest asjast on puudus, одно из двух üks kahest, emb-kumb, по одному ükshaaval, ühekaupa;
Ч П üksi(nda); ainult, aina; один как перст ihuüksi, täiesti üksi(nda), он живёт один ta elab üksinda, оставить детей одних lapsi omapead ~ üksinda koju jätma, дома одни лишь дети kodus on ainult lapsed, одни неприятности aina pahandused, всё это -- одни слова need on ainult ~ tühipaljad sõnad, одно название kõnek. tühipaljas nimi, в одном платье kleidiväel;
Ч П sama, seesama; жить с кем в одном доме kellega samas majas elama, мы с вами одного мнения oleme samal ~ ühel arvamusel, одних с нами лет meie eakaaslased, meiega ühevanused ~ samavanused, в одно и то же время samal ajal, сидеть за одной партой pinginaabrid olema, привести к одному знаменателю ühe nimetaja alla viima (ka ülek.);
Ч М, С м. keegi, mingi, üks; один молодой человек keegi noormees, один из нас keegi ~ üks meie hulgast, в один прекрасный день ühel ilusal päeval, одно время мы часто встречались üksvahe saime tihti kokku, с одной стороны ühest küljest, ühelt poolt, из одной крайности в другую ühest äärmusest teise, одно письмо грознее другого üks kiri on ähvardavam kui teine, один из самых одарённых üks andekaim, занять одно из первых ~ призовых мест auhinnalisele kohale tulema, одно другому не мешает üks (töö vm.) ei sega teist, то один, то другой kord üks, kord teine, один за другим üksteise järel, hanereas;
в один голос (nagu) ühest suust, ühel häälel, (kõik) kooris; в один присест korraga, ühe jutiga mida tegema; один ~ одно к одному ~ одна к одной üks parem kui teine, nagu valitud; одно к одному üks häda teise otsa; один на один (1) nelja silma all, (2) üks ühe vastu; все как один nagu üks mees; все до одного viimane kui üks; один другого стоит üks väärib teist; один в поле не воин vanas. üks ei ole võitlusväljal sõdur; одна нога здесь, другая там kõnek. kibekähku, nagu välgupoeg, välgukiirusel, tuulekiirusel, nagu õlitatud välk; в одни руки kõnek. ühele inimesele, (ühe) nina peale; в одних руках ühe inimese käes; одним словом ühesõnaga; одним ухом poole kõrvaga; (хоть) одним глазом kas või silmanurgast(ki); одним ~ единым духом ühe raksuga ~ soojaga ~ valuga; одним ~ единым махом, с одного маху kõnek. ühe ropsuga ~ hoobiga ~ hingetõmbega; одним росчерком пера üheainsa suletõmbega; одним миром мазаны halv. nagu ühe vitsaga löödud, üks pole parem kui teine, ühed hullud kõik; на одно лицо (kõik) ühte nägu; все за одного, один за всех vanas. kõik ühe eest, üks kõigi eest; (они) одного поля ягода kõnek. (nad) on ühest killast ~ ühte tõugu ~ ühe vitsaga löödud, viska ühega teist; стоять одной ногой в могиле ühe jalaga hauas olema, haua äärel olema; ставить ~ поставить на одну доску кого, с кем ühele pulgale seadma ~ panema; стричь ~ подстригать ~ остричь ~ подстричь (всех) под одну гребёнку (kõiki) ühe mõõdupuuga mõõtma, (kõiki) ühele liistule tõmbama ~ samale pulgale asetama
опустить 317 Г сов. несов. опускать
кого-что, на кого-что, во что alla ~ maha laskma, langetama; опустить занавес eesriiet alla laskma, опустить письмо в ящик kirja postkasti laskma ~ panema, опустить вёсла в воду aerusid vette laskma, опустить глаза silmi ~ pilku maha lööma, опустить голову pead norgu laskma, опустить флаг lippu langetama, опустить ребёнка с рук на пол last sülest maha panema, опустить воротник kraed maha keerama, опустить окно в вагоне vaguniakent lahti tegema ~ alla laskma;
что vahele ~ välja ~ ära jätma; опустить строку при чтении lugemisel rida vahele jätma;
опустить ~ опускать руки käsi rüppe laskma; опустить ~ опускать крылья tiibu longu laskma; как в воду опущенный kõnek. nagu vette kastetud (kana), nagu uppunud kukk
осиротить 294 (без страд. прич. прош. вр.) Г сов. кого-что orvuks ~ vaeslapseks jätma (ka ülek.)
оставить 278a Г сов. несов. оставлять кого-что, без чего, где (alles, maha, katki) jätma; оставить детей дома lapsi koju jätma, оставить гостей обедать külalisi lõunale jätma, оставить на второй год istuma ~ klassikursust kordama jätma, оставить учебник в школе õpikut kooli jätma ~ unustama, оставить комнату за собой tuba endale jätma, оставить кого далеко позади kaugele maha jätma, оставить в наследство что кому kellele mida pärandama, оставить до другого ~ следующего раза teiseks korraks jätma, оставить без крова ulualuseta ~ peavarjuta jätma, оставить без сладкого magustoidust ilma jätma, оставить письмо без ответа kirjale mitte vastama, kirjale vastamata jätma, оставить без внимания mitte välja tegema, tähele panemata ~ tähelepanuta jätma, оставить обед нетронутым lõunasööki puutumata jätma, оставить решение в силе otsust jõusse ~ muutmata jätma, оставить вопрос открытым küsimust lahtiseks jätma, оставить глубокий след в памяти sügavasti meelde jääma, mällu sööbima, оставить по себе добрую память endast head mälestust jätma, оставить хорошее впечатление head muljet jätma, оставить семью perekonda maha jätma, оставить надежду lootust jätma, оставить намерение kavatsust katki jätma, оставить разговор jutuajamist lõpetama, оставьте! jätke järele! оставить работу töölt lahkuma, силы оставили его ta jõud oli otsas, я этого так не оставлю seda ma teile ei kingi, niisama ma seda asja ei jäta;
камня на камне не оставить от чего kõnek. maatasa tegema, kivi kivi peale mitte jätma; оставить ~ оставлять с носом кого kõnek. pika ninaga jätma; оставить ~ оставлять в одной рубашке кого kõnek. püksata jätma, puupaljaks tegema; оставить ~ оставлять в дураках кого kõnek. keda ninapidi vedama, narriks tegema, haneks tõmbama; оставить ~ оставлять за собой ~ позади себя кого kaugele maha jätma, seljataha jätma keda; оставить ~ оставлять в покое кого rahule jätma
остановить 321 Г сов. несов. останавливать кого-что peatama, seisma jätma ~ panema, seiskama, katkestama; остановить движение liiklust peatama, остановить кровотечение verejooksu peatama, остановить завод tehast seisma jätma, остановить игру mängu katkestama, остановить свой выбор на ком-чём välja valima keda-mida, остановить взгляд на ком kellel pilku peatama, keda tähele panema
отбросить 273a Г сов. несов. отбрасывать кого-что, от кого-чего
ära ~ eemale viskama; ülek. (kõrvale) heitma ~ jätma; отбросить камень kivi kõrvale ~ eemale viskama, отбросить сомнения kahtlusi kõrvale heitma, отбросить мысль о чём millist mõtet kõrvale jätma, отбросить тень varju heitma;
tagasi lööma ~ tõrjuma; отбросить противника за реку vastast üle jõe ~ jõe taha paiskama ~ taganema sundima;
panema, valama, puistama; отбросить на решето sõelale nõrguma panema
отвести 367 Г сов. несов. отводить
кого-что, куда, от чего (ära, eemale) viima; отвести детей домой lapsi koju viima, отвести от окна akna juurest eemale viima, отвести войска в тыл vägesid tagalasse viima;
что, от кого-чего kõrvale ~ eemale ~ ära juhtima, tõrjuma, (kõrvale) pöörama; отвести удар lööki kõrvale juhtima ~ tõrjuma, отвести волосы со лба juukseid laubalt ära lükkama, отвести глаза от книги silmi raamatult ära pöörama, не мог отвести глаз ei saanud silmi pealt ära ~ küljest lahti;
кого-что tagasi lükkama; jur. taandama, kõrvaldama; отвести заявление avaldust tagasi lükkama, отвести свидетеля tunnistajat taandama ~ kõrvaldama;
что, кому-чему määrama, kasutamiseks andma, eraldama; отвести участок под огород krunti ~ maatükki aiamaaks eraldama, отвести комнату кому kellele tuba eraldama ~ andma, отвести время aega andma ~ jätma;
что kõnek. ära hoidma; отвести беду õnnetust ära hoidma;
aiand. võrsikutega paljundama;
отвести ~ отводить душу kõnek. (1) südant kergendama, südamelt ära rääkima ~ ütlema, (2) millest hingekosutust saama; отвести ~ отводить глаза кому kõnek. kelle tähelepanu kõrvale juhtima
отдуть 346 Г сов. несов. отдувать
кого-что eemale puhuma; отдуть щёки põski täis puhuma ~ pungitama ~ pungi ajama;
(без несов.) кого ülek. madalk. läbi kolkima;
(без несов.) ülek. madalk. maha vehkima ~ põrutama; отдуть пятнадцать километров viisteist kilomeetrit maha vehkima ~ seljataha jätma
отдых 18 С м. неод. (без мн. ч.)
puhkus, puhkamine; puhkehetk, puhkepaus; дом отдыха puhkekodu, комната отдыха puhketuba, право на отдых õigus puhkusele, быть ~ находиться на отдыхе puhkusel olema, puhkama, без отдыха puhkuseta, puhkamata, ilma hingetõmbeta, vahetpidamata, ühtesoodu, ühtejärge, давать отдых кому-чему keda-mida puhata laskma;
tehn. taastumine; отдых металлов metallide taastumine;
ни отдыху ни сроку не давать кому kõnek. keda mitte rahule jätma
отказать I 198 (без страд. прич.) Г сов. несов. отказывать
кому, в чём ära ütlema, eitavalt vastama, eitavat vastust andma; keelama, mitte lubama, ilma jätma keda millest; отказать в помощи abist ära ütlema, abi keelama, отказать жениху peigmehele ära ütlema, отказать наотрез järsult ~ kategooriliselt keelduma, отказать в иске jur. hagi rahuldamata jätma, отказать от места van. kohta üles ütlema kellele, не отказать кому в поддержке toetust mitte keelama, toetamast mitte keelduma, отказать себе в чём loobuma millest, endale mitte lubama mida, ему нельзя отказать в смелости tema julgust ei saa eitada, не откажите в любезности olge nii lahke ~ kena;
kõnek. tõrkuma, mitte töötama; мотор отказал mootor tõrkus, глаза отказали silmad ütlesid üles
отказать II 198 Г сов. несов. отказывать что, кому van. pärandama, päranduseks jätma
откланиваться 168 Г несов. сов. откланяться
van. head aega ~ hüvasti ~ jumalaga jätma; пора откланиваться on aeg hüvasti jätta;
(без сов.) кому, на что kellele vastukummardust tegema, kummardama, kummardusega tänama
отлипнуть 344b Г сов. несов. отлипать от кого-чего, без доп. kõnek.
küljest ~ liimist lahti tulema;
ülek. madalk. rahule jätma keda
отменить 308 Г сов. несов. отменять что ära muutma ~ jätma, kaotama; kehtetuks tunnistama, tühistama, annulleerima, likvideerima; отменить наказание karistust ära muutma, отменить соревнование võistlust ära jätma, отменить телесные наказания ihunuhtlust kaotama, отменить решение суда kohtuotsust tühistama, отменить приказ käsku ~ käskkirja annulleerima ~ tühistama
отметить 274a Г сов. несов. отмечать
кого-что (ära) märkima, märgistama, märki ~ märget tegema; отметить нужное место в книге vajalikku kohta raamatus ära märkima, отметить отсутствующих puudujaid üles märkima ~ kirja panema, отметить чьи достижения kelle saavutusi ära märkima ~ esile tõstma, отметить в памяти mälus fikseerima, meelde jätma, kõrva taha panema;
что kõnek. tähistama; отметить новоселье soolaleivapidu pidama;
кого-что van. märkama, silmama;
кого kõnek. välja registreerima ~ kirjutama (majaraamatust), maha möllima
отослать 196a Г сов. несов. отсылать
кого-что, кому (ära, välja, tagasi) saatma; отослать детей подальше lapsi eemale ~ juurest ära saatma, отослать деньги почтой raha postiga saatma, отослать такси taksot ära saatma ~ vabaks jätma;
кого, к чему juhatama mille juurde; отослать читателя к первоисточнику lugejat algallika juurde juhatama
отпечатать 164a Г сов. несов. отпечатывать что
(ära) trükkima (ka kirjutusmasinal); отпечатать на машинке kirjutusmasinal ära tippima;
pilte (valmis) tegema (negatiivilt fotopaberile); отпечатать снимки pilte valmis tegema;
pitserit maha võtma; jälgi jätma; отпечатать следы пальцев на стекле klaasile näpujälgi jätma;
(без несов.) что, без доп. kõnek. trükkimist ~ masinakirja lõpetama
отпечататься 164 Г сов. несов. отпечатываться где kuhu jälgi jätma (ka ülek.), jäljena jääma; отпечататься на стекле klaasil näha olema ~ jääma, отпечататься в памяти mällu sööbima
отпечатлеться 229 Г сов. несов. отпечатлеваться где kuhu jälge jätma (ka ülek.); отпечатлеться в душе hinge jälge jätma, отпечатлеться в памяти mällu sööbima
отпечаток 23 С м. неод. jäljend, jälg, pitser (ka ülek.); tõmmis, äratõmme; отпечаток пальца sõrmejälg, накладывать на кого-что свой отпечаток oma pitserit kellele-millele jätma, отпечаток грусти на лице nukrusevari näol, отпечаток времени aja märk
отрешиться 287 Г сов. несов. отрешаться от чего liter. vabanema, vabaks saama; loobuma, end lahti ütlema; irduma, eralduma; отрешиться от вредных привычек halbu harjumusi ~ kombeid maha jätma, отрешиться от мысли о чём millele mitte mõtlema ~ mõtlemast loobuma, отрешиться от удовольствий mõnudest loobuma, отрешиться от мира elust irduma ~ võõrduma, elus kõrvalseisjaks jääma
отринуть 334 Г сов. кого-что liter. van. hülgama, kõrvale jätma, tagasi lükkama; отринь гордость jäta oma uhkus ~ kõrkus
отстать 223 Г сов. несов. отставать
от кого-чего, без доп. maha jääma (ka ülek.); taha jääma; отстать на несколько шагов mõni samm ~ mõne sammu võrra maha jääma, отстать от поезда kõnek. rongist maha jääma, отстать в развитии arengus maha jääma, отстать от жизни elust maha jääma, eluga mitte sammu pidama, этот класс отстал see klass on teistest maha jäänud, часы отстали kell on taha jäänud;
от чего, без доп. (küljest) lahti tulema; штукатурка на потолке отстала krohv on laest lahti tulnud, пятно отстало madalk. plekk on välja läinud;
от кого-чего kõnek. lahku lööma, kaugeks jääma, võõrduma; отстать от своего круга oma tutvusringkonnast lahku lööma, отстать от прежних привычек seniseid harjumusi maha jätma, endistest harjumustest võõrduma;
от кого, без доп. kõnek. keda rahule jätma; отстань от меня jäta mind rahule
отступить 323b Г сов. несов. отступать
от кого-чего, перед кем-чем, без доп. tagasi astuma, taanduma, taganema, ülek. ka loobuma, ära ütlema; отступить на шаг sammu tagasi astuma, море отступило meri on taandunud, отступить перед трудностями raskuste ees taganema, отступить от своего мнения oma arvamusest taganema, отступить от обычая kommet rikkuma ~ mitte täitma ~ mitte järgima;
от чего kõrvale kalduma; отступить от темы teemast kõrvale kalduma;
от чего, без доп. taanet jätma
отступиться 323 Г сов. несов. отступаться от кого-чего, без доп. kõnek.
loobuma, ära ütlema; отступиться от своих требований oma nõudmistest taganema ~ lahti ütlema, отступиться от своего слова oma sõna mitte pidama;
maha jätma, eemale tõmbuma; друзья от него отступились sõbrad tõmbusid temast eemale
оттиснуть 335a Г сов. несов. оттискивать
кого, от кого-чего tagasi ~ kõrvale ~ eemale suruma; оттиснуть в сторону kõrvale suruma, оттиснуть к стене seina vastu suruma;
что vajutama; оттиснуть след jälge jätma;
что tõmmist tegema, tõmmistama
отцепиться 323 Г сов. несов. отцепляться
от чего, без доп. lahti haakuma; kõnek. (küljest) lahti tulema; вагон отцепился vagun on lahti haakunud;
от кого, без доп. ülek. madalk. rahule jätma; отцепись от меня jäta mind rahule
отъехать 224 Г сов. несов. отъезжать
от кого-чего, без доп. kaugemale ~ eemale sõitma; van. ära sõitma; отъехать от города linna seljataha jätma;
ülek. madalk. (pettunult) lahkuma;
ülek. madalk. paigast ära nihkuma; дверь чуть отъехала uks on vajunud
очко 105b С с. неод.
silm (vaatlusava; aiand. pookealusele siiratav pung), auk, ava; sport punkt; прививать очками silmastama, pungastama, okuleerima, очко улья taru silm (mesilaste jälgimiseks), очко сита sõelaava, набирать очки punkte koguma, победить по очкам punktiarvestuses ~ punktidega võitma, проиграть по очкам punktiarvestuses ~ punktidega kaotama, выиграть лишнее очко sport lisapunkti saama;
madalk. kakskümmend üks, atskoo (kaardimäng); играть в очко kahtkümmend ühte ~ atskood mängima;
trük. joonepilt, tähepilt; очко линейки joonepilt, очко литеры tähepilt;
втирать ~ втереть очки кому kõnek. kellele puru silma ajama; дать десять (двадцать, сто) очков вперёд кому kõnek. kellele silmi ette andma, keda varju jätma
память 90 С ж. неод. (без мн. ч.)
mälu (ka info), meelespidamine; плохая ~ слабая память halb mälu, зрительная память nägemismälu, слуховая память kuulmismälu, оперативная память info põhimälu, operatiivmälu, дисковая память info ketasmälu, потеря памяти med. mälukaotus, -lünk, amneesia, выучить на память pähe õppima, прийти на память meelde tulema, знать на память peast teadma, запечатлеться в памяти meelde jääma, mällu sööbima, упражнять память mälu treenima, если память мне не изменяет kui mälu mind ei peta;
mälestus; светлая память helge mälestus, хорошая память о ком hea mälestus kellest, чтить память кого, чью kelle mälestust austama, хранить память о ком kelle mälestust hoidma, оставить по себе ~ о себе добрую память endast head mälestust jätma, на память mälestuseks, в память кого-чего, о ком-чём kelle-mille mälestuseks, посвятить книгу памяти кого kelle mälestusele raamatut pühendama;
teadvus; быть без памяти meelemärkuseta ~ teadvuseta olema, в полной ~ твёрдой памяти täie teadvuse ~ mõistuse juures;
без памяти с инф. kõnek. (1) meeletult, (2) ülepeakaela; (быть) без памяти от кого kõnek. kelle pärast arust ära (olema); по старой памяти (1) vana teadmise järgi, harjumuslikult, vana usu peale, (2) vana sõpruse nimel ~ poolest; печальной памяти kurikuulus, kurva kuulsusega; перебирать ~ перебрать в памяти mõttes läbi võtma; куриная ~ короткая ~ девичья ~ дырявая память kõnek. kehv mälu; вечная память кому igavene au kellele; врезаться ~ врезаться в память кому kõnek. mällu sööbima
парить II 269a Г несов. что põll. kesa alla jätma, kesatama
паровать Г несов.
172a что põll. kesatama, kesa alla jätma, kesa all hoidma;
172b kesa alla jääma
перебить 325 Г сов. несов. перебивать
кого-что (hulgaviisi) hävitama ~ tapma ~ maha lööma; медведи в этих краях давно перебиты karud on neis paikades ammuilma hävitatud;
что (kõike, palju) puruks lööma ~ peksma ~ ära lõhkuma; вся посуда перебита kõik (toidu)nõud on katki;
что (löögi v. lasuga) purustama, katki murdma, katki ~ pooleks lööma; перебить нос ninaluud purustama ~ puruks lööma, перебить полено halgu (risti) pooleks lööma;
кого-что katkestama keda-mida, kellele-millele vahele segama, mida rikkuma; перебить рассказ кого kelle juttu ~ jutustust katkestama, kelle jutule vahele segama, перебить мысль mõtet segi ajama, перебить аппетит söögiisu rikkuma, перебить охоту кому, к чему, с инф. tahtmist ära võtma kellel mida teha;
кого-что, у кого kõnek. üle lööma, nina eest ära napsama; перебить карту kaarti üle lööma ~ tapma, перебить хорошего работника head töötajat ära napsama ~ üle lööma, перебить цену üle pakkuma (hinda);
что mida varjutama, varju jätma, millest üle käima; чувство страха перебило боль hirm varjutas valu, hirm oli valust tugevam, перебить запах lõhna summutama, перебить все другие запахи kõigist teistest lõhnadest üle käima;
что teise kohta lööma; перебить гвоздь naela teise kohta lööma;
что uuesti kohevaks kloppima; перебить подушку patja uuesti ~ veel kord kohevaks kloppima;
что, чем (uue riidega) üle lööma ~ katma; перебить мебель заново mööblit uue riidega üle lööma, mööblile uut riiet peale panema;
перебить ~ перебивать дорогу кому kelle(l) teed kinni panema ~ ära lõikama, kellest milles ette jõudma
перепоручить 311a Г сов. несов. перепоручать кому-чему, что, с инф. (oma ülesannet v. kohustust) kellele andma ~ jätma, edasi volitama; кого-что, кому keda-mida teise hoolde jätma ~ usaldama; перепоручить ведение дела другому asjaajamist teisele ülesandeks tegema ~ üle andma
перестать 223 Г сов. несов. переставать
с инф. järele jätma; перестать курить suitsetamist (maha) jätma;
järele jääma, lakkama; дождь перестал vihm jäi järele ~ lakkas
печальный 126 П (кр. ф. печален, печальна, печально, печальны) kurb, nukker, nukrutsev, kurvameelne, nukrameelne; печальный взгляд kurb ~ nukker pilk, печальное настроение kurb ~ nukker meel, печальный голос kurb hääl, печальная участь kurb saatus, он был печален ta oli kurb ~ nukker ~ nukrameelne, печальные результаты kurvad ~ haledad tagajärjed, оставить по себе печальную память endast halba mälestust jätma;
рыцарь печального образа iroon. kurva kuju rüütel
племя 116 С с. неод.
aj. hõim, suguharu; кочевое племя rändhõim, германские племена germaani hõimud, славянские племена slaavi hõimud;
van. rahvas; rahvus;
(без мн. ч.) põll. sugu, tõug (kõnek. ka ülek.); оставить быка на племя pulli tõuloomaks jätma, людское племя inimsugu;
(без мн. ч.) liter. sugu(põlv); van. suguvõsa;
без роду и племени (1) van. alamast soost, (2) omasteta; ни роду ни племени у кого kes on omasteta, kellel pole omakseid
побросать 165a Г сов.
что (kõike, paljut) laiali ~ maha loopima ~ pilduma;
кого-что (kõike, paljut, kõiki, paljusid) hülgama ~ maha ~ sinnapaika jätma;
что (pisut) pillutama
подавлять 255 Г несов. сов. подавить II
что maha suruma (ka ülek.); подавлять восстание ülestõusu maha suruma, подавлять страх hirmu maha suruma, подавлять вздох ohet alla suruma, подавлять улыбку end tõsiseks (jääma) sundima, подавлять огнём sõj. tulega maha suruma;
что, чем ülek. varju jätma; ülekaalus olema; подавлять своим авторитетом oma autoriteediga teisi varju jätma, подавлять численностью arvulises ülekaalus olema;
кого-что, чем ülek. masendama, rõhuma, rusuma, ängistama
подбросить 273a Г сов. несов. подбрасывать
кого-что, подо что üles(poole) viskama; высоко подбросить мяч palli kõrgele viskama, подбросить под потолок lae alla viskama ~ hüpitama, подбросить голову kõnek. pead selga viskama ~ lööma, конь подбросил задом kõnek. hobune lõi takka üles;
что, чего (juurde, lisaks) viskama, visates lisama; (lisaks) paiskama; подбросить дров в печь puid ahju juurde panema ~ viskama, подбросить резервы на фронт reserve rindele (juurde) paiskama;
кого-что kõnek. (salaja) panema ~ jätma ~ poetama kuhu; подбросить письмо кому на стол kirja kelle lauale poetama ~ sokutama, подбросить ребёнка родителям last vanematele ära sokutama;
кого-что kõnek. kohale viima ~ toimetama; подбросить кого до станции keda jaama sõidutama ~ viima
подзапустить 317 Г сов. что kõnek. (kenakesti) hooletusse ~ laokile ~ lohakile jätma
подкинуть 334 Г сов. несов. подкидывать
кого-что üles viskama; подкинуть мяч palli üles viskama, конь подкинул задом kõnek. hobune lõi takka üles, машину подкинуло auto hüppas;
что, чего juurde ~ alla viskama; kõnek. juurde paiskama; подкинуть дров в печку ahju puid peale panema, подкинуть боеприпасы lahingumoona juurde andma ~ tooma ~ viima;
кого-что, кому, куда (salaja) pistma ~ jätma ~ sokutama; подкинуть ребёнка (1) last salaja jätma kellele, (2) last kelle juurde sokutama, подкинуть письмо kirja sokutama, подкинуть листовки lendlehti salaja levitama;
кого-что kõnek. kohale viima ~ tooma ~ sõidutama (mööda minnes) keda kuhu; подкинуть кого по дороге keda üksiti ~ ühtaegu ~ mööda sõites kohale viima
подставить 278a Г сов. несов. подставлять кого-что, подо что, к чему alla ~ juurde ~ ligidale ~ lähedale ~ ligemale ~ ette ~ asemele panema ~ asetama; подставить подпорки tugesid alla panema, подставить ведро под струю ämbrit (vee)joa alla panema, подставить плечо кому õlga (toeks) alla panema, keda oma õlale toetuda laskma, подставить стул к роялю tooli klaveri juurde tõstma, подставить лицо солнцу nägu vastu päikest seadma, подставить щеку (для поцелуя) põske (suudluseks) ulatama, подставить под удар пешку etturit ette jätma (males), подставить ногу кому kõnek. (1) jalga ette panema, (2) ülek. jalga taha panema kellele, подставить число в буквенное алгебраическое выражение mat. avaldises tähte arvväärtusega asendama;
подставить ~ подставлять под удар кого löögi alla jätma
покаяние 115 С с. неод. kirikl., liter. (patu)kahetsemine, (patu)kahetsus; умереть без покаяния pattu kahetsemata surema;
отпустить душу на покаяние kõnek. nalj. kelle hinge rahule jätma
покинуть 334 Г сов. несов. покидать II кого-что keda-mida maha jätma, hülgama, kellest-millest, kust lahkuma; покинуть семью perekonda maha jätma, счастье покинуло его õnn on ta maha jätnud ~ hüljanud, покинуть город linnast lahkuma, покинуть сцену lavalt lahkuma, силы покинули его ta jõud on otsas
поклон 1 С м. неод.
kummardus; низкий ~ земной поклон sügav ~ maani kummardus, бить ~ класть поклоны (palvetamise ajal) kummardusi tegema, отвешивать ~ отдавать ~ делать поклон кому kellele kummardama ~ kummardust tegema, kelle ees kummardama, ответить на чей поклон vastu noogutama ~ tervitama, отдавать кому последний поклон (lahkunuga) jäädavalt hüvasti jätma;
tervised, tervitus; посылать поклоны в письме kirjas terviseid saatma, передайте от меня поклон ~ мой поклон кому tervitage minu poolt keda;
kõnek. alandlik palumine, anumine; идти к кому с поклоном ~ на поклон kelle poole alandliku palvega pöörduma, keda paluma minema
покой I 41 (род. п. покоя и покою) С м. неод. (без мн. ч.) rahu, vaikus, liikumatus, paigalseis, puhkeolek; puhkus; душевный покой hingerahu, потерять покой hingerahu kaotama, нет покоя от кого kes ei anna hingerahu, больному нужен покой haige vajab rahu, не давать покоя кому keda häirima, kellele rahu mitte andma, нарушить чей покой kelle rahu häirima, вечный покой ülek. igavene rahu (surm), состояние покоя füüs. paigalseis, относительный покой füüs. suhteline ~ relatiivne paigalseis ~ tasakaal;
уходить ~ уйти ~ удаляться ~ удалиться на покой van. vanaduspuhkusele minema; оставлять ~ оставить кого в покое keda rahule jätma
полпути нескл. С pool teed ~ teekonda ~ maad; остальные полпути мы прошли пешком ülejäänud pool maad ~ teed käisime ~ kõndisime jala, пройдено полпути pool teed ~ maad on käidud, бросить на полпути (1) кого-что poolel teel maha ~ üksi jätma, (2) что ülek. pooleli jätma, остановиться на полпути poolel teel peatuma (ka ülek.), вернуться с полпути poole tee pealt ~ poolelt teelt tagasi tulema ~ pöörama
помрачить 287a Г сов. несов. помрачать
что van. tumestama, varjutama; тучи помрачили небо pilved varjutasid taeva;
кого-что ülek. tumestama, ähmastama, varjutama, varju jätma; süngeks ~ kurvaks tegema; помрачить рассудок mõistust tumestama, помрачить чьё счастье kelle õnne varjutama
попечение 115 С с. неод. (без мн. ч.) hoolitsus, hoolitsemine, hooldus, hooldamine, hool; оставлять ~ отдавать кого на чьё попечение keda kelle hoole alla ~ hoolde jätma ~ andma, находиться ~ быть на попечении кого kelle hoole all olema
попрощаться 165 Г сов. с кем-чем, без доп. hüvasti ~ jumalaga jätma; попрощаться с родными omastega jumalaga jätma
попустительствовать 171b Г несов. кому-чему, в чём liter. mahitama keda, mahti jätma kellele milleks, läbi sõrmede vaatama (ülek.) kellele-millele; попустительствовать нарушителям порядка korrarikkujate peale läbi sõrmede vaatama, korrarikkujaid mahitama
порвать 217a Г сов.
что puruks ~ katki ~ lõhki rebima ~ tõmbama; порвать письмо kirja puruks rebima, порвать платье kleiti katki ~ lõhki tõmbama;
несов. порывать что ülek. lõpetama, katkestama; с кем-чем kellega suhteid lõpetama ~ katkestama, maha jätma keda-mida; порвать отношения suhteid katkestama, порвать с прежними друзьями endiste sõpradega suhteid katkestama, порвать со сценой lava maha jätma;
что (kõike, palju) noppima ~ korjama ~ murdma; что, чего (teatud hulka) noppima ~ korjama ~ murdma
поручить 311a Г сов. несов. поручать
что, кому-чему, с инф. ülesandeks tegema, käsundama; ему поручили доставить письмо talle tehti ülesandeks kiri kohale toimetada;
кого-что, кому-чему kelle hoolde usaldama; поручить детей бабушке lapsi vanaema hoolde usaldama ~ jätma
посбавить 278a Г сов. что, чего kõnek. (veidi) alla ~ maha võtma; посбавить цену hinda pisut alla jätma ~ laskma, посбавить спеси кому kelle kõrkust (natuke) taltsutama
после II предлог с род. п. pärast, peale; после обеда pärast lõunat, после двух часов pärast kella kahte, после чая peale teejoomist, прийти после всех kõige hiljem ~ viimasena tulema, оставить после себя enesest maha jätma, после того как pärast seda kui
последний 121 П
viimane, viimne, tagumine; в последнее время viimasel ajal, в последнюю минуту viimasel hetkel, последнее слово техники tehnika viimane sõna, последние известия (1) viimased uudised ~ teated, (2) päevauudised, одет по последней моде viimase moe järgi riides, последний негодяй viimane lurjus, последний раз viimane kord, до последней возможности viimase võimaluseni, последний в очереди viimane ~ tagumine järjekorras, ругаться последними словами kõige ropemate sõnadega sõimama, сказать (своё) последнее слово (oma) viimast sõna ütlema, последняя воля viimne tahe;
П С последнее с. неод. (без мн. ч.) viimane, viimik; отдать последнее oma viimast ära andma;
до последней капли крови kõrgst. viimse veretilgani; до последнего вздоха ~ дыхания viimse hingetõmbeni; из последнего viimast välja pannes, kõigest jõust; отдавать ~ отдать последний долг кому liter. kellele viimast austust avaldama, lahkunuga hüvasti jätma, keda viimsele teekonnale saatma; проводить в последний путь viimsele teekonnale saatma; последний крик моды kõnek. viimane moekarje, moeröögatus; последний из могикан liter. viimne mohikaanlane; последние времена наступают ~ приходят viimnepäev on lähedal ~ kätte jõudmas; играть не последнюю роль mitte kõige viimast osa etendama; последняя спица в колеснице kõnek. see kõige viimane (isik), kõige väiksem vend ~ kruvi
посмешище 108 С с. неод.
pilkealune, naerualune, pilkeobjekt, pilkelaud; обратить ~ превратить в посмешище naerualuseks ~ pilkeobjektiks tegema ~ jätma, быть ~ служить посмешищем кому kelle pilkealune ~ pilgata olema, обратиться ~ превратиться в посмешище pilkeobjektiks ~ pilkealuseks ~ pilkelauaks ~ naerualuseks saama ~ jääma;
(без мн. ч.) pilkamine, narrimine, pilamine, irvitamine; выставить кого на посмешище кому keda kelle silmis pilkealuseks tegema, посмешище над кем kelle üle naermine, kelle pilkamine
пояс 4 С м. неод. vöö; vööde, vöönd, tsoon, ala; широкий пояс lai vöö, кожаный пояс nahkvöö, -rihm, раздеться по пояс poolest saadik ~ vööni lahti riietuma, по пояс в воде poolest saadik ~ vöö(koha)ni vees, затянуть потуже пояс rihma pingutama (ka ülek.), rihma ~ vööd kõvemini kinni tõmbama, кланяться в пояс sügavalt kummardama, предохранительный пояс kaitsevöö, спасательный пояс päästevöö, пробковый пояс korkvöö, задний пояс sport tagantvöö, растянутый пояс ehit. tõmbevöö, арматурный пояс ehit. sarrusvöö, шаровой пояс mat. kera vöö, плечевой пояс, пояс верхней конечности anat. ülajäseme vööde, õlavööde, тазовый пояс, пояс нижней конечности anat. alajäseme vööde, vaagnavööde, tagavööde, полярный пояс geogr. polaarvööde, климатический пояс geogr. kliimavööde, тропический ~ жаркий пояс geogr. troopikavööde, palavvööde, умеренный пояс geogr. parasvööde, зелёный пояс haljasvöönd (asulas), часовой пояс ajavöönd, тарифный пояс maj. tariifivöönd, рудный пояс geol. maagivöönd, пояс трещин geol. lõhede vöönd, пояс жил geol. soonestik, плавильный пояс, пояс плавления met. sulamistsoon;
заткнуть за пояс кого kõnek. silmi ette andma kellele, varju jätma, üle trumpama keda
предать 227 Г сов. несов. предавать
кого-что reetma, ära andma;
кого-что чему liter. andma, jätma; предать суду kohtu alla andma, предать забвению unustuse hõlma jätma, предать гласности teatavaks tegema, välja kuulutama, предать проклятию ära needma, предать осмеянию välja naerma, naerualuseks tegema, предать смерти surmama, предать земле mulda sängitama ~ panema;
предать ~ предавать огню и мечу kõrgst. tule ja mõõgaga laastama ~ hävitama
предоставить 278a Г сов. несов. предоставлять кого-что, кому-чему, с инф. (valdusse, käsutusse) andma, võimalust andma, võimaldama; предоставить кому комнату tuba kelle käsutusse andma, предоставить отпуск puhkust võimaldama ~ andma, предоставить кредит laenu ~ krediiti andma ~ võimaldama, предоставить льготы soodustusi tegema, предоставить слово кому kellele sõna andma (esinemiseks), предоставить решать самому endal otsustada laskma, enese otsustada jätma;
предоставить ~ предоставлять самому себе kellel omapead talitada laskma, keda omapead ~ iseenda hoolde jätma
прекратить 296a Г сов. несов. прекращать что, с инф. lõpetama, katkestama, lõppu tegema millele; прекратить военные действия sõjategevust lõpetama, прекратить огонь tulevahetust lõpetama, прекратить сопротивление vastupanu lõpetama, прекратить переговоры läbirääkimisi pooleli jätma ~ katkestama ~ lõpetama, прекратить отношения с кем kellega suhtlemast loobuma, прекратить существование olemast lakkama, прекратить работу ~ работать tööd katkestama ~ pooleli ~ katki jätma, прекратить разговоры! jutt jätta ~ lõpetada!
преминуть 334 (без страд. прич.; обычно без повел. накл.) Г сов. (только с отриц.) с инф. liter. mitte viivitama, mitte tegemata jätma, mitte kahe silma vahele jätma; я не премину вас уведомить ma ei jäta teile teatamata, он не преминет прийти ta tuleb, kui vähegi saab, tema juba tulemata ei jää
пренебрегать 169b Г несов. сов. пренебречь кем-чем ei millekski panema, halvaks pidama ~ põlgama, mitte hoolima ~ hindama; eirama, ignoreerima; пренебрегать опасностью ohust mitte hoolima, пренебрегать советами nõuandeid ignoreerima ~ tähele panemata jätma
пренебрежение 115 С с. неод. (без мн. ч.)
halvakspanu, halvustus, üleolek, põlgus; пренебрежение к кому kelle põlgamine, говорить с пренебрежением halvakspanuga ~ halvustavalt ~ põlgusega rääkima;
hoolimatus, ükskõiksus, eiramine, ignoreerimine; пренебрежение интересами коллектива kollektiivi huvidest mittehoolimine, пренебрежение правами человека inimõiguste hülgamine, пренебрежение правилами приличия viisakusreeglite ignoreerimine, оставить в пренебрежении что mida hooletusse jätma, относиться с пренебрежением к кому-чему (1) hoolimatult ~ ükskõikselt suhtuma kellesse-millesse, (2) halvakspanevalt ~ põlgusega suhtuma kellesse-millesse
прервать 217a Г сов. несов. прерывать кого-что, чем katkestama; pooleli ~ katki jätma; прервать молчание vaikust katkestama, прервать разговор jutuajamist pooleli jätma, прервать докладчика вопросом kõnelejat küsimusega katkestama, прервать на полуслове poole sõna pealt katkestama, прервать связи sidemeid katkestama, läbi käimast lakkama, прервать знакомство tutvust üles ütlema, прервать работу tööd katkestama, прервать переговоры läbirääkimisi katkestama
пригляд 1 С м. неод. (без мн. ч.) kõnek. (järele)valve; без пригляда järelevalveta, оставить без пригляда omapäi ~ omapead ~ üksi jätma
придавить 323a Г сов. несов. придавливать
кого-что, чем, к чему vastu ~ peale ~ kinni ~ kokku vajutama ~ suruma; придавить что крышкой kaant peale vajutama ~ suruma, kaanega kinni vajutama;
также безл. кого kõnek. puruks ~ laiaks litsuma, alla ~ vahele jätma, lömastama; дверью придавило палец sõrm jäi ukse vahele;
(без 1 и 2 л.) кого ülek. madalk. rõhuma, maadligi suruma; горе придавило кого kes on murest murtud
примечать Г несов. сов. приметить
169a кого-что kõnek. märkama, tähele panema, meelde jätma;
169b (без сов.) за кем-чем madalk. keda-mida jälgima, valvama, kellel silma peal hoidma
приостановить 323a Г сов. несов. приостанавливать кого-что (hetkeks, mõneks ajaks) peatama, seisma panema ~ jätma, katkestama, seiskama; приостановить коня hobust hetkeks peatama, приостановить следствие jur. uurimist peatama ~ mõneks ajaks seisma panema, приостановить работы tööd seisma panema ~ seisma jätma ~ seiskama, приостановить работу töötegemist katkestama
припустить 317 Г сов. несов. припускать
кого-что, к кому-чему madalk. juurde ~ ligi laskma; põll. emalooma juurde ~ imema laskma;
кого, без доп. kõnek. kiiremini minema sundima; припустить коня hobust jooksule sundima;
(без страд. прич.) kõnek. sammu lisama;
kõnek. tugevnema; дождь припустил как из ведра vihma hakkas ladinal sadama ~ nagu oavarrest kallama;
что, без доп. juurde ~ järele laskma ~ andma; припустить на швы õmblusvaru jätma ~ juurde andma;
(kergelt) läbi keetma, kupatama
присмотр 1 С м. неод. (без мн. ч.) hoole, hooldus, hooldamine, hoolitsus, hoolitsemine, järelevalve; присмотр за больными haigete hooldamine, присмотр за стариками hoolitsus vanade eest, находиться под присмотром кого kelle hoole all olema, оставить без присмотра кого keda hoolduseta jätma, быть под полицейским присмотром politsei järelevalve all olema
притиснуть 335a Г сов. несов. притискивать кого-что, чем, к кому-чему kõnek. kelle-mille vastu ~ vastu mida suruma ~ litsuma ~ pigistama; притиснуть палец дверью sõrme ukse vahele jätma, притиснуть кого к стене keda vastu seina suruma
прихлопнуть 335a Г сов. несов. прихлопывать
что, чем (pauguga) kinni lööma; прихлопнуть калитку aiaväravat kinni lööma ~ pauguga kinni panema;
что, чем kõnek. (ukse) vahele jätma; peale kukkuma (alla jättes); прихлопнуть палец дверью sõrme ukse vahele jätma, его прихлопнуло деревом ta jäi puu alla, puu kukkus talle peale;
кого-что ülek. madalk. ära keelama (raamatut vm.), sulgema, kinni panema (kirjastust vm.);
кого madalk. vagaseks tegema, maha lööma ~ koksama ~ nottima; прихлопнуть муху kärbest maha lööma;
чем, без доп. (kergelt) peopesaga ~ lapiti käega lööma vastu mida; plaksu tegema; laksatama; прихлопнуть в ладоши käsi plaksutama, прихлопнуть каблуком kontsaga kõpsu lööma ~ kõpsama
прищёлкнуть Г сов. несов. прищёлкивать
335b чем nipsutama, nipsu lööma, laksutama; прищёлкнуть пальцем sõrmega nipsu lööma, sõrmenipsu tegema, прищёлкнуть языком keelt laksutama, прищёлкнуть каблуками kandu kokku lööma;
335a что, чем kõnek. (ukse vm.) vahele jätma ~ klõpsama; kinni klõpsama, klõpsuga sulgema; прищёлкнуть палец дверью sõrme ukse vahele jätma
прищемить 301 Г сов. несов. прищемлять что mille vahele jätma, kokku ~ kinni pigistama; ülek. pitsitama, pigistama, vahele võtma;
прищемить ~ прищемлять язык кому kõnek. kelle suud kinni panema; прищемить ~ прищемлять хвост кому madalk. kelle saba peale astuma, keda kõvasti pigistama
проглядеть 232 (без страд. прич. прош. вр.) Г сов. kõnek.
кого-что mitte märkama, üle ~ mööda vaatama, kahe silma vahele jätma; проглядеть опечатку trükiviga mitte märkama ~ kahe silma vahele jätma, проглядеть мальчика poissi käest ära laskma;
несов. проглядывать что läbi vaatama; проглядеть журнал ajakirja teraselt läbi vaatama ~ lehitsema ~ sirvima;
на кого-что (teatud aeg) vaatama ~ jälgima; час проглядеть на ледоход terve tunni jääminekut vaatama;
проглядеть все глаза kõnek. pikisilmi ootama ~ vaatama, silmi peast vahtima
произвести 367 Г сов. несов. производить
что tegema, sooritama; korda saatma; произвести анализ analüüsima, analüüsi tegema, произвести опыты katseid tegema, произвести закупки sisseoste tegema, произвести опись nimekirja koostama, üles kirjutama mida, произвести допрос jur. üle kuulama, произвести следствие jur. uurima, juurdlust toimetama, произвести вычисление välja arvutama, произвести запись kirjendama, произвести ремонт remontima, произвести обыск läbi otsima, произвести нападение kallale tungima, произвести посадку (1) mer. laevale minema, (2) maanduma (lennuki kohta), произвести удар sport lööma (palli v. litrit), произвести разметку maha märkima, välja mõõtma, произвести коренную ломку чего põhjalikult ümber kujundama mida;
что valmistama, tootma, produtseerima; произвести сотни тракторов ~ тракторов sadu traktoreid tootma;
что ülek. esile kutsuma, tekitama; произвести переполох paanikat tegema ~ tekitama, произвести сенсацию sensatsiooni tekitama, произвести шум kära ~ müra tegema ~ tekitama, произвести переворот pööret tekitama ~ tegema, произвести впечатление на кого kellele muljet jätma ~ avaldama;
кого, в кого ülendama; произвести в офицеры van. ohvitseriks ülendama;
кого kõnek. sünnitama, sigitama; произвести на свет ilmale tooma, произвести потомство järglasi soetama
произвол 1 С м. неод. (без мн. ч.)
oma tahe ~ tahtmine;
omavoli, meelevald, isevaldsus, omavõim; помещичий произвол mõisniku omavoli;
suvalisus, meelevaldsus;
оставлять ~ оставить ~ покидать ~ покинуть на произвол судьбы saatuse hoolde ~ hooleks jätma
прокараулить 269a Г сов. кого-что kõnek.
(valvates) tähele panemata jätma, maha magama;
(teatud aeg) valvama ~ valvas ~ valves olema ~ vahti pidama; прокараулить всю ночь kogu öö valvates üleval ~ valves olema
прокинуть 334 Г сов. несов. прокидывать kõnek.
что, через что, сквозь что, во что millest läbi ~ läbi mille viskama;
что, без доп. mööda viskama, (visates) eksima, mitte tabama;
madalk. van. vahele jätma (näit. lehekülge)
промолчать 180 Г сов.
vait olema, vaikima, vastamata jätma, mitte ühtki sõna lausuma; он опять промолчал ta ei lausunud jälle musta ega valget, ta jäi jälle vastuse võlgu;
(teatud aeg v. ajani) vait olema ~ vaikima ~ mitte ühtki sõna lausuma; он промолчал весь вечер ta ei lausunud õhtu jooksul sõnakestki
пропустить 317 Г сов. несов. пропускать
кого-что sisse ~ läbi laskma (ka ülek.); что läbi pistma ~ ajama; пропустить мяч в ворота palli väravasse (lüüa) laskma, пропустить через границу üle piiri laskma, сторож пропустил нас valvur laskis meid läbi ~ välja ~ sisse, пропустить нитку сквозь ушко иголки niiti nõelasilmast läbi pistma ~ ajama, пропустить мясо через мясорубку liha läbi hakkmasina ajama, пропустить воду через фильтр vett filtrima ~ filtreerima;
кого-что vastu võtma, teenindama; столовая пропустила в день тысячу человек söökla teenindas päevas tuhat inimest, sööklast käis päevas tuhat inimest läbi;
кого-что teed andma, ette ~ mööda laskma (ka ülek.); пропустить детей вперёд lastele teed andma, lapsi ette laskma, пропустить срок tähtaega mööda laskma, пропустить удобный случай head juhust mööda laskma, пропустить поворот дороги teekäänakust mööda sõitma;
что vahele ~ välja jätma; пропустить букву tähte vahele jätma;
что (koolist, koosolekult vm.) puuduma; пропустить урок tunnist puuduma;
что madalk. võtma, kummutama; ära sööma; пропустить по рюмочке väikseid troppe tegema;
пропустить ~ пропускать мимо ушей kõnek. kõrvust mööda (libiseda) laskma
проронить 305a Г сов. что (обычно с отриц.)
lausuma, ütlema, (sõna) poetama ~ pillama; он не проронил ни слова ta ei lausunud sõnakestki;
(öeldut) tähele panemata jätma, kaotsi minna laskma; она старалась не проронить ни одного слова оратора ta ei tahtnud lasta kaotsi minna ühelgi esineja sõnal;
не проронить слезы ~ (ни) слезинки mitte pisaratki poetama
просмотр 1 С м. неод.
ülevaatus, läbivaatus, kontroll; просмотр фильма filmi läbivaatus, kontrollseanss, просмотр спектакля kontrolletendus;
(tähelepanu) viga, mittemärkamine, möödalaskmine; просмотр пешки etturi ettejätmine (males), допустить просмотр viga kahe silma vahele jätma
просмотреть 239 Г сов. несов. просматривать что
läbi ~ üle vaatama; просмотреть новый фильм uut filmi läbi vaatama, просмотреть газету ajalehte läbi vaatama, просмотреть рукопись käsikirja läbi vaatama ~ lehitsema;
silmapaari ~ kahe silma vahele jätma, mitte märkama; просмотреть ошибку viga vahele jätma ~ mitte märkama, просмотреть пешку etturit ette jätma (males);
(без несов.) что, без доп. (teatud aeg v. ajani) vaatama ~ vaatlema ~ jälgima;
просмотреть все глаза kõnek. pikisilmi ootama ~ vaatama
проститься 296 Г сов. несов. прощаться
с кем-чем hüvasti ~ jumalaga jätma, head aega ütlema; она ушла, ни с кем не простясь ta läks ära kellelegi head aega ütlemata, проститься с мечтой unistusele kriipsu peale tõmbama;
andeks antud saama; тебе всё простится sulle saab kõik andeks antud ~ antakse kõik andeks
прочно Н
tugevalt, tugevasti, kõvasti, kindlalt; прочно привязать tugevasti ~ kõvasti kinni siduma, дом сделан прочно maja on kapitaalselt ~ korralikult tehtud;
ülek. kindlalt, kestvalt, püsivalt; прочно запомнить kindlalt meelde jätma
пустить 317 Г сов. несов. пускать кого-что
(lahti, sisse, juurde, läbi, välja, üles) laskma; lubama kuhu, mida teha; пустить птицу на волю lindu lahti ~ vabadusse laskma, пусти мою руку lase mu käsi lahti, пустить пассажиров в вагон sõitjaid vagunisse laskma, пустить ночевать ~ на ночлег öömajale laskma ~ võtma ~ lubama, пустить жильцов üürilisi võtma, (ruume) välja üürima, пустить стадо на пастбище karja välja laskma, пустить коня на траву hobust rohumaale ~ sööma laskma, пустить ракету raketti (üles v. välja) laskma, пустить поезд под откос rongi kraavi laskma, пустить лодку на дно paati uputama ~ põhja laskma, пустить воздушного змея tuulelohet üles ~ õhku laskma ~ lennutama, пустить слух juttu ~ kõlakat lahti laskma, пустить в оборот что käibele ~ ringlusse laskma, пустить в продажу müügile laskma, пустить по течению ~ по ветру mer. triivima panema, пустить кровь (1) aadrit laskma, (2) madalk. kelle verd valama, veretegusid tegema, пустить воду vett lahti keerama, vett jooksma panema, пустить лошадь шагом hobust ~ hobusel sammu käia laskma, hobust sammule sundima, пустить сына по портновскому делу kõnek. poega rätsepaks koolitama, пустить детей в кино lapsi kinno lubama, пустить в отпуск puhkusele lubama;
käiku laskma ~ andma; käima panema ~ käivitama; пустить в ход (1) käiku laskma (ka ülek.), (2) käivitama, пустить электростанцию elektrijaama käiku andma, пустить в эксплуатацию ekspluatatsiooni ~ käitusse ~ käiku andma ~ laskma, пустить автобус между городом и посёлком linna ja alevi vahel bussiliini avama, пустить на полную мощность täie võimsusega käima panema, пустить мотор mootorit käivitama, пустить полным ходом täiskäiku sisse lülitama;
tekitama; eritama; пустить волну laineid üles lööma, vett lainetama panema, пустить дым suitsu välja ajama (hakkama), пустить хрип norinat kuuldavale tooma, norskama hakkama;
что, на что, подо что jätma, määrama; пустить поле под рожь põldu rukki alla jätma, пустить лес под топор metsa maha raiuma;
что, чем lennutama, viskama, virutama; suunama; пустить камень ~ камнем в окно kivi ~ kiviga aknasse viskama, пустить стрелу noolt lennutama;
что juuri ajama, idanema (ka ülek.); пустить корни juuri ajama, juurduma, пустить ростки idanema, tärkama;
что kõnek. (värvides, tikkides) varjundit andma; teatud moega õmblema; пустить по краям зелёным mille ääri roheliseks tegema;
kõnek. ütlema, lausuma, kohmama; пустить крепкое словечко krõbedat sõna (sisse) poetama;
van. sisse valama, tilgutama; lisama;
пустить ~ пускать козла в огород kõnek. kitse kärneriks laskma ~ panema; пустить ~ пускать пыль в глаза кому kõnek. kellele puru silma ~ kärbseid pähe ajama; пустить ~ пускать по миру кого kõnek. kerjama saatma keda, kerjakotti andma kellele; пустить ~ пускать слезу kõnek. silmi vesistama, pisarat poetama; не пустить ~ не пускать на глаза кого keda mitte silma alla laskma; пустить ~ пускать по ветру ~ на ветер tuulde loopima ~ laskma, läbi lööma; пустить ~ пускать (красного) петуха kõnek. punast kukke räästasse pistma ~ torkama ~ valla päästma; пустить ~ пускать (себе) пулю в лоб kõnek. endale kuuli pähe kihutama; пустить ~ пускать по течению кого-что (allavoolu) minna laskma; не пустить ~ не пускать на порог кого üle läve mitte laskma
пятнать 165a Г несов.
что mida plekitama ~ plekiliseks ~ laiguliseks tegema, millele plekke ~ laike jätma;
кого-что, чем ülek. häbi tegema kellele, määrima, häbistama, mustama keda-mida; пятнать своё имя oma nimele häbi tegema, пятнать свою репутацию oma mainet rikkuma;
кого kõnek. kulliks lööma (kullimängus); vrd. запятнать
пятнить 285a Г несов. что kõnek. plekiliseks ~ laiguliseks tegema, plekke ~ laike jätma, plekitama
равнодушный 126 П (кр. ф. равнодушен, равнодушна, равнодушно, равнодушны) к кому-чему ükskõikne, osavõtmatu, leige, tuim, loid; равнодушный взгляд ükskõikne ~ osavõtmatu pilk, равнодушный человек ükskõikne ~ osavõtmatu ~ tuim inimene, равнодушен ко всему kõige vastu ~ suhtes ükskõikne, оставить равнодушным ükskõikseks ~ külmaks jätma
разграбление 115 С с. неод. (без мн. ч.) (paljaks-, ära)röövimine, riisumine, rüüstamine; отдать город на разграбление linna rüüstata jätma
разорение 115 С с. неод. (без мн. ч.)
rüüstamine, laastamine, rüüste, purustamine, lõhkumine, hävitamine, häving; разорение города linna rüüstamine, отдать на разорение rüüstata ~ laastata jätma;
laostamine, ruineerimine; laostus, laostumine, ruineerumine; laastatus, ruineeritus; разорение народа rahva laostamine ~ laostumine;
(suur) rahakulu, väljaminek
разоружить 287a Г сов. несов. разоружать
кого-что relvi käest ära võtma, relvadeta jätma, relvituks tegema (ka ülek.), relvitustama; relvastust vähendama, desarmeerima; разоружить противника vastaselt relvi ära võtma, vastast relvadeta jätma ~ relvituks tegema, разоружить морально moraalselt relvituks tegema;
что mer. taglast maha võtma, maha taglastama; разоружить яхту jahti maha taglastama, jahi taglast maha võtma
раскатать 165a Г сов. несов. раскатывать что
lahti rullima ~ keerama; раскатать ковёр vaipa lahti rullima;
kõnek. laiali veeretama; раскатать брёвна palke laiali veeretama;
siledaks rullima ~ vaalima; раскатать бельё pesu rullima, раскатать дорогу teed siledaks ~ tasaseks sõitma ~ tegema;
õhukeseks rullima ~ veeretama; раскатать тесто tainast õhukeseks rullima;
(без несов) кого-что ülek. madalk. mitte märga plekkigi jätma, kotletti ~ hakkliha tegema kellest
раскланяться 253 Г сов. несов. раскланиваться
с кем-чем kummardusega ~ kummardades tervitama ~ hüvasti jätma, kummardama, kummardusi tegema ~ vahetama; вежливо раскланяться viisakalt kummardama;
с чем kõnek. iroon. jumalaga ~ hüvasti jätma, head tervist ütlema millele; раскланяться со спортом spordiga hüvasti jätma, spordile head tervist ütlema
располосовать 172a Г сов. кого-что kõnek.
ribadeks kiskuma ~ lõikama ~ rebima;
vorpe ~ vermeid kehale jätma ~ tegema
распроститься 296 Г сов. с кем-чем kõnek. hüvasti ~ jumalaga jätma (ka ülek.), head aega ütlema ~ jätma; распроститься со старыми друзьями vanade sõpradega hüvasti jätma, распроститься со спортом spordiga hüvasti jätma, распроститься с надеждами lootusi maha matma
распрощаться 169 Г сов. с кем-чем kõnek. hüvasti ~ jumalaga jätma (ka ülek.), head aega ütlema ~ jätma
расстаться 223 Г сов. несов. расставаться
с кем-чем, кем lahkuma, lahku minema; расстаться навсегда alatiseks lahkuma ~ lahku minema, расстаться с друзьями sõpradest lahkuma, расстаться врагами vaenlastena lahkuma, расстаться с родным городом kodulinnast lahkuma, kodulinnaga hüvasti jätma;
с чем maha jätma, loobuma; расстаться с этой мыслью sellest mõttest loobuma, seda mõtet (maha) jätma
расхлябать 164a Г сов. несов. расхлябывать kõnek. что
logisema panema, lahti ~ lõdvaks logistama ~ võngutama; расхлябать болты polte lahti logistama ~ võngutama;
ülek. laostama; расхлябать дисциплину korda laostama, расхлябать здоровье tervist laostama, расхлябать хозяйство majapidamist laokile ~ lohakile jätma
расхолодить 289 Г сов. несов. расхолаживать кого-что jahedaks ~ külmaks ~ ükskõikseks tegema ~ jätma; плохой спектакль расхолодил публику kehv etendus jättis publiku külmaks
резервировать 171a Г сов. и несов. что liter. reserveerima (varuks hoidma, varuna säilitama; endale õigust jätma); tehn. reservima, varundama (töökindluse suurendamiseks); резервировать запасы нефти naftavarusid säilitama, резервировать своё мнение oma arvamust varuks ~ pärastiseks jätma; vrd. зарезервировать

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur