[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 91 artiklit
дело 96 С с. неод.
‣ töö, toiming, tegevus; amet, ala (van.); дело кипит töö käib ~ keeb, дело спорится töö läheb ~ laabub, дело жизни elutöö, делать своё дело oma tööd tegema, сидеть без дела käed rüpes ~ tegevusetult istuma, он прекрасно знает своё дело ta tunneb oma tööd hästi, знаток своего дела oma ala meister, золотых дел мастер kullassepp(meister), часовых дел мастер kellassepp(meister);
‣ asi; защита отечества является делом всего народа isamaa kaitse on kogu rahva asi, частное дело eraasi, это не твоё дело kõnek. see pole sinu asi, по делам службы ~ по служебным делам ametiasjus, ему до всего дело tal on kõigega asja ~ pistmist, в чём дело? kõnek. milles asi on? суть дела asja tuum, у меня к тебе дело mul on sinu juurde asja, дело вкуса maitseasi, делo привычки harjumuse asi, а мне какое дело! kõnek. mis (see) minu asi (on), говорить дело asjalikku juttu rääkima, министерство иностранных дел välisministeerium;
‣ jur. juurdlusasi, süüasi, kohtuasi, (kohtu)protsess; toimik, akt; уголовное дело kriminaalasi, разбирать дело süüasja arutama, возбудить дело kohtuasja algatama, громкое ~ скандальное дело kärarikas protsess, личное дело isikutoimik, приложить к делу toimikusse lisama, завести дело на кого kelle toimikut avama;
‣ lugu, asjalugu, sündmus, juhtum; как дела? kuidas käsi käib ~ käbarad käivad? kuidas lugu on? дело было вечером see (lugu) juhtus õhtul;
‣ (без мн. ч.) üritus, õpetus, ideed; дело мира rahuüritus, продолжать дело Ленина Lenini üritust jätkama;
‣ tegu; совершать благородные дела üllaid ~ õilsaid tegusid tegema, не на словах, а на деле mitte sõnade, vaid tegudega;
‣ (без мн. ч.) -asjandus, -ndus; горное дело mäendus, военное дело sõjandus, sõjaasjandus;
‣ van. äri, ettevõte; дело процветает äri õitseb, выгодное дело tulus äri, закрыть своё дело äri lõpetama, ettevõtet sulgema;
‣ van. heitlus, taplus; жаркое дело äge heitlus;
◊ дело в шляпе kõnek. asi vask ~ ants ~ tahe; (моё, твоё, его...) дело маленькое ~ десятое kõnek. mis (mul, sul, temal...) sellest, minusse (sinusse, temasse...) see ei puutu; дело не станет за кем-чем kõnek. kelle-mille taha asi seisma ei jää; дело чьих рук kelle kätetöö; чьё дело сторона kõnek. kellel pole asja millega; дело табак kõnek. asi on sant, lugu on täbar; и делу конец kõnek. ja asi vask ~ ants, ja lool lõpp; (это) гиблое ~ мёртвое дело sellest ei tule midagi välja ~ ei tule head nahka; плохо дело asjad on halvad, lugu on sant; то ли дело hoopis teine asi; не твоего (вашего...) ума дело kõnek. (1) see pole sinu (teie...) asi, (2) see pole lapse asi; дело молодое noore inimese asi; по сути дела tegelikult, sisuliselt; (это) не дело kõnek. nii ei kõlba; на (самом) деле tegelikult; в самом деле tõepoolest, tõesti, tõega; между делом kõnek. töö kõrvalt, töö vahel, tööst vabal ajal; (быть) не у дел erru lastud ~ tegevusest eemale tõrjutud olema; первым делом kõnek. kõigepealt, eelkõige, ennekõike; то и дело aina, aiva, järjest, üha
‣ töö, toiming, tegevus; amet, ala (van.); дело кипит töö käib ~ keeb, дело спорится töö läheb ~ laabub, дело жизни elutöö, делать своё дело oma tööd tegema, сидеть без дела käed rüpes ~ tegevusetult istuma, он прекрасно знает своё дело ta tunneb oma tööd hästi, знаток своего дела oma ala meister, золотых дел мастер kullassepp(meister), часовых дел мастер kellassepp(meister);
‣ asi; защита отечества является делом всего народа isamaa kaitse on kogu rahva asi, частное дело eraasi, это не твоё дело kõnek. see pole sinu asi, по делам службы ~ по служебным делам ametiasjus, ему до всего дело tal on kõigega asja ~ pistmist, в чём дело? kõnek. milles asi on? суть дела asja tuum, у меня к тебе дело mul on sinu juurde asja, дело вкуса maitseasi, делo привычки harjumuse asi, а мне какое дело! kõnek. mis (see) minu asi (on), говорить дело asjalikku juttu rääkima, министерство иностранных дел välisministeerium;
‣ jur. juurdlusasi, süüasi, kohtuasi, (kohtu)protsess; toimik, akt; уголовное дело kriminaalasi, разбирать дело süüasja arutama, возбудить дело kohtuasja algatama, громкое ~ скандальное дело kärarikas protsess, личное дело isikutoimik, приложить к делу toimikusse lisama, завести дело на кого kelle toimikut avama;
‣ lugu, asjalugu, sündmus, juhtum; как дела? kuidas käsi käib ~ käbarad käivad? kuidas lugu on? дело было вечером see (lugu) juhtus õhtul;
‣ (без мн. ч.) üritus, õpetus, ideed; дело мира rahuüritus, продолжать дело Ленина Lenini üritust jätkama;
‣ tegu; совершать благородные дела üllaid ~ õilsaid tegusid tegema, не на словах, а на деле mitte sõnade, vaid tegudega;
‣ (без мн. ч.) -asjandus, -ndus; горное дело mäendus, военное дело sõjandus, sõjaasjandus;
‣ van. äri, ettevõte; дело процветает äri õitseb, выгодное дело tulus äri, закрыть своё дело äri lõpetama, ettevõtet sulgema;
‣ van. heitlus, taplus; жаркое дело äge heitlus;
◊ дело в шляпе kõnek. asi vask ~ ants ~ tahe; (моё, твоё, его...) дело маленькое ~ десятое kõnek. mis (mul, sul, temal...) sellest, minusse (sinusse, temasse...) see ei puutu; дело не станет за кем-чем kõnek. kelle-mille taha asi seisma ei jää; дело чьих рук kelle kätetöö; чьё дело сторона kõnek. kellel pole asja millega; дело табак kõnek. asi on sant, lugu on täbar; и делу конец kõnek. ja asi vask ~ ants, ja lool lõpp; (это) гиблое ~ мёртвое дело sellest ei tule midagi välja ~ ei tule head nahka; плохо дело asjad on halvad, lugu on sant; то ли дело hoopis teine asi; не твоего (вашего...) ума дело kõnek. (1) see pole sinu (teie...) asi, (2) see pole lapse asi; дело молодое noore inimese asi; по сути дела tegelikult, sisuliselt; (это) не дело kõnek. nii ei kõlba; на (самом) деле tegelikult; в самом деле tõepoolest, tõesti, tõega; между делом kõnek. töö kõrvalt, töö vahel, tööst vabal ajal; (быть) не у дел erru lastud ~ tegevusest eemale tõrjutud olema; первым делом kõnek. kõigepealt, eelkõige, ennekõike; то и дело aina, aiva, järjest, üha
и II союз
‣ (rinnastav sidesõna) ja, ning; отец и мать isa ja ema, дождь прошёл, и всё вокруг засверкало sadu lakkas ja ümberkaudu lõi kõik särama, нет, нет и нет, нет и ещё раз нет ei ja veel kord ei, целиком и полностью täielikult;
‣ (ja) pealegi; у него много работы, и прескучной tal on palju tööd, pealegi väga igavat, я мало жил, и жил в плену olen vähe ilmas elanud ja sedagi vangistuses;
‣ -ki, -gi, ka; как и все его друзья nagu kõik tema sõbradki, этим разговор и кончился sellega jutt lõppeski, так оно и было nii see oligi, будешь работать -- и деньги будут hakkad tööle, tuleb ka raha, так он и сделал nii ta tegigi;
‣ väljendis всё... и... üha, ikka, järjest, aina; метель становилась всё сильнее и сильнее tuisk aina tugevnes, она нравится мне всё больше и больше ta hakkab mulle üha enam meeldima, а она всё говорила и говорила tema aga muudkui rääkis edasi;
‣ kuid, aga; он хотел встать, и не смог ta tahtis tõusta, kuid ei suutnud, в молодости я хотел стать врачом -- и не стал nooruses tahtsin arstiks saada, aga ei saanud;
‣ (loetlemisel) nii... kui (ka), niihästi... kui ka; и берёзовая роща, и пруд, и поле -- всё тонет в тумане nii kasesalu, tiik kui (ka) põld on uttu mattunud
‣ (rinnastav sidesõna) ja, ning; отец и мать isa ja ema, дождь прошёл, и всё вокруг засверкало sadu lakkas ja ümberkaudu lõi kõik särama, нет, нет и нет, нет и ещё раз нет ei ja veel kord ei, целиком и полностью täielikult;
‣ (ja) pealegi; у него много работы, и прескучной tal on palju tööd, pealegi väga igavat, я мало жил, и жил в плену olen vähe ilmas elanud ja sedagi vangistuses;
‣ -ki, -gi, ka; как и все его друзья nagu kõik tema sõbradki, этим разговор и кончился sellega jutt lõppeski, так оно и было nii see oligi, будешь работать -- и деньги будут hakkad tööle, tuleb ka raha, так он и сделал nii ta tegigi;
‣ väljendis всё... и... üha, ikka, järjest, aina; метель становилась всё сильнее и сильнее tuisk aina tugevnes, она нравится мне всё больше и больше ta hakkab mulle üha enam meeldima, а она всё говорила и говорила tema aga muudkui rääkis edasi;
‣ kuid, aga; он хотел встать, и не смог ta tahtis tõusta, kuid ei suutnud, в молодости я хотел стать врачом -- и не стал nooruses tahtsin arstiks saada, aga ei saanud;
‣ (loetlemisel) nii... kui (ka), niihästi... kui ka; и берёзовая роща, и пруд, и поле -- всё тонет в тумане nii kasesalu, tiik kui (ka) põld on uttu mattunud
кряду Н kõnek. järjest, järjestikku, järgemööda; несколько раз кряду mitu korda järjest
названивать 168b Г несов. кому, без доп. kõnek. kaua ~ lakkamatult ~ visalt ~ ühtelugu helistama ~ kõlistama ~ tilistama ~ kella andma; названивать по телефону telefoniga järjest ~ ühtelugu helistama, названивать по вечерам кому õhtuti helistama kellele, названивать в колокольчик aina tilistama ~ kõlistama ~ kella helistama
нарастающий 124
‣ действ. прич. наст. вр. Г нарастать;
‣ прич. → П (üha) kasvav (ka ülek.); нарастающий берег geol. juurdekasvav rand, в нарастающем темпе (üha v. järjest) kasvavas tempos
‣ действ. прич. наст. вр. Г нарастать;
‣ прич. → П (üha) kasvav (ka ülek.); нарастающий берег geol. juurdekasvav rand, в нарастающем темпе (üha v. järjest) kasvavas tempos
непрерывно Н lakkamata, lakkamatult, ühtesoodu, vahetpidamata, järelejätmata, pidevalt, katkematult, katkestamatult, aina, aiva, üha, järjest
пере- приставка väljendab
‣ tegevuse suunda v. kohamuutust: üle, ümber; переплыть üle ujuma, перейти üle minema, ületama, перешагнуть üle astuma, перебросить üle viskama, пересесть teise kohta ~ ümber istuma;
‣ tegevuse kordust v. oleku muutust: üle, uuesti, ümber; переспросить üle küsima, küsimust kordama, перезвонить uuesti helistama, переиздать kordustrükkima, kordustrükki välja andma, переобуть teisi kingi ~ saapaid vm. jalga panema, переделать ümber tegema, переименовать ümber nimetama, перевоспитать ümber kasvatama, перелить ümber valama, перелить колокола в пушки kiriku- ~ tornikelli kahuriteks valama;
‣ tegevuse liigset intensiivsust: üle, liiga; пересолить üle soolama, liiga soolaseks tegema, переварить liiga pehmeks keetma, перехвалить кого kelle kiitusega liiale minema, перестараться ülepüüdlik olema, liigpüüdlikkust ilmutama, püüdlikkusega üle pakkuma;
‣ tegevuses kellegi ületamist: üle; перекричать кого kellest üle karjuma, перехитрить кого keda üle kavaldama, kellest kavalam olema, переспорить кого kellega vaieldes peale jääma, kellest vaidluses üle olema;
‣ tegevuse kandumist paljudele v. kõigile olendeile ja esemeile; перессорить (всех) (kõiki) omavahel tülli ajama, переловить (рыбу в реке) (jõge kaladest) tühjaks püüdma, перечитать (книги) kõiki (raamatuid) järjest läbi lugema;
‣ jaotavat v. poolitavat tegevust: katki, pooleks, läbi; переломить katki ~ pooleks murdma, перепилить läbi ~ pooleks saagima, перегрызть läbi ~ katki närima;
‣ ajavahemiku veetmist; переночевать ööd veetma ~ mööda saatma, перезимовать talve veetma, talvitama, переждать ära ootama;
‣ tegevuse lühikestust v. vähest intensiivsust: veidi, pisut; передохнуть hinge tõmbama, pisut puhkama, перекусить midagi hamba alla võtma, pisut einestama
‣ tegevuse suunda v. kohamuutust: üle, ümber; переплыть üle ujuma, перейти üle minema, ületama, перешагнуть üle astuma, перебросить üle viskama, пересесть teise kohta ~ ümber istuma;
‣ tegevuse kordust v. oleku muutust: üle, uuesti, ümber; переспросить üle küsima, küsimust kordama, перезвонить uuesti helistama, переиздать kordustrükkima, kordustrükki välja andma, переобуть teisi kingi ~ saapaid vm. jalga panema, переделать ümber tegema, переименовать ümber nimetama, перевоспитать ümber kasvatama, перелить ümber valama, перелить колокола в пушки kiriku- ~ tornikelli kahuriteks valama;
‣ tegevuse liigset intensiivsust: üle, liiga; пересолить üle soolama, liiga soolaseks tegema, переварить liiga pehmeks keetma, перехвалить кого kelle kiitusega liiale minema, перестараться ülepüüdlik olema, liigpüüdlikkust ilmutama, püüdlikkusega üle pakkuma;
‣ tegevuses kellegi ületamist: üle; перекричать кого kellest üle karjuma, перехитрить кого keda üle kavaldama, kellest kavalam olema, переспорить кого kellega vaieldes peale jääma, kellest vaidluses üle olema;
‣ tegevuse kandumist paljudele v. kõigile olendeile ja esemeile; перессорить (всех) (kõiki) omavahel tülli ajama, переловить (рыбу в реке) (jõge kaladest) tühjaks püüdma, перечитать (книги) kõiki (raamatuid) järjest läbi lugema;
‣ jaotavat v. poolitavat tegevust: katki, pooleks, läbi; переломить katki ~ pooleks murdma, перепилить läbi ~ pooleks saagima, перегрызть läbi ~ katki närima;
‣ ajavahemiku veetmist; переночевать ööd veetma ~ mööda saatma, перезимовать talve veetma, talvitama, переждать ära ootama;
‣ tegevuse lühikestust v. vähest intensiivsust: veidi, pisut; передохнуть hinge tõmbama, pisut puhkama, перекусить midagi hamba alla võtma, pisut einestama
перебраниться 285 Г сов. с кем, без доп. kõnek. (järjest kõigi v. paljudega, omavahel) tülli ~ riidu minema; перебраниться с соседями kõigi naabritega tülli minema
перебунтовать 172a Г сов. кого-что kõnek. (järjest kõiki v. paljusid) mässule ~ mässama ajama ~ panema ~ üles kihutama
перевалять 254a Г сов. → несов. переваливать
‣ (без несов.) кого-что madalk. (järgemööda) maha panema, ümber lükkama; перевалять много деревьев hulka puid (järjepanu) maha murdma;
‣ (без несов.) что, в чём madalk. (järjest kõiki v. palju) veeretama milles; перевалять котлеты в муке (hulka) kotlette jahus veeretama, перевалять детей в снегу lapsi lumiseks tegema;
‣ что üle ~ uuesti ~ veel kord vanutama;
‣ (без несов.) (järjest palju) ära vanutama; перевалять всю шерсть kogu villa ära vanutama
‣ (без несов.) кого-что madalk. (järgemööda) maha panema, ümber lükkama; перевалять много деревьев hulka puid (järjepanu) maha murdma;
‣ (без несов.) что, в чём madalk. (järjest kõiki v. palju) veeretama milles; перевалять котлеты в муке (hulka) kotlette jahus veeretama, перевалять детей в снегу lapsi lumiseks tegema;
‣ что üle ~ uuesti ~ veel kord vanutama;
‣ (без несов.) (järjest palju) ära vanutama; перевалять всю шерсть kogu villa ära vanutama
перевертеть 241 Г сов. → несов. перевёртывать, переверчивать что madalk.
‣ uuesti peale keerama ~ kruvima;
‣ üle(liia) keerama ~ kruvima;
‣ (järjest kõiki v. paljusid asju) käes keerutama
‣ uuesti peale keerama ~ kruvima;
‣ üle(liia) keerama ~ kruvima;
‣ (järjest kõiki v. paljusid asju) käes keerutama
перевешать I 164a Г сов. → несов. перевешивать
‣ что kõnek. uuesti ~ üle kaaluma;
‣ (без несов) (järjest) ära ~ valmis kaaluma
‣ что kõnek. uuesti ~ üle kaaluma;
‣ (без несов) (järjest) ära ~ valmis kaaluma
перевешать II 164a Г сов.
‣ что kõnek. (järjest) üles riputama; перевешать всё бельё kogu pesu üles riputama;
‣ кого (järjest) üles pooma
‣ что kõnek. (järjest) üles riputama; перевешать всё бельё kogu pesu üles riputama;
‣ кого (järjest) üles pooma
перевеять 259a Г сов. → несов. перевеивать что
‣ (järjest kõike v. palju) läbi tuulama;
‣ uuesti tuulama
‣ (järjest kõike v. palju) läbi tuulama;
‣ uuesti tuulama
перегадить 270a Г сов. → несов. перегаживать что madalk. (kõike ~ palju järjest) ära solkima ~ mustama ~ reostama
перегладить 270a Г сов. → несов. переглаживать что
‣ (kõike v. palju järjest) triikima;
‣ üle ~ uuesti triikima
‣ (kõike v. palju järjest) triikima;
‣ üle ~ uuesti triikima
переглодать 197 Г сов. что kõnek. (järjest palju) paljaks ~ puhtaks närima ~ järama; переглодать все кости kõiki konte puhtaks järama
переглотать 165a Г сов. что kõnek. (järjest palju) neelama; переглотать много таблеток palju ~ hulka tablette alla neelama ~ ära sööma (teatud aja jooksul)
переглушить 287a Г сов. кого-что kõnek.
‣ (järjest kõiki v. paljusid) kurdistama ~ kurdiks tegema;
‣ (ridamisi) uimaseks lööma (kalade kohta)
‣ (järjest kõiki v. paljusid) kurdistama ~ kurdiks tegema;
‣ (ridamisi) uimaseks lööma (kalade kohta)
переглядеть 232a (без страд. прич.) Г сов. кого-что kõnek. (järjest kõike ~ kõiki ~ paljut ~ paljusid) üle vaatama
перегрызть 355 Г сов. → несов. перегрызать
‣ что katki ~ läbi närima, katki hammustama; перегрызть нитку niiti katki hammustama, перегрызть горло кому kellel kõri läbi närima (madalk. ka ülek.);
‣ кого (järjest kõiki v. hulka) maha murdma; волк перегрыз много овец hunt on palju lambaid maha murdnud;
‣ что (järjest palju) ära närima ~ järama; собака перегрызла все кости koeral on kõik kondid ära näritud ~ läbi järatud, перегрызть все орехи kõiki pähkleid ära krõbistama
‣ что katki ~ läbi närima, katki hammustama; перегрызть нитку niiti katki hammustama, перегрызть горло кому kellel kõri läbi närima (madalk. ka ülek.);
‣ кого (järjest kõiki v. hulka) maha murdma; волк перегрыз много овец hunt on palju lambaid maha murdnud;
‣ что (järjest palju) ära närima ~ järama; собака перегрызла все кости koeral on kõik kondid ära näritud ~ läbi järatud, перегрызть все орехи kõiki pähkleid ära krõbistama
перегрязнить 285a Г сов. что kõnek. (kõike v. järjest palju) ära määrima ~ mustaks tegema ~ ära ligastama ~ rokkama
перегубить 323a Г сов. кого-что kõnek. (järjest paljusid) hukutama ~ hukka ~ hukatusse saatma ~ hävitama
передавить 323a Г сов. → несов. передавливать кого-что (järjest palju v. paljusid) puruks ~ katki litsuma ~ muljuma; передавить ягоды marju katki litsuma ~ pressima, передавить всех комаров sääski ära ~ maha tapma
передрать 216 (страд. прич. прош. вр. передранный, кр. ф. передран, передратьа, передратьо, передратьы) Г сов. kõnek.
‣ что (järjest kõike v. palju) puruks rebima; madalk. (järjest kõike v. palju) räbalaiks kandma;
‣ кого (järjest kõiki v. paljusid) läbi peksma ~ kolkima ~ maha murdma
‣ что (järjest kõike v. palju) puruks rebima; madalk. (järjest kõike v. palju) räbalaiks kandma;
‣ кого (järjest kõiki v. paljusid) läbi peksma ~ kolkima ~ maha murdma
передраться 216 (прош. вр. передралось и передралось, передрались и передрались) Г сов. с кем, без доп. kõnek. (järjest kõigiga v. paljudega) kaklema, omavahel kaklema ~ kiskuma minema; передраться между собой omavahel kaklema ~ tülli minema, ребята передрались poisid on omavahel kaklema läinud ~ riius
передружиться 311 Г сов. с кем kõnek. (järjest kõigi v. paljudega omavahel) sõbrunema ~ sõbraks saama
пережечь 377 Г сов. → несов. пережигать
‣ что üle ~ uuesti põletama; üle(liia) põletama ~ kuumutama; пережечь кирпичи telliseid üle(liia) põletama, пережечь кофе kohviube üle(liia) kõrvetama, пережечь электричество kõnek. elektrit üle(liia) kulutama ~ põletama;
‣ что (järjest kõike v. palju) ära põletama;
‣ что, чем läbi põletama ~ sööma; пережечь лампочку kõnek. pirni läbi põletama, кислота пережгла проволоку hape on traadi läbi söönud;
‣ что, во что põletama, põletamisega töötlema; пережечь в уголь ~ на уголь söeks põletama, пережечь известь lupja põletama
‣ что üle ~ uuesti põletama; üle(liia) põletama ~ kuumutama; пережечь кирпичи telliseid üle(liia) põletama, пережечь кофе kohviube üle(liia) kõrvetama, пережечь электричество kõnek. elektrit üle(liia) kulutama ~ põletama;
‣ что (järjest kõike v. palju) ära põletama;
‣ что, чем läbi põletama ~ sööma; пережечь лампочку kõnek. pirni läbi põletama, кислота пережгла проволоку hape on traadi läbi söönud;
‣ что, во что põletama, põletamisega töötlema; пережечь в уголь ~ на уголь söeks põletama, пережечь известь lupja põletama
перезнакомить 278a Г сов. кого, с кем-чем kõnek. (järjest kõiki v. paljusid) omavahel tutvustama ~ tuttavaks tegema, (järjest kõigi v. paljudega) tutvustama ~ tuttavaks tegema keda
перезнакомиться 278 Г сов. с кем, без доп. kõnek. (järjest kõigi v. paljudega v. üksteisega) tutvuma ~ tuttavaks saama
переиграть 165a Г сов. → несов. переигрывать
‣ что mängu kordama, kordusmängu tegema, ümber ~ uuesti mängima; ülek. kõnek. teisiti tegema ~ asja korraldama; переиграть партию в шахматы uut malepartiid tegema ~ mängima, malepartiid kordama;
‣ что (järjest kõike) läbi mängima; без доп. kõnek. üleliia kaua mängima; переиграть весь репертуар kogu repertuaari läbi mängima;
‣ кого-что kõnek. teistest paremini mängima, mängimises üle olema; переиграть всех пианистов kõigist pianistidest paremini mängima;
‣ что, без доп. kõnek. üle mängima, mänguga üle pakkuma (näit. teatris)
‣ что mängu kordama, kordusmängu tegema, ümber ~ uuesti mängima; ülek. kõnek. teisiti tegema ~ asja korraldama; переиграть партию в шахматы uut malepartiid tegema ~ mängima, malepartiid kordama;
‣ что (järjest kõike) läbi mängima; без доп. kõnek. üleliia kaua mängima; переиграть весь репертуар kogu repertuaari läbi mängima;
‣ кого-что kõnek. teistest paremini mängima, mängimises üle olema; переиграть всех пианистов kõigist pianistidest paremini mängima;
‣ что, без доп. kõnek. üle mängima, mänguga üle pakkuma (näit. teatris)
перекалечить 271a Г сов. → несов. перекалечивать кого-что kõnek. (järjest kõiki v. paljusid) vigaseks ~ sandiks tegema ~ sandistama (ka ülek.)
перекатать 165a Г сов. → несов. перекатывать kõnek.
‣ что, куда (järjest kõike v. palju) üle ~ teisale veeretama;
‣ (без несов) кого-что, на чём (järgemööda kõiki v. paljusid) sõidutama; перекатать многих ребят на санках paljudele lastele kelgusõitu tegema;
‣ что (suurt pesuhulka) siledaks ~ uuesti ~ üle rullima
‣ что, куда (järjest kõike v. palju) üle ~ teisale veeretama;
‣ (без несов) кого-что, на чём (järgemööda kõiki v. paljusid) sõidutama; перекатать многих ребят на санках paljudele lastele kelgusõitu tegema;
‣ что (suurt pesuhulka) siledaks ~ uuesti ~ üle rullima
переклеить 268 Г сов. → несов. переклеивать что
‣ ümber ~ üle ~ uuesti kleepima; переклеить обои uut tapeeti panema;
‣ (järjest palju v. kõiki) ära kleepima
‣ ümber ~ üle ~ uuesti kleepima; переклеить обои uut tapeeti panema;
‣ (järjest palju v. kõiki) ära kleepima
переклеймить 301 Г сов. кого-что
‣ uuesti ~ ümber märgistama, märki teise kohta panema;
‣ (järjest kõiki v. paljusid) ära märgistama
‣ uuesti ~ ümber märgistama, märki teise kohta panema;
‣ (järjest kõiki v. paljusid) ära märgistama
переклепать 166 Г сов. → несов. переклёпывать что
‣ uuesti ~ ümber neetima ~ needistama;
‣ (järjest suurt hulka) kinni neetima
‣ uuesti ~ ümber neetima ~ needistama;
‣ (järjest suurt hulka) kinni neetima
перековеркать 164a Г сов. → несов. перековеркивать что kõnek. (hirmsasti, tundmatuseni, täielikult, järjest paljusid) moonutama ~ rikkuma; перековеркать все слова kõiki sõnu moonutama ~ väänama, перековеркать жизнь elu täielikult ära rikkuma ~ nurja ajama, перековеркать много судеб paljude saatust muserdama ~ elu nahka panema
переколотить 316a Г сов. → несов. переколачивать
‣ что uuesti ~ teisale lööma ~ naelutama; переколотить вешалку nagi teise kohta lööma;
‣ что kõnek. (järjest hulgakaupa) ära lõhkuma ~ puruks lööma; переколотить много посуды palju nõusid ära lõhkuma;
‣ кого madalk. (järgemööda kõiki v. paljusid) läbi kolkima
‣ что uuesti ~ teisale lööma ~ naelutama; переколотить вешалку nagi teise kohta lööma;
‣ что kõnek. (järjest hulgakaupa) ära lõhkuma ~ puruks lööma; переколотить много посуды palju nõusid ära lõhkuma;
‣ кого madalk. (järgemööda kõiki v. paljusid) läbi kolkima
перекосить I 319a Г сов. → несов. перекашивать что (järjest palju, täielikult) maha niitma; кого ülek. kõnek. (järgemööda kõiki v. paljusid) maha niitma; перекосить все луга kõigilt niitudelt heina tegema, перекосить пулемётным огнём (paljusid) kuulipildujatulega maha niitma
перекромсать 165a Г сов. что kõnek. (järjest hulgi) puruks lõikuma, ära nüsima; ülek. põhjalikult ümber tegema, pea peale pöörama (näit. käsikirja)
перекрыть 347a Г сов. → несов. перекрывать
‣ что, чем pealt ~ üle ~ uuesti katma; перекрыть крышу толем katusele tõrvapappi panema, перекрыть мостом silda üle mille ehitama;
‣ что, чем (järjest palju) katuseid panema ~ katma;
‣ кого-что, чем kõnek. tapma (kaardimängus); перекрыть короля тузом kuningat ässaga üle lööma ~ tapma;
‣ что kõnek. mida ületama; üle mille, millest üle kostma; перекрыть норму normi ületama, его голос перекрыл шум ветра ta hääl kostis üle tuulemüha;
‣ что kõnek. tasa tegema, katma, korvama;
‣ что kinni panema, sulgema; tõkestama; перекрыть движение liiklust sulgema, перекрыть воду (1) veevoolu tõkestama, (2) vett kinni keerama
‣ что, чем pealt ~ üle ~ uuesti katma; перекрыть крышу толем katusele tõrvapappi panema, перекрыть мостом silda üle mille ehitama;
‣ что, чем (järjest palju) katuseid panema ~ katma;
‣ кого-что, чем kõnek. tapma (kaardimängus); перекрыть короля тузом kuningat ässaga üle lööma ~ tapma;
‣ что kõnek. mida ületama; üle mille, millest üle kostma; перекрыть норму normi ületama, его голос перекрыл шум ветра ta hääl kostis üle tuulemüha;
‣ что kõnek. tasa tegema, katma, korvama;
‣ что kinni panema, sulgema; tõkestama; перекрыть движение liiklust sulgema, перекрыть воду (1) veevoolu tõkestama, (2) vett kinni keerama
перелакировать 172a Г сов. → несов. перелакировывать что
‣ üle ~ uuesti lakkima;
‣ (järjest kõike) üle lakkima ~ lakiga katma
‣ üle ~ uuesti lakkima;
‣ (järjest kõike) üle lakkima ~ lakiga katma
перелечить 310 Г сов. → несов. перелечивать кого kõnek.
‣ (kõiki v. paljusid järjest) ravima; наш старый доктор перелечил всех в районе meie vana arst on rajoonis kõiki haigeid ravinud, kõik rajooni elanikud on meie vana tohtri patsiendid olnud, его перелечили все врачи поликлиники ta on kõikide polikliiniku arstide ravialune ~ patsient olnud, ta on kõik polikliiniku arstid läbi käinud;
‣ üle ravima, raviga liiga tegema
‣ (kõiki v. paljusid järjest) ravima; наш старый доктор перелечил всех в районе meie vana arst on rajoonis kõiki haigeid ravinud, kõik rajooni elanikud on meie vana tohtri patsiendid olnud, его перелечили все врачи поликлиники ta on kõikide polikliiniku arstide ravialune ~ patsient olnud, ta on kõik polikliiniku arstid läbi käinud;
‣ üle ravima, raviga liiga tegema
переломаться 165 Г сов. → несов. переламываться kõnek. (hulgaviisi, järjest) katki ~ puruks minema ~ purunema
перемерить 269a, 253 (прош. вр. только 269a) Г сов. → несов. перемеривать, перемерять что
‣ (kõike, palju) üle mõõtma;
‣ uuesti selga ~ jalga ~ pähe ~ kätte proovima;
‣ (palju v. kõiki esemeid järjest) selga ~ jalga ~ pähe ~ kätte proovima
‣ (kõike, palju) üle mõõtma;
‣ uuesti selga ~ jalga ~ pähe ~ kätte proovima;
‣ (palju v. kõiki esemeid järjest) selga ~ jalga ~ pähe ~ kätte proovima
переметать III 166 Г сов. → несов. перемётывать что
‣ uuesti ~ üle ~ teisiti traageldama; uuesti üle ääre lööma; переметать петли nööpauke uuesti üle lööma;
‣ (järjest kõike v. palju) ära traageldama; (järjest palju) üle (ääre) lööma; переметать все швы kõiki õmblusi üle lööma ~ äärestama
‣ uuesti ~ üle ~ teisiti traageldama; uuesti üle ääre lööma; переметать петли nööpauke uuesti üle lööma;
‣ (järjest kõike v. palju) ära traageldama; (järjest palju) üle (ääre) lööma; переметать все швы kõiki õmblusi üle lööma ~ äärestama
переметить 274a Г сов. → несов. перемечать, перемечивать кого-что
‣ uuesti märkima ~ märgistama; переметить всё бельё kogu pesu uuesti märkima;
‣ (järjest palju v. kõike v. kõiki) ära märkima ~ märgistama; переметить овец kõiki lambaid ära märgistama
‣ uuesti märkima ~ märgistama; переметить всё бельё kogu pesu uuesti märkima;
‣ (järjest palju v. kõike v. kõiki) ära märkima ~ märgistama; переметить овец kõiki lambaid ära märgistama
перемотать 165a Г сов. → несов. перематывать что
‣ ümber ~ uuesti kerima ~ mähkima ~ poolima; перемотать плёнку с одной кассеты на другую filmi ühelt kassetilt teisele kerima, перемотать портянки jalarätte (uuesti) ümber mähkima, перемотать обмотку трансформатора el. transformaatorit uuesti ~ ümber mähkima, перемотать нитки niiti ümber poolima;
‣ (järjest palju v. kõike) ära kerima ~ mähkima ~ poolima
‣ ümber ~ uuesti kerima ~ mähkima ~ poolima; перемотать плёнку с одной кассеты на другую filmi ühelt kassetilt teisele kerima, перемотать портянки jalarätte (uuesti) ümber mähkima, перемотать обмотку трансформатора el. transformaatorit uuesti ~ ümber mähkima, перемотать нитки niiti ümber poolima;
‣ (järjest palju v. kõike) ära kerima ~ mähkima ~ poolima
перенизать 198 Г сов. → несов. перенизывать что
‣ uuesti lükkima;
‣ (järjest kõike v. palju) mille otsa lükkima
‣ uuesti lükkima;
‣ (järjest kõike v. palju) mille otsa lükkima
перенумеровать 172a Г сов. → несов. перенумеровывать что
‣ uuesti nummerdama;
‣ (hulka v. kõike järjest) läbi nummerdama
‣ uuesti nummerdama;
‣ (hulka v. kõike järjest) läbi nummerdama
перепарить 269a Г сов. → несов. перепаривать
‣ что üle hautama, liiga kaua ~ üleliia hautama ~ aurutama;
‣ кого kõnek. liiga kaua vihtlema, vihtlemisega liiga tegema;
‣ кого (kõiki, paljusid järjest) läbi vihtlema
‣ что üle hautama, liiga kaua ~ üleliia hautama ~ aurutama;
‣ кого kõnek. liiga kaua vihtlema, vihtlemisega liiga tegema;
‣ кого (kõiki, paljusid järjest) läbi vihtlema
перепачкать 164a Г сов. кого-что, в чём, чем (üleni, kõike järjest) ära määrima ~ mustaks tegema; она перепачкала руки чернилами ~ в чернилах ta käed on üleni tindised ~ tindiga koos
перепаять 256a Г сов. → несов. перепаивать что
‣ uuesti jootma ~ tinutama; перепаять кастрюлю kastrulit uuesti tinutama;
‣ (kõike, palju järjest) kinni jootma ~ ära tinutama ~ (jootes) parandama; он перепаял все кастрюли в доме ta tinutas kõik kastrulid majas terveks ~ ära
‣ uuesti jootma ~ tinutama; перепаять кастрюлю kastrulit uuesti tinutama;
‣ (kõike, palju järjest) kinni jootma ~ ära tinutama ~ (jootes) parandama; он перепаял все кастрюли в доме ta tinutas kõik kastrulid majas terveks ~ ära
перепоить 305a, буд. вр. также 284 Г сов. → несов. перепаивать кого-что
‣ liiga palju juua andma, üle jootma; перепоить лошадь hobusele üleliia vett andma;
‣ (kõigile ~ paljudele järjest) juua andma;
‣ kõnek. (kõiki ~ paljusid üksteise järel, maani) täis ~ purju jootma
‣ liiga palju juua andma, üle jootma; перепоить лошадь hobusele üleliia vett andma;
‣ (kõigile ~ paljudele järjest) juua andma;
‣ kõnek. (kõiki ~ paljusid üksteise järel, maani) täis ~ purju jootma
переправить 278a Г сов. → несов. переправлять
‣ кого-что, куда, на чём üle vedama ~ viima ~ tooma ~ toimetama, edasi toimetama ~ saatma; переправить кого на плоту на другой берег keda parvel teisele kaldale toimetama;
‣ что kõnek. (järjest kõike v. paljut) ära parandama ~ kohendama ~ praavitama (kõnek.); переправить статью kirjutist kohendama, переправить точку на запятую punktist koma tegema
‣ кого-что, куда, на чём üle vedama ~ viima ~ tooma ~ toimetama, edasi toimetama ~ saatma; переправить кого на плоту на другой берег keda parvel teisele kaldale toimetama;
‣ что kõnek. (järjest kõike v. paljut) ära parandama ~ kohendama ~ praavitama (kõnek.); переправить статью kirjutist kohendama, переправить точку на запятую punktist koma tegema
перетолковать Г сов. → несов. перетолковывать
‣ 172a что vääriti tõlgendama, võõriti seletama;
‣ 172b (без несов) о ком-чём, с кем kõnek. (järjest paljudega) mida läbi arutama ~ rääkima; (kõike, paljut) läbi arutama
‣ 172a что vääriti tõlgendama, võõriti seletama;
‣ 172b (без несов) о ком-чём, с кем kõnek. (järjest paljudega) mida läbi arutama ~ rääkima; (kõike, paljut) läbi arutama
перецедить 313a Г сов. → несов. перецеживать что
‣ uuesti kurnama;
‣ teise nõusse nõristama ~ nõriseda laskma;
‣ (järjest kõike v. hulka) ära kurnama ~ nõristama
‣ uuesti kurnama;
‣ teise nõusse nõristama ~ nõriseda laskma;
‣ (järjest kõike v. hulka) ära kurnama ~ nõristama
перечертить 316a Г сов. → несов. перечерчивать что
‣ uuesti ~ ümber ~ üle joonestama;
‣ kõnek. (järjest palju v. kõike ära) joonestama;
‣ kopeerima, maha ~ läbi joonestama, kalkeerima; перечертить план на кальку plaani kalkeerima ~ kalkale kopeerima
‣ uuesti ~ ümber ~ üle joonestama;
‣ kõnek. (järjest palju v. kõike ära) joonestama;
‣ kopeerima, maha ~ läbi joonestama, kalkeerima; перечертить план на кальку plaani kalkeerima ~ kalkale kopeerima
перечесть II 358 Г сов. → несов. перечитывать что
‣ uuesti ~ üle lugema; перечесть книгу raamatut uuesti lugema;
‣ (järjest palju v. kõiki) läbi lugema
‣ uuesti ~ üle lugema; перечесть книгу raamatut uuesti lugema;
‣ (järjest palju v. kõiki) läbi lugema
перечистить 276a Г сов. → несов. перечищать что
‣ uuesti ~ üle puhastama;
‣ (järjest kõike v. hulka) ära puhastama ~ puhtaks küürima; перечистить до блеска все кастрюли kõiki kastruleid läikima lööma
‣ uuesti ~ üle puhastama;
‣ (järjest kõike v. hulka) ära puhastama ~ puhtaks küürima; перечистить до блеска все кастрюли kõiki kastruleid läikima lööma
перештемпелевать 174a Г сов. → несов. перештемпелёвывать что
‣ uuesti ~ ümber tembeldama, templit uuesti ~ teise kohta lööma;
‣ (järjest kõike v. hulka) läbi tembeldama
‣ uuesti ~ ümber tembeldama, templit uuesti ~ teise kohta lööma;
‣ (järjest kõike v. hulka) läbi tembeldama
перештопать 164a Г сов. → несов. перештопывать что
‣ uuesti ~ teisiti ~ üle nõeluma;
‣ (järjest kõike v. hulka) kinni ~ ära nõeluma
‣ uuesti ~ teisiti ~ üle nõeluma;
‣ (järjest kõike v. hulka) kinni ~ ära nõeluma
перештукатурить 269a Г сов. → несов. перештукатуривать что
‣ uuesti ~ üle krohvima;
‣ kõnek. (järjest palju v. kõike) ära krohvima
‣ uuesti ~ üle krohvima;
‣ kõnek. (järjest palju v. kõike) ära krohvima
перещёлкать 164a Г сов. kõnek.
‣ кого (järjest paljudele) nipsu laskma ~ lööma;
‣ что (järjest palju v. kõiki pähkleid vm.) krõmpsutama ~ naksutama ~ krõbistama ~ plõksutama
‣ кого (järjest paljudele) nipsu laskma ~ lööma;
‣ что (järjest palju v. kõiki pähkleid vm.) krõmpsutama ~ naksutama ~ krõbistama ~ plõksutama
переэкзаменовать 172a Г сов. → несов. переэкзаменовывать кого-что kõnek.
‣ uuesti ~ veel kord ~ üle eksamineerima, uuesti ~ uut eksamit korraldama;
‣ (paljusid, kõiki) eksamineerima, järjest kõigile eksamit korraldama
‣ uuesti ~ veel kord ~ üle eksamineerima, uuesti ~ uut eksamit korraldama;
‣ (paljusid, kõiki) eksamineerima, järjest kõigile eksamit korraldama
повыдергать 164*a Г сов. что kõnek. (järjest palju v. kõike) välja kiskuma ~ kitkuma ~ tõmbama ~ sikutama
поглодать 197 Г сов. kõnek.
‣ что, чего (mõnda aega) närima ~ järama ~ näsima ~ ürama;
‣ что (järjest kõike v. palju) ära närima ~ järama ~ näsima ~ ürama
‣ что, чего (mõnda aega) närima ~ järama ~ näsima ~ ürama;
‣ что (järjest kõike v. palju) ära närima ~ järama ~ näsima ~ ürama
пограбить 277 (без страд. прич. прош. вр.) Г сов. кого-что, без доп. kõnek. (järjest paljusid, ajapikku palju) riisuma ~ rüüstama
погрызть 355 Г сов. что (mõnda aega) närima ~ järama ~ purema; kõnek. (järjest kõike v. palju) ära närima ~ järama ~ purema; погрызть семечки päevalilleseemneid prõksutama ~ krõbistama
подряд II Н järgemööda, järjest, ühtejärge, järjestikku, ridamisi, üksteise järel; десять часов подряд kümme tundi järjest ~ ühtejärge, читать всё подряд kõike valikuta lugema
позакрывать 165b Г сов. что kõnek. (järjest kõike v. palju) sulgema, kinni panema; позакрывать все окна kõiki aknaid kinni panema
позапереть 244a Г сов. kõnek.
‣ что (järjest kõike) lukku ~ riivi panema, lukustama; позапереть все двери kõik uksed lukku panema;
‣ кого (järgemööda kõiki) luku ~ riivi taha panema
‣ что (järjest kõike) lukku ~ riivi panema, lukustama; позапереть все двери kõik uksed lukku panema;
‣ кого (järgemööda kõiki) luku ~ riivi taha panema
порядок 23 (род. п. порядка, порядку) С м. неод.
‣ (без мн. ч.) kord, järjestus; общественный порядок avalik kord, порядок голосования hääletuskord, порядок дня päevakord, порядок работы töökord, в административном порядке administratiivkorras, halduskorras, в принудительном порядке sundkorras, в индивидуальном порядке individuaalselt, в организованном порядке organiseeritult, в срочном порядке kiires korras, kiiresti, в ускоренном порядке kiirendatud korras, в порядке очереди järjekorras, судебным порядком kohtukorras, всё в порядке kõik on korras, держать что в порядке mida korras hoidma, навести порядок korda looma, привести себя в порядок ennast korda tegema, привести в порядок комнату tuba korrastama ~ korda tegema, призвать к порядку кого keda korrale kutsuma, следить за порядком korda pidama, korra järele valvama, соблюдать порядок korrast kinni pidama, нарушать порядок korda rikkuma, для порядка ~ порядку ülek. moepärast, по порядку järgemööda, järjekorras, järjest, алфавитный порядок alfabeetjärjestus, tähestikjärjestus, alfabeetiline ~ tähestikuline järjestus, порядок слов lgv. sõnajärg, -järjestus, порядок зажигания tehn. süütejärjestus;
‣ (без мн. ч.) laad, iseloom; явления одного порядка samalaadsed nähtused, мотивы личного порядка isiklikku laadi motiivid, трудности экономического порядка majandusliku iseloomuga raskused, замечания фактического порядка faktilist laadi märkused, ехать со скоростью порядка 80 кмчас kõnek. sõitma umbes 80-se tunnikiirusega ~ umbes 80 km tunnis;
‣ (valitsemis)kord; tava, komme; буржуазный порядок kodanlik riigikord, демократические порядки demokraatlik elukorraldus, по заведённому порядку kehtiva ~ sisseseatud korra järgi ~ kohaselt, väljakujunenud korra ~ tava kohaselt, старые порядки vanad tavad ~ kombed;
‣ mat. järk; порядок величины suurusjärk;
‣ bot. selts; порядок крапивоцветных nõgeselaadsed (Urticales);
‣ sõj. kord; боевой порядок lahingukord, воинский порядок sõjaväeline kord;
‣ в функции предик. (on) korras; порядок! (kõik on) korras!
◊ в пожарном порядке kõnek. humor. kibekähku, kiiremas korras, nagu (oleks) tuli takus; своим порядком nagu ikka ~ tavaliselt, omasoodu; (это) в порядке вещей (see) on loomulik, (see) käib asja juurde, see on kord juba nii
‣ (без мн. ч.) kord, järjestus; общественный порядок avalik kord, порядок голосования hääletuskord, порядок дня päevakord, порядок работы töökord, в административном порядке administratiivkorras, halduskorras, в принудительном порядке sundkorras, в индивидуальном порядке individuaalselt, в организованном порядке organiseeritult, в срочном порядке kiires korras, kiiresti, в ускоренном порядке kiirendatud korras, в порядке очереди järjekorras, судебным порядком kohtukorras, всё в порядке kõik on korras, держать что в порядке mida korras hoidma, навести порядок korda looma, привести себя в порядок ennast korda tegema, привести в порядок комнату tuba korrastama ~ korda tegema, призвать к порядку кого keda korrale kutsuma, следить за порядком korda pidama, korra järele valvama, соблюдать порядок korrast kinni pidama, нарушать порядок korda rikkuma, для порядка ~ порядку ülek. moepärast, по порядку järgemööda, järjekorras, järjest, алфавитный порядок alfabeetjärjestus, tähestikjärjestus, alfabeetiline ~ tähestikuline järjestus, порядок слов lgv. sõnajärg, -järjestus, порядок зажигания tehn. süütejärjestus;
‣ (без мн. ч.) laad, iseloom; явления одного порядка samalaadsed nähtused, мотивы личного порядка isiklikku laadi motiivid, трудности экономического порядка majandusliku iseloomuga raskused, замечания фактического порядка faktilist laadi märkused, ехать со скоростью порядка 80 кмчас kõnek. sõitma umbes 80-se tunnikiirusega ~ umbes 80 km tunnis;
‣ (valitsemis)kord; tava, komme; буржуазный порядок kodanlik riigikord, демократические порядки demokraatlik elukorraldus, по заведённому порядку kehtiva ~ sisseseatud korra järgi ~ kohaselt, väljakujunenud korra ~ tava kohaselt, старые порядки vanad tavad ~ kombed;
‣ mat. järk; порядок величины suurusjärk;
‣ bot. selts; порядок крапивоцветных nõgeselaadsed (Urticales);
‣ sõj. kord; боевой порядок lahingukord, воинский порядок sõjaväeline kord;
‣ в функции предик. (on) korras; порядок! (kõik on) korras!
◊ в пожарном порядке kõnek. humor. kibekähku, kiiremas korras, nagu (oleks) tuli takus; своим порядком nagu ikka ~ tavaliselt, omasoodu; (это) в порядке вещей (see) on loomulik, (see) käib asja juurde, see on kord juba nii
про- приставка I verbiliitena väljendab
‣ liikumist: millest läbi, läbi mille; проплыть 100 метров läbima 100 meetrit, проехать через деревню külast läbi ~ läbi küla sõitma, проскочить läbi lipsama, протекать läbi voolama, просеять läbi sõeluma, проталкиваться läbi trügima;
‣ läbistavat tegevust: läbi, sisse; прогрызть läbi ~ auklikuks närima, прострелить läbi laskma, проткнуть läbi ~ auku sisse torkama, протоптать (rada) sisse tallama;
‣ suundumist: mööda; промелькнуть mööda vilksatama, проехать станцию jaamast mööda sõitma;
‣ lõpuleviidud v. ammendatud tegevust: läbi, ära; проанализировать (läbi) analüüsima, analüüsi tegema, просмотреть läbi vaatama, прозвенел звонок kell on (ära) helisenud;
‣ pidevat tegevust kindla ajavahemiku kestel: läbi, otsa; просидеть всю ночь возле больного öö läbi ~ öö otsa haige juures olema ~ istuma, проработать три дня kolm päeva tööd tegema, проболеть весь месяц terve kuu haige olema, проспать до вечера õhtuni välja ~ kuni õhtuni magama, прогулять два часа kaks tundi jalutama, промучиться два часа kaks tundi järjest piinlema;
‣ objekti täielikult haaravat tegevust: läbi; прогреть läbi soojendama, проварить läbi keetma, просолить küllaldaselt ~ hästi (läbi) soolama;
‣ ühekordset tegevust; дверь провизжала uks krääksatas, прорычать möiratama;
‣ kaotuse v. kahjuga seotud tegevust: maha, läbi; проиграть maha mängima, mängus kaotama, промотать деньги kõnek. raha läbi lööma, прозевать kõnek. (head juhust) mööda laskma, проспорить kihlvedu kaotama;
‣ (ся-verbide puhul) tegevuse lõpuleviimist v lühiajalisust; прокашляться kurku puhtaks köhima, прогуляться väikest jalutuskäiku tegema, pisut jalutama;
‣ (ся-verbide puhul) tegevuses eksimist: проговориться välja lobisema, проштрафиться pahandust tegema; II nimisõnaliitena väljendab mingi omaduse osalist olemasolu; прожелть (paigutine) kollendus, с прожелтью kollakas, просинь (tükatine) sinendus, sinerdus, sinakas helk, с просинью sinakas, sinendav, sinerdav, в волосах проседь juustes on (juba) halli; III nimi- ja omadussõnaliitena: -pooldaja, -sõbralik, -meelne; профашист fašismipooldaja, fašismi soodustaja, профашистский fašismimeelne, fašismi pooldav
‣ liikumist: millest läbi, läbi mille; проплыть 100 метров läbima 100 meetrit, проехать через деревню külast läbi ~ läbi küla sõitma, проскочить läbi lipsama, протекать läbi voolama, просеять läbi sõeluma, проталкиваться läbi trügima;
‣ läbistavat tegevust: läbi, sisse; прогрызть läbi ~ auklikuks närima, прострелить läbi laskma, проткнуть läbi ~ auku sisse torkama, протоптать (rada) sisse tallama;
‣ suundumist: mööda; промелькнуть mööda vilksatama, проехать станцию jaamast mööda sõitma;
‣ lõpuleviidud v. ammendatud tegevust: läbi, ära; проанализировать (läbi) analüüsima, analüüsi tegema, просмотреть läbi vaatama, прозвенел звонок kell on (ära) helisenud;
‣ pidevat tegevust kindla ajavahemiku kestel: läbi, otsa; просидеть всю ночь возле больного öö läbi ~ öö otsa haige juures olema ~ istuma, проработать три дня kolm päeva tööd tegema, проболеть весь месяц terve kuu haige olema, проспать до вечера õhtuni välja ~ kuni õhtuni magama, прогулять два часа kaks tundi jalutama, промучиться два часа kaks tundi järjest piinlema;
‣ objekti täielikult haaravat tegevust: läbi; прогреть läbi soojendama, проварить läbi keetma, просолить küllaldaselt ~ hästi (läbi) soolama;
‣ ühekordset tegevust; дверь провизжала uks krääksatas, прорычать möiratama;
‣ kaotuse v. kahjuga seotud tegevust: maha, läbi; проиграть maha mängima, mängus kaotama, промотать деньги kõnek. raha läbi lööma, прозевать kõnek. (head juhust) mööda laskma, проспорить kihlvedu kaotama;
‣ (ся-verbide puhul) tegevuse lõpuleviimist v lühiajalisust; прокашляться kurku puhtaks köhima, прогуляться väikest jalutuskäiku tegema, pisut jalutama;
‣ (ся-verbide puhul) tegevuses eksimist: проговориться välja lobisema, проштрафиться pahandust tegema; II nimisõnaliitena väljendab mingi omaduse osalist olemasolu; прожелть (paigutine) kollendus, с прожелтью kollakas, просинь (tükatine) sinendus, sinerdus, sinakas helk, с просинью sinakas, sinendav, sinerdav, в волосах проседь juustes on (juba) halli; III nimi- ja omadussõnaliitena: -pooldaja, -sõbralik, -meelne; профашист fašismipooldaja, fašismi soodustaja, профашистский fašismimeelne, fašismi pooldav
прогрести II 370 Г сов. (без страд. прич.) (teatud aeg v. ajani) sõudma; матросы прогребли три часа подряд madrused sõudsid kolm tundi järjest ~ järjepanu
разлететься 234 Г сов. → несов. разлетаться I
‣ (без 1 и 2 л.) laiali lendama (kõnek. ka ülek.); птицы разлетелись linnud lendasid laiali, всадники разлетелись в разные стороны ratsurid tuiskasid ~ sööstsid igaüks ise suunas, весть быстро разлетелась sõnum levis kiiresti;
‣ (без 1 и 2 л.) kõnek. kildudeks ~ tükkideks lendama, purunema (ka ülek.); тарелка разлетелась вдребезги taldrik lendas ~ kukkus kildudeks, разлететься в щепки pilbasteks purunema, мечты разлетелись unistused haihtusid, надежды разлетелись lootused purunesid ~ luhtusid;
‣ kõnek. üha kiiremini ~ järjest suurema hooga lendama; санки разлетелись с горы kelk lendas järjest kiiremini ~ järjest suurema hooga mäest alla;
‣ к кому madalk. juurde ~ kohale lendama ~ tormama; конь разлетелся к хозяину hobune tormas peremehe juurde, я разлетелся за покупками, а магазины закрыты tormasin ~ kihutasin sisseoste tegema, kuid kauplused olid kinni
‣ (без 1 и 2 л.) laiali lendama (kõnek. ka ülek.); птицы разлетелись linnud lendasid laiali, всадники разлетелись в разные стороны ratsurid tuiskasid ~ sööstsid igaüks ise suunas, весть быстро разлетелась sõnum levis kiiresti;
‣ (без 1 и 2 л.) kõnek. kildudeks ~ tükkideks lendama, purunema (ka ülek.); тарелка разлетелась вдребезги taldrik lendas ~ kukkus kildudeks, разлететься в щепки pilbasteks purunema, мечты разлетелись unistused haihtusid, надежды разлетелись lootused purunesid ~ luhtusid;
‣ kõnek. üha kiiremini ~ järjest suurema hooga lendama; санки разлетелись с горы kelk lendas järjest kiiremini ~ järjest suurema hooga mäest alla;
‣ к кому madalk. juurde ~ kohale lendama ~ tormama; конь разлетелся к хозяину hobune tormas peremehe juurde, я разлетелся за покупками, а магазины закрыты tormasin ~ kihutasin sisseoste tegema, kuid kauplused olid kinni
рассчитать 165a Г сов. → несов. рассчитывать
‣ что ette arvestama, välja arvutama, kalkuleerima; рассчитать свои возможности oma võimalusi ette arvestama, рассчитать прыжок hüpet ette arvestama, рассчитать стоимость чего mille maksumust ~ hinda välja arvutama, рассчитать паровой котёл aurukatla arvutusi tegema, рассчитать все обстоятельства kõiki asjaolusid arvesse võtma ~ arvestama;
‣ кого lõpparvet andma ~ tegema; рассчитать рабочего töölisele lõpparvet andma;
‣ sõj., sport järjest ~ paariks lugema; рассчитать взод rühma järjest ~ paariks lugema
‣ что ette arvestama, välja arvutama, kalkuleerima; рассчитать свои возможности oma võimalusi ette arvestama, рассчитать прыжок hüpet ette arvestama, рассчитать стоимость чего mille maksumust ~ hinda välja arvutama, рассчитать паровой котёл aurukatla arvutusi tegema, рассчитать все обстоятельства kõiki asjaolusid arvesse võtma ~ arvestama;
‣ кого lõpparvet andma ~ tegema; рассчитать рабочего töölisele lõpparvet andma;
‣ sõj., sport järjest ~ paariks lugema; рассчитать взод rühma järjest ~ paariks lugema
рассчитаться 165 Г сов. → несов. рассчитываться
‣ с кем-чем (arveid, võlgu) õiendama, tasuma (kõnek. ka ülek.); рассчитаться с противником vastasega arveid õiendama, рассчитаться с долгами võlgu tasuma ~ õiendama;
‣ kõnek. lõpparvet võtma;
‣ sõj., sport järjest ~ paariks lugema; по порядку рассчитайсь! järjest loe! на первый и второй рассчитайсь! paariks loe!
‣ с кем-чем (arveid, võlgu) õiendama, tasuma (kõnek. ka ülek.); рассчитаться с противником vastasega arveid õiendama, рассчитаться с долгами võlgu tasuma ~ õiendama;
‣ kõnek. lõpparvet võtma;
‣ sõj., sport järjest ~ paariks lugema; по порядку рассчитайсь! järjest loe! на первый и второй рассчитайсь! paariks loe!
расходиться I 313 Г сов. kõnek.
‣ edasi-tagasi käima hakkama; он расходился по комнате ta hakkas mööda tuba edasi-tagasi käima;
‣ (käimisega) hoogu sattuma; käimisega harjuma; расходишься и не замечаешь усталости hakkad kord astuma ega tunnegi väsimust, ноги расходились jalad hakkasid liikuma (pärast istumist);
‣ ülek. hoogu sattuma, ägedaks minema, ägestuma, vihaseks minema, vihastuma; море расходилось meri hakkas mässama, буря расходилась torm tõusis maruks ~ hakkas marutsema, у неё нервы совсем расходились tal on närvid päris käest ära, головная боль расходилась peavalu läks järjest ägedamaks, всё было не по нему, вот и расходился miski polnud talle meeltmööda, seepärast läkski marru
‣ edasi-tagasi käima hakkama; он расходился по комнате ta hakkas mööda tuba edasi-tagasi käima;
‣ (käimisega) hoogu sattuma; käimisega harjuma; расходишься и не замечаешь усталости hakkad kord astuma ega tunnegi väsimust, ноги расходились jalad hakkasid liikuma (pärast istumist);
‣ ülek. hoogu sattuma, ägedaks minema, ägestuma, vihaseks minema, vihastuma; море расходилось meri hakkas mässama, буря расходилась torm tõusis maruks ~ hakkas marutsema, у неё нервы совсем расходились tal on närvid päris käest ära, головная боль расходилась peavalu läks järjest ägedamaks, всё было не по нему, вот и расходился miski polnud talle meeltmööda, seepärast läkski marru
расцеловать 172a Г сов. кого-что (järjest, tugevasti) suudlema, suud ~ suudlusi andma, suudlustega katma
сряду Н kõnek. järjest, järjestikku, järgemööda, järjepanu; три дня сряду kolm päeva järjest ~ järgemööda
то I союз
‣ korduse, kinnituse, vastanduse, loetluse, selgituse vm. märkimisel kord...kord, pea...pea, küll... küll, ei...ega jt.; то один, то другой kord üks, kord teine, то тут, то там kord siin, kord seal, pea siin, pea seal, küll siin, küll seal, она то плакала, то смеялась ta kord nuttis, kord naeris, не то снег, не то дождь идёт see pole ei lumi ega vihm, mis sajab, не то спишь, не то бодрствуешь ei maga ega ole ärkvel, я спал три часа, да и то сидя magasin kolm tundi ja sedagi istudes, не то, чтобы я не хотел, а не мог mitte just seda, et ma ei oleks tahtnud, vaid ma ei saanud, у него хорошая квартира, не то что у нас tal on hea korter, hoopis ~ sootuks teine asi kui meil, а то как же kuidas siis muidu, не то või muidu, aga muidu, то есть союз see tähendab, see on, teiste sõnadega, то есть частица kõnek. (1) kuidas nii, (2) lihtsalt, otse, päriselt;
‣ tingimuse, alternatiivi, käsu v soovi märkimisel (kui)...siis, (kas)...või siis; если поздно, то не ходи, kui on hilja, ära siis mine, если он знает, то пусть скажет, kui ta teab, siis eks öelgu ~ ütelgu, когда я вернулся, то он уже был дома kui tagasi tulin, oli ta juba kodus, посиди дома, а не то сходи в кино ole kodus või siis mine käi kinos;
◊ то и дело ~ знай kõnek. aina, aiva, üha, ühtelugu, ühtevalu, ühtesoodu, muudkui, järjest, järjepanu; то ли дело kõnek. hoopis teine asi ~ lugu ~ tubakas
‣ korduse, kinnituse, vastanduse, loetluse, selgituse vm. märkimisel kord...kord, pea...pea, küll... küll, ei...ega jt.; то один, то другой kord üks, kord teine, то тут, то там kord siin, kord seal, pea siin, pea seal, küll siin, küll seal, она то плакала, то смеялась ta kord nuttis, kord naeris, не то снег, не то дождь идёт see pole ei lumi ega vihm, mis sajab, не то спишь, не то бодрствуешь ei maga ega ole ärkvel, я спал три часа, да и то сидя magasin kolm tundi ja sedagi istudes, не то, чтобы я не хотел, а не мог mitte just seda, et ma ei oleks tahtnud, vaid ma ei saanud, у него хорошая квартира, не то что у нас tal on hea korter, hoopis ~ sootuks teine asi kui meil, а то как же kuidas siis muidu, не то või muidu, aga muidu, то есть союз see tähendab, see on, teiste sõnadega, то есть частица kõnek. (1) kuidas nii, (2) lihtsalt, otse, päriselt;
‣ tingimuse, alternatiivi, käsu v soovi märkimisel (kui)...siis, (kas)...või siis; если поздно, то не ходи, kui on hilja, ära siis mine, если он знает, то пусть скажет, kui ta teab, siis eks öelgu ~ ütelgu, когда я вернулся, то он уже был дома kui tagasi tulin, oli ta juba kodus, посиди дома, а не то сходи в кино ole kodus või siis mine käi kinos;
◊ то и дело ~ знай kõnek. aina, aiva, üha, ühtelugu, ühtevalu, ühtesoodu, muudkui, järjest, järjepanu; то ли дело kõnek. hoopis teine asi ~ lugu ~ tubakas
