[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 432 artiklit, väljastan 200
бегать 164b Г несов.
‣ jooksma (ei viita ühesuunalisusele); за кем ülek. madalk. järele jooksma kellele; бегать рысью sörki jooksma, sörkima, бегать наперегонки võidu jooksma, бегать на лыжах suusatama, бегать на коньках uisutama, он бегает за девушками ta ajab tüdrukuid taga;
‣ от кого-чего kõnek. (end) eemale hoidma kellest-millest; бегать от дела tööst eemale hoidma;
‣ vilama; глаза бегают silmad vilavad;
◊ мурашки бегают по спине judinad jooksevad ~ käivad üle selja; vrd. бежать
‣ jooksma (ei viita ühesuunalisusele); за кем ülek. madalk. järele jooksma kellele; бегать рысью sörki jooksma, sörkima, бегать наперегонки võidu jooksma, бегать на лыжах suusatama, бегать на коньках uisutama, он бегает за девушками ta ajab tüdrukuid taga;
‣ от кого-чего kõnek. (end) eemale hoidma kellest-millest; бегать от дела tööst eemale hoidma;
‣ vilama; глаза бегают silmad vilavad;
◊ мурашки бегают по спине judinad jooksevad ~ käivad üle selja; vrd. бежать
брать 216 Г несов. (eeskätt korduva v. kestva tegevuse puhul) → сов. взять
‣ кого-что, без доп. võtma; ületama; vallutama; kõnek. kinni võtma, vahistama; брать книгу в руки raamatut kätte võtma, брать за руку кого kellel käest kinni võtma, брать ребёнка на руки last sülle võtma, брать на колени põlve(de)le ~ sülle võtma, брать под руку käe alt kinni võtma, брать с собой (endaga) kaasa võtma, брать в жёны naiseks võtma, брать в армию sõjaväkke võtma, брать такси taksot võtma, брать в помощники abiliseks võtma, брать сироту на воспитание vaeslast kasvatada võtma, брать власть в свои руки võimu enda kätte võtma, брать напрокат laenutusest võtma, брать на поруки käendusele võtma, брать на себя смелость söandama, endale julgust võtma, брать на учёт arvele võtma, брать на себя обязательства enesele kohustusi võtma, брать от жизни всё elult kõike võtma, брать вправо paremale hoid(u)ma ~ võtma, брать книги в библиотеке raamatukogust raamatuid tooma ~ laenutama, брать взаймы laenama (raha), брать цитаты из классиков klassikuid tsiteerima, брать барьер tõket ületama, брать высоту (1) kõrgust ületama (sportlase kohta), (2) kõrgustikku vallutama, брать крепость штурмом kindlust tormijooksuga võtma ~ vallutama, пленных не брать! vange mitte võtta! брать живым elusalt kinni püüdma ~ võtma, брать под караул ~ под стражу vahi alla võtma;
‣ (eelistatav on брать) кого-что, без доп. võtma; брать начало alguse saama, его никакая пуля не берёт teda ei võta ükski kuul, ружьё берёт на тысячу шагов see püss tabab tuhande sammu peale, брать взятки altkäe(maksu) ~ pistist võtma;
‣ (ainult брать) что kõnek. korjama mida; брать грибы, ягоды seeni, marju korjama;
‣ (eelistatav on брать) кого valdama keda; его страх берёт teda valdab hirm;
◊ брать ~ взять слово с кого kellelt (au)sõna võtma; брать ~ взять пример eeskuju võtma; брать ~ взять верх peale jääma; брать ~ взять быка за рога härjal sarvist haarama; брать ~ взять голыми руками paljakäsi ~ vaevata võtma; брать ~ взять на мушку kirbule võtma; брать ~ взять себя в руки end kätte võtma; не брать в рот mitte suu sissegi võtma; брать ~ взять под своё крылышко кого keda oma tiiva alla võtma; брать ~ взять в оборот keda käsile võtma; брать ~ взять измором aeglasel tulel praadima; брать ~ взять за сердце (за душу, за живое) südamesse minema, sügavalt liigutama; брать ~ взять за горло кого kõri pihku võtma; брать ~ взять на буксир järele aitama, sleppi võtma; брать ~ взять с бою rünnakuga vallutama; брать ~ взять в толк aru saama; брать ~ взять на заметку kõrva taha panema; брать ~ взять под козырёк kulpi lööma
‣ кого-что, без доп. võtma; ületama; vallutama; kõnek. kinni võtma, vahistama; брать книгу в руки raamatut kätte võtma, брать за руку кого kellel käest kinni võtma, брать ребёнка на руки last sülle võtma, брать на колени põlve(de)le ~ sülle võtma, брать под руку käe alt kinni võtma, брать с собой (endaga) kaasa võtma, брать в жёны naiseks võtma, брать в армию sõjaväkke võtma, брать такси taksot võtma, брать в помощники abiliseks võtma, брать сироту на воспитание vaeslast kasvatada võtma, брать власть в свои руки võimu enda kätte võtma, брать напрокат laenutusest võtma, брать на поруки käendusele võtma, брать на себя смелость söandama, endale julgust võtma, брать на учёт arvele võtma, брать на себя обязательства enesele kohustusi võtma, брать от жизни всё elult kõike võtma, брать вправо paremale hoid(u)ma ~ võtma, брать книги в библиотеке raamatukogust raamatuid tooma ~ laenutama, брать взаймы laenama (raha), брать цитаты из классиков klassikuid tsiteerima, брать барьер tõket ületama, брать высоту (1) kõrgust ületama (sportlase kohta), (2) kõrgustikku vallutama, брать крепость штурмом kindlust tormijooksuga võtma ~ vallutama, пленных не брать! vange mitte võtta! брать живым elusalt kinni püüdma ~ võtma, брать под караул ~ под стражу vahi alla võtma;
‣ (eelistatav on брать) кого-что, без доп. võtma; брать начало alguse saama, его никакая пуля не берёт teda ei võta ükski kuul, ружьё берёт на тысячу шагов see püss tabab tuhande sammu peale, брать взятки altkäe(maksu) ~ pistist võtma;
‣ (ainult брать) что kõnek. korjama mida; брать грибы, ягоды seeni, marju korjama;
‣ (eelistatav on брать) кого valdama keda; его страх берёт teda valdab hirm;
◊ брать ~ взять слово с кого kellelt (au)sõna võtma; брать ~ взять пример eeskuju võtma; брать ~ взять верх peale jääma; брать ~ взять быка за рога härjal sarvist haarama; брать ~ взять голыми руками paljakäsi ~ vaevata võtma; брать ~ взять на мушку kirbule võtma; брать ~ взять себя в руки end kätte võtma; не брать в рот mitte suu sissegi võtma; брать ~ взять под своё крылышко кого keda oma tiiva alla võtma; брать ~ взять в оборот keda käsile võtma; брать ~ взять измором aeglasel tulel praadima; брать ~ взять за сердце (за душу, за живое) südamesse minema, sügavalt liigutama; брать ~ взять за горло кого kõri pihku võtma; брать ~ взять на буксир järele aitama, sleppi võtma; брать ~ взять с бою rünnakuga vallutama; брать ~ взять в толк aru saama; брать ~ взять на заметку kõrva taha panema; брать ~ взять под козырёк kulpi lööma
бросать 169a Г несов. → сов. бросить
‣ кого-что, чем viskama, loopima, heitma, pilduma, ülek. ka pillama; бросать окурок suitsuotsa ära viskama, бросать гранату granaati heitma, бросать снежками в кого keda lumepallidega loopima, бросать оружие ülek. relva maha panema, püssi põõsasse viskama, бросать в тюрьму vanglasse heitma;
‣ кого-что hülgama, maha jätma; бросать семью perekonda hülgama, бросать кого в беде keda hädas maha jätma, бросать имущество на произвол судьбы varandust saatuse hooleks jätma;
‣ что, с инф. maha jätma, katkestama, loobuma; бросать курить suitsetamist maha jätma, бросать работу (1) tööd kõrvale heitma, (2) töölt lahkuma, бросать учёбу õpinguid katkestama, бросьте! kõnek. ah, jätke (järele)! jätke ~ lõpetage juba!
‣ кого-что paiskama (ka ülek.); бросать в бой дивизию diviisi lahingusse paiskama, бросать правду в лицо кому tõde näkku paiskama kellele;
‣ кого во что безл. (higiseks, kuumaks) võtma ~ lööma; его бросало то в жар, то в холод tal oli vaheldumisi külm ja kuum;
◊ бросать ~ бросить камень ~ камушек в чей огород kivi kelle kapsaaeda viskama; бросать ~ бросить жребий liisku heitma; бросать ~ бросить тень varju heitma; бросать ~ бросить якорь ankrusse jääma; бросать ~ бросить вызов väljakutset heitma; бросать ~ бросить на ветер tuulde loopima ~ pilduma; бросать ~ бросить перчатку кому kinnast viskama kellele
‣ кого-что, чем viskama, loopima, heitma, pilduma, ülek. ka pillama; бросать окурок suitsuotsa ära viskama, бросать гранату granaati heitma, бросать снежками в кого keda lumepallidega loopima, бросать оружие ülek. relva maha panema, püssi põõsasse viskama, бросать в тюрьму vanglasse heitma;
‣ кого-что hülgama, maha jätma; бросать семью perekonda hülgama, бросать кого в беде keda hädas maha jätma, бросать имущество на произвол судьбы varandust saatuse hooleks jätma;
‣ что, с инф. maha jätma, katkestama, loobuma; бросать курить suitsetamist maha jätma, бросать работу (1) tööd kõrvale heitma, (2) töölt lahkuma, бросать учёбу õpinguid katkestama, бросьте! kõnek. ah, jätke (järele)! jätke ~ lõpetage juba!
‣ кого-что paiskama (ka ülek.); бросать в бой дивизию diviisi lahingusse paiskama, бросать правду в лицо кому tõde näkku paiskama kellele;
‣ кого во что безл. (higiseks, kuumaks) võtma ~ lööma; его бросало то в жар, то в холод tal oli vaheldumisi külm ja kuum;
◊ бросать ~ бросить камень ~ камушек в чей огород kivi kelle kapsaaeda viskama; бросать ~ бросить жребий liisku heitma; бросать ~ бросить тень varju heitma; бросать ~ бросить якорь ankrusse jääma; бросать ~ бросить вызов väljakutset heitma; бросать ~ бросить на ветер tuulde loopima ~ pilduma; бросать ~ бросить перчатку кому kinnast viskama kellele
быть 350 Г несов.
‣ (3 л. наст. вр. есть) olema; у меня было время mul oli aega, у меня не было времени mul ei olnud ~ polnud aega, у меня есть время mul on aega, если у меня будет время kui ma saan ~ kui mul on aega, так было, есть и будет nii oli, on ja jääb;
‣ (наст. вр. не выражено) olema; viibima; käima; toimuma; hakkama; tulema; я был в городе ma käisin ~ olin linnas, он был на приёме ta oli ~ käis ~ viibis vastuvõtul, сегодня было тепло täna oli soe (ilm), это был выдающийся учёный ta oli silmapaistev teadlane, я был болен olin haige, на нём был серый костюм ta oli hallis ülikonnas, tal oli seljas hall ülikond, дверь была на замке uks oli lukus, он был весь в отца ta oli täiesti isasse (läinud), скоро будет дождь varsti hakkab sadama, я буду у вас примерно через час jõuan teie poole umbes tunni aja pärast, будет тебе за это kõnek. selle eest sa alles saad, быть беде õnnetus ei jää tulemata, быть в долгу (1) у кого kellele võlgu olema, (2) перед кем kelle (ees) võlglane olema, быть в центре внимания tähelepanu keskpunktis olema, быть начеку valvas ~ valvel olema, быть высокого мнения о ком-чём kellest-millest heal arvamusel olema;
◊ быть без памяти от кого kõnek. kelle järele arust ära ~ hull olema; чему быть, того не миновать vanas. kõik tuleb, mis tulema peab; быть вне себя endast väljas olema; была не была kõnek. saagu mis saab, tulgu mis tuleb; как (теперь) быть mis nüüd teha, kuidas nüüd talitada; стало быть kõnek. järelikult; так и быть olgu ~ jäägu ~ saagu nii; vrd. бывать
‣ (3 л. наст. вр. есть) olema; у меня было время mul oli aega, у меня не было времени mul ei olnud ~ polnud aega, у меня есть время mul on aega, если у меня будет время kui ma saan ~ kui mul on aega, так было, есть и будет nii oli, on ja jääb;
‣ (наст. вр. не выражено) olema; viibima; käima; toimuma; hakkama; tulema; я был в городе ma käisin ~ olin linnas, он был на приёме ta oli ~ käis ~ viibis vastuvõtul, сегодня было тепло täna oli soe (ilm), это был выдающийся учёный ta oli silmapaistev teadlane, я был болен olin haige, на нём был серый костюм ta oli hallis ülikonnas, tal oli seljas hall ülikond, дверь была на замке uks oli lukus, он был весь в отца ta oli täiesti isasse (läinud), скоро будет дождь varsti hakkab sadama, я буду у вас примерно через час jõuan teie poole umbes tunni aja pärast, будет тебе за это kõnek. selle eest sa alles saad, быть беде õnnetus ei jää tulemata, быть в долгу (1) у кого kellele võlgu olema, (2) перед кем kelle (ees) võlglane olema, быть в центре внимания tähelepanu keskpunktis olema, быть начеку valvas ~ valvel olema, быть высокого мнения о ком-чём kellest-millest heal arvamusel olema;
◊ быть без памяти от кого kõnek. kelle järele arust ära ~ hull olema; чему быть, того не миновать vanas. kõik tuleb, mis tulema peab; быть вне себя endast väljas olema; была не была kõnek. saagu mis saab, tulgu mis tuleb; как (теперь) быть mis nüüd teha, kuidas nüüd talitada; стало быть kõnek. järelikult; так и быть olgu ~ jäägu ~ saagu nii; vrd. бывать
в-, во-, въ- приставка väljendab
‣ sissepanekut, sisestamist; влить в бутылку pudelisse valama, вписать в дневник päevikusse (sisse) kirjutama, вбить в землю maa sisse lööma;
‣ sisseminekut, sisenemist; въехать в город linna sisse sõitma, вход в дом sissepääs majja;
‣ süvenemist (-ся-ga verbidel); всматриваться в прохожих möödujaid tähelepanelikult silmitsema, вдуматься в прочитанное loetusse süvenema ~ loetu üle sügavalt järele mõtlema
‣ sissepanekut, sisestamist; влить в бутылку pudelisse valama, вписать в дневник päevikusse (sisse) kirjutama, вбить в землю maa sisse lööma;
‣ sisseminekut, sisenemist; въехать в город linna sisse sõitma, вход в дом sissepääs majja;
‣ süvenemist (-ся-ga verbidel); всматриваться в прохожих möödujaid tähelepanelikult silmitsema, вдуматься в прочитанное loetusse süvenema ~ loetu üle sügavalt järele mõtlema
вдогонку Н kõnek. järele; крикнуть ему вдогонку что mida talle järele hüüdma, пуститься вдогонку за мальчиком poisile järele kihutama
вдумываться 168 Г несов. → сов. вдуматься во что süvenema millesse, järele mõtlema mille üle; вдумываться в смысл рассказа jutustuse mõttesse süvenema, вдумайся хорошенько mõtle hästi järele
взвешивать 168a Г несов. → сов. взвесить кого-что kaaluma (ka ülek.); взвешивать ребёнка last kaaluma, взвешивать обстоятельства olukorda ~ asjaolusid läbi kaaluma, взвешивать каждое слово iga sõna kaaluma, iga sõna üle enne järele mõtlema, взвешивать на глаз silma järgi kaalu ~ raskust hindama
взгрустнуться 337 Г сов. безл. кому, по кому-чему, без доп. kõnek. kurb hakkama; igatsema hakkama; мне что-то взгрустнулось mul hakkas millegipärast kurb, ему взгрустнулось по матери ta hakkas ema järele igatsema
вздыхать 165b Г несов. → сов. вздохнуть
‣ ohkama, ohkima; он сидел молча и только громко вздыхал ta istus vagusi ~ vaikides ja ainult ohkas kuuldavalt;
‣ (без сов.) о ком-чём, по ком-чём, по кому-чему taga igatsema keda-mida; kõnek. õhkama kelle-mille järele; вздыхать о прошедшей молодости möödunud noorust taga igatsema, он втайне вздыхал по девушке salajas õhkas ta selle neiu järele
‣ ohkama, ohkima; он сидел молча и только громко вздыхал ta istus vagusi ~ vaikides ja ainult ohkas kuuldavalt;
‣ (без сов.) о ком-чём, по ком-чём, по кому-чему taga igatsema keda-mida; kõnek. õhkama kelle-mille järele; вздыхать о прошедшей молодости möödunud noorust taga igatsema, он втайне вздыхал по девушке salajas õhkas ta selle neiu järele
взяться 262 (прош. вр. взялся и взялся, взялась, взялось, взялись) Г сов. → несов. браться
‣ за что millest kinni võtma; взяться за поручень käsipuust ~ reelingust kinni võtma, взяться за ру ки kätest kinni võtma;
‣ за кого-что mida alustama, mille kallale asuma, mida kätte ~ keda-mida käsile võtma, mida nõuks võtma; взяться за дело asja käsile võtma, asja kallale asuma, взяться за постройку дома majaehitust ette võtma, взяться за книгу raamatut kätte ~ käsile võtma (s. t. seda lugema v. kirjutama hakkama), взяться за книги raamatuid kätte võtma (s. t. õppimist alustama), взяться за иголку õmblustööd kätte võtma, взяться за перо sulge haarama, мы взялись за печенье me asusime küpsiste kallale, гость взялся за шапку külaline asutas end minekule ~ haaras mütsi järele, будет время, возьмусь и сделаю kui saan aega, võtan kätte ja teen ära, он взялся доставить меня на станцию ta võttis nõuks mind jaama viia, взяться помогать кому nõuks võtma abistada keda, отец строго взялся за сына kõnek. isa võttis poja kõvasti käsile;
‣ tulema, tekkima, ilmuma; откуда только взялась у него смелость kust ta küll selle julguse võttis ~ sai, откуда взялся у него конь kust ta hobuse sai, неоткуда здесь волкам взяться siin ei saa ~ ei või hunte olla, kust need hundid siia saavad, откуда что взялось? kõnek. kust see küll tuleb ~ tuli, et...;
◊ взяться ~ браться за ум aru pähe võtma; (вдруг) откуда ни возьмись... aga äkki, ei tea kust...
‣ за что millest kinni võtma; взяться за поручень käsipuust ~ reelingust kinni võtma, взяться за ру ки kätest kinni võtma;
‣ за кого-что mida alustama, mille kallale asuma, mida kätte ~ keda-mida käsile võtma, mida nõuks võtma; взяться за дело asja käsile võtma, asja kallale asuma, взяться за постройку дома majaehitust ette võtma, взяться за книгу raamatut kätte ~ käsile võtma (s. t. seda lugema v. kirjutama hakkama), взяться за книги raamatuid kätte võtma (s. t. õppimist alustama), взяться за иголку õmblustööd kätte võtma, взяться за перо sulge haarama, мы взялись за печенье me asusime küpsiste kallale, гость взялся за шапку külaline asutas end minekule ~ haaras mütsi järele, будет время, возьмусь и сделаю kui saan aega, võtan kätte ja teen ära, он взялся доставить меня на станцию ta võttis nõuks mind jaama viia, взяться помогать кому nõuks võtma abistada keda, отец строго взялся за сына kõnek. isa võttis poja kõvasti käsile;
‣ tulema, tekkima, ilmuma; откуда только взялась у него смелость kust ta küll selle julguse võttis ~ sai, откуда взялся у него конь kust ta hobuse sai, неоткуда здесь волкам взяться siin ei saa ~ ei või hunte olla, kust need hundid siia saavad, откуда что взялось? kõnek. kust see küll tuleb ~ tuli, et...;
◊ взяться ~ браться за ум aru pähe võtma; (вдруг) откуда ни возьмись... aga äkki, ei tea kust...
вникать 165b Г несов. → сов. вникнуть во что süvenema, süüvima millesse; järele mõtlema mille üle; вникать в дело asjasse ~ asjaloosse süvenema, он вникает в подробности ta süveneb ~ süüvib üksikasjadesse ~ detailidesse, вникать в слова учителя õpetaja sõnade üle järele mõtlema
возжаждать 213 Г сов. liter.
‣ van. janu tundma, januma;
‣ чего janunema hakkama mille järele, ihkama hakkama mida; возжаждать славы kuulsuse järele janunema ~ kuulsust ihkama hakkama
‣ van. janu tundma, januma;
‣ чего janunema hakkama mille järele, ihkama hakkama mida; возжаждать славы kuulsuse järele janunema ~ kuulsust ihkama hakkama
волочить 310 Г несов.
‣ кого-что kõnek. lohistama, järele vedama; волочить по земле maad mööda lohistama, еле ноги волочит ta veab vaevalt jalgu järele;
‣ что tehn. (traati) tõmbama
‣ кого-что kõnek. lohistama, järele vedama; волочить по земле maad mööda lohistama, еле ноги волочит ta veab vaevalt jalgu järele;
‣ что tehn. (traati) tõmbama
вонять 254b Г несов.
‣ чем, без доп. kõnek. haisema, lehkama mille järele; здесь воняет тухлым яйцом siin on mädamunahais, siin haiseb mädamuna järele;
‣ vulg. haisu laskma, haisutama (looma ja inimese kohta)
‣ чем, без доп. kõnek. haisema, lehkama mille järele; здесь воняет тухлым яйцом siin on mädamunahais, siin haiseb mädamuna järele;
‣ vulg. haisu laskma, haisutama (looma ja inimese kohta)
вопиять 260 (наст. вр. ед. ч. 2 л. вопиешь, 3 л. вопиет, мн. ч. 1 л. вопием, 2 л. вопиете) Г несов. о чём kõrgst. van. kisendama mille järele; вопиять о правосудии õig(l)use järele kisendama;
◊ камни вопиют liter. kivid kisendavad
◊ камни вопиют liter. kivid kisendavad
вслед Н
‣ järel, (takka)järele; смотреть вслед järele vaatama, вслед за тем seejärel;
‣ в функции предлога с дат. п. kelle-mille järel, kellele-millele järele; смотреть вслед поезду rongile järele vaatama
‣ järel, (takka)järele; смотреть вслед järele vaatama, вслед за тем seejärel;
‣ в функции предлога с дат. п. kelle-mille järel, kellele-millele järele; смотреть вслед поезду rongile järele vaatama
вторить 269b Г несов.
‣ чем, на чём, кому-чему, без доп. muus. teist häält laulma; teist viiulit (vm. pilli) mängima; вторить на кларнете klarnetil viisi kordama, вторить баритоном baritoni kaasa laulma;
‣ кому-чему kordama, vastu kajama; ülek. järele ~ takka kiitma; эхо вторит грому kaja kordab kõuemürinat, вторить чужим словам teistele takka ~ järele kiitma, võõraid sõnu kordama
‣ чем, на чём, кому-чему, без доп. muus. teist häält laulma; teist viiulit (vm. pilli) mängima; вторить на кларнете klarnetil viisi kordama, вторить баритоном baritoni kaasa laulma;
‣ кому-чему kordama, vastu kajama; ülek. järele ~ takka kiitma; эхо вторит грому kaja kordab kõuemürinat, вторить чужим словам teistele takka ~ järele kiitma, võõraid sõnu kordama
вывести 367* Г сов. → несов. выводить
‣ кого-что (välja, eemale) viima ~ juhatama ~ talutama ~ tooma; вывести детей на прогулку lapsi jalutama viima, вывести лошадь из конюшни hobust tallist välja tooma, вывести из боя lahingust välja viima, дорожка вывела нас из рощи rada tõi meid salust välja;
‣ кого из чего eemaldama, kõrvaldama, välja arvama; его вывели из состава президиума ta arvati presiidiumist välja;
‣ кого-что hävitama; вывести сорняки umbrohtu hävitama, вывести мышей hiiri hävitama;
‣ что eemaldama, kõrvaldama, välja võtma; вывести пятна plekke välja võtma;
‣ что järeldama; mat. tuletama; вывести заключение järeldama, вывести формулу valemit tuletama;
‣ что (koondhinnet) välja panema; вывести четвертной балл veerandihinnet panema;
‣ что во что (sisse) kandma (näit. arveraamatusse); вывести в расход (1) что maj. mida kuludesse kandma, (2) кого ülek. keda mullatoidule arvama (tapma, hukkama);
‣ кого välja hauduma; вывести цыплят tibusid välja hauduma;
‣ что (välja) aretama; вывести новые сорта пшеницы nisusorte aretama;
‣ что ehitama, püstitama (näit. seinu), kõrgemaks tegema;
‣ что selgelt ja püüdlikult välja kirjutama, (järele) joonistama ~ joonestama, välja maalima; он вывел заголовок крупными буквами ta maalis pealkirja suurte tähtedega;
‣ кого-что kujutama, välja ~ esile tooma, kirjeldama; в романе выведены интересные лица romaanis on kujutatud huvitavaid isikuid;
◊ вывести ~ выводить в люди кого järje peale ~ heale järjele aitama keda; вывести ~ выводить из заблуждения кого kelle silmi avama, eksitusest päästma keda; вывести ~ выводить из равновесия кого tasakaalust välja lööma ~ viima keda; вывести ~ выводить из строя кого-что rivist välja viima ~ lööma; вывести ~ выводить из терпения кого kelle kannatust katkema panema; вывести ~ выводить на чистую ~ свежую воду кого-что valge ette tooma keda, päevavalgele tooma mida
‣ кого-что (välja, eemale) viima ~ juhatama ~ talutama ~ tooma; вывести детей на прогулку lapsi jalutama viima, вывести лошадь из конюшни hobust tallist välja tooma, вывести из боя lahingust välja viima, дорожка вывела нас из рощи rada tõi meid salust välja;
‣ кого из чего eemaldama, kõrvaldama, välja arvama; его вывели из состава президиума ta arvati presiidiumist välja;
‣ кого-что hävitama; вывести сорняки umbrohtu hävitama, вывести мышей hiiri hävitama;
‣ что eemaldama, kõrvaldama, välja võtma; вывести пятна plekke välja võtma;
‣ что järeldama; mat. tuletama; вывести заключение järeldama, вывести формулу valemit tuletama;
‣ что (koondhinnet) välja panema; вывести четвертной балл veerandihinnet panema;
‣ что во что (sisse) kandma (näit. arveraamatusse); вывести в расход (1) что maj. mida kuludesse kandma, (2) кого ülek. keda mullatoidule arvama (tapma, hukkama);
‣ кого välja hauduma; вывести цыплят tibusid välja hauduma;
‣ что (välja) aretama; вывести новые сорта пшеницы nisusorte aretama;
‣ что ehitama, püstitama (näit. seinu), kõrgemaks tegema;
‣ что selgelt ja püüdlikult välja kirjutama, (järele) joonistama ~ joonestama, välja maalima; он вывел заголовок крупными буквами ta maalis pealkirja suurte tähtedega;
‣ кого-что kujutama, välja ~ esile tooma, kirjeldama; в романе выведены интересные лица romaanis on kujutatud huvitavaid isikuid;
◊ вывести ~ выводить в люди кого järje peale ~ heale järjele aitama keda; вывести ~ выводить из заблуждения кого kelle silmi avama, eksitusest päästma keda; вывести ~ выводить из равновесия кого tasakaalust välja lööma ~ viima keda; вывести ~ выводить из строя кого-что rivist välja viima ~ lööma; вывести ~ выводить из терпения кого kelle kannatust katkema panema; вывести ~ выводить на чистую ~ свежую воду кого-что valge ette tooma keda, päevavalgele tooma mida
выискать 199* Г сов. → несов. выискивать кого-что kõnek. välja otsima ~ tuhnima ~ koukima; (pika otsimise järel) leidma; где ты выискал такую редкую книжку? kust sa sellise haruldase raamatu välja tuhnisid? наконец орёл выискал добычу kotkas leidis lõpuks saagi
выкатиться 316* Г сов. → несов. выкатываться
‣ välja veerema; kõnek. välja jooksma ~ sõitma; яблоки выкатились из корзины õunad veeresid korvist välja, из-под ресниц выкатились крупные слёзы ripsmete alt veeresid suured pisarad, солнце выкатилось из-за гор päike tuli mägede tagant välja, повозки одна за другой выкатились на дорогу koormad veeresid üksteise järel teele;
‣ madalk. pungi ~ suureks minema (silmade kohta)
‣ välja veerema; kõnek. välja jooksma ~ sõitma; яблоки выкатились из корзины õunad veeresid korvist välja, из-под ресниц выкатились крупные слёзы ripsmete alt veeresid suured pisarad, солнце выкатилось из-за гор päike tuli mägede tagant välja, повозки одна за другой выкатились на дорогу koormad veeresid üksteise järel teele;
‣ madalk. pungi ~ suureks minema (silmade kohta)
выпустить 317* Г сов. → несов. выпускать
‣ кого-что välja ~ lahti laskma; выпустить из рук käest kukkuda laskma, коров выпустили из хлева lehmad lasti laudast välja, его выпустили на свободу ta lasti vabaks ~ vabadusse, мать выпустила ребёнка погулять ema laskis ~ lubas lapse õue, выпустить вино на землю veini maha joosta laskma, выпустить воду из ванны vanni veest tühjaks ~ vett vannist välja laskma;
‣ что välja andma, kirjastama, publitseerima, trükis avaldama; выпустили новый учебник anti välja uus õpik, выпустить фильм filmi ekraanile laskma;
‣ что välja ~ käibele laskma; выпустить новые монеты uut metallraha käibele laskma;
‣ что tootma, valmistama, välja laskma; завод выпустил партию новых радиоприёмников tehas valmistas partii uusi raadiovastuvõtjaid ~ raadioaparaate;
‣ кого ellu saatma (õppeasutusest); выпустить много хороших специалистов palju häid erialatöötajaid ellu saatma, suurt lendu erialatöötajaid andma, его выпустили в звании лейтенанта ta lõpetas leitnandi auastmes;
‣ что pikemaks ~ laiemaks laskma, järele ~ lahti laskma; выпустить складку volti lahti laskma;
‣ что välja jätma ~ kärpima; автор выпустил из романа целую главу autor jättis romaanist terve peatüki välja;
‣ что välja ajama; выпустить побеги kasvusid ajama, кошка выпустила когти kass ajas ~ sirutas küüned välja;
‣ что (välja v. üles) laskma, tulistama; выпустить очередь из пулемёта kuulipildujast valangut andma, выпустить ракету raketti üles laskma;
◊ выпустить ~ выпускать в свет что avaldama, publitseerima mida; выпустить ~ выпускать из виду кого-что kahe silma vahele jätma keda-mida; выпустить в трубу (1) кого puupaljaks koorima keda, (2) что (raha v. varandust) läbi lööma ~ sirgeks tegema ~ korstnasse kirjutama ~ laskma; выпустить из рук что käest (ära libiseda) laskma mida
‣ кого-что välja ~ lahti laskma; выпустить из рук käest kukkuda laskma, коров выпустили из хлева lehmad lasti laudast välja, его выпустили на свободу ta lasti vabaks ~ vabadusse, мать выпустила ребёнка погулять ema laskis ~ lubas lapse õue, выпустить вино на землю veini maha joosta laskma, выпустить воду из ванны vanni veest tühjaks ~ vett vannist välja laskma;
‣ что välja andma, kirjastama, publitseerima, trükis avaldama; выпустили новый учебник anti välja uus õpik, выпустить фильм filmi ekraanile laskma;
‣ что välja ~ käibele laskma; выпустить новые монеты uut metallraha käibele laskma;
‣ что tootma, valmistama, välja laskma; завод выпустил партию новых радиоприёмников tehas valmistas partii uusi raadiovastuvõtjaid ~ raadioaparaate;
‣ кого ellu saatma (õppeasutusest); выпустить много хороших специалистов palju häid erialatöötajaid ellu saatma, suurt lendu erialatöötajaid andma, его выпустили в звании лейтенанта ta lõpetas leitnandi auastmes;
‣ что pikemaks ~ laiemaks laskma, järele ~ lahti laskma; выпустить складку volti lahti laskma;
‣ что välja jätma ~ kärpima; автор выпустил из романа целую главу autor jättis romaanist terve peatüki välja;
‣ что välja ajama; выпустить побеги kasvusid ajama, кошка выпустила когти kass ajas ~ sirutas küüned välja;
‣ что (välja v. üles) laskma, tulistama; выпустить очередь из пулемёта kuulipildujast valangut andma, выпустить ракету raketti üles laskma;
◊ выпустить ~ выпускать в свет что avaldama, publitseerima mida; выпустить ~ выпускать из виду кого-что kahe silma vahele jätma keda-mida; выпустить в трубу (1) кого puupaljaks koorima keda, (2) что (raha v. varandust) läbi lööma ~ sirgeks tegema ~ korstnasse kirjutama ~ laskma; выпустить из рук что käest (ära libiseda) laskma mida
выслать 196*a Г сов. → несов. высылать кого-что, кому, куда (välja, vastu, ära, teele, järele) saatma; надо ему выслать посылку vaja talle pakk (teele) saata, выслать наложенным платежом lunaga saatma, выслать за пределы страны maalt välja saatma, за ним выслали машину на станцию talle saadeti auto jaama vastu
выспросить 319*a Г сов. → несов. выспрашивать что, у кого kõnek. järele pärima ~ küsima, küsitlema, küsides välja uurima; он выспросил все новости ta päris kõik uudised järele
вытравить II 320 Г сов. → несов. вытравливать, вытравлять что mer. (otsa, trossi) järele andma, viirama
глядеть 232a (дееприч. наст. вр. глядя и глядя) Г несов.
‣ без доп., на кого-что vaatama (ka ülek.); глядеть широко раскрытыми глазами pärani silmi vaatama, глядеть на картину pilti vaatama, глядеть на друга sõbrale otsa vaatama, глядеть прямо в глаза кому kellele otse silma sisse vaatama, глядеть исподлобья altkulmu vaatama, глядеть в окно aknast välja ~ sisse vaatama, окна глядят на север aknad on põhja poole;
‣ за кем kõnek. kelle järele vaatama; глядеть за больным haige järele vaatama, haige eest hoolitsema;
‣ кем, каким kõnek. kellena, millisena välja nägema, näima; глядеть простачком lihtsameelne näima;
‣ глядишь в функции вводн. сл. madalk. võib ~ oleks võinud juhtuda, et...; к вечеру, глядишь, дома были бы vaata et oleksime õhtuks koduski olnud;
‣ гляди, глядите в функции частицы kõnek. vaata ~ vaadake, et... (hoiatus); гляди, не забудь vaata, et sa ei unusta, гляди у меня! vaata sa mul!
◊ (идти) куда глаза глядят (minema) kuhu jalad viivad; глядеть ~ смотреть букой ~ волком kõnek. altkulmu põrnitsema; глядеть ~ смотреть в гроб ~ в могилу haua äärel seisma, ühe jalaga hauas olema; глядеть ~ смотреть во все глаза kõnek. pärani silmi (otsa) vaatama; глядеть ~ смотреть косо на кого-что kellele-millele viltu vaatama; глядеть ~ смотреть в оба за кем-чем kõnek. keda-mida hoolega passima ~ jälgima; глядеть ~ смотреть в глаза смерти surmale silma vaatama; глядеть ~ смотреть сквозь пальцы на что millele läbi sõrmede vaatama; глядеть ~ смотреть свысока на кого-что kellele-millele ülalt alla vaatama; того и гляди kõnek. iga hetk võib juhtuda, et...; на ночь глядя vastu ööd; vrd. поглядеть
‣ без доп., на кого-что vaatama (ka ülek.); глядеть широко раскрытыми глазами pärani silmi vaatama, глядеть на картину pilti vaatama, глядеть на друга sõbrale otsa vaatama, глядеть прямо в глаза кому kellele otse silma sisse vaatama, глядеть исподлобья altkulmu vaatama, глядеть в окно aknast välja ~ sisse vaatama, окна глядят на север aknad on põhja poole;
‣ за кем kõnek. kelle järele vaatama; глядеть за больным haige järele vaatama, haige eest hoolitsema;
‣ кем, каким kõnek. kellena, millisena välja nägema, näima; глядеть простачком lihtsameelne näima;
‣ глядишь в функции вводн. сл. madalk. võib ~ oleks võinud juhtuda, et...; к вечеру, глядишь, дома были бы vaata et oleksime õhtuks koduski olnud;
‣ гляди, глядите в функции частицы kõnek. vaata ~ vaadake, et... (hoiatus); гляди, не забудь vaata, et sa ei unusta, гляди у меня! vaata sa mul!
◊ (идти) куда глаза глядят (minema) kuhu jalad viivad; глядеть ~ смотреть букой ~ волком kõnek. altkulmu põrnitsema; глядеть ~ смотреть в гроб ~ в могилу haua äärel seisma, ühe jalaga hauas olema; глядеть ~ смотреть во все глаза kõnek. pärani silmi (otsa) vaatama; глядеть ~ смотреть косо на кого-что kellele-millele viltu vaatama; глядеть ~ смотреть в оба за кем-чем kõnek. keda-mida hoolega passima ~ jälgima; глядеть ~ смотреть в глаза смерти surmale silma vaatama; глядеть ~ смотреть сквозь пальцы на что millele läbi sõrmede vaatama; глядеть ~ смотреть свысока на кого-что kellele-millele ülalt alla vaatama; того и гляди kõnek. iga hetk võib juhtuda, et...; на ночь глядя vastu ööd; vrd. поглядеть
гниль 90 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) mäda, kõdu, roisk (ka ülek.); hallitus; пахнет гнилью haiseb hallituse järele;
‣ mädanik; гниль клубней mugulamädanik, древесная гниль, гниль древесины mets. puidumädanik
‣ (без мн. ч.) mäda, kõdu, roisk (ka ülek.); hallitus; пахнет гнилью haiseb hallituse järele;
‣ mädanik; гниль клубней mugulamädanik, древесная гниль, гниль древесины mets. puidumädanik
гроб 3 (предл. п. ед. ч. о гробе, в гробу) С м. неод. puusärk, sark, kirst; van. haud, kalm; идти за гробом kirstu järel kõndima;
◊ вгонять ~ вогнать в гроб кого kõnek. hauda viima ~ ajama keda; в гроб глядеть, стоять одной ногой в гробу kõnek. ühe jalaga hauas olema, haua äärel seisma; до гроба ~ по гроб помнить kõnek. surmatunnini mäletama; краше в гроб кладут kõnekäänd nagu surmavari ~ surmakutsar, paras puusärki panna; хоть в гроб ложись kõnek. tõmba end või oksa
◊ вгонять ~ вогнать в гроб кого kõnek. hauda viima ~ ajama keda; в гроб глядеть, стоять одной ногой в гробу kõnek. ühe jalaga hauas olema, haua äärel seisma; до гроба ~ по гроб помнить kõnek. surmatunnini mäletama; краше в гроб кладут kõnekäänd nagu surmavari ~ surmakutsar, paras puusärki panna; хоть в гроб ложись kõnek. tõmba end või oksa
грустить 296b Г несов. kurvastama, nukrutsema; о ком-чём, по кому-чему igatsema; она грустит день и ночь ta kurvastab ~ nukrutseb ööd ja päevad, грустить о доме ~ по дому kodu järele igatsema
гуськом Н hanereas, ridamisi, reastikku, üksteise järel, riburada mööda
день 15 С м. неод. päev; выходной день puhkepäev, будний день argipäev, летний день suvepäev, день рождения sünnipäev, повестка дня päevakord, в течение дня päeva jooksul, целыми днями päevade kaupa ~ viisi, в дни юности nooruspäevil, в эти дни praegu, в те дни noil päevil, tollal, День Победы võidupüha;
◊ день за днём päev päeva järel; день ото дня iga päevaga; днём с огнём не найдёшь kõnekäänd tikutulega otsideski ei leia; дни чьи сочтены liter. kelle päevad on loetud; изо дня в день päevast päeva, päev päeva järel; на дню kõnek. päeva jooksul, päevas; на днях (1) lähemail päevil, (2) neil päevil, alles, äsja, hiljuti; не по дням, а по часам (расти) silmanähtavalt, iga tunniga (kasvama); на ~ про чёрный день kõnek. mustadeks päevadeks; считанные дни mõned ~ vähesed päevad; третьего дня üleeile, tunaeile; ясно как (божий) день päevselge; средь бела дня kõnek. päise päeva ajal; (мы ждём его) со дня на день (ootame teda) iga päev (tulema)
◊ день за днём päev päeva järel; день ото дня iga päevaga; днём с огнём не найдёшь kõnekäänd tikutulega otsideski ei leia; дни чьи сочтены liter. kelle päevad on loetud; изо дня в день päevast päeva, päev päeva järel; на дню kõnek. päeva jooksul, päevas; на днях (1) lähemail päevil, (2) neil päevil, alles, äsja, hiljuti; не по дням, а по часам (расти) silmanähtavalt, iga tunniga (kasvama); на ~ про чёрный день kõnek. mustadeks päevadeks; считанные дни mõned ~ vähesed päevad; третьего дня üleeile, tunaeile; ясно как (божий) день päevselge; средь бела дня kõnek. päise päeva ajal; (мы ждём его) со дня на день (ootame teda) iga päev (tulema)
доглядывать 168b Г несов. → сов. доглядеть II за кем-чем kõnek. silma peal hoidma kellel, kelle järele vaatama; доглядывать за ребёнком lapsel silma peal hoidma, lapse järele vaatama
догонять 255 Г несов. → сов. догнать кого-что
‣ jälitama, taga ajama (ka ülek.), järele jõudma; догонять автобус bussile järele kihutama ~ järele jõudma, догонять беглеца põgenikku jälitama ~ taga ajama, põgenikule järele jõudma;
‣ до чего ajama milleni, kuhu
‣ jälitama, taga ajama (ka ülek.), järele jõudma; догонять автобус bussile järele kihutama ~ järele jõudma, догонять беглеца põgenikku jälitama ~ taga ajama, põgenikule järele jõudma;
‣ до чего ajama milleni, kuhu
доесть 359 Г сов. → несов. доедать что, без доп. söömist lõpetama, ära ~ lõpuni sööma mida; доем и пойду lõpetan söömise ~ söön kõhu täis ja lähen, он не доел суп ta jättis suppi järele
доктор 4 С м. од.
‣ kõnek. arst, tohter; послать за доктором arsti kutsuma, arsti järele saatma;
‣ doktor; kõnek. doktorikraad; присвоить степень доктора наук doktorikraadi andma, получить степень доктора исторических наук ajaloodoktorikraadi saama, доктор наук teadusdoktor, доктор химических наук keemiadoktor, доктор филологических наук filoloogiadoktor, доктор медицинских наук arstiteaduse doktor, meditsiinidoktor
‣ kõnek. arst, tohter; послать за доктором arsti kutsuma, arsti järele saatma;
‣ doktor; kõnek. doktorikraad; присвоить степень доктора наук doktorikraadi andma, получить степень доктора исторических наук ajaloodoktorikraadi saama, доктор наук teadusdoktor, доктор химических наук keemiadoktor, доктор филологических наук filoloogiadoktor, доктор медицинских наук arstiteaduse doktor, meditsiinidoktor
долгий 122 П (кр. ф. долог, долга, долго, долги; сравн. ст. дольше) pikk, pikaajaline; долгая жизнь pikk elu ~ iga, желать долгих лет жизни pikka iga ~ rohkeid eluaastaid soovima, долгий путь pikk tee(kond), долгое молчание pikk ~ pikaajaline vaikimine, долгий гласный lgv. pikk vokaal ~ täishäälik, проводить кого долгим взглядом pikka pilku järele heitma kellele;
◊ (это) долгая песня see on veel mägede taga, see on (veel) pikk lugu; откладывать ~ отложить в долгий ящик pikale pingile ~ kalevi alla panema mida, venitama, viivitama millega
◊ (это) долгая песня see on veel mägede taga, see on (veel) pikk lugu; откладывать ~ отложить в долгий ящик pikale pingile ~ kalevi alla panema mida, venitama, viivitama millega
дополнительный 126 П
‣ lisa-; дополнительный вопрос lisaküsimus, дополнительная нагрузка lisakoormus, дополнительные средства lisasummad, -vahendid, дополнительный отпуск lisapuhkus, дополнительная подписка lisatellimine, дополнительный приём lisavastuvõtt, дополнительные меры lisameetmed;
‣ täiend(us)-; järel-; дополнительный цвет füüs. täiendvärvus, дополнительные выборы pol. järelvalimised;
‣ lgv. sihitis-; дополнительное предложение sihitislause
‣ lisa-; дополнительный вопрос lisaküsimus, дополнительная нагрузка lisakoormus, дополнительные средства lisasummad, -vahendid, дополнительный отпуск lisapuhkus, дополнительная подписка lisatellimine, дополнительный приём lisavastuvõtt, дополнительные меры lisameetmed;
‣ täiend(us)-; järel-; дополнительный цвет füüs. täiendvärvus, дополнительные выборы pol. järelvalimised;
‣ lgv. sihitis-; дополнительное предложение sihitislause
досматривать 168a Г несов. → сов. досмотреть
‣ что, до чего lõpuni (v. teatava osani) vaatama; досматривать пьесу до третьего акта näidendit kolmanda vaatuseni vaatama;
‣ что läbi ~ üle vaatama, kontrollima; досматривать грузы veoseid üle vaatama ~ kontrollima;
‣ за кем-чем kõnek. kelle-mille järele vaatama, valvama; досматривать за детьми laste järele vaatama
‣ что, до чего lõpuni (v. teatava osani) vaatama; досматривать пьесу до третьего акта näidendit kolmanda vaatuseni vaatama;
‣ что läbi ~ üle vaatama, kontrollima; досматривать грузы veoseid üle vaatama ~ kontrollima;
‣ за кем-чем kõnek. kelle-mille järele vaatama, valvama; досматривать за детьми laste järele vaatama
досылать 169a Г несов. → сов. дослать что (puuduvat) juurde saatma; досылать недостающие тома puuduvaid köiteid järele saatma
доучить 310 Г сов. → несов. доучивать
‣ кого, до чего kelle koolitamist ~ õpetamist lõpetama, keda lõpuni (v. mingi ajani) koolitama; доучить ребёнка до весны last kevadeni õpetama ~ koolitama ~ järele aitama;
‣ что, до чего, без доп. (lõpuni, mingi piirini) selgeks õppima; доучить таблицу умножения ükskordüht (lõpuni) pähe õppima ~ selgeks saama
‣ кого, до чего kelle koolitamist ~ õpetamist lõpetama, keda lõpuni (v. mingi ajani) koolitama; доучить ребёнка до весны last kevadeni õpetama ~ koolitama ~ järele aitama;
‣ что, до чего, без доп. (lõpuni, mingi piirini) selgeks õppima; доучить таблицу умножения ükskordüht (lõpuni) pähe õppima ~ selgeks saama
друг II кр. ф. П другой väljendeis друг друга üksteist, teineteist, друг с другом omavahel, isekeskis, стоять друг за друга üksteise ~ teineteise eest seisma, друг против друга üksteise ~ teineteise vastu, друг за другом üksteise ~ teineteise järel
дух 18 С м. неод.
‣ (без мн. ч.) vaim (ka filos.); vaimulaad; meeleolu; боевой дух võitlusvaim, дух времени ajavaim, сильный духом kindlameelne, в духе дружбы sõbralikus vaimus ~ õhkkonnas, воспитывать в духе патриотизма isamaalikus ~ patriotismi vaimus kasvatama, продолжать в том же духе samas vaimus jätkama, поднимать дух meeleolu ülendama ~ tõstma, соотношение духа и материи vaimse ja materiaalse vahekord;
‣ од. vaim; злые духи kurjad vaimud, вызывать духов vaime välja kutsuma, нечистый дух kurivaim, vanakuri;
‣ (без мн. ч.) kõnek. lõhn; lehk, hais; van. murd. õhk; грибной дух seenelõhn;
‣ väljendeis на духу kirikl. pihil, как на духу täiesti avameelselt;
◊ дух занимается ~ занялся у кого hing jääb ~ jäi rindu kinni kellel; дух захватывает ~ захватило у кого, от чего hing jäi kinni kellel millest, matab hinge kellel; испустить дух van. iroon. hinge heitma; переводить ~ перевести дух (sügavalt) hinge tõmbama ~ endale hingetõmbeaega lubama; во весь дух kõigest jõust, elu eest; вышибать ~ вышибить душу ~ дух из кого madalk. kabelimatsu andma kellele, maha koksama keda; дух вон из кого kõnek. kes viskas vedru välja; (быть) в добром ~ хорошем расположении духа heas meeleolus olema; (быть) в духе heas tujus olema; падать ~ упасть духом meelt heitma, meelekindlust kaotama; собираться ~ собраться с духом ennast koguma, südant rindu võtma; ни сном ни духом (не знаю ~ не ведаю) pole aimugi ~ ei teadnud mõhkugi ~ ööd ega päeva; живым духом kõnek. välkkiirelt; одним ~ единым духом ühe hingetõmbega, ühe soojaga ~ raksuga; не хватает ~ хватило духу у кого на что kellel ei jätku ~ ei jätkunud julgust milleks, kelle vaim ei ole ~ ei olnud valmis milleks; ни слуху ни духу о ком-чём kõnek. kellest-millest pole kuulda ei kippu ega kõppu; что есть ~ было духу kõnek. kõigest jõust ~ väest, elu eest; чтобы и духу чьего (здесь) не было kõnek. et kellest siin enam lõhnagi ~ haisugi järel ei oleks
‣ (без мн. ч.) vaim (ka filos.); vaimulaad; meeleolu; боевой дух võitlusvaim, дух времени ajavaim, сильный духом kindlameelne, в духе дружбы sõbralikus vaimus ~ õhkkonnas, воспитывать в духе патриотизма isamaalikus ~ patriotismi vaimus kasvatama, продолжать в том же духе samas vaimus jätkama, поднимать дух meeleolu ülendama ~ tõstma, соотношение духа и материи vaimse ja materiaalse vahekord;
‣ од. vaim; злые духи kurjad vaimud, вызывать духов vaime välja kutsuma, нечистый дух kurivaim, vanakuri;
‣ (без мн. ч.) kõnek. lõhn; lehk, hais; van. murd. õhk; грибной дух seenelõhn;
‣ väljendeis на духу kirikl. pihil, как на духу täiesti avameelselt;
◊ дух занимается ~ занялся у кого hing jääb ~ jäi rindu kinni kellel; дух захватывает ~ захватило у кого, от чего hing jäi kinni kellel millest, matab hinge kellel; испустить дух van. iroon. hinge heitma; переводить ~ перевести дух (sügavalt) hinge tõmbama ~ endale hingetõmbeaega lubama; во весь дух kõigest jõust, elu eest; вышибать ~ вышибить душу ~ дух из кого madalk. kabelimatsu andma kellele, maha koksama keda; дух вон из кого kõnek. kes viskas vedru välja; (быть) в добром ~ хорошем расположении духа heas meeleolus olema; (быть) в духе heas tujus olema; падать ~ упасть духом meelt heitma, meelekindlust kaotama; собираться ~ собраться с духом ennast koguma, südant rindu võtma; ни сном ни духом (не знаю ~ не ведаю) pole aimugi ~ ei teadnud mõhkugi ~ ööd ega päeva; живым духом kõnek. välkkiirelt; одним ~ единым духом ühe hingetõmbega, ühe soojaga ~ raksuga; не хватает ~ хватило духу у кого на что kellel ei jätku ~ ei jätkunud julgust milleks, kelle vaim ei ole ~ ei olnud valmis milleks; ни слуху ни духу о ком-чём kõnek. kellest-millest pole kuulda ei kippu ega kõppu; что есть ~ было духу kõnek. kõigest jõust ~ väest, elu eest; чтобы и духу чьего (здесь) не было kõnek. et kellest siin enam lõhnagi ~ haisugi järel ei oleks
душа 70 (вин. п. ед. ч. душу) С ж. неод.
‣ (обычно без мн. ч.) hing, süda, meel; душа и тело hing ja keha, человек доброй души heasüdamlik inimene, от всей души kogu südamest ~ hingest, на его душе грех tal on patt hingel, душа общества seltskonna hing, в его игре много души ta mäng on hingestatud, душа моя ülek. kõnek. mu kallis;
‣ kõnek. hing, hingeline; у помещика триста душ mõisnikul on kolmsada hinge, семья из шести душ kuuehingeline pere, на улице ни души õues pole ühtegi hingelist, на душу населения ühe elaniku kohta;
◊ чернильная душа kõnek. tindihing, kantseleirott, paberiinimene; душа нараспашку kõnek. aval hing, hing on avali; в чём (только) душа держится kõnek. hing vaevu sees, hing niidiga kaelas; душа в пятки ушла ~ уходит у кого kõnek. kelle süda kukkus saapasäärde; душа надрывается kõnek. süda tõmbub valust kokku; душа разрывается ~ разрывалась у кого kõnek. kelle süda lõhkeb ~ lõhkes (valust); жить душа в душу üksmeeles elama; душа не лежит ~ не лежала к кому-чему kes ~ mis ei ole südame järgi ~ meelt mööda ~ meele järele; душа не на месте süda vaevab; чужая душа потёмки vanas. teise hinge sisse ei tea; (говорить) по душам südamest südamesse ~ hingest hinge rääkima; (приходиться ~ прийтись) по душе meele järele (olema); на душе кошки скребут у кого kõnek. kelle süda kripeldab; сколько душе угодно nii palju, kui süda kutsub ~ lustib; в глубине души hingepõhjas; до глубины души hingepõhjani; без души (быть) от кого-чего kõnek. arust ära olema kelle-mille järele, vaimustuses olema kellest-millest; души не чаять в ком väga kiindunud olema kellesse; с души воротит кого madalk. kellel ajab südame pahaks, kelle ajab öökima; душой и телом ihu ja hingega, ihust ja hingest; стоять над душой чьей, у кого kõnek. kelle hinge peale käima, kellele hingerahu mitte andma; кривить ~ покривить душой keerutama, ebasiiras olema, tõtt maha salgama; брать ~ взять ~ хватать за душу кого kelle meelt härdaks tegema, südant liigutama; брать ~ взять (грех) на душу (pattu) oma hinge peale võtma; за милую душу kõnek. (1) heal meelel, heast meelest, (2) heast peast; вкладывать ~ вложить душу во что oma hinge panema millesse; влезать ~ влезть в душу kõnek. halv. (1) kelle hinges sorima, (2) kavalusega kelle usaldust võitma; выворачивать ~ вывернуть душу чью kõnek. kelle hinge pahupidi pöörama; выворачивать ~ вывернуть душу наизнанку перед кем kõnek. kellele südant puistama, kõike südame pealt ära rääkima; выкладывать ~ выложить ~ излить душу кому kellele südant puistama; отводить ~ отвести душу kõnek. (1) hingekosutust saama, (2) südamelt ära rääkima, südant puistama; выматывать ~ вымотать (всю) душу из кого kõnek. kelle(l) hinge seest sööma; вытрясти душу из кого kõnek. kelle hinge välja võtma, kaela kahekorra käänama; отпустить душу на покаяние nalj. kelle hinge rahule jätma; отдавать ~ отдать богу душу van., kõnek. iroon. hinge heitma, issanda juurde minema
‣ (обычно без мн. ч.) hing, süda, meel; душа и тело hing ja keha, человек доброй души heasüdamlik inimene, от всей души kogu südamest ~ hingest, на его душе грех tal on patt hingel, душа общества seltskonna hing, в его игре много души ta mäng on hingestatud, душа моя ülek. kõnek. mu kallis;
‣ kõnek. hing, hingeline; у помещика триста душ mõisnikul on kolmsada hinge, семья из шести душ kuuehingeline pere, на улице ни души õues pole ühtegi hingelist, на душу населения ühe elaniku kohta;
◊ чернильная душа kõnek. tindihing, kantseleirott, paberiinimene; душа нараспашку kõnek. aval hing, hing on avali; в чём (только) душа держится kõnek. hing vaevu sees, hing niidiga kaelas; душа в пятки ушла ~ уходит у кого kõnek. kelle süda kukkus saapasäärde; душа надрывается kõnek. süda tõmbub valust kokku; душа разрывается ~ разрывалась у кого kõnek. kelle süda lõhkeb ~ lõhkes (valust); жить душа в душу üksmeeles elama; душа не лежит ~ не лежала к кому-чему kes ~ mis ei ole südame järgi ~ meelt mööda ~ meele järele; душа не на месте süda vaevab; чужая душа потёмки vanas. teise hinge sisse ei tea; (говорить) по душам südamest südamesse ~ hingest hinge rääkima; (приходиться ~ прийтись) по душе meele järele (olema); на душе кошки скребут у кого kõnek. kelle süda kripeldab; сколько душе угодно nii palju, kui süda kutsub ~ lustib; в глубине души hingepõhjas; до глубины души hingepõhjani; без души (быть) от кого-чего kõnek. arust ära olema kelle-mille järele, vaimustuses olema kellest-millest; души не чаять в ком väga kiindunud olema kellesse; с души воротит кого madalk. kellel ajab südame pahaks, kelle ajab öökima; душой и телом ihu ja hingega, ihust ja hingest; стоять над душой чьей, у кого kõnek. kelle hinge peale käima, kellele hingerahu mitte andma; кривить ~ покривить душой keerutama, ebasiiras olema, tõtt maha salgama; брать ~ взять ~ хватать за душу кого kelle meelt härdaks tegema, südant liigutama; брать ~ взять (грех) на душу (pattu) oma hinge peale võtma; за милую душу kõnek. (1) heal meelel, heast meelest, (2) heast peast; вкладывать ~ вложить душу во что oma hinge panema millesse; влезать ~ влезть в душу kõnek. halv. (1) kelle hinges sorima, (2) kavalusega kelle usaldust võitma; выворачивать ~ вывернуть душу чью kõnek. kelle hinge pahupidi pöörama; выворачивать ~ вывернуть душу наизнанку перед кем kõnek. kellele südant puistama, kõike südame pealt ära rääkima; выкладывать ~ выложить ~ излить душу кому kellele südant puistama; отводить ~ отвести душу kõnek. (1) hingekosutust saama, (2) südamelt ära rääkima, südant puistama; выматывать ~ вымотать (всю) душу из кого kõnek. kelle(l) hinge seest sööma; вытрясти душу из кого kõnek. kelle hinge välja võtma, kaela kahekorra käänama; отпустить душу на покаяние nalj. kelle hinge rahule jätma; отдавать ~ отдать богу душу van., kõnek. iroon. hinge heitma, issanda juurde minema
жаждать 213 Г несов. van. janunema (ka ülek.); чего liter. ihaldama, ihkama, himustama; жаждать свободы vabadust ihkama, жаждать счастья õnne järele igatsema ~ janunema, õnne igatsema
жара 52 С ж. неод. (без мн. ч.) palav(us), kuum(us); нестерпимая жара talumatu palavus ~ kuumus, жара спала kuumus on järele andnud, стоит жара peab kuuma ilma, püsib kuum ilm, в самую жару keskpäevakuumuses, -kuumas, в жару трудно работать palavaga on raske töötada
за I предлог I с вин. п.
‣ kelle-mille taha, teisele poole mida, üle mille, millest välja; сесть за стол laua taha ~ lauda istuma, спрятаться за спину кого end kelle selja taha peitma, поехать за реку üle jõe ~ teisele poole jõge sõitma, ступить за порог üle läve astuma, поехать за город linnast välja sõitma, заткнуть за пояс (1) что vöö vahele pistma, (2) ülek. кого kellele silmi ~ kümmet silma ette andma, kellest üle olema;
‣ millise aja jooksul, kestel, vältel, -ga; за эти годы nende aastate jooksul, nende aastatega, за лето он вырос suvega on ta suureks kasvanud, за неделю много сделано nädalaga on palju tehtud;
‣ enne mida, millise aja eest, kui kaua tagasi; за несколько дней до отъезда mõni päev enne ärasõitu, площадь, за минуту кипевшая народом, теперь опустела väljak, mis hetke eest kihas rahvast, on ~ oli nüüd tühi;
‣ mille juurde ~ kallale; взяться за дело asja juurde asuma;
‣ mille pärast ~ tõttu; её любили за доброту teda armastati tema headuse pärast, беспокоиться за отца isa pärast muret tundma;
‣ kelle-mille eest; mille nimel; отдать жизнь за родину kodumaa eest elu andma, купить за три рубля kolme rubla eest ostma, благодарить за помощь abi eest tänama, отвечать за порядок korra eest vastutama, ручаться за друга sõbra eest vastutama, бороться за свои идеалы oma ideaalide nimel ~ eest võitlema;
‣ kelle-mille poolt; проголосовать за чью кандидатуру kelle poolt hääletama, кто за? kes on (selle) poolt?
‣ üle millise piiri; ему за пятьдесят (лет) ta on üle viiekümne (aasta vana), мороз за двадцать градусов külma on üle kahekümne kraadi, уже за полночь kesköö on juba läbi;
‣ kaugusel millest; за десять километров от города linnast kümne kilomeetri kaugusel, kümme kilomeetrit linnast (eemal), за три дома от нас meist kolm maja edasi;
‣ kelle-mille asemel, eest; я всё за тебя сделаю teen kõik sinu eest ära, работать за двоих kahe eest töötama;
‣ -ks (pidama, arvama, võtma); считать за честь auasjaks pidama, принять за правило reegliks võtma, я приняла его за своего знакомого ma pidasin teda oma tuttavaks;
‣ kellest-millest kinni (haarama, hoidma); держаться за руки kätest kinni hoidma, держись за меня hoia minust kinni;
‣ kosimise ja abiellumisega seotud väljendeis; сестра вышла за инженера õde abiellus inseneriga ~ läks insenerile (mehele), он сватался за всех богатых невест ta käis kosjas kõigil rikastel naitumisealistel tüdrukutel; II с твор. п. . mille taga, teisel pool mida, millest väljas; сидеть за столом laua taga istuma, находиться за рекой teisel pool jõge olema ~ asetsema ~ paiknema, жить за городом linnast väljas elama;
‣ pärast ~ peale mida, kelle-mille järel ~ järele, kellele-millele järele; вслед за весной наступает лето kevadele järgneb suvi, за мной minu järel, mulle järele, день за днём päev päeva järel, послать за врачом (kedagi) arsti järele saatma, поехать за товаром kauba järele sõitma, я пришёл за советом tulin nõu küsima, ходить за ягодами marjul käima;
‣ millise tegevuse vältel, jooksul, ajal; за обедом lõunasöögi ajal, за чтением не заметил, как стемнело lugedes ei märganudki, et oli pimedaks läinud;
‣ kelle-mille eest (hoolitsema), kelle-mille järele (valvama); ухаживать за больным haige eest hoolitsema, следить за порядком korra järele valvama, следить за ходом дела asjade käiku ~ kulgu jälgima;
‣ kelle käes ~ kellel (olema); за ним водится такая привычка tal on selline komme, за мной числится пять книг minu käes ~ nimel on viis raamatut, теперь очередь за мной nüüd on minu kord;
‣ kõnek. mille tõttu ~ pärast; за леностью ума mõttelaiskusest, за отсутствием времени aja puudusel;
‣ väljendeis ответ за подписью директора direktori allkirjaga vastus, приказ за номером 50 käskkiri nr. 50, (быть) замужем за кем kellega abielus (olema), kellel mehel (olema);
◊ ни за что mitte mingi hinna eest; ни за что ни про что kõnek. asja ees, teist taga
‣ kelle-mille taha, teisele poole mida, üle mille, millest välja; сесть за стол laua taha ~ lauda istuma, спрятаться за спину кого end kelle selja taha peitma, поехать за реку üle jõe ~ teisele poole jõge sõitma, ступить за порог üle läve astuma, поехать за город linnast välja sõitma, заткнуть за пояс (1) что vöö vahele pistma, (2) ülek. кого kellele silmi ~ kümmet silma ette andma, kellest üle olema;
‣ millise aja jooksul, kestel, vältel, -ga; за эти годы nende aastate jooksul, nende aastatega, за лето он вырос suvega on ta suureks kasvanud, за неделю много сделано nädalaga on palju tehtud;
‣ enne mida, millise aja eest, kui kaua tagasi; за несколько дней до отъезда mõni päev enne ärasõitu, площадь, за минуту кипевшая народом, теперь опустела väljak, mis hetke eest kihas rahvast, on ~ oli nüüd tühi;
‣ mille juurde ~ kallale; взяться за дело asja juurde asuma;
‣ mille pärast ~ tõttu; её любили за доброту teda armastati tema headuse pärast, беспокоиться за отца isa pärast muret tundma;
‣ kelle-mille eest; mille nimel; отдать жизнь за родину kodumaa eest elu andma, купить за три рубля kolme rubla eest ostma, благодарить за помощь abi eest tänama, отвечать за порядок korra eest vastutama, ручаться за друга sõbra eest vastutama, бороться за свои идеалы oma ideaalide nimel ~ eest võitlema;
‣ kelle-mille poolt; проголосовать за чью кандидатуру kelle poolt hääletama, кто за? kes on (selle) poolt?
‣ üle millise piiri; ему за пятьдесят (лет) ta on üle viiekümne (aasta vana), мороз за двадцать градусов külma on üle kahekümne kraadi, уже за полночь kesköö on juba läbi;
‣ kaugusel millest; за десять километров от города linnast kümne kilomeetri kaugusel, kümme kilomeetrit linnast (eemal), за три дома от нас meist kolm maja edasi;
‣ kelle-mille asemel, eest; я всё за тебя сделаю teen kõik sinu eest ära, работать за двоих kahe eest töötama;
‣ -ks (pidama, arvama, võtma); считать за честь auasjaks pidama, принять за правило reegliks võtma, я приняла его за своего знакомого ma pidasin teda oma tuttavaks;
‣ kellest-millest kinni (haarama, hoidma); держаться за руки kätest kinni hoidma, держись за меня hoia minust kinni;
‣ kosimise ja abiellumisega seotud väljendeis; сестра вышла за инженера õde abiellus inseneriga ~ läks insenerile (mehele), он сватался за всех богатых невест ta käis kosjas kõigil rikastel naitumisealistel tüdrukutel; II с твор. п. . mille taga, teisel pool mida, millest väljas; сидеть за столом laua taga istuma, находиться за рекой teisel pool jõge olema ~ asetsema ~ paiknema, жить за городом linnast väljas elama;
‣ pärast ~ peale mida, kelle-mille järel ~ järele, kellele-millele järele; вслед за весной наступает лето kevadele järgneb suvi, за мной minu järel, mulle järele, день за днём päev päeva järel, послать за врачом (kedagi) arsti järele saatma, поехать за товаром kauba järele sõitma, я пришёл за советом tulin nõu küsima, ходить за ягодами marjul käima;
‣ millise tegevuse vältel, jooksul, ajal; за обедом lõunasöögi ajal, за чтением не заметил, как стемнело lugedes ei märganudki, et oli pimedaks läinud;
‣ kelle-mille eest (hoolitsema), kelle-mille järele (valvama); ухаживать за больным haige eest hoolitsema, следить за порядком korra järele valvama, следить за ходом дела asjade käiku ~ kulgu jälgima;
‣ kelle käes ~ kellel (olema); за ним водится такая привычка tal on selline komme, за мной числится пять книг minu käes ~ nimel on viis raamatut, теперь очередь за мной nüüd on minu kord;
‣ kõnek. mille tõttu ~ pärast; за леностью ума mõttelaiskusest, за отсутствием времени aja puudusel;
‣ väljendeis ответ за подписью директора direktori allkirjaga vastus, приказ за номером 50 käskkiri nr. 50, (быть) замужем за кем kellega abielus (olema), kellel mehel (olema);
◊ ни за что mitte mingi hinna eest; ни за что ни про что kõnek. asja ees, teist taga
завод II 1 С м. неод.
‣ (без мн. ч.) (mehhanismi) üleskeeramine; завод стенных часов seinakella üleskeeramine ~ ülestõmbamine, часы с двухнедельным заводом kahenädalakell (vajab üleskeeramist iga kahe nädala järel), у часов кончился завод kell on maha käinud;
‣ (без мн. ч.) üleskeeramismehhanism;
‣ trük. trüking, osatiraaž;
◊ (и) в заводе нет madalk. pole seda moodigi, ei ole kombekski; на завод, для завода kas(v)u peale, seemneks
‣ (без мн. ч.) (mehhanismi) üleskeeramine; завод стенных часов seinakella üleskeeramine ~ ülestõmbamine, часы с двухнедельным заводом kahenädalakell (vajab üleskeeramist iga kahe nädala järel), у часов кончился завод kell on maha käinud;
‣ (без мн. ч.) üleskeeramismehhanism;
‣ trük. trüking, osatiraaž;
◊ (и) в заводе нет madalk. pole seda moodigi, ei ole kombekski; на завод, для завода kas(v)u peale, seemneks
задуматься 164 Г сов. → несов. задумываться о чём, без доп. mõttesse jääma ~ vajuma, mõtlikuks jääma; над чем järele mõtlema hakkama; задуматься над своей участью oma saatuse ~ elu üle järele mõtlema hakkama
заехать 224 Г сов. → несов. заезжать I
‣ к кому, за кем-чем, куда, на чём (sisse, läbi, järele, juurde, taha) sõitma; заехать во двор hoovi sisse sõitma, заехать к знакомому tuttava (mehe) poolt läbi sõitma, хочу как-нибудь заехать к вам vahest saab kunagi teie poolt läbi sõita ~ tulla, отец заехал за ней на машине isa sõitis talle autoga järele, заехать с левой стороны vasakult poolt juurde sõitma, заехать за тысячу километров tuhande kilomeetri taha sõitma;
‣ во что, чем, по чему, без доп. madalk. virutama; заехать в зубы кому kellele vastu hambaid virutama
‣ к кому, за кем-чем, куда, на чём (sisse, läbi, järele, juurde, taha) sõitma; заехать во двор hoovi sisse sõitma, заехать к знакомому tuttava (mehe) poolt läbi sõitma, хочу как-нибудь заехать к вам vahest saab kunagi teie poolt läbi sõita ~ tulla, отец заехал за ней на машине isa sõitis talle autoga järele, заехать с левой стороны vasakult poolt juurde sõitma, заехать за тысячу километров tuhande kilomeetri taha sõitma;
‣ во что, чем, по чему, без доп. madalk. virutama; заехать в зубы кому kellele vastu hambaid virutama
зайти 374 Г сов. → несов. заходить II
‣ к кому, куда sisse ~ läbi astuma ~ tulema ~ minema; зайти на кухню kööki astuma, завтра я зайду к тебе homme tulen ~ astun sinu poolt läbi, корабли зашли в бухту laevad sõitsid lahte sisse;
‣ за что mille taha minema; без доп. loojuma; зайти за угол nurga taha minema, месяц зашёл за тучу kuu puges pilve taha peitu, солнце зашло päike loojus ~ on loojunud;
‣ за кем-чем järele minema, зайти на почту за посылкой postkontorisse paki järele minema; зайти за ребёнком в детсад lapsele lasteaeda järele minema;
‣ (kaugele) minema ~ kõndima; (kaua) kestma; зайти далеко в лес sügavale metsa minema, беседа зашла далеко за полночь vestlus kestis kaua üle kesköö;
‣ ringi minnes lähenema; зайти с другого боку teiselt poolt lähenema ~ ligi minema, зайти в тыл врагу vaenlasele selja taha minema;
‣ ülek. millele minema (jutu kohta); разговор зашёл о музыке jutt läks muusikale, tuli juttu muusikast;
◊ зайти ~ заходить в тупик ummikusse jooksma ~ sattuma; зайти ~ заходить далеко в чём, без доп. liiale minema (millega); ум за разум заходит ~ зашёл у кого kelle(l) mõistus ütles üles, pea läks segi
‣ к кому, куда sisse ~ läbi astuma ~ tulema ~ minema; зайти на кухню kööki astuma, завтра я зайду к тебе homme tulen ~ astun sinu poolt läbi, корабли зашли в бухту laevad sõitsid lahte sisse;
‣ за что mille taha minema; без доп. loojuma; зайти за угол nurga taha minema, месяц зашёл за тучу kuu puges pilve taha peitu, солнце зашло päike loojus ~ on loojunud;
‣ за кем-чем järele minema, зайти на почту за посылкой postkontorisse paki järele minema; зайти за ребёнком в детсад lapsele lasteaeda järele minema;
‣ (kaugele) minema ~ kõndima; (kaua) kestma; зайти далеко в лес sügavale metsa minema, беседа зашла далеко за полночь vestlus kestis kaua üle kesköö;
‣ ringi minnes lähenema; зайти с другого боку teiselt poolt lähenema ~ ligi minema, зайти в тыл врагу vaenlasele selja taha minema;
‣ ülek. millele minema (jutu kohta); разговор зашёл о музыке jutt läks muusikale, tuli juttu muusikast;
◊ зайти ~ заходить в тупик ummikusse jooksma ~ sattuma; зайти ~ заходить далеко в чём, без доп. liiale minema (millega); ум за разум заходит ~ зашёл у кого kelle(l) mõistus ütles üles, pea läks segi
замкнуться 336 Г сов. → несов. замыкаться
‣ kõnek. lukku minema, lukustuma;
‣ во что, на что, в чём, без доп. kõnek. end lukustama ~ luku taha panema;
‣ sulguma, kokku ~ kinni minema; колосья замкнулись за мной viljapead lõid mu järel (jälle) kokku;
‣ во что, в чём, без доп. endasse sulguma, inimestest eralduma ~ eemale tõmbuma; замкнуться в себе endasse tõmbuma, замкнуться в своём кругу oma kitsasse ringi tõmbuma
‣ kõnek. lukku minema, lukustuma;
‣ во что, на что, в чём, без доп. kõnek. end lukustama ~ luku taha panema;
‣ sulguma, kokku ~ kinni minema; колосья замкнулись за мной viljapead lõid mu järel (jälle) kokku;
‣ во что, в чём, без доп. endasse sulguma, inimestest eralduma ~ eemale tõmbuma; замкнуться в себе endasse tõmbuma, замкнуться в своём кругу oma kitsasse ringi tõmbuma
запахнуть 343 (без страд. прич.) Г сов. чем, без доп. kõnek. lõhnama hakkama, mille lõhna tunda olema; запахло ландышем on tunda piibelehe lõhna, запахло скандалом lõhnas skandaali järele
запрашивать 168a Г несов. → сов. запросить
‣ кого, о ком-чём, что (järele) küsima ~ pärima, järelepärimist tegema; запрашивать разрешение на посадку maandumisluba küsima;
‣ что kõnek. (liiga suurt hinda) nõudma ~ küsima
‣ кого, о ком-чём, что (järele) küsima ~ pärima, järelepärimist tegema; запрашивать разрешение на посадку maandumisluba küsima;
‣ что kõnek. (liiga suurt hinda) nõudma ~ küsima
запустить I 317 Г сов. → несов. запускать
‣ что kõnek. käima panema, käiku laskma, käivitama; запустить мотор mootorit käima panema, запустить в производство tootmisse laskma;
‣ что üles laskma ~ lennutama, lendu laskma; мальчик запустил бумажного змея poiss lennutas ~ laskis lohe üles, запустить голубя tuvi lendu laskma, запустить ракету в космос raketti kosmosesse lennutama ~ saatma, запустить космический корабль kosmose- ~ ruumilaeva lähetama ~ üles saatma ~ välja saatma;
‣ чем, что, в кого-что kõnek. virutama, viskama;
‣ что, во что kõnek. sisse torkama ~ pistma ~ suruma ~ laskma; он запустил руку глубоко в карман ta pistis käe sügavale taskusse;
‣ кого-что, куда kõnek. (lahti) laskma; лошадей запустили в пшеницу hobused on nisusse lastud, запустить в пруд карасей kokri tiiki laskma;
◊ запустить ~ запускать лапу ~ руку куда kõnek. kuhu kätt toppima, mille järele kätt välja sirutama
‣ что kõnek. käima panema, käiku laskma, käivitama; запустить мотор mootorit käima panema, запустить в производство tootmisse laskma;
‣ что üles laskma ~ lennutama, lendu laskma; мальчик запустил бумажного змея poiss lennutas ~ laskis lohe üles, запустить голубя tuvi lendu laskma, запустить ракету в космос raketti kosmosesse lennutama ~ saatma, запустить космический корабль kosmose- ~ ruumilaeva lähetama ~ üles saatma ~ välja saatma;
‣ чем, что, в кого-что kõnek. virutama, viskama;
‣ что, во что kõnek. sisse torkama ~ pistma ~ suruma ~ laskma; он запустил руку глубоко в карман ta pistis käe sügavale taskusse;
‣ кого-что, куда kõnek. (lahti) laskma; лошадей запустили в пшеницу hobused on nisusse lastud, запустить в пруд карасей kokri tiiki laskma;
◊ запустить ~ запускать лапу ~ руку куда kõnek. kuhu kätt toppima, mille järele kätt välja sirutama
затихнуть 343 Г сов. → несов. затихать
‣ vaikima, vait ~ vakka ~ vaikseks jääma; ребёнок затих laps jäi vait;
‣ lakkama, vaibuma, soikuma; дождь затих vihm on lakanud, звуки затихли helid vaibusid, ураган затих torm ~ raju on vaibunud, боль немного затихла valu on pisut järele andnud
‣ vaikima, vait ~ vakka ~ vaikseks jääma; ребёнок затих laps jäi vait;
‣ lakkama, vaibuma, soikuma; дождь затих vihm on lakanud, звуки затихли helid vaibusid, ураган затих torm ~ raju on vaibunud, боль немного затихла valu on pisut järele andnud
затосковать 172b Г сов. о ком-чём, по кому-чему, по ком-чём, без доп. kõnek. nukrutsema ~ (taga) igatsema ~ igatsust tundma hakkama; он затосковал по родине tal tuli igatsus kodu(maa) järele
зудеть I 232b Г несов. kõnek. kihelema, sügelema (ka ülek.); руки так и зудят käed lausa kihelevad mille järele
идти 371 Г несов.
‣ куда, откуда, с кем-чем, за кем-чем, на кого-что, с инф., без доп. minema, tulema, liikuma (sõltuvalt kontekstist: kõndima, sammuma, astuma, jooksma, ujuma, aerutama, purjetama, traavima, voolama, tõusma, laskuma, mööduma jne.); идти туда sinna minema, идти сюда siia tulema, идти оттуда sealt tulema, идти вперёд edasi minema, идти назад tagasi minema ~ tulema, идти навстречу vastu minema ~ tulema, идти домой koju minema ~ tulema, идти в библиотеку raamatukokku minema, идти на работу tööle minema, идти из театра teatrist tulema, идти из школы koolist tulema, идти со стадиона staadionilt ~ spordiväljakult tulema, идти к врачу arstile ~ arsti juurde minema, идти от подруги sõbratari poolt tulema, идти в гости külla minema, идти из гостей külast tulema, идти с друзьями koos sõpradega minema ~ tulema, идти пешком jala ~ jalgsi minema ~ tulema, идти шагом sammuma, sammu käima, идти гуськом hanereas minema ~ tulema ~ liikuma, идти друг за другом üksteisele ~ teineteisele järgnema, идти по дороге mööda teed minema ~ tulema ~ kõndima ~ liikuma, идти к реке jõe äärde ~ jõele minema, идти мимо mööduma, идти в магазин за хлебом poest leiba tooma minema, идти за сыном в детский сад pojale lasteaeda järele minema, идти обедать lõunale minema, идти гулять jalutama minema, идти на охоту jahile minema, идти на медведя karujahile minema, идти по ягоды marjule minema, идти в монастырь kloostrisse minema, идти на войну sõtta minema, идти в атаку rünnakule minema, rünnakut alustama, идти в наступление peale tungima, pealetungile minema, идти в разведку luurele minema, идти на выручку appi minema, идти в отпуск puhkusele minema, идти к намеченной цели eesmärgi poole minema ~ liikuma, всё идёт к лучшему kõik läheb paremaks, asjad liiguvad paremuse poole, идти по пути технического прогресса tehnilise edu teed käima, идти за своим учителем oma õpetaja jälil ~ jälgedes käima, идти рука об руку käsikäes minema ~ sammuma, идти в авангарде esirinnas sammuma, поезд идёт! rong tuleb ~ saabub, следующий поезд идёт утром järgmine rong läheb hommikul, от вокзала до центра города автобус идёт двадцать минут jaamast kesklinna sõidab buss kakskümmend minutit, грядою идут облака pilved sõuavad reas, машины шли плотной колонной autod liikusid tiheda kolonnina, про него идёт слух ~ молва tema kohta liigub kuuldus, письма идут долго kirjad lähevad ~ tulevad ~ käivad kaua, идти рысью traavima, traavi sõitma, идти на вёслах aerutama, идти на парусах purjetama, с севера шли холода põhja poolt lähenes külm, põhja poolt tuli üks külmalaine teise järel, день идёт за днём päev möödub päeva järel, время идёт aeg läheb ~ möödub, весна идёт kevad tuleb, из трубы идёт дым korstnast tõuseb ~ tuleb suitsu, из раны идёт кровь haavast tuleb verd, сон не идёт uni ei tule, идти на растопку tulehakatuseks ~ läiteks minema, идти в пищу toiduks minema, идти (замуж) за кого kellele (mehele) minema ~ (naiseks) tulema, идти в починку parandusse minema, идти в продажу müügile minema, идти на экспорт ekspordiks minema, идти на подъём tõusuteed käima ~ minema, идти в уровень с веком ajaga sammu pidama, идти ко дну ~ на дно (1) põhja minema, (2) ülek. põhja kõrbema, товар идёт за бесценок kaup tuleb poolmuidu käest anda, идти походом на кого kelle vastu sõjakäiku alustama, идти в открытую против кого kelle vastu otse ~ avalikult välja astuma, идти добровольцем в армию vabatahtlikuna sõjaväkke astuma, идти в комсомол komsomoli astuma, идти в ремесленное училище tööstuskooli astuma ~ (õppima) minema, река идёт изгибами jõgi lookleb, шрам идёт через всю щеку arm jookseb üle kogu põse, жалованье идёт kõnek. palk jookseb, на экранах идёт новая кинокомедия kinodes jookseb uus komöödiafilm, картофель идёт в ботву kartul kasvab pealsesse, идти на убыль kahanema, идти впрок кому kellele kasuks tulema, идти к концу lõpule lähenema, идти на поправку paranema, идти на снижение laskuma, идти на понижение alanema, идти на посадку maandele ~ maandumisele minema ~ tulema, maandumist alustama, идти на сближение lähenema, идти на примирение (ära) leppima, идти на риск riskima, riskile välja minema, идти на обман pettusele välja minema, идти на уступки järele andma, järeleandmisi tegema, идти на жертвы ohvreid tooma, идти на хитрость kavaldama, идти на всё kõigeks valmis olema, не идёт ни на какие уговоры ta ei lase end karvavõrdki veenda, не идёт ни в какое сравнение ei lase end võrreldagi;
‣ käima, toimuma, olema; часы идут точно kell käib täpselt, разговор идёт об уборке урожая jutt käib viljakoristusest, речь идёт о судьбе девушки jutt on neiu saatusest, идут последние приготовления on käimas viimased ettevalmistused, идут экзамены on (käimas) eksamid, идёт заседание koosolek käib (parajasti), идут бои käivad lahingud, идёт 19...-й год on aasta 19..., ребёнку идёт пятый год laps käib viiendat aastat, он идёт первым в списке ta on nimekirjas esimene;
‣ (välja) käima, käiku tegema; идти конём ratsuga käima, идти козырем trumpi välja käima;
‣ edenema, laabuma; работа идёт вяло töö edeneb visalt ~ aeglaselt, работа не идёт töö ei laabu ~ ei lähe, дело идёт на лад asi hakkab laabuma;
‣ кому, к чему sobima; этот цвет ей очень идёт see värv sobib talle väga;
‣ на кого-что kuluma, minema; много сил идёт на подготовку ettevalmistuseks kulub palju jõudu, на костюм идёт три метра материи ülikonnale ~ kostüümile läheb kolm meetrit riiet, много денег идёт на ремонт remont läheb palju maksma;
‣ sadama; идёт дождь vihma sajab, идёт снег lund sajab;
‣ куда viima; дверь идёт в кабинет uks viib kabinetti, дорога идёт в гору tee viib ~ läheb mäkke;
‣ от кого-чего pärinema, tulenema; его музыкальность идёт от матери musikaalsuse on ta pärinud emalt, musikaalsuse poolest on ta emasse;
‣ на что kõnek. näkkama (kala kohta);
‣ kõnek. õppima; она хорошо идёт по всем предметам tal on edu kõigis õppeaineis;
◊ идти в гору ülesmäge minema ~ sammuma; идти в ногу с кем-чем sammu pidama kellega-millega; идти к венцу ~ под венец с кем van. altari ette astuma kellega; идти ~ отправляться ~ отправиться на боковую kõnek. põhku pugema, küliti viskama; идти на поводу у кого kelle lõa otsas olema; идти на удочку kõnek. õnge ~ liimile minema; идти насмарку kõnek. vett vedama ~ mokka ~ aia taha minema; идти по миру kerjama, kerjakotiga käima; идти по следам ~ стопам кого kelle jälgedes käima; vrd. ходить
‣ куда, откуда, с кем-чем, за кем-чем, на кого-что, с инф., без доп. minema, tulema, liikuma (sõltuvalt kontekstist: kõndima, sammuma, astuma, jooksma, ujuma, aerutama, purjetama, traavima, voolama, tõusma, laskuma, mööduma jne.); идти туда sinna minema, идти сюда siia tulema, идти оттуда sealt tulema, идти вперёд edasi minema, идти назад tagasi minema ~ tulema, идти навстречу vastu minema ~ tulema, идти домой koju minema ~ tulema, идти в библиотеку raamatukokku minema, идти на работу tööle minema, идти из театра teatrist tulema, идти из школы koolist tulema, идти со стадиона staadionilt ~ spordiväljakult tulema, идти к врачу arstile ~ arsti juurde minema, идти от подруги sõbratari poolt tulema, идти в гости külla minema, идти из гостей külast tulema, идти с друзьями koos sõpradega minema ~ tulema, идти пешком jala ~ jalgsi minema ~ tulema, идти шагом sammuma, sammu käima, идти гуськом hanereas minema ~ tulema ~ liikuma, идти друг за другом üksteisele ~ teineteisele järgnema, идти по дороге mööda teed minema ~ tulema ~ kõndima ~ liikuma, идти к реке jõe äärde ~ jõele minema, идти мимо mööduma, идти в магазин за хлебом poest leiba tooma minema, идти за сыном в детский сад pojale lasteaeda järele minema, идти обедать lõunale minema, идти гулять jalutama minema, идти на охоту jahile minema, идти на медведя karujahile minema, идти по ягоды marjule minema, идти в монастырь kloostrisse minema, идти на войну sõtta minema, идти в атаку rünnakule minema, rünnakut alustama, идти в наступление peale tungima, pealetungile minema, идти в разведку luurele minema, идти на выручку appi minema, идти в отпуск puhkusele minema, идти к намеченной цели eesmärgi poole minema ~ liikuma, всё идёт к лучшему kõik läheb paremaks, asjad liiguvad paremuse poole, идти по пути технического прогресса tehnilise edu teed käima, идти за своим учителем oma õpetaja jälil ~ jälgedes käima, идти рука об руку käsikäes minema ~ sammuma, идти в авангарде esirinnas sammuma, поезд идёт! rong tuleb ~ saabub, следующий поезд идёт утром järgmine rong läheb hommikul, от вокзала до центра города автобус идёт двадцать минут jaamast kesklinna sõidab buss kakskümmend minutit, грядою идут облака pilved sõuavad reas, машины шли плотной колонной autod liikusid tiheda kolonnina, про него идёт слух ~ молва tema kohta liigub kuuldus, письма идут долго kirjad lähevad ~ tulevad ~ käivad kaua, идти рысью traavima, traavi sõitma, идти на вёслах aerutama, идти на парусах purjetama, с севера шли холода põhja poolt lähenes külm, põhja poolt tuli üks külmalaine teise järel, день идёт за днём päev möödub päeva järel, время идёт aeg läheb ~ möödub, весна идёт kevad tuleb, из трубы идёт дым korstnast tõuseb ~ tuleb suitsu, из раны идёт кровь haavast tuleb verd, сон не идёт uni ei tule, идти на растопку tulehakatuseks ~ läiteks minema, идти в пищу toiduks minema, идти (замуж) за кого kellele (mehele) minema ~ (naiseks) tulema, идти в починку parandusse minema, идти в продажу müügile minema, идти на экспорт ekspordiks minema, идти на подъём tõusuteed käima ~ minema, идти в уровень с веком ajaga sammu pidama, идти ко дну ~ на дно (1) põhja minema, (2) ülek. põhja kõrbema, товар идёт за бесценок kaup tuleb poolmuidu käest anda, идти походом на кого kelle vastu sõjakäiku alustama, идти в открытую против кого kelle vastu otse ~ avalikult välja astuma, идти добровольцем в армию vabatahtlikuna sõjaväkke astuma, идти в комсомол komsomoli astuma, идти в ремесленное училище tööstuskooli astuma ~ (õppima) minema, река идёт изгибами jõgi lookleb, шрам идёт через всю щеку arm jookseb üle kogu põse, жалованье идёт kõnek. palk jookseb, на экранах идёт новая кинокомедия kinodes jookseb uus komöödiafilm, картофель идёт в ботву kartul kasvab pealsesse, идти на убыль kahanema, идти впрок кому kellele kasuks tulema, идти к концу lõpule lähenema, идти на поправку paranema, идти на снижение laskuma, идти на понижение alanema, идти на посадку maandele ~ maandumisele minema ~ tulema, maandumist alustama, идти на сближение lähenema, идти на примирение (ära) leppima, идти на риск riskima, riskile välja minema, идти на обман pettusele välja minema, идти на уступки järele andma, järeleandmisi tegema, идти на жертвы ohvreid tooma, идти на хитрость kavaldama, идти на всё kõigeks valmis olema, не идёт ни на какие уговоры ta ei lase end karvavõrdki veenda, не идёт ни в какое сравнение ei lase end võrreldagi;
‣ käima, toimuma, olema; часы идут точно kell käib täpselt, разговор идёт об уборке урожая jutt käib viljakoristusest, речь идёт о судьбе девушки jutt on neiu saatusest, идут последние приготовления on käimas viimased ettevalmistused, идут экзамены on (käimas) eksamid, идёт заседание koosolek käib (parajasti), идут бои käivad lahingud, идёт 19...-й год on aasta 19..., ребёнку идёт пятый год laps käib viiendat aastat, он идёт первым в списке ta on nimekirjas esimene;
‣ (välja) käima, käiku tegema; идти конём ratsuga käima, идти козырем trumpi välja käima;
‣ edenema, laabuma; работа идёт вяло töö edeneb visalt ~ aeglaselt, работа не идёт töö ei laabu ~ ei lähe, дело идёт на лад asi hakkab laabuma;
‣ кому, к чему sobima; этот цвет ей очень идёт see värv sobib talle väga;
‣ на кого-что kuluma, minema; много сил идёт на подготовку ettevalmistuseks kulub palju jõudu, на костюм идёт три метра материи ülikonnale ~ kostüümile läheb kolm meetrit riiet, много денег идёт на ремонт remont läheb palju maksma;
‣ sadama; идёт дождь vihma sajab, идёт снег lund sajab;
‣ куда viima; дверь идёт в кабинет uks viib kabinetti, дорога идёт в гору tee viib ~ läheb mäkke;
‣ от кого-чего pärinema, tulenema; его музыкальность идёт от матери musikaalsuse on ta pärinud emalt, musikaalsuse poolest on ta emasse;
‣ на что kõnek. näkkama (kala kohta);
‣ kõnek. õppima; она хорошо идёт по всем предметам tal on edu kõigis õppeaineis;
◊ идти в гору ülesmäge minema ~ sammuma; идти в ногу с кем-чем sammu pidama kellega-millega; идти к венцу ~ под венец с кем van. altari ette astuma kellega; идти ~ отправляться ~ отправиться на боковую kõnek. põhku pugema, küliti viskama; идти на поводу у кого kelle lõa otsas olema; идти на удочку kõnek. õnge ~ liimile minema; идти насмарку kõnek. vett vedama ~ mokka ~ aia taha minema; идти по миру kerjama, kerjakotiga käima; идти по следам ~ стопам кого kelle jälgedes käima; vrd. ходить
изголодаться 165 Г сов.
‣ ära nälgima; näljaseks minema; nälga tunda saama;
‣ по чему ülek. janunema, nälga ~ tugevat tarvidust tundma mille järele; руки изголодались по работе käed sügelevad ~ kibelevad töö järele
‣ ära nälgima; näljaseks minema; nälga tunda saama;
‣ по чему ülek. janunema, nälga ~ tugevat tarvidust tundma mille järele; руки изголодались по работе käed sügelevad ~ kibelevad töö järele
или, или союз
‣ või; завтра или послезавтра homme või ülehomme, теперь или никогда (kas) nüüd või mitte kunagi, тот или другой kas see või teine, более или менее enam-vähem;
‣ muidu, või muidu, vastasel korral; перестань, или будет плохо jäta järele, muidu läheb halvasti;
‣ ehk, teiste sõnadega; предикат, или сказуемое predikaat ehk öeldis;
‣ kõnek. kas, või (küsilause algul); или устал? väsisid ära või?
‣ või; завтра или послезавтра homme või ülehomme, теперь или никогда (kas) nüüd või mitte kunagi, тот или другой kas see või teine, более или менее enam-vähem;
‣ muidu, või muidu, vastasel korral; перестань, или будет плохо jäta järele, muidu läheb halvasti;
‣ ehk, teiste sõnadega; предикат, или сказуемое predikaat ehk öeldis;
‣ kõnek. kas, või (küsilause algul); или устал? väsisid ära või?
имитировать 171a Г несов. кого-что matkima, jäljendama, järele aimama ~ tegema, imiteerima (ka muus.); имитировать голоса животных loomahääli jäljendama
искушение 115 С с. неод.
‣ ahvatlus, kiusatus, võrgutus; устоять против искушения ~ перед искушением kiusatusele vastu panema, поддаваться искушению kiusatusele järele andma;
‣ van. katsumus;
‣ ahvatlemine, võrgutamine, kiusatusse viimine
‣ ahvatlus, kiusatus, võrgutus; устоять против искушения ~ перед искушением kiusatusele vastu panema, поддаваться искушению kiusatusele järele andma;
‣ van. katsumus;
‣ ahvatlemine, võrgutamine, kiusatusse viimine
испробовать 171a Г сов.
‣ кого proovile panema; что, на чём järele proovima ~ katsuma, katsetama, (omal nahal) tunda saama; испробовать на деле praktikas ~ tegelikkuses järele proovima;
‣ что kõnek. maitsma, proovima
‣ кого proovile panema; что, на чём järele proovima ~ katsuma, katsetama, (omal nahal) tunda saama; испробовать на деле praktikas ~ tegelikkuses järele proovima;
‣ что kõnek. maitsma, proovima
испытанный 127
‣ страд. прич. прош. вр. Г испытать;
‣ прич. → П (кр. ф. испытан, испытанна, испытанно, испытанны) (järele-, läbi-) proovitud, katsetatud, kindel; teimitud; karastatud; испытанное средство kindel ~ järeleproovitud vahend, под испытанным руководством партии partei kindlal juhtimisel, испытанный в боях lahinguis karastatud
‣ страд. прич. прош. вр. Г испытать;
‣ прич. → П (кр. ф. испытан, испытанна, испытанно, испытанны) (järele-, läbi-) proovitud, katsetatud, kindel; teimitud; karastatud; испытанное средство kindel ~ järeleproovitud vahend, под испытанным руководством партии partei kindlal juhtimisel, испытанный в боях lahinguis karastatud
испытать 165a Г сов. → несов. испытывать
‣ кого-что, на ком-чём, в чём, на что teimima, katsetama, (järele) proovima, кого proovile panema, kontrollima; испытать все средства kõiki vahendeid proovima, испытать на прочность tugevust proovima, испытать новую конструкцию uut konstruktsiooni katsetama, испытать семена на всхожесть idanevust määrama, он хотел меня испытать ta tahtis mind proovile panna;
‣ что tundma, tunda saama; испытать боль valu tundma, испытать недостаток в чём millest puudust tundma, испытать на себе omal nahal tunda saama, испытать счастье õnne maitsma
‣ кого-что, на ком-чём, в чём, на что teimima, katsetama, (järele) proovima, кого proovile panema, kontrollima; испытать все средства kõiki vahendeid proovima, испытать на прочность tugevust proovima, испытать новую конструкцию uut konstruktsiooni katsetama, испытать семена на всхожесть idanevust määrama, он хотел меня испытать ta tahtis mind proovile panna;
‣ что tundma, tunda saama; испытать боль valu tundma, испытать недостаток в чём millest puudust tundma, испытать на себе omal nahal tunda saama, испытать счастье õnne maitsma
исследовать 171a Г сов. и несов. что (järele) uurima; исследовать поведение животных loomade käitumist uurima
истосковаться 172 Г сов. по кому-чему, без доп. kõnek. igatsust tundma, igatsema kelle-mille järele, taga igatsema keda-mida; истосковаться по матери ema järele igatsema, я истосковался по тебе igatsen sind näha
каждый 119 М
‣ iga; каждый человек iga inimene, он приходит каждый день ta tuleb iga päev, ta käib iga päev siin, каждые десять минут iga kümne minuti tagant ~ järel, с каждым днём päev-päevalt, iga päevaga, каждый раз iga kord;
‣ М → С каждый м., каждая ж. од. igaüks, igamees; это должен знать каждый seda peab igaüks teadma, каждый из нас me kõik, igaüks meist;
◊ на каждом шагу igal sammul
‣ iga; каждый человек iga inimene, он приходит каждый день ta tuleb iga päev, ta käib iga päev siin, каждые десять минут iga kümne minuti tagant ~ järel, с каждым днём päev-päevalt, iga päevaga, каждый раз iga kord;
‣ М → С каждый м., каждая ж. од. igaüks, igamees; это должен знать каждый seda peab igaüks teadma, каждый из нас me kõik, igaüks meist;
◊ на каждом шагу igal sammul
катиться 316 Г несов. куда, откуда, по чему, без доп.
‣ (ühes suunas) veerema, rulluma; voolama; libisema; камни катятся с горы mäelt veereb kive alla, день катится за днём päev veereb päeva järel, слёзы катились из глаз silmist veeresid pisarad, волны катятся laine(id) veereb ~ rullub, лыжи хорошо катятся suusad libisevad hästi, дождь катился по стёклам окон vihm nõrgus ~ vihmapiisad veeresid mööda akent alla, пот катится градом с кого kellel voolab higi ojadena, kes nõretab higist, катись отсюда ülek. madalk. käi ~ keri ~ aura siit minema, hakka astuma;
‣ kihutama, vurama; телеги катятся по шоссе vankrid veerevad ~ vuravad mööda maanteed; vrd. кататься
‣ (ühes suunas) veerema, rulluma; voolama; libisema; камни катятся с горы mäelt veereb kive alla, день катится за днём päev veereb päeva järel, слёзы катились из глаз silmist veeresid pisarad, волны катятся laine(id) veereb ~ rullub, лыжи хорошо катятся suusad libisevad hästi, дождь катился по стёклам окон vihm nõrgus ~ vihmapiisad veeresid mööda akent alla, пот катится градом с кого kellel voolab higi ojadena, kes nõretab higist, катись отсюда ülek. madalk. käi ~ keri ~ aura siit minema, hakka astuma;
‣ kihutama, vurama; телеги катятся по шоссе vankrid veerevad ~ vuravad mööda maanteed; vrd. кататься
компромисс 1 С м. неод. kompromiss (vastutulekkokkulepe), järeleandmine; идти на компромисс kompromissi tegema, kompromissile minema, (vastastikku) järele andma
крупица 80 С ж. неод. dem.
‣ (без мн. ч.) madalk. tangud; kruubid;
‣ tera(ke), raas(uke), iva(ke), kübe(meke); крупица правды tõetera, не осталось ни крупицы ei jäänud mitte ivagi järele, в нём нет ни крупицы таланта tal ei ole anderaasugi ~ raasugi annet
‣ (без мн. ч.) madalk. tangud; kruubid;
‣ tera(ke), raas(uke), iva(ke), kübe(meke); крупица правды tõetera, не осталось ни крупицы ei jäänud mitte ivagi järele, в нём нет ни крупицы таланта tal ei ole anderaasugi ~ raasugi annet
ладан 1 С м. неод. (без мн. ч.) viiruk; дым ладана viirukisuits, пахнет ладаном lõhnab viiruki järele;
◊ дышать на ладан kõnek. hinge vaakuma; бояться как чёрт ладана kõnek. kartma nagu vanapagan välku
◊ дышать на ладан kõnek. hinge vaakuma; бояться как чёрт ладана kõnek. kartma nagu vanapagan välku
легчать 165b Г несов. (без 1 и 2 л.) kõnek.
‣ nõrgenema, järele andma; мороз легчает pakane annab järele;
‣ безл. кому kergem ~ parem hakkama, kergemaks ~ paremaks minema; больному легчает haigel hakkab parem ~ läheb paremaks; vrd. полегчать
‣ nõrgenema, järele andma; мороз легчает pakane annab järele;
‣ безл. кому kergem ~ parem hakkama, kergemaks ~ paremaks minema; больному легчает haigel hakkab parem ~ läheb paremaks; vrd. полегчать
мелочь 91 С ж. неод.
‣ väikesed esemed ~ asjad, pisiesemed; (без кр. ф.) pudi-padi, tühi-tähi; pudipadikaup, pisikaup ; много всякой мелочи palju igasugust pudi-padi, из яблок осталась одна мелочь õuntest on ainult pabulad järele jäänud, каменная мелочь kivipuru;
‣ (без мн. ч.) peenraha, kopikad; рубль мелочью rubla peenraha ~ metalli, получить сдачу мелочью peenrahas tagasi saama;
‣ (обычно мн. ч.) ülek. tühine asi, pisiasi, pisiasjad; мелочи жизни, житейские мелочи igapäevased pisi- ~ elumured, входить ~ вникать в мелочи üksikasjadesse tungima;
◊ размениваться ~ разменяться на мелочи ~ по мелочам kõnek. tühja-tähjaga tegelema, end tühja peale raiskama, end peenrahaks vahetama; (продавать) по мелочи ~ по мелочам kõnek. pisuthaaval (müüma)
‣ väikesed esemed ~ asjad, pisiesemed; (без кр. ф.) pudi-padi, tühi-tähi; pudipadikaup, pisikaup ; много всякой мелочи palju igasugust pudi-padi, из яблок осталась одна мелочь õuntest on ainult pabulad järele jäänud, каменная мелочь kivipuru;
‣ (без мн. ч.) peenraha, kopikad; рубль мелочью rubla peenraha ~ metalli, получить сдачу мелочью peenrahas tagasi saama;
‣ (обычно мн. ч.) ülek. tühine asi, pisiasi, pisiasjad; мелочи жизни, житейские мелочи igapäevased pisi- ~ elumured, входить ~ вникать в мелочи üksikasjadesse tungima;
◊ размениваться ~ разменяться на мелочи ~ по мелочам kõnek. tühja-tähjaga tegelema, end tühja peale raiskama, end peenrahaks vahetama; (продавать) по мелочи ~ по мелочам kõnek. pisuthaaval (müüma)
меняться 255 Г несов.
‣ кем-чем, с кем-чем vahetust tegema, (omavahel) vahetama, ümber vahetama; меняться кольцами sõrmuseid vahetama, меняться местами kohti vahetama;
‣ vahetuma; часовые менялись через каждые два часа tunnimehed vahetusid iga kahe tunni järel;
‣ muutuma; погода меняется ilm muutub, жизнь мало-помалу меняется elu muutub tasapisi, меняться к лучшему paremaks minema, меняться в лице näost ära ~ teiseks minema, ветер меняется tuul pöördub;
‣ страд. к менять
‣ кем-чем, с кем-чем vahetust tegema, (omavahel) vahetama, ümber vahetama; меняться кольцами sõrmuseid vahetama, меняться местами kohti vahetama;
‣ vahetuma; часовые менялись через каждые два часа tunnimehed vahetusid iga kahe tunni järel;
‣ muutuma; погода меняется ilm muutub, жизнь мало-помалу меняется elu muutub tasapisi, меняться к лучшему paremaks minema, меняться в лице näost ära ~ teiseks minema, ветер меняется tuul pöördub;
‣ страд. к менять
место 96 С с. неод.
‣ koht (ka ameti-, töö-, pagasikoht), paik, plats; ase; ruum; населённое место asulakoht, asustatud koht ~ paik, место действия tegevuskoht, -paik, место заключения ~ задержания kinnipidamiskoht, место назначения sihtkoht, место рождения sünnikoht, рабочее место töökoht (vahetu töötamispaik), спальное место voodikoht, слабое ~ узкое место ülek. nõrk koht ~ külg, больное место valus koht (ka ülek.), место стоянки parkla, parkplats, peatuskoht, место старта lenn. stardiplats, местo боёв lahingupaigad, место катастрофы õnnetuspaik, место ответвления дорог teelahkmik, место пересечения дорог ristmik, teerist, место разветвления дорог teehargmik, место причала sildumiskoht, в наших местах meie kandis, бег на месте paigaljooks, откидное место lisaiste, klapptool, место водителя juhiiste, глухое место kolgas, отхожее место kõnek. väljakäik, käimla, он сдал в багаж два места ta andis kaks pakki pagasisse, белые места на карте ülek. valged laigud kaardil, детское место anat. emakook, platsenta, лобное место aj. tapalava, kuulutuslava, Лобное место Pealaease (kivipoodium Moskvas), присутственное место van. asutus, все на месте kõik on kohal, всё на (своём) месте (1) kõik on omal kohal, (2) ülek. kõik on korras, на вашем месте я бы ... teie asemel oleksin..., на месте кого-чего kõnek. van. kelle-mille asemel, ни с места! seis, mitte liikuda! по местам! kohtadele! быть на месте kohal olema, занять первое место esikohale tulema, занять видное место tähtsale kohale ~ positsioonile asuma, занять места (1) kohti kinni panema, (2) oma kohtadele istuma, мест нет (vabu) kohti ei ole, нет места ruumi ei ole, уступить место кому kellele kohta loovutama, поймать на месте преступления kuriteopaigalt tabama, места общего пользования üldkasutusruumid, доходное место tulus amet, быть без места tööta ~ kohata olema;
‣ места мн. ч. perifeeria; делегаты с мест perifeeria ~ allasutus(t)e ~ rajoonide saadikud, saadikud väljastpoolt keskust, сообщить на места kohtadele ~ perifeeriasse ~ allasutus(t)ele ~ rajoonidesse teatama, решать на местах kohapeal otsustama;
◊ глаза на мокром месте у кого kõnek. kellel on nutt varnast võtta ~ silmad vesise ~ märja koha peal; душа ~ сердце не на месте у кого kellel on süda rahutu; к месту on asjakohane; не к месту, не у места ei ole asjakohane, on sobimatu; места не столь отдалённые iroon. paremad pagenduspaigad; быть для кого пустым местом kelle jaoks tühi koht ~ paljas õhk ~ ümmargune null olema; иметь место toimuma, aset leidma; уступать ~ уступить место чему vahetuma ~ asenduma millega; мокрое место останется от кого-чего madalk. kellest-millest jääb märg plekk järele; (он) не находит (себе) места (ta) ei leia endale asu; нет места кому-чему, не должно быть места кому-чему kes-mis ei sobi kuhu, kellel-millel ei tohi olla asu ~ kohta kus; уложить ~ убить на месте kõnek. kohe samas maha koksama ~ lööma; общее место sõnakõlks, kulunud tõde; с места в карьер kõnek. otsemaid, jalamaid, hoovõtuta; ставить ~ поставить на место кого kellele kohta kätte näitama
‣ koht (ka ameti-, töö-, pagasikoht), paik, plats; ase; ruum; населённое место asulakoht, asustatud koht ~ paik, место действия tegevuskoht, -paik, место заключения ~ задержания kinnipidamiskoht, место назначения sihtkoht, место рождения sünnikoht, рабочее место töökoht (vahetu töötamispaik), спальное место voodikoht, слабое ~ узкое место ülek. nõrk koht ~ külg, больное место valus koht (ka ülek.), место стоянки parkla, parkplats, peatuskoht, место старта lenn. stardiplats, местo боёв lahingupaigad, место катастрофы õnnetuspaik, место ответвления дорог teelahkmik, место пересечения дорог ristmik, teerist, место разветвления дорог teehargmik, место причала sildumiskoht, в наших местах meie kandis, бег на месте paigaljooks, откидное место lisaiste, klapptool, место водителя juhiiste, глухое место kolgas, отхожее место kõnek. väljakäik, käimla, он сдал в багаж два места ta andis kaks pakki pagasisse, белые места на карте ülek. valged laigud kaardil, детское место anat. emakook, platsenta, лобное место aj. tapalava, kuulutuslava, Лобное место Pealaease (kivipoodium Moskvas), присутственное место van. asutus, все на месте kõik on kohal, всё на (своём) месте (1) kõik on omal kohal, (2) ülek. kõik on korras, на вашем месте я бы ... teie asemel oleksin..., на месте кого-чего kõnek. van. kelle-mille asemel, ни с места! seis, mitte liikuda! по местам! kohtadele! быть на месте kohal olema, занять первое место esikohale tulema, занять видное место tähtsale kohale ~ positsioonile asuma, занять места (1) kohti kinni panema, (2) oma kohtadele istuma, мест нет (vabu) kohti ei ole, нет места ruumi ei ole, уступить место кому kellele kohta loovutama, поймать на месте преступления kuriteopaigalt tabama, места общего пользования üldkasutusruumid, доходное место tulus amet, быть без места tööta ~ kohata olema;
‣ места мн. ч. perifeeria; делегаты с мест perifeeria ~ allasutus(t)e ~ rajoonide saadikud, saadikud väljastpoolt keskust, сообщить на места kohtadele ~ perifeeriasse ~ allasutus(t)ele ~ rajoonidesse teatama, решать на местах kohapeal otsustama;
◊ глаза на мокром месте у кого kõnek. kellel on nutt varnast võtta ~ silmad vesise ~ märja koha peal; душа ~ сердце не на месте у кого kellel on süda rahutu; к месту on asjakohane; не к месту, не у места ei ole asjakohane, on sobimatu; места не столь отдалённые iroon. paremad pagenduspaigad; быть для кого пустым местом kelle jaoks tühi koht ~ paljas õhk ~ ümmargune null olema; иметь место toimuma, aset leidma; уступать ~ уступить место чему vahetuma ~ asenduma millega; мокрое место останется от кого-чего madalk. kellest-millest jääb märg plekk järele; (он) не находит (себе) места (ta) ei leia endale asu; нет места кому-чему, не должно быть места кому-чему kes-mis ei sobi kuhu, kellel-millel ei tohi olla asu ~ kohta kus; уложить ~ убить на месте kõnek. kohe samas maha koksama ~ lööma; общее место sõnakõlks, kulunud tõde; с места в карьер kõnek. otsemaid, jalamaid, hoovõtuta; ставить ~ поставить на место кого kellele kohta kätte näitama
мирволить 269b Г несов. кому kõnek. van. voli andma kellele, järele andma, järelandmisi tegema; soosima keda; мирволить детям lastele järele ~ voli andma
мокрый 119 П (кр. ф. мокр, мокра, мокро, мокры) märg(-), lige, niiske, rõske; мокрое бельё märg pesu, мокрый песок märg ~ niiske liiv, мокрый снег lobjakas, мокрые от слёз глаза pisaraist märjad silmad, мокрая земля märg ~ lige ~ niiske maa ~ muld, мокрое бурение mäend. märgpuurimine, мокрая погода niiske ~ rõske ilm;
◊ мокрая курица kõnek. halv. (1) (nagu) uppunud kukk, (nagu) vette kastetud kass, (2) hädine kuju, hädavares; мокрое место останется ~ осталось от кого madalk. kellest jääb ~ jäi (ainult) märg plekk järele; мокрого места не останется ~ не осталось от кого madalk. kellest ei jää ~ ei jäänud märga kohtagi; глаза на мокром месте у кого kõnek. kellel on nutt varnast võtta ~ silmad märja ~ vesise koha peal
◊ мокрая курица kõnek. halv. (1) (nagu) uppunud kukk, (nagu) vette kastetud kass, (2) hädine kuju, hädavares; мокрое место останется ~ осталось от кого madalk. kellest jääb ~ jäi (ainult) märg plekk järele; мокрого места не останется ~ не осталось от кого madalk. kellest ei jää ~ ei jäänud märga kohtagi; глаза на мокром месте у кого kõnek. kellel on nutt varnast võtta ~ silmad märja ~ vesise koha peal
мост 2, 3 (предл. п. ед. ч. о мосте, на мосту) С м. неод. sild (ka sport); арочный мост kaarsild, висячий мост rippsild, пешеходный мост jalakäigusild, jalakäijate sild, понтонный мост ujuksild, pontoonsild, разборный мост lahtivõetav sild, разводной мост ülestõstetav ~ avatav sild, мост через реку üle jõe viiv sild, sild üle jõe, построить ~ соорудить ~ перебросить ~ перекинуть мост через реку jõele silda ehitama, наводить мост silda ehitama, ведущий мост veosild (autol), задний мост tagasild (autol), передний мост esisild (autol), делать мост sport silda tegema;
◊ сжигать ~ сжечь за собой мосты liter. sildu (enda järel) põletama
◊ сжигать ~ сжечь за собой мосты liter. sildu (enda järel) põletama
наблюдать 169a Г несов.
‣ кого-что, за кем-чем, с союзами что, как vaatlema, jälgima, silmitsema; наблюдать ход событий sündmuste käiku jälgima, наблюдать за полётом птицы linnu lendu vaatlema ~ jälgima;
‣ за кем-чем valvama, järele vaatama, hoolitsema, hoolt kandma; наблюдать за порядком korra järele valvama, korda pidama ~ hoidma;
‣ что näha ~ täheldada (saama v. võima); такой снег можно наблюдать только в ноябре sellist lund saab näha vaid novembrikuus;
◊ счастливые часов не наблюдают kõnekäänd õnnelikud inimesed kella ei vaata
‣ кого-что, за кем-чем, с союзами что, как vaatlema, jälgima, silmitsema; наблюдать ход событий sündmuste käiku jälgima, наблюдать за полётом птицы linnu lendu vaatlema ~ jälgima;
‣ за кем-чем valvama, järele vaatama, hoolitsema, hoolt kandma; наблюдать за порядком korra järele valvama, korda pidama ~ hoidma;
‣ что näha ~ täheldada (saama v. võima); такой снег можно наблюдать только в ноябре sellist lund saab näha vaid novembrikuus;
◊ счастливые часов не наблюдают kõnekäänd õnnelikud inimesed kella ei vaata
навести 367 Г сов. → несов. наводить
‣ кого-что, на что juhatama, suunama, kohale juhtima ~ viima (ka ülek.); sõj. sihitama, (välja) sihtima; навести на тропу (tee)rajale juhatama, навести на след jälgedele juhtima, навести на мысль mõttele viima, навести на размышления mõtteid mõlgutama ~ järele mõtlema panema, навести на ум aru pähe panema, навести орудие suurtükki välja sihtima;
‣ что, на кого, чем ülek. peale ajama, sisendama; навести страх на кого kellele hirmu peale ~ nahka ajama, навести тоску kurvaks tegema;
‣ кого-что, куда kõnek. (hulgana) kohale tooma; навести гостей в дом (hulka) külalisi majja tooma;
‣ что, на что, чем millega katma, mida peale kandma; навести лак lakkima, lakiga katma, навести брови kulme värvima, навести блеск ~ глянец läikima lööma;
‣ что ülek. (teoks) tegema; навести мост silda valmis ehitama, навести переправу silda vm. ülepääsu ehitama, навести порядок korda looma ~ jalule seadma, навести чистоту kõnek. puhtust looma, навести красоту kõnek. ilusaks tegema, навести справку ~ справки järele pärima, teat(m)eid nõutama, навести критику kõnek. arvustama, kritiseerima;
◊ навести ~ наводить тень на кого-что kellele-millele varju heitma; навести ~ наводить тень на плетень ~ на ясный день madalk. tolmu üles keerutama mille ümber
‣ кого-что, на что juhatama, suunama, kohale juhtima ~ viima (ka ülek.); sõj. sihitama, (välja) sihtima; навести на тропу (tee)rajale juhatama, навести на след jälgedele juhtima, навести на мысль mõttele viima, навести на размышления mõtteid mõlgutama ~ järele mõtlema panema, навести на ум aru pähe panema, навести орудие suurtükki välja sihtima;
‣ что, на кого, чем ülek. peale ajama, sisendama; навести страх на кого kellele hirmu peale ~ nahka ajama, навести тоску kurvaks tegema;
‣ кого-что, куда kõnek. (hulgana) kohale tooma; навести гостей в дом (hulka) külalisi majja tooma;
‣ что, на что, чем millega katma, mida peale kandma; навести лак lakkima, lakiga katma, навести брови kulme värvima, навести блеск ~ глянец läikima lööma;
‣ что ülek. (teoks) tegema; навести мост silda valmis ehitama, навести переправу silda vm. ülepääsu ehitama, навести порядок korda looma ~ jalule seadma, навести чистоту kõnek. puhtust looma, навести красоту kõnek. ilusaks tegema, навести справку ~ справки järele pärima, teat(m)eid nõutama, навести критику kõnek. arvustama, kritiseerima;
◊ навести ~ наводить тень на кого-что kellele-millele varju heitma; навести ~ наводить тень на плетень ~ на ясный день madalk. tolmu üles keerutama mille ümber
нагнать 184 Г сов. → несов. нагонять I
‣ кого-что järele jõudma (kõnek. ka ülek.), kätte saama; нагнать друзей в учёбе kaaslastele ~ sõpradele õppimises järele jõudma, нагнать беглеца põgenikku kätte saama;
‣ что tasa tegema; нагнать потерянное время kaotatud aega tasa tegema;
‣ кого-чего, что, куда kokku ~ otsa ajama; нагнать народу rahvast kokku ajama;
‣ что, чего, на кого-что ülek. kõnek. peale ajama, sisendama; нагнать сон und peale ajama, нагнать страх ~ страху hirmu peale ajama, нагнать панику paanikasse ajama, paanikat tegema ~ tekitama, нагнать тоску kurvaks tegema;
‣ что, на что peale ajama ~ lööma; нагнать обруч на бочку tünnile vitsa peale ajama;
‣ что, чего kõnek. (kunstlikult) kõrgeks ajama, kergitama; нагнать цену hinda üles kruvima, нагнать температуру palavikku üles ajama, нагнать мускулы madalk. muskleid kasvatama;
‣ что, чего (mingit hulka) ajama ~ põletama; нагнать смолы tõrva ajama
‣ кого-что järele jõudma (kõnek. ka ülek.), kätte saama; нагнать друзей в учёбе kaaslastele ~ sõpradele õppimises järele jõudma, нагнать беглеца põgenikku kätte saama;
‣ что tasa tegema; нагнать потерянное время kaotatud aega tasa tegema;
‣ кого-чего, что, куда kokku ~ otsa ajama; нагнать народу rahvast kokku ajama;
‣ что, чего, на кого-что ülek. kõnek. peale ajama, sisendama; нагнать сон und peale ajama, нагнать страх ~ страху hirmu peale ajama, нагнать панику paanikasse ajama, paanikat tegema ~ tekitama, нагнать тоску kurvaks tegema;
‣ что, на что peale ajama ~ lööma; нагнать обруч на бочку tünnile vitsa peale ajama;
‣ что, чего kõnek. (kunstlikult) kõrgeks ajama, kergitama; нагнать цену hinda üles kruvima, нагнать температуру palavikku üles ajama, нагнать мускулы madalk. muskleid kasvatama;
‣ что, чего (mingit hulka) ajama ~ põletama; нагнать смолы tõrva ajama
нагруститься 296 Г сов. о ком-чём, по кому-чему, без доп. kõnek. küllalt ~ palju kurvastama ~ nukrutsema; нагруститься о родине kaua koduigatsust tunda saama, tugevasti kodumaa ~ kodupaiga järele igatsema
надзирать 165b Г несов. за кем-чем, над кем-чем, без доп. järele vaatama ~ valvama, jälgima; надзирать за детьми laste järele vaatama, надзирать за порядком korra järele valvama
надо предик. кому-чему, с инф., кого-чего, кого-что on vaja, on tarvis, tuleb, peab; надо послать за ним tuleb talle keegi järele saata, мне надо туда сходить ma pean seal ära käima, mul tuleb ~ on vaja ~ on tarvis seal ära käia, мебель -- что надо kõnek. mööbel on selline, nagu olema peab, так надо nii peab olema, что тебе здесь надо? kõnek. mis sa siit otsid? не хочешь -- не надо kõnek. kui ei taha, pole tarvis, очень мне надо kõnek. õige mul tarvis, надо вам сказать pean teile ütlema;
◊ надо же! madalk. mis sa ütled! надо думать, надо полагать ilmselt, loomulikult, muidugi; так (ему) и надо! kõnek. paras (talle)! далеко ходить не надо pole tarvis kaugelt otsida
◊ надо же! madalk. mis sa ütled! надо думать, надо полагать ilmselt, loomulikult, muidugi; так (ему) и надо! kõnek. paras (talle)! далеко ходить не надо pole tarvis kaugelt otsida
надсматривать 168b Г несов. за кем-чем, над кем-чем kõnek. järele vaatama, valvama; надсматривать за всем в доме majapidamise eest hoolt kandma, kogu majapidamist juhtima
назреть 229b Г сов. → несов. назревать valmis ~ küpseks saama, küpsema (ka ülek.); на деревьях назрели почки pungad puudel on paisunud, назрела необходимость в чём tekkis hädavajadus ~ möödapääsmatu vajadus mille järele, в нём назрело убеждение temas on küpsenud veendumus, назрел кризис kriis oli ~ on möödapääsmatu ~ käes
наследовать Г сов. и несов.
‣ 171a что, от кого pärima, päranduseks saama; наследовать имущество vara pärima, наследовать лучшие традиции häid traditsioone järgima ~ üle võtma;
‣ 171b кому kelle (trooni)pärija olema, kelle järel troonile asuma
‣ 171a что, от кого pärima, päranduseks saama; наследовать имущество vara pärima, наследовать лучшие традиции häid traditsioone järgima ~ üle võtma;
‣ 171b кому kelle (trooni)pärija olema, kelle järel troonile asuma
настигать 169a Г несов. → сов. настичь, настигнуть кого-что (jälitades) järele jõudma, kätte saama, tabama
настояние 115 С с. неод. visa nõue ~ nõudmine, tungiv palve, pealekäimine; по настоянию visal nõudmisel, уступить настояниям pealekäimisele järele andma
неделя 62 С ж. неод. nädal; на этой неделе sel nädalal, на следующей неделе järgmisel nädalal, на той ~ на прошлой неделе läinud ~ möödunud nädalal, через неделю nädala pärast, каждую неделю iga(l) nädal(al), неделя за неделей nädal nädala järel, Неделя детской книги lasteraamatu nädal, святая неделя kirikl. lihavõtted, lihavõttepühad;
◊ без году неделя ~ неделю kõnek. iroon. (1) üürikest aega, (2) hiljaaegu; семь пятниц на неделе у кого kõnek. kust tuul, sealt meel kellel, (kes on) tuulepea ~ tuisupea
◊ без году неделя ~ неделю kõnek. iroon. (1) üürikest aega, (2) hiljaaegu; семь пятниц на неделе у кого kõnek. kust tuul, sealt meel kellel, (kes on) tuulepea ~ tuisupea
недоглядеть Г сов. kõnek.
‣ 232a (без страд. прич.) что, чего, без доп. mitte märkama ~ tähele panema, silmist laskma, kahe silma vahele jätma; корректор недоглядел опечатку korrektor ei märganud trükiviga;
‣ 232b за кем-чем, без доп. (valvamisel v. hoidmisel) tähelepanematu ~ hooletu olema, halvasti valvama ~ järele vaatama, silmist laskma; недоглядеть за ребёнком last omapead jätma ~ silmist laskma, недоглядеть за скотом halvasti loomi ~ karja hoidma, loomi omapead ~ unarusse jätma
‣ 232a (без страд. прич.) что, чего, без доп. mitte märkama ~ tähele panema, silmist laskma, kahe silma vahele jätma; корректор недоглядел опечатку korrektor ei märganud trükiviga;
‣ 232b за кем-чем, без доп. (valvamisel v. hoidmisel) tähelepanematu ~ hooletu olema, halvasti valvama ~ järele vaatama, silmist laskma; недоглядеть за ребёнком last omapead jätma ~ silmist laskma, недоглядеть за скотом halvasti loomi ~ karja hoidma, loomi omapead ~ unarusse jätma
недосмотреть 239 Г сов. за кем-чем, без доп. halvasti valvama ~ järele vaatama, silmist laskma; mitte märkama, kahe silma vahele jätma
необходимость 90 С ж. неод. (без мн. ч.) vajadus, tarvidus, tarvilikkus, hädavajalikkus, vältimatus, paratamatus (ka filos.); в этом нет никакой необходимости selle järele pole mingit vajadust, в силу ~ ввиду ~ по необходимости vajaduse tõttu, в случае необходимости vajaduse korral, предметы первой необходимости tarbeesemed, товары первой необходимости esmatarbekaup, -kaubad, hädavajalikud asjad, историческая необходимость ajalooline paratamatus
неотлучно Н pidevalt, kogu aeg; неотлучно сидеть у постели больного kogu aeg haigevoodi juures istuma, неотлучно следовать за кем lahutamatult kaasas käima kellega, kelle järel käima
несговорчивый 119 П (кр. ф. несговорчив, несговорчива, несговорчиво, несговорчивы) järeleandmatu, kangekaelne, isemeelne, jonnakas; несговорчивый характер järeleandmatu ~ kangekaelne iseloom, он всегда был несговорчив temaga on alati olnud raske kokku leppida, ta ei anna iial järele
нести I 365 Г несов.
‣ кого-что (edasi) kandma (ka ülek.), tassima; нести чемодан kohvrit kandma, нести мешок на спине kotti seljas tassima, нести на себе seljas ~ turjal kandma ~ tassima, течение быстро несло лодку vool kandis kiirelt paati edasi, нести наказание karistust kandma, нести потери kaotusi kandma, нести расходы kulusid kandma, нести убытки kahju kannatama;
‣ что, кому ülek. viima, (endaga kaasa) tooma, edasi andma; нести культуру в массы kultuuri massidesse viima, нести гибель hukatust tooma, нести страдания kannatusi tooma;
‣ что ülek. täitma (kohustusi); нести службу teenima, teenistuses olema, нести ответственность перед кем-чем, за кого-что kelle-mille ees v eest vastutama, нести вахту vahis olema;
‣ безл. чем, от кого-чего, откуда kõnek. lõhnama, haisema millest, mille järele; õhkuma, tulema, hoovama; от него несёт табаком ta haiseb tubaka järele, от печки несёт жаром ahi õhkab ~ hõõgab kuuma, от окна несёт холодом aknast õhkab ~ tuleb külma, из погреба несёт сыростью keldrist tuleb niiskust ~ niisket õhku;
‣ кого-что viima, sõidutama; лошади легко несли сани saan otse lendas hobuste järel;
‣ madalk. väljendeis куда тебя (нелёгкая) несёт? куда тебя черти несут? kuhu sa kipud? kes sind sinna ajab?;
‣ что ülek. kõnek. jamama, loba ajama; ну что ты несёшь mis jama sa küll ajad, mida sa ometi suust välja ajad;
◊ нести чепуху ~ вздор ~ ахинею ~ околесицу ~ ересь kõnek. jama ~ pada ajama; нести свой крест oma risti kandma; vrd. носить
‣ кого-что (edasi) kandma (ka ülek.), tassima; нести чемодан kohvrit kandma, нести мешок на спине kotti seljas tassima, нести на себе seljas ~ turjal kandma ~ tassima, течение быстро несло лодку vool kandis kiirelt paati edasi, нести наказание karistust kandma, нести потери kaotusi kandma, нести расходы kulusid kandma, нести убытки kahju kannatama;
‣ что, кому ülek. viima, (endaga kaasa) tooma, edasi andma; нести культуру в массы kultuuri massidesse viima, нести гибель hukatust tooma, нести страдания kannatusi tooma;
‣ что ülek. täitma (kohustusi); нести службу teenima, teenistuses olema, нести ответственность перед кем-чем, за кого-что kelle-mille ees v eest vastutama, нести вахту vahis olema;
‣ безл. чем, от кого-чего, откуда kõnek. lõhnama, haisema millest, mille järele; õhkuma, tulema, hoovama; от него несёт табаком ta haiseb tubaka järele, от печки несёт жаром ahi õhkab ~ hõõgab kuuma, от окна несёт холодом aknast õhkab ~ tuleb külma, из погреба несёт сыростью keldrist tuleb niiskust ~ niisket õhku;
‣ кого-что viima, sõidutama; лошади легко несли сани saan otse lendas hobuste järel;
‣ madalk. väljendeis куда тебя (нелёгкая) несёт? куда тебя черти несут? kuhu sa kipud? kes sind sinna ajab?;
‣ что ülek. kõnek. jamama, loba ajama; ну что ты несёшь mis jama sa küll ajad, mida sa ometi suust välja ajad;
◊ нести чепуху ~ вздор ~ ахинею ~ околесицу ~ ересь kõnek. jama ~ pada ajama; нести свой крест oma risti kandma; vrd. носить
нефть 90 С ж. неод. (без мн. ч.) nafta, maaõli; тяжёлая нефть rask(e)nafta, лёгкая нефть kerg(e)nafta, сернистая нефть väävline ~ väävlirikas nafta, топливная нефть kütteõli, masuut, потребность в нефти naftavajadus, спрос на нефть nõudmine nafta järele, naftanõudlus
никто 158 М mitte keegi, ei keegi; здесь никого нет siin pole kedagi, он ни о ком не спрашивал ta ei küsinud kellegi järele, никто из них mitte keegi nende hulgast, знать как никто (другой) paremini kui keegi muu tundma ~ teadma
нипочём Н kõnek.
‣ poolmuidu, jumalamuidu; предик. ei maksa midagi; продал нипочём andsin (andsid, andis) jumalamuidu ~ võileivahinna eest ära, арбузы там нипочём arbuuse müüakse seal poolmuidu;
‣ предик. кому-чему, для кого-чего ei tähenda ~ ei tee midagi, on naljaasi, on tühiasi; мороз ему нипочём pakane ei tähenda talle midagi, ему нипочём было пройти десять километров kümme kilomeetrit maha käia oli talle tühiasi;
‣ madalk. ei mingil juhul, mitte mingi hinna eest; он нипочём не уступит ta ei anna mingil juhul järele, нипочём не соглашусь ma ei nõustu mingi ~ ühegi hinna eest
‣ poolmuidu, jumalamuidu; предик. ei maksa midagi; продал нипочём andsin (andsid, andis) jumalamuidu ~ võileivahinna eest ära, арбузы там нипочём arbuuse müüakse seal poolmuidu;
‣ предик. кому-чему, для кого-чего ei tähenda ~ ei tee midagi, on naljaasi, on tühiasi; мороз ему нипочём pakane ei tähenda talle midagi, ему нипочём было пройти десять километров kümme kilomeetrit maha käia oli talle tühiasi;
‣ madalk. ei mingil juhul, mitte mingi hinna eest; он нипочём не уступит ta ei anna mingil juhul järele, нипочём не соглашусь ma ei nõustu mingi ~ ühegi hinna eest
нога 71 (вин. п. ед. ч. ногу) С ж. неод. jalg; правая нога parem jalg, левая нога vasak ~ pahem jalg, передняя нога esimene jalg, задняя нога tagumine jalg, стропильная нога ehit. sarikas, опорная нога sport tugijalg, не по ноге ei sobi jalga, ei ole jala järgi, стол на трёх ногах kolme jalaga laud, в ногах кровати voodi ~ sängi jalutsis, быть весь день на ногах kogu päeva jalul ~ jalgadel ~ püstijalu olema, взобраться ~ залезть ногами на стул jalgupidi toolile ronima, сбиться с ноги vale jalga astuma (marssimisel), волочить ~ едва таскать ноги vaevalt jalgu järele vedama, вскакивать на ноги püsti kargama, удержаться ~ устоять на ногах jalul püsima, у кого ноги отнялись ~ подломились ~ подкосились kelle jalad läksid nõrgaks, kes vajus kokku, kes püsib vaevalt jalul, переступать ~ переминаться с ноги на ногу paigal tammuma, ühelt jalalt teisele astuma, надевать на босу ногу palja jala otsa panema ~ torkama, перенести болезнь на ногах püstijalu haigust läbi põdema, сидеть нога на ногу jalg üle põlve istuma, сбивать ~ сшибать с ног jalust maha lööma, подставить ногу кому jalga taha panema (ka ülek.), хромать на обе ноги mõlemat jalga luukama ~ lonkama (ka ülek.);
◊ без задних ног (спать) madalk. nagu kott magama; валиться с ног (от усталости) (väsimusest) ümber kukkuma; бежать со всех ног jooksma, nagu jalad võtavad, kõigest jõust jooksma; сбиться с ног kandu rakku jooksma; с головы до ног, с ног до головы pealaest jalatallani; (вооружённый) с ног до головы ~ с головы до ног hambuni relvastatud ~ relvis; одна нога здесь, другая там kõnek. kähku, kibekiiresti (kuhugi jooksma v. kusagil ära käima); вверх ногами uperkuuti, kummuli; отбиваться руками и ногами от кого-чего käte-jalgadega tagasi tõrjuma; ставить ~ поставить вверх ногами pea peale pöörama; колосс на глиняных ногах liter. hiiglane savijalgadel; валяться в ногах у кого kelle ees põlvili maas roomama; (быть) на короткой ~ дружеской ноге с кем kellega heal jalal ~ sõbramees olema; с левой ноги ~ не с той ноги вставать ~ встать vasaku jalaga voodist tõusma; ноги чьей не будет где kõnek. kes ei tõsta ~ ei too enam oma jalgagi kuhu; едва ноги носят ~ держат, едва на ногах стоит ~ держится, ноги не держат kõnek. ei seisa ~ püsib vaevalt jalul (väsimusest, haigusest vm.); ноги протянуть kõnek. vedru välja viskama, koibi sirgu ajama; ставить ~ поставить на ноги jalule aitama; (быть) одной ногой в могиле haua äärel olema, ühe jalaga hauas olema; ни ногой куда kõnek. ei tõsta jalgagi kuhu; ни в зуб ногой madalk. tume nagu tökatipudel, mitte mõhkugi (ei tea); идти в ногу с кем-чем kellega-millega sammu pidama, millega kaasas käima; жить на широкую ногу laialt ~ külla otsas elama
◊ без задних ног (спать) madalk. nagu kott magama; валиться с ног (от усталости) (väsimusest) ümber kukkuma; бежать со всех ног jooksma, nagu jalad võtavad, kõigest jõust jooksma; сбиться с ног kandu rakku jooksma; с головы до ног, с ног до головы pealaest jalatallani; (вооружённый) с ног до головы ~ с головы до ног hambuni relvastatud ~ relvis; одна нога здесь, другая там kõnek. kähku, kibekiiresti (kuhugi jooksma v. kusagil ära käima); вверх ногами uperkuuti, kummuli; отбиваться руками и ногами от кого-чего käte-jalgadega tagasi tõrjuma; ставить ~ поставить вверх ногами pea peale pöörama; колосс на глиняных ногах liter. hiiglane savijalgadel; валяться в ногах у кого kelle ees põlvili maas roomama; (быть) на короткой ~ дружеской ноге с кем kellega heal jalal ~ sõbramees olema; с левой ноги ~ не с той ноги вставать ~ встать vasaku jalaga voodist tõusma; ноги чьей не будет где kõnek. kes ei tõsta ~ ei too enam oma jalgagi kuhu; едва ноги носят ~ держат, едва на ногах стоит ~ держится, ноги не держат kõnek. ei seisa ~ püsib vaevalt jalul (väsimusest, haigusest vm.); ноги протянуть kõnek. vedru välja viskama, koibi sirgu ajama; ставить ~ поставить на ноги jalule aitama; (быть) одной ногой в могиле haua äärel olema, ühe jalaga hauas olema; ни ногой куда kõnek. ei tõsta jalgagi kuhu; ни в зуб ногой madalk. tume nagu tökatipudel, mitte mõhkugi (ei tea); идти в ногу с кем-чем kellega-millega sammu pidama, millega kaasas käima; жить на широкую ногу laialt ~ külla otsas elama
нрав 1 С м. неод.
‣ iseloom, loomus, meelelaad; добрый нрав hea iseloom, крутой нрав järsk iseloom, она была весёлого нрава ta oli lõbusa iseloomuga;
‣ нравы мн. ч. komme, kombed, tava, tavad; старинные нравы vana(aegne) tava ~ komme, vana(aegse)d kombed;
◊ прийтись ~ быть не по нраву кому kellele mitte meeltmööda ~ mitte meele järele olema
‣ iseloom, loomus, meelelaad; добрый нрав hea iseloom, крутой нрав järsk iseloom, она была весёлого нрава ta oli lõbusa iseloomuga;
‣ нравы мн. ч. komme, kombed, tava, tavad; старинные нравы vana(aegne) tava ~ komme, vana(aegse)d kombed;
◊ прийтись ~ быть не по нраву кому kellele mitte meeltmööda ~ mitte meele järele olema
нравиться 277 Г несов. кому-чему, чем, с инф. meeldima, meeltmööda ~ meele järele olema; vrd. понравиться
ну I межд. kõnek.
‣ väljendab imestust, vaimustust, pahameelt, irooniat, ärgitust vms.: noh! noo! no; ну, рассказывай noh, lase tulla ~ räägi, ну и молодец! no on ~ oled küll tubli! ну и дождь! (no) küll ikka sajab! no on alles vihm! ну что ты скажешь! no mis sa ütled! ну и ну! kõnek. no mis sa ütled! küll on lugu! vaat kus lugu (lahti)! säh sulle!
‣ (с род. п. М 2 и 3 л.) väljendab nõudmist v soovi vabaneda millestki tüütust v tarbetust; да ну тебя ah, jäta rahule ~ järele ~ juba, а ну их, надоели ah, võtku neid see või teine ~ võtku neid tont, ära on tüüdanud
‣ väljendab imestust, vaimustust, pahameelt, irooniat, ärgitust vms.: noh! noo! no; ну, рассказывай noh, lase tulla ~ räägi, ну и молодец! no on ~ oled küll tubli! ну и дождь! (no) küll ikka sajab! no on alles vihm! ну что ты скажешь! no mis sa ütled! ну и ну! kõnek. no mis sa ütled! küll on lugu! vaat kus lugu (lahti)! säh sulle!
‣ (с род. п. М 2 и 3 л.) väljendab nõudmist v soovi vabaneda millestki tüütust v tarbetust; да ну тебя ah, jäta rahule ~ järele ~ juba, а ну их, надоели ah, võtku neid see või teine ~ võtku neid tont, ära on tüüdanud
нянчить 271a (повел. накл. нянчи) Г несов. кого (last) hoidma,(laste) järele vaatama; нянчить внучат lapselapsi hoidma
нянчиться 271 (повел. накл. нянчись) Г несов. с кем
‣ (last) hoidma, (laste) järele vaatama;
‣ ülek. kõnek. poputama, jändama, jahtima; довольно с ним нянчиться aitab temaga jändamisest
‣ (last) hoidma, (laste) järele vaatama;
‣ ülek. kõnek. poputama, jändama, jahtima; довольно с ним нянчиться aitab temaga jändamisest
о II, об, обо предлог I с вин. п.
‣ puudutatava eseme märkimisel vastu mida, mille vastu ~ taha ~ otsa ~ külge ~ sisse, -l, -le; ударить об пол ~ об пол vastu põrandat lööma, волны бьются о берег lained löövad kaldale, lained peksavad vastu kallast, запачкаться о стену end seina vastu ära määrima, споткнуться о порог lävel ~ künnisel ~ lävepaku taha ~ lävepaku otsa komistama, вытереть руки о фартук käsi põlle sisse ~ külge pühkima, опереться о спинку стула toolileenile toetuma ~ nõjatuma;
‣ van. aja märkimisel ajal, -l; об эту пору, о сю пору sel ajal, о полночь keskööl; II с предл. п. . objekti märkimisel üle, kohta, eest, -st, -le jt. (ka liitsõnaliselt); спорить о фильме filmi üle vaidlema, сказать несколько слов о чём mille kohta paar ~ mõne sõna ütlema, заботиться о детях laste eest hoolitsema ~ hoolt kandma, предупреждать об опасности ohu eest hoiatama, мечтать о поездке reisist unistama, говорить обо всём kõigest ~ kõige üle rääkima, речь идёт о детях jutt on ~ käib lastest, книга об учёном raamat teadlasest, думать о родителях vanematele mõtlema, плакать о погибших langenuid leinama ~ taga nutma, тоска о близких igatsus omaste järele, на память о встрече kohtumise mälestuseks, лекция о воспитании kasvatusteemaline loeng, законодательство о труде jur. tööseadusandlus, решение о принятии санкций sanktsioonide rakendamise otsus, вопрос о разоружении desarmeerimisküsimus, декрет о мире rahudekreet;
‣ van. suuruse märkimisel -line, -ga, -suurune, -laiune jt.; дом о двух этажах kahekorruseline maja;
◊ палка о двух концах kahe teraga mõõk; биться как рыба об лёд nagu kala kuival visklema ~ olema; бок о бок külg külje kõrval; рука об руку käsikäes
‣ puudutatava eseme märkimisel vastu mida, mille vastu ~ taha ~ otsa ~ külge ~ sisse, -l, -le; ударить об пол ~ об пол vastu põrandat lööma, волны бьются о берег lained löövad kaldale, lained peksavad vastu kallast, запачкаться о стену end seina vastu ära määrima, споткнуться о порог lävel ~ künnisel ~ lävepaku taha ~ lävepaku otsa komistama, вытереть руки о фартук käsi põlle sisse ~ külge pühkima, опереться о спинку стула toolileenile toetuma ~ nõjatuma;
‣ van. aja märkimisel ajal, -l; об эту пору, о сю пору sel ajal, о полночь keskööl; II с предл. п. . objekti märkimisel üle, kohta, eest, -st, -le jt. (ka liitsõnaliselt); спорить о фильме filmi üle vaidlema, сказать несколько слов о чём mille kohta paar ~ mõne sõna ütlema, заботиться о детях laste eest hoolitsema ~ hoolt kandma, предупреждать об опасности ohu eest hoiatama, мечтать о поездке reisist unistama, говорить обо всём kõigest ~ kõige üle rääkima, речь идёт о детях jutt on ~ käib lastest, книга об учёном raamat teadlasest, думать о родителях vanematele mõtlema, плакать о погибших langenuid leinama ~ taga nutma, тоска о близких igatsus omaste järele, на память о встрече kohtumise mälestuseks, лекция о воспитании kasvatusteemaline loeng, законодательство о труде jur. tööseadusandlus, решение о принятии санкций sanktsioonide rakendamise otsus, вопрос о разоружении desarmeerimisküsimus, декрет о мире rahudekreet;
‣ van. suuruse märkimisel -line, -ga, -suurune, -laiune jt.; дом о двух этажах kahekorruseline maja;
◊ палка о двух концах kahe teraga mõõk; биться как рыба об лёд nagu kala kuival visklema ~ olema; бок о бок külg külje kõrval; рука об руку käsikäes
обдумать 164a Г сов. → несов. обдумывать что läbi ~ järele mõtlema, kaalutlema mida, aru pidama mille üle; обдумать свой ответ oma vastust läbi mõtlema
обезьянничать 169b Г несов. с кого-чего, без доп. kõnek. järele ahvima ~ tegema ~ aimama, jäljendama
обмозговать 172a Г сов. → несов. обмозговывать что madalk. ajusid liigutama, läbi ~ järele mõtlema ~ kaaluma
один 133
‣ Ч, Ч → С м. üks; один метр üks meeter, комната в одно окно ühe aknaga tuba, меня тревожит одно ma muretsen vaid ühe asja pärast, одно и то же ükssama, üks ja seesama (lugu vm.), одного недостаёт ainult ühest asjast on puudus, одно из двух üks kahest, emb-kumb, по одному ükshaaval, ühekaupa;
‣ Ч → П üksi(nda); ainult, aina; один как перст ihuüksi, täiesti üksi(nda), он живёт один ta elab üksinda, оставить детей одних lapsi omapead ~ üksinda koju jätma, дома одни лишь дети kodus on ainult lapsed, одни неприятности aina pahandused, всё это -- одни слова need on ainult ~ tühipaljad sõnad, одно название kõnek. tühipaljas nimi, в одном платье kleidiväel;
‣ Ч → П sama, seesama; жить с кем в одном доме kellega samas majas elama, мы с вами одного мнения oleme samal ~ ühel arvamusel, одних с нами лет meie eakaaslased, meiega ühevanused ~ samavanused, в одно и то же время samal ajal, сидеть за одной партой pinginaabrid olema, привести к одному знаменателю ühe nimetaja alla viima (ka ülek.);
‣ Ч → М, С м. keegi, mingi, üks; один молодой человек keegi noormees, один из нас keegi ~ üks meie hulgast, в один прекрасный день ühel ilusal päeval, одно время мы часто встречались üksvahe saime tihti kokku, с одной стороны ühest küljest, ühelt poolt, из одной крайности в другую ühest äärmusest teise, одно письмо грознее другого üks kiri on ähvardavam kui teine, один из самых одарённых üks andekaim, занять одно из первых ~ призовых мест auhinnalisele kohale tulema, одно другому не мешает üks (töö vm.) ei sega teist, то один, то другой kord üks, kord teine, один за другим üksteise järel, hanereas;
◊ в один голос (nagu) ühest suust, ühel häälel, (kõik) kooris; в один присест korraga, ühe jutiga mida tegema; один ~ одно к одному ~ одна к одной üks parem kui teine, nagu valitud; одно к одному üks häda teise otsa; один на один (1) nelja silma all, (2) üks ühe vastu; все как один nagu üks mees; все до одного viimane kui üks; один другого стоит üks väärib teist; один в поле не воин vanas. üks ei ole võitlusväljal sõdur; одна нога здесь, другая там kõnek. kibekähku, nagu välgupoeg, välgukiirusel, tuulekiirusel, nagu õlitatud välk; в одни руки kõnek. ühele inimesele, (ühe) nina peale; в одних руках ühe inimese käes; одним словом ühesõnaga; одним ухом poole kõrvaga; (хоть) одним глазом kas või silmanurgast(ki); одним ~ единым духом ühe raksuga ~ soojaga ~ valuga; одним ~ единым махом, с одного маху kõnek. ühe ropsuga ~ hoobiga ~ hingetõmbega; одним росчерком пера üheainsa suletõmbega; одним миром мазаны halv. nagu ühe vitsaga löödud, üks pole parem kui teine, ühed hullud kõik; на одно лицо (kõik) ühte nägu; все за одного, один за всех vanas. kõik ühe eest, üks kõigi eest; (они) одного поля ягода kõnek. (nad) on ühest killast ~ ühte tõugu ~ ühe vitsaga löödud, viska ühega teist; стоять одной ногой в могиле ühe jalaga hauas olema, haua äärel olema; ставить ~ поставить на одну доску кого, с кем ühele pulgale seadma ~ panema; стричь ~ подстригать ~ остричь ~ подстричь (всех) под одну гребёнку (kõiki) ühe mõõdupuuga mõõtma, (kõiki) ühele liistule tõmbama ~ samale pulgale asetama
‣ Ч, Ч → С м. üks; один метр üks meeter, комната в одно окно ühe aknaga tuba, меня тревожит одно ma muretsen vaid ühe asja pärast, одно и то же ükssama, üks ja seesama (lugu vm.), одного недостаёт ainult ühest asjast on puudus, одно из двух üks kahest, emb-kumb, по одному ükshaaval, ühekaupa;
‣ Ч → П üksi(nda); ainult, aina; один как перст ihuüksi, täiesti üksi(nda), он живёт один ta elab üksinda, оставить детей одних lapsi omapead ~ üksinda koju jätma, дома одни лишь дети kodus on ainult lapsed, одни неприятности aina pahandused, всё это -- одни слова need on ainult ~ tühipaljad sõnad, одно название kõnek. tühipaljas nimi, в одном платье kleidiväel;
‣ Ч → П sama, seesama; жить с кем в одном доме kellega samas majas elama, мы с вами одного мнения oleme samal ~ ühel arvamusel, одних с нами лет meie eakaaslased, meiega ühevanused ~ samavanused, в одно и то же время samal ajal, сидеть за одной партой pinginaabrid olema, привести к одному знаменателю ühe nimetaja alla viima (ka ülek.);
‣ Ч → М, С м. keegi, mingi, üks; один молодой человек keegi noormees, один из нас keegi ~ üks meie hulgast, в один прекрасный день ühel ilusal päeval, одно время мы часто встречались üksvahe saime tihti kokku, с одной стороны ühest küljest, ühelt poolt, из одной крайности в другую ühest äärmusest teise, одно письмо грознее другого üks kiri on ähvardavam kui teine, один из самых одарённых üks andekaim, занять одно из первых ~ призовых мест auhinnalisele kohale tulema, одно другому не мешает üks (töö vm.) ei sega teist, то один, то другой kord üks, kord teine, один за другим üksteise järel, hanereas;
◊ в один голос (nagu) ühest suust, ühel häälel, (kõik) kooris; в один присест korraga, ühe jutiga mida tegema; один ~ одно к одному ~ одна к одной üks parem kui teine, nagu valitud; одно к одному üks häda teise otsa; один на один (1) nelja silma all, (2) üks ühe vastu; все как один nagu üks mees; все до одного viimane kui üks; один другого стоит üks väärib teist; один в поле не воин vanas. üks ei ole võitlusväljal sõdur; одна нога здесь, другая там kõnek. kibekähku, nagu välgupoeg, välgukiirusel, tuulekiirusel, nagu õlitatud välk; в одни руки kõnek. ühele inimesele, (ühe) nina peale; в одних руках ühe inimese käes; одним словом ühesõnaga; одним ухом poole kõrvaga; (хоть) одним глазом kas või silmanurgast(ki); одним ~ единым духом ühe raksuga ~ soojaga ~ valuga; одним ~ единым махом, с одного маху kõnek. ühe ropsuga ~ hoobiga ~ hingetõmbega; одним росчерком пера üheainsa suletõmbega; одним миром мазаны halv. nagu ühe vitsaga löödud, üks pole parem kui teine, ühed hullud kõik; на одно лицо (kõik) ühte nägu; все за одного, один за всех vanas. kõik ühe eest, üks kõigi eest; (они) одного поля ягода kõnek. (nad) on ühest killast ~ ühte tõugu ~ ühe vitsaga löödud, viska ühega teist; стоять одной ногой в могиле ühe jalaga hauas olema, haua äärel olema; ставить ~ поставить на одну доску кого, с кем ühele pulgale seadma ~ panema; стричь ~ подстригать ~ остричь ~ подстричь (всех) под одну гребёнку (kõiki) ühe mõõdupuuga mõõtma, (kõiki) ühele liistule tõmbama ~ samale pulgale asetama
одуматься 164 Г сов. → несов. одумываться meelt muutma, aru pähe võtma, järele mõtlema; одумайтесь! võtke aru pähe! возможно, он одумается и вернётся ta ehk mõtleb järele ja tuleb tagasi
опекать 169a Г несов. кого-что järele valvama, keda hooldama; jur. kelle eest kostma, eestkostja olema; опекать младших nooremate järele valvama, опекать малолетних alaealisi hooldama
оправиться 278 Г сов. → несов. оправляться
‣ end kohendama ~ korrastama; оправиться перед зеркалом end peegli ees korrastama;
‣ от чего, без доп. kosuma, toibuma, üle saama, end koguma; оправиться после болезни haiguse järel kosuma, оправиться от испуга ehmatusest toibuma, оправиться от потрясения vapustusest üle saama;
‣ kõnek. asjal käima
‣ end kohendama ~ korrastama; оправиться перед зеркалом end peegli ees korrastama;
‣ от чего, без доп. kosuma, toibuma, üle saama, end koguma; оправиться после болезни haiguse järel kosuma, оправиться от испуга ehmatusest toibuma, оправиться от потрясения vapustusest üle saama;
‣ kõnek. asjal käima
опробовать 171a Г что
‣ сов. и несов. katsetama, proovima; teimima (laboratoorselt omadusi määrama v. järele proovima); опробовать оборудование sisseseadet katsetama;
‣ сов. murd. (jooki, sööki) proovima ~ maitsma ~ mekkima (kõnek.)
‣ сов. и несов. katsetama, proovima; teimima (laboratoorselt omadusi määrama v. järele proovima); опробовать оборудование sisseseadet katsetama;
‣ сов. murd. (jooki, sööki) proovima ~ maitsma ~ mekkima (kõnek.)
осведомиться 279 (повел. накл. осведомись, осведомьтесь) Г сов. → несов. осведомляться о ком-чём informatsiooni nõutama, järele uurima, pärima, küsitlema; осведомиться о друге sõbra järele pärima
освидетельствовать 171a Г сов. кого-что (hoolsasti) läbi ~ järele vaatama ~ uurima; освидетельствовать больного haiget läbi vaatama
ослабеть 229b Г сов. → несов. ослабевать
‣ от чего, без доп. nõrgenema, nõrgaks ~ jõuetuks ~ rammetuks jääma, rambima, närvastuma; raugema, vaibuma; ослабеть от болезни põdemisest jõuetuks jääma, ослабеть физически kehaliselt nõrgaks jääma, здоровье ослабело tervis on nõrgaks jäänud, силы ослабели jõud on otsas, ветер ослабел tuul on vaibunud ~ nõrgenenud;
‣ lõtvuma, lõõgastuma; верёвка ослабела nöör andis järele; vrd. слабеть
‣ от чего, без доп. nõrgenema, nõrgaks ~ jõuetuks ~ rammetuks jääma, rambima, närvastuma; raugema, vaibuma; ослабеть от болезни põdemisest jõuetuks jääma, ослабеть физически kehaliselt nõrgaks jääma, здоровье ослабело tervis on nõrgaks jäänud, силы ослабели jõud on otsas, ветер ослабел tuul on vaibunud ~ nõrgenenud;
‣ lõtvuma, lõõgastuma; верёвка ослабела nöör andis järele; vrd. слабеть
оставить 278a Г сов. → несов. оставлять кого-что, без чего, где (alles, maha, katki) jätma; оставить детей дома lapsi koju jätma, оставить гостей обедать külalisi lõunale jätma, оставить на второй год istuma ~ klassikursust kordama jätma, оставить учебник в школе õpikut kooli jätma ~ unustama, оставить комнату за собой tuba endale jätma, оставить кого далеко позади kaugele maha jätma, оставить в наследство что кому kellele mida pärandama, оставить до другого ~ следующего раза teiseks korraks jätma, оставить без крова ulualuseta ~ peavarjuta jätma, оставить без сладкого magustoidust ilma jätma, оставить письмо без ответа kirjale mitte vastama, kirjale vastamata jätma, оставить без внимания mitte välja tegema, tähele panemata ~ tähelepanuta jätma, оставить обед нетронутым lõunasööki puutumata jätma, оставить решение в силе otsust jõusse ~ muutmata jätma, оставить вопрос открытым küsimust lahtiseks jätma, оставить глубокий след в памяти sügavasti meelde jääma, mällu sööbima, оставить по себе добрую память endast head mälestust jätma, оставить хорошее впечатление head muljet jätma, оставить семью perekonda maha jätma, оставить надежду lootust jätma, оставить намерение kavatsust katki jätma, оставить разговор jutuajamist lõpetama, оставьте! jätke järele! оставить работу töölt lahkuma, силы оставили его ta jõud oli otsas, я этого так не оставлю seda ma teile ei kingi, niisama ma seda asja ei jäta;
◊ камня на камне не оставить от чего kõnek. maatasa tegema, kivi kivi peale mitte jätma; оставить ~ оставлять с носом кого kõnek. pika ninaga jätma; оставить ~ оставлять в одной рубашке кого kõnek. püksata jätma, puupaljaks tegema; оставить ~ оставлять в дураках кого kõnek. keda ninapidi vedama, narriks tegema, haneks tõmbama; оставить ~ оставлять за собой ~ позади себя кого kaugele maha jätma, seljataha jätma keda; оставить ~ оставлять в покое кого rahule jätma
◊ камня на камне не оставить от чего kõnek. maatasa tegema, kivi kivi peale mitte jätma; оставить ~ оставлять с носом кого kõnek. pika ninaga jätma; оставить ~ оставлять в одной рубашке кого kõnek. püksata jätma, puupaljaks tegema; оставить ~ оставлять в дураках кого kõnek. keda ninapidi vedama, narriks tegema, haneks tõmbama; оставить ~ оставлять за собой ~ позади себя кого kaugele maha jätma, seljataha jätma keda; оставить ~ оставлять в покое кого rahule jätma
остаться 223 Г сов. → несов. оставаться где, с инф., кем, с кем-чем, без доп. jääma; остаться на месте paigale jääma, остаться с больным haige juurde jääma, остаться на второй год teiseks aastaks ~ istuma jääma, остаться на поле боя lahinguväljale jääma, остаться в живых ellu jääma, победа осталась за ним võit jäi temale, остаться в чьих воспоминаниях kelle mälestustes edasi elama, остаться при своём мнении oma arvamuse juurde jääma, остаться у власти võimule jääma, остаться в силе jõusse jääma, остаться на руках у кого kelle hoolde ~ hoole alla jääma, остаться самим собой iseendaks ~ iseenesele truuks jääma, остаться вдовцом leseks jääma, остался должен кому jäi võlgu kellele, за вами осталось пять рублей teil jäi viis rubla maksta, остаться ни с чем kõigest ilma jääma, остаться без гроша kõnek. pennita ~ kopikata jääma, ждать осталось недолго oodata ei ole enam kaua, до встречи остались секунды kohtumiseni jäid ~ on jäänud mõned sekundid, ему осталось только проститься tal jäi üle ainult hüvasti jätta;
◊ остались ножки да рожки от кого kõnek. kellest jäid ainult sõrad ja sarved järele; мокрого места не останется ~ не осталось от кого madalk. kellest ei jää ~ ei jäänud märga plekkigi järele; ни кровинки в лице нет ~ не осталось у кого kes on näost kaame ~ läks näost kriitvalgeks, kelle näost kadus ~ oli kadunud viimnegi verepiisk; сухой нитки нет ~ не осталось на ком kes on läbimärg, kellel pole hamba allgi kuiva kohta; остаться ~ оставаться с носом kõnek. pikka nina saama, pika ninaga jääma
◊ остались ножки да рожки от кого kõnek. kellest jäid ainult sõrad ja sarved järele; мокрого места не останется ~ не осталось от кого madalk. kellest ei jää ~ ei jäänud märga plekkigi järele; ни кровинки в лице нет ~ не осталось у кого kes on näost kaame ~ läks näost kriitvalgeks, kelle näost kadus ~ oli kadunud viimnegi verepiisk; сухой нитки нет ~ не осталось на ком kes on läbimärg, kellel pole hamba allgi kuiva kohta; остаться ~ оставаться с носом kõnek. pikka nina saama, pika ninaga jääma
остро Н teravalt (ka ülek.), lõikavalt; цветок остро пахнет lillel on terav lõhn, остро нуждаться в чём suurt ~ teravat puudust tundma millest ~ mille järele, остро поставить вопрос küsimust teravalt üles tõstma, остро отточить teravaks ihuma
отгудеть 232b Г сов. (без 1 л.) huilgamast ~ vilet andmast lakkama; гудок отгудел vile ei huilga enam, huilgamine jäi järele, vile on (ära) huilanud
отдавать Г несов.
‣ 219a сов. отдать;
‣ 219b чем kõnek. lõhnama mille järele; бочка отдаёт рыбой tünn lõhnab kala järele, tünnil on kalalõhn juures, это отдаёт стариной ülek. selles on mineviku hõngu;
‣ 219b vastu kajama ~ kõmisema ~ kumisema
‣ 219a сов. отдать;
‣ 219b чем kõnek. lõhnama mille järele; бочка отдаёт рыбой tünn lõhnab kala järele, tünnil on kalalõhn juures, это отдаёт стариной ülek. selles on mineviku hõngu;
‣ 219b vastu kajama ~ kõmisema ~ kumisema
отзывать II 169b Г несов. (без 1 и 2 л.) чем kõnek. mille järele lõhnama (kõnek. ka ülek.); kõrvalmaitsega olema; вода отзывает железом vesi on rauamaitsega, veel on rauamaik juures
отлечь 375 Г сов. → несов. отлегать у кого, от чего, без доп. kergemaks ~ üle minema; у меня отлегло от сердца mul läks süda kergemaks, боль отлегла valu jäi järele ~ soiku
отойти 372 (без страд. прич.) Г сов. → несов. отходить I
‣ от кого-чего, к кому-чему, без доп. ära ~ eemale ~ kõrvale ~ tagasi minema, eemalduma (ka ülek.); лодка отошла от берега paat eemaldus kaldast, отойти на минуту silmapilguks ~ viivuks ~ hetkeks ära minema, сестра не могла отойти от больного õde ei saanud haiget üksi jätta, отойти к окну akna juurde minema, поезд отошёл точно rong väljus täpselt, отойти от кружка ringist eemale jääma, отойти от темы asjast ~ asja mõttest ~ teemast kõrvale kalduma, отойти от правды tõe vastu patustama, отойти на задний план tagaplaanile jääma, отойти от прежних взглядов endisi tõekspidamisi hülgama, отойти ко сну unne suikuma, отойти от хозяйства majapidamisest kõrvale jääma;
‣ taganema; враг отошёл vaenlane taganes;
‣ от чего, без доп. lahti tulema ~ minema; обои отошли tapeet on lahti;
‣ välja minema, luituma; загар отошёл päevitus on juba kadunud;
‣ от кого-чего, кому-чему, к кому-чему, подо что kelle kätte ~ valdusse minema; дом отошёл к дочери maja on nüüd tütre valduses;
‣ üles sulama, ülek. ka järele andma; leebuma; toibuma; земля ещё не отошла maa ei ole veel sulanud;
‣ от чего (töötlemisel) eralduma; от творога отошла сыворотка kohupiimast eraldus vadak, от зерна отошла шелуха teradelt koorusid kestad, terad on juba puhtad;
‣ kõnek. läbi ~ mööda saama ~ minema, lõppema, mööduma; ягоды отошли marjaaeg on läbi ~ möödas ~ otsas;
‣ van. elust lahkuma;
◊ отойти в вечность liter. (1) manalasse varisema, igavikku minema, siit ilmast lahkuma, hingusele minema, (2) mineviku hõlma ~ rüppe vajuma; отойти ~ отходить в прошлое minevikuks saama ~ muutuma; сердце отошло у кого kelle viha läks üle ~ lahtus; отойти от мира сего van. sellest ~ siit ilmast lahkuma
‣ от кого-чего, к кому-чему, без доп. ära ~ eemale ~ kõrvale ~ tagasi minema, eemalduma (ka ülek.); лодка отошла от берега paat eemaldus kaldast, отойти на минуту silmapilguks ~ viivuks ~ hetkeks ära minema, сестра не могла отойти от больного õde ei saanud haiget üksi jätta, отойти к окну akna juurde minema, поезд отошёл точно rong väljus täpselt, отойти от кружка ringist eemale jääma, отойти от темы asjast ~ asja mõttest ~ teemast kõrvale kalduma, отойти от правды tõe vastu patustama, отойти на задний план tagaplaanile jääma, отойти от прежних взглядов endisi tõekspidamisi hülgama, отойти ко сну unne suikuma, отойти от хозяйства majapidamisest kõrvale jääma;
‣ taganema; враг отошёл vaenlane taganes;
‣ от чего, без доп. lahti tulema ~ minema; обои отошли tapeet on lahti;
‣ välja minema, luituma; загар отошёл päevitus on juba kadunud;
‣ от кого-чего, кому-чему, к кому-чему, подо что kelle kätte ~ valdusse minema; дом отошёл к дочери maja on nüüd tütre valduses;
‣ üles sulama, ülek. ka järele andma; leebuma; toibuma; земля ещё не отошла maa ei ole veel sulanud;
‣ от чего (töötlemisel) eralduma; от творога отошла сыворотка kohupiimast eraldus vadak, от зерна отошла шелуха teradelt koorusid kestad, terad on juba puhtad;
‣ kõnek. läbi ~ mööda saama ~ minema, lõppema, mööduma; ягоды отошли marjaaeg on läbi ~ möödas ~ otsas;
‣ van. elust lahkuma;
◊ отойти в вечность liter. (1) manalasse varisema, igavikku minema, siit ilmast lahkuma, hingusele minema, (2) mineviku hõlma ~ rüppe vajuma; отойти ~ отходить в прошлое minevikuks saama ~ muutuma; сердце отошло у кого kelle viha läks üle ~ lahtus; отойти от мира сего van. sellest ~ siit ilmast lahkuma
отпустить 317 Г сов. → несов. отпускать
‣ кого-что ära ~ vabaks ~ lahti ~ minna laskma, luba andma, ära lubama, vabastama; отпустить гостя külalist ära (minna) laskma, отпустить такси taksot ära laskma ~ vabaks andma, отпустить птицу на свободу lindu vabaks laskma, отпустить руку kätt lahti laskma, отпусти его (1) lase tal minna, (2) lase ta lahti, отпустить грехи van. patte andeks andma;
‣ что, без доп. järele laskma, järele andma, lõdvemaks laskma, lõdvendama; отпустить ремень rihma järele laskma, отпустить вожжи ohje lõdvemaks ~ lõdvemale laskma, мороз отпустил kõnek. pakane ~ külm andis järele;
‣ что välja jagama, välja andma, väljastama; отпустить большую сумму suurt summat välja andma, отпустить в кредит krediiti andma, отпустить деньги на строительство ehitust assigneerima;
‣ что kõnek. müüma, (ostjate) kätte andma; отпустить товар (ostjale) kaupa kätte andma;
‣ что pikaks ~ ette kasvatama, kasvada laskma; отпустить волосы juukseid pikaks kasvatama, juustel kasvada laskma, отпустить бороду habet kasvatama;
‣ что kõnek. (äkki, järsku) ütlema, ütelda sähvama, (vaimukusi, teravmeelsusi vm.) lendu laskma; отпустить шутку midagi naljakat ütlema, отпустить острое словечко teravmeelsust ~ vaimukust sekka poetama ~ ütlema;
‣ что tehn. noolutama; отпустить сталь terast noolutama;
‣ что van. (vikatit, mõõka) teritama, teravaks tegema
‣ кого-что ära ~ vabaks ~ lahti ~ minna laskma, luba andma, ära lubama, vabastama; отпустить гостя külalist ära (minna) laskma, отпустить такси taksot ära laskma ~ vabaks andma, отпустить птицу на свободу lindu vabaks laskma, отпустить руку kätt lahti laskma, отпусти его (1) lase tal minna, (2) lase ta lahti, отпустить грехи van. patte andeks andma;
‣ что, без доп. järele laskma, järele andma, lõdvemaks laskma, lõdvendama; отпустить ремень rihma järele laskma, отпустить вожжи ohje lõdvemaks ~ lõdvemale laskma, мороз отпустил kõnek. pakane ~ külm andis järele;
‣ что välja jagama, välja andma, väljastama; отпустить большую сумму suurt summat välja andma, отпустить в кредит krediiti andma, отпустить деньги на строительство ehitust assigneerima;
‣ что kõnek. müüma, (ostjate) kätte andma; отпустить товар (ostjale) kaupa kätte andma;
‣ что pikaks ~ ette kasvatama, kasvada laskma; отпустить волосы juukseid pikaks kasvatama, juustel kasvada laskma, отпустить бороду habet kasvatama;
‣ что kõnek. (äkki, järsku) ütlema, ütelda sähvama, (vaimukusi, teravmeelsusi vm.) lendu laskma; отпустить шутку midagi naljakat ütlema, отпустить острое словечко teravmeelsust ~ vaimukust sekka poetama ~ ütlema;
‣ что tehn. noolutama; отпустить сталь terast noolutama;
‣ что van. (vikatit, mõõka) teritama, teravaks tegema
пахнуть 344b чем, от кого-чего, без доп. lõhnama (kõnek. ka ülek., обычно безл. ); безл. lõhna tunda olema; цветы приятно пахнут lilledel on meeldiv lõhn, lilled lõhnavad imehästi, пахнет сеном heinad lõhnavad, tuleb heinalõhna, lõhnab heina järele, здесь пахнет цветами siin on (tunda) lillelõhna, приятно пахнет (siin) on meeldiv lõhn, пахнет скандалом lõhnab skandaali järele, ähvardab tulla skandaal, это пахнет тюрьмой see lõhnab vangimaja järele;
◊ пахнет порохом kõnek. õhus on tunda püssirohu lõhna; деньги не пахнут kõnekäänd halv. raha on raha, ega raha haise; чтобы (и) духом твоим (здесь) не пахло madalk. et su lõhnagi ~ haisugi siin ei oleks
◊ пахнет порохом kõnek. õhus on tunda püssirohu lõhna; деньги не пахнут kõnekäänd halv. raha on raha, ega raha haise; чтобы (и) духом твоим (здесь) не пахло madalk. et su lõhnagi ~ haisugi siin ei oleks
переарестовать 172a Г сов. кого-что kõnek. (üksteise järel paljusid v. kõiki) arreteerima ~ vahistama
перебинтовать 172a Г сов. → несов. перебинтовывать кого-что
‣ uuesti ~ üle siduma, uut sidet tegema ~ panema; перебинтовать ногу потуже jalga kõvemini kinni siduma;
‣ kõigile ~ paljudele (üksteise järel) sidet tegema;
‣ üleni kinni siduma
‣ uuesti ~ üle siduma, uut sidet tegema ~ panema; перебинтовать ногу потуже jalga kõvemini kinni siduma;
‣ kõigile ~ paljudele (üksteise järel) sidet tegema;
‣ üleni kinni siduma
перегасить 319a Г сов. что kõnek. (hulgaviisi, üksteise järel) ära kustutama; перегасить все свечи kõiki küünlaid kustutama
перегаснуть 343 (без страд. прич.) Г сов. kõnek. (hulgaviisi, üksteise järel) kustuma; огни в домах перегасли üksteise järel kustusid tuled majades ~ majade tuled
передвигать 169a Г несов. → сов. передвинуть ◊ еле ~ едва ноги передвигать ~ волочить kõnek. vaevu jalgu järele vedama, vaevaliselt jalga jala ette tõstma
передохнуть 344b Г сов. (без 1 и 2 л. ед. ч.) от чего, без доп. kõnek. (hulgaviisi, üksteise järel) lõppema, kõngema (loomade kohta)
передразнивать 168a Г несов. → сов. передразнить кого-что, без доп. matkima, jäljendama, osatama, järele ahvima
перекидать 165a Г сов. → несов. перекидывать что (kõiki v. palju) üksteise järel (üle) viskama ~ pilduma ~ loopima
перекликать 169a Г несов. кого, без доп. kõnek. loendust tegema, ükshaaval ~ üksteise järel välja hüüdma
перековать 176 Г сов. → несов. перековывать
‣ кого-что uuesti ~ ümber rautama; перековать лошадь hobust uuesti rautama, перековать подкову (hobuse)rauda uuesti alla lööma;
‣ кого-что (järgemööda, üksteise järel kõiki v. paljusid) rautama;
‣ кого-что, во что, на что ümber taguma (ka ülek.); революция перековала людей revolutsioon on inimesi põhjalikult muutnud ~ ümber kasvatanud;
◊ перековать мечи на орала liter. mõõku atradeks taguma
‣ кого-что uuesti ~ ümber rautama; перековать лошадь hobust uuesti rautama, перековать подкову (hobuse)rauda uuesti alla lööma;
‣ кого-что (järgemööda, üksteise järel kõiki v. paljusid) rautama;
‣ кого-что, во что, на что ümber taguma (ka ülek.); революция перековала людей revolutsioon on inimesi põhjalikult muutnud ~ ümber kasvatanud;
◊ перековать мечи на орала liter. mõõku atradeks taguma
перелинять 254b Г сов. kõnek.
‣ uuesti sulestuma ~ karva minema; утка перелиняла part on sulginud;
‣ (üksteise järel, hulgaviisi) karva vahetama ~ uusi sulgi selga saama ~ sulgima
‣ uuesti sulestuma ~ karva minema; утка перелиняла part on sulginud;
‣ (üksteise järel, hulgaviisi) karva vahetama ~ uusi sulgi selga saama ~ sulgima
перемереть 246 Г сов. → несов. перемирать (без 1 и 2 л. ед. ч.) madalk. (hulgakaupa, üksteise järel) surema ~ lõpma ~ hinge heitma ~ koolma
переморить 285a Г сов.
‣ кого-что kõnek. (hulgaviisi, üksteise järel) ära hävitama ~ mürgitama ~ näljutama ~ kurnama; крыс переморили rotid on hävitatud, переморить кого голодом keda ära näljutama;
‣ что (üleliia) lahtuda laskma; переморить горчицу sinepil ära lahtuda laskma;
‣ что üleliia peitsima
‣ кого-что kõnek. (hulgaviisi, üksteise järel) ära hävitama ~ mürgitama ~ näljutama ~ kurnama; крыс переморили rotid on hävitatud, переморить кого голодом keda ära näljutama;
‣ что (üleliia) lahtuda laskma; переморить горчицу sinepil ära lahtuda laskma;
‣ что üleliia peitsima
перемочить 310 Г сов. → несов. перемачивать
‣ кого-что (kõike v. kõiki v. paljusid üksteise järel) märjaks tegema ~ niisutama ~ märgama;
‣ что üle(liia) leotama; перемочить лён lina üleliia leotama
‣ кого-что (kõike v. kõiki v. paljusid üksteise järel) märjaks tegema ~ niisutama ~ märgama;
‣ что üle(liia) leotama; перемочить лён lina üleliia leotama
перемутить 294 (без страд. прич. прош. вр.) Г сов. kõnek.
‣ буд. вр. также 316 (без страд. прич. прош. вр.) что täielikult sogama ~ sogastama ~ sogaseks tegema;
‣ кого-что (kõiki v. paljusid üksteise järel) üles kihutama ~ ässitama
‣ буд. вр. также 316 (без страд. прич. прош. вр.) что täielikult sogama ~ sogastama ~ sogaseks tegema;
‣ кого-что (kõiki v. paljusid üksteise järel) üles kihutama ~ ässitama
перепариться 269 Г сов. → несов. перепариваться
‣ üle hauduma, liiga pehmeks hauduma; мясо перепарилось liha on liiga pehmeks haudunud;
‣ kõnek. end üleliia vihtlema, endale vihtlemisega liiga tegema;
‣ (üksteise järel) vihtlemas käima (paljude kohta)
‣ üle hauduma, liiga pehmeks hauduma; мясо перепарилось liha on liiga pehmeks haudunud;
‣ kõnek. end üleliia vihtlema, endale vihtlemisega liiga tegema;
‣ (üksteise järel) vihtlemas käima (paljude kohta)
перепоить 305a, буд. вр. также 284 Г сов. → несов. перепаивать кого-что
‣ liiga palju juua andma, üle jootma; перепоить лошадь hobusele üleliia vett andma;
‣ (kõigile ~ paljudele järjest) juua andma;
‣ kõnek. (kõiki ~ paljusid üksteise järel, maani) täis ~ purju jootma
‣ liiga palju juua andma, üle jootma; перепоить лошадь hobusele üleliia vett andma;
‣ (kõigile ~ paljudele järjest) juua andma;
‣ kõnek. (kõiki ~ paljusid üksteise järel, maani) täis ~ purju jootma
перепороть I 252 Г сов. → несов. перепарывать что (kõike v. palju üksteise järel) (õmblustest) lahti harutama; перепороть все старые платья kõiki vanu kleite lahti harutama
перепороть II 252 Г сов. кого, чем madalk. (kõiki v. paljusid üksteise järel) läbi peksma ~ sugema ~ nuhtlema ~ rooskama, (üksteise järel kõigile v. paljudele) vitsu andma
перепортить 274a (повел. накл. перепорти и перепорть) Г сов. кого-что kõnek. (täielikult, kõike v. palju v. paljusid üksteise järel) ära rikkuma;
◊ перепортить много крови кому kõnek. palju meelehärmi tegema kellele
◊ перепортить много крови кому kõnek. palju meelehärmi tegema kellele
перепрятать 187 Г сов. → несов. перепрятывать кого-что, куда
‣ uuesti ~ teisale peitma;
‣ kõnek. (kõike v. paljut v. kõiki v. paljusid üksteise järel) ära peitma ~ peitu panema
‣ uuesti ~ teisale peitma;
‣ kõnek. (kõike v. paljut v. kõiki v. paljusid üksteise järel) ära peitma ~ peitu panema
перепрятаться 187 Г сов. → несов. перепрятываться
‣ end uuesti ~ teise kohta peitma;
‣ kõnek. üksteise järel peituma ~ peitu pugema ~ minema
‣ end uuesti ~ teise kohta peitma;
‣ kõnek. üksteise järel peituma ~ peitu pugema ~ minema
перепустить 317 Г сов. → несов. перепускать madalk.
‣ что, куда üle laskma, üle ~ teisale juhtima; перепустить воду из одного пруда в другой vett ühest tiigist teise juhtima;
‣ что järele ~ lõdvemaks laskma, lõdvendama;
‣ что (teel) mööda laskma (näit. autot);
‣ что üles sulatama
‣ что, куда üle laskma, üle ~ teisale juhtima; перепустить воду из одного пруда в другой vett ühest tiigist teise juhtima;
‣ что järele ~ lõdvemaks laskma, lõdvendama;
‣ что (teel) mööda laskma (näit. autot);
‣ что üles sulatama
перервать 217a (страд. прич. прош. вр. перерванный, кр. ф. перерван, перерватьа, перерватьо, перерватьы) Г сов. → несов. перерывать
‣ что katki ~ tükkideks rebima ~ käristama ~ tõmbama; kõnek. läbi hammustama ~ närima; перервать верёвку nööri katki tõmbama;
‣ kõnek. (kõike, palju üksteise järel) katki rebima ~ käristama ~ tõmbama;
‣ кого-что kõnek., van. katkestama (näit. juttu)
‣ что katki ~ tükkideks rebima ~ käristama ~ tõmbama; kõnek. läbi hammustama ~ närima; перервать верёвку nööri katki tõmbama;
‣ kõnek. (kõike, palju üksteise järel) katki rebima ~ käristama ~ tõmbama;
‣ кого-что kõnek., van. katkestama (näit. juttu)
перерваться 217 (прош. вр. перервалось и перервалось, перервались и перервались) Г сов. → несов. перерываться
‣ katki rebenema ~ kärisema ~ minema; (kõnek. üksteise järel);
‣ kõnek., van. katkema (näit. jutu kohta)
‣ katki rebenema ~ kärisema ~ minema; (kõnek. üksteise järel);
‣ kõnek., van. katkema (näit. jutu kohta)
перерезать 186 Г сов. → несов. перерезать, перерезывать
‣ что läbi ~ katki lõikama;
‣ что ülek. läbima, lõhestama; поле перерезали овраги jäärakud läbisid põldu, глубокие морщины перерезали его лоб sügavad kortsud katsid ta otsaesist;
‣ что, кому-чему ära lõikama, tõkestama, kinni panema, risti tee peal ees olema; перерезать дорогу teed tõkestama ~ ära lõikama;
‣ (без несов.) кого-что kõnek. (üksteise järel kõiki v. paljusid) veristama ~ tapma ~ maha murdma
‣ что läbi ~ katki lõikama;
‣ что ülek. läbima, lõhestama; поле перерезали овраги jäärakud läbisid põldu, глубокие морщины перерезали его лоб sügavad kortsud katsid ta otsaesist;
‣ что, кому-чему ära lõikama, tõkestama, kinni panema, risti tee peal ees olema; перерезать дорогу teed tõkestama ~ ära lõikama;
‣ (без несов.) кого-что kõnek. (üksteise järel kõiki v. paljusid) veristama ~ tapma ~ maha murdma
перерубить 320 Г сов. → несов. перерубать
‣ что, чем pooleks ~ katki raiuma;
‣ что kõnek. (kõike v. hulka üksteise järel) peeneks ~ maha raiuma; перерубить все кусты kõiki põõsaid maha raiuma;
‣ (без несов.) кого-что kõnek. (kõiki v. paljusid üksteise järel) surnuks raiuma
‣ что, чем pooleks ~ katki raiuma;
‣ что kõnek. (kõike v. hulka üksteise järel) peeneks ~ maha raiuma; перерубить все кусты kõiki põõsaid maha raiuma;
‣ (без несов.) кого-что kõnek. (kõiki v. paljusid üksteise järel) surnuks raiuma
перерыть 347a Г сов. → несов. перерывать
‣ что täielikult ümber ~ läbi kaevama ~ sonkima; перерыть весь сад kogu aeda ümber kaevama ~ songermaaks muutma, перерытая снарядами земля mürskudest ülesküntud maa;
‣ что, чем risti üle mille kaevama; перерыть дорогу канавой risti üle tee kraavi kaevama;
‣ что kõnek. (üksteise järel kõike) läbi tuhnima ~ tuustima; перерыть все ящики kõiki sahtleid läbi tuustima
‣ что täielikult ümber ~ läbi kaevama ~ sonkima; перерыть весь сад kogu aeda ümber kaevama ~ songermaaks muutma, перерытая снарядами земля mürskudest ülesküntud maa;
‣ что, чем risti üle mille kaevama; перерыть дорогу канавой risti üle tee kraavi kaevama;
‣ что kõnek. (üksteise järel kõike) läbi tuhnima ~ tuustima; перерыть все ящики kõiki sahtleid läbi tuustima
пересажать 165a (без страд. прич. прош. вр.) Г сов. kõnek.
‣ что (üksteise järel) ära ~ välja istutama;
‣ кого-что (kõiki v. paljusid üksteise järel) istuma panema ~ aitama; ülek. (kõiki v. paljusid üksteise järel) istuma ~ kinni ~ vangi panema
‣ что (üksteise järel) ära ~ välja istutama;
‣ кого-что (kõiki v. paljusid üksteise järel) istuma panema ~ aitama; ülek. (kõiki v. paljusid üksteise järel) istuma ~ kinni ~ vangi panema
переседлать 166 Г сов. → несов. пересёдлывать кого
‣ ümber ~ uuesti ~ teisiti saduldama;
‣ kõnek. (kõiki v. paljusid üksteise järel) saduldama
‣ ümber ~ uuesti ~ teisiti saduldama;
‣ kõnek. (kõiki v. paljusid üksteise järel) saduldama
пересечь II 378a (действ. прич. прош. вр. пересекший, дееприч. прош. вр. пересекши) Г сов. кого-что kõnek. (kõiki v. paljusid üksteise järel) läbi peksma ~ nüpeldama, (üksteise järel kõigile v. paljudele) naha peale andma
пересмолить 285a Г сов. → несов. пересмаливать что
‣ uuesti ~ üle tõrvama ~ pigitama;
‣ (üksteise järel kõike v. hulka) ära tõrvama ~ pigitama
‣ uuesti ~ üle tõrvama ~ pigitama;
‣ (üksteise järel kõike v. hulka) ära tõrvama ~ pigitama
переснастить 296a Г сов. → несов. переснащать что
‣ uuesti ~ ümber taglastama; переснастить корабль laeva uuesti ~ ümber taglastama;
‣ (üksteise järel kõiki v. palju laevu) taglastama
‣ uuesti ~ ümber taglastama; переснастить корабль laeva uuesti ~ ümber taglastama;
‣ (üksteise järel kõiki v. palju laevu) taglastama
переспать Г сов. → несов. пересыпать II
‣ 185b kõnek. liiga kaua magama;
‣ 185a (без страд. прич. прош. вр.) кого-что kõnek. kellest kauem magama; mille möödumiseni magama; он переспал дождь ta magas, kuni vihm üle läks ~ järele jäi;
‣ 185b (без несов) где, madalk. ööd veetma ~ magama ~ mööda saatma
‣ 185b kõnek. liiga kaua magama;
‣ 185a (без страд. прич. прош. вр.) кого-что kõnek. kellest kauem magama; mille möödumiseni magama; он переспал дождь ta magas, kuni vihm üle läks ~ järele jäi;
‣ 185b (без несов) где, madalk. ööd veetma ~ magama ~ mööda saatma
перестать 223 Г сов. → несов. переставать
‣ с инф. järele jätma; перестать курить suitsetamist (maha) jätma;
‣ järele jääma, lakkama; дождь перестал vihm jäi järele ~ lakkas
‣ с инф. järele jätma; перестать курить suitsetamist (maha) jätma;
‣ järele jääma, lakkama; дождь перестал vihm jäi järele ~ lakkas
перестрелять 254a Г сов.
‣ кого-что (üksteise järel kõiki v. paljusid) maha laskma;
‣ что kõnek. (ajapikku kõike v. palju) ära tulistama v. laskmiseks kulutama; перестрелять все патроны kõiki padruneid ära tulistama
‣ кого-что (üksteise järel kõiki v. paljusid) maha laskma;
‣ что kõnek. (ajapikku kõike v. palju) ära tulistama v. laskmiseks kulutama; перестрелять все патроны kõiki padruneid ära tulistama
переступать Г несов. → сов. переступить
‣ 169a что, через что üle astuma (ka ülek.); переступать порог ~ через порог üle läve astuma, переступать границы приличия sündsuspiiridest üle astuma, переступать закон seadusest üle astuma, seadust rikkuma, переступать с ноги на ногу jalalt jalale tammuma;
‣ 169b (без сов) minema, liikuma, astuma; он еле ногами переступает ta veab vaevu jalgu järel, ta läheb ~ astub jalg jala ette
‣ 169a что, через что üle astuma (ka ülek.); переступать порог ~ через порог üle läve astuma, переступать границы приличия sündsuspiiridest üle astuma, переступать закон seadusest üle astuma, seadust rikkuma, переступать с ноги на ногу jalalt jalale tammuma;
‣ 169b (без сов) minema, liikuma, astuma; он еле ногами переступает ta veab vaevu jalgu järel, ta läheb ~ astub jalg jala ette
перетерять 254а Г сов. что kõnek. (üksteise järel kõike v. paljut) ära kaotama; перетерять все ключи kõiki võtmeid ajapikku ära kaotama
перетоптать 204а Г сов. → несов. перетаптывать что (kõike, paljut, täielikult) ära tallama ~ sõtkuma; кого (üksteise järel kõiki v. paljusid) jalge alla ~ surnuks tallama
перетормошить 287а Г сов. кого-что kõnek. (üksteise järel kõiki v. paljusid) üles raputama (ka ülek.)
перетрескаться 164 Г сов. kõnek.
‣ üleni pragunema ~ mõranema;
‣ (üksteise järel) pragunema ~ mõranema
‣ üleni pragunema ~ mõranema;
‣ (üksteise järel) pragunema ~ mõranema
перехвалить 305a Г сов. → несов. перехваливать кого-что
‣ üleliia ~ üle kiitma ~ ülistama;
‣ kõnek. (üksteise järel kõiki v. paljusid) kiitma, (ajapikku kõigile) kiitust jagama
‣ üleliia ~ üle kiitma ~ ülistama;
‣ kõnek. (üksteise järel kõiki v. paljusid) kiitma, (ajapikku kõigile) kiitust jagama
перехворать 165b Г сов. чем, без доп. kõnek. (üksteise järel) haiged olema ~ mida läbi põdema; (palju haigusi) läbi põdema
петь 248 Г несов.
‣ кого-что, без доп. laulma; петь в опере ooperis laulma, петь тенором tenorit laulma, петь Онегина kõnek. Oneginit laulma, петь народные песни (1) rahvalaule laulma, (2) leelutama, leelotama, душа пела hing laulis ~ juubeldas, петух пел kukk kires, петь петухом kukena kirema, провода поют traadid undavad;
‣ кого-что luulek. värssides ülistama;
‣ о чём, про что, что, без доп. madalk. üht ja sama korrutama;
◊ петь дифирамбы кому-чему iroon. kiidulaulu ~ ülistuslaulu ~ aukiitust laulma kellele-millele; петь лазаря kõnek. halv. nutulaulu laulma, halisema; петь с чужого голоса halv. teistele järele kiitma; петь одну и ту же песню kõnek. üht ja sama laulu laulma, vana joru ajama; vrd. спеть I
‣ кого-что, без доп. laulma; петь в опере ooperis laulma, петь тенором tenorit laulma, петь Онегина kõnek. Oneginit laulma, петь народные песни (1) rahvalaule laulma, (2) leelutama, leelotama, душа пела hing laulis ~ juubeldas, петух пел kukk kires, петь петухом kukena kirema, провода поют traadid undavad;
‣ кого-что luulek. värssides ülistama;
‣ о чём, про что, что, без доп. madalk. üht ja sama korrutama;
◊ петь дифирамбы кому-чему iroon. kiidulaulu ~ ülistuslaulu ~ aukiitust laulma kellele-millele; петь лазаря kõnek. halv. nutulaulu laulma, halisema; петь с чужого голоса halv. teistele järele kiitma; петь одну и ту же песню kõnek. üht ja sama laulu laulma, vana joru ajama; vrd. спеть I
плестись 368 Г несов.
‣ kõnek. vaevaliselt ~ lonkides minema, vaevalt jalgu järele vedama, jalga jala ette tõstma, vantsima; лошадь едва плетётся hobune läheb lonkides ~ jalg-jalalt (kodu poole);
‣ страд. к плести;
◊ плестись в обозе ~ в хвосте kõnek. sabas sörkima
‣ kõnek. vaevaliselt ~ lonkides minema, vaevalt jalgu järele vedama, jalga jala ette tõstma, vantsima; лошадь едва плетётся hobune läheb lonkides ~ jalg-jalalt (kodu poole);
‣ страд. к плести;
◊ плестись в обозе ~ в хвосте kõnek. sabas sörkima
по предлог I с дат. п.
‣ koha märkimisel mööda mida, mille peal, -l, -s, -st; по дороге mööda teed, tee peal, teel, по морю merd mööda, meritsi, по небу taevas, по лестнице mööda treppi, trepist (üles, alla), слёзы катились по щекам pisarad veeresid mööda põski alla, бегать по магазинам mööda poode jooksma, ходить по знакомым tuttavaid mööda käima, шарить по карманам taskutes sorima, оглянуться по сторонам ringi vaatama, по всему свету üle kogu ilma;
‣ objekti märkimisel vastu mida, mille vastu, kelle-mille pihta, -le; kelle-mille järele; хлопать по плечу vastu õlga ~ õla pihta lööma, õlale patsutama, стучать по столу vastu lauda koputama, стрелять по врагу vaenlast ~ vaenlase pihta tulistama, скучать по детям laste järele ~ lapsi taga igatsema, тосковать по родине kodumaad taga igatsema, плакать по покойнику surnut taga nutma;
‣ tegevusala märkimisel alal, -l, -s, -st, genitiivatribuut, liitsõna; работать по найму palgatööl olema, первенство страны по хоккею maa meistrivõistlused jäähokis, экзамен по физике eksam füüsikas ~ füüsikast, füüsikaeksam, специалист по нефти nafta eriteadlane, чемпион по шахматам maletšempion, -meister, исследование по языку keeleuurimus, работы по озеленению haljastustööd;
‣ põhjuse ja otstarbe märkimisel pärast, tõttu, tagajärjel, järgi, -st, -l, jaoks, tarvis, -ks, ka liitsõna; по болезни haiguse pärast ~ tõttu, жениться по любви armastusest ~ armastuse pärast naituma, позвать по делу asja pärast kutsuma, по обязанности kohustuse pärast ~ järgi, по рассеянности hajameelsuse tõttu, по ошибке eksituse tagajärjel, eksikombel, одеваться по погоде ilma järgi riides käima, работать по совести südametunnistuse järgi tööd tegema, по совету кого kelle soovitusel, kelle nõuande kohaselt, по просьбе кого kelle palvel, ошибка по невнимательности hooletusviga;
‣ abinõu v. vahendi märkimisel mille kaudu, teel, abil, varal, läbi, järgi, -s, -l, -ga; по радио raadio kaudu ~ teel, по почте posti teel, postiga, по компасу kompassi järgi, по солнцу päikese järgi, это передавали по радио seda räägiti raadios, считать по пальцам sõrmedel arvutama, говорить по телефону telefoniga rääkima;
‣ suhte märkimisel poolest, poolt, -lt, suhtes, liitsõna; по величине suuruse poolest, suuruselt, по качеству kvaliteedi poolest, kvaliteedilt, по образованию hariduse poolest, hariduselt, родственник по матери ema poolt ~ emapoolne sugulane, младший по возрасту vanuselt noorem ~ noorim, младший по званию sõj. auastmelt madalam, по отношению к друзьям sõprade suhtes, по сравнению с прошлым годом eelmise aastaga võrreldes, товарищ по оружию relvavend, товарищ по работе töökaaslane, самый ранний по времени памятник архитектуры kõige vanem arhitektuurimälestis;
‣ aja märkimisel -ti, -l, läbi, viisi, kaupa; по субботам laupäeviti, igal laupäeval, по утрам hommikuti, работать по ночам öösiti tööl käima ~ töötama, по целым дням päevad läbi, päevade viisi ~ kaupa;
‣ suuna märkimisel piki mida, mille suunas, mida mööda; ехать по границе piki piiri sõitma, гладить по шерсти pärikarva silitama (ka ülek.), по следам jälgedes, jälgi mööda;
‣ laadi v. tunnuse märkimisel järgi, vastavalt, kohaselt, põhjal, alusel, -s, -st, -l, -lt, liitsõna; по закону seaduse järgi, vastavalt seadusele, по желанию soovi järgi ~ kohaselt, работать по плану plaani järgi töötama, перчатка по руке kinnas on käe järgi, узнать по голосу hääle järgi ~ häälest ära tundma, судить по внешности välimuse järgi ~ põhjal otsustama, он одет по моде ta on moe järgi ~ moekalt riides, по всем правилам kõigi reeglite kohaselt, жить по правде kõnek. ausalt elama, по собственному желанию omal soovil, справочник по орфографии ortograafiateatmik;
‣ jaotuse märkimisel -sse, -le, -ti, kaupa, haaval; разместить по комнатам tubadesse paigutama, расходиться по домам (kodudesse) laiali minema, рассадить по местам istekohtadele paigutama, каждому по книге igaühele üks raamat, по пяти рублей каждому igaühele viis rubla, по зёрнышку terakaupa, -haaval, они выпили по стакану чая igaüks neist jõi klaasi teed, по одному ~ одной ühekaupa, ükshaaval, по пяти viiekaupa, по шести kuuekaupa, по рублю штука (üks) rubla tükk; II с вин. п. . piirmäära märkimisel kuni milleni, millest saadik, -ni; прочитать с первой по пятую главу lugema esimesest kuni viienda peatükini (kaasa arvatud), по пояс в воде vööst saadik vees, по колено põlvist saadik, põlvini, по сей день selle ajani, siiani, tänaseni, tänini, он влюблён по уши ta on kõrvuni armunud, он по горло занят ta on üle pea töö sees, ta on ülimalt hõivatud;
‣ koha märkimisel; сидеть по другую сторону стола teisel pool lauda istuma, по левую руку vasakut kätt;
‣ kõnek. tegevussfääri märkimisel -l, kelle-mille järel käima, keda-mida tooma ~ toomas käima; ходить по ягоды marjul käima, ходить по грибы seenel ~ seenil käima, идти по воду к колодцу kaevust vett tooma minema;
‣ jaotuse, määra v. hulga märkimisel kaupa; по два ~ по две kahekaupa, по двое kahekaupa, по три kolmekaupa, по трое kolmekaupa, по три рубля kolm rubla tükk, дать каждому по три рубля igaühele kolm rubla andma; III с предл. п. . ajalise järgnevuse märkimisel pärast ~ peale mida, mille järel; по окончании школы pärast ~ peale kooli lõpetamist, kooli lõpetamise järel, по истечении срока pärast tähtaja möödumist;
‣ kõnek. van. (tegevus)objekti märkimisel; скучать по отце isa taga igatsema;
◊ плыть по течению pärivett ujuma; цыплят по осени считают vanas. tibusid loetakse sügisel
‣ koha märkimisel mööda mida, mille peal, -l, -s, -st; по дороге mööda teed, tee peal, teel, по морю merd mööda, meritsi, по небу taevas, по лестнице mööda treppi, trepist (üles, alla), слёзы катились по щекам pisarad veeresid mööda põski alla, бегать по магазинам mööda poode jooksma, ходить по знакомым tuttavaid mööda käima, шарить по карманам taskutes sorima, оглянуться по сторонам ringi vaatama, по всему свету üle kogu ilma;
‣ objekti märkimisel vastu mida, mille vastu, kelle-mille pihta, -le; kelle-mille järele; хлопать по плечу vastu õlga ~ õla pihta lööma, õlale patsutama, стучать по столу vastu lauda koputama, стрелять по врагу vaenlast ~ vaenlase pihta tulistama, скучать по детям laste järele ~ lapsi taga igatsema, тосковать по родине kodumaad taga igatsema, плакать по покойнику surnut taga nutma;
‣ tegevusala märkimisel alal, -l, -s, -st, genitiivatribuut, liitsõna; работать по найму palgatööl olema, первенство страны по хоккею maa meistrivõistlused jäähokis, экзамен по физике eksam füüsikas ~ füüsikast, füüsikaeksam, специалист по нефти nafta eriteadlane, чемпион по шахматам maletšempion, -meister, исследование по языку keeleuurimus, работы по озеленению haljastustööd;
‣ põhjuse ja otstarbe märkimisel pärast, tõttu, tagajärjel, järgi, -st, -l, jaoks, tarvis, -ks, ka liitsõna; по болезни haiguse pärast ~ tõttu, жениться по любви armastusest ~ armastuse pärast naituma, позвать по делу asja pärast kutsuma, по обязанности kohustuse pärast ~ järgi, по рассеянности hajameelsuse tõttu, по ошибке eksituse tagajärjel, eksikombel, одеваться по погоде ilma järgi riides käima, работать по совести südametunnistuse järgi tööd tegema, по совету кого kelle soovitusel, kelle nõuande kohaselt, по просьбе кого kelle palvel, ошибка по невнимательности hooletusviga;
‣ abinõu v. vahendi märkimisel mille kaudu, teel, abil, varal, läbi, järgi, -s, -l, -ga; по радио raadio kaudu ~ teel, по почте posti teel, postiga, по компасу kompassi järgi, по солнцу päikese järgi, это передавали по радио seda räägiti raadios, считать по пальцам sõrmedel arvutama, говорить по телефону telefoniga rääkima;
‣ suhte märkimisel poolest, poolt, -lt, suhtes, liitsõna; по величине suuruse poolest, suuruselt, по качеству kvaliteedi poolest, kvaliteedilt, по образованию hariduse poolest, hariduselt, родственник по матери ema poolt ~ emapoolne sugulane, младший по возрасту vanuselt noorem ~ noorim, младший по званию sõj. auastmelt madalam, по отношению к друзьям sõprade suhtes, по сравнению с прошлым годом eelmise aastaga võrreldes, товарищ по оружию relvavend, товарищ по работе töökaaslane, самый ранний по времени памятник архитектуры kõige vanem arhitektuurimälestis;
‣ aja märkimisel -ti, -l, läbi, viisi, kaupa; по субботам laupäeviti, igal laupäeval, по утрам hommikuti, работать по ночам öösiti tööl käima ~ töötama, по целым дням päevad läbi, päevade viisi ~ kaupa;
‣ suuna märkimisel piki mida, mille suunas, mida mööda; ехать по границе piki piiri sõitma, гладить по шерсти pärikarva silitama (ka ülek.), по следам jälgedes, jälgi mööda;
‣ laadi v. tunnuse märkimisel järgi, vastavalt, kohaselt, põhjal, alusel, -s, -st, -l, -lt, liitsõna; по закону seaduse järgi, vastavalt seadusele, по желанию soovi järgi ~ kohaselt, работать по плану plaani järgi töötama, перчатка по руке kinnas on käe järgi, узнать по голосу hääle järgi ~ häälest ära tundma, судить по внешности välimuse järgi ~ põhjal otsustama, он одет по моде ta on moe järgi ~ moekalt riides, по всем правилам kõigi reeglite kohaselt, жить по правде kõnek. ausalt elama, по собственному желанию omal soovil, справочник по орфографии ortograafiateatmik;
‣ jaotuse märkimisel -sse, -le, -ti, kaupa, haaval; разместить по комнатам tubadesse paigutama, расходиться по домам (kodudesse) laiali minema, рассадить по местам istekohtadele paigutama, каждому по книге igaühele üks raamat, по пяти рублей каждому igaühele viis rubla, по зёрнышку terakaupa, -haaval, они выпили по стакану чая igaüks neist jõi klaasi teed, по одному ~ одной ühekaupa, ükshaaval, по пяти viiekaupa, по шести kuuekaupa, по рублю штука (üks) rubla tükk; II с вин. п. . piirmäära märkimisel kuni milleni, millest saadik, -ni; прочитать с первой по пятую главу lugema esimesest kuni viienda peatükini (kaasa arvatud), по пояс в воде vööst saadik vees, по колено põlvist saadik, põlvini, по сей день selle ajani, siiani, tänaseni, tänini, он влюблён по уши ta on kõrvuni armunud, он по горло занят ta on üle pea töö sees, ta on ülimalt hõivatud;
‣ koha märkimisel; сидеть по другую сторону стола teisel pool lauda istuma, по левую руку vasakut kätt;
‣ kõnek. tegevussfääri märkimisel -l, kelle-mille järel käima, keda-mida tooma ~ toomas käima; ходить по ягоды marjul käima, ходить по грибы seenel ~ seenil käima, идти по воду к колодцу kaevust vett tooma minema;
‣ jaotuse, määra v. hulga märkimisel kaupa; по два ~ по две kahekaupa, по двое kahekaupa, по три kolmekaupa, по трое kolmekaupa, по три рубля kolm rubla tükk, дать каждому по три рубля igaühele kolm rubla andma; III с предл. п. . ajalise järgnevuse märkimisel pärast ~ peale mida, mille järel; по окончании школы pärast ~ peale kooli lõpetamist, kooli lõpetamise järel, по истечении срока pärast tähtaja möödumist;
‣ kõnek. van. (tegevus)objekti märkimisel; скучать по отце isa taga igatsema;
◊ плыть по течению pärivett ujuma; цыплят по осени считают vanas. tibusid loetakse sügisel
повадка 72 С ж. неод.
‣ kõnek. (halb) harjumus ~ komme ~ pruuk; оставь эту повадку jäta see komme(gi) maha;
‣ (без мн. ч.) madalk. järeleandmine; давать повадку järele andma, järeleandmisi tegema
‣ kõnek. (halb) harjumus ~ komme ~ pruuk; оставь эту повадку jäta see komme(gi) maha;
‣ (без мн. ч.) madalk. järeleandmine; давать повадку järele andma, järeleandmisi tegema
поволочить 310 Г сов. кого-что
‣ (mõnda aega) lohistama ~ järele vedama;
‣ kõnek. lohistama ~ järele vedama ~ tirima hakkama
‣ (mõnda aega) lohistama ~ järele vedama;
‣ kõnek. lohistama ~ järele vedama ~ tirima hakkama
поволочиться Г сов.
‣ 310 lohisema ~ venimisi liikuma hakkama;
‣ 310, буд. вр. также 287 за кем kõnek. (mõnda aega naiste ümber) keerlema ~ (naistele) külge lööma ~ (naisi) taga ajama; поволочиться за женщинами naistega kurameerima, naiste järele jooksma
‣ 310 lohisema ~ venimisi liikuma hakkama;
‣ 310, буд. вр. также 287 за кем kõnek. (mõnda aega naiste ümber) keerlema ~ (naistele) külge lööma ~ (naisi) taga ajama; поволочиться за женщинами naistega kurameerima, naiste järele jooksma
поволочь 381 Г сов. kõnek. кого-что lohistama ~ järele vedama ~ tirima ~ tassima hakkama; кого, куда ülek. vedama; его поволокли на допрос ta tiriti ülekuulamisele
повянуть 341 (действ. прич. прош. вр. также повядший) Г сов. (üksteise järel) ära närtsima ~ närbuma
поглядеть 232b Г сов.
‣ на кого-что keda-mida vaatama, kellele-millele pilku heitma; за кем-чем kõnek. kelle-mille järele vaatama; поглядеть в окно aknast välja vaatama, поглядеть на небо pilku taeva poole heitma, taevast ~ taeva poole vaatama, поглядеть с удивлением imestunult vaatama, поглядеть с упрёком etteheitvalt vaatama, поглядеть исподлобья kõõrdpilku heitma, поглядеть бы хоть одним глазком kõnek. saaks või silmanurgastki piiluda, поглядеть за детьми laste järele vaatama;
‣ погляжу, поглядим 1 л. ед. и мн. ч. kõnek. saab näha;
‣ поглядишь в функции вводн. сл. kõnek. võib juhtuda, et ...; vrd. глядеть
‣ на кого-что keda-mida vaatama, kellele-millele pilku heitma; за кем-чем kõnek. kelle-mille järele vaatama; поглядеть в окно aknast välja vaatama, поглядеть на небо pilku taeva poole heitma, taevast ~ taeva poole vaatama, поглядеть с удивлением imestunult vaatama, поглядеть с упрёком etteheitvalt vaatama, поглядеть исподлобья kõõrdpilku heitma, поглядеть бы хоть одним глазком kõnek. saaks või silmanurgastki piiluda, поглядеть за детьми laste järele vaatama;
‣ погляжу, поглядим 1 л. ед. и мн. ч. kõnek. saab näha;
‣ поглядишь в функции вводн. сл. kõnek. võib juhtuda, et ...; vrd. глядеть
поглядывать 168b Г несов. куда, на кого-что aeg-ajalt pilku heitma, vahetevahel vaatama; за кем-чем kõnek. kelle-mille järele vaatama; поглядывать на часы ühtelugu kella vaatama, поглядывать по сторонам aina ringi vaatama, siia-sinna pilku heitma, поглядывать за детьми laste järele vaatama
погрустить 296b Г сов. о ком-чём, без доп. (mõnda aega) kurvastama ~ nukrutsema ~ igatsema kelle-mille järele
под II предлог I с вин. п.
‣ koha v. suuna märkimisel alla, ette, taha; лезть под стол laua alla ronima, положить под сукно kalevi alla panema, говорить себе под нос endale nina alla ~ habemesse pomisema, ехать под гору allamäge sõitma, бросить под ноги jalgade ette viskama, плыть под ветер pärituult sõitma (laevaga);
‣ seisundisse v. olukorda sattumist v. panemist märkides alla, alt, kätte, -le; отдать под команду кому kelle juhtimise alla andma, отдать под суд kohtu alla andma, попасть под дождь vihma kätte ~ alla jääma, попасть под чью власть kelle võimu alla sattuma, попасть под влияние кого kelle mõju alla sattuma, взять под защиту kaitse alla võtma, взять под стражу valve ~ vahi alla võtma, поставить под ружьё püssi alla võtma ~ panema, ставить под вопрос küsimärgi alla panema, взять под контроль kontrollima, kontrolli alla võtma, подвести дом под крышу maja katuse alla saama, брать под руку käe alt kinni võtma, призвать под ружьё relvile kutsuma, посадить под арест pokri ~ istuma panema, поставить под угрозу ohtu seadma;
‣ aja v. vanuse märkimisel eel, -l, vastu, enne, ligi, umbes, peaaegu, ka liitsõna; под вечер õhtu eel, под осень sügise eel, в ночь под Новый год vana-aastaööl, ему под пятьдесят ta on ligi viiskümmend aastat vana, ему лет под сорок ta on umbes neljakümneaastane, под старость vanas eas, vanuigi;
‣ saateteguri v. vahendi märkimisel saatel, -ga; под музыку muusika saatel, под оркестр orkestri saatel, под шум ветра tuulekohina saatel, (петь) под гитару kitarri saatel (laulma), заснуть под шум дождя vihmasahina saatel uinuma, стричь под машинку masinaga juukseid (maha) lõikama;
‣ matkimise v. jäljenduse märkimisel stiili(s), laadi(s), moodi, taoline, sarnane, nagu; мебель под орех pähklipuud imiteeriv ~ pähkliimitatsiooniga mööbel, окрасить под красное дерево mahagonipuu taoliseks värvima, под цвет неба taevakarva, петь под Шаляпина Šaljapinit matkides ~ järele aimates laulma, стричь под мальчика poisipead lõikama, poisipeasoengut tegema kellele;
‣ otstarbe märkimisel mille jaoks (määratud), ka liitsõna; ящики под фрукты kastid puuvilja jaoks, puuviljakastid, банка под варенье moosipurk, земля под дачу suvilakrunt;
‣ tagatise märkimisel vastu, eest, peale; под расписку allkirja vastu, под проценты protsentide eest, под честное слово ausõna peale; II с твор. п. . koha märkimisel all, taga, lähedal; под столом laua all, под горой mäe all, быть под боком külje all olema, под замком luku taga, жить под Москвой Moskva all ~ lähedal ~ lähistel elama;
‣ seisundi v. oleku märkimisel all, -l, käes; под защитой kaitse all, под властью võimu all, под судом kohtu all, быть под вопросом küsimärgi all ~ küsitav olema, стоять под дождём vihma käes ~ vihma all seisma, под угрозой (1) ähvardusel, (2) ohus, под влиянием гнева viha mõjul, под руководством кого kelle juhatusel, оркестр под управлением кого orkester kelle juhatusel, словарь под редакцией кого kelle toimetatud sõnastik;
‣ tunnuse v. esinemislaadi märkimisel all, -ga, -s; судно под советским флагом Nõukogude lipu all sõitev laev, плыть под парусами seilama, purjede all ~ purjedega ~ purjetades ~ purjelaeval sõitma, под псевдонимом varjunime all, лампа под абажуром varjuga lamp, дом под железной крышей plekk-katusega maja, рыба под белым соусом kala valge kastmega ~ valges kastmes;
‣ sisuselgituse märkimisel all, -st, -ga; что надо понимать под этим термином? mida tuleb mõista selle termini ~ oskussõna all? kuidas sellest terminist aru saada? что вы подразумеваете под этим словом? mida te selle sõna all mõistate ~ selle sõnaga mõtlete?
‣ koha v. suuna märkimisel alla, ette, taha; лезть под стол laua alla ronima, положить под сукно kalevi alla panema, говорить себе под нос endale nina alla ~ habemesse pomisema, ехать под гору allamäge sõitma, бросить под ноги jalgade ette viskama, плыть под ветер pärituult sõitma (laevaga);
‣ seisundisse v. olukorda sattumist v. panemist märkides alla, alt, kätte, -le; отдать под команду кому kelle juhtimise alla andma, отдать под суд kohtu alla andma, попасть под дождь vihma kätte ~ alla jääma, попасть под чью власть kelle võimu alla sattuma, попасть под влияние кого kelle mõju alla sattuma, взять под защиту kaitse alla võtma, взять под стражу valve ~ vahi alla võtma, поставить под ружьё püssi alla võtma ~ panema, ставить под вопрос küsimärgi alla panema, взять под контроль kontrollima, kontrolli alla võtma, подвести дом под крышу maja katuse alla saama, брать под руку käe alt kinni võtma, призвать под ружьё relvile kutsuma, посадить под арест pokri ~ istuma panema, поставить под угрозу ohtu seadma;
‣ aja v. vanuse märkimisel eel, -l, vastu, enne, ligi, umbes, peaaegu, ka liitsõna; под вечер õhtu eel, под осень sügise eel, в ночь под Новый год vana-aastaööl, ему под пятьдесят ta on ligi viiskümmend aastat vana, ему лет под сорок ta on umbes neljakümneaastane, под старость vanas eas, vanuigi;
‣ saateteguri v. vahendi märkimisel saatel, -ga; под музыку muusika saatel, под оркестр orkestri saatel, под шум ветра tuulekohina saatel, (петь) под гитару kitarri saatel (laulma), заснуть под шум дождя vihmasahina saatel uinuma, стричь под машинку masinaga juukseid (maha) lõikama;
‣ matkimise v. jäljenduse märkimisel stiili(s), laadi(s), moodi, taoline, sarnane, nagu; мебель под орех pähklipuud imiteeriv ~ pähkliimitatsiooniga mööbel, окрасить под красное дерево mahagonipuu taoliseks värvima, под цвет неба taevakarva, петь под Шаляпина Šaljapinit matkides ~ järele aimates laulma, стричь под мальчика poisipead lõikama, poisipeasoengut tegema kellele;
‣ otstarbe märkimisel mille jaoks (määratud), ka liitsõna; ящики под фрукты kastid puuvilja jaoks, puuviljakastid, банка под варенье moosipurk, земля под дачу suvilakrunt;
‣ tagatise märkimisel vastu, eest, peale; под расписку allkirja vastu, под проценты protsentide eest, под честное слово ausõna peale; II с твор. п. . koha märkimisel all, taga, lähedal; под столом laua all, под горой mäe all, быть под боком külje all olema, под замком luku taga, жить под Москвой Moskva all ~ lähedal ~ lähistel elama;
‣ seisundi v. oleku märkimisel all, -l, käes; под защитой kaitse all, под властью võimu all, под судом kohtu all, быть под вопросом küsimärgi all ~ küsitav olema, стоять под дождём vihma käes ~ vihma all seisma, под угрозой (1) ähvardusel, (2) ohus, под влиянием гнева viha mõjul, под руководством кого kelle juhatusel, оркестр под управлением кого orkester kelle juhatusel, словарь под редакцией кого kelle toimetatud sõnastik;
‣ tunnuse v. esinemislaadi märkimisel all, -ga, -s; судно под советским флагом Nõukogude lipu all sõitev laev, плыть под парусами seilama, purjede all ~ purjedega ~ purjetades ~ purjelaeval sõitma, под псевдонимом varjunime all, лампа под абажуром varjuga lamp, дом под железной крышей plekk-katusega maja, рыба под белым соусом kala valge kastmega ~ valges kastmes;
‣ sisuselgituse märkimisel all, -st, -ga; что надо понимать под этим термином? mida tuleb mõista selle termini ~ oskussõna all? kuidas sellest terminist aru saada? что вы подразумеваете под этим словом? mida te selle sõna all mõistate ~ selle sõnaga mõtlete?
