[VES] Russian-Estonian dictionary


Query:

in

Sama päring eesti-vene sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 26 artiklit

вновь Н
uuesti, taas, jälle; вновь напомнить что mida uuesti meelde tuletama ~ meenutama;
äsja; вновь вышедшая книга äsja ilmunud raamat
гнев 1 С м. неод. (без мн. ч.) viha; в порыве ~ в припадке гнева vihahoos, вспышка гнева vihapurse, выместить гнев на ком kelle peale viha välja valama, вводить кого в гнев keda vihastama, ärritama, впасть в гнев vihastama, vihastuma, сдерживать гнев viha tagasi hoidma;
не во гнев будь сказано (võtke) heaks või (pange) pahaks, ärge pange pahaks, kui ütlen; менять ~ переменить ~ сменить гнев на милость jälle armulikuks muutuma kelle vastu
забыться 351 Г сов. несов. забываться
без доп., в чём, чем suigatama, tukastama; я забылся на несколько минут suigatasin mõneks minutiks, забыться сном unne vajuma, забыться в дрёме tukastama;
в чём, чем, без доп. (mõttesse, unelusse) vajuma, ümbritsevat unustama; забыться в мечтах unelusse ~ unistustesse vajuma;
teadvust kaotama, minestusse langema; больной опять забылся haige kaotas jälle teadvuse;
end unustama, sündsuse piiridest üle astuma; она способна в минуту горячности забыться ägedushoos võib ta end unustada;
unu(ne)ma
закапризничать 168b Г сов. kõnek.
jonnima ~ tujutsema ~ isemeelitsema hakkama; ты опять закапризничал? kas sa jälle jonnid ~ tujutsed?
ülek. vigurdama ~ tõrkuma ~ jukerdama hakkama; мотор закапризничал mootor hakkas jukerdama
замкнуться 336 Г сов. несов. замыкаться
kõnek. lukku minema, lukustuma;
во что, на что, в чём, без доп. kõnek. end lukustama ~ luku taha panema;
sulguma, kokku ~ kinni minema; колосья замкнулись за мной viljapead lõid mu järel (jälle) kokku;
во что, в чём, без доп. endasse sulguma, inimestest eralduma ~ eemale tõmbuma; замкнуться в себе endasse tõmbuma, замкнуться в своём кругу oma kitsasse ringi tõmbuma
затрясти II 363 Г сов. кого-что raputama ~ sakutama hakkama; (без 1 и 2 л.) rappuma ~ vappuma ~ värisema hakkama ~ panema; я изо всех сил затряс яблоню raputasin õunapuud täiest ~ kõigest jõust, затрясти кого за плечи keda õlgadest sakutama, озноб снова затряс его tal hakkasid jälle külmavärinad, teda haaras jälle vappekülm, его затрясло от злости ta hakkas vihast värisema
зафилософствоваться 171 Г сов. kõnek. filosofeerimisega ~ targutusega ~ targutlusega liiale minema, kauaks filosofeerima ~ targutama jääma; мы опять зафилософствовались jäime jälle targutama
нарадоваться 171 Г сов. на кого-что, кому-чему, без доп., с отриц. rõõmustama, rõõmutsema, rõõmu tundma; не могу нарадоваться ~ не нарадуюсь на учеников ikka ja jälle tunnen ma õpilastest ~ õpilaste üle rõõmu, душа не нарадуется süda on aina rõõmu täis
начитаться 165 Г сов. чего, чем, без доп. küllalt ~ isu täis lugema; я начитался стихов olen küllastumiseni ~ palju luulet(usi) lugenud, я не мог начитаться «Фаустом» ma ei väsinud «Fausti» lugemast, võisin «Fausti» ikka ja jälle lugeda
неизменно Н muutumatult, alati, ikka, jäävalt, vääramatult, truult; разговор неизменно возвращался к событиям прошлой недели jutt läks ikka eelmise nädala sündmustele, она неизменно приходила туда ta tuli ikka ja jälle ~ truult kohale
неустанно Н liter. väsimatult, raugematu jõuga, lakkamatult, pidevalt; неустанно напоминать ikka ja jälle ~ kogu aeg meelde tuletama, неустанно работать väsimatult töötama, väsimatu töömees olema
обойти 372 Г сов. несов. обходить кого-что
вокруг кого-чего ümber ~ ringi ~ kõrvalt mööda minema; ringi tegema ~ minema (ümber mille); обойти лужу porilombist ringiga ~ kõrvalt mööda minema, обойти дом ümber maja ringi tegema;
läbi käima; обойти весь сад aeda läbi käima, новость обошла весь город uudis levis kogu linnas ~ üle linna;
sisse piirama, sõj. tiibama, tiibhaarangut tegema; обойти зверя ulukit sisse piirama;
ülek. mööda minema, kõrvale hiilima; обойти молчанием maha vaikima, vaikides mööda minema, обойти недостатки puudustest vaikima ~ vaikides üle libisema, обойти вопрос küsimuse lahendamisest mööda hiilima, его опять обошли temast mindi jälle mööda, обойти закон seadusest kõrvale hiilima;
kõnek. (võistluses) ette jõudma, mööduma;
ülek. kõnek. ninapidi vedama, petma, tüssama, üle kavaldama
обратно Н
tagasi; получить обратно tagasi saama, билет туда и обратно edasi-tagasi-pilet, обратно пропорциональный mat. pöördvõrdeline;
kõnek. vastupidi, ümberpöördult;
madalk. jälle(gi)
опять Н jälle, taas, uuesti
отрасти 369 Г сов. несов. отрастать (без 1 и 2 л.) (uuesti, pikaks, suureks) kasvama; ногти отросли küüned on jälle pikad, волосы отросли juuksed on jälle pikad ~ pikaks kasvanud
поговаривать 168b Г несов. о ком-чём, с союзом что kõnek. (ikka ja jälle v. aeg-ajalt) ühest ja samast asjast rääkima ~ juttu tegema; поговаривают о его женитьбе liigub jutt, et ta abiellub
принести 365 Г сов. несов. приносить
кого-что, чего (kohale) tooma (ka ülek.) ~ kandma; принести в кухню дров puid kööki tooma, ветер принёс с собой запах дыма tuul tõi ~ kandis suitsulõhna kaasa, принести известие teadet tooma;
(без 1 и 2 л.) кого ilmale tooma; что vilja kandma; кошка принесла трёх котят kass tõi kolm poega, деревья принесли плоды puud kandsid vilja;
что tooma; принести пользу kasu tooma, принести счастье õnne tooma, принести доход tulu tooma ~ andma, tulukas olema, принести убытки kahju tooma, принести несчастье õnnetust tooma, принести клятву tõotust ~ vannet andma, tõotama, vanduma, принести извинения vabandust paluma, принести благодарность tänama, tänu avaldama;
(без страд. прич.) безл. кого madalk. (ootamatult, soovimatult) kohale tulema; снова их принесло jälle on nad kohal;
принести ~ приносить жертву ohvrit tooma; принести ~ приносить в жертву keda ohvriks tooma, ohverdama; принести ~ приносить повинную oma pattu ~ süüd kahetsema; нелёгкая (его) принесла, чёрт ~ бес ~ леший (его) принёс madalk. kes pagan tal siia käskis tulla, mille pagana pärast ta pidi kohale tulema
проклятие 115 С с. неод. needus, needmine, sajatamine; kirumine, sõim; осыпать проклятиями sajatustega üle külvama, проклятие, опять дождь! kõnek. küll on needus, jälle sajab
промолчать 180 Г сов.
vait olema, vaikima, vastamata jätma, mitte ühtki sõna lausuma; он опять промолчал ta ei lausunud jälle musta ega valget, ta jäi jälle vastuse võlgu;
(teatud aeg v. ajani) vait olema ~ vaikima ~ mitte ühtki sõna lausuma; он промолчал весь вечер ta ei lausunud õhtu jooksul sõnakestki
свой 156a М (своя, своё, свои)
oma, enda; med. kehaomane, oma-; встать со своего места oma kohalt tõusma, сделать своими руками oma ~ enda kätega ~ käega tegema, к своему изумлению oma hämmastuseks, свои убеждения omad veendumused, своего рода omamoodi, в своё время omal ajal, он там свой человек ta on seal oma inimene, умереть своей смертью loomulikku surma surema;
М С своё с. неод. oma (asi, mõte, soov vm.); упорно делать своё visalt omamoodi tegema, своего бы чего не забыть et ühtegi oma asja maha ei unustaks; он своё сделал ta on oma töö teinud, он своё прожил tema aeg on otsas, temale antud elupäevad on otsas, ты опять за своё kõnek. jälle ajad sa oma (joru);
М С свои мн. ч. од. omad (inimesed); здесь все свои siin on kõik omad, партизаны с трудом добрались до своих partisanid jõudsid suurivaevu omade juurde;
стоять на своём oma seisukohtadele kindlaks jääma, mitte taganema, enda ~ oma arvamuse juurde jääma; настаивать на своём oma raiuma; своя рубашка ближе к телу vanas. oma särk on kõige ligem; кричать ~ выть ~ голосить не своим голосом võika häälega karjuma; идти ~ пойти своей дорогой oma teed minema; идти своим чередом oma rada minema; молодость берёт своё noorus nõuab oma osa; свой глаз -- алмаз vanas. oma silm on kuningas; сам не свой, сама не своя nagu arust ära ~ endast väljas ~ tasakaalust väljas olema; идти на своих (на) двоих kõnek. jalgsi ~ kondiauruga ~ kand ja varvas minema; остаться ~ оставаться при своих козырях kõnek. omadega puhtalt välja tulema ~ väljas olema; свой брат kõnek. (1) oma mesti mees, omasugune, (2) oma poiss; своя рука kõnek. omainimene, omamees
сменить 308 Г сов. несов. сменять II кого-что (välja) vahetama, asendama; сменить бельё pesu vahetama, сменить фамилию perekonnanime vahetama, uut perekonnanime võtma, сменить адрес aadressi vahetama, сменить квартиру korterit vahetama, сменить дежурство valvet ~ korrapidajat välja vahetama, сменить заведующего juhatajat vahetama, прохлада сменила зной leitsakut asendas ~ leitsaku asemele tuli jahedus;
сменить ~ сменять гнев на милость kelle vastu jälle armulikuks muutuma, kellega rahu tegema
снова Н uuesti, jälle, taas, otsast peale; снова пошёл дождь uuesti ~ jälle hakkas sadama, он снова с нами ta on taas ~ jälle meiega, начать снова uuesti alustama, taasalustama, otsast peale hakkama
старина С (без мн. ч.)
53 ж. неод. (enne)muistne ~ iidne aeg, igiaeg, endisaeg, vana aeg; в старину (enne)muiste, (enne)muistsel ~ iidsel ajal, vanasti, седая ~ глубокая старина vana hall aeg, (enne)muistne aeg; по старине nagu (enne)muiste, nagu vanal ajal;
53 ж. неод. kõnek. (enne)muistsed ~ iidsed ~ endisaegsed asjad ~ kombed ~ tavad; коллекционировать старину vanu asju koguma;
52 м. од. kõnek. vanataat, vana (kõnetamisel);
тряхнуть стариной kõnek. aastate koormat endalt korraks raputama, end jälle vallatu ja noorena tundma, end jälle kord noorena tundma
сызнова Н kõnek. uuesti, jälle, otsast ~ algusest peale; начать сызнова uuesti ~ otsast peale alustama ~ pihta hakkama
штука 69 С ж.
неод. tükk (üksikese); десять штук яблок kümme õuna, десять копеек за штуку kümme kopikat tükk;
неод. kõnek. asi, ese, riistapuu; värk; это полезная штука see on kasulik asi ~ värk, жизнь -- сложная штука elu on keeruline asi ~ värk, одиночество -- страшная штука üksindus on kole asi, речь сказать -- штука нехитрая kõnega üles astuda pole mingi kunst ~ üldse raske;
неод. kõnek. lugu, temp, vemp, vigur, riugas; такая штука с ним случилась temaga juhtus selline lugu, это его штуки need on tema vigurid, опять взялся за старые штуки jälle on tal vanad vigurid sees ~ mängus, jälle ta teeb oma vanu vigureid, в том-то и (вся) штука selles see asi ongi ~ seisabki, не в этом штука asi pole selles, его провести не штука teda petta on käkitegu ~ pole mingi kunst;
од. kõnek. peenike ~ osav sell; сразу видно, что он за штука kohe näha mis lind ta on;
вот так штука madalk. vaat kus lugu ~ lops, säh sulle, on alles ~ vast lugu; сыграть штуку с кем madalk. kellele hullu tükki tegema, vingerpussi mängima; откалывать ~ отколоть, отмачивать ~ отмочить, выкидывать ~ выкинуть штуку kõnek. tükke ~ tükki tegema, vempu (sisse) viskama
шум 1 (род. п. ед. ч. шума и шуму; мн. ч. 1, 3) С м. неод.
mühin, müha, müra (ka füüs., info); kohin, koha, kahin, sahin, pahin, sumin; шум ветра tuulemühin, tuule mühisemine ~ tuhisemine, шум моря meremüha, уличный шум tänavamüra, tänavakära, tavalärm, шум моторов mootorimüra, шум боя lahingumüra, lahingukära, шум деревьев puudekohin, puudekoha, шум воды veekohin, шум волн lainete koha ~ mühin ~ rüma, шум в ушах kõrvakohin, kõrvasumin, kohin ~ sumin kõrvus, шум в зале sumin saalis, шум камыша kõrkjasahin, kõrkjate sahin, шум пилы saesahin, шум самовара teemasina ~ samovari pahin ~ kahin, шумы радиоприёмника raadio(vastuvõtja) kahinad, шум и гам kära ja müra, kisa ja kära, житейский ~ мирской шум ilmakära, шум голосов häältemelu, вокруг стоял шум и смех ümberringi sumiseti ja naerdi ~ käis sumin ja naer, индукционный шум füüs. induktsioonimüra, собственный шум füüs. omamüra, omakahin, коэффициент шума raad. mürategur, шум в сердце, сердечный шум med. südamekahin, дыхательный шум med. hingamiskahin, respiratsioonikahin;
(без мн. ч.) kõnek. kisa, kära, lärm; kõmu, kumu; поднять шум kisama ~ käratsema ~ lärmama hakkama, kisa ~ lärmi tõstma, у соседей опять шум naabrid jälle lärmavad, naabritel on jälle lärm lahti, наделать шуму kõmu tekitama ~ tegema, книга вызвала шум raamat tekitas kõmu, raamatu ümber tekkis kõmu

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur