[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
Leitud 28 artiklit
ухаживать 168b Г несов. за кем-чем
‣ kelle-mille eest hoolitsema, hoolt kandma, keda-mida hooldama; ухаживать за ребёнком lapse eest hoolitsema, ухаживать за больным haige eest hoolitsema ~ hoolt kandma, haiget hooldama ~ talitama ~ põetama, ухаживать за кожей лица näonaha eest hoolitsema, näonahka hooldama, ухаживать за цветами lillede eest hoolitsema;
‣ kurameerima, tiivaripsutama, tiivaripsu ~ külge lööma; kelle ümber keerlema (ka ülek.); ухаживать за девушками tütarlastega kurameerima
‣ kelle-mille eest hoolitsema, hoolt kandma, keda-mida hooldama; ухаживать за ребёнком lapse eest hoolitsema, ухаживать за больным haige eest hoolitsema ~ hoolt kandma, haiget hooldama ~ talitama ~ põetama, ухаживать за кожей лица näonaha eest hoolitsema, näonahka hooldama, ухаживать за цветами lillede eest hoolitsema;
‣ kurameerima, tiivaripsutama, tiivaripsu ~ külge lööma; kelle ümber keerlema (ka ülek.); ухаживать за девушками tütarlastega kurameerima
заботиться 274 Г несов. о ком-чём hoolitsema, hoolt kandma kelle eest; hoolima kellest; muretsema, muret tundma mille üle ~ kelle pärast; заботиться о детях laste eest hoolitsema, о себе он вовсе не заботится enesest ei hooli ta üldse, заботиться о точности чего püüdma täpne olla milles; vrd. позаботиться
холить 269a Г несов. кого-что kelle-mille eest hästi hoolitsema, keda-mida hästi hoidma; poputama, toputama, hellitama, pillitama; холить жену naist hellitama, холить землю maa eest hästi hoolt kandma, холить бороду habeme eest hoolitsema
ходить 313b Г несов.
‣ käima (ka ülek.), kõndima, liikuma, liikvel olema; kurseerima, mille vahet käima; ходить в школу koolis käima, ходить на работу tööl ~ ametis käima, ходить в театр teatris käima, ходить в гости külas ~ võõrusel käima, ходить по магазинам mööda poode ~ poodides käima, ходить гулять jalutamas ~ kõndimas käima, ходить за грибами seenel käima, ходить на охоту jahil käima, ходить на медведя karujahil käima, karu jahtima, ходить на парусах ~ под парусами purjetama, purjetamas käima, ходить на вёслах aerutamas ~ sõudmas käima, ходить в море merel käima, merd sõitma, ходить в атаку rünnakul käima, ходить за плугом adra taga käima, ходить на лыжах suusatama, ходить в ногу ühte jalga astuma ~ käima, ходить босиком paljajalu käima, ходить на цыпочках (1) kikivarvul käima, (2) перед кем ülek. kelle ees saba liputama, kas või nahast välja pugema ходить на руках kätel käima, ходить под руку ~ под ручку käevangus ~ käe alt kinni käima, ходить на костылях karkudega käima, ходить в тапочках sussidega käima, ходить в пальто mantliga ~ palituga käima, ходить неряхой lohakalt riides käima, lohakas välja nägema, ходить в трауре leinariideid kandma, leinariides käima, ходить в очках prille kandma, ходить с бородой habet kandma, ходить пешкой etturiga käima, ходить тузом ~ с туза ässaga käima, ässa välja käima, солнце ходит высоко päike käib kõrgelt, облака ходят по небу taevas liiguvad ~ sõuavad pilved, ходят слухи käib kuuldus ~ kumu, käivad jutud ~ kuuldused, поезда ходят регулярно rongiliiklus on korrapärane, rongid käivad ~ liiguvad korrapäraselt, поезда ходят по расписанию rongid käivad sõiduplaani järgi, трамвай уже ходит tramm juba käib ~ sõidab;
‣ за кем-чем hoolitsema kelle-mille eest, talitama keda; ходить за больным haige eest hoolitsema, haiget põetama ~ talitama;
‣ (sõidu-, ratsa- vm. loom) olema; эта лошадь ходит под седлом see on ratsahobune;
‣ kõnek. kõikuma, üles-alla liikuma; мостки ходят под ногами purre kõigub jalgade all;
‣ kõnek. väljas ~ asjal käima; ребёнок ходит на горшок laps käib potil;
‣ madalk. mis ametis olema ~ ametit pidama; ходить в старостах rühmavanem ~ klassivanem ~ külavanem olema;
◊ ходить колесом hundiratast viskama; ходить в золоте kullas ja karras käima; ходить на задних лапках перед кем kõnek. kelle ees saba liputama, lipitsema, lömitama, kannuseid teenima; ходить по ниточке ~ по струнке nagu nööripidi käima; по миру ходить kõnek. kerjamas käima; ходить вокруг да около kõnek. nagu kass ümber palava pudru käima; ходить именинником kõnek. kellel on ~ oli rõõmus nägu peas kui peiupoisil, rõõmust ~ õnnest särama; ходить как во сне nagu unes ~ nagu kuutõbine ringi käima; ходить на голове kõnek. maja selga võtma; ходить козырем kõnek. kui ärtuäss ~ nina seljas ~ uhkelt ~ iseteadvalt ringi käima; ходить на помочах у кого kõnek. nöörist tõmmata olema, kelle lõa otsas olema; ходить по пятам за кем, кого kelle kannul käima, kellel kogu aeg sabas sörkima; ходить с протянутой рукой kätt väristama; ходить гоголем kõnek. tähtsalt ~ kui täispuhutud kalkun ~ konn ringi käima; ходить тенью за кем nagu vari kelle kannul käima; недалеко ходить за примером näidet pole tarvis kaugelt otsida, näide on käepärast võtta vrd. идти
‣ käima (ka ülek.), kõndima, liikuma, liikvel olema; kurseerima, mille vahet käima; ходить в школу koolis käima, ходить на работу tööl ~ ametis käima, ходить в театр teatris käima, ходить в гости külas ~ võõrusel käima, ходить по магазинам mööda poode ~ poodides käima, ходить гулять jalutamas ~ kõndimas käima, ходить за грибами seenel käima, ходить на охоту jahil käima, ходить на медведя karujahil käima, karu jahtima, ходить на парусах ~ под парусами purjetama, purjetamas käima, ходить на вёслах aerutamas ~ sõudmas käima, ходить в море merel käima, merd sõitma, ходить в атаку rünnakul käima, ходить за плугом adra taga käima, ходить на лыжах suusatama, ходить в ногу ühte jalga astuma ~ käima, ходить босиком paljajalu käima, ходить на цыпочках (1) kikivarvul käima, (2) перед кем ülek. kelle ees saba liputama, kas või nahast välja pugema ходить на руках kätel käima, ходить под руку ~ под ручку käevangus ~ käe alt kinni käima, ходить на костылях karkudega käima, ходить в тапочках sussidega käima, ходить в пальто mantliga ~ palituga käima, ходить неряхой lohakalt riides käima, lohakas välja nägema, ходить в трауре leinariideid kandma, leinariides käima, ходить в очках prille kandma, ходить с бородой habet kandma, ходить пешкой etturiga käima, ходить тузом ~ с туза ässaga käima, ässa välja käima, солнце ходит высоко päike käib kõrgelt, облака ходят по небу taevas liiguvad ~ sõuavad pilved, ходят слухи käib kuuldus ~ kumu, käivad jutud ~ kuuldused, поезда ходят регулярно rongiliiklus on korrapärane, rongid käivad ~ liiguvad korrapäraselt, поезда ходят по расписанию rongid käivad sõiduplaani järgi, трамвай уже ходит tramm juba käib ~ sõidab;
‣ за кем-чем hoolitsema kelle-mille eest, talitama keda; ходить за больным haige eest hoolitsema, haiget põetama ~ talitama;
‣ (sõidu-, ratsa- vm. loom) olema; эта лошадь ходит под седлом see on ratsahobune;
‣ kõnek. kõikuma, üles-alla liikuma; мостки ходят под ногами purre kõigub jalgade all;
‣ kõnek. väljas ~ asjal käima; ребёнок ходит на горшок laps käib potil;
‣ madalk. mis ametis olema ~ ametit pidama; ходить в старостах rühmavanem ~ klassivanem ~ külavanem olema;
◊ ходить колесом hundiratast viskama; ходить в золоте kullas ja karras käima; ходить на задних лапках перед кем kõnek. kelle ees saba liputama, lipitsema, lömitama, kannuseid teenima; ходить по ниточке ~ по струнке nagu nööripidi käima; по миру ходить kõnek. kerjamas käima; ходить вокруг да около kõnek. nagu kass ümber palava pudru käima; ходить именинником kõnek. kellel on ~ oli rõõmus nägu peas kui peiupoisil, rõõmust ~ õnnest särama; ходить как во сне nagu unes ~ nagu kuutõbine ringi käima; ходить на голове kõnek. maja selga võtma; ходить козырем kõnek. kui ärtuäss ~ nina seljas ~ uhkelt ~ iseteadvalt ringi käima; ходить на помочах у кого kõnek. nöörist tõmmata olema, kelle lõa otsas olema; ходить по пятам за кем, кого kelle kannul käima, kellel kogu aeg sabas sörkima; ходить с протянутой рукой kätt väristama; ходить гоголем kõnek. tähtsalt ~ kui täispuhutud kalkun ~ konn ringi käima; ходить тенью за кем nagu vari kelle kannul käima; недалеко ходить за примером näidet pole tarvis kaugelt otsida, näide on käepärast võtta vrd. идти
походить I 313b Г сов.
‣ (natuke) käima ~ kõndima;
‣ за кем-чем madalk. (mõnda aega) hoolitsema kelle-mille eest; походить за больным haige eest hoolitsema ~ hoolt kandma
‣ (natuke) käima ~ kõndima;
‣ за кем-чем madalk. (mõnda aega) hoolitsema kelle-mille eest; походить за больным haige eest hoolitsema ~ hoolt kandma
приласкать 165a Г сов. кого hoidma, hellitama, kelle eest õrnalt hoolitsema; приласкать сироту orvu eest hoolitsema, orbu oma hoole alla võtma
позаботиться 274 Г сов. о ком-чём hoolitsema, hoolt kandma kelle-mille eest; позаботиться о семье perekonna eest hoolt kandma, позаботиться о ночлеге öömaja muretsema, öömaja eest hoolt kandma; vrd. заботиться
порадеть 229b Г сов. кому, о ком, за что van. hoolitsema ~ hoolt kandma kelle-mille eest; vrd. радеть
радеть 229b Г несов.
‣ кому-чему, о ком-чём van. hoolitsema, hoolt kandma; püüdma;
‣ (lahkusuliste) usutavandist osa võtma, kombetalitust täitma; vrd. порадеть
‣ кому-чему, о ком-чём van. hoolitsema, hoolt kandma; püüdma;
‣ (lahkusuliste) usutavandist osa võtma, kombetalitust täitma; vrd. порадеть
благополучие 115 С с. неод. (без мн. ч.) heaolu; материальное благополучие aineline ~ materiaalne heaolu, желать всякого благополучия кому kõike head soovima kellele, заботиться о своём благополучии enda ~ oma heaolu eest hoolitsema
за I предлог I с вин. п.
‣ kelle-mille taha, teisele poole mida, üle mille, millest välja; сесть за стол laua taha ~ lauda istuma, спрятаться за спину кого end kelle selja taha peitma, поехать за реку üle jõe ~ teisele poole jõge sõitma, ступить за порог üle läve astuma, поехать за город linnast välja sõitma, заткнуть за пояс (1) что vöö vahele pistma, (2) ülek. кого kellele silmi ~ kümmet silma ette andma, kellest üle olema;
‣ millise aja jooksul, kestel, vältel, -ga; за эти годы nende aastate jooksul, nende aastatega, за лето он вырос suvega on ta suureks kasvanud, за неделю много сделано nädalaga on palju tehtud;
‣ enne mida, millise aja eest, kui kaua tagasi; за несколько дней до отъезда mõni päev enne ärasõitu, площадь, за минуту кипевшая народом, теперь опустела väljak, mis hetke eest kihas rahvast, on ~ oli nüüd tühi;
‣ mille juurde ~ kallale; взяться за дело asja juurde asuma;
‣ mille pärast ~ tõttu; её любили за доброту teda armastati tema headuse pärast, беспокоиться за отца isa pärast muret tundma;
‣ kelle-mille eest; mille nimel; отдать жизнь за родину kodumaa eest elu andma, купить за три рубля kolme rubla eest ostma, благодарить за помощь abi eest tänama, отвечать за порядок korra eest vastutama, ручаться за друга sõbra eest vastutama, бороться за свои идеалы oma ideaalide nimel ~ eest võitlema;
‣ kelle-mille poolt; проголосовать за чью кандидатуру kelle poolt hääletama, кто за? kes on (selle) poolt?
‣ üle millise piiri; ему за пятьдесят (лет) ta on üle viiekümne (aasta vana), мороз за двадцать градусов külma on üle kahekümne kraadi, уже за полночь kesköö on juba läbi;
‣ kaugusel millest; за десять километров от города linnast kümne kilomeetri kaugusel, kümme kilomeetrit linnast (eemal), за три дома от нас meist kolm maja edasi;
‣ kelle-mille asemel, eest; я всё за тебя сделаю teen kõik sinu eest ära, работать за двоих kahe eest töötama;
‣ -ks (pidama, arvama, võtma); считать за честь auasjaks pidama, принять за правило reegliks võtma, я приняла его за своего знакомого ma pidasin teda oma tuttavaks;
‣ kellest-millest kinni (haarama, hoidma); держаться за руки kätest kinni hoidma, держись за меня hoia minust kinni;
‣ kosimise ja abiellumisega seotud väljendeis; сестра вышла за инженера õde abiellus inseneriga ~ läks insenerile (mehele), он сватался за всех богатых невест ta käis kosjas kõigil rikastel naitumisealistel tüdrukutel; II с твор. п. . mille taga, teisel pool mida, millest väljas; сидеть за столом laua taga istuma, находиться за рекой teisel pool jõge olema ~ asetsema ~ paiknema, жить за городом linnast väljas elama;
‣ pärast ~ peale mida, kelle-mille järel ~ järele, kellele-millele järele; вслед за весной наступает лето kevadele järgneb suvi, за мной minu järel, mulle järele, день за днём päev päeva järel, послать за врачом (kedagi) arsti järele saatma, поехать за товаром kauba järele sõitma, я пришёл за советом tulin nõu küsima, ходить за ягодами marjul käima;
‣ millise tegevuse vältel, jooksul, ajal; за обедом lõunasöögi ajal, за чтением не заметил, как стемнело lugedes ei märganudki, et oli pimedaks läinud;
‣ kelle-mille eest (hoolitsema), kelle-mille järele (valvama); ухаживать за больным haige eest hoolitsema, следить за порядком korra järele valvama, следить за ходом дела asjade käiku ~ kulgu jälgima;
‣ kelle käes ~ kellel (olema); за ним водится такая привычка tal on selline komme, за мной числится пять книг minu käes ~ nimel on viis raamatut, теперь очередь за мной nüüd on minu kord;
‣ kõnek. mille tõttu ~ pärast; за леностью ума mõttelaiskusest, за отсутствием времени aja puudusel;
‣ väljendeis ответ за подписью директора direktori allkirjaga vastus, приказ за номером 50 käskkiri nr. 50, (быть) замужем за кем kellega abielus (olema), kellel mehel (olema);
◊ ни за что mitte mingi hinna eest; ни за что ни про что kõnek. asja ees, teist taga
‣ kelle-mille taha, teisele poole mida, üle mille, millest välja; сесть за стол laua taha ~ lauda istuma, спрятаться за спину кого end kelle selja taha peitma, поехать за реку üle jõe ~ teisele poole jõge sõitma, ступить за порог üle läve astuma, поехать за город linnast välja sõitma, заткнуть за пояс (1) что vöö vahele pistma, (2) ülek. кого kellele silmi ~ kümmet silma ette andma, kellest üle olema;
‣ millise aja jooksul, kestel, vältel, -ga; за эти годы nende aastate jooksul, nende aastatega, за лето он вырос suvega on ta suureks kasvanud, за неделю много сделано nädalaga on palju tehtud;
‣ enne mida, millise aja eest, kui kaua tagasi; за несколько дней до отъезда mõni päev enne ärasõitu, площадь, за минуту кипевшая народом, теперь опустела väljak, mis hetke eest kihas rahvast, on ~ oli nüüd tühi;
‣ mille juurde ~ kallale; взяться за дело asja juurde asuma;
‣ mille pärast ~ tõttu; её любили за доброту teda armastati tema headuse pärast, беспокоиться за отца isa pärast muret tundma;
‣ kelle-mille eest; mille nimel; отдать жизнь за родину kodumaa eest elu andma, купить за три рубля kolme rubla eest ostma, благодарить за помощь abi eest tänama, отвечать за порядок korra eest vastutama, ручаться за друга sõbra eest vastutama, бороться за свои идеалы oma ideaalide nimel ~ eest võitlema;
‣ kelle-mille poolt; проголосовать за чью кандидатуру kelle poolt hääletama, кто за? kes on (selle) poolt?
‣ üle millise piiri; ему за пятьдесят (лет) ta on üle viiekümne (aasta vana), мороз за двадцать градусов külma on üle kahekümne kraadi, уже за полночь kesköö on juba läbi;
‣ kaugusel millest; за десять километров от города linnast kümne kilomeetri kaugusel, kümme kilomeetrit linnast (eemal), за три дома от нас meist kolm maja edasi;
‣ kelle-mille asemel, eest; я всё за тебя сделаю teen kõik sinu eest ära, работать за двоих kahe eest töötama;
‣ -ks (pidama, arvama, võtma); считать за честь auasjaks pidama, принять за правило reegliks võtma, я приняла его за своего знакомого ma pidasin teda oma tuttavaks;
‣ kellest-millest kinni (haarama, hoidma); держаться за руки kätest kinni hoidma, держись за меня hoia minust kinni;
‣ kosimise ja abiellumisega seotud väljendeis; сестра вышла за инженера õde abiellus inseneriga ~ läks insenerile (mehele), он сватался за всех богатых невест ta käis kosjas kõigil rikastel naitumisealistel tüdrukutel; II с твор. п. . mille taga, teisel pool mida, millest väljas; сидеть за столом laua taga istuma, находиться за рекой teisel pool jõge olema ~ asetsema ~ paiknema, жить за городом linnast väljas elama;
‣ pärast ~ peale mida, kelle-mille järel ~ järele, kellele-millele järele; вслед за весной наступает лето kevadele järgneb suvi, за мной minu järel, mulle järele, день за днём päev päeva järel, послать за врачом (kedagi) arsti järele saatma, поехать за товаром kauba järele sõitma, я пришёл за советом tulin nõu küsima, ходить за ягодами marjul käima;
‣ millise tegevuse vältel, jooksul, ajal; за обедом lõunasöögi ajal, за чтением не заметил, как стемнело lugedes ei märganudki, et oli pimedaks läinud;
‣ kelle-mille eest (hoolitsema), kelle-mille järele (valvama); ухаживать за больным haige eest hoolitsema, следить за порядком korra järele valvama, следить за ходом дела asjade käiku ~ kulgu jälgima;
‣ kelle käes ~ kellel (olema); за ним водится такая привычка tal on selline komme, за мной числится пять книг minu käes ~ nimel on viis raamatut, теперь очередь за мной nüüd on minu kord;
‣ kõnek. mille tõttu ~ pärast; за леностью ума mõttelaiskusest, за отсутствием времени aja puudusel;
‣ väljendeis ответ за подписью директора direktori allkirjaga vastus, приказ за номером 50 käskkiri nr. 50, (быть) замужем за кем kellega abielus (olema), kellel mehel (olema);
◊ ни за что mitte mingi hinna eest; ни за что ни про что kõnek. asja ees, teist taga
следить I 289 Г несов.
‣ за кем-чем jälgima keda-mida; следить глазами silmadega jälgima, pilguga saatma, seirama, следить за разговором vestlust jälgima, следить за литературой kirjandusega kursis olema, следить за успехами науки teaduse saavutustega ~ edusammudega kursis olema, следить за модой moega kaasas käima ~ kursis olema, moodi silmas pidama ~ järgima;
‣ (без страд. прич.) за кем-чем, с союзом чтобы valvama, kelle järele vaatama; следить за порядком korda pidama, следить за детьми lastel silma peal hoidma, следить за своим здоровьем oma tervise eest hoolitsema ~ hoolt kandma, следить за собой (1) oma välimuse eest hoolitsema, (2) oma käitumist jälgima;
‣ кого jah. jälitama; следить зверя ulukit jälitama
‣ за кем-чем jälgima keda-mida; следить глазами silmadega jälgima, pilguga saatma, seirama, следить за разговором vestlust jälgima, следить за литературой kirjandusega kursis olema, следить за успехами науки teaduse saavutustega ~ edusammudega kursis olema, следить за модой moega kaasas käima ~ kursis olema, moodi silmas pidama ~ järgima;
‣ (без страд. прич.) за кем-чем, с союзом чтобы valvama, kelle järele vaatama; следить за порядком korda pidama, следить за детьми lastel silma peal hoidma, следить за своим здоровьем oma tervise eest hoolitsema ~ hoolt kandma, следить за собой (1) oma välimuse eest hoolitsema, (2) oma käitumist jälgima;
‣ кого jah. jälitama; следить зверя ulukit jälitama
схлопотать 204a Г сов. madalk.
‣ что (sekeldustega) hankima ~ muretsema ~ soetama; схлопотать билет suuri vaevu piletit hankima, схлопотать выговор noomitust kraesse saama;
‣ что, без доп. hoolitsema, korraldama
‣ что (sekeldustega) hankima ~ muretsema ~ soetama; схлопотать билет suuri vaevu piletit hankima, схлопотать выговор noomitust kraesse saama;
‣ что, без доп. hoolitsema, korraldama
взращивать 168a Г несов. → сов. взрастить что kõrgst. hoolikalt ~ hellalt kasvatama; любовно взращивать каждый цветок iga õie eest hoolitsema ~ hoolt kandma, iga õit hellitama
выхолить 269*a (повел. накл. выхоли, выхольте) Г сов. что (hästi) hoolitsema ~ hoidma; кого (hoolitsedes) üles kasvatama (looma, linnu kohta); руки его были выхолены tal olid hästi hoolitsetud käed
забота 51 С ж. неод. mure, hool, hoolitsus; забота о человеке hoolitsus inimese eest, окружить кого заботой kelle eest hoolitsema, жить без забот muretut elu elama, повседневные заботы igapäevane mure ~ hool, igapäevased mured, у меня много забот mul on palju tegemist, это уж моя забота see on juba minu mure ~ asi, вот (ещё) не было заботы! madalk. kas mul veel muret vähe oli!
лелеять 259a Г несов. кого-что hellitama (ka ülek.), poputama keda, hellalt hoolitsema kelle eest; лелеять ребёнка last hellitama, лелеять надежду lootust hellitama, лелеять воспоминания mälestusi hellitama ~ (mõttes) heietama, музыка лелеет слух muusika paitab kõrva
нежить I 271a Г несов. кого-что hellitama (ka ülek.), hellalt hoolitsema; нежить ребёнка last poputama, звуки нежили слух helid paitasid kõrva, ветерок нежит лицо tuul paitab nägu
поухаживать 164b Г сов. за кем-чем
‣ (mõnda aega) hoolitsema kelle-mille eest ~ hooldama keda-mida;
‣ (mõnda aega) kurameerima kellega
‣ (mõnda aega) hoolitsema kelle-mille eest ~ hooldama keda-mida;
‣ (mõnda aega) kurameerima kellega
приголубить 277 Г сов. → несов. приголубливать кого folkl., kõnek. hoidma, hellitama, emalikult hoolitsema; приголубить сироту vaeslapse vastu hell olema
выходить II 313*a Г сов. → несов. выхаживать
‣ кого (hoolitsedes) terveks ravima ~ põetama; выходить больного haiget terveks põetama;
‣ кого-что üles kasvatama, hooldama, hoolitsema, hoolt kandma kelle-mille eest; выходить дерево puud kasvatama
‣ кого (hoolitsedes) terveks ravima ~ põetama; выходить больного haiget terveks põetama;
‣ кого-что üles kasvatama, hooldama, hoolitsema, hoolt kandma kelle-mille eest; выходить дерево puud kasvatama
глядеть 232a (дееприч. наст. вр. глядя и глядя) Г несов.
‣ без доп., на кого-что vaatama (ka ülek.); глядеть широко раскрытыми глазами pärani silmi vaatama, глядеть на картину pilti vaatama, глядеть на друга sõbrale otsa vaatama, глядеть прямо в глаза кому kellele otse silma sisse vaatama, глядеть исподлобья altkulmu vaatama, глядеть в окно aknast välja ~ sisse vaatama, окна глядят на север aknad on põhja poole;
‣ за кем kõnek. kelle järele vaatama; глядеть за больным haige järele vaatama, haige eest hoolitsema;
‣ кем, каким kõnek. kellena, millisena välja nägema, näima; глядеть простачком lihtsameelne näima;
‣ глядишь в функции вводн. сл. madalk. võib ~ oleks võinud juhtuda, et...; к вечеру, глядишь, дома были бы vaata et oleksime õhtuks koduski olnud;
‣ гляди, глядите в функции частицы kõnek. vaata ~ vaadake, et... (hoiatus); гляди, не забудь vaata, et sa ei unusta, гляди у меня! vaata sa mul!
◊ (идти) куда глаза глядят (minema) kuhu jalad viivad; глядеть ~ смотреть букой ~ волком kõnek. altkulmu põrnitsema; глядеть ~ смотреть в гроб ~ в могилу haua äärel seisma, ühe jalaga hauas olema; глядеть ~ смотреть во все глаза kõnek. pärani silmi (otsa) vaatama; глядеть ~ смотреть косо на кого-что kellele-millele viltu vaatama; глядеть ~ смотреть в оба за кем-чем kõnek. keda-mida hoolega passima ~ jälgima; глядеть ~ смотреть в глаза смерти surmale silma vaatama; глядеть ~ смотреть сквозь пальцы на что millele läbi sõrmede vaatama; глядеть ~ смотреть свысока на кого-что kellele-millele ülalt alla vaatama; того и гляди kõnek. iga hetk võib juhtuda, et...; на ночь глядя vastu ööd; vrd. поглядеть
‣ без доп., на кого-что vaatama (ka ülek.); глядеть широко раскрытыми глазами pärani silmi vaatama, глядеть на картину pilti vaatama, глядеть на друга sõbrale otsa vaatama, глядеть прямо в глаза кому kellele otse silma sisse vaatama, глядеть исподлобья altkulmu vaatama, глядеть в окно aknast välja ~ sisse vaatama, окна глядят на север aknad on põhja poole;
‣ за кем kõnek. kelle järele vaatama; глядеть за больным haige järele vaatama, haige eest hoolitsema;
‣ кем, каким kõnek. kellena, millisena välja nägema, näima; глядеть простачком lihtsameelne näima;
‣ глядишь в функции вводн. сл. madalk. võib ~ oleks võinud juhtuda, et...; к вечеру, глядишь, дома были бы vaata et oleksime õhtuks koduski olnud;
‣ гляди, глядите в функции частицы kõnek. vaata ~ vaadake, et... (hoiatus); гляди, не забудь vaata, et sa ei unusta, гляди у меня! vaata sa mul!
◊ (идти) куда глаза глядят (minema) kuhu jalad viivad; глядеть ~ смотреть букой ~ волком kõnek. altkulmu põrnitsema; глядеть ~ смотреть в гроб ~ в могилу haua äärel seisma, ühe jalaga hauas olema; глядеть ~ смотреть во все глаза kõnek. pärani silmi (otsa) vaatama; глядеть ~ смотреть косо на кого-что kellele-millele viltu vaatama; глядеть ~ смотреть в оба за кем-чем kõnek. keda-mida hoolega passima ~ jälgima; глядеть ~ смотреть в глаза смерти surmale silma vaatama; глядеть ~ смотреть сквозь пальцы на что millele läbi sõrmede vaatama; глядеть ~ смотреть свысока на кого-что kellele-millele ülalt alla vaatama; того и гляди kõnek. iga hetk võib juhtuda, et...; на ночь глядя vastu ööd; vrd. поглядеть
заниматься I 169 Г несов.
‣ кем-чем, без доп. õppima mida; tegelema kellega-millega, harrastama mida; заниматься математикой matemaatikat õppima, заниматься в читальном зале lugemissaalis õppima, сегодня ученики не занимаются täna (kooli)tunde ~ kooli ei ole, заниматься хозяйством majapidamisega tegelema, заниматься детьми lastega tegelema, заниматься собой enda eest hoolitsema, заниматься чтением lugema, заниматься спортом sporti tegema ~ harrastama, sportima, заниматься в кружке ringi tööst osa võtma;
‣ с кем töötama kellega, õpetama keda; заниматься с отстающими mahajäänutega töötama, заниматься с детьми lapsi õpetama;
‣ страд. к занимать;
◊ дух занимается ~ займётся hing jääb kinni
‣ кем-чем, без доп. õppima mida; tegelema kellega-millega, harrastama mida; заниматься математикой matemaatikat õppima, заниматься в читальном зале lugemissaalis õppima, сегодня ученики не занимаются täna (kooli)tunde ~ kooli ei ole, заниматься хозяйством majapidamisega tegelema, заниматься детьми lastega tegelema, заниматься собой enda eest hoolitsema, заниматься чтением lugema, заниматься спортом sporti tegema ~ harrastama, sportima, заниматься в кружке ringi tööst osa võtma;
‣ с кем töötama kellega, õpetama keda; заниматься с отстающими mahajäänutega töötama, заниматься с детьми lapsi õpetama;
‣ страд. к занимать;
◊ дух занимается ~ займётся hing jääb kinni
наблюдать 169a Г несов.
‣ кого-что, за кем-чем, с союзами что, как vaatlema, jälgima, silmitsema; наблюдать ход событий sündmuste käiku jälgima, наблюдать за полётом птицы linnu lendu vaatlema ~ jälgima;
‣ за кем-чем valvama, järele vaatama, hoolitsema, hoolt kandma; наблюдать за порядком korra järele valvama, korda pidama ~ hoidma;
‣ что näha ~ täheldada (saama v. võima); такой снег можно наблюдать только в ноябре sellist lund saab näha vaid novembrikuus;
◊ счастливые часов не наблюдают kõnekäänd õnnelikud inimesed kella ei vaata
‣ кого-что, за кем-чем, с союзами что, как vaatlema, jälgima, silmitsema; наблюдать ход событий sündmuste käiku jälgima, наблюдать за полётом птицы linnu lendu vaatlema ~ jälgima;
‣ за кем-чем valvama, järele vaatama, hoolitsema, hoolt kandma; наблюдать за порядком korra järele valvama, korda pidama ~ hoidma;
‣ что näha ~ täheldada (saama v. võima); такой снег можно наблюдать только в ноябре sellist lund saab näha vaid novembrikuus;
◊ счастливые часов не наблюдают kõnekäänd õnnelikud inimesed kella ei vaata
о II, об, обо предлог I с вин. п.
‣ puudutatava eseme märkimisel vastu mida, mille vastu ~ taha ~ otsa ~ külge ~ sisse, -l, -le; ударить об пол ~ об пол vastu põrandat lööma, волны бьются о берег lained löövad kaldale, lained peksavad vastu kallast, запачкаться о стену end seina vastu ära määrima, споткнуться о порог lävel ~ künnisel ~ lävepaku taha ~ lävepaku otsa komistama, вытереть руки о фартук käsi põlle sisse ~ külge pühkima, опереться о спинку стула toolileenile toetuma ~ nõjatuma;
‣ van. aja märkimisel ajal, -l; об эту пору, о сю пору sel ajal, о полночь keskööl; II с предл. п. . objekti märkimisel üle, kohta, eest, -st, -le jt. (ka liitsõnaliselt); спорить о фильме filmi üle vaidlema, сказать несколько слов о чём mille kohta paar ~ mõne sõna ütlema, заботиться о детях laste eest hoolitsema ~ hoolt kandma, предупреждать об опасности ohu eest hoiatama, мечтать о поездке reisist unistama, говорить обо всём kõigest ~ kõige üle rääkima, речь идёт о детях jutt on ~ käib lastest, книга об учёном raamat teadlasest, думать о родителях vanematele mõtlema, плакать о погибших langenuid leinama ~ taga nutma, тоска о близких igatsus omaste järele, на память о встрече kohtumise mälestuseks, лекция о воспитании kasvatusteemaline loeng, законодательство о труде jur. tööseadusandlus, решение о принятии санкций sanktsioonide rakendamise otsus, вопрос о разоружении desarmeerimisküsimus, декрет о мире rahudekreet;
‣ van. suuruse märkimisel -line, -ga, -suurune, -laiune jt.; дом о двух этажах kahekorruseline maja;
◊ палка о двух концах kahe teraga mõõk; биться как рыба об лёд nagu kala kuival visklema ~ olema; бок о бок külg külje kõrval; рука об руку käsikäes
‣ puudutatava eseme märkimisel vastu mida, mille vastu ~ taha ~ otsa ~ külge ~ sisse, -l, -le; ударить об пол ~ об пол vastu põrandat lööma, волны бьются о берег lained löövad kaldale, lained peksavad vastu kallast, запачкаться о стену end seina vastu ära määrima, споткнуться о порог lävel ~ künnisel ~ lävepaku taha ~ lävepaku otsa komistama, вытереть руки о фартук käsi põlle sisse ~ külge pühkima, опереться о спинку стула toolileenile toetuma ~ nõjatuma;
‣ van. aja märkimisel ajal, -l; об эту пору, о сю пору sel ajal, о полночь keskööl; II с предл. п. . objekti märkimisel üle, kohta, eest, -st, -le jt. (ka liitsõnaliselt); спорить о фильме filmi üle vaidlema, сказать несколько слов о чём mille kohta paar ~ mõne sõna ütlema, заботиться о детях laste eest hoolitsema ~ hoolt kandma, предупреждать об опасности ohu eest hoiatama, мечтать о поездке reisist unistama, говорить обо всём kõigest ~ kõige üle rääkima, речь идёт о детях jutt on ~ käib lastest, книга об учёном raamat teadlasest, думать о родителях vanematele mõtlema, плакать о погибших langenuid leinama ~ taga nutma, тоска о близких igatsus omaste järele, на память о встрече kohtumise mälestuseks, лекция о воспитании kasvatusteemaline loeng, законодательство о труде jur. tööseadusandlus, решение о принятии санкций sanktsioonide rakendamise otsus, вопрос о разоружении desarmeerimisküsimus, декрет о мире rahudekreet;
‣ van. suuruse märkimisel -line, -ga, -suurune, -laiune jt.; дом о двух этажах kahekorruseline maja;
◊ палка о двух концах kahe teraga mõõk; биться как рыба об лёд nagu kala kuival visklema ~ olema; бок о бок külg külje kõrval; рука об руку käsikäes
окружить 287a Г сов. → несов. окружать кого-что, кем-чем keda-mida ümbritsema (ka ülek.), ümber ~ sisse piirama, kelle-mille ümber koguma; окружить сад забором aiale tara ümber tegema, aeda taraga ümbritsema, окружить вниманием кого keda tähelepanuga ümbritsema, kelle vastu väga tähelepanelik olema, окружить ребёнка заботой lapse eest igati hoolitsema ~ hoolt kandma, окружить город linna ümber piirama, тесно окружить рассказчика jutuvestja ümber kobaras koos olema, окружить себя единомышленниками enda ümber mõttekaaslasi koondama
присмотреть 239 Г сов. → несов. присматривать
‣ за кем-чем, без доп. kelle järele vaatama ~ valvama, kelle eest hoolt kandma; присмотреть за детьми laste järele vaatama, присмотреть за больным haige eest hoolitsema;
‣ кого-что kõnek. välja vaatama ~ valima; присмотреть себе квартиру endale korterit valmis vaatama ~ valima
‣ за кем-чем, без доп. kelle järele vaatama ~ valvama, kelle eest hoolt kandma; присмотреть за детьми laste järele vaatama, присмотреть за больным haige eest hoolitsema;
‣ кого-что kõnek. välja vaatama ~ valima; присмотреть себе квартиру endale korterit valmis vaatama ~ valima
