[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
Leitud 264 artiklit, väljastan 200
держать 183a Г несов. кого-что, в чём, где hoidma; pidama; держать ложку в руке lusikat käes hoidma, держать дрова в сарае puid kuuris hoidma, держать молоко в холодильнике piima külmkapis hoidma, держать на коленях süles ~ põlvedel hoidma, держать в курсе (дела) кого keda (asjaga) kursis hoidma, держать чью сторону kelle poole hoidma, держать на мушке kirbul hoidma, держать в напряжении pinge all hoidma, грипп держит меня в постели gripp hoiab mind voodis, держи вправо! hoidu ~ hoia paremale! так держать! mer. hoia seda kurssi! держать овец и коров lambaid ja lehmi pidama, держать прислугу teenijaid pidama, держать связь sidet pidama, держать речь kõnet pidama, держать (своё) слово (oma) sõna pidama, держать в памяти meeles pidama, держать в тайне saladuses hoidma ~ pidama, держите под контролем kontrollige, pidage silmas, кто тебя (здесь) держит? kõnek. kes sind (siis) kinni hoiab ~ peab? лёд уже держит jää juba kannab, держать равнение joonduma, держать пари kihla vedama, держать экзамен eksamit andma ~ õiendama ~ sooritama, держать руки по швам käed kõrval ~ tikksirgelt seisma, держать путь suunduma, куда путь держите? kuhu minek? держи его! püüa ~ võta (ta) kinni!
◊ держать в руках кого valitsema kelle üle, keda oma käpa all hoidma; держать себя в руках end vaos hoidma; держать под спудом vaka all hoidma, varjama; держать в узде кого kõnek. vaos hoidma; держать на привязи кого kõnek. keda lõa otsas hoidma; держать под башмаком кого kõnek. tuhvli all hoidma; держать ушки на макушке ~ ухо востро kõnek. kõrvu teritama ~ kikkis hoidma, valvas olema; держать себя как kuidas end üleval pidama, käituma; держать язык за зубами ~ на привязи kõnek. keelt hammaste taga hoidma; держать в чёрном теле kõnek. võõraslapsena kohtlema; держать в ежовых рукавицах kõnek. kõvasti pihus hoidma, raudse käega valitsema; держи карман шире kõnek. ära loodagi, pühi suu puhtaks; держать деньги в кубышке kõnek. raha sukasääres hoidma
◊ держать в руках кого valitsema kelle üle, keda oma käpa all hoidma; держать себя в руках end vaos hoidma; держать под спудом vaka all hoidma, varjama; держать в узде кого kõnek. vaos hoidma; держать на привязи кого kõnek. keda lõa otsas hoidma; держать под башмаком кого kõnek. tuhvli all hoidma; держать ушки на макушке ~ ухо востро kõnek. kõrvu teritama ~ kikkis hoidma, valvas olema; держать себя как kuidas end üleval pidama, käituma; держать язык за зубами ~ на привязи kõnek. keelt hammaste taga hoidma; держать в чёрном теле kõnek. võõraslapsena kohtlema; держать в ежовых рукавицах kõnek. kõvasti pihus hoidma, raudse käega valitsema; держи карман шире kõnek. ära loodagi, pühi suu puhtaks; держать деньги в кубышке kõnek. raha sukasääres hoidma
удержать 183a Г сов. → несов. удерживать
‣ кого-что kinni ~ käes hoida suutma; я еле удержал стакан в руках suutsin vaevalt ~ vaevu klaasi käes hoida (et ei kukuks);
‣ кого-что säilitama, alles ~ alal hoidma, alles jääma; enese käes hoidma, enese kätte jätma; удержать равновесие tasakaalu säilitama, удержать в памяти meeles pidama, удержать в повиновении sõnakuulmises ~ kuulekuses hoidma, удержать за собой endale ~ enda kätte jätma, удержать город linna enda käes hoidma ~ hoida suutma, команда удержала первое место võistkond suutis esikohta säilitada ~ kaitsta;
‣ что (maksmisel) kinni pidama; удержать пять рублей из заработной платы palgast viis rubla kinni pidama;
‣ кого-что, чем, от чего tagasi hoidma (ka ülek.), kinni pidama, peetama; удержать лошадей hobuseid tagasi hoidma, удержать слёзы pisaraid tagasi hoidma, удержать дыхание hinge tagasi hoidma ~ kinni pidama, удержать гнев viha talitsema ~ tagasi hoidma, удержать кого от необдуманного шага kelle mõtlematut sammu ära hoidma, удержать руками kätega kinni hoidma, удержать улыбку naeratust tagasi hoidma, удержать кого дома keda kodus (kinni) hoidma, удержать за руку käest ~ kättpidi tagasi hoidma
‣ кого-что kinni ~ käes hoida suutma; я еле удержал стакан в руках suutsin vaevalt ~ vaevu klaasi käes hoida (et ei kukuks);
‣ кого-что säilitama, alles ~ alal hoidma, alles jääma; enese käes hoidma, enese kätte jätma; удержать равновесие tasakaalu säilitama, удержать в памяти meeles pidama, удержать в повиновении sõnakuulmises ~ kuulekuses hoidma, удержать за собой endale ~ enda kätte jätma, удержать город linna enda käes hoidma ~ hoida suutma, команда удержала первое место võistkond suutis esikohta säilitada ~ kaitsta;
‣ что (maksmisel) kinni pidama; удержать пять рублей из заработной платы palgast viis rubla kinni pidama;
‣ кого-что, чем, от чего tagasi hoidma (ka ülek.), kinni pidama, peetama; удержать лошадей hobuseid tagasi hoidma, удержать слёзы pisaraid tagasi hoidma, удержать дыхание hinge tagasi hoidma ~ kinni pidama, удержать гнев viha talitsema ~ tagasi hoidma, удержать кого от необдуманного шага kelle mõtlematut sammu ära hoidma, удержать руками kätega kinni hoidma, удержать улыбку naeratust tagasi hoidma, удержать кого дома keda kodus (kinni) hoidma, удержать за руку käest ~ kättpidi tagasi hoidma
сохранить 285a Г сов. → несов. сохранять что säilitama, (alal, alles) hoidma; сохранить спокойствие rahu säilitama, rahulikuks jääma, сохранить приоритет prioriteeti ~ esimust säilitama, сохранить рынок maj. turgu säilitama, сохранить право õigust säilitama ~ kaitsma, сохранить за собой право endale õigust jätma, сохранить за собой жилплощадь endale elamispinda alles jätma, сохранить в целости tervena alles hoidma, сохранить мир rahu hoidma, сохранить здоровье tervist hoidma, terveks jääma, сохранить в сердце südames hoidma, сохранить в памяти mäletama, mälestust hoidma, сохранить воспоминание о ком-чём keda-mida mälestuses hoidma, сохранить на память mälestuseks hoidma (näit. pilti), сохранить дистанцию (1) aut. pikivahet hoidma, (2) ülek. distantsi hoidma ~ pidama, сохранить одежду от моли riideid koide eest hoidma ~ kaitsma, сохранить в силе jõus hoidma, сохранить силу jõusse jääma, сохранить равновесие tasakaalu jääma, сохранить присутствие духа enesevalitsemist ~ meelekindlust säilitama, сохранить верность truuks jääma;
◊ сохрани бог ~ боже hoidku jumal; vrd. хранить
◊ сохрани бог ~ боже hoidku jumal; vrd. хранить
хранить 285a Г несов. кого-что, в чём (alal) hoidma, säilitama, talletama, pidama; хранить тайну saladust hoidma, хранить в тайне salajas pidama, saladuses hoidma, хранить молчание vait ~ vakka olema, хранить в памяти meeles pidama, mitte unustama, хранить спокойствие rahu säilitama, хранить память о ком kelle mälestust hoidma, хранить здоровье tervist hoidma, хранить старые письма vanu kirju alles hoidma, хранить предания uskumusi alal ~ elavana hoidma, хранить обычаи tavasid ~ kombeid elavana hoidma, tavadest ~ kommetest kinni pidama, хранить в сердце südames kandma, хранить деньги в сбербанке raha hoiupangas hoidma;
◊ хранить как зеницу ока nagu silmatera hoidma; vrd. сохранить
◊ хранить как зеницу ока nagu silmatera hoidma; vrd. сохранить
беречь 379 Г несов. кого-что, от чего hoidma, säästma keda-mida, kaitsma; säilitama; беречь каждую копейку iga kopikat hoidma, беречь здоровье tervist hoidma, беречь от простуды külma eest kaitsma, беречь людей inimesi hoidma ~ säästma, беречь народное добро rahva vara hoidma, беречь время aega säästma;
◊ беречь как зеницу ока hoidma nagu (oma) silmatera
◊ беречь как зеницу ока hoidma nagu (oma) silmatera
сберечь 379 Г сов. → несов. сберегать кого-что (alles) hoidma, säilitama; kokku hoidma, säästma; сберечь деньги raha alles hoidma, сберечь здоровье tervist hoidma ~ säästma, сберечь от порчи riknemast hoidma, сберечь в памяти meeles pidama, сберечь яблони от мороза õunapuid külma eest kaitsma, сберечь копейку kopikat kokku hoidma
придержать 183a Г сов. → несов. придерживать
‣ кого-что (kergelt) toetama ~ kinni hoidma; (pisut) tagasi hoidma; придержать шляпу рукой kaabut käega (kergelt) kinni hoidma, придержать лошадей hobuseid tagasi hoidma, придержать шаг sammu aeglustama;
‣ что kõnek. (mõnda aega) alles ~ varuks hoidma, käibele ~ käiku mitte laskma; придержать товар kaupa (veel) mitte müügile laskma, придержать деньги к отпуску raha puhkuse jaoks hoidma;
◊ придержать ~ придерживать язык kõnek. keelt hammaste taga hoidma, suud pidama
‣ кого-что (kergelt) toetama ~ kinni hoidma; (pisut) tagasi hoidma; придержать шляпу рукой kaabut käega (kergelt) kinni hoidma, придержать лошадей hobuseid tagasi hoidma, придержать шаг sammu aeglustama;
‣ что kõnek. (mõnda aega) alles ~ varuks hoidma, käibele ~ käiku mitte laskma; придержать товар kaupa (veel) mitte müügile laskma, придержать деньги к отпуску raha puhkuse jaoks hoidma;
◊ придержать ~ придерживать язык kõnek. keelt hammaste taga hoidma, suud pidama
соблюдать 169a Г несов. → сов. соблюсти что järgima mida, kinni pidama millest, täitma, hoidma; соблюдать диету dieeti pidama, соблюдать очередь järjekorrast kinni pidama, соблюдать срок tähtajast ~ tähtpäevast kinni pidama, соблюдать закон seadusest kinni pidama, seadust järgima ~ täitma, соблюдать правила уличного движения liikluseeskirju järgima ~ täitma, соблюдать правила приличия sündsusreeglitest kinni pidama, соблюдать правила juhiseid ~ eeskirju järgima, juhistest ~ eeskirjadest kinni pidama, juhiste järgi toimima, соблюдать обязательство jur. kohustist täitma, соблюдать дисциплину korrast kinni pidama, distsipliini hoidma, соблюдать порядок (hea)korda hoidma, соблюдать чистоту puhtust hoidma ~ pidama, соблюдать тишину vaikust hoidma, соблюдать дистанцию (1) aut. pikivahet hoidma, (2) ülek. distantsi hoidma ~ pidama, соблюдать осторожность ettevaatlik olema, соблюдать интересы государства riigi huve silmas pidama
содержать 183a Г несов.
‣ кого-что ülal pidama, toitma, elatama; содержать семью peret ~ perekonda ülal pidama ~ toitma, содержать себя elatuma;
‣ hoidma, pidama; содержать под арестом vahi all hoidma ~ pidama, содержать в тюрьме vangis hoidma ~ pidama, содержать в чистоте puhas ~ puhtana hoidma, содержать в порядке korras hoidma ~ pidama, содержать хо зяйство в порядке majapidamist korras hoidma ~ pidama, содержать скот loomi pidama;
‣ что sisaldama; содержать в себе sisaldama, морковь содержит витамины porgand sisaldab vitamiine
‣ кого-что ülal pidama, toitma, elatama; содержать семью peret ~ perekonda ülal pidama ~ toitma, содержать себя elatuma;
‣ hoidma, pidama; содержать под арестом vahi all hoidma ~ pidama, содержать в тюрьме vangis hoidma ~ pidama, содержать в чистоте puhas ~ puhtana hoidma, содержать в порядке korras hoidma ~ pidama, содержать хо зяйство в порядке majapidamist korras hoidma ~ pidama, содержать скот loomi pidama;
‣ что sisaldama; содержать в себе sisaldama, морковь содержит витамины porgand sisaldab vitamiine
поберечь 379 Г сов. кого-что, от чего hoidma; (mõneks ajaks) hoole alla võtma; поберечь здоровье tervist hoidma, поберечь себя end hoidma, поберечь чужие вещи teiste asjadel silma peal hoidma
уберечь 379 Г сов. → несов. уберегать кого-что, от кого-чего alles ~ alal hoidma; (tervena, puutumatuna) säilitama; kelle-mille eest hoidma ~ kaitsma; уберечь ребёнка от простуды last külmetuse eest ~ külmetamast hoidma, уберечь кого от клеветы keda laimu eest kaitsma, уберечь от сырости niiskumast hoidma, уберечь сено от дождя heina vihma eest kaitsma, уберечь вещи от моли asju koide eest hoidma
оберегать 169a Г несов. → сов. оберечь кого-что, от кого-чего kaitsma kelle-mille eest, (eemale) hoidma keda kellest-millest; оберегать детей от опасности lapsi ohtude eest kaitsma, оберегать кого от забот keda muredest säästma, kellest mured eemal hoidma, оберегать государственную собственность riigivara hoidma ~ kaitsma, оберегать лицо от солнца nägu päikese eest hoidma
передержать 183a Г сов. → несов. передерживать что
‣ fot. ülesäritama; передержать снимок võtet ülesäritama;
‣ liiga kaua ~ üle aja hoidma ~ pidama, liighoidma, üle hoidma; передержать пирожки в печке pirukaid liiga kaua ahjus hoidma
‣ fot. ülesäritama; передержать снимок võtet ülesäritama;
‣ liiga kaua ~ üle aja hoidma ~ pidama, liighoidma, üle hoidma; передержать пирожки в печке pirukaid liiga kaua ahjus hoidma
поддерживать 168a Г несов. → сов. поддержать
‣ кого-что toetama (ka ülek.); поддерживать под руку kaenla alt toetama, поддерживать родителей vanemaid (näit. aineliselt) toetama, поддерживать предложение ettepanekut toetama, поддерживать кандидатуру kandidatuuri toetama, поддерживать огнём sõj. tulega toetama;
‣ что (ülal) hoidma, pidama; поддерживать огонь в печке tuld ahjus hoidma ~ mitte kustuda laskma, поддерживать порядок korda hoidma ~ pidama, поддерживать чистоту puhtust hoidma ~ pidama, поддерживать разговор juttu ülal hoidma, поддерживать переписку kirjavahetust pidama (mitte katkeda lastes), поддерживать компанию kõnek. kampa ~ kambameheks jääma
‣ кого-что toetama (ka ülek.); поддерживать под руку kaenla alt toetama, поддерживать родителей vanemaid (näit. aineliselt) toetama, поддерживать предложение ettepanekut toetama, поддерживать кандидатуру kandidatuuri toetama, поддерживать огнём sõj. tulega toetama;
‣ что (ülal) hoidma, pidama; поддерживать огонь в печке tuld ahjus hoidma ~ mitte kustuda laskma, поддерживать порядок korda hoidma ~ pidama, поддерживать чистоту puhtust hoidma ~ pidama, поддерживать разговор juttu ülal hoidma, поддерживать переписку kirjavahetust pidama (mitte katkeda lastes), поддерживать компанию kõnek. kampa ~ kambameheks jääma
держаться 183 Г несов.
‣ за кого-что, чем, чего kinni hoidma ~ pidama; hoidma, hoiduma; держаться друг за друга teineteisest ~ üksteisest kinni hoidma, держаться за руку käest kinni hoidma, держаться строгих правил rangetest reeglitest kinni pidama, держаться в стороне kõrvale hoid(u)ma, держаться правой стороны paremat kätt ~ paremale hoid(u)ma, держаться особняком omaette olema, teistest kõrvale hoid(u)ma;
‣ на ком-чём, без доп. püsima; едва держаться на ногах vaevu jalul püsima, держаться на воде vee peal püsima, всё хозяйство держалось на матери kogu majapidamine püsis üksnes ema õlul, у больного второй день держится высокая температура haigel püsib teist päeva kõrge palavik;
‣ vastu pidama; держаться до прибытия подкрепления abiväe ~ toetuse saabumiseni vastu pidama, держись! pea vastu!
‣ käituma; держаться уверенно enesekindlalt käituma;
‣ страд. к держать;
◊ держаться на волоске ~ на нитке ~ на ниточке juuksekarva otsas rippuma; в чём (только) душа держится kuidas (tal) hing sees seisab
‣ за кого-что, чем, чего kinni hoidma ~ pidama; hoidma, hoiduma; держаться друг за друга teineteisest ~ üksteisest kinni hoidma, держаться за руку käest kinni hoidma, держаться строгих правил rangetest reeglitest kinni pidama, держаться в стороне kõrvale hoid(u)ma, держаться правой стороны paremat kätt ~ paremale hoid(u)ma, держаться особняком omaette olema, teistest kõrvale hoid(u)ma;
‣ на ком-чём, без доп. püsima; едва держаться на ногах vaevu jalul püsima, держаться на воде vee peal püsima, всё хозяйство держалось на матери kogu majapidamine püsis üksnes ema õlul, у больного второй день держится высокая температура haigel püsib teist päeva kõrge palavik;
‣ vastu pidama; держаться до прибытия подкрепления abiväe ~ toetuse saabumiseni vastu pidama, держись! pea vastu!
‣ käituma; держаться уверенно enesekindlalt käituma;
‣ страд. к держать;
◊ держаться на волоске ~ на нитке ~ на ниточке juuksekarva otsas rippuma; в чём (только) душа держится kuidas (tal) hing sees seisab
подержать 183a Г сов. кого-что (mõnda aega, enda käes) hoidma ~ pidama; подержать окна открытыми aknaid (veidi aega) lahti hoidma, подержать детей дома lapsi (mõnda aega) kodus hoidma, подержать руки над головой käsi pea kohal hoidma, подержать собаку (mõnda aega) koera pidama
предотвратить 296a Г сов. → несов. предотвращать что ära hoidma, ennetama; предотвратить войну sõda ära hoidma, предотвратить пожар tulekahju ära hoidma
попридержать 183a Г сов.
‣ кого-что kõnek. (veidi) kinni ~ tagasi hoidma; (kergelt) toetama; попридержать лошадей hobuseid pisut tagasi hoidma;
‣ что madalk. (mõnda aega) mitte kulutama ~ välja andma, kokku hoidma; попридержать денежки raha (mõnda aega) mitte kulutama;
◊ попридержать язык kõnek. keelt hammaste taga hoidma ~ pidama
‣ кого-что kõnek. (veidi) kinni ~ tagasi hoidma; (kergelt) toetama; попридержать лошадей hobuseid pisut tagasi hoidma;
‣ что madalk. (mõnda aega) mitte kulutama ~ välja andma, kokku hoidma; попридержать денежки raha (mõnda aega) mitte kulutama;
◊ попридержать язык kõnek. keelt hammaste taga hoidma ~ pidama
приберечь 379 Г сов. → несов. приберегать что, на что, для кого-чего alles ~ tagavaraks hoidma; приберечь деньги на лето raha suveks hoidma ~ säästma, приберечь место для кого kellele kohta hoidma
придерживаться 168 Г несов.
‣ за что (kergelt) kinni hoidma millest, kergelt toetuma millele; придерживаться за перила käsipuust kinni hoidma;
‣ чего ülek. järgima, kinni pidama; придерживаться каких убеждений millistest põhimõtetest kinni pidama, mis meelt olema, придерживаться какого мнения millisel arvamusel olema, mida arvama, придерживаться правильного курса õiget kurssi hoidma ~ järgima, õigest kursist kinni pidama;
‣ чего hoiduma mille poole ~ mille ligidale; придерживаться правой стороны paremal pool käima, end paremale ~ paremat kätt hoidma;
‣ страд. к придерживать;
◊ придерживаться золотой середины kuldset keskteed silmas pidama; придерживаться золотого правила kuldsest reeglist kinni pidama
‣ за что (kergelt) kinni hoidma millest, kergelt toetuma millele; придерживаться за перила käsipuust kinni hoidma;
‣ чего ülek. järgima, kinni pidama; придерживаться каких убеждений millistest põhimõtetest kinni pidama, mis meelt olema, придерживаться какого мнения millisel arvamusel olema, mida arvama, придерживаться правильного курса õiget kurssi hoidma ~ järgima, õigest kursist kinni pidama;
‣ чего hoiduma mille poole ~ mille ligidale; придерживаться правой стороны paremal pool käima, end paremale ~ paremat kätt hoidma;
‣ страд. к придерживать;
◊ придерживаться золотой середины kuldset keskteed silmas pidama; придерживаться золотого правила kuldsest reeglist kinni pidama
продержать 183a Г сов. кого-что где (teatud aeg v. ajani) pidama ~ hoidma kus; продержать ребёнка час на руках tund aega last süles hoidma, продержать кого долго в больнице keda kaua aega haiglas hoidma, продержать у себя enda käes hoidma ~ pidama
скрыть 347a Г сов. → несов. скрывать кого-что, от кого-чего varjama, (ära) peitma; saladuses hoidma; скрыть своё волнение oma erutust varjama, скрыть свой гнев oma viha varjama, скрыть свою радость rõõmu enesesse peitma ~ endas hoidma, скрыть беглеца põgenikule ~ jooksikule pelgupaika andma, скрыть свои намерения oma kavatsusi salajas hoidma
увиливать 168b Г несов. → сов. увильнуть от кого-чего kõnek. (kõrvale) põiklema (ka ülek.), puiklema, keerutama, kõrvale hoidma ~ hiilima, laveerima, vingerdama; увиливать от выполнения поручения ülesande täitmisest kõrvale hoidma, увиливать от ответственности vastutusest kõrvale hiilima, увиливать от работы viilima, tööst kõrvale hoidma
сдержать 183a Г сов. → несов. сдерживать
‣ что vastu pidama; сдержать натиск противника vastase survele vastu pidama, сдержать напор воды vee survele vastu pidama;
‣ кого-что aeglustama, pidurdama; сдержать шаг sammu aeglustama;
‣ кого-что tagasi ~ vaos hoidma, talitsema, ohjeldama, hillitsema; сдержать слёзы pisaraid tagasi hoidma, сдержать лошадей hobuseid tagasi hoidma, сдержать порыв гнева vihapurset ohjeldama, сдерживать себя end vaos ~ tagasi hoidma, end talitsema ~ ohjeldama;
‣ что pidama; сдержать слово sõna pidama, сдержать клятву tõotust ~ vannet pidama
‣ что vastu pidama; сдержать натиск противника vastase survele vastu pidama, сдержать напор воды vee survele vastu pidama;
‣ кого-что aeglustama, pidurdama; сдержать шаг sammu aeglustama;
‣ кого-что tagasi ~ vaos hoidma, talitsema, ohjeldama, hillitsema; сдержать слёзы pisaraid tagasi hoidma, сдержать лошадей hobuseid tagasi hoidma, сдержать порыв гнева vihapurset ohjeldama, сдерживать себя end vaos ~ tagasi hoidma, end talitsema ~ ohjeldama;
‣ что pidama; сдержать слово sõna pidama, сдержать клятву tõotust ~ vannet pidama
чистота 53 С ж. неод. (без мн. ч.) puhtus (ka ülek.); чистота воды vee puhtus, чистота произвношения häälduse puhtus, чистота обработки töötlemispuhtus, töötluspuhtus, чистота строгания hööveldussiledus, чистота поверхности pinnasiledus, чистота цвета füüs. värvusküllastus, värvuspuhtus, душевная чистота hingepuhtus, моральная чистота moraalipuhtus, moraalne puhtus, соблюдать чистоту puhtust hoidma ~ pidama, поддерживать чистоту в помещениях ruumides puhtust hoidma ~ pidama, охранять чистоту родного языка emakeele puhtust hoidma, навести чистоту korda ~ puhtaks tegema, содержать в чистоте puhta ~ korras hoidma, сверкать ~ сиять чистотой ~ от чистоты puhtusest särama ~ hiilgama ~ läikima
схоронить II 305a Г сов. кого-что van. madalk. peitma, varjama, peidus ~ varjul hoidma; (salajas) hoidma; схоронить вещи asju peidus hoidma; vrd. хоронить II
додерживать 168a Г несов. → сов. додержать кого-что, до чего (mingi ajani v. tagajärjeni) hoidma ~ pidama; додерживать в клетке до лета suveni puuris hoidma
наэкономить 280 Г сов. что, чего kõnek. (mingit hulka) kokku hoidma ~ säästma; наэкономить сырья toorainet kokku hoidma
нянчить 271a (повел. накл. нянчи) Г несов. кого (last) hoidma,(laste) järele vaatama; нянчить внучат lapselapsi hoidma
сдержаться 183 Г сов. → несов. сдерживаться от чего end vaos ~ tagasi hoidma, end talitsema ~ ohjeldama; сдержаться от слёз pisaraid tagasi hoidma
стеречь 379 Г несов. кого-что
‣ hoidma, valvama; стеречь стадо karja hoidma ~ valvama, стеречь дом maja valvama, стеречь границу piiri valvama, стеречь арестанта vahialust valvama, стеречь чей сон kelle und valvama;
‣ varitsema; стеречь медведя karu varitsema
‣ hoidma, valvama; стеречь стадо karja hoidma ~ valvama, стеречь дом maja valvama, стеречь границу piiri valvama, стеречь арестанта vahialust valvama, стеречь чей сон kelle und valvama;
‣ varitsema; стеречь медведя karu varitsema
цацкаться 164 Г несов. с кем madalk. halv. keda pillitama, illitama, hellitama, pilpa peal hoidma, toputama, poputama, roosa vati sees hoidma
экономить 277 Г несов. что, на чём, в чём kokku hoidma, säästma, kokkuhoidlikult kulutama ~ kasutama ~ ümber käima; экономить на питании kõhu kõrvalt ~ toidu pealt kokku hoidma, экономить деньги raha kokku hoidma, экономить силы jõudu säästma; vrd. сэкономить
предохранить 285a Г сов. → несов. предохранять кого-что от кого-чего kaitsma, ära hoidma; предохранить от заразы nakkuse vastu kaitsma, предохранить от повреждения vigastamast hoidma, предохранить семена от порчи seemne(te) riknemist ära hoidma ~ vältima
смирить 285a Г сов. → несов. смирять кого-что liter. vaigistama, rahustama, taltsutama, ohjeldama, vaos hoidma, maha suruma, vaibutama, kuuletuma panema, alistama; смирить свой гнев oma viha taltsutama ~ talitsema, смирить непокорных tõrksaid taltsutama, смирить свою гордость oma uhkust alla suruma, oma uhkusest võitu saama, смирить свои чувства oma tundeid vaos hoidma
терроризировать 171a Г сов. и несов. кого-что, чем terroriseerima (kõnek. ka ülek.), vägivallatsema, vägivalda tarvitama, hirmu ~ hirmuvalitsuse ~ vägivalla(valitsuse) all hoidma; терроризировать всех своим поведением oma käitumisega kõiki terroriseerima ~ hirmu all hoidma
тиранствовать 171b Г несов. над кем-чем kõnek. türanniseerima, türannina valitsema ~ kohtlema, türannitsema, hirmu(valitsuse) all hoidma; тиранствовать над семьёй perekonda türanniseerima ~ hirmu(valitsuse) all hoidma
жалеть 229b Г несов.
‣ кого-что, о ком-чём kahju olema kellest-millest, haletsema keda-mida; kahetsema mida; я жалею её mul on temast kahju, жалеть о потерянном времени kaotatud ajast kahju olema kellel, я жалею, что не женат kahju, et ma ei ole abielus, жалеть сирот orbe haletsema, жалеть о прошедшей молодости kadunud noorust taga nutma ~ taga kahetsema;
‣ кого-что hoidma, säästma keda-mida, hoolima kellest-millest; жалеть себя end hoidma ~ säästma, работать не жалея сил jõudu säästmata töötama; vrd. пожалеть
‣ кого-что, о ком-чём kahju olema kellest-millest, haletsema keda-mida; kahetsema mida; я жалею её mul on temast kahju, жалеть о потерянном времени kaotatud ajast kahju olema kellel, я жалею, что не женат kahju, et ma ei ole abielus, жалеть сирот orbe haletsema, жалеть о прошедшей молодости kadunud noorust taga nutma ~ taga kahetsema;
‣ кого-что hoidma, säästma keda-mida, hoolima kellest-millest; жалеть себя end hoidma ~ säästma, работать не жалея сил jõudu säästmata töötama; vrd. пожалеть
курс 1 С м. неод.
‣ kurss (suund; maj. väärtpaberite börsihind; ka ülek.); встречный курс mer. vastaskurss, посадочный курс lenn. maandumiskurss, политический курс poliitika suund ~ kurss, курс следования liikumissuund, kurss, прокладывать курс kurssi võtma ~ seadma, следовать каким курсом millisel kursil sõitma ~ olema ~ liikuma, лечь ~ ложиться на курс kursile asuma, взять курс на что millele, kuhu suunda ~ kurssi võtma, suunduma, взять курс на юг kurssi lõunasse võtma, курс на индустриализацию rasketööstuse arendamise suund, курс на разрядку международной напряжённости suund rahvusvahelise pinge lõdvendusele, идти прежним курсом endist suunda hoidma, курс валюты maj. vääringu ~ valuuta kurss;
‣ kursus; курс истории ajalookursus, читать курс литературы kirjanduskursust lugema, курс средней школы keskkoolikursus, курс лекций по физике füüsikakursus, -loengud, учиться на первом курсе esimesel kursusel olema, отчислить с третьего курса kolmandalt kursuselt eksmatrikuleerima;
‣ курсы мн. ч. kursus(ed) (lühiajalised õpingud); подготовительные курсы ettevalmistuskursused, курсы повышения квалификации kvalifikatsioonikursus(ed), täienduskursus(ed), kutseoskuse kursus, курсы усовершенствования учителей õpetajate täienduskursus(ed), курсы кройки и шитья õmbluskursused, окончить курсы стенографистов kiirkirjakursusi lõpetama;
‣ med. (ravi)kuur; курс водолечения vesiravikuur, пройти курс лечения ravikuuri läbi tegema;
◊ быть в курсе чего millega kursis olema; входить ~ войти в курс чего ennast millega kurssi viima; держать в курсе чего кого keda millega kursis hoidma
‣ kurss (suund; maj. väärtpaberite börsihind; ka ülek.); встречный курс mer. vastaskurss, посадочный курс lenn. maandumiskurss, политический курс poliitika suund ~ kurss, курс следования liikumissuund, kurss, прокладывать курс kurssi võtma ~ seadma, следовать каким курсом millisel kursil sõitma ~ olema ~ liikuma, лечь ~ ложиться на курс kursile asuma, взять курс на что millele, kuhu suunda ~ kurssi võtma, suunduma, взять курс на юг kurssi lõunasse võtma, курс на индустриализацию rasketööstuse arendamise suund, курс на разрядку международной напряжённости suund rahvusvahelise pinge lõdvendusele, идти прежним курсом endist suunda hoidma, курс валюты maj. vääringu ~ valuuta kurss;
‣ kursus; курс истории ajalookursus, читать курс литературы kirjanduskursust lugema, курс средней школы keskkoolikursus, курс лекций по физике füüsikakursus, -loengud, учиться на первом курсе esimesel kursusel olema, отчислить с третьего курса kolmandalt kursuselt eksmatrikuleerima;
‣ курсы мн. ч. kursus(ed) (lühiajalised õpingud); подготовительные курсы ettevalmistuskursused, курсы повышения квалификации kvalifikatsioonikursus(ed), täienduskursus(ed), kutseoskuse kursus, курсы усовершенствования учителей õpetajate täienduskursus(ed), курсы кройки и шитья õmbluskursused, окончить курсы стенографистов kiirkirjakursusi lõpetama;
‣ med. (ravi)kuur; курс водолечения vesiravikuur, пройти курс лечения ravikuuri läbi tegema;
◊ быть в курсе чего millega kursis olema; входить ~ войти в курс чего ennast millega kurssi viima; держать в курсе чего кого keda millega kursis hoidma
рука 78 С ж. неод.
‣ käsi (ka ülek.); левая рука vasak ~ pahem käsi, kurakäsi, поднять руки käsi tõstma (ka ülek.), пожать руку кому kelle ~ kellel kätt suruma, по правую руку paremat kätt, paremal pool, перчатки не по руке sõrmkindad ei ole parajad, все руки заняты mõlemad käed on kinni, эта книга у кого-то на руках see raamat on kellegi käes ~ kellelegi välja antud, снять с руки кольцо sõrmust käest ~ sõrmest ära võtma, взять ребёнка на руки last sülle võtma, гулять под руку käe alt kinni ~ käevangus jalutama, руками не трогать mitte puutuda, переписать от руки käsitsi ümber kirjutama, играть в четыре руки neljal käel (klaverit) mängima, вот (тебе) моя рука minu käsi selle peale, в трое рук делать что kolmekesi tegema mida, выронить из рук (käest) maha pillama, взяться за руки käest kinni võtma, вести за руку кого keda kättpidi talutama, передать в собственные руки isiklikult kätte ~ üle andma, руки вверх! (1) käed üles, (2) käed ülal! руки перед грудью! käed rinnal!, руки за голову! käed kuklal!, руки на голову! käed pealael!, руки на пояс! käed puusal!, рабочие руки ülek. töökäed, опытная рука врача arsti vilunud käsi, умелые руки osavad käed, заботливые руки hoolitsevad käed;
‣ (без мн. ч.) käekiri; allkiri; неразборчивая рука mitteloetav käekiri, подделать чью руку kelle allkirja järele tegema ~ võltsima, приложить руку (1) к чему, под чем van. oma allkirja andma, kätt alla panema, (2) к чему ülek. kätt mängu panema;
◊ лёгкая рука у кого kellel on ~ oli hea ~ õnnelik käsi; правая рука (у) кого, чья kelle parem ~ teine käsi olema; своя рука kõnek. omamees, omainimene; твёрдая рука raudne ~ kõva käsi; золотые руки kuldsed käed; руки коротки у кого kõnek. kelle võim ei ulatu milleni, käed ei küüni milleni, kuhu, hammas ei hakka peale millele, kellel ei ole voli milleks, kelle jõud ~ jaks ei käi üle millest; большой руки kõnek. kangemat ~ suuremat ~ esimest sorti; средней руки kõnek. keskpärane; не рука, не с руки кому, что, с инф. kõnek. (1) kellel-millel ei ole mõtet, (2) ei kõlba, ei sobi, ei passi; из вторых ~ третьих рук teiste suust ~ käest, vahetalitaja kaudu; из первых рук kelle enda käest, algallikast; на живую руку kõnek. ülepeakaela, rutakalt, nagu ratsahobuse seljast; на скорую руку kõnek. (1) kibekähku, pikka pidu pidamata, ilma pikemata, (2) ülepeakaela, pilla-palla tegema, nagu ratsahobuse seljast; на широкую руку kõnek. helde käega, heldekäeliselt, suurejooneliselt; под весёлую руку kõnek. lõbusas ~ heas tujus (olles); под горячую руку kõnek. vihaga, südametäiega, tulist viha täis (olles), ärritatuna; тяжёл ~ тяжела на руку kõnek. valusa käega olema, kellel on valus käsi; нечист на руку kõnek. kelle käed pole puhtad, kellel on pikad näpud; рука об руку käsikäes, ühisel jõul ja nõul; не покладая рук käsi rüppe panemata, usinasti, kätele puhkust andmata; положа руку на сердце kõnek. kätt südamele pannes; сидеть сложа руки käed rüpes istuma; сон в руку unenägu läks ~ on läinud täide; чужими руками жар загребать kõnek. teiste turjal ~ nahal liugu laskma, võõraste pükstega tules istuma, teistel kastaneid tulest välja tuua laskma; с пустыми руками tühjade kätega, palja käega; на руках чьих, у кого (1) kelle hoole all ~ hooldada, (2) kelle käsutuses ~ käsutada; на руку кому kõnek. kellele sobima ~ passima ~ meeltmööda olema; как без рук без кого-чего kõnek. kelleta-milleta pigis ~ hädas ~ plindris olema, mitte midagi peale hakata oskama; бить ~ ударять ~ ударить по рукам kõnek. käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama; брать ~ взять голыми руками кого kellest paljaste kätega ~ vaevata jagu ~ võitu saama; брать ~ взять в руки кого kõnek. keda käsile võtma; брать ~ взять себя в руки end kätte ~ kokku võtma; греть руки на чём kõnek. kelle-mille arvel kasu lõikama, (vahelt)kasu lõikama, matti võtma; гулять по рукам kõnek. käest kätte käima; давать ~ дать руку на отсечение kõnek. (oma) pead pandiks anda võima, mürki võtta võima; давать ~ дать волю рукам kõnek. (1) kätele vaba voli andma, (2) käsi ligi ~ külge ajama; давать ~ дать по рукам кому kõnek. kellele näppude pihta andma; давать ~ дать козырь в руки кому kõnek. kellele trumpi kätte andma; держать в руках кого keda oma käpa all hoidma, valitsema kelle üle; держать себя в руках end vaos hoidma; держать руку кого, чью kõnek. kelle poolt olema ~ kelle poole hoidma, keda pooldama ~ toetama; играть на руку кому kellele mida kätte mängima, kellele kasu tooma; иметь руку seljatagust omama; ломать руки käsi ringutama, meeleheitel olema; марать ~ замарать руки kõnek. (oma) käsi määrima; махнуть рукой на кого-что kelle-mille peale käega lööma; мозолить руки kõnek. käsi rakku töötama, töötama nii, et veri küünte all; набивать ~ набить руку на чём milles kätt harjutama, mida käe sisse saama; накладывать ~ наложить руку на что millele käppa peale panema; накладывать ~ наложить на себя руки kõnek. kätt oma elu külge panema, vabasurma minema; не класть ~ не положить охулки на руку kõnek. omakasu peal väljas olema; носить на руках кого keda kätel kandma; отбиваться руками и ногами от чего kõnek. millele käte ja jalgadega vastu sõdima, sõrgu vastu ajama; отбиваться ~ отбиться от рук kõnek. käest ära ~ ülekäte ~ ulakaks minema; плыть в руки кому kellele sülle langema; подписываться ~ подписаться обеими руками под чем millele kahe käega alla kirjutama; поднимать ~ поднять руку на кого kelle vastu kätt tõstma; попасться под руку кому kellele ette ~ kätte juhtuma, pihku sattuma; пройти между рук у кого kelle käte vahelt välja libisema, ära lipsama; протягивать ~ протянуть руку помощи кому kellele abistavat kätt ulatama; проходить ~ пройти через чьи руки kelle kätest ~ käe alt läbi käima; разводить ~ развести руками käsi laiutama ~ lahutama ~ laotama; развязывать ~ развязать себе руки vaba voli saama, vabu käsi saama; оторвать с руками что kõnek. mida lausa käte vahelt ära kiskuma ~ nabima, minema nagu värsked saiad; связывать ~ связать руки кому keda käsist siduma; связывать ~ связать по рукам и ногам кого kõnek. keda käsist ja jalust ~ käsist-jalust siduma; смотреть ~ глядеть из чьих рук kõnek. kelle pilli järgi tantsima, kelle tahtmist tegema ~ kelle tahtmist mööda tegema ~ talitama; всплеснуть руками kahte kätt ~ käsi kokku lööma; сходить ~ сойти с рук (1) кому terve nahaga pääsema, puhtalt välja tulema , (2) millega (õnnelikult) maha saama; ухватываться ~ ухватиться обеими руками за что kõnek. millest kahe käega ~ küünte ja hammastega kinni haarama; рука не дрогнет ~ не дрогнула у кого kelle käsi ei väärata ~ ei värise ~ ei vääratanud ~ ei värisenud, kes ei kohku ~ ei kohkunud tagasi; рука не поднимается ~ не поднимется у кого (1) на кого käsi ei tõuse kelle vastu, (2) с инф. kellel käsi ei tõuse ~ ei ole südant milleks; руки не доходят у кого, до кого-чего kellel ei ole ~ kes ei saa milleks mahti; руки опускаются ~ опустились у кого kelle käed vajuvad ~ vajusid rüppe; сбывать ~ сбыть с рук кого-что kõnek. (1) kellest-millest lahti saama, (2) keda-mida maha kupeldama ~ müüma ~ ärima; с лёгкой руки кого, чьей kõnek. kui kes on ~ oli otsa lahti teinud; под рукой kõnek. käeulatuses, käepärast; как рукой сняло kõnek. nagu käega ~ peoga pühitud; рукой подать kõnek. siinsamas, kiviga visata, kiviviske kaugusel; мастер на все руки meister ~ mees iga asja peale; из рук валиться kõnek. käest pudenema, viltu vedama; дело чьих рук kelle kätetöö; руки чешутся у кого kõnek. (1) kelle käed sügelevad, (2) на что, с инф. kelle käed kibelevad; умереть на чьих руках kelle käte vahel surema; из рук вон плохо kõnek. hullemini enam ei saa, hullem olla ei saagi, päris halb ~ halvasti; просить чьей руки kelle kätt paluma; предложить руку и сердце kätt ja südant pakkuma
‣ käsi (ka ülek.); левая рука vasak ~ pahem käsi, kurakäsi, поднять руки käsi tõstma (ka ülek.), пожать руку кому kelle ~ kellel kätt suruma, по правую руку paremat kätt, paremal pool, перчатки не по руке sõrmkindad ei ole parajad, все руки заняты mõlemad käed on kinni, эта книга у кого-то на руках see raamat on kellegi käes ~ kellelegi välja antud, снять с руки кольцо sõrmust käest ~ sõrmest ära võtma, взять ребёнка на руки last sülle võtma, гулять под руку käe alt kinni ~ käevangus jalutama, руками не трогать mitte puutuda, переписать от руки käsitsi ümber kirjutama, играть в четыре руки neljal käel (klaverit) mängima, вот (тебе) моя рука minu käsi selle peale, в трое рук делать что kolmekesi tegema mida, выронить из рук (käest) maha pillama, взяться за руки käest kinni võtma, вести за руку кого keda kättpidi talutama, передать в собственные руки isiklikult kätte ~ üle andma, руки вверх! (1) käed üles, (2) käed ülal! руки перед грудью! käed rinnal!, руки за голову! käed kuklal!, руки на голову! käed pealael!, руки на пояс! käed puusal!, рабочие руки ülek. töökäed, опытная рука врача arsti vilunud käsi, умелые руки osavad käed, заботливые руки hoolitsevad käed;
‣ (без мн. ч.) käekiri; allkiri; неразборчивая рука mitteloetav käekiri, подделать чью руку kelle allkirja järele tegema ~ võltsima, приложить руку (1) к чему, под чем van. oma allkirja andma, kätt alla panema, (2) к чему ülek. kätt mängu panema;
◊ лёгкая рука у кого kellel on ~ oli hea ~ õnnelik käsi; правая рука (у) кого, чья kelle parem ~ teine käsi olema; своя рука kõnek. omamees, omainimene; твёрдая рука raudne ~ kõva käsi; золотые руки kuldsed käed; руки коротки у кого kõnek. kelle võim ei ulatu milleni, käed ei küüni milleni, kuhu, hammas ei hakka peale millele, kellel ei ole voli milleks, kelle jõud ~ jaks ei käi üle millest; большой руки kõnek. kangemat ~ suuremat ~ esimest sorti; средней руки kõnek. keskpärane; не рука, не с руки кому, что, с инф. kõnek. (1) kellel-millel ei ole mõtet, (2) ei kõlba, ei sobi, ei passi; из вторых ~ третьих рук teiste suust ~ käest, vahetalitaja kaudu; из первых рук kelle enda käest, algallikast; на живую руку kõnek. ülepeakaela, rutakalt, nagu ratsahobuse seljast; на скорую руку kõnek. (1) kibekähku, pikka pidu pidamata, ilma pikemata, (2) ülepeakaela, pilla-palla tegema, nagu ratsahobuse seljast; на широкую руку kõnek. helde käega, heldekäeliselt, suurejooneliselt; под весёлую руку kõnek. lõbusas ~ heas tujus (olles); под горячую руку kõnek. vihaga, südametäiega, tulist viha täis (olles), ärritatuna; тяжёл ~ тяжела на руку kõnek. valusa käega olema, kellel on valus käsi; нечист на руку kõnek. kelle käed pole puhtad, kellel on pikad näpud; рука об руку käsikäes, ühisel jõul ja nõul; не покладая рук käsi rüppe panemata, usinasti, kätele puhkust andmata; положа руку на сердце kõnek. kätt südamele pannes; сидеть сложа руки käed rüpes istuma; сон в руку unenägu läks ~ on läinud täide; чужими руками жар загребать kõnek. teiste turjal ~ nahal liugu laskma, võõraste pükstega tules istuma, teistel kastaneid tulest välja tuua laskma; с пустыми руками tühjade kätega, palja käega; на руках чьих, у кого (1) kelle hoole all ~ hooldada, (2) kelle käsutuses ~ käsutada; на руку кому kõnek. kellele sobima ~ passima ~ meeltmööda olema; как без рук без кого-чего kõnek. kelleta-milleta pigis ~ hädas ~ plindris olema, mitte midagi peale hakata oskama; бить ~ ударять ~ ударить по рукам kõnek. käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama; брать ~ взять голыми руками кого kellest paljaste kätega ~ vaevata jagu ~ võitu saama; брать ~ взять в руки кого kõnek. keda käsile võtma; брать ~ взять себя в руки end kätte ~ kokku võtma; греть руки на чём kõnek. kelle-mille arvel kasu lõikama, (vahelt)kasu lõikama, matti võtma; гулять по рукам kõnek. käest kätte käima; давать ~ дать руку на отсечение kõnek. (oma) pead pandiks anda võima, mürki võtta võima; давать ~ дать волю рукам kõnek. (1) kätele vaba voli andma, (2) käsi ligi ~ külge ajama; давать ~ дать по рукам кому kõnek. kellele näppude pihta andma; давать ~ дать козырь в руки кому kõnek. kellele trumpi kätte andma; держать в руках кого keda oma käpa all hoidma, valitsema kelle üle; держать себя в руках end vaos hoidma; держать руку кого, чью kõnek. kelle poolt olema ~ kelle poole hoidma, keda pooldama ~ toetama; играть на руку кому kellele mida kätte mängima, kellele kasu tooma; иметь руку seljatagust omama; ломать руки käsi ringutama, meeleheitel olema; марать ~ замарать руки kõnek. (oma) käsi määrima; махнуть рукой на кого-что kelle-mille peale käega lööma; мозолить руки kõnek. käsi rakku töötama, töötama nii, et veri küünte all; набивать ~ набить руку на чём milles kätt harjutama, mida käe sisse saama; накладывать ~ наложить руку на что millele käppa peale panema; накладывать ~ наложить на себя руки kõnek. kätt oma elu külge panema, vabasurma minema; не класть ~ не положить охулки на руку kõnek. omakasu peal väljas olema; носить на руках кого keda kätel kandma; отбиваться руками и ногами от чего kõnek. millele käte ja jalgadega vastu sõdima, sõrgu vastu ajama; отбиваться ~ отбиться от рук kõnek. käest ära ~ ülekäte ~ ulakaks minema; плыть в руки кому kellele sülle langema; подписываться ~ подписаться обеими руками под чем millele kahe käega alla kirjutama; поднимать ~ поднять руку на кого kelle vastu kätt tõstma; попасться под руку кому kellele ette ~ kätte juhtuma, pihku sattuma; пройти между рук у кого kelle käte vahelt välja libisema, ära lipsama; протягивать ~ протянуть руку помощи кому kellele abistavat kätt ulatama; проходить ~ пройти через чьи руки kelle kätest ~ käe alt läbi käima; разводить ~ развести руками käsi laiutama ~ lahutama ~ laotama; развязывать ~ развязать себе руки vaba voli saama, vabu käsi saama; оторвать с руками что kõnek. mida lausa käte vahelt ära kiskuma ~ nabima, minema nagu värsked saiad; связывать ~ связать руки кому keda käsist siduma; связывать ~ связать по рукам и ногам кого kõnek. keda käsist ja jalust ~ käsist-jalust siduma; смотреть ~ глядеть из чьих рук kõnek. kelle pilli järgi tantsima, kelle tahtmist tegema ~ kelle tahtmist mööda tegema ~ talitama; всплеснуть руками kahte kätt ~ käsi kokku lööma; сходить ~ сойти с рук (1) кому terve nahaga pääsema, puhtalt välja tulema , (2) millega (õnnelikult) maha saama; ухватываться ~ ухватиться обеими руками за что kõnek. millest kahe käega ~ küünte ja hammastega kinni haarama; рука не дрогнет ~ не дрогнула у кого kelle käsi ei väärata ~ ei värise ~ ei vääratanud ~ ei värisenud, kes ei kohku ~ ei kohkunud tagasi; рука не поднимается ~ не поднимется у кого (1) на кого käsi ei tõuse kelle vastu, (2) с инф. kellel käsi ei tõuse ~ ei ole südant milleks; руки не доходят у кого, до кого-чего kellel ei ole ~ kes ei saa milleks mahti; руки опускаются ~ опустились у кого kelle käed vajuvad ~ vajusid rüppe; сбывать ~ сбыть с рук кого-что kõnek. (1) kellest-millest lahti saama, (2) keda-mida maha kupeldama ~ müüma ~ ärima; с лёгкой руки кого, чьей kõnek. kui kes on ~ oli otsa lahti teinud; под рукой kõnek. käeulatuses, käepärast; как рукой сняло kõnek. nagu käega ~ peoga pühitud; рукой подать kõnek. siinsamas, kiviga visata, kiviviske kaugusel; мастер на все руки meister ~ mees iga asja peale; из рук валиться kõnek. käest pudenema, viltu vedama; дело чьих рук kelle kätetöö; руки чешутся у кого kõnek. (1) kelle käed sügelevad, (2) на что, с инф. kelle käed kibelevad; умереть на чьих руках kelle käte vahel surema; из рук вон плохо kõnek. hullemini enam ei saa, hullem olla ei saagi, päris halb ~ halvasti; просить чьей руки kelle kätt paluma; предложить руку и сердце kätt ja südant pakkuma
себя 162 М (без им. п.) (ise)enese, (ise)enda; как вы себя чувствуете? kuidas te end tunnete?, он недоволен собой ta pole endaga rahul, рассказывать о себе endast rääkima, испытать на себе iseenda peal ~ omal nahal tunda saama, представьте себе kujutage (endale) ette, kujutlege, держать при себе (1) enda käes hoidma, (2) ülek. enda teada hoidma, недурна собой kena (naine), kenake, päris ilus (naine), дверь открывается от себя ust tuleb lükata, дверь открывается к себе ust tuleb tõmmata, послать подарок от себя enda poolt kingitust saatma, директор у себя direktor on oma kabinetis, про себя endamisi, omaette, mõttes;
◊ быть вне себя endast väljas olema; брать ~ взять на себя что mida enda peale ~ enda kanda võtma; замыкаться ~ замкнуться в (самом) себе endasse sulguma ~ tõmbuma; находить ~ найти себя ennast ~ oma kohta leidma; не по себе кому kõnek. (1) kellel on halb olla, kes on liimist lahti, (2) kellel hakkab halb ~ hakkas kõhe, kes tunneb end ebamugavalt; владеть собой end valitsema ~ vaos hoidma; выходить ~ выйти из себя endast välja minema, enesevalitsust kaotama; выводить ~ вывести из себя кого, чем endast ~ tasakaalust välja viima; приходить ~ прийти в себя (1) toibuma, (2) teadvusele ~ meelemärkusele tulema; сам по себе (1) omaette, (2) iseasi, (3) kui niisugune; себе на уме kõnek. salatseja (omaduss.)
◊ быть вне себя endast väljas olema; брать ~ взять на себя что mida enda peale ~ enda kanda võtma; замыкаться ~ замкнуться в (самом) себе endasse sulguma ~ tõmbuma; находить ~ найти себя ennast ~ oma kohta leidma; не по себе кому kõnek. (1) kellel on halb olla, kes on liimist lahti, (2) kellel hakkab halb ~ hakkas kõhe, kes tunneb end ebamugavalt; владеть собой end valitsema ~ vaos hoidma; выходить ~ выйти из себя endast välja minema, enesevalitsust kaotama; выводить ~ вывести из себя кого, чем endast ~ tasakaalust välja viima; приходить ~ прийти в себя (1) toibuma, (2) teadvusele ~ meelemärkusele tulema; сам по себе (1) omaette, (2) iseasi, (3) kui niisugune; себе на уме kõnek. salatseja (omaduss.)
событие 115 С с. неод. sündmus; неожиданное событие ootamatu sündmus, историческое событие ajaloosündmus, ajalooline sündmus, события международ ной жизни rahvusvahelise elu sündmused, развитие событий sündmuste kulg ~ areng, следить за событиями sündmusi jälgima, end toimuvaga kursis hoidma, находиться в центре ~ в гуще событий sündmuste keskmes ~ keerises olema, держать кого в курсе событий keda toimuvaga kursis hoidma
блюсти 366 Г несов. что liter. säilitama, (alal) hoidma; järgima, kinni pidama millest; блюсти порядок korda hoidma, блюсти общие интересы ühiseid huve järgima ~ silmas pidama, блюсти законы seadust ~ seadusi järgima
доглядывать 168b Г несов. → сов. доглядеть II за кем-чем kõnek. silma peal hoidma kellel, kelle järele vaatama; доглядывать за ребёнком lapsel silma peal hoidma, lapse järele vaatama
задержать 183a Г сов. → несов. задерживать кого-что kinni hoidma ~ pidama, tagasi hoidma, takistama; aeglustama; дела меня задержали asjatoimetused pidasid mind kinni, задержать дыхание hinge kinni pidama, задержать преступника kurjategijat kinni pidama ~ vahistama, задержать чей отъезд kelle ärasõitu edasi lükkama ~ takistama, задержать шаг sammu aeglustama;
◊ задержать ~ задерживать взгляд на ком-чём pilku peatama kellel-millel
◊ задержать ~ задерживать взгляд на ком-чём pilku peatama kellel-millel
отвратить 296a Г сов. → несов. отвращать
‣ что liter. ära hoidma, vältima, takistama; отвратить несчастье õnnetust ära hoidma;
‣ что, от кого-чего van. ära ~ kõrvale pöörama; отвратить взор pilku ära pöörama;
‣ кого, от кого-чего van. (oma käitumisega vm.) eemale tõukama, eemaletõukav olema
‣ что liter. ära hoidma, vältima, takistama; отвратить несчастье õnnetust ära hoidma;
‣ что, от кого-чего van. ära ~ kõrvale pöörama; отвратить взор pilku ära pöörama;
‣ кого, от кого-чего van. (oma käitumisega vm.) eemale tõukama, eemaletõukav olema
пасти 364 Г несов. кого-что karjatama, karja hoidma, karjas olema, karjas käima; пасти стадо karja hoidma, мальчик пасёт гусей poiss on hanekarjas, он много лет пас коров ta käis palju aastaid lehmakarjas
подержаться 183 Г сов.
‣ за что (veidi aega) kinni hoidma millest; подержаться за перила käsipuust kinni hoidma;
‣ (veidi aega) püsima; подержаться на воде veidi aega vee peal püsima, с неделю подержалась солнечная погода päikese(paiste)line ilm püsis umbes nädala;
‣ (mõnda aega) vastu pidama ~ mitte alla andma
‣ за что (veidi aega) kinni hoidma millest; подержаться за перила käsipuust kinni hoidma;
‣ (veidi aega) püsima; подержаться на воде veidi aega vee peal püsima, с неделю подержалась солнечная погода päikese(paiste)line ilm püsis umbes nädala;
‣ (mõnda aega) vastu pidama ~ mitte alla andma
простеречь 379 Г сов. кого-что
‣ (teatud aeg v. ajani) valvama ~ hoidma; простеречь стадо всё лето kogu suve karja hoidma;
‣ kõnek. (valvates) maha magama
‣ (teatud aeg v. ajani) valvama ~ hoidma; простеречь стадо всё лето kogu suve karja hoidma;
‣ kõnek. (valvates) maha magama
скопить I 323a Г сов. → несов. скапливать что, чего koguma, korjama, kokku hoidma; скопить денег на покупку мотоцикла mootorrattaraha kokku hoidma ~ kõrvale panema ~ korjama; vrd. копить
тиранить 269a Г несов. кого-что
‣ türanniseerima, türannina valitsema ~ kohtlema, hirmu(valitsuse) all hoidma; тиранить семью peret hirmuvalitsuse all hoidma;
‣ madalk. (julmalt, metsikult) peksma, nüpeldama
‣ türanniseerima, türannina valitsema ~ kohtlema, hirmu(valitsuse) all hoidma; тиранить семью peret hirmuvalitsuse all hoidma;
‣ madalk. (julmalt, metsikult) peksma, nüpeldama
хоронить II 305a Г несов. van. madalk. peitu ~ varjule panema, peidus hoidma, peitma, varjama; salajas hoidma;
◊ хоронить концы (в воду) kõnek. jälgi kaotama ~ hävitama; vrd. схоронить II
◊ хоронить концы (в воду) kõnek. jälgi kaotama ~ hävitama; vrd. схоронить II
щадить 289 Г несов. кого-что halastama, armu andma ~ heitma; hoidma, säästma; не щадить врагов vaenlasele mitte armu andma, щадить своё здоровье oma tervist hoidma ~ säästma, oma tervisele halastama, щадить чьё самолюбие kelle enesearmastust säästma ~ mitte riivama, kelle enesearmastuse vastu säästev ~ taktiline ~ leebiv olema, щадить чьи чувства kelle tunnetest lugu pidama, kelle tundeid säästma, не щадя себя ennastsalgavalt, не щадя сил jõudu säästmata; vrd. пощадить
дружка II 73 С ж. kõnek. väljendeis друг дружку üksteist, teineteist, держаться друг за дружку üksteisest ~ teineteisest kinni hoidma
закабалить 285a Г сов. → несов. закабалять кого-что orjastama, ikestama; закабалить крестьян talupoegi orjastama, закабалить мужа meest tuhvli all hoidma
зеница 80 С ж. неод. van. silmatera; silm;
◊ хранить ~ беречь как зеницу ока hoidma nagu (oma) silmatera
◊ хранить ~ беречь как зеницу ока hoidma nagu (oma) silmatera
наготове Н valmis(olekus); всё необходимое было наготове kõik vajalik oli valmis (pandud), держать наготове valmis hoidma
наизготове Н (laske)valmis; держать ружьё наизготове püssi laskevalmis hoidma
недодержать 183a Г сов. → несов. недодерживать что
‣ (ettenähtust) vähem hoidma ~ pidama kus, vähe laagerdada laskma; alatöötlema; недодержать термометр kraadiklaasi liiga vähe all hoidma, недодержать вино veini vähe laagerdada laskma;
‣ fot. alasäritama, vaegsäritama
‣ (ettenähtust) vähem hoidma ~ pidama kus, vähe laagerdada laskma; alatöötlema; недодержать термометр kraadiklaasi liiga vähe all hoidma, недодержать вино veini vähe laagerdada laskma;
‣ fot. alasäritama, vaegsäritama
обособленно Н eraldatult, isoleeritult, üksikult, teistest eraldi; жить обособленно üksikult elama, держать себя обособленно end teistest eemale hoidma
оккупировать 171a Г сов. и несов. что okupeerima, anastama, röövvallutama, hõivama (kõnek. ka ülek.), enda alla ~ oma valdusse võtma ~ haarama; okupatsiooni all hoidma
опрятность 90 С ж. неод. (без мн. ч.) puhtus, hoolitsetus, korralikkus; соблюдать опрятность в одежде riideid korras hoidma
особняком Н eraldi, omaette, irruli, lahus, isoleeritult; жить особняком eraldi ~ omaette elama, держаться особняком omaette hoidma
отставить 278a Г сов. → несов. отставлять
‣ что, от чего kõrvale ~ eemale ~ teise kohta panema ~ asetama ~ sirutama ~ tõstma, teisaldama; eemal hoidma; отставить стул от печки tooli ahju juurest ära tõstma, отставить мизинец väikest sõrme nipsjalt harali ~ eemal hoidma, отставить! jätta! (käsklus);
‣ кого, от чего van. eemaldama; vallandama
‣ что, от чего kõrvale ~ eemale ~ teise kohta panema ~ asetama ~ sirutama ~ tõstma, teisaldama; eemal hoidma; отставить стул от печки tooli ahju juurest ära tõstma, отставить мизинец väikest sõrme nipsjalt harali ~ eemal hoidma, отставить! jätta! (käsklus);
‣ кого, от чего van. eemaldama; vallandama
охранять 255 Г несов. → сов. охранить кого-что, от кого-чего kaitsma, hoidma, valvama; охранять чью собственность kelle omandit kaitsma, охранять мир rahu kaitsma ~ hoidma, охранять чей сон kelle und valvama, охранять стадо karja valvama
приглядеть 232b Г сов. → несов. приглядывать kõnek.
‣ за кем-чем, без доп. kelle-mille järele vaatama ~ valvama, kellel silma peal hoidma; приглядеть за детьми lastel silma peal hoidma, приглядеть за больным haige eest hoolt kandma;
‣ кого-что välja ~ valmis vaatama; приглядеть место для постройки ehituspaika valmis vaatama ~ leidma
‣ за кем-чем, без доп. kelle-mille järele vaatama ~ valvama, kellel silma peal hoidma; приглядеть за детьми lastel silma peal hoidma, приглядеть за больным haige eest hoolt kandma;
‣ кого-что välja ~ valmis vaatama; приглядеть место для постройки ehituspaika valmis vaatama ~ leidma
приголубить 277 Г сов. → несов. приголубливать кого folkl., kõnek. hoidma, hellitama, emalikult hoolitsema; приголубить сироту vaeslapse vastu hell olema
приласкать 165a Г сов. кого hoidma, hellitama, kelle eest õrnalt hoolitsema; приласкать сироту orvu eest hoolitsema, orbu oma hoole alla võtma
ревниво Н
‣ armukadedalt, kiivalt, jallilt;
‣ agaralt, innukalt, usinasti, hoolikalt, tuliselt; ревниво хранить секрет hoolega ~ hoolikalt saladust hoidma
‣ armukadedalt, kiivalt, jallilt;
‣ agaralt, innukalt, usinasti, hoolikalt, tuliselt; ревниво хранить секрет hoolega ~ hoolikalt saladust hoidma
рукавица 80 С ж. неод. labakinnas, käpik(kinnas), labak;
◊ держать в ежовых рукавицах кого kõnek. keda kõvasti pihus ~ oma käpa ~ pöidla all hoidma ~ pidama, keda pihtide vahel hoidma, keda raudse käega valitsema
◊ держать в ежовых рукавицах кого kõnek. keda kõvasti pihus ~ oma käpa ~ pöidla all hoidma ~ pidama, keda pihtide vahel hoidma, keda raudse käega valitsema
сберкасса 51 С ж. неод. (сберегательная касса) hoiukassa; хранить деньги в сберкассе raha hoiukassas hoidma
скрепиться 302 Г сов. → несов. скрепляться
‣ kinnituma, ühenduma, kinnitatama, kinni jääma, ühendatama;
‣ (без несов.) end vaos hoidma
‣ kinnituma, ühenduma, kinnitatama, kinni jääma, ühendatama;
‣ (без несов.) end vaos hoidma
стаканчик 18 С м. неод. dem. (väike) klaas, klaasike;
◊ придерживаться стаканчика ~ водочки kõnek. tipsutama, end (viina)klaasi lähedale hoidma
◊ придерживаться стаканчика ~ водочки kõnek. tipsutama, end (viina)klaasi lähedale hoidma
умерить 269a Г сов. → несов. умерять что, в ком piirama, mõõduka(ma)ks tegema; tagasi hoidma; умерить требования nõudmisi ~ nõudeid piirama ~ vähendama ~ parajustama, умерить желания soove piirama, умерить страсти kirgi ~ kirgesid taltsutama, умерить гнев viha tagasi hoidma ~ taltsutama ~ ohjeldama, умерить шаг sammu aeglustama, умерить боль valu leevendama
устеречь 379 Г сов. → несов. устерегать кого-что
‣ kõnek. kelle-mille järele valvama ~ vaatama, kellel-millel silma peal hoidma; не устерегли беглеца põgenik lasti käest minema ~ käest minna, устеречь ребёнка от простуды last külmetuse eest ~ külmetamast hoidma;
‣ van. madalk. valvates ~ varitsedes tabama, jälile ~ kätte saama; устеречь вора varast tabama ~ kätte saama
‣ kõnek. kelle-mille järele valvama ~ vaatama, kellel-millel silma peal hoidma; не устерегли беглеца põgenik lasti käest minema ~ käest minna, устеречь ребёнка от простуды last külmetuse eest ~ külmetamast hoidma;
‣ van. madalk. valvates ~ varitsedes tabama, jälile ~ kätte saama; устеречь вора varast tabama ~ kätte saama
чуждаться 165 Г несов. кого-чего võõrastama, võõristama, vältima keda-mida, eemale hoidma kellest-millest; чуждаться друзей sõpru vältima, чуждаться людей inimesi pelgama, inimestest eemale hoidma, чуждаться нововведений uuendusi pelgama
бегать 164b Г несов.
‣ jooksma (ei viita ühesuunalisusele); за кем ülek. madalk. järele jooksma kellele; бегать рысью sörki jooksma, sörkima, бегать наперегонки võidu jooksma, бегать на лыжах suusatama, бегать на коньках uisutama, он бегает за девушками ta ajab tüdrukuid taga;
‣ от кого-чего kõnek. (end) eemale hoidma kellest-millest; бегать от дела tööst eemale hoidma;
‣ vilama; глаза бегают silmad vilavad;
◊ мурашки бегают по спине judinad jooksevad ~ käivad üle selja; vrd. бежать
‣ jooksma (ei viita ühesuunalisusele); за кем ülek. madalk. järele jooksma kellele; бегать рысью sörki jooksma, sörkima, бегать наперегонки võidu jooksma, бегать на лыжах suusatama, бегать на коньках uisutama, он бегает за девушками ta ajab tüdrukuid taga;
‣ от кого-чего kõnek. (end) eemale hoidma kellest-millest; бегать от дела tööst eemale hoidma;
‣ vilama; глаза бегают silmad vilavad;
◊ мурашки бегают по спине judinad jooksevad ~ käivad üle selja; vrd. бежать
бережливо Н
‣ säästlikult, kokkuhoidlikult; жить бережливо kokkuhoidlikult elama;
‣ säästvalt, hoolikalt, hoidlikult, hoolitsevalt; бережливо обращаться с книгами raamatuid hästi hoidma
‣ säästlikult, kokkuhoidlikult; жить бережливо kokkuhoidlikult elama;
‣ säästvalt, hoolikalt, hoidlikult, hoolitsevalt; бережливо обращаться с книгами raamatuid hästi hoidma
за I предлог I с вин. п.
‣ kelle-mille taha, teisele poole mida, üle mille, millest välja; сесть за стол laua taha ~ lauda istuma, спрятаться за спину кого end kelle selja taha peitma, поехать за реку üle jõe ~ teisele poole jõge sõitma, ступить за порог üle läve astuma, поехать за город linnast välja sõitma, заткнуть за пояс (1) что vöö vahele pistma, (2) ülek. кого kellele silmi ~ kümmet silma ette andma, kellest üle olema;
‣ millise aja jooksul, kestel, vältel, -ga; за эти годы nende aastate jooksul, nende aastatega, за лето он вырос suvega on ta suureks kasvanud, за неделю много сделано nädalaga on palju tehtud;
‣ enne mida, millise aja eest, kui kaua tagasi; за несколько дней до отъезда mõni päev enne ärasõitu, площадь, за минуту кипевшая народом, теперь опустела väljak, mis hetke eest kihas rahvast, on ~ oli nüüd tühi;
‣ mille juurde ~ kallale; взяться за дело asja juurde asuma;
‣ mille pärast ~ tõttu; её любили за доброту teda armastati tema headuse pärast, беспокоиться за отца isa pärast muret tundma;
‣ kelle-mille eest; mille nimel; отдать жизнь за родину kodumaa eest elu andma, купить за три рубля kolme rubla eest ostma, благодарить за помощь abi eest tänama, отвечать за порядок korra eest vastutama, ручаться за друга sõbra eest vastutama, бороться за свои идеалы oma ideaalide nimel ~ eest võitlema;
‣ kelle-mille poolt; проголосовать за чью кандидатуру kelle poolt hääletama, кто за? kes on (selle) poolt?
‣ üle millise piiri; ему за пятьдесят (лет) ta on üle viiekümne (aasta vana), мороз за двадцать градусов külma on üle kahekümne kraadi, уже за полночь kesköö on juba läbi;
‣ kaugusel millest; за десять километров от города linnast kümne kilomeetri kaugusel, kümme kilomeetrit linnast (eemal), за три дома от нас meist kolm maja edasi;
‣ kelle-mille asemel, eest; я всё за тебя сделаю teen kõik sinu eest ära, работать за двоих kahe eest töötama;
‣ -ks (pidama, arvama, võtma); считать за честь auasjaks pidama, принять за правило reegliks võtma, я приняла его за своего знакомого ma pidasin teda oma tuttavaks;
‣ kellest-millest kinni (haarama, hoidma); держаться за руки kätest kinni hoidma, держись за меня hoia minust kinni;
‣ kosimise ja abiellumisega seotud väljendeis; сестра вышла за инженера õde abiellus inseneriga ~ läks insenerile (mehele), он сватался за всех богатых невест ta käis kosjas kõigil rikastel naitumisealistel tüdrukutel; II с твор. п. . mille taga, teisel pool mida, millest väljas; сидеть за столом laua taga istuma, находиться за рекой teisel pool jõge olema ~ asetsema ~ paiknema, жить за городом linnast väljas elama;
‣ pärast ~ peale mida, kelle-mille järel ~ järele, kellele-millele järele; вслед за весной наступает лето kevadele järgneb suvi, за мной minu järel, mulle järele, день за днём päev päeva järel, послать за врачом (kedagi) arsti järele saatma, поехать за товаром kauba järele sõitma, я пришёл за советом tulin nõu küsima, ходить за ягодами marjul käima;
‣ millise tegevuse vältel, jooksul, ajal; за обедом lõunasöögi ajal, за чтением не заметил, как стемнело lugedes ei märganudki, et oli pimedaks läinud;
‣ kelle-mille eest (hoolitsema), kelle-mille järele (valvama); ухаживать за больным haige eest hoolitsema, следить за порядком korra järele valvama, следить за ходом дела asjade käiku ~ kulgu jälgima;
‣ kelle käes ~ kellel (olema); за ним водится такая привычка tal on selline komme, за мной числится пять книг minu käes ~ nimel on viis raamatut, теперь очередь за мной nüüd on minu kord;
‣ kõnek. mille tõttu ~ pärast; за леностью ума mõttelaiskusest, за отсутствием времени aja puudusel;
‣ väljendeis ответ за подписью директора direktori allkirjaga vastus, приказ за номером 50 käskkiri nr. 50, (быть) замужем за кем kellega abielus (olema), kellel mehel (olema);
◊ ни за что mitte mingi hinna eest; ни за что ни про что kõnek. asja ees, teist taga
‣ kelle-mille taha, teisele poole mida, üle mille, millest välja; сесть за стол laua taha ~ lauda istuma, спрятаться за спину кого end kelle selja taha peitma, поехать за реку üle jõe ~ teisele poole jõge sõitma, ступить за порог üle läve astuma, поехать за город linnast välja sõitma, заткнуть за пояс (1) что vöö vahele pistma, (2) ülek. кого kellele silmi ~ kümmet silma ette andma, kellest üle olema;
‣ millise aja jooksul, kestel, vältel, -ga; за эти годы nende aastate jooksul, nende aastatega, за лето он вырос suvega on ta suureks kasvanud, за неделю много сделано nädalaga on palju tehtud;
‣ enne mida, millise aja eest, kui kaua tagasi; за несколько дней до отъезда mõni päev enne ärasõitu, площадь, за минуту кипевшая народом, теперь опустела väljak, mis hetke eest kihas rahvast, on ~ oli nüüd tühi;
‣ mille juurde ~ kallale; взяться за дело asja juurde asuma;
‣ mille pärast ~ tõttu; её любили за доброту teda armastati tema headuse pärast, беспокоиться за отца isa pärast muret tundma;
‣ kelle-mille eest; mille nimel; отдать жизнь за родину kodumaa eest elu andma, купить за три рубля kolme rubla eest ostma, благодарить за помощь abi eest tänama, отвечать за порядок korra eest vastutama, ручаться за друга sõbra eest vastutama, бороться за свои идеалы oma ideaalide nimel ~ eest võitlema;
‣ kelle-mille poolt; проголосовать за чью кандидатуру kelle poolt hääletama, кто за? kes on (selle) poolt?
‣ üle millise piiri; ему за пятьдесят (лет) ta on üle viiekümne (aasta vana), мороз за двадцать градусов külma on üle kahekümne kraadi, уже за полночь kesköö on juba läbi;
‣ kaugusel millest; за десять километров от города linnast kümne kilomeetri kaugusel, kümme kilomeetrit linnast (eemal), за три дома от нас meist kolm maja edasi;
‣ kelle-mille asemel, eest; я всё за тебя сделаю teen kõik sinu eest ära, работать за двоих kahe eest töötama;
‣ -ks (pidama, arvama, võtma); считать за честь auasjaks pidama, принять за правило reegliks võtma, я приняла его за своего знакомого ma pidasin teda oma tuttavaks;
‣ kellest-millest kinni (haarama, hoidma); держаться за руки kätest kinni hoidma, держись за меня hoia minust kinni;
‣ kosimise ja abiellumisega seotud väljendeis; сестра вышла за инженера õde abiellus inseneriga ~ läks insenerile (mehele), он сватался за всех богатых невест ta käis kosjas kõigil rikastel naitumisealistel tüdrukutel; II с твор. п. . mille taga, teisel pool mida, millest väljas; сидеть за столом laua taga istuma, находиться за рекой teisel pool jõge olema ~ asetsema ~ paiknema, жить за городом linnast väljas elama;
‣ pärast ~ peale mida, kelle-mille järel ~ järele, kellele-millele järele; вслед за весной наступает лето kevadele järgneb suvi, за мной minu järel, mulle järele, день за днём päev päeva järel, послать за врачом (kedagi) arsti järele saatma, поехать за товаром kauba järele sõitma, я пришёл за советом tulin nõu küsima, ходить за ягодами marjul käima;
‣ millise tegevuse vältel, jooksul, ajal; за обедом lõunasöögi ajal, за чтением не заметил, как стемнело lugedes ei märganudki, et oli pimedaks läinud;
‣ kelle-mille eest (hoolitsema), kelle-mille järele (valvama); ухаживать за больным haige eest hoolitsema, следить за порядком korra järele valvama, следить за ходом дела asjade käiku ~ kulgu jälgima;
‣ kelle käes ~ kellel (olema); за ним водится такая привычка tal on selline komme, за мной числится пять книг minu käes ~ nimel on viis raamatut, теперь очередь за мной nüüd on minu kord;
‣ kõnek. mille tõttu ~ pärast; за леностью ума mõttelaiskusest, за отсутствием времени aja puudusel;
‣ väljendeis ответ за подписью директора direktori allkirjaga vastus, приказ за номером 50 käskkiri nr. 50, (быть) замужем за кем kellega abielus (olema), kellel mehel (olema);
◊ ни за что mitte mingi hinna eest; ни за что ни про что kõnek. asja ees, teist taga
каблук 19 С м. неод. (jalatsi) konts; туфли на высоких каблуках kõrge kontsaga kingad;
◊ быть у кого под каблуком kõnek. kelle kontsa ~ kanna ~ tuhvli all olema; держать кого под каблуком kõnek. keda tuhvli ~ oma kanna all hoidma
◊ быть у кого под каблуком kõnek. kelle kontsa ~ kanna ~ tuhvli all olema; держать кого под каблуком kõnek. keda tuhvli ~ oma kanna all hoidma
коготь 16 С м. неод.
‣ küüs, küünis; запустить ~ вонзить когти küüsi sisse lööma, впиться когтями küüntega klammerduma, в когтях болезни tõves, tõve küüsis;
‣ когти мн. ч. roni(mis)rauad;
◊ показывать ~ показать когти кому kellele hambaid näitama; обламывать ~ обломать когти кому kõnek. kellel (mürgi)hambaid murdma; попадать ~ попасть в когти к кому kelle küüsi ~ pihku sattuma; держать в когтях кого küüsis hoidma
‣ küüs, küünis; запустить ~ вонзить когти küüsi sisse lööma, впиться когтями küüntega klammerduma, в когтях болезни tõves, tõve küüsis;
‣ когти мн. ч. roni(mis)rauad;
◊ показывать ~ показать когти кому kellele hambaid näitama; обламывать ~ обломать когти кому kõnek. kellel (mürgi)hambaid murdma; попадать ~ попасть в когти к кому kelle küüsi ~ pihku sattuma; держать в когтях кого küüsis hoidma
колпак 19 С м. неод.
‣ (sirmita kõrge) müts; ночной колпак öömüts, поварской колпак kokamüts, дурацкий ~ шутовской колпак narrimüts;
‣ kuppel; kaas, kate; стеклянный колпак klaaskuppel, броневой колпак sõj. soomuskuppel, воздушный колпак õhukuppel, (väike) õhureservuaar, деревянный колпак швейной машины puust õmblusmasinakast;
‣ tehn. ilukapsel; toom; kübar(sulgur); (ratta)kilp; колпак колеса rattakilp, питательный колпак toitetoom (näit. katlal);
‣ од. madalk. halv. tobu, tola;
◊ держать под стеклянным колпаком кого keda klaaskapis hoidma
‣ (sirmita kõrge) müts; ночной колпак öömüts, поварской колпак kokamüts, дурацкий ~ шутовской колпак narrimüts;
‣ kuppel; kaas, kate; стеклянный колпак klaaskuppel, броневой колпак sõj. soomuskuppel, воздушный колпак õhukuppel, (väike) õhureservuaar, деревянный колпак швейной машины puust õmblusmasinakast;
‣ tehn. ilukapsel; toom; kübar(sulgur); (ratta)kilp; колпак колеса rattakilp, питательный колпак toitetoom (näit. katlal);
‣ од. madalk. halv. tobu, tola;
◊ держать под стеклянным колпаком кого keda klaaskapis hoidma
кубышка 73 С ж.
‣ неод. kõnek. savinõu;
‣ неод. bot. vesikupp (Nuphar); жёлтая кубышка kollane vesikupp (Nuphar lutea);
‣ од. kõnek. trulla (naise kohta);
◊ держать деньги в кубышке kõnek. raha sukasääres hoidma
‣ неод. kõnek. savinõu;
‣ неод. bot. vesikupp (Nuphar); жёлтая кубышка kollane vesikupp (Nuphar lutea);
‣ од. kõnek. trulla (naise kohta);
◊ держать деньги в кубышке kõnek. raha sukasääres hoidma
око ед. ч. 105, мн. ч. очи 31 С с. неод. luulek., van. silm; хозяйское око peremehepilk, -silm;
◊ недреманное око iroon. valvas ~ valvaja silm; беречь ~ хранить кого-что как зеницу ока keda-mida hoidma nagu (oma) silmatera; в мгновение ока silmapilkselt; око за око, зуб за зуб kõnekäänd liter. silm silma, hammas hamba vastu; (хоть) видит око, да зуб неймёт kõnekäänd silm küll ihaldab, aga hammas ei hakka peale
◊ недреманное око iroon. valvas ~ valvaja silm; беречь ~ хранить кого-что как зеницу ока keda-mida hoidma nagu (oma) silmatera; в мгновение ока silmapilkselt; око за око, зуб за зуб kõnekäänd liter. silm silma, hammas hamba vastu; (хоть) видит око, да зуб неймёт kõnekäänd silm küll ihaldab, aga hammas ei hakka peale
осуществить 300a Г сов. → несов. осуществлять что teostama, täide ~ ellu viima, täitma, ellu rakendama, teoks ~ tõeks tegema, realiseerima; осуществить волю tahet teostama, осуществить программу programmi täitma, осуществить принципы põhimõtteid ellu rakendama ~ järgima, осуществить меры abinõusid rakendama, meetmeid võtma, осуществить намерение plaani ~ kavatsust teoks tegema, осуществить мечту unistust tõeks tegema, осуществить право õigust realiseerima, осуществить правосудие õigust mõistma, осуществить руководство juhtima, juhendama, осуществить контроль kontrollima, silma peal hoidma
отвести 367 Г сов. → несов. отводить
‣ кого-что, куда, от чего (ära, eemale) viima; отвести детей домой lapsi koju viima, отвести от окна akna juurest eemale viima, отвести войска в тыл vägesid tagalasse viima;
‣ что, от кого-чего kõrvale ~ eemale ~ ära juhtima, tõrjuma, (kõrvale) pöörama; отвести удар lööki kõrvale juhtima ~ tõrjuma, отвести волосы со лба juukseid laubalt ära lükkama, отвести глаза от книги silmi raamatult ära pöörama, не мог отвести глаз ei saanud silmi pealt ära ~ küljest lahti;
‣ кого-что tagasi lükkama; jur. taandama, kõrvaldama; отвести заявление avaldust tagasi lükkama, отвести свидетеля tunnistajat taandama ~ kõrvaldama;
‣ что, кому-чему määrama, kasutamiseks andma, eraldama; отвести участок под огород krunti ~ maatükki aiamaaks eraldama, отвести комнату кому kellele tuba eraldama ~ andma, отвести время aega andma ~ jätma;
‣ что kõnek. ära hoidma; отвести беду õnnetust ära hoidma;
‣ aiand. võrsikutega paljundama;
◊ отвести ~ отводить душу kõnek. (1) südant kergendama, südamelt ära rääkima ~ ütlema, (2) millest hingekosutust saama; отвести ~ отводить глаза кому kõnek. kelle tähelepanu kõrvale juhtima
‣ кого-что, куда, от чего (ära, eemale) viima; отвести детей домой lapsi koju viima, отвести от окна akna juurest eemale viima, отвести войска в тыл vägesid tagalasse viima;
‣ что, от кого-чего kõrvale ~ eemale ~ ära juhtima, tõrjuma, (kõrvale) pöörama; отвести удар lööki kõrvale juhtima ~ tõrjuma, отвести волосы со лба juukseid laubalt ära lükkama, отвести глаза от книги silmi raamatult ära pöörama, не мог отвести глаз ei saanud silmi pealt ära ~ küljest lahti;
‣ кого-что tagasi lükkama; jur. taandama, kõrvaldama; отвести заявление avaldust tagasi lükkama, отвести свидетеля tunnistajat taandama ~ kõrvaldama;
‣ что, кому-чему määrama, kasutamiseks andma, eraldama; отвести участок под огород krunti ~ maatükki aiamaaks eraldama, отвести комнату кому kellele tuba eraldama ~ andma, отвести время aega andma ~ jätma;
‣ что kõnek. ära hoidma; отвести беду õnnetust ära hoidma;
‣ aiand. võrsikutega paljundama;
◊ отвести ~ отводить душу kõnek. (1) südant kergendama, südamelt ära rääkima ~ ütlema, (2) millest hingekosutust saama; отвести ~ отводить глаза кому kõnek. kelle tähelepanu kõrvale juhtima
отстраниться 285 Г сов. → несов. отстраняться от кого-чего eemale ~ kõrvale tõmbuma ~ põikama, eemale ~ kõrvale hoiduma; отстраниться от удара löögi eest kõrvale tõmbuma ~ põikama, end löögi eest hoidma, отстраниться от хлопот end askeldustest eemale hoidma, отстраниться от борьбы võitlusest kõrvale hoiduma ~ eemale ~ kõrvale jääma
поболеть I 229b Г сов. kõnek.
‣ (lühikest aega) haige olema ~ põdema;
‣ о ком-чём, за кого-что kelle-mille pärast (pisut) närveerima ~ muretsema ~ muret tundma; поболеть за свою команду oma võistkonnale pöialt hoidma
‣ (lühikest aega) haige olema ~ põdema;
‣ о ком-чём, за кого-что kelle-mille pärast (pisut) närveerima ~ muretsema ~ muret tundma; поболеть за свою команду oma võistkonnale pöialt hoidma
предостеречь 379 Г сов. → несов. предостерегать кого-что, от кого-чего (ette) hoiatama; предостеречь от опасности ohu eest hoiatama, предостеречь кого от ошибок keda vigu tegemast hoidma
предупредить 292 Г сов. → несов. предупреждать
‣ кого-что, о чём (ette) teatama, hoiatama; предупредить о чьём приезде kelle tulekust teatama, предупредить об опасности ohust märku andma;
‣ что ennetama, ära hoidma; предупредить пожар tulekahju ära hoidma;
‣ кого-что ennetama, ette jõudma; предупредить события sündmusi ennetama
‣ кого-что, о чём (ette) teatama, hoiatama; предупредить о чьём приезде kelle tulekust teatama, предупредить об опасности ohust märku andma;
‣ что ennetama, ära hoidma; предупредить пожар tulekahju ära hoidma;
‣ кого-что ennetama, ette jõudma; предупредить события sündmusi ennetama
примечать Г несов. → сов. приметить
‣ 169a кого-что kõnek. märkama, tähele panema, meelde jätma;
‣ 169b (без сов.) за кем-чем madalk. keda-mida jälgima, valvama, kellel silma peal hoidma
‣ 169a кого-что kõnek. märkama, tähele panema, meelde jätma;
‣ 169b (без сов.) за кем-чем madalk. keda-mida jälgima, valvama, kellel silma peal hoidma
проглотить 316a Г сов. → несов. проглатывать кого-что alla neelama (kõnek. ka ülek.); проглотить кусок хлеба leivatükki alla neelama, проглотить оскорбление solvangut alla neelama, проглотить конец фразы lause lõppu alla neelama;
◊ проглотить язык kõnek. keelt hammaste taga hoidma, suud pidama ~ lukus hoidma; язык проглотишь kõnek. keele viib alla (on väga maitsev); проглотить пилюлю kõnek. mõru pilli alla neelama; как ~ словно ~ будто аршин проглотил kõnek. nagu oleks küünarpuu ~ süllapuu alla neelanud
◊ проглотить язык kõnek. keelt hammaste taga hoidma, suud pidama ~ lukus hoidma; язык проглотишь kõnek. keele viib alla (on väga maitsev); проглотить пилюлю kõnek. mõru pilli alla neelama; как ~ словно ~ будто аршин проглотил kõnek. nagu oleks küünarpuu ~ süllapuu alla neelanud
простреливать 168a Г несов. → сов. прострелить что
‣ läbi laskma ~ tulistama; простреливать ногу jalga läbi laskma;
‣ mäend. õõsima, õõnt tegema;
‣ сов. прострелять kõnek. püssi proovima, proovilaske tegema;
‣ (без сов.) tule all hoidma
‣ läbi laskma ~ tulistama; простреливать ногу jalga läbi laskma;
‣ mäend. õõsima, õõnt tegema;
‣ сов. прострелять kõnek. püssi proovima, proovilaske tegema;
‣ (без сов.) tule all hoidma
пуще Н kõnek. van. veel enam ~ rohkem, hullemini; ещё пуще veel enam, veel hullemini, пуще всего kõige enam ~ rohkem, ещё пуще рассердился ta sai ~ läks veel vihasemaks;
◊ беречь пуще глаза hoidma rohkem kui oma silmatera
◊ беречь пуще глаза hoidma rohkem kui oma silmatera
расстояние 115 С с. неод. kaugus, distants, vahemaa, vahekaugus, vahe (ka ülek.); на расстоянии пяти ~ в пять километров viie kilomeetri kaugusel, узнать на расстоянии (juba) kaugelt ~ eemalt ära tundma, расстояние между городами linnadevaheline kaugus, vahemaa linnade vahel, linnade vahekaugus, расстояние от Земли до Солнца Maa kaugus Päikesest, расстояние перевозки veokaugus, расстояние видимости nähtavuskaugus, vaba vaateväli, полярное расстояние mat. polaarkaugus, фокусное расстояние füüs. fookuskaugus;
◊ держать кого на известном ~ почтительном расстоянии keda aupaklikus kauguses hoidma
◊ держать кого на известном ~ почтительном расстоянии keda aupaklikus kauguses hoidma
репутация 89 С ж. неод. reputatsioon, maine, nimi, kuulsus, lugupeetus; безупречная репутация laitmatu reputatsioon, репутация товарного знака kaubamärgi reputatsioon ~ maine, репутация доброго человека hea inimese kuulsus, потерять свою репутацию oma head nime ~ mainet ~ lugupeetust kaotama, дорожить своей репутацией oma reputatsiooni hoidma
санировать 171a Г сов. и несов. что saneerima (med. tervistama, terveks v. välja ravima; maj. majanduslikku seisundit parandama); санировать полость рта suuõõnt saneerima, suuõõne haigusi ravima, санировать предприятие ettevõtet saneerima, ettevõtte pankrotistumist ära hoidma
стайка 75 С ж. неод. dem. väike parv, pisiolevuste parv; kari (ka ülek.); стайка рыб kalaparv, стайка птиц linnuparv, стайка детей lasteparv, держаться стайкой kokku hoidma
старинка 72 С ж. неод. kõnek.
‣ (enne)muistne ~ iidne ~ vana (hall) aeg, endisaeg;
‣ (enne)muistsed ~ iidsed ~ endisaegsed asjad ~ kombed ~ tavad; по старинке (1) vanaviisi, vanamoodi, (2) nagu (enne)muiste, держаться старинки vanast kinni hoidma
‣ (enne)muistne ~ iidne ~ vana (hall) aeg, endisaeg;
‣ (enne)muistsed ~ iidsed ~ endisaegsed asjad ~ kombed ~ tavad; по старинке (1) vanaviisi, vanamoodi, (2) nagu (enne)muiste, держаться старинки vanast kinni hoidma
стеклянный 127 П
‣ klaas-, klaasi-, klaasist; klaasjas, klaasine; стеклянная ваза klaasvaas, стеклянная дверь klaasuks, стеклянная посуда klaasnõud, стеклянная тара klaasnõud (pudelid ja purgid), klaastaara, стеклянная ткань klaasriie, стеклянная вата klaasvatt, klaasvill, стеклянное волокно klaaskiud, стеклянная бумага klaaspaber, liivapaber, стеклянный бой klaasitükid, klaasipuru, klaasikillud, стеклянный блеск klaasiläige, klaasjas helk;
‣ ülek. klaasistunud; стеклянный взгляд klaasistunud pilk;
◊ держать под стеклянным колпаком кого keda klaaskapis ~ klaaskupli all pidama ~ hoidma
‣ klaas-, klaasi-, klaasist; klaasjas, klaasine; стеклянная ваза klaasvaas, стеклянная дверь klaasuks, стеклянная посуда klaasnõud, стеклянная тара klaasnõud (pudelid ja purgid), klaastaara, стеклянная ткань klaasriie, стеклянная вата klaasvatt, klaasvill, стеклянное волокно klaaskiud, стеклянная бумага klaaspaber, liivapaber, стеклянный бой klaasitükid, klaasipuru, klaasikillud, стеклянный блеск klaasiläige, klaasjas helk;
‣ ülek. klaasistunud; стеклянный взгляд klaasistunud pilk;
◊ держать под стеклянным колпаком кого keda klaaskapis ~ klaaskupli all pidama ~ hoidma
тайна 51 С ж. неод. saladus (ka ülek.), salajasus; военная тайна sõjasaladus, служебная тайна ametisaladus, teenistussaladus, государственная тайна riiklik saladus, riigisaladus, производственна я тайна tootmissaladus, тайна переписки kirjavahetuse saladus, тайна успеха edu saladus, тайны природы looduse saladused, тайна голосования hääletamise salajasus, выдать тайну saladust reetma ~ välja andma, посвящать в тайны saladustesse pühendama, хранить тайну saladust hoidma, держать в тайне saladuses hoidma ~ pidama, в тайне от кого salaja kelle eest, это для меня не тайна see pole minu jaoks ~ minule (mingi) saladus, всё покрыто тайной kõik on (suure) saladuskatte all, окутанный тайной saladuslooris, saladuslik
томить 301 Г несов.
‣ кого-что, чем piinama (ka ülek.), vaevama, väsitama, kurnama, rammestama, roiutama; томить работой tööga ära vaevama ~ piinama ~ kurnama, томить кого жаждой keda janu käes piinelda laskma, томить голодом näljutama, его томило любопытство teda vaevas ~ piinas uudishimu, не томи душу, говори räägi, ära piina mind, весёлое общество томит его lõbus seltskond väsitab teda, зной томит palavus väsitab ~ roiutab ~ teeb rammetuks, ночь томит öö rammestab;
‣ что hautama, aurutama; томить овощи juurvilja hautama;
‣ что met. lõõmutama;
‣ кого-что (mingeis tingimustes) hoidma ~ pidama; томить в тюрьме vangis (kinni) hoidma ~ pidama
‣ кого-что, чем piinama (ka ülek.), vaevama, väsitama, kurnama, rammestama, roiutama; томить работой tööga ära vaevama ~ piinama ~ kurnama, томить кого жаждой keda janu käes piinelda laskma, томить голодом näljutama, его томило любопытство teda vaevas ~ piinas uudishimu, не томи душу, говори räägi, ära piina mind, весёлое общество томит его lõbus seltskond väsitab teda, зной томит palavus väsitab ~ roiutab ~ teeb rammetuks, ночь томит öö rammestab;
‣ что hautama, aurutama; томить овощи juurvilja hautama;
‣ что met. lõõmutama;
‣ кого-что (mingeis tingimustes) hoidma ~ pidama; томить в тюрьме vangis (kinni) hoidma ~ pidama
увильнуть 336b Г сов. → несов. увиливать от кого-чего kõnek. minema ~ eest ~ ära ~ kõrvale lipsama (ka ülek.), kõrvale hiilima ~ põikama, mööda minema; увильнуть от удара löögi eest kõrvale põikama, увильнуть от прямого ответа otsesest vastusest kõrvale põiklema ~ mööda minema, увильнуть от работы tööst kõrvale hoidma
удержаться 183 Г сов. → несов. удерживаться
‣ на чём (mingisse seisundisse) püsima jääma, kohale ~ pidama jääma; удержаться в седле sadulasse püsima jääma, удержаться на ногах jalule ~ püsti jääma, удержаться на высоте kõrgendikku enda käes hoidma, на этом посту он долго не удержится sellel (ameti)kohal ta kaua ei püsi ~ kauaks pidama ei jää ~ kaua vastu ei pea;
‣ alles jääma; vastu pidama ~ panema (lahingus); удержаться в памяти meeles püsima;
‣ от чего millest hoiduma, end tagasi hoidma; удержаться от курения suitsetamast hoiduma, удержаться от соблазна kiusatusele vastu panema, удержаться в стороне от споров vaidlustest kõrvale ~ eemale hoiduma, он не мог удержаться от смеха ta ei suutnud naeru pidada ~ tagasi hoida
‣ на чём (mingisse seisundisse) püsima jääma, kohale ~ pidama jääma; удержаться в седле sadulasse püsima jääma, удержаться на ногах jalule ~ püsti jääma, удержаться на высоте kõrgendikku enda käes hoidma, на этом посту он долго не удержится sellel (ameti)kohal ta kaua ei püsi ~ kauaks pidama ei jää ~ kaua vastu ei pea;
‣ alles jääma; vastu pidama ~ panema (lahingus); удержаться в памяти meeles püsima;
‣ от чего millest hoiduma, end tagasi hoidma; удержаться от курения suitsetamast hoiduma, удержаться от соблазна kiusatusele vastu panema, удержаться в стороне от споров vaidlustest kõrvale ~ eemale hoiduma, он не мог удержаться от смеха ta ei suutnud naeru pidada ~ tagasi hoida
уйти 374 Г сов. → несов. уходить I
‣ куда, откуда ära minema, lahkuma (ka ülek.); уйти на работу tööle minema, уйти в море merele minema, уйти на охоту jahile minema, уйти на фронт rindele minema, уйти на отдых (vanadus)puhkusele minema, уйти в отпуск puhkusele minema, уйти в отставку erru minema, уйти на пенсию pensionile minema, уйти со сцены (1) lavalt lahkuma, (2) ülek. näitelavalt ~ areenilt lahkuma, уйти от дел asjaajamisest eemale jääma ~ tõmbuma, уйти с работы kõnek. töölt lahkuma, end töölt lahti võtma, уйти от семьи perekonna juurest ära minema, perekonda maha jätma, уйти вперёд ette minema ~ jõudma (ka ülek.), свая ушла в землю vai läks maasse, поезд давно ушёл rong on ammu (ära) läinud, гости ушли поздно külalised lahkusid hilja, не сам ушёл, а его ушли kõnek. nalj. ta ei läinud ise, vaid ta lasti lahti ~ sunniti minema, он ушёл в расцвете сил ta lahkus ~ suri õitsvas ~ kõige paremas eas, все вещи ушли в чемодан kõnek. kõik asjad läksid ~ mahtusid kohvrisse;
‣ от кого-чего põgenema, pakku minema; pääsema; millest hoiduma, kõrvale hoidma ~ põiklema ~ hiilima ~ kalduma ~ minema; уйти от погони tagaajajate käest pääsema, уйти от дождя vihma eest varju(le) ~ vihmavarju minema, уйти от опасности hädaohust pääsema, уйти от ответа vastusest kõrvale hiilima ~ põiklema, уйти от наказания karistusest kõrvale hoidma ~ pääsema, уйти от темы teemast kõrvale kalduma, от меня он не уйдёт minu käest ta ei pääse, от судьбы не уйдёшь saatuse eest ei pääse ~ pole pääsu, уйти в подполье ülek. põranda alla minema;
‣ ülek. mööduma, mööda minema ~ veerema, kaduma; молодость ушла noorus on möödas ~ läbi ~ käest kadunud, с тех пор ушло много времени sellest on palju aega möödunud ~ mööda läinud ~ möödas, это не уйдёт sellega on veel aega, ega see eest ära jookse;
‣ на что (ära) kuluma, minema; на беседу ушло два часа jutuajamiseks kulus kaks tundi, на покупки ушло много денег ostudeks ~ ostude peale ~ sisseostude tegemiseks kulus ~ läks palju raha, на это уйдёт полдня selleks kulub ~ läheb pool päeva, на платье уйдёт три метра ткани kleidi jaoks kulub ~ läheb kolm meetrit riiet;
‣ во что ülek. süvenema, süüvima, sukelduma; уйти в науку teadusesse süvenema, уйти в воспоминания mälestustesse süvenema ~ süüvima;
‣ во что, куда vajuma, minema (ka ülek.); уйти под воду vee alla vajuma ~ minema, уйти ко дну ~ на дно põhja vajuma ~ minema, вода ушла в землю vesi läks maa sisse, солнце ушло за лес päike läks ~ vajus metsa taha, голова ушла в плечи pea kadus õlgade vahele;
‣ kõnek. üle keema ~ minema ~ ajama; молоко ушло piim kees üle;
‣ kõnek. ette käima ~ minema (kella kohta); будильник ушёл на двадцать минут вперёд äratuskell on kakskümmend minutit ees ~ ette käinud;
‣ во что kõnek. mida kasvatama hakkama, millesse minema; уйти в ствол putke kasvama ~ minema, картофель ушёл в ботву kartul kasvatab ainult pealseid;
◊ уйти ~ уходить в кусты kõnek. põõsasse pugema, alt ära hüppama; уйти ~ уходить в лучший (вечный, другой) мир sellest ~ siit ilmast lahkuma, teise ilma minema; уйти ~ уходить в (самого) себя enesesse kapselduma ~ tõmbuma; уйти ~ уходить из жизни elavate kirjast lahkuma; уйти ~ уходить между пальцами ~ сквозь пальцы kõnek. käest ~ läbi peo ~ sõrmede vahelt pudenema ~ kaduma; уйти от самого себя iseenda eest põgenema ~ pakku minema; уйти ~ уходить с головой во что kõnek. üle pea millesse süvenema ~ sukelduma; почва уходит ~ ушла из-под ног у кого kellel (maa)pind kaob ~ kadus jalge alt ~ on jalge alt kadunud; душа ушла ~ уходит в пятки у кого kõnek. kelle süda vajub ~ vajus ~ kukub ~ kukkus saapasäärde; далеко не уйдёшь на чём, без кого-чего, с кем-чем kõnek. kellega-millega, kelleta-milleta kaugele ei jõua; уйти ~ уходить из рук чьих kelle käte vahelt välja libisema, kelle küüsist pääsema
‣ куда, откуда ära minema, lahkuma (ka ülek.); уйти на работу tööle minema, уйти в море merele minema, уйти на охоту jahile minema, уйти на фронт rindele minema, уйти на отдых (vanadus)puhkusele minema, уйти в отпуск puhkusele minema, уйти в отставку erru minema, уйти на пенсию pensionile minema, уйти со сцены (1) lavalt lahkuma, (2) ülek. näitelavalt ~ areenilt lahkuma, уйти от дел asjaajamisest eemale jääma ~ tõmbuma, уйти с работы kõnek. töölt lahkuma, end töölt lahti võtma, уйти от семьи perekonna juurest ära minema, perekonda maha jätma, уйти вперёд ette minema ~ jõudma (ka ülek.), свая ушла в землю vai läks maasse, поезд давно ушёл rong on ammu (ära) läinud, гости ушли поздно külalised lahkusid hilja, не сам ушёл, а его ушли kõnek. nalj. ta ei läinud ise, vaid ta lasti lahti ~ sunniti minema, он ушёл в расцвете сил ta lahkus ~ suri õitsvas ~ kõige paremas eas, все вещи ушли в чемодан kõnek. kõik asjad läksid ~ mahtusid kohvrisse;
‣ от кого-чего põgenema, pakku minema; pääsema; millest hoiduma, kõrvale hoidma ~ põiklema ~ hiilima ~ kalduma ~ minema; уйти от погони tagaajajate käest pääsema, уйти от дождя vihma eest varju(le) ~ vihmavarju minema, уйти от опасности hädaohust pääsema, уйти от ответа vastusest kõrvale hiilima ~ põiklema, уйти от наказания karistusest kõrvale hoidma ~ pääsema, уйти от темы teemast kõrvale kalduma, от меня он не уйдёт minu käest ta ei pääse, от судьбы не уйдёшь saatuse eest ei pääse ~ pole pääsu, уйти в подполье ülek. põranda alla minema;
‣ ülek. mööduma, mööda minema ~ veerema, kaduma; молодость ушла noorus on möödas ~ läbi ~ käest kadunud, с тех пор ушло много времени sellest on palju aega möödunud ~ mööda läinud ~ möödas, это не уйдёт sellega on veel aega, ega see eest ära jookse;
‣ на что (ära) kuluma, minema; на беседу ушло два часа jutuajamiseks kulus kaks tundi, на покупки ушло много денег ostudeks ~ ostude peale ~ sisseostude tegemiseks kulus ~ läks palju raha, на это уйдёт полдня selleks kulub ~ läheb pool päeva, на платье уйдёт три метра ткани kleidi jaoks kulub ~ läheb kolm meetrit riiet;
‣ во что ülek. süvenema, süüvima, sukelduma; уйти в науку teadusesse süvenema, уйти в воспоминания mälestustesse süvenema ~ süüvima;
‣ во что, куда vajuma, minema (ka ülek.); уйти под воду vee alla vajuma ~ minema, уйти ко дну ~ на дно põhja vajuma ~ minema, вода ушла в землю vesi läks maa sisse, солнце ушло за лес päike läks ~ vajus metsa taha, голова ушла в плечи pea kadus õlgade vahele;
‣ kõnek. üle keema ~ minema ~ ajama; молоко ушло piim kees üle;
‣ kõnek. ette käima ~ minema (kella kohta); будильник ушёл на двадцать минут вперёд äratuskell on kakskümmend minutit ees ~ ette käinud;
‣ во что kõnek. mida kasvatama hakkama, millesse minema; уйти в ствол putke kasvama ~ minema, картофель ушёл в ботву kartul kasvatab ainult pealseid;
◊ уйти ~ уходить в кусты kõnek. põõsasse pugema, alt ära hüppama; уйти ~ уходить в лучший (вечный, другой) мир sellest ~ siit ilmast lahkuma, teise ilma minema; уйти ~ уходить в (самого) себя enesesse kapselduma ~ tõmbuma; уйти ~ уходить из жизни elavate kirjast lahkuma; уйти ~ уходить между пальцами ~ сквозь пальцы kõnek. käest ~ läbi peo ~ sõrmede vahelt pudenema ~ kaduma; уйти от самого себя iseenda eest põgenema ~ pakku minema; уйти ~ уходить с головой во что kõnek. üle pea millesse süvenema ~ sukelduma; почва уходит ~ ушла из-под ног у кого kellel (maa)pind kaob ~ kadus jalge alt ~ on jalge alt kadunud; душа ушла ~ уходит в пятки у кого kõnek. kelle süda vajub ~ vajus ~ kukub ~ kukkus saapasäärde; далеко не уйдёшь на чём, без кого-чего, с кем-чем kõnek. kellega-millega, kelleta-milleta kaugele ei jõua; уйти ~ уходить из рук чьих kelle käte vahelt välja libisema, kelle küüsist pääsema
уклониться 308 Г сов. → несов. уклоняться
‣ от кого-чего kõrvale ~ eest ära põikama ~ keerama, ära ~ kõrvale pöörduma; уклониться от удара hoobi ~ löögi eest kõrvale põikama, дорога уклонилась вправо tee pöördus ~ käänas paremale;
‣ от чего ka ülek. kõrvale kalduma, hälbima; уклониться от темы teemast kõrvale kalduma, уклониться от курса kursist kõrvale kalduma;
‣ от чего ülek. kõrvale hoiduma, (end) kõrvale hoidma, kõrvale põiklema ~ hiilima, puiklema; уклониться от встречи kohtumisest hoiduma ~ kõrvale hoidma, kohtumist vältima, уклониться от ответа vastusest kõrvale põiklema, уклониться от ответственности vastutusest kõrvale hiilima
‣ от кого-чего kõrvale ~ eest ära põikama ~ keerama, ära ~ kõrvale pöörduma; уклониться от удара hoobi ~ löögi eest kõrvale põikama, дорога уклонилась вправо tee pöördus ~ käänas paremale;
‣ от чего ka ülek. kõrvale kalduma, hälbima; уклониться от темы teemast kõrvale kalduma, уклониться от курса kursist kõrvale kalduma;
‣ от чего ülek. kõrvale hoiduma, (end) kõrvale hoidma, kõrvale põiklema ~ hiilima, puiklema; уклониться от встречи kohtumisest hoiduma ~ kõrvale hoidma, kohtumist vältima, уклониться от ответа vastusest kõrvale põiklema, уклониться от ответственности vastutusest kõrvale hiilima
ускользнуть 336b Г сов. → несов. ускользать
‣ käest maha libisema; налим ускользнул из рук luts libises käest;
‣ ülek. kõnek. minema ~ käest lipsama ~ kaduma; ускользнуть за дверь ukse taha lipsama, незаметно ускользнуть из комнаты toast märkamatult välja lipsama, ускользнуть от погони tagaajajate käest ära lipsama, ускользнуть из памяти meelest ~ peast minema, надежда ускользнула lootus on läinud ~ kadunud;
‣ от кого-чего ülek. kõnek. kõrvale põiklema ~ hoidma; ускользнуть от ответа vastusest kõrvale põiklema, ускользнуть от ответственности vastutusest eemale ~ kõrvale hoidma, ускользнуть от наказания karistusest pääsema, это не ускользнуло от моего внимания see ei jäänud mul märkamata ~ kahe silma vahele;
◊ ускользнуть ~ ускользать из рук чьих kõnek. kelle käest libisema ~ lipsama, kelle eest ära lipsama; почва ускользнула ~ ускользает из-под ног у кого kellel kadus ~ kaob (maa)pind jalge alt
‣ käest maha libisema; налим ускользнул из рук luts libises käest;
‣ ülek. kõnek. minema ~ käest lipsama ~ kaduma; ускользнуть за дверь ukse taha lipsama, незаметно ускользнуть из комнаты toast märkamatult välja lipsama, ускользнуть от погони tagaajajate käest ära lipsama, ускользнуть из памяти meelest ~ peast minema, надежда ускользнула lootus on läinud ~ kadunud;
‣ от кого-чего ülek. kõnek. kõrvale põiklema ~ hoidma; ускользнуть от ответа vastusest kõrvale põiklema, ускользнуть от ответственности vastutusest eemale ~ kõrvale hoidma, ускользнуть от наказания karistusest pääsema, это не ускользнуло от моего внимания see ei jäänud mul märkamata ~ kahe silma vahele;
◊ ускользнуть ~ ускользать из рук чьих kõnek. kelle käest libisema ~ lipsama, kelle eest ära lipsama; почва ускользнула ~ ускользает из-под ног у кого kellel kadus ~ kaob (maa)pind jalge alt
ухо 104 (мн. ч. им. п., вин. п. уши, род. п. ушей, дат. п. ушам, твор. п. ушами, предл. п. об ушах) С с. неод.
‣ kõrv (kuulmiselund; sang, käepide; ka ülek.); наружное ухо anat. väliskõrv, внутреннее ухо anat. sisekõrv, среднее ухо anat. keskkõrv, больное ухо haige kõrv, оттопыренные уши peast eemalehoidvad kõrvad, глух на одно ухо ühest kõrvast kurt, чуткое ухо у кого kellel on terav kõrv ~ terane kuulmine, охотничье ухо jahimehe kõrv (terav kuulmine), в ушах шумит kõrvus kohiseb, в ушах стоит что mis kumiseb (kogu aeg) kõrvus, в ушах звенит у кого kelle kõrvus kumiseb, kelle kõrvad kumisevad ~ huugavad ~ ajavad pilli, уши заложило у кого kelle kõrvad on lukus, kellel on kõrvad lukus, он отморозил уши külm võttis tal ~ ta külmetas kõrvad ära, приложить ~ приставить ухо к чему kõrva mille vastu panema ~ suruma, улыбаться до ушей suu kõrvuni naerma, почесать за ухом kõrvatagust kratsima ~ sügama, таскать за уши кого kõnek. keda kõrvust sakutama ~ sikutama ~ kiskuma, дать в ухо ~ по уху кому kõnek. kellele vastu kõrvu andma, над самым ухом otse kõrva ääres, за уши не оттащишь кого keda ei saa väevõimugagi millest eemale, уши котла pajasangad, pajakõrvad, уши колокола (kiriku)kella sangad, морское ухо zool. merikõrv (meretigu Haliotis);
‣ уши мн. ч. mütsikõrvad, kõrva(k)lapid; шапка с ушами kõrvikmüts, läkiläki, опустить уши mütsikõrvu alla laskma;
‣ (nõela)silm; ухо иголки nõelasilm;
◊ крепок на ухо kõva ~ vaese ~ vaevase ~ nõrga kuulmisega, kelle kõrv on tönts; уши вянут у кого kõnek. kellel kõrvad löövad pilli ~ jooksevad virtsavett; режет ухо ~ уши mis lõikab kõrvu; держать ухо востро kõnek. kõrvu teritama ~ kikitama ~ kikkis hoidma, valvas olema; навострить ~ насторожить уши kõnek. kõrvu teritama ~ kikitama ~ kikkis hoidma, valvas olema; нарвать ~ натрепать уши кому kõnek. kellel kõrvu kuumaks kütma ~ tuliseks tegema, keda kõrvust kiskuma ~ sakutama, kellel kõrvu pihku võtma; прожужжать ~ прогудеть ~ пpотрубить ~ прокричать (все) уши кому kõnek. (ühesama) jutuga ära tüütama, kellel kõrvad huugavad (ühest ja samast) jutust; слышать ~ услышать своими ~ собственными ушами oma kõrvaga kuulma; краснеть ~ покраснеть ~ вспыхнуть до ушей kõrvuni punastama; доходить ~ дойти до чьих ушей kelle kõrvu ulatuma ~ kostma ~ puutuma; за уши тянуть ~ тащить кого kõnek. halv keda kättpidi edasi talutama, tagant upitama; пропустить ~ пропускать мимо ушей kõrvust mööda laskma; в одно ухо входит, в другое выходит kõnek. ühest kõrvast (läks, läheb) sisse, teisest välja; краем ~ краешком уха ~ одним ухом слышать ~ услышать kõnek. ühe ~ poole kõrvaga kuulma; не видать кому кого-чего как своих ушей kõnek. keda-mida niisama vähe kui oma kõrvu nägema ~ näha saama, kellest-millest suud puhtaks pühkima; по уши влюбиться ~ влюбляться в кого kõnek. kõrvuni armuma kellesse; по уши в долгах kõnek. kõrvuni ~ üle pea võlgades; ни уха ни рыла не смыслить ~ не знать ~ не понимать в чём vulg. mitte tuhkagi ~ mitte mõhkugi ~ mitte pooli pudrunõusidki teadma, mitte ööst ega päevast teadma, kellel pole mitte õrna aimugi; и ухом не ведёт ~ не повёл kõnek. kes ei tee ~ ei teinud väljagi, ei liiguta ~ liigutanud oimugi; сказать ~ шептать ~ шепнуть на ухо kõrva sosistama ~ kõrva sisse ütlema; хлопать ушами kõnek. halv (1) ammulisui vahtima, (2) käed rüpes istuma; (и) у стен есть уши vanas. (ka) seintel on kõrvad; выше лба уши не растут vanas. lind ei või kõrgemale lennata, kui tiivad kannavad, üle oma varju ei hüppa; не верить ~ не поверить своим ~ собственным ушам kõnek. oma kõrvu mitte uskuma; развесить ~ развешивать уши kõnek. halv. (1) ammulisui kuulama, (2) käed rüpes istuma; медведь ~ слон на ухо наступил кому kõnek. kellele on karu ~ elevant kõrva peale astunud
‣ kõrv (kuulmiselund; sang, käepide; ka ülek.); наружное ухо anat. väliskõrv, внутреннее ухо anat. sisekõrv, среднее ухо anat. keskkõrv, больное ухо haige kõrv, оттопыренные уши peast eemalehoidvad kõrvad, глух на одно ухо ühest kõrvast kurt, чуткое ухо у кого kellel on terav kõrv ~ terane kuulmine, охотничье ухо jahimehe kõrv (terav kuulmine), в ушах шумит kõrvus kohiseb, в ушах стоит что mis kumiseb (kogu aeg) kõrvus, в ушах звенит у кого kelle kõrvus kumiseb, kelle kõrvad kumisevad ~ huugavad ~ ajavad pilli, уши заложило у кого kelle kõrvad on lukus, kellel on kõrvad lukus, он отморозил уши külm võttis tal ~ ta külmetas kõrvad ära, приложить ~ приставить ухо к чему kõrva mille vastu panema ~ suruma, улыбаться до ушей suu kõrvuni naerma, почесать за ухом kõrvatagust kratsima ~ sügama, таскать за уши кого kõnek. keda kõrvust sakutama ~ sikutama ~ kiskuma, дать в ухо ~ по уху кому kõnek. kellele vastu kõrvu andma, над самым ухом otse kõrva ääres, за уши не оттащишь кого keda ei saa väevõimugagi millest eemale, уши котла pajasangad, pajakõrvad, уши колокола (kiriku)kella sangad, морское ухо zool. merikõrv (meretigu Haliotis);
‣ уши мн. ч. mütsikõrvad, kõrva(k)lapid; шапка с ушами kõrvikmüts, läkiläki, опустить уши mütsikõrvu alla laskma;
‣ (nõela)silm; ухо иголки nõelasilm;
◊ крепок на ухо kõva ~ vaese ~ vaevase ~ nõrga kuulmisega, kelle kõrv on tönts; уши вянут у кого kõnek. kellel kõrvad löövad pilli ~ jooksevad virtsavett; режет ухо ~ уши mis lõikab kõrvu; держать ухо востро kõnek. kõrvu teritama ~ kikitama ~ kikkis hoidma, valvas olema; навострить ~ насторожить уши kõnek. kõrvu teritama ~ kikitama ~ kikkis hoidma, valvas olema; нарвать ~ натрепать уши кому kõnek. kellel kõrvu kuumaks kütma ~ tuliseks tegema, keda kõrvust kiskuma ~ sakutama, kellel kõrvu pihku võtma; прожужжать ~ прогудеть ~ пpотрубить ~ прокричать (все) уши кому kõnek. (ühesama) jutuga ära tüütama, kellel kõrvad huugavad (ühest ja samast) jutust; слышать ~ услышать своими ~ собственными ушами oma kõrvaga kuulma; краснеть ~ покраснеть ~ вспыхнуть до ушей kõrvuni punastama; доходить ~ дойти до чьих ушей kelle kõrvu ulatuma ~ kostma ~ puutuma; за уши тянуть ~ тащить кого kõnek. halv keda kättpidi edasi talutama, tagant upitama; пропустить ~ пропускать мимо ушей kõrvust mööda laskma; в одно ухо входит, в другое выходит kõnek. ühest kõrvast (läks, läheb) sisse, teisest välja; краем ~ краешком уха ~ одним ухом слышать ~ услышать kõnek. ühe ~ poole kõrvaga kuulma; не видать кому кого-чего как своих ушей kõnek. keda-mida niisama vähe kui oma kõrvu nägema ~ näha saama, kellest-millest suud puhtaks pühkima; по уши влюбиться ~ влюбляться в кого kõnek. kõrvuni armuma kellesse; по уши в долгах kõnek. kõrvuni ~ üle pea võlgades; ни уха ни рыла не смыслить ~ не знать ~ не понимать в чём vulg. mitte tuhkagi ~ mitte mõhkugi ~ mitte pooli pudrunõusidki teadma, mitte ööst ega päevast teadma, kellel pole mitte õrna aimugi; и ухом не ведёт ~ не повёл kõnek. kes ei tee ~ ei teinud väljagi, ei liiguta ~ liigutanud oimugi; сказать ~ шептать ~ шепнуть на ухо kõrva sosistama ~ kõrva sisse ütlema; хлопать ушами kõnek. halv (1) ammulisui vahtima, (2) käed rüpes istuma; (и) у стен есть уши vanas. (ka) seintel on kõrvad; выше лба уши не растут vanas. lind ei või kõrgemale lennata, kui tiivad kannavad, üle oma varju ei hüppa; не верить ~ не поверить своим ~ собственным ушам kõnek. oma kõrvu mitte uskuma; развесить ~ развешивать уши kõnek. halv. (1) ammulisui kuulama, (2) käed rüpes istuma; медведь ~ слон на ухо наступил кому kõnek. kellele on karu ~ elevant kõrva peale astunud
чаять 259a Г несов. кого-чего, с инф. van. madalk. lootma, ootama; уж не чаяла и в живых застать enam ei lootnudki elusana eest leida, не гадал и не чаял ei osanud arvatagi;
◊ души не чаять в ком kõnek. armastusest kelle vastu arust ära olema, keda meeletult ~ väga armastama ~ hoidma
◊ души не чаять в ком kõnek. armastusest kelle vastu arust ära olema, keda meeletult ~ väga armastama ~ hoidma
шоры 51 С неод. (без ед. ч.)
‣ (hobuse) silmaklapid (ka ülek.); у кого на глазах шоры ülek. kellel on klapid silmade ees;
‣ treng, rakmed, sorirakmed;
◊ брать ~ взять в шоры кого kõnek. kellele raudu suhu panema, keda kõvasti käsile ~ pihku võtma; держать в шорах кого kõnek. keda ohjas hoidma
‣ (hobuse) silmaklapid (ka ülek.); у кого на глазах шоры ülek. kellel on klapid silmade ees;
‣ treng, rakmed, sorirakmed;
◊ брать ~ взять в шоры кого kõnek. kellele raudu suhu panema, keda kõvasti käsile ~ pihku võtma; держать в шорах кого kõnek. keda ohjas hoidma
экцесс 1 С м. неод. ekstsess (piiridest üleminek, liialdus; vahejuhtum); чувственные экцессы tundeliialdused, ülekeevad tunded, экцесс исполнителя jur. täideviija ekstsess, предотвратить всякие экцессы igasuguseid vahejuhtumeid ära hoidma
балансировать Г несов.
‣ 171b на чём, чем, без доп. balansseerima, tasakaalu hoidma;
‣ 171a что tehn. tasakaalustama;
‣ 171a что maj. bilanss(eer)ima; vrd. сбалансировать
‣ 171b на чём, чем, без доп. balansseerima, tasakaalu hoidma;
‣ 171a что tehn. tasakaalustama;
‣ 171a что maj. bilanss(eer)ima; vrd. сбалансировать
беречься 379 Г несов. end hoidma ~ säästma; кого-чего hoiduma kelle-mille eest; берегитесь простуды ärge külmetage end, hoiduge külmetusest, берегись ~ берегитесь поезда hoidu ~ hoidke end rongi eest, берегись ~ берегитесь! hoia ~ hoidke alt!
воздержаться 183 Г сов. → несов. воздерживаться от чего, без доп.
‣ hoiduma, (ennast) tagasi hoidma; loobuma, ära ütlema millest; он не мог воздержаться от замечания ta ei suutnud hoiduda märkust tegemast ~ ei saanud jätta märkust tegemata, воздержаться от выступления esinemisest loobuma, воздержаться от мяса liha söömisest hoiduma, lihast loobuma;
‣ erapooletuks jääma; пятеро голосовало за, двое против, один воздержался viis (inimest) hääletas poolt, kaks vastu, üks jäi erapooletuks
‣ hoiduma, (ennast) tagasi hoidma; loobuma, ära ütlema millest; он не мог воздержаться от замечания ta ei suutnud hoiduda märkust tegemast ~ ei saanud jätta märkust tegemata, воздержаться от выступления esinemisest loobuma, воздержаться от мяса liha söömisest hoiduma, lihast loobuma;
‣ erapooletuks jääma; пятеро голосовало за, двое против, один воздержался viis (inimest) hääletas poolt, kaks vastu, üks jäi erapooletuks
втайне Н salaja, salamahti; втайне посмеиваться omaette ~ salamahti muhelema ~ naeru pidama, сохранить всё втайне kõike salajas hoidma ~ pidama
выхолить 269*a (повел. накл. выхоли, выхольте) Г сов. что (hästi) hoolitsema ~ hoidma; кого (hoolitsedes) üles kasvatama (looma, linnu kohta); руки его были выхолены tal olid hästi hoolitsetud käed
горбиться 277 (повел. накл. горбься и горбись, горбьтесь и горбитесь) Г несов. end küüru hoidma, küürus olema ~ käima; küüru jääma; он горбится при ходьбе ta käib küürus, год от году он всё больше горбится iga aastaga jääb ta rohkem küüru; vrd. сгорбиться
горсть 92 С ж. неод. pihk; peotäis, käputäis (ka ülek.); держать в горсти peos hoidma, две горсти муки kaks peotäit jahu, бросить горсть земли на гроб peotäit mulda (hauda) viskama, горсть людей käputäis inimesi;
◊ раздавать горстями kamaluga jagama
◊ раздавать горстями kamaluga jagama
едва Н (häda)vaevu, (häda)vaevalt; едва удерживаться от смеха vaevu naeru tagasi hoidma, едва успел hädavaevu jõudis, едва ли vaevalt küll, едва не peaaegu (et), он едва не упал ta oleks peaaegu kukkunud, он едва ли не самый старший в бригаде ta on brigaadis vaata et kõige vanem
зарезервировать 171a Г сов. что reserv(eer)ima, varuks ~ tagavaraks jätma, varuna säilitama, varuks ~ tagavaraks hoidma; vrd. резервировать
засекретить 274a Г сов. → несов. засекречивать кого-что salastama, salajaseks tegema; salajas hoidma, varjama, saladust tegema millest; засекретить изобретение leiutist salastama
зевок 24 С м. неод.
‣ haigutus, haik; длинный зевок pikk ~ sügav haigutus, подавить зевок haigutust tagasi hoidma;
‣ ülek. madalk. aps
‣ haigutus, haik; длинный зевок pikk ~ sügav haigutus, подавить зевок haigutust tagasi hoidma;
‣ ülek. madalk. aps
зевота 51 С ж. неод. (без мн. ч.) haigutamine; подавить зевоту haigutust tagasi hoidma, на него напала ~ нашла зевота kõnek. teda ajab haigutama
крепиться 302 Г несов.
‣ vastu pidama ~ panema; end vaos hoidma; он не в силах был дольше крепиться ta ei suutnud kauem vastu pidada, крепись! ole tugev!
‣ страд. к крепить 1.
‣ vastu pidama ~ panema; end vaos hoidma; он не в силах был дольше крепиться ta ei suutnud kauem vastu pidada, крепись! ole tugev!
‣ страд. к крепить 1.
кудрявиться 278 Г несов. lokki hoidma, krussi kiskuma, käharduma; kiharduma, kaharduma; kähar ~ kahar olema; волосы кудрявились на висках juuksed hoidsid meelekohal lokki
мариновать 172a Г несов. кого-что marineerima (äädikhoidistama; kõnek. ka ülek.); мариновать предложение ettepanekut marineerima ~ kalevi all hoidma; vrd. замариновать
морить 285a Г несов.
‣ кого hävitama; морить крыс rotte hävitama;
‣ кого-что, чем kõnek. piinama, vaevama; морить голодом näljutama, näljas hoidma;
‣ что murd. kustutama (süsi);
‣ что lahtuda laskma, lahtuma ~ seisma panema (sinepit vm.);
‣ что peitsima (puitu); vrd. заморить, уморить, сморить
‣ кого hävitama; морить крыс rotte hävitama;
‣ кого-что, чем kõnek. piinama, vaevama; морить голодом näljutama, näljas hoidma;
‣ что murd. kustutama (süsi);
‣ что lahtuda laskma, lahtuma ~ seisma panema (sinepit vm.);
‣ что peitsima (puitu); vrd. заморить, уморить, сморить
муфта 1 С ж. неод.
‣ muhv (ka tehn.); держать руки в муфте käsi muhvis hoidma, резьбовая ~ винтовая муфта keermesmuhv, зажимная муфта pingutusmuhv;
‣ tehn. sidur; втулочная муфта muhvsidur, муфта сцепления (auto)sidur, глухая муфта (1) liikumatu sidur, jäiksidur, (2) umbmuhv, кулачковая муфта nukksidur
‣ muhv (ka tehn.); держать руки в муфте käsi muhvis hoidma, резьбовая ~ винтовая муфта keermesmuhv, зажимная муфта pingutusmuhv;
‣ tehn. sidur; втулочная муфта muhvsidur, муфта сцепления (auto)sidur, глухая муфта (1) liikumatu sidur, jäiksidur, (2) umbmuhv, кулачковая муфта nukksidur
надышаться 183 Г сов. чем küllalt (sisse) hingama mida; надышаться лесным воздухом külluseni metsaõhku hingama;
◊ не надышаться на кого, кем hellasti hoidma, kätel kandma keda; перед смертью не надышишься kõnekäänd viimasel hetkel ei jõua enam midagi teha
◊ не надышаться на кого, кем hellasti hoidma, kätel kandma keda; перед смертью не надышишься kõnekäänd viimasel hetkel ei jõua enam midagi teha
наперевес Н väljendeis держать ружьё наперевес püssi ees hoidma, идти с винтовкой наперевес (vint)püss käes käima ~ minema ~ tulema
насыпью Н kuhjas, kuhjatult, kuhjades; puiste-, puistena; хранить зерно насыпью vilja kuhjades ~ kuhilates hoidma, погрузка насыпью puistelaadimine, уголь перевозят насыпью sütt veetakse lahtistes vagunites ~ platvormvagunitega
неведение 115 С с. неод. (без мн. ч.) teadmatus, informeerimatus; находиться в неведении teadmatuses olema, держать кого в неведении keda teadmatuses hoidma, по неведению teadmatusest;
◊ быть ~ пребывать в блаженном неведении iroon. pühas usus ~ õndsas teadmatuses olema
◊ быть ~ пребывать в блаженном неведении iroon. pühas usus ~ õndsas teadmatuses olema
нянчиться 271 (повел. накл. нянчись) Г несов. с кем
‣ (last) hoidma, (laste) järele vaatama;
‣ ülek. kõnek. poputama, jändama, jahtima; довольно с ним нянчиться aitab temaga jändamisest
‣ (last) hoidma, (laste) järele vaatama;
‣ ülek. kõnek. poputama, jändama, jahtima; довольно с ним нянчиться aitab temaga jändamisest
оберегаться 169 Г несов. → сов. оберечься
‣ от кого-чего, без доп. hoiduma, end hoidma ~ kaitsma kelle-mille eest; оберегаться от палящих лучей end kõrvetavate kiirte eest kaitsma;
‣ страд. к оберегать
‣ от кого-чего, без доп. hoiduma, end hoidma ~ kaitsma kelle-mille eest; оберегаться от палящих лучей end kõrvetavate kiirte eest kaitsma;
‣ страд. к оберегать
остеречься 379 Г сов. → несов. остерегаться кого-чего, с инф. hoiduma millest, end hoidma kelle-mille eest; остеречься пить сырую воду keetmata vee joomisest hoiduma
отдалить 285a Г сов. → несов. отдалять
‣ кого-что, от кого-чего eemaldama, kaugendama; eemal hoidma, võõraks tegema; отдалить от глаз silmadest kaugemale ~ eemale asetama, разлука отдалила их друг от друга lahusolekuga on nad teineteisele võõraks jäänud;
‣ что edasi lükkama; отдалить встречу kohtumist edasi lükkama
‣ кого-что, от кого-чего eemaldama, kaugendama; eemal hoidma, võõraks tegema; отдалить от глаз silmadest kaugemale ~ eemale asetama, разлука отдалила их друг от друга lahusolekuga on nad teineteisele võõraks jäänud;
‣ что edasi lükkama; отдалить встречу kohtumist edasi lükkama
отлынивать 168b Г несов. от чего madalk. (tööst, õppimisest) kõrvale hoidma ~ põiklema, (ära) viilima; отлынивать от занятий tundidest ära viilima
пестовать 171a Г несов. кого-что
‣ van. last hoidma;
‣ ülek. kõrgst. (hoole ja armastusega) kasvatama, hellitama
‣ van. last hoidma;
‣ ülek. kõrgst. (hoole ja armastusega) kasvatama, hellitama
поберечься 379 Г сов. от чего, без доп. end hoidma; он не поберёгся и простудился ta ei hoidnud end ja saigi külma
подол 1 С м. неод. (kleidi-, mantli-, seeliku-) saba, (rõiva) alläär, alumine äär; держаться за подол seelikusabast kinni hoidma, seelikusabas rippuma (ka ülek.)
покараулить 269a Г сов. кого-что, без доп. kõnek. (mõnda aega) kellel silma peal hoidma ~ kellele peale passima ~ keda valvama ~ vahti pidama
помочи 31 С неод. (без ед. ч.) lõõg; rihm(ad); traksid;
◊ водить ~ держать на помочах кого halv. keda lõa ~ oheliku otsas talutama ~ hoidma ~ vedama; быть ~ ходить на помочах у кого halv. kelle lõa otsas olema, kellel end nöörist tõmmata laskma
◊ водить ~ держать на помочах кого halv. keda lõa ~ oheliku otsas talutama ~ hoidma ~ vedama; быть ~ ходить на помочах у кого halv. kelle lõa otsas olema, kellel end nöörist tõmmata laskma
понянчить 271a (повел. накл. понянчи) Г сов. кого kõnek. (mõnda aega) last hoidma ~ laste järele vaatama; last kätel kiigutama
понянчиться 271 (повел. накл. понянчись) Г сов. kõnek.
‣ с кем (mõnda aega) last hoidma ~ laste järele vaatama; last kätel kandma;
‣ с кем-чем ülek. (mõnda aega) poputama keda ~ jantima millega
‣ с кем (mõnda aega) last hoidma ~ laste järele vaatama; last kätel kandma;
‣ с кем-чем ülek. (mõnda aega) poputama keda ~ jantima millega
поручень 17 С м. неод. (обычно мн. ч.) ehit. käsipuu; mer. reeling; держаться за поручни käsipuudest kinni hoidma, поручень перил ehit. tarandikäsipuu
постеречь 379 Г сов. кого-что, без доп. (mõnda aega) keda-mida valvama ~ hoidma ~ kelle-mille järele vaatama; постеречь скот karja valvama, постеречь гусей hanesid karjatama
припарить 269a Г сов. → несов. припаривать что, чем madalk. kuuma mähist peale panema; припарить больную ногу haiget jalga kuumas hoidma, kuuma (jala)vanni tegema
припасти 364 Г сов. → несов. припасать что, чего kõnek. varuma, varuks koguma ~ panema, tagavaraks panema; припасти новость под конец uudist kõige lõpuks hoidma ~ varuma
притаить 283 Г сов. → несов. притаивать II что kõnek. varjama, peitma; притаить в душе вражду hinges vaenu varjul hoidma;
◊ притаить дыхание hinge kinni pidama
◊ притаить дыхание hinge kinni pidama
проморить 285a Г сов. кого kõnek.
‣ (teatud aeg v. ajani) näljutama ~ näljas hoidma; проморить кого голодом два дня keda kaks päeva näljutama;
‣ (ootamise, töö v. puudusega) ära vaevama
‣ (teatud aeg v. ajani) näljutama ~ näljas hoidma; проморить кого голодом два дня keda kaks päeva näljutama;
‣ (ootamise, töö v. puudusega) ära vaevama
пронянчить 271a (повел. накл. пронянчи) Г сов. кого, без доп. (teatud aeg v. ajani) last ~ lapsi hoidma ~ lapsehoidjaks olema
пронянчиться 271 (повел. накл. пронянчись) Г сов. с кем-чем kõnek.
‣ (teatud aeg v. ajani) last ~ lapsi hoidma ~ lapsehoidjaks olema;
‣ (teatud aeg v. ajani) jändama
‣ (teatud aeg v. ajani) last ~ lapsi hoidma ~ lapsehoidjaks olema;
‣ (teatud aeg v. ajani) jändama
пропасти 364 Г сов. кого-что (teatud aeg v. ajani) karjas käima ~ karja hoidma ~ karjatama; пропасти стадо до глубокой осени (1) karja hilissügiseni väljas pidama, (2) hilissügiseni karjas käima
резервировать 171a Г сов. и несов. что liter. reserveerima (varuks hoidma, varuna säilitama; endale õigust jätma); tehn. reservima, varundama (töökindluse suurendamiseks); резервировать запасы нефти naftavarusid säilitama, резервировать своё мнение oma arvamust varuks ~ pärastiseks jätma; vrd. зарезервировать
святыня 62 С ж. неод.
‣ pühadus (ka ülek.); беречь как святыню nagu pühadust hoidma;
‣ kirikl. pühakoda, pühapaik; püha ese
‣ pühadus (ka ülek.); беречь как святыню nagu pühadust hoidma;
‣ kirikl. pühakoda, pühapaik; püha ese
сгорбиться 277 (повел. накл. сгорбись и сгорбься, сгорбитесь и сгорбьтесь) küüru ~ kühmu tõmbuma, end küüru hoidma, küürus ~ kühmus ~ vimmas olema ~ käima; küüru ~ kühmu jääma ~ vajuma; сгорбиться под старость vanuigi küüru vajuma ~ jääma, сгорбиться под тяжестью raskuse all küüru vajuma, сгорбившись küürus, kühmus, küürakil; vrd. горбиться
секретничать 164b Г несов. kõnek.
‣ salatsema, saladust tegema, salapäratsema, salajas ~ saladuses hoidma;
‣ с кем, о чём, без доп. salajuttu ajama ~ rääkima
‣ salatsema, saladust tegema, salapäratsema, salajas ~ saladuses hoidma;
‣ с кем, о чём, без доп. salajuttu ajama ~ rääkima
спуд 1 С м. неод. väljendeis извлекать ~ вынимать из-под спуда välja ~ lagedale tooma; держать под спудом kalevi ~ vaka all hoidma; положить ~ класть под спуд kalevi ~ vaka alla panema
стеречься 379 Г несов.
‣ кого-чего, с инф. madalk. hoiduma, end kelle-mille eest hoidma;
‣ страд. к стеречь
‣ кого-чего, с инф. madalk. hoiduma, end kelle-mille eest hoidma;
‣ страд. к стеречь
сторониться 285 Г несов.
‣ kõrvale astuma ~ minema, teed andma, ruumi tegema;
‣ кого-что ülek. kellest-millest eemale hoiduma, kõrvale hoidma, keda-mida vältima; vrd. посторониться
‣ kõrvale astuma ~ minema, teed andma, ruumi tegema;
‣ кого-что ülek. kellest-millest eemale hoiduma, kõrvale hoidma, keda-mida vältima; vrd. посторониться
сутулиться 269 Г несов. vimma ~ küüru ~ kühmu ~ kössi ~ kooku tõmbuma ~ vajuma, kühmuma, längu vajuma; end küüru hoidma, küürus olema ~ käima vrd. ссутулиться
сэкономить 280 Г сов. что, на чём kokku hoidma, säästma, kokkuhoidlikult kulutama; сэкономить время aega säästma; vrd. экономить
таить 283 Г несов. что
‣ от кого-чего salajas hoidma ~ pidama, varjama; таить своё горе oma muret varjama, таить злобу прoтив кого salaviha kandma kelle vastu;
‣ в чём endas sisaldama ~ peitma, kätkema; таить в себе опасность ohtlik olema, ohtu kätkema;
◊ что ~ нечего греха таить kõnek. mis seal ~ siin ikka salata; таить дыхание hinge kinni pidama; vrd. утаить
‣ от кого-чего salajas hoidma ~ pidama, varjama; таить своё горе oma muret varjama, таить злобу прoтив кого salaviha kandma kelle vastu;
‣ в чём endas sisaldama ~ peitma, kätkema; таить в себе опасность ohtlik olema, ohtu kätkema;
◊ что ~ нечего греха таить kõnek. mis seal ~ siin ikka salata; таить дыхание hinge kinni pidama; vrd. утаить
тезаврировать 171a Г сов. и несов. что maj. tesaureerima (panka v. hoiukassasse paigutamise asemel kodus hoidma)
топить I 323a Г несов. что, чем kütma; tuld all hoidma; топить печь ahju kütma, топить баню sauna kütma, квартиру стали топить korterit hakati kütma; vrd. вытопить I, истопить I
уберечься 379 Г сов. → несов. уберегаться от кого-чего end hoidma ~ kaitsma; (tervena, puutumatuna) säilima; kelle-mille eest pääsema, millest hoiduma; от его злого языка не уберечься tema kurja ~ terava keele eest ei pääse ~ pole pääsu ~ pole keegi kaitstud
узда 53 С ж. неод. valjad, päitsed (ka ülek.);
◊ держать в узде кого-что kõnek. keda-mida lõa otsas ~ vaos ~ ohjes hoidma; саврас без узды van. kõnek. tuisupea, nagu peru hobune, perupea
◊ держать в узде кого-что kõnek. keda-mida lõa otsas ~ vaos ~ ohjes hoidma; саврас без узды van. kõnek. tuisupea, nagu peru hobune, perupea
укараулить 269a Г сов. kõnek.
‣ кого-что, от кого-чего, без доп. valvama, silma peal hoidma; сад у дороги, разве тут укараулишь aed on tee ääres, jõuad sa siin passida, не укараулить вещи asju ära varastada laskma;
‣ что (valvates, luurates) kätte ~ teada saama; укараулить момент parajat ~ õiget aega ~ momenti tabama
‣ кого-что, от кого-чего, без доп. valvama, silma peal hoidma; сад у дороги, разве тут укараулишь aed on tee ääres, jõuad sa siin passida, не укараулить вещи asju ära varastada laskma;
‣ что (valvates, luurates) kätte ~ teada saama; укараулить момент parajat ~ õiget aega ~ momenti tabama
упасти 364 Г сов. кого-что, от кого-чего van. madalk. päästma, mille eest hoidma; упасти кого от беды keda õnnetusest päästma;
◊ упаси бог ~ боже ~ господи ~ господь kõnek. jumal ~ issand hoidku
◊ упаси бог ~ боже ~ господи ~ господь kõnek. jumal ~ issand hoidku
уследить 290 Г сов. → несов. услеживать
‣ за кем-чем jälgima, valvama, järele vaatama, silma peal hoidma; я не мог уследить за ходом его мысли ma ei suutnud tema mõttekäiku jälgida, за ним не уследить teda ei jõua keegi ära valvata;
‣ что kõnek. jälile saama, märkama, tähele panema; уследить на лицах равнодушие nägudel ükskõiksust märkama
‣ за кем-чем jälgima, valvama, järele vaatama, silma peal hoidma; я не мог уследить за ходом его мысли ma ei suutnud tema mõttekäiku jälgida, за ним не уследить teda ei jõua keegi ära valvata;
‣ что kõnek. jälile saama, märkama, tähele panema; уследить на лицах равнодушие nägudel ükskõiksust märkama
устеречься 379 Г сов. → несов. устерегаться kõnek. end mille eest hoidma; он не устерёгся от простуды ta ei suutnud külmetusest hoiduda
утаить 283 Г сов. → несов. утаивать что
‣ от кого-чего varjama, peitma, salajas hoidma; утаить правду tõde varjama, утаить свои чувства oma tundeid varjama ~ peitma ~ maha salgama, от него ничего не утаишь tema eest ei saa midagi salajas hoida ~ varjata;
‣ salaja omastama; утаить чужие вещи salaja võõraid asju omastama;
◊ шила в мешке не утаишь vanas. kaua naaskel kotis seisab, ega terav nõel kotis seisa
‣ от кого-чего varjama, peitma, salajas hoidma; утаить правду tõde varjama, утаить свои чувства oma tundeid varjama ~ peitma ~ maha salgama, от него ничего не утаишь tema eest ei saa midagi salajas hoida ~ varjata;
‣ salaja omastama; утаить чужие вещи salaja võõraid asju omastama;
◊ шила в мешке не утаишь vanas. kaua naaskel kotis seisab, ega terav nõel kotis seisa
фалдить 293b Г несов. (без 1 и 2 л.) kõnek. torutama, toruli hoidma; платье сзади фалдит kleit kisub ~ hoiab tagant torusse
холить 269a Г несов. кого-что kelle-mille eest hästi hoolitsema, keda-mida hästi hoidma; poputama, toputama, hellitama, pillitama; холить жену naist hellitama, холить землю maa eest hästi hoolt kandma, холить бороду habeme eest hoolitsema
хорониться 305 Г несов. от кого-чего kõnek.
‣ end peitma ~ varjama, peituma (ka ülek.), redus ~ peidus ~ varjul olema (ka ülek.), redutama;
‣ end hoidma (näit. löögi v. päikese eest);
‣ страд. к хоронить II; vrd. схорониться
‣ end peitma ~ varjama, peituma (ka ülek.), redus ~ peidus ~ varjul olema (ka ülek.), redutama;
‣ end hoidma (näit. löögi v. päikese eest);
‣ страд. к хоронить II; vrd. схорониться
шарахаться 164 Г несов. → сов. шарахнуться kõnek.
‣ vt. шарахнуться;
‣ (без сов.) от кого kõrvale ~ eemale hoidma kellest; все шарахаются от него kõik hoiavad temast eemale
‣ vt. шарахнуться;
‣ (без сов.) от кого kõrvale ~ eemale hoidma kellest; все шарахаются от него kõik hoiavad temast eemale
башмак I 19 С м. неод. tuhvel; van. king; деревянные башмаки puukingad;
◊ под башмаком (у) кого kõnek. kelle tuhvli all; держать под башмаком кого kõnek. tuhvli all hoidma keda
◊ под башмаком (у) кого kõnek. kelle tuhvli all; держать под башмаком кого kõnek. tuhvli all hoidma keda
вес 4 (род. п. ед. ч. веса и весу) С м. неод. kaal (ka ülek.); удельный вес erikaal, ülek. ka osatähtsus, палата мер и весов mõõdu- ja kaalukoda, живой вес eluskaal, elusmass, определить вес ära kaaluma, прибавить в весе kaalus juurde võtma, терять в весе kaalus maha võtma, продавать на вес kaaluga müüma, весом в два килограмма kahekilone, иметь (большой) вес kaalukas ~ mõjukas (isik) olema, его слoво имеет вес tema sõnal on kaalu, держать на весу rippasendis ~ õhus hoidma, первый наилегчайший вес sport helveskaal, наилегчайший вес sport kärbeskaal, легчайший вес sport kukk-kaal, полулёгкий вес sport sulgkaal, лёгкий вес sport kergekaal, полусредний вес sport kergekeskkaal;
◊ на вес золота millel on kulla hind ~ kulla kaal
◊ на вес золота millel on kulla hind ~ kulla kaal
взвод II 1 С м. неод. (без мн. ч.) vinnastamine, vinnatõmbamine; взвод курка (relva) vinnastamine, (püssi)kuke vinnatõmbamine, держать пистолет на боевом взводе püstolit vinnas hoidma, поставить на предохранительный взвод kaitsevinnastama;
◊ (быть) на взводе kõnek. (1) pingul olema, (2) auru all olema
◊ (быть) на взводе kõnek. (1) pingul olema, (2) auru all olema
владеть 229b Г несов. кем-чем
‣ valdama; omama, evima, omanik olema (tõlkida eeskätt ühendiga alalütl. + olema); я не владею французским языком ma ei valda prantsuse keelt, владеть землёй maaomanik olema, турки шесть лет владели крепостью kindlus oli kuus aastat türklaste käes;
‣ valitsema; владеть аудиторией kuulajaskonda valitsema ~ pihus hoidma, больной не владеет ногами haige jalad on halvatud, haige ei saa jalgu liigutada;
‣ чем käsitseda oskama mida; владеть оружием relva käsitseda oskama;
◊ (она) владеет пером sulg jookseb tal hästi; (он) владеет даром слова ~ речи tal on kõneannet ~ kõneandi; владеть собой ~ своими чувствами ennast ~ oma tundeid valitsema
‣ valdama; omama, evima, omanik olema (tõlkida eeskätt ühendiga alalütl. + olema); я не владею французским языком ma ei valda prantsuse keelt, владеть землёй maaomanik olema, турки шесть лет владели крепостью kindlus oli kuus aastat türklaste käes;
‣ valitsema; владеть аудиторией kuulajaskonda valitsema ~ pihus hoidma, больной не владеет ногами haige jalad on halvatud, haige ei saa jalgu liigutada;
‣ чем käsitseda oskama mida; владеть оружием relva käsitseda oskama;
◊ (она) владеет пером sulg jookseb tal hästi; (он) владеет даром слова ~ речи tal on kõneannet ~ kõneandi; владеть собой ~ своими чувствами ennast ~ oma tundeid valitsema
выдержать 183*a Г сов. → несов. выдерживать
‣ что, без доп. vastu pidama, vastu panema, välja kannatama, taluma, üle elama; лёд выдержал даже танк jää pidas isegi tanki raskusele vastu, нервы не выдержат närvid ei pea vastu, выдержать бурю tormile vastu panema, выдержать взгляд кого kelle pilku välja kannatama ~ taluma, выдержать операцию lõikust üle elama, его учебник выдержал несколько изданий tema õpikust on mitu trükki, машина выдержала испытание auto osutus katse(tuse)l kõlblikuks, он с успехом выдержал экзамен ta sooritas ~ õiendas eksami edukalt;
‣ кого kõnek. (kinni) hoidma ~ pidama;
‣ что laagerdama; seisutama, seista laskma;
‣ что välja pidama, sama taset säilitama; järjekindlalt kasutama ~ tegema; архаический стиль выдержан до конца arhaiseeriv stiil on lõpuni välja peetud, стихотворение выдержано в стиле романтизма luuletus on kirjutatud läbinisti romantismi stiilis;
◊ выдержать ~ выдерживать характер kindlameelseks ~ kõigutamatuks jääma, iseloomukindlust näitama ~ osutama; выдержать ~ выдерживать роль oma osas püsima
‣ что, без доп. vastu pidama, vastu panema, välja kannatama, taluma, üle elama; лёд выдержал даже танк jää pidas isegi tanki raskusele vastu, нервы не выдержат närvid ei pea vastu, выдержать бурю tormile vastu panema, выдержать взгляд кого kelle pilku välja kannatama ~ taluma, выдержать операцию lõikust üle elama, его учебник выдержал несколько изданий tema õpikust on mitu trükki, машина выдержала испытание auto osutus katse(tuse)l kõlblikuks, он с успехом выдержал экзамен ta sooritas ~ õiendas eksami edukalt;
‣ кого kõnek. (kinni) hoidma ~ pidama;
‣ что laagerdama; seisutama, seista laskma;
‣ что välja pidama, sama taset säilitama; järjekindlalt kasutama ~ tegema; архаический стиль выдержан до конца arhaiseeriv stiil on lõpuni välja peetud, стихотворение выдержано в стиле романтизма luuletus on kirjutatud läbinisti romantismi stiilis;
◊ выдержать ~ выдерживать характер kindlameelseks ~ kõigutamatuks jääma, iseloomukindlust näitama ~ osutama; выдержать ~ выдерживать роль oma osas püsima
глотать 169a Г несов. что neelama (ka ülek.); глотать пищу toitu neelama, мне больно глотать mul on valus neelata, глотать книги raamatuid neelama, глотать воздух õhku ahmima, глотать слова sõnu (alla) neelama, ebaselgelt rääkima;
◊ глотать слёзы pisaraid (alla) neelama, nuttu tagasi hoidma; глотать слюнки kõnek. suud vesistama, vesise suuga pealt vaatama
◊ глотать слёзы pisaraid (alla) neelama, nuttu tagasi hoidma; глотать слюнки kõnek. suud vesistama, vesise suuga pealt vaatama
гнев 1 С м. неод. (без мн. ч.) viha; в порыве ~ в припадке гнева vihahoos, вспышка гнева vihapurse, выместить гнев на ком kelle peale viha välja valama, вводить кого в гнев keda vihastama, ärritama, впасть в гнев vihastama, vihastuma, сдерживать гнев viha tagasi hoidma;
◊ не во гнев будь сказано (võtke) heaks või (pange) pahaks, ärge pange pahaks, kui ütlen; менять ~ переменить ~ сменить гнев на милость jälle armulikuks muutuma kelle vastu
◊ не во гнев будь сказано (võtke) heaks või (pange) pahaks, ärge pange pahaks, kui ütlen; менять ~ переменить ~ сменить гнев на милость jälle armulikuks muutuma kelle vastu
грудь 91 (род. и предл. п. ед. ч. груди и груди) С ж. неод. rind; плоская грудь lame rind, широкая грудь lai rind, впалая грудь sisselangenud rind, дышать всей ~ полной грудью, дышать во всю грудь täie rinnaga hingama, прижать к груди vastu rinda suruma, скрестить руки на груди käsi risti rinnale panema, кормить ~ вскармливать грудью rinnaga toitma, отнять ребёнка от груди last (rinnast) võõrutama, грудь рубашки särgi rinnaesine, грудью проложить себе дорогу ülek. endale rinnaga teed murdma, таить в груди ülek. südames hoidma, бить себя в грудь endale vastu rindu taguma;
◊ встать ~ стоять ~ стать грудью за кого-что keda (oma) rinnaga kaitsma
◊ встать ~ стоять ~ стать грудью за кого-что keda (oma) rinnaga kaitsma
деньги 74 (дат. п. мн. ч. деньгам, твор. п. деньгами, предл. п. о деньгах) С неод. (без ед. ч.) raha; бумажные деньги paberraha, мелкие деньги peenraha, наличными деньгами sularahas, держать деньги в кубышке raha sukasääres hoidma;
◊ денег куры не клюют у кого kõnek. kellel on raha nagu raba; ни за какие деньги kõnek. mitte mingi hinna eest
◊ денег куры не клюют у кого kõnek. kellel on raha nagu raba; ни за какие деньги kõnek. mitte mingi hinna eest
дохнуть 336b Г сов. (üks kord) hingama; ülek. puhuma; дохнул осенний хлад kõrgst. on tunda külma sügishingust, сидит не дохнёт kõnek. istub hinge kinni pidades;
◊ дохнуть негде kõnek. on puupüsti täis; дохнуть некогда kõnek. pole mahti hinge tõmmata; не сметь ~ бояться дохнуть (hirmuga) hinge kinni pidama ~ hoidma; не смеет дохнуть ei julge hingatagi ~ kõssatagi
◊ дохнуть негде kõnek. on puupüsti täis; дохнуть некогда kõnek. pole mahti hinge tõmmata; не сметь ~ бояться дохнуть (hirmuga) hinge kinni pidama ~ hoidma; не смеет дохнуть ei julge hingatagi ~ kõssatagi
заведовать 171b Г несов. чем juhatama, juhtima; kõnek. hoolt kandma mille eest; заведовать библиотекой raamatukogu juhatama, заведовать хозяйством majapidamist juhtima, заведовать складом ladu hoidma, она заведовала всем домом kogu maja oli tema hoole all
зажать 220 Г сов. → несов. зажимать
‣ кого-что, во что, в чём, чем kinni pigistama ~ suruma; зажать монету в руке raha ~ münti pihku pigistama, зажать рану рукой haava käega kinni suruma, зажать уши kõrvu kinni pigistama ~ toppima, его зажали в угол ta suruti nurka, зажать в тиски (1) kruustangide vahele keerama, (2) ülek. pihtide vahele võtma;
‣ что ülek. madalk. endale jätma, omastama; зажать деньги rahale käppa peale panema;
‣ кого-что kõnek. lämmatama, alla ~ maha suruma; зажать критику kriitikat lämmatama, зажать инициативу initsiatiivi maha suruma;
◊ зажать ~ зажимать в кулак ~ в кулаке кого keda oma käpa alla suruma, oma käpa all hoidma ~ pidama; зажать ~ зажимать рот кому suud sulgema, suud kinni ~ lukku panema kellel
‣ кого-что, во что, в чём, чем kinni pigistama ~ suruma; зажать монету в руке raha ~ münti pihku pigistama, зажать рану рукой haava käega kinni suruma, зажать уши kõrvu kinni pigistama ~ toppima, его зажали в угол ta suruti nurka, зажать в тиски (1) kruustangide vahele keerama, (2) ülek. pihtide vahele võtma;
‣ что ülek. madalk. endale jätma, omastama; зажать деньги rahale käppa peale panema;
‣ кого-что kõnek. lämmatama, alla ~ maha suruma; зажать критику kriitikat lämmatama, зажать инициативу initsiatiivi maha suruma;
◊ зажать ~ зажимать в кулак ~ в кулаке кого keda oma käpa alla suruma, oma käpa all hoidma ~ pidama; зажать ~ зажимать рот кому suud sulgema, suud kinni ~ lukku panema kellel
замок 24 С м. неод. lukk; висячий замок taba(lukk), ripplukk, врезной замок peitlukk, дверной замок ukselukk, замок ружья püssilukk, запереть дверь на замок ust lukku panema ~ keerama, быть на замке ~ под замком lukus olema, держать под замком luku taga hoidma, замок защёлкнулся lukk klõpsatas kinni;
◊ за семью ~ десятью замками seitsme luku taga
◊ за семью ~ десятью замками seitsme luku taga
зуб 5 (предл. п. ед. ч. на зубе, на зубу) С м. неод.
‣ anat. hammas; вставной ~ искусственный зуб tehishammas, valehammas, глазной зуб silmahammas, коренной зуб purihammas, молочный зуб piimahammas, постоянный зуб jäävhammas, передний зуб lõikehammas, eeshammas, зуб мудрости tarkus(e)hammas, зуб шатается hammas on liikuma hakanud ~ lahti, у ребёнка прорезываются зубы lapsel tulevad hambad, вырвать ~ удалить зуб hammast välja tõmbama, скрежетать зубами hambaid kiristama, процедить сквозь зубы läbi hammaste sisistama, чистить зубы hambaid pesema;
‣ (мн. ч. 49) pii, pulk, hammas (ka tehn.); зубья бороны äkkepulgad, зубья граблей rehapulgad, зуб культиватора kultivaatori pii ~ käpp, зубья пилы saehambad, зуб вала tehn. võllihammas;
◊ вооружённый до зубов hambuni relvis; (у него) зуб на зуб не попадает kõnek. tal plagisevad hambad suus; око за око, зуб за зуб liter. silm silma, hammas hamba vastu; держать язык за зубами kõnek. keelt hammaste taga hoidma; иметь зуб против кого, на кого kõnek. kelle peale viha kandma; клaсть ~ положить зубы на полку kõnek. hambaid varna panema; не по зубам кому madalk. kelle hammas ei hakka peale; точить зубы на кого-что kõnek. kelle-mille peale hammast ihuma; заговаривать зубы кому kõnek. kellele hambasse puhuma, udujuttu ajama, juttu teisale viima; ни в зуб (ногой) madalk. ei tea tuhkagi ~ mõhkugi
‣ anat. hammas; вставной ~ искусственный зуб tehishammas, valehammas, глазной зуб silmahammas, коренной зуб purihammas, молочный зуб piimahammas, постоянный зуб jäävhammas, передний зуб lõikehammas, eeshammas, зуб мудрости tarkus(e)hammas, зуб шатается hammas on liikuma hakanud ~ lahti, у ребёнка прорезываются зубы lapsel tulevad hambad, вырвать ~ удалить зуб hammast välja tõmbama, скрежетать зубами hambaid kiristama, процедить сквозь зубы läbi hammaste sisistama, чистить зубы hambaid pesema;
‣ (мн. ч. 49) pii, pulk, hammas (ka tehn.); зубья бороны äkkepulgad, зубья граблей rehapulgad, зуб культиватора kultivaatori pii ~ käpp, зубья пилы saehambad, зуб вала tehn. võllihammas;
◊ вооружённый до зубов hambuni relvis; (у него) зуб на зуб не попадает kõnek. tal plagisevad hambad suus; око за око, зуб за зуб liter. silm silma, hammas hamba vastu; держать язык за зубами kõnek. keelt hammaste taga hoidma; иметь зуб против кого, на кого kõnek. kelle peale viha kandma; клaсть ~ положить зубы на полку kõnek. hambaid varna panema; не по зубам кому madalk. kelle hammas ei hakka peale; точить зубы на кого-что kõnek. kelle-mille peale hammast ihuma; заговаривать зубы кому kõnek. kellele hambasse puhuma, udujuttu ajama, juttu teisale viima; ни в зуб (ногой) madalk. ei tea tuhkagi ~ mõhkugi
кабала I 52 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ aj. võlakiri, võlakohustusleping; (eluaegne) lepinguorjus, võlaorjus;
‣ orjus, orjastus, (orja)ike; крепостническая кабала pärisorjus, держать в кабале orjuses hoidma, брать в кабалу orjastama, находиться ~ быть в кабале у кого keda orjama, kelle orjuses olema, попасть в кабалу orju(se)sse sattuma
‣ aj. võlakiri, võlakohustusleping; (eluaegne) lepinguorjus, võlaorjus;
‣ orjus, orjastus, (orja)ike; крепостническая кабала pärisorjus, держать в кабале orjuses hoidma, брать в кабалу orjastama, находиться ~ быть в кабале у кого keda orjama, kelle orjuses olema, попасть в кабалу orju(se)sse sattuma
контакт 1 С м. неод.
‣ (kokku)puude, ühendus, side, kontakt (ka med., geol., el.); линейный контакт joonpuude, -kontakt, полный контакт täispuude, стыковой контакт põkkpuude, põkk-kontakt, установить контакты с кем kellega sidet ~ sidemeid looma, поддерживать контакты sidemeid hoidma, тесные контакты tihedad sidemed, tihe kontakt, быть ~ находиться в контакте с кем kellega kokku puutuma, kontaktis olema;
‣ el. kontakt (lülitusseadme osa); настенный контакт seinakontakt, pistikupesa, роликовый контакт rullkontakt
‣ (kokku)puude, ühendus, side, kontakt (ka med., geol., el.); линейный контакт joonpuude, -kontakt, полный контакт täispuude, стыковой контакт põkkpuude, põkk-kontakt, установить контакты с кем kellega sidet ~ sidemeid looma, поддерживать контакты sidemeid hoidma, тесные контакты tihedad sidemed, tihe kontakt, быть ~ находиться в контакте с кем kellega kokku puutuma, kontaktis olema;
‣ el. kontakt (lülitusseadme osa); настенный контакт seinakontakt, pistikupesa, роликовый контакт rullkontakt
контроль 10 С м. неод.
‣ kontroll, kontrollimine; народный контроль rahvakontroll, контроль за качеством ~ качества kvaliteedikontroll, контроль над производством tootmiskontroll, взять под контроль kontrolli alla võtma, держать под контролем kontrollima, kontrolli all hoidma, выйти из-под контроля kontrollile mitte alluma, отдел технического контроля (ОТК) tehnilise kontrolli ~ tehnokontrolli osakond (TKO), это не поддаётся контролю see pole kontrollitav;
‣ kõnek. kontrollija(d), kontrolör(id), kontroll (kõnek.); у входа стоит контроль sissepääsu juures seisab kontrolör ~ on kontroll
‣ kontroll, kontrollimine; народный контроль rahvakontroll, контроль за качеством ~ качества kvaliteedikontroll, контроль над производством tootmiskontroll, взять под контроль kontrolli alla võtma, держать под контролем kontrollima, kontrolli all hoidma, выйти из-под контроля kontrollile mitte alluma, отдел технического контроля (ОТК) tehnilise kontrolli ~ tehnokontrolli osakond (TKO), это не поддаётся контролю see pole kontrollitav;
‣ kõnek. kontrollija(d), kontrolör(id), kontroll (kõnek.); у входа стоит контроль sissepääsu juures seisab kontrolör ~ on kontroll
кулак I 19 С м. неод.
‣ rusikas; сжимать кулаки käsi rusikasse pigistama, подперев щёку кулаком käsipõsakil, наброситься на кого с кулаками rusikatega kallale minema kellele, грозить кулаком rusikat vibutama;
‣ tehn. nukk (nuki);
‣ ülek. peajõud, (pealetungiks koondatud) sõjaväeüksus;
◊ давать ~ дать волю кулакам kätele voli andma; держать в кулаке кого keda kõvasti peos hoidma; зажимать ~ зажать в кулак кого keda oma käpa alla saama; свистеть в кулак kõnek. (nälja)käppa imema; смеяться в кулак pihku naerma; собирать ~ собрать в кулак koondama, kokku võtma keda-mida
‣ rusikas; сжимать кулаки käsi rusikasse pigistama, подперев щёку кулаком käsipõsakil, наброситься на кого с кулаками rusikatega kallale minema kellele, грозить кулаком rusikat vibutama;
‣ tehn. nukk (nuki);
‣ ülek. peajõud, (pealetungiks koondatud) sõjaväeüksus;
◊ давать ~ дать волю кулакам kätele voli andma; держать в кулаке кого keda kõvasti peos hoidma; зажимать ~ зажать в кулак кого keda oma käpa alla saama; свистеть в кулак kõnek. (nälja)käppa imema; смеяться в кулак pihku naerma; собирать ~ собрать в кулак koondama, kokku võtma keda-mida
марка I 72 С ж. неод.
‣ (post-, tempel-, kauba-) mark; (kauba- vm.) märk; почтовая марка postmark, kirjamark, срезанная марка lõikemark, беззубцовая марка hammasteta mark, коллекционирование марок margikogumine, альбом для марок margialbum, марки вина veinimargid, сталь высшей марки kõrgema margi teras, фабричная ~ заводская марка vabrikumärk, нивелирная марка seinareeper (kõrgusmärk);
‣ ülek. kõnek. mark, liik, mast; мошенники всех марок igat masti ~ liiki petised;
‣ trük. tõkis;
◊ держать ~ выдерживать марку kõnek. mainet ~ nime ~ marki hoidma; под маркой чего mille margi all ~ varjus
‣ (post-, tempel-, kauba-) mark; (kauba- vm.) märk; почтовая марка postmark, kirjamark, срезанная марка lõikemark, беззубцовая марка hammasteta mark, коллекционирование марок margikogumine, альбом для марок margialbum, марки вина veinimargid, сталь высшей марки kõrgema margi teras, фабричная ~ заводская марка vabrikumärk, нивелирная марка seinareeper (kõrgusmärk);
‣ ülek. kõnek. mark, liik, mast; мошенники всех марок igat masti ~ liiki petised;
‣ trük. tõkis;
◊ держать ~ выдерживать марку kõnek. mainet ~ nime ~ marki hoidma; под маркой чего mille margi all ~ varjus
маска 72 С ж. неод. mask (ka ülek.); гипсовая маска kipsmask, посмертная маска surimask, театральная маска näitlejamask, näitemask, косметическая маска iluravimask, кислородная маска med. hapnikumask, маска равнодушия ükskõiksusmask;
◊ надевать ~ надеть маску maski ette panema; носить маску maski kandma ~ ees hoidma; снимать ~ снять ~ сбрасывать ~ сбросить (с себя) маску maski maha võtma, endalt maski heitma; срывать ~ сорвать маску с кого kellelt maski maha rebima, keda paljastama
◊ надевать ~ надеть маску maski ette panema; носить маску maski kandma ~ ees hoidma; снимать ~ снять ~ сбрасывать ~ сбросить (с себя) маску maski maha võtma, endalt maski heitma; срывать ~ сорвать маску с кого kellelt maski maha rebima, keda paljastama
