[VES] Vene-eesti sõnaraamat


Päring:

osas

Sama päring eesti-vene sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 264 artiklit, väljastan 200

балансировать Г несов.
171b на чём, чем, без доп. balansseerima, tasakaalu hoidma;
171a что tehn. tasakaalustama;
171a что maj. bilanss(eer)ima; vrd. сбалансировать
башмак I 19 С м. неод. tuhvel; van. king; деревянные башмаки puukingad;
под башмаком (у) кого kõnek. kelle tuhvli all; держать под башмаком кого kõnek. tuhvli all hoidma keda
бегать 164b Г несов.
jooksma (ei viita ühesuunalisusele); за кем ülek. madalk. järele jooksma kellele; бегать рысью sörki jooksma, sörkima, бегать наперегонки võidu jooksma, бегать на лыжах suusatama, бегать на коньках uisutama, он бегает за девушками ta ajab tüdrukuid taga;
от кого-чего kõnek. (end) eemale hoidma kellest-millest; бегать от дела tööst eemale hoidma;
vilama; глаза бегают silmad vilavad;
мурашки бегают по спине judinad jooksevad ~ käivad üle selja; vrd. бежать
бережливо Н
säästlikult, kokkuhoidlikult; жить бережливо kokkuhoidlikult elama;
säästvalt, hoolikalt, hoidlikult, hoolitsevalt; бережливо обращаться с книгами raamatuid hästi hoidma
беречь 379 Г несов. кого-что, от чего hoidma, säästma keda-mida, kaitsma; säilitama; беречь каждую копейку iga kopikat hoidma, беречь здоровье tervist hoidma, беречь от простуды külma eest kaitsma, беречь людей inimesi hoidma ~ säästma, беречь народное добро rahva vara hoidma, беречь время aega säästma;
беречь как зеницу ока hoidma nagu (oma) silmatera
беречься 379 Г несов. end hoidma ~ säästma; кого-чего hoiduma kelle-mille eest; берегитесь простуды ärge külmetage end, hoiduge külmetusest, берегись ~ берегитесь поезда hoidu ~ hoidke end rongi eest, берегись ~ берегитесь! hoia ~ hoidke alt!
блюсти 366 Г несов. что liter. säilitama, (alal) hoidma; järgima, kinni pidama millest; блюсти порядок korda hoidma, блюсти общие интересы ühiseid huve järgima ~ silmas pidama, блюсти законы seadust ~ seadusi järgima
брать 216 Г несов. (eeskätt korduva v. kestva tegevuse puhul) → сов. взять
кого-что, без доп. võtma; ületama; vallutama; kõnek. kinni võtma, vahistama; брать книгу в руки raamatut kätte võtma, брать за руку кого kellel käest kinni võtma, брать ребёнка на руки last sülle võtma, брать на колени põlve(de)le ~ sülle võtma, брать под руку käe alt kinni võtma, брать с собой (endaga) kaasa võtma, брать в жёны naiseks võtma, брать в армию sõjaväkke võtma, брать такси taksot võtma, брать в помощники abiliseks võtma, брать сироту на воспитание vaeslast kasvatada võtma, брать власть в свои руки võimu enda kätte võtma, брать напрокат laenutusest võtma, брать на поруки käendusele võtma, брать на себя смелость söandama, endale julgust võtma, брать на учёт arvele võtma, брать на себя обязательства enesele kohustusi võtma, брать от жизни всё elult kõike võtma, брать вправо paremale hoid(u)ma ~ võtma, брать книги в библиотеке raamatukogust raamatuid tooma ~ laenutama, брать взаймы laenama (raha), брать цитаты из классиков klassikuid tsiteerima, брать барьер tõket ületama, брать высоту (1) kõrgust ületama (sportlase kohta), (2) kõrgustikku vallutama, брать крепость штурмом kindlust tormijooksuga võtma ~ vallutama, пленных не брать! vange mitte võtta! брать живым elusalt kinni püüdma ~ võtma, брать под караул ~ под стражу vahi alla võtma;
(eelistatav on брать) кого-что, без доп. võtma; брать начало alguse saama, его никакая пуля не берёт teda ei võta ükski kuul, ружьё берёт на тысячу шагов see püss tabab tuhande sammu peale, брать взятки altkäe(maksu) ~ pistist võtma;
(ainult брать) что kõnek. korjama mida; брать грибы, ягоды seeni, marju korjama;
(eelistatav on брать) кого valdama keda; его страх берёт teda valdab hirm;
брать ~ взять слово с кого kellelt (au)sõna võtma; брать ~ взять пример eeskuju võtma; брать ~ взять верх peale jääma; брать ~ взять быка за рога härjal sarvist haarama; брать ~ взять голыми руками paljakäsi ~ vaevata võtma; брать ~ взять на мушку kirbule võtma; брать ~ взять себя в руки end kätte võtma; не брать в рот mitte suu sissegi võtma; брать ~ взять под своё крылышко кого keda oma tiiva alla võtma; брать ~ взять в оборот keda käsile võtma; брать ~ взять измором aeglasel tulel praadima; брать ~ взять за сердце (за душу, за живое) südamesse minema, sügavalt liigutama; брать ~ взять за горло кого kõri pihku võtma; брать ~ взять на буксир järele aitama, sleppi võtma; брать ~ взять с бою rünnakuga vallutama; брать ~ взять в толк aru saama; брать ~ взять на заметку kõrva taha panema; брать ~ взять под козырёк kulpi lööma
вес 4 (род. п. ед. ч. веса и весу) С м. неод. kaal (ka ülek.); удельный вес erikaal, ülek. ka osatähtsus, палата мер и весов mõõdu- ja kaalukoda, живой вес eluskaal, elusmass, определить вес ära kaaluma, прибавить в весе kaalus juurde võtma, терять в весе kaalus maha võtma, продавать на вес kaaluga müüma, весом в два килограмма kahekilone, иметь (большой) вес kaalukas ~ mõjukas (isik) olema, его слoво имеет вес tema sõnal on kaalu, держать на весу rippasendis ~ õhus hoidma, первый наилегчайший вес sport helveskaal, наилегчайший вес sport kärbeskaal, легчайший вес sport kukk-kaal, полулёгкий вес sport sulgkaal, лёгкий вес sport kergekaal, полусредний вес sport kergekeskkaal;
на вес золота millel on kulla hind ~ kulla kaal
взвод II 1 С м. неод. (без мн. ч.) vinnastamine, vinnatõmbamine; взвод курка (relva) vinnastamine, (püssi)kuke vinnatõmbamine, держать пистолет на боевом взводе püstolit vinnas hoidma, поставить на предохранительный взвод kaitsevinnastama;
(быть) на взводе kõnek. (1) pingul olema, (2) auru all olema
владеть 229b Г несов. кем-чем
valdama; omama, evima, omanik olema (tõlkida eeskätt ühendiga alalütl. + olema); я не владею французским языком ma ei valda prantsuse keelt, владеть землёй maaomanik olema, турки шесть лет владели крепостью kindlus oli kuus aastat türklaste käes;
valitsema; владеть аудиторией kuulajaskonda valitsema ~ pihus hoidma, больной не владеет ногами haige jalad on halvatud, haige ei saa jalgu liigutada;
чем käsitseda oskama mida; владеть оружием relva käsitseda oskama;
(она) владеет пером sulg jookseb tal hästi; (он) владеет даром слова ~ речи tal on kõneannet ~ kõneandi; владеть собой ~ своими чувствами ennast ~ oma tundeid valitsema
воздержаться 183 Г сов. несов. воздерживаться от чего, без доп.
hoiduma, (ennast) tagasi hoidma; loobuma, ära ütlema millest; он не мог воздержаться от замечания ta ei suutnud hoiduda märkust tegemast ~ ei saanud jätta märkust tegemata, воздержаться от выступления esinemisest loobuma, воздержаться от мяса liha söömisest hoiduma, lihast loobuma;
erapooletuks jääma; пятеро голосовало за, двое против, один воздержался viis (inimest) hääletas poolt, kaks vastu, üks jäi erapooletuks
втайне Н salaja, salamahti; втайне посмеиваться omaette ~ salamahti muhelema ~ naeru pidama, сохранить всё втайне kõike salajas hoidma ~ pidama
выдержать 183*a Г сов. несов. выдерживать
что, без доп. vastu pidama, vastu panema, välja kannatama, taluma, üle elama; лёд выдержал даже танк jää pidas isegi tanki raskusele vastu, нервы не выдержат närvid ei pea vastu, выдержать бурю tormile vastu panema, выдержать взгляд кого kelle pilku välja kannatama ~ taluma, выдержать операцию lõikust üle elama, его учебник выдержал несколько изданий tema õpikust on mitu trükki, машина выдержала испытание auto osutus katse(tuse)l kõlblikuks, он с успехом выдержал экзамен ta sooritas ~ õiendas eksami edukalt;
кого kõnek. (kinni) hoidma ~ pidama;
что laagerdama; seisutama, seista laskma;
что välja pidama, sama taset säilitama; järjekindlalt kasutama ~ tegema; архаический стиль выдержан до конца arhaiseeriv stiil on lõpuni välja peetud, стихотворение выдержано в стиле романтизма luuletus on kirjutatud läbinisti romantismi stiilis;
выдержать ~ выдерживать характер kindlameelseks ~ kõigutamatuks jääma, iseloomukindlust näitama ~ osutama; выдержать ~ выдерживать роль oma osas püsima
выхолить 269*a (повел. накл. выхоли, выхольте) Г сов. что (hästi) hoolitsema ~ hoidma; кого (hoolitsedes) üles kasvatama (looma, linnu kohta); руки его были выхолены tal olid hästi hoolitsetud käed
глотать 169a Г несов. что neelama (ka ülek.); глотать пищу toitu neelama, мне больно глотать mul on valus neelata, глотать книги raamatuid neelama, глотать воздух õhku ahmima, глотать слова sõnu (alla) neelama, ebaselgelt rääkima;
глотать слёзы pisaraid (alla) neelama, nuttu tagasi hoidma; глотать слюнки kõnek. suud vesistama, vesise suuga pealt vaatama
гнев 1 С м. неод. (без мн. ч.) viha; в порыве ~ в припадке гнева vihahoos, вспышка гнева vihapurse, выместить гнев на ком kelle peale viha välja valama, вводить кого в гнев keda vihastama, ärritama, впасть в гнев vihastama, vihastuma, сдерживать гнев viha tagasi hoidma;
не во гнев будь сказано (võtke) heaks või (pange) pahaks, ärge pange pahaks, kui ütlen; менять ~ переменить ~ сменить гнев на милость jälle armulikuks muutuma kelle vastu
горбиться 277 (повел. накл. горбься и горбись, горбьтесь и горбитесь) Г несов. end küüru hoidma, küürus olema ~ käima; küüru jääma; он горбится при ходьбе ta käib küürus, год от году он всё больше горбится iga aastaga jääb ta rohkem küüru; vrd. сгорбиться
горсть 92 С ж. неод. pihk; peotäis, käputäis (ka ülek.); держать в горсти peos hoidma, две горсти муки kaks peotäit jahu, бросить горсть земли на гроб peotäit mulda (hauda) viskama, горсть людей käputäis inimesi;
раздавать горстями kamaluga jagama
грудь 91 (род. и предл. п. ед. ч. груди и груди) С ж. неод. rind; плоская грудь lame rind, широкая грудь lai rind, впалая грудь sisselangenud rind, дышать всей ~ полной грудью, дышать во всю грудь täie rinnaga hingama, прижать к груди vastu rinda suruma, скрестить руки на груди käsi risti rinnale panema, кормить ~ вскармливать грудью rinnaga toitma, отнять ребёнка от груди last (rinnast) võõrutama, грудь рубашки särgi rinnaesine, грудью проложить себе дорогу ülek. endale rinnaga teed murdma, таить в груди ülek. südames hoidma, бить себя в грудь endale vastu rindu taguma;
встать ~ стоять ~ стать грудью за кого-что keda (oma) rinnaga kaitsma
деньги 74 (дат. п. мн. ч. деньгам, твор. п. деньгами, предл. п. о деньгах) С неод. (без ед. ч.) raha; бумажные деньги paberraha, мелкие деньги peenraha, наличными деньгами sularahas, держать деньги в кубышке raha sukasääres hoidma;
денег куры не клюют у кого kõnek. kellel on raha nagu raba; ни за какие деньги kõnek. mitte mingi hinna eest
держать 183a Г несов. кого-что, в чём, где hoidma; pidama; держать ложку в руке lusikat käes hoidma, держать дрова в сарае puid kuuris hoidma, держать молоко в холодильнике piima külmkapis hoidma, держать на коленях süles ~ põlvedel hoidma, держать в курсе (дела) кого keda (asjaga) kursis hoidma, держать чью сторону kelle poole hoidma, держать на мушке kirbul hoidma, держать в напряжении pinge all hoidma, грипп держит меня в постели gripp hoiab mind voodis, держи вправо! hoidu ~ hoia paremale! так держать! mer. hoia seda kurssi! держать овец и коров lambaid ja lehmi pidama, держать прислугу teenijaid pidama, держать связь sidet pidama, держать речь kõnet pidama, держать (своё) слово (oma) sõna pidama, держать в памяти meeles pidama, держать в тайне saladuses hoidma ~ pidama, держите под контролем kontrollige, pidage silmas, кто тебя (здесь) держит? kõnek. kes sind (siis) kinni hoiab ~ peab? лёд уже держит jää juba kannab, держать равнение joonduma, держать пари kihla vedama, держать экзамен eksamit andma ~ õiendama ~ sooritama, держать руки по швам käed kõrval ~ tikksirgelt seisma, держать путь suunduma, куда путь держите? kuhu minek? держи его! püüa ~ võta (ta) kinni!
держать в руках кого valitsema kelle üle, keda oma käpa all hoidma; держать себя в руках end vaos hoidma; держать под спудом vaka all hoidma, varjama; держать в узде кого kõnek. vaos hoidma; держать на привязи кого kõnek. keda lõa otsas hoidma; держать под башмаком кого kõnek. tuhvli all hoidma; держать ушки на макушке ~ ухо востро kõnek. kõrvu teritama ~ kikkis hoidma, valvas olema; держать себя как kuidas end üleval pidama, käituma; держать язык за зубами ~ на привязи kõnek. keelt hammaste taga hoidma; держать в чёрном теле kõnek. võõraslapsena kohtlema; держать в ежовых рукавицах kõnek. kõvasti pihus hoidma, raudse käega valitsema; держи карман шире kõnek. ära loodagi, pühi suu puhtaks; держать деньги в кубышке kõnek. raha sukasääres hoidma
держаться 183 Г несов.
за кого-что, чем, чего kinni hoidma ~ pidama; hoidma, hoiduma; держаться друг за друга teineteisest ~ üksteisest kinni hoidma, держаться за руку käest kinni hoidma, держаться строгих правил rangetest reeglitest kinni pidama, держаться в стороне kõrvale hoid(u)ma, держаться правой стороны paremat kätt ~ paremale hoid(u)ma, держаться особняком omaette olema, teistest kõrvale hoid(u)ma;
на ком-чём, без доп. püsima; едва держаться на ногах vaevu jalul püsima, держаться на воде vee peal püsima, всё хозяйство держалось на матери kogu majapidamine püsis üksnes ema õlul, у больного второй день держится высокая температура haigel püsib teist päeva kõrge palavik;
vastu pidama; держаться до прибытия подкрепления abiväe ~ toetuse saabumiseni vastu pidama, держись! pea vastu!
käituma; держаться уверенно enesekindlalt käituma;
страд. к держать;
держаться на волоске ~ на нитке ~ на ниточке juuksekarva otsas rippuma; в чём (только) душа держится kuidas (tal) hing sees seisab
доглядывать 168b Г несов. сов. доглядеть II за кем-чем kõnek. silma peal hoidma kellel, kelle järele vaatama; доглядывать за ребёнком lapsel silma peal hoidma, lapse järele vaatama
додерживать 168a Г несов. сов. додержать кого-что, до чего (mingi ajani v. tagajärjeni) hoidma ~ pidama; додерживать в клетке до лета suveni puuris hoidma
дохнуть 336b Г сов. (üks kord) hingama; ülek. puhuma; дохнул осенний хлад kõrgst. on tunda külma sügishingust, сидит не дохнёт kõnek. istub hinge kinni pidades;
дохнуть негде kõnek. on puupüsti täis; дохнуть некогда kõnek. pole mahti hinge tõmmata; не сметь ~ бояться дохнуть (hirmuga) hinge kinni pidama ~ hoidma; не смеет дохнуть ei julge hingatagi ~ kõssatagi
дружка II 73 С ж. kõnek. väljendeis друг дружку üksteist, teineteist, держаться друг за дружку üksteisest ~ teineteisest kinni hoidma
едва Н (häda)vaevu, (häda)vaevalt; едва удерживаться от смеха vaevu naeru tagasi hoidma, едва успел hädavaevu jõudis, едва ли vaevalt küll, едва не peaaegu (et), он едва не упал ta oleks peaaegu kukkunud, он едва ли не самый старший в бригаде ta on brigaadis vaata et kõige vanem
жалеть 229b Г несов.
кого-что, о ком-чём kahju olema kellest-millest, haletsema keda-mida; kahetsema mida; я жалею её mul on temast kahju, жалеть о потерянном времени kaotatud ajast kahju olema kellel, я жалею, что не женат kahju, et ma ei ole abielus, жалеть сирот orbe haletsema, жалеть о прошедшей молодости kadunud noorust taga nutma ~ taga kahetsema;
кого-что hoidma, säästma keda-mida, hoolima kellest-millest; жалеть себя end hoidma ~ säästma, работать не жалея сил jõudu säästmata töötama; vrd. пожалеть
за I предлог I с вин. п.
kelle-mille taha, teisele poole mida, üle mille, millest välja; сесть за стол laua taha ~ lauda istuma, спрятаться за спину кого end kelle selja taha peitma, поехать за реку üle jõe ~ teisele poole jõge sõitma, ступить за порог üle läve astuma, поехать за город linnast välja sõitma, заткнуть за пояс (1) что vöö vahele pistma, (2) ülek. кого kellele silmi ~ kümmet silma ette andma, kellest üle olema;
millise aja jooksul, kestel, vältel, -ga; за эти годы nende aastate jooksul, nende aastatega, за лето он вырос suvega on ta suureks kasvanud, за неделю много сделано nädalaga on palju tehtud;
enne mida, millise aja eest, kui kaua tagasi; за несколько дней до отъезда mõni päev enne ärasõitu, площадь, за минуту кипевшая народом, теперь опустела väljak, mis hetke eest kihas rahvast, on ~ oli nüüd tühi;
mille juurde ~ kallale; взяться за дело asja juurde asuma;
mille pärast ~ tõttu; её любили за доброту teda armastati tema headuse pärast, беспокоиться за отца isa pärast muret tundma;
kelle-mille eest; mille nimel; отдать жизнь за родину kodumaa eest elu andma, купить за три рубля kolme rubla eest ostma, благодарить за помощь abi eest tänama, отвечать за порядок korra eest vastutama, ручаться за друга sõbra eest vastutama, бороться за свои идеалы oma ideaalide nimel ~ eest võitlema;
kelle-mille poolt; проголосовать за чью кандидатуру kelle poolt hääletama, кто за? kes on (selle) poolt?
üle millise piiri; ему за пятьдесят (лет) ta on üle viiekümne (aasta vana), мороз за двадцать градусов külma on üle kahekümne kraadi, уже за полночь kesköö on juba läbi;
kaugusel millest; за десять километров от города linnast kümne kilomeetri kaugusel, kümme kilomeetrit linnast (eemal), за три дома от нас meist kolm maja edasi;
kelle-mille asemel, eest; я всё за тебя сделаю teen kõik sinu eest ära, работать за двоих kahe eest töötama;
-ks (pidama, arvama, võtma); считать за честь auasjaks pidama, принять за правило reegliks võtma, я приняла его за своего знакомого ma pidasin teda oma tuttavaks;
kellest-millest kinni (haarama, hoidma); держаться за руки kätest kinni hoidma, держись за меня hoia minust kinni;
kosimise ja abiellumisega seotud väljendeis; сестра вышла за инженера õde abiellus inseneriga ~ läks insenerile (mehele), он сватался за всех богатых невест ta käis kosjas kõigil rikastel naitumisealistel tüdrukutel; II с твор. п. . mille taga, teisel pool mida, millest väljas; сидеть за столом laua taga istuma, находиться за рекой teisel pool jõge olema ~ asetsema ~ paiknema, жить за городом linnast väljas elama;
pärast ~ peale mida, kelle-mille järel ~ järele, kellele-millele järele; вслед за весной наступает лето kevadele järgneb suvi, за мной minu järel, mulle järele, день за днём päev päeva järel, послать за врачом (kedagi) arsti järele saatma, поехать за товаром kauba järele sõitma, я пришёл за советом tulin nõu küsima, ходить за ягодами marjul käima;
millise tegevuse vältel, jooksul, ajal; за обедом lõunasöögi ajal, за чтением не заметил, как стемнело lugedes ei märganudki, et oli pimedaks läinud;
kelle-mille eest (hoolitsema), kelle-mille järele (valvama); ухаживать за больным haige eest hoolitsema, следить за порядком korra järele valvama, следить за ходом дела asjade käiku ~ kulgu jälgima;
kelle käes ~ kellel (olema); за ним водится такая привычка tal on selline komme, за мной числится пять книг minu käes ~ nimel on viis raamatut, теперь очередь за мной nüüd on minu kord;
kõnek. mille tõttu ~ pärast; за леностью ума mõttelaiskusest, за отсутствием времени aja puudusel;
väljendeis ответ за подписью директора direktori allkirjaga vastus, приказ за номером 50 käskkiri nr. 50, (быть) замужем за кем kellega abielus (olema), kellel mehel (olema);
ни за что mitte mingi hinna eest; ни за что ни про что kõnek. asja ees, teist taga
заведовать 171b Г несов. чем juhatama, juhtima; kõnek. hoolt kandma mille eest; заведовать библиотекой raamatukogu juhatama, заведовать хозяйством majapidamist juhtima, заведовать складом ladu hoidma, она заведовала всем домом kogu maja oli tema hoole all
задержать 183a Г сов. несов. задерживать кого-что kinni hoidma ~ pidama, tagasi hoidma, takistama; aeglustama; дела меня задержали asjatoimetused pidasid mind kinni, задержать дыхание hinge kinni pidama, задержать преступника kurjategijat kinni pidama ~ vahistama, задержать чей отъезд kelle ärasõitu edasi lükkama ~ takistama, задержать шаг sammu aeglustama;
задержать ~ задерживать взгляд на ком-чём pilku peatama kellel-millel
зажать 220 Г сов. несов. зажимать
кого-что, во что, в чём, чем kinni pigistama ~ suruma; зажать монету в руке raha ~ münti pihku pigistama, зажать рану рукой haava käega kinni suruma, зажать уши kõrvu kinni pigistama ~ toppima, его зажали в угол ta suruti nurka, зажать в тиски (1) kruustangide vahele keerama, (2) ülek. pihtide vahele võtma;
что ülek. madalk. endale jätma, omastama; зажать деньги rahale käppa peale panema;
кого-что kõnek. lämmatama, alla ~ maha suruma; зажать критику kriitikat lämmatama, зажать инициативу initsiatiivi maha suruma;
зажать ~ зажимать в кулак ~ в кулаке кого keda oma käpa alla suruma, oma käpa all hoidma ~ pidama; зажать ~ зажимать рот кому suud sulgema, suud kinni ~ lukku panema kellel
закабалить 285a Г сов. несов. закабалять кого-что orjastama, ikestama; закабалить крестьян talupoegi orjastama, закабалить мужа meest tuhvli all hoidma
замок 24 С м. неод. lukk; висячий замок taba(lukk), ripplukk, врезной замок peitlukk, дверной замок ukselukk, замок ружья püssilukk, запереть дверь на замок ust lukku panema ~ keerama, быть на замке ~ под замком lukus olema, держать под замком luku taga hoidma, замок защёлкнулся lukk klõpsatas kinni;
за семью ~ десятью замками seitsme luku taga
зарезервировать 171a Г сов. что reserv(eer)ima, varuks ~ tagavaraks jätma, varuna säilitama, varuks ~ tagavaraks hoidma; vrd. резервировать
засекретить 274a Г сов. несов. засекречивать кого-что salastama, salajaseks tegema; salajas hoidma, varjama, saladust tegema millest; засекретить изобретение leiutist salastama
зевок 24 С м. неод.
haigutus, haik; длинный зевок pikk ~ sügav haigutus, подавить зевок haigutust tagasi hoidma;
ülek. madalk. aps
зевота 51 С ж. неод. (без мн. ч.) haigutamine; подавить зевоту haigutust tagasi hoidma, на него напала ~ нашла зевота kõnek. teda ajab haigutama
зеница 80 С ж. неод. van. silmatera; silm;
хранить ~ беречь как зеницу ока hoidma nagu (oma) silmatera
зуб 5 (предл. п. ед. ч. на зубе, на зубу) С м. неод.
anat. hammas; вставной ~ искусственный зуб tehishammas, valehammas, глазной зуб silmahammas, коренной зуб purihammas, молочный зуб piimahammas, постоянный зуб jäävhammas, передний зуб lõikehammas, eeshammas, зуб мудрости tarkus(e)hammas, зуб шатается hammas on liikuma hakanud ~ lahti, у ребёнка прорезываются зубы lapsel tulevad hambad, вырвать ~ удалить зуб hammast välja tõmbama, скрежетать зубами hambaid kiristama, процедить сквозь зубы läbi hammaste sisistama, чистить зубы hambaid pesema;
(мн. ч. 49) pii, pulk, hammas (ka tehn.); зубья бороны äkkepulgad, зубья граблей rehapulgad, зуб культиватора kultivaatori pii ~ käpp, зубья пилы saehambad, зуб вала tehn. võllihammas;
вооружённый до зубов hambuni relvis; (у него) зуб на зуб не попадает kõnek. tal plagisevad hambad suus; око за око, зуб за зуб liter. silm silma, hammas hamba vastu; держать язык за зубами kõnek. keelt hammaste taga hoidma; иметь зуб против кого, на кого kõnek. kelle peale viha kandma; клaсть ~ положить зубы на полку kõnek. hambaid varna panema; не по зубам кому madalk. kelle hammas ei hakka peale; точить зубы на кого-что kõnek. kelle-mille peale hammast ihuma; заговаривать зубы кому kõnek. kellele hambasse puhuma, udujuttu ajama, juttu teisale viima; ни в зуб (ногой) madalk. ei tea tuhkagi ~ mõhkugi
избегать 169a Г несов. кого-чего, с инф.
vältima, eemale ~ kõrvale hoid(u)ma; избегать знакомых tuttavaid vältima, tuttavatest eemale hoiduma, он избегал оставаться с нею с глазу на глаз ta hoidus temaga üksi ~ kahekesi ~ nelja silma alla jäämast;
сов. избежать, избегнуть vältima, pääsema; избегать расспросов küsimusi vältima, избегать наказания karistusest pääsema
кабала I 52 С ж. неод. (без мн. ч.)
aj. võlakiri, võlakohustusleping; (eluaegne) lepinguorjus, võlaorjus;
orjus, orjastus, (orja)ike; крепостническая кабала pärisorjus, держать в кабале orjuses hoidma, брать в кабалу orjastama, находиться ~ быть в кабале у кого keda orjama, kelle orjuses olema, попасть в кабалу orju(se)sse sattuma
каблук 19 С м. неод. (jalatsi) konts; туфли на высоких каблуках kõrge kontsaga kingad;
быть у кого под каблуком kõnek. kelle kontsa ~ kanna ~ tuhvli all olema; держать кого под каблуком kõnek. keda tuhvli ~ oma kanna all hoidma
коготь 16 С м. неод.
küüs, küünis; запустить ~ вонзить когти küüsi sisse lööma, впиться когтями küüntega klammerduma, в когтях болезни tõves, tõve küüsis;
когти мн. ч. roni(mis)rauad;
показывать ~ показать когти кому kellele hambaid näitama; обламывать ~ обломать когти кому kõnek. kellel (mürgi)hambaid murdma; попадать ~ попасть в когти к кому kelle küüsi ~ pihku sattuma; держать в когтях кого küüsis hoidma
колпак 19 С м. неод.
(sirmita kõrge) müts; ночной колпак öömüts, поварской колпак kokamüts, дурацкий ~ шутовской колпак narrimüts;
kuppel; kaas, kate; стеклянный колпак klaaskuppel, броневой колпак sõj. soomuskuppel, воздушный колпак õhukuppel, (väike) õhureservuaar, деревянный колпак швейной машины puust õmblusmasinakast;
tehn. ilukapsel; toom; kübar(sulgur); (ratta)kilp; колпак колеса rattakilp, питательный колпак toitetoom (näit. katlal);
од. madalk. halv. tobu, tola;
держать под стеклянным колпаком кого keda klaaskapis hoidma
контакт 1 С м. неод.
(kokku)puude, ühendus, side, kontakt (ka med., geol., el.); линейный контакт joonpuude, -kontakt, полный контакт täispuude, стыковой контакт põkkpuude, põkk-kontakt, установить контакты с кем kellega sidet ~ sidemeid looma, поддерживать контакты sidemeid hoidma, тесные контакты tihedad sidemed, tihe kontakt, быть ~ находиться в контакте с кем kellega kokku puutuma, kontaktis olema;
el. kontakt (lülitusseadme osa); настенный контакт seinakontakt, pistikupesa, роликовый контакт rullkontakt
контроль 10 С м. неод.
kontroll, kontrollimine; народный контроль rahvakontroll, контроль за качеством ~ качества kvaliteedikontroll, контроль над производством tootmiskontroll, взять под контроль kontrolli alla võtma, держать под контролем kontrollima, kontrolli all hoidma, выйти из-под контроля kontrollile mitte alluma, отдел технического контроля (ОТК) tehnilise kontrolli ~ tehnokontrolli osakond (TKO), это не поддаётся контролю see pole kontrollitav;
kõnek. kontrollija(d), kontrolör(id), kontroll (kõnek.); у входа стоит контроль sissepääsu juures seisab kontrolör ~ on kontroll
крепиться 302 Г несов.
vastu pidama ~ panema; end vaos hoidma; он не в силах был дольше крепиться ta ei suutnud kauem vastu pidada, крепись! ole tugev!
страд. к крепить 1.
кубышка 73 С ж.
неод. kõnek. savinõu;
неод. bot. vesikupp (Nuphar); жёлтая кубышка kollane vesikupp (Nuphar lutea);
од. kõnek. trulla (naise kohta);
держать деньги в кубышке kõnek. raha sukasääres hoidma
кудрявиться 278 Г несов. lokki hoidma, krussi kiskuma, käharduma; kiharduma, kaharduma; kähar ~ kahar olema; волосы кудрявились на висках juuksed hoidsid meelekohal lokki
кулак I 19 С м. неод.
rusikas; сжимать кулаки käsi rusikasse pigistama, подперев щёку кулаком käsipõsakil, наброситься на кого с кулаками rusikatega kallale minema kellele, грозить кулаком rusikat vibutama;
tehn. nukk (nuki);
ülek. peajõud, (pealetungiks koondatud) sõjaväeüksus;
давать ~ дать волю кулакам kätele voli andma; держать в кулаке кого keda kõvasti peos hoidma; зажимать ~ зажать в кулак кого keda oma käpa alla saama; свистеть в кулак kõnek. (nälja)käppa imema; смеяться в кулак pihku naerma; собирать ~ собрать в кулак koondama, kokku võtma keda-mida
курс 1 С м. неод.
kurss (suund; maj. väärtpaberite börsihind; ka ülek.); встречный курс mer. vastaskurss, посадочный курс lenn. maandumiskurss, политический курс poliitika suund ~ kurss, курс следования liikumissuund, kurss, прокладывать курс kurssi võtma ~ seadma, следовать каким курсом millisel kursil sõitma ~ olema ~ liikuma, лечь ~ ложиться на курс kursile asuma, взять курс на что millele, kuhu suunda ~ kurssi võtma, suunduma, взять курс на юг kurssi lõunasse võtma, курс на индустриализацию rasketööstuse arendamise suund, курс на разрядку международной напряжённости suund rahvusvahelise pinge lõdvendusele, идти прежним курсом endist suunda hoidma, курс валюты maj. vääringu ~ valuuta kurss;
kursus; курс истории ajalookursus, читать курс литературы kirjanduskursust lugema, курс средней школы keskkoolikursus, курс лекций по физике füüsikakursus, -loengud, учиться на первом курсе esimesel kursusel olema, отчислить с третьего курса kolmandalt kursuselt eksmatrikuleerima;
курсы мн. ч. kursus(ed) (lühiajalised õpingud); подготовительные курсы ettevalmistuskursused, курсы повышения квалификации kvalifikatsioonikursus(ed), täienduskursus(ed), kutseoskuse kursus, курсы усовершенствования учителей õpetajate täienduskursus(ed), курсы кройки и шитья õmbluskursused, окончить курсы стенографистов kiirkirjakursusi lõpetama;
med. (ravi)kuur; курс водолечения vesiravikuur, пройти курс лечения ravikuuri läbi tegema;
быть в курсе чего millega kursis olema; входить ~ войти в курс чего ennast millega kurssi viima; держать в курсе чего кого keda millega kursis hoidma
мариновать 172a Г несов. кого-что marineerima (äädikhoidistama; kõnek. ka ülek.); мариновать предложение ettepanekut marineerima ~ kalevi all hoidma; vrd. замариновать
марка I 72 С ж. неод.
(post-, tempel-, kauba-) mark; (kauba- vm.) märk; почтовая марка postmark, kirjamark, срезанная марка lõikemark, беззубцовая марка hammasteta mark, коллекционирование марок margikogumine, альбом для марок margialbum, марки вина veinimargid, сталь высшей марки kõrgema margi teras, фабричная ~ заводская марка vabrikumärk, нивелирная марка seinareeper (kõrgusmärk);
ülek. kõnek. mark, liik, mast; мошенники всех марок igat masti ~ liiki petised;
trük. tõkis;
держать ~ выдерживать марку kõnek. mainet ~ nime ~ marki hoidma; под маркой чего mille margi all ~ varjus
маска 72 С ж. неод. mask (ka ülek.); гипсовая маска kipsmask, посмертная маска surimask, театральная маска näitlejamask, näitemask, косметическая маска iluravimask, кислородная маска med. hapnikumask, маска равнодушия ükskõiksusmask;
надевать ~ надеть маску maski ette panema; носить маску maski kandma ~ ees hoidma; снимать ~ снять ~ сбрасывать ~ сбросить (с себя) маску maski maha võtma, endalt maski heitma; срывать ~ сорвать маску с кого kellelt maski maha rebima, keda paljastama
морить 285a Г несов.
кого hävitama; морить крыс rotte hävitama;
кого-что, чем kõnek. piinama, vaevama; морить голодом näljutama, näljas hoidma;
что murd. kustutama (süsi);
что lahtuda laskma, lahtuma ~ seisma panema (sinepit vm.);
что peitsima (puitu); vrd. заморить, уморить, сморить
муфта 1 С ж. неод.
muhv (ka tehn.); держать руки в муфте käsi muhvis hoidma, резьбовая ~ винтовая муфта keermesmuhv, зажимная муфта pingutusmuhv;
tehn. sidur; втулочная муфта muhvsidur, муфта сцепления (auto)sidur, глухая муфта (1) liikumatu sidur, jäiksidur, (2) umbmuhv, кулачковая муфта nukksidur
мысль 90 С ж. неод.
mõte, idee, kavatsus; mõtlemine; блестящая мысль hiilgav mõte ~ idee, глубокая мысль sügav mõte, задняя мысль tagamõte, основная мысль произведения teose põhiidee, научная мысль teaduslik mõte, teadusmõte, современная инженерная мысль nüüdisaegne insenerimõte ~ tehniline mõte, передовая мысль eesrindlik ~ edumeelne mõte, общественная мысль ühiskondlik mõte, навязчивая мысль painav ~ tüütav mõte, образ мыслей mõtteviis, -laad, в мыслях mõttes, и в мыслях не было ei tulnud mõttessegi, ei olnud mõtteski, по мысли автора autori kavatsuse kohaselt ~ mõtte järgi, ход ~ течение мысли mõttekäik, у кого мелькнула мысль kellel tuli ~ sähvatas mõte, навести на мысль кого keda mõttele viima, напасть на мысль (äkki) mõttele tulema, не допускать даже мысли о чём isegi mitte mõtlema millele, погрузиться в свои мысли (oma) mõtteisse süvenema ~ vajuma, подать мысль кому kellele ideed ~ mõtet andma, прийти к мысли mõttele tulema, в голову пришла странная мысль kummaline mõte tuli pähe, поделиться своими мыслями oma mõtteid jagama, ухватиться за мысль mõttest kinni haarama, носиться с мыслью kõnek. (üht) mõtet peas kandma, (ühe) mõttega ringi käima;
мысли мн. ч. mõttelaad, vaated, veendumused; мысли молодёжи noorte mõttelaad ~ vaated, мы с вами одних мыслей olen teiega sama ~ ühte meelt, mul on teiega ühised vaated ~ veendumused, непостоянен в мыслях ebakindlate vaadetega;
держать в мыслях что millele mõtlema, mida meeles pidama, mõttes hoidma; собираться ~ собраться с мыслями mõtteid koondama
наблюдать 169a Г несов.
кого-что, за кем-чем, с союзами что, как vaatlema, jälgima, silmitsema; наблюдать ход событий sündmuste käiku jälgima, наблюдать за полётом птицы linnu lendu vaatlema ~ jälgima;
за кем-чем valvama, järele vaatama, hoolitsema, hoolt kandma; наблюдать за порядком korra järele valvama, korda pidama ~ hoidma;
что näha ~ täheldada (saama v. võima); такой снег можно наблюдать только в ноябре sellist lund saab näha vaid novembrikuus;
счастливые часов не наблюдают kõnekäänd õnnelikud inimesed kella ei vaata
наготове Н valmis(olekus); всё необходимое было наготове kõik vajalik oli valmis (pandud), держать наготове valmis hoidma
надышаться 183 Г сов. чем küllalt (sisse) hingama mida; надышаться лесным воздухом külluseni metsaõhku hingama;
не надышаться на кого, кем hellasti hoidma, kätel kandma keda; перед смертью не надышишься kõnekäänd viimasel hetkel ei jõua enam midagi teha
наизготове Н (laske)valmis; держать ружьё наизготове püssi laskevalmis hoidma
наперевес Н väljendeis держать ружьё наперевес püssi ees hoidma, идти с винтовкой наперевес (vint)püss käes käima ~ minema ~ tulema
насыпью Н kuhjas, kuhjatult, kuhjades; puiste-, puistena; хранить зерно насыпью vilja kuhjades ~ kuhilates hoidma, погрузка насыпью puistelaadimine, уголь перевозят насыпью sütt veetakse lahtistes vagunites ~ platvormvagunitega
натиск 18 С м. неод.
rõhumine, pealesurumine, surve(avaldamine); натиск противника vastase pealetungimine ~ pealesurumine, сдерживать натиск толпы rahvatungi tagasi hoidma, под натиском кого kelle survel;
trük. surve, surujälg
наэкономить 280 Г сов. что, чего kõnek. (mingit hulka) kokku hoidma ~ säästma; наэкономить сырья toorainet kokku hoidma
неведение 115 С с. неод. (без мн. ч.) teadmatus, informeerimatus; находиться в неведении teadmatuses olema, держать кого в неведении keda teadmatuses hoidma, по неведению teadmatusest;
быть ~ пребывать в блаженном неведении iroon. pühas usus ~ õndsas teadmatuses olema
недоглядеть Г сов. kõnek.
232a (без страд. прич.) что, чего, без доп. mitte märkama ~ tähele panema, silmist laskma, kahe silma vahele jätma; корректор недоглядел опечатку korrektor ei märganud trükiviga;
232b за кем-чем, без доп. (valvamisel v. hoidmisel) tähelepanematu ~ hooletu olema, halvasti valvama ~ järele vaatama, silmist laskma; недоглядеть за ребёнком last omapead jätma ~ silmist laskma, недоглядеть за скотом halvasti loomi ~ karja hoidma, loomi omapead ~ unarusse jätma
недодержать 183a Г сов. несов. недодерживать что
(ettenähtust) vähem hoidma ~ pidama kus, vähe laagerdada laskma; alatöötlema; недодержать термометр kraadiklaasi liiga vähe all hoidma, недодержать вино veini vähe laagerdada laskma;
fot. alasäritama, vaegsäritama
нейтралитет 1 С м. неод. (без мн. ч.) neutraliteet, erapooletus, mittevahelesegamine, sekkumatus, neutraalsus; договор о нейтралитете neutraliteedileping, соблюдать нейтралитет neutraliteeti hoidma ~ säilitama
носиться 319 Г несов.
где, на чём ringi kihutama, kõnek. (ringi) tormama; носиться на мотоцикле по городу mootorrattaga mööda linna ringi kihutama, низко над водой носятся чайки madalal vee kohal tiirutavad kajakad, дети носятся по двору lapsed tormavad õues ringi;
levima, liikuma, kostma; носятся слухи liiguvad kuuldused ~ kuulujutud, носится в воздухе õhus on tunda;
с кем-чем kõnek. ülemäära sisse võetud olema millest, tähelepanu keskmes hoidma mida; носиться с новым проектом uuest projektist sisse võetud olema, носиться со своим сыном oma pojakesega uhkeldama, oma poega taevani kiitma;
kantama; орден носится на правой стороне груди ordenit kantakse paremal pool rinnas;
страд. к носить;
носиться как (дурень ~ дурак) с писаной торбой с кем-чем madalk. kellega-millega uhkustama, keda-mida taevani tõstma, keda-mida nagu sant oma kotti kiitma; носиться как курица с яйцом с кем-чем kõnek. nagu munas kana kaagutama; носиться как угорелый kõnek. nagu peata kana ~ arutu ringi jooksma; vrd. нестись I
нянчить 271a (повел. накл. нянчи) Г несов. кого (last) hoidma,(laste) järele vaatama; нянчить внучат lapselapsi hoidma
нянчиться 271 (повел. накл. нянчись) Г несов. с кем
(last) hoidma, (laste) järele vaatama;
ülek. kõnek. poputama, jändama, jahtima; довольно с ним нянчиться aitab temaga jändamisest
оба 143 Ч (meessoost ja kesksoost nimisõnadega) mõlemad, (eituse puhul) kumbki; оба брата mõlemad vennad, обоего пола mõlemast soost, обоими глазами mõlema silmaga, оба не пришли kumbki ei tulnud;
глядеть ~ смотреть в оба kõnek. (1) за кем-чем keda-mida hoolega passima ~ jälgima, (2) silmad lahti hoidma, tähelepanelik olema
обегать 169a Г несов. сов. обежать
вокруг, кругом, около чего, что mille ümber jooksma; обегать дом ümber maja jooksma;
кого-что (jooksus) mööduma, mööda sõitma; ringi(ga) ~ kaugelt ~ eemalt mööda minema kellest-millest; ülek. kõnek. ette minema ~ jõudma kellest;
(без сов.) кого-что ülek. van. vältima, hoiduma, kõrvale hoidma kellest-millest;
(сов. также обегать) кого-что läbi jooksma; обегать всех знакомых kõiki tuttavaid läbi jooksma, обегать взором ~ глазами pilku üle libistama
оберегать 169a Г несов. сов. оберечь кого-что, от кого-чего kaitsma kelle-mille eest, (eemale) hoidma keda kellest-millest; оберегать детей от опасности lapsi ohtude eest kaitsma, оберегать кого от забот keda muredest säästma, kellest mured eemal hoidma, оберегать государственную собственность riigivara hoidma ~ kaitsma, оберегать лицо от солнца nägu päikese eest hoidma
оберегаться 169 Г несов. сов. оберечься
от кого-чего, без доп. hoiduma, end hoidma ~ kaitsma kelle-mille eest; оберегаться от палящих лучей end kõrvetavate kiirte eest kaitsma;
страд. к оберегать
обняться 265 (прош. вр. обнялся и обнялся, обнялось и обнялось, обнялись и обнялись) Г сов. несов. обниматься с кем teineteist embama ~ kaisutama ~ kallistama ~ sülelema ~ kaelustama, teineteise ümbert kinni hoidma; сидеть обнявшись kaelakuti istuma, они с плачем обнялись nad langesid nuttes teineteisele kaela
обособленно Н eraldatult, isoleeritult, üksikult, teistest eraldi; жить обособленно üksikult elama, держать себя обособленно end teistest eemale hoidma
объятие 115 С с. неод. (обычно мн. ч.) sülelus, embus, kaisutus; броситься ~ упасть в объятия кому kelle embusse viskuma ~ tormama, держать кого в объятиях keda embama ~ embuses hoidma, заключить кого в объятия keda sülelema ~ embama, схватить в объятия кого keda embusse haarama, раскрыть объятия кому embuseks ~ süleluseks kelle poole käsi välja sirutama;
(принять ~ встретить) с распростёртыми объятиями кого keda avakäsi ~ avasüli (vastu võtma)
оккупировать 171a Г сов. и несов. что okupeerima, anastama, röövvallutama, hõivama (kõnek. ka ülek.), enda alla ~ oma valdusse võtma ~ haarama; okupatsiooni all hoidma
око ед. ч. 105, мн. ч. очи 31 С с. неод. luulek., van. silm; хозяйское око peremehepilk, -silm;
недреманное око iroon. valvas ~ valvaja silm; беречь ~ хранить кого-что как зеницу ока keda-mida hoidma nagu (oma) silmatera; в мгновение ока silmapilkselt; око за око, зуб за зуб kõnekäänd liter. silm silma, hammas hamba vastu; (хоть) видит око, да зуб неймёт kõnekäänd silm küll ihaldab, aga hammas ei hakka peale
опрятность 90 С ж. неод. (без мн. ч.) puhtus, hoolitsetus, korralikkus; соблюдать опрятность в одежде riideid korras hoidma
особняком Н eraldi, omaette, irruli, lahus, isoleeritult; жить особняком eraldi ~ omaette elama, держаться особняком omaette hoidma
остеречь 379 Г сов. несов. остерегать кого, от кого-чего hoiatama, hoidma kelle-mille eest
остеречься 379 Г сов. несов. остерегаться кого-чего, с инф. hoiduma millest, end hoidma kelle-mille eest; остеречься пить сырую воду keetmata vee joomisest hoiduma
осуществить 300a Г сов. несов. осуществлять что teostama, täide ~ ellu viima, täitma, ellu rakendama, teoks ~ tõeks tegema, realiseerima; осуществить волю tahet teostama, осуществить программу programmi täitma, осуществить принципы põhimõtteid ellu rakendama ~ järgima, осуществить меры abinõusid rakendama, meetmeid võtma, осуществить намерение plaani ~ kavatsust teoks tegema, осуществить мечту unistust tõeks tegema, осуществить право õigust realiseerima, осуществить правосудие õigust mõistma, осуществить руководство juhtima, juhendama, осуществить контроль kontrollima, silma peal hoidma
от, ото предлог с род. п.
millestki lähtumise, eemaldumise, vabanemise v. pärinemise märkimisel juurest, poolt, käest, -st, -lt; отойти от дома majast eemalduma, идти от дома к воротам maja juurest värava poole minema, уйти от семьи perekonna juurest ära minema, узнать от друга sõbra käest ~ sõbralt teada saama, считать от одного до десяти ühest kümneni loendama, от пяти часов до семи kella viiest seitsmeni, прочитать книгу от корки до корки raamatut kaanest kaaneni läbi lugema, от Пушкина до Горького Puškinist Gorkini, слеп от рождения sündimisest saadik pime, далёк от истины kaugel tõest, в трёх шагах от меня minust kolme sammu kaugusel, вспрянуть ото сна unest virguma, освободиться от ошибок vigadest lahti saama, очистить от грязи porist puhastama, отвыкнуть от родителей vanematest võõrduma, vanematele ~ emale-isale võõraks jääma, сын от первого брака poeg esimesest abielust, пошёл работать девяти лет от роду läks tööle üheksa-aastaselt, отстранить от должности ametikohalt vallandama ~ tagandama, говорить от чьего имени kelle nimel rääkima, воздержаться от голосования hääletamisel erapooletuks jääma, еле удержаться от слёз pisaraid vaevu tagasi hoidma;
põhjuse v. otstarbe märkimisel pärast, tõttu, eest, vastu, -st (ka liitsõna); петь от радости rõõmu pärast laulma ~ lõõritama, дрожать от страха hirmu pärast ~ hirmust värisema, от боли valu pärast, valust, от усталости väsimuse tõttu, väsimusest, быть вне себя от счастья õnnest seitsmendas taevas olema, глаза, красные от слёз nutust punased silmad, от нечего делать igavusest, tegevusetusest, jõudeelust, спрятаться от дождя vihma eest varju otsima ~ varju pugema, защищать от врага vaenlase eest kaitsma, средство от зубной боли hambavalurohi;
terviku osa märkimisel küljest (ka liitsõna); отломить сучок от дерева puu küljest oksa murdma, отрезать ломоть от хлеба leiva küljest viilu lõikama, пуговица от пальто mantlinööp, ключ от замка lukuvõti;
eristamise v. vastandamise märkimisel; отличать добро от зла hea ja kurja vahet tegema, head kurjast eristama;
daatumi märkimisel -st (ka omastav); приказ от 1 марта käskkiri 1. märtsist, 1. märtsi käskkiri, письмо от 2 июля kiri 2. juulist, 2. juuli (kuupäevaga) kiri;
ajalise pidevuse märkimisel; от зари до зари koidust ehani, varavalgest hilisõhtuni, год от году aastast aastasse, aasta-aastalt, день ото дня päevast päeva, час от часу tund-tunnilt, время от времени aeg-ajalt;
tegevuslaadi märkimisel; писать от руки käsitsi kirjutama, смеяться от души südamest naerma, благодарить от всего сердца südamest tänulik olema;
tegevusala märkimisel; рабочий от станка tööline tööpingi tagant, крестьянин от сохи talupoeg adra tagant, люди от науки teadusinimesed
отвести 367 Г сов. несов. отводить
кого-что, куда, от чего (ära, eemale) viima; отвести детей домой lapsi koju viima, отвести от окна akna juurest eemale viima, отвести войска в тыл vägesid tagalasse viima;
что, от кого-чего kõrvale ~ eemale ~ ära juhtima, tõrjuma, (kõrvale) pöörama; отвести удар lööki kõrvale juhtima ~ tõrjuma, отвести волосы со лба juukseid laubalt ära lükkama, отвести глаза от книги silmi raamatult ära pöörama, не мог отвести глаз ei saanud silmi pealt ära ~ küljest lahti;
кого-что tagasi lükkama; jur. taandama, kõrvaldama; отвести заявление avaldust tagasi lükkama, отвести свидетеля tunnistajat taandama ~ kõrvaldama;
что, кому-чему määrama, kasutamiseks andma, eraldama; отвести участок под огород krunti ~ maatükki aiamaaks eraldama, отвести комнату кому kellele tuba eraldama ~ andma, отвести время aega andma ~ jätma;
что kõnek. ära hoidma; отвести беду õnnetust ära hoidma;
aiand. võrsikutega paljundama;
отвести ~ отводить душу kõnek. (1) südant kergendama, südamelt ära rääkima ~ ütlema, (2) millest hingekosutust saama; отвести ~ отводить глаза кому kõnek. kelle tähelepanu kõrvale juhtima
отвратить 296a Г сов. несов. отвращать
что liter. ära hoidma, vältima, takistama; отвратить несчастье õnnetust ära hoidma;
что, от кого-чего van. ära ~ kõrvale pöörama; отвратить взор pilku ära pöörama;
кого, от кого-чего van. (oma käitumisega vm.) eemale tõukama, eemaletõukav olema
отдалить 285a Г сов. несов. отдалять
кого-что, от кого-чего eemaldama, kaugendama; eemal hoidma, võõraks tegema; отдалить от глаз silmadest kaugemale ~ eemale asetama, разлука отдалила их друг от друга lahusolekuga on nad teineteisele võõraks jäänud;
что edasi lükkama; отдалить встречу kohtumist edasi lükkama
отлёт 1 С м. неод. (без мн. ч.) äralend, äralendamine, eemalelendamine; время отлёта птиц lindude rändeaeg;
быть на отлёте kõnek. minekul ~ minekuvalmis olema; держаться на отлёте kõnek. teistest eemale hoiduma; держать на отлёте что kõnek. mida kõrvalesirutatud käel hoidma; (жить) на отлёте kõnek. teistest ~ külast eemal (elama)
отлынивать 168b Г несов. от чего madalk. (tööst, õppimisest) kõrvale hoidma ~ põiklema, (ära) viilima; отлынивать от занятий tundidest ära viilima
отставить 278a Г сов. несов. отставлять
что, от чего kõrvale ~ eemale ~ teise kohta panema ~ asetama ~ sirutama ~ tõstma, teisaldama; eemal hoidma; отставить стул от печки tooli ahju juurest ära tõstma, отставить мизинец väikest sõrme nipsjalt harali ~ eemal hoidma, отставить! jätta! (käsklus);
кого, от чего van. eemaldama; vallandama
отстраниться 285 Г сов. несов. отстраняться от кого-чего eemale ~ kõrvale tõmbuma ~ põikama, eemale ~ kõrvale hoiduma; отстраниться от удара löögi eest kõrvale tõmbuma ~ põikama, end löögi eest hoidma, отстраниться от хлопот end askeldustest eemale hoidma, отстраниться от борьбы võitlusest kõrvale hoiduma ~ eemale ~ kõrvale jääma
охранять 255 Г несов. сов. охранить кого-что, от кого-чего kaitsma, hoidma, valvama; охранять чью собственность kelle omandit kaitsma, охранять мир rahu kaitsma ~ hoidma, охранять чей сон kelle und valvama, охранять стадо karja valvama
память 90 С ж. неод. (без мн. ч.)
mälu (ka info), meelespidamine; плохая ~ слабая память halb mälu, зрительная память nägemismälu, слуховая память kuulmismälu, оперативная память info põhimälu, operatiivmälu, дисковая память info ketasmälu, потеря памяти med. mälukaotus, -lünk, amneesia, выучить на память pähe õppima, прийти на память meelde tulema, знать на память peast teadma, запечатлеться в памяти meelde jääma, mällu sööbima, упражнять память mälu treenima, если память мне не изменяет kui mälu mind ei peta;
mälestus; светлая память helge mälestus, хорошая память о ком hea mälestus kellest, чтить память кого, чью kelle mälestust austama, хранить память о ком kelle mälestust hoidma, оставить по себе ~ о себе добрую память endast head mälestust jätma, на память mälestuseks, в память кого-чего, о ком-чём kelle-mille mälestuseks, посвятить книгу памяти кого kelle mälestusele raamatut pühendama;
teadvus; быть без памяти meelemärkuseta ~ teadvuseta olema, в полной ~ твёрдой памяти täie teadvuse ~ mõistuse juures;
без памяти с инф. kõnek. (1) meeletult, (2) ülepeakaela; (быть) без памяти от кого kõnek. kelle pärast arust ära (olema); по старой памяти (1) vana teadmise järgi, harjumuslikult, vana usu peale, (2) vana sõpruse nimel ~ poolest; печальной памяти kurikuulus, kurva kuulsusega; перебирать ~ перебрать в памяти mõttes läbi võtma; куриная ~ короткая ~ девичья ~ дырявая память kõnek. kehv mälu; вечная память кому igavene au kellele; врезаться ~ врезаться в память кому kõnek. mällu sööbima
паровать Г несов.
172a что põll. kesatama, kesa alla jätma, kesa all hoidma;
172b kesa alla jääma
пасти 364 Г несов. кого-что karjatama, karja hoidma, karjas olema, karjas käima; пасти стадо karja hoidma, мальчик пасёт гусей poiss on hanekarjas, он много лет пас коров ta käis palju aastaid lehmakarjas
перебиться 325 Г сов. несов. перебиваться
(hulgaviisi) katki minema, purunema; вся посуда перебилась kõik nõud on katki (läinud);
без доп., чем kõnek. hinge sees hoidma, (vaevaliselt, kuidagimoodi) läbi ajama; им удалось кое-как перебиться уроками nad said ~ neil õnnestus tunde andes (hädapärast) hinge sees hoida;
katkema; мысль перебилась mõte katkes ~ läks segi
передержать 183a Г сов. несов. передерживать что
fot. ülesäritama; передержать снимок võtet ülesäritama;
liiga kaua ~ üle aja hoidma ~ pidama, liighoidma, üle hoidma; передержать пирожки в печке pirukaid liiga kaua ahjus hoidma
пестовать 171a Г несов. кого-что
van. last hoidma;
ülek. kõrgst. (hoole ja armastusega) kasvatama, hellitama
поберечь 379 Г сов. кого-что, от чего hoidma; (mõneks ajaks) hoole alla võtma; поберечь здоровье tervist hoidma, поберечь себя end hoidma, поберечь чужие вещи teiste asjadel silma peal hoidma
поберечься 379 Г сов. от чего, без доп. end hoidma; он не поберёгся и простудился ta ei hoidnud end ja saigi külma
поболеть I 229b Г сов. kõnek.
(lühikest aega) haige olema ~ põdema;
о ком-чём, за кого-что kelle-mille pärast (pisut) närveerima ~ muretsema ~ muret tundma; поболеть за свою команду oma võistkonnale pöialt hoidma
повиновение 115 С с. неод. (без мн. ч.) (täielik) kuuletumine, sõnakuulmine, kuulekus, allumine; беспрекословное повиновение vastuvaidlematu allumine ~ sõnakuulmine, täielik kuulekus, повиновение родителям vanemate sõna kuulamine, быть ~ находиться в полном повиновении у кого kellele täielikult kuuletuma ~ alluma, kelle täielikus alluvuses olema, держать в повиновении alluvuses ~ sõnakuulmises hoidma, выйти из повиновения kuuletumast ~ allumast lakkama
поддерживать 168a Г несов. сов. поддержать
кого-что toetama (ka ülek.); поддерживать под руку kaenla alt toetama, поддерживать родителей vanemaid (näit. aineliselt) toetama, поддерживать предложение ettepanekut toetama, поддерживать кандидатуру kandidatuuri toetama, поддерживать огнём sõj. tulega toetama;
что (ülal) hoidma, pidama; поддерживать огонь в печке tuld ahjus hoidma ~ mitte kustuda laskma, поддерживать порядок korda hoidma ~ pidama, поддерживать чистоту puhtust hoidma ~ pidama, поддерживать разговор juttu ülal hoidma, поддерживать переписку kirjavahetust pidama (mitte katkeda lastes), поддерживать компанию kõnek. kampa ~ kambameheks jääma
подержать 183a Г сов. кого-что (mõnda aega, enda käes) hoidma ~ pidama; подержать окна открытыми aknaid (veidi aega) lahti hoidma, подержать детей дома lapsi (mõnda aega) kodus hoidma, подержать руки над головой käsi pea kohal hoidma, подержать собаку (mõnda aega) koera pidama
подержаться 183 Г сов.
за что (veidi aega) kinni hoidma millest; подержаться за перила käsipuust kinni hoidma;
(veidi aega) püsima; подержаться на воде veidi aega vee peal püsima, с неделю подержалась солнечная погода päikese(paiste)line ilm püsis umbes nädala;
(mõnda aega) vastu pidama ~ mitte alla andma
подол 1 С м. неод. (kleidi-, mantli-, seeliku-) saba, (rõiva) alläär, alumine äär; держаться за подол seelikusabast kinni hoidma, seelikusabas rippuma (ka ülek.)
подпереть 243 (буд. вр. подопру, подопрёшь...; повел. накл. подопри) Г сов. несов. подпирать
кого-что, чем millele tugesid alla panema, mida toestama, keda-mida toetama (kõnek. ka ülek.); подпереть потолки lagesid toestama, подпереть голову руками pead kätele toetama;
безл. кого-что ülek. madalk. ummikusse ajama, vastu seina suruma;
что tõkestama; подпереть струю воды veejuga tõkestama;
безл. ülek. madalk. hinge matma, peale pressima (köha- v. valuhoo kohta);
подпереть ~ подпирать стены madalk. seina püsti hoidma (tegevuseta seisma)
подпустить 317 Г сов. несов. подпускать
кого-что, к кому-чему juurde ~ ligi ~ lähedale laskma (ka ülek.); подпустить зверя на расстояние выстрела jahilooma laskekaugusele tulla laskma, подпустить телёнка к корове vasikat lehma juurde laskma;
что, чего, во что kõnek. van. lisama, juurde valama ~ kallama;
кого kõnek. (ette) saatma (tagamõttega);
что, чего ülek. kõnek. sekka pistma ~ poetama; подпустить шутку naljasõna jutu vahele pistma ~ poetama, подпустить колкость ~ шпильку teravalt ütlema, torkama, подпустить слезу madalk. pisarat poetama;
не подпустить ~ не подпускать на пушечный выстрел кого, к кому-чему kõnek. ligilähedalegi mitte laskma keda kellele-millele, eemal hoidma keda kellest-millest
пожалеть 229b Г сов.
кого-что, чего, с инф. haletsema, kellest-millest kahju olema; säästma keda; пожалеть сироту vaeslapsest kahju olema, ничего не пожалею для кого kelle jaoks pole mul millestki kahju;
о ком-чём, чего taga nutma ~ kahetsema keda-mida;
кого madalk. hellitama, hoidma, hellalt kohtlema; vrd. жалеть
пойти 374 Г сов.
куда, откуда, с инф., без доп. minema (hakkama) (sõltuvalt kontekstist: liikuma, astuma, sammuma, käima, kõndima, sõitma, tulema, ilmuma, levima, jne.); пойти навстречу kellele vastu minema ~ tulema, пойти в ногу с кем kellega ühte jalga astuma ~ sammu pidama hakkama (ka ülek.), пойти грудью ~ напролом rinnaga läbi murdma, ребёнок пошёл laps sai jalad alla ~ hakkas käima, пойти на вёслах aerutama (hakkama), пойти на парусах purjetama ~ seilama (hakkama), пойти на охоту jahile minema, пойти на войну sõtta minema, поезд пойдёт утром rong läheb ~ väljub hommikul, на реке пошёл лёд jõel hakkas jää minema ~ algas jääminek, кирпич пошёл на стройку tellised läksid ~ saadeti ehitusele, пойти ко дну põhja minema (ka ülek.), пойти в гору (1) mäkke minema ~ viima, (2) ülek. ülesmäge minema, дорога пошла лесом tee keeras metsa, пошла молва kuulujutud hakkasid käima ~ läksid liikvele ~ lahti, лицо пошло пятнами nägu läks laiguliseks ~ lapiliseks, мороз пошёл по телу külmajudin ~ külm juga käis üle ihu, кровь пошла носом ninast hakkas verd jooksma, из трубы пошёл дым korstnast hakkas suitsu tulema ~ tõusma, от печки пошло тепло ahjust hakkas sooja õhkuma, ahi hakkas sooja õhkama, пойти в университет ülikooli astuma ~ õppima minema, пойти за кого kellele mehele minema, пойти в продажу müügile minema, этот товар не пойдёт see kaup ei lähe, sellel kaubal ei ole minekut, пойти в починку parandusse minema, пойти в обработку töötlusse ~ ümbertöötlusse ~ ümbertöötamisele minema, пойти в ~ на лом vanarauaks minema, пойти на разрыв (отношений) suhteid katkestama, пойти на уступки järele andma, пойти на переговоры läbirääkimisi pidama soostuma, пойти на сделку tehingut tegema, пойти на жертвы ohvreid tooma, пойти на самопожертвование end ohverdama, пойти на риск riskima, riskile välja minema, пойти на предательство reetmisteele minema ~ asuma, пойти на сближение üksteisele lähenema (hakkama), самолёт пошёл на посадку lennuk hakkas maanduma ~ alustas maandumist ~ läks maandele, пойти на убыль kahanema, пойти на подъём tõusuteed minema, пойти в пляс tantsu lööma ~ vihtuma hakkama;
toimima ~ toimuma ~ olema hakkama; часы пошли точно kell hakkas täpselt käima, пошли приготовления к отъезду algasid sõiduettevalmistused, в кинотеатре пошёл новый фильм kinos hakkas jooksma uus film, женился -- и пошли дети ta abiellus ja tulid lapsed, после дождя пошли грибы pärast vihma hakkas seeni tulema, хлеба пошли в рост vili hakkas hoogsalt võrsuma ~ kasvama, картофель пошёл в ботву kartul kasvas pealsesse ~ kasvatas ainult pealseid, дело пошло к концу asi hakkas lahenema ~ lõpule jõudma, мальчику пошёл пятый год poiss käib viiendat aastat, вот какие теперь люди пошли kõnek. näed sa, millised inimesed nüüd on;
kõnek. edenema, laabuma; дело пошло на лад asi hakkas laabuma, всё пошло к лучшему kõik liikus paremuse poole, пойти на выздоровление paranema hakkama;
кому, к чему sobima; ей не пойдёт этот цвет see värv talle ei sobi ~ ei lähe;
на кого-что kuluma, minema; на книги пойдёт много денег raamatute peale läheb ~ kulub palju raha, raamatutele hakkab palju raha kuluma ~ minema, raamatud hakkavad palju raha võtma;
sadama; пошёл дождь vihma hakkas sadama, пошёл снег hakkas lund tulema ~ sadama, пошёл град tuleb ~ tuli rahet;
чем, с чего (välja) käima, käiku tegema (mängus); пойти конём ratsuga käima, пойти с туза ässaga käima, ässa välja käima;
в кого с С мн. ч. kelleks hakkama ~ saama; пойти в артисты näitlejaks hakkama, пойти в няни lapsehoidjaks ~ last hoidma hakkama;
в кого kelle sarnaseks ~ kellesse minema; пойти в отца isasse minema;
на что kõnek. võtma mida, näkkama mille peale (kala kohta);
пошёл, пошла в функции повел. накл. kõnek. mine ära; van. hakka liikuma; пошёл вон! madalk. käi minema!;
с инф. несов. kõnek. hakkama (intensiivse tegevuse puhul); пошли калякать madalk. kus hakkasid alles vaterdama, kus läks alles mokalaat lahti, как пошло трясти kus nüüd hakkas raputama, и пошёл, и пошёл küll alles ~ kus siis sattus hoogu, ei saa(nud) enam pidama;
пойти ~ идти ~ отправляться ~ отправиться на боковую kõnek. külili viskama, põhku pugema; пойти ~ идти на пользу kasuks tulema; пойти далеко (elus) kaugele jõudma; пойти ~ идти по стопам кого kelle jälgedes minema ~ astuma ~ käima; пойти ~ идти на попятную kõnek. (oma sõnadest v. lubadustest) taganema, meelt muutma; пойти по миру kerjakeppi kätte võtma; пойти по рукам kõnek. käest kätte käima (hakkama); пойти ~ идти прахом (1) tühjalt mööduma, raisku minema (aja kohta), (2) kokku varisema (näit. plaanide kohta), kõige liha teed minema; пойти ~ идти с молотка haamri alla minema; пошла писать губерния kõnek. humor. ja läkski lahti; если (уж) на то пошло kui asi on juba niikaugele läinud, kui asi juba niiviisi on; всё пойдёт к чертям kõnek. kõik lendab vastu taevast ~ kuradile
покараулить 269a Г сов. кого-что, без доп. kõnek. (mõnda aega) kellel silma peal hoidma ~ kellele peale passima ~ keda valvama ~ vahti pidama
поморить 285a Г сов.
кого (mõningal määral, mõnda aega) hävitama ~ mürgitama; kõnek. (kõiki, paljusid) hävitama ~ mürgitama;
кого, чем kõnek. (mõnda aega) kurnama ~ vaevama; поморить голодом (mõnda aega) näljutama, näljas hoidma;
кого (kõiki, paljusid) lõplikult ära piinama ~ vaevama; поморить со смеху кого ülek. hingetuks naerutama keda;
что murd. kustutama (süsi);
что (mõnda aega) peitsima;
что kõnek. (veidi) lahtuda laskma, (mõneks ajaks) lahtuma ~ seisma panema; поморить горчицу sinepit lahtuda laskma
помочи 31 С неод. (без ед. ч.) lõõg; rihm(ad); traksid;
водить ~ держать на помочах кого halv. keda lõa ~ oheliku otsas talutama ~ hoidma ~ vedama; быть ~ ходить на помочах у кого halv. kelle lõa otsas olema, kellel end nöörist tõmmata laskma
понянчить 271a (повел. накл. понянчи) Г сов. кого kõnek. (mõnda aega) last hoidma ~ laste järele vaatama; last kätel kiigutama
понянчиться 271 (повел. накл. понянчись) Г сов. kõnek.
с кем (mõnda aega) last hoidma ~ laste järele vaatama; last kätel kandma;
с кем-чем ülek. (mõnda aega) poputama keda ~ jantima millega
попридержать 183a Г сов.
кого-что kõnek. (veidi) kinni ~ tagasi hoidma; (kergelt) toetama; попридержать лошадей hobuseid pisut tagasi hoidma;
что madalk. (mõnda aega) mitte kulutama ~ välja andma, kokku hoidma; попридержать денежки raha (mõnda aega) mitte kulutama;
попридержать язык kõnek. keelt hammaste taga hoidma ~ pidama
поручень 17 С м. неод. (обычно мн. ч.) ehit. käsipuu; mer. reeling; держаться за поручни käsipuudest kinni hoidma, поручень перил ehit. tarandikäsipuu
порядок 23 (род. п. порядка, порядку) С м. неод.
(без мн. ч.) kord, järjestus; общественный порядок avalik kord, порядок голосования hääletuskord, порядок дня päevakord, порядок работы töökord, в административном порядке administratiivkorras, halduskorras, в принудительном порядке sundkorras, в индивидуальном порядке individuaalselt, в организованном порядке organiseeritult, в срочном порядке kiires korras, kiiresti, в ускоренном порядке kiirendatud korras, в порядке очереди järjekorras, судебным порядком kohtukorras, всё в порядке kõik on korras, держать что в порядке mida korras hoidma, навести порядок korda looma, привести себя в порядок ennast korda tegema, привести в порядок комнату tuba korrastama ~ korda tegema, призвать к порядку кого keda korrale kutsuma, следить за порядком korda pidama, korra järele valvama, соблюдать порядок korrast kinni pidama, нарушать порядок korda rikkuma, для порядка ~ порядку ülek. moepärast, по порядку järgemööda, järjekorras, järjest, алфавитный порядок alfabeetjärjestus, tähestikjärjestus, alfabeetiline ~ tähestikuline järjestus, порядок слов lgv. sõnajärg, -järjestus, порядок зажигания tehn. süütejärjestus;
(без мн. ч.) laad, iseloom; явления одного порядка samalaadsed nähtused, мотивы личного порядка isiklikku laadi motiivid, трудности экономического порядка majandusliku iseloomuga raskused, замечания фактического порядка faktilist laadi märkused, ехать со скоростью порядка 80 кмчас kõnek. sõitma umbes 80-se tunnikiirusega ~ umbes 80 km tunnis;
(valitsemis)kord; tava, komme; буржуазный порядок kodanlik riigikord, демократические порядки demokraatlik elukorraldus, по заведённому порядку kehtiva ~ sisseseatud korra järgi ~ kohaselt, väljakujunenud korra ~ tava kohaselt, старые порядки vanad tavad ~ kombed;
mat. järk; порядок величины suurusjärk;
bot. selts; порядок крапивоцветных nõgeselaadsed (Urticales);
sõj. kord; боевой порядок lahingukord, воинский порядок sõjaväeline kord;
в функции предик. (on) korras; порядок! (kõik on) korras!
в пожарном порядке kõnek. humor. kibekähku, kiiremas korras, nagu (oleks) tuli takus; своим порядком nagu ikka ~ tavaliselt, omasoodu; (это) в порядке вещей (see) on loomulik, (see) käib asja juurde, see on kord juba nii
постеречь 379 Г сов. кого-что, без доп. (mõnda aega) keda-mida valvama ~ hoidma ~ kelle-mille järele vaatama; постеречь скот karja valvama, постеречь гусей hanesid karjatama
потянуться 339 Г сов. несов. потягиваться
end sirutama, ringutama;
(без несов) к кому-чему end sirutama kelle-mille poole, küünitama, haarata püüdma; ülek. kelle poole hoidma hakkama; потянуться к телефону telefonitoru järele küünitama, потянуться через стол за книгой üle laua raamatut võtma upitama, потянуться к наживе rikkust taga ajama, kasumi poole kätt sirutama, птицы потянулись на юг linnud seadsid end lõunasse lendama, из трубы потянулся дым korstnast hakkas suitsu tulema, крестьяне потянулись в колхозы talupojad läksid ~ astusid kolhoosi, к науке потянулась молодёжь teadusse on hakanud pürgima noored;
(без несов) venima ~ aeglaselt liikuma hakkama; скучно потянулось время aeg venis igavalt, потянулись долгие зимние вечера algas pikkade talveõhtute aeg, за окном потянулись поля aknast mööda libisesid ääretud (vilja)väljad
предостеречь 379 Г сов. несов. предостерегать кого-что, от кого-чего (ette) hoiatama; предостеречь от опасности ohu eest hoiatama, предостеречь кого от ошибок keda vigu tegemast hoidma
предотвратить 296a Г сов. несов. предотвращать что ära hoidma, ennetama; предотвратить войну sõda ära hoidma, предотвратить пожар tulekahju ära hoidma
предохранить 285a Г сов. несов. предохранять кого-что от кого-чего kaitsma, ära hoidma; предохранить от заразы nakkuse vastu kaitsma, предохранить от повреждения vigastamast hoidma, предохранить семена от порчи seemne(te) riknemist ära hoidma ~ vältima
предупредить 292 Г сов. несов. предупреждать
кого-что, о чём (ette) teatama, hoiatama; предупредить о чьём приезде kelle tulekust teatama, предупредить об опасности ohust märku andma;
что ennetama, ära hoidma; предупредить пожар tulekahju ära hoidma;
кого-что ennetama, ette jõudma; предупредить события sündmusi ennetama
при предлог с предл. п.
koha, eseme vm. märkimisel, mille lähedal v. juures midagi asub v. toimub: juures, ääres, küljes, all, -s, genitiivatribuut; при доме maja juures, сабля при седле mõõk sadula küljes, битва при Бородине Borodino lahing, lahing Borodino all, при мне minu juuresolekul, при этом siinjuures, при дворе õukonnas;
aja v. samaaegsuse märkimisel: ajal, sel ajal kui, -l, des-tarind; при обыске läbiotsimise ajal, läbiotsimisel, при жизни отца isa eluajal, при Пушкине Puškini ajal, при его появлении tema tulekul, при виде его teda nähes, при мысли о ком kellele mõeldes;
juuresoleku märkimisel: juuresolekul, ees, des-tarind; при свидетелях tunnistajate juuresolekul, при всех kõigi juuresolekul, kõigi ees ~ nähes, говорить при отце isa kuuldes rääkima, он неотлучно был при мне ta ei lahkunud mu juurest hetkekski, ta oli kogu aeg minuga;
kuuluvuse v. alluvuse märkimisel: juures, genitiivatribuut; курсы при институте instituudi juures toimuvad kursused, предметный указатель при книге raamatu aineregister, ассистент при профессоре professori assistent, прачечная при гостинице hotelli pesula, его оставили при институте ta jäeti instituuti tööle;
valduse märkimisel: kaasas, käes; деньги при нём raha on tal kaasas, документы при мне dokumendid on mul kaasas, держать при себе что mida enda käes ~ oma valduses hoidma;
vahendi märkimisel: abil, kaasabil, -ga; при помощи чего mille abil, при его содействии tema kaasabil ~ abiga;
olemasolu v. ilmaolu märkimisel: korral, puhul, juures, kõrval, -l, -ga; при моей неловкости minu saamatuse juures, он был при шляпе tal oli kaabu peas, ta oli kübaraga, он всегда был при галстуке tal oli alati lips ees, быть при оружии relvastatud olema, он не при деньгах tal pole raha;
(toimimis)tingimuste märkimisel: -l, -ga, käes; при первой возможности esimesel võimalusel, ни при каких условиях mitte mingil tingimusel, при свете лампы lambivalgel, lambivalgusega, при солнце päikesepaistel, päikesega, päikese käes, при первых лучах солнца esimeste päikesekiirtega, при луне kuuvalgel, kuuvalgega, при сильном морозе käreda pakasega, при желании soovi ~ hea tahte korral, при малейшей ошибке vähimagi eksimuse ~ vea puhul, при удаче edu korral, при случае juhul, puhul, juhuse korral, при его силе tema jõu juures, niisuguse jõu korral nagu temal, при всём этом (он хороший человек) kõige selle juures ~ kõrval (on ta hea inimene), вздрагивать при каждом шорохе iga kahina peale võpatama, при закрытых дверях kinniste ~ suletud uste taga, kinnisuksi;
seisundi märkimisel: -s; при последнем издыхании liter. hinge heitmas, при смерти suremas, при памяти van. mõistuse juures;
muud laadi väljendites; быть при деле oma tegemist tegema, millega ametis olema ~ tegelema, остаться при своём мнении eri arvamusele jääma, остаться ни при чём kõnek. tühjade kätega jääma, я тут ни при чём ma ei puutu asjasse, mul pole sellega tegemist ~ pistmist
приберечь 379 Г сов. несов. приберегать что, на что, для кого-чего alles ~ tagavaraks hoidma; приберечь деньги на лето raha suveks hoidma ~ säästma, приберечь место для кого kellele kohta hoidma
привязь 90 С ж. неод.
köidik, lõõg, ohelik, kett; собака на привязи koer on ketis ~ kinni, сорваться с привязи ketist lahti rebima, ketist pääsema, спустить собаку с привязи koera (ketist) lahti laskma;
lasipuu;
держать язык на привязи ~ за зубами kõnek. keelt taltsutama ~ hammaste taga hoidma; держать кого на привязи kõnek. keda oheliku ~ lõa otsas pidama
приглядеть 232b Г сов. несов. приглядывать kõnek.
за кем-чем, без доп. kelle-mille järele vaatama ~ valvama, kellel silma peal hoidma; приглядеть за детьми lastel silma peal hoidma, приглядеть за больным haige eest hoolt kandma;
кого-что välja ~ valmis vaatama; приглядеть место для постройки ehituspaika valmis vaatama ~ leidma
приголубить 277 Г сов. несов. приголубливать кого folkl., kõnek. hoidma, hellitama, emalikult hoolitsema; приголубить сироту vaeslapse vastu hell olema
придержать 183a Г сов. несов. придерживать
кого-что (kergelt) toetama ~ kinni hoidma; (pisut) tagasi hoidma; придержать шляпу рукой kaabut käega (kergelt) kinni hoidma, придержать лошадей hobuseid tagasi hoidma, придержать шаг sammu aeglustama;
что kõnek. (mõnda aega) alles ~ varuks hoidma, käibele ~ käiku mitte laskma; придержать товар kaupa (veel) mitte müügile laskma, придержать деньги к отпуску raha puhkuse jaoks hoidma;
придержать ~ придерживать язык kõnek. keelt hammaste taga hoidma, suud pidama
придерживаться 168 Г несов.
за что (kergelt) kinni hoidma millest, kergelt toetuma millele; придерживаться за перила käsipuust kinni hoidma;
чего ülek. järgima, kinni pidama; придерживаться каких убеждений millistest põhimõtetest kinni pidama, mis meelt olema, придерживаться какого мнения millisel arvamusel olema, mida arvama, придерживаться правильного курса õiget kurssi hoidma ~ järgima, õigest kursist kinni pidama;
чего hoiduma mille poole ~ mille ligidale; придерживаться правой стороны paremal pool käima, end paremale ~ paremat kätt hoidma;
страд. к придерживать;
придерживаться золотой середины kuldset keskteed silmas pidama; придерживаться золотого правила kuldsest reeglist kinni pidama
прижаться 220 Г сов. несов. прижиматься к кому-чему end kelle-mille vastu suruma, liibuma (ka ülek.); прижаться друг к другу end teineteise ~ üksteise vastu suruma, прижаться спиной к чему selga mille vastu suruma, прижаться к земле vastu maad liibuma, end kõvasti ~ tihedasti vastu maad ~ maa ligi hoidma ~ suruma
приласкать 165a Г сов. кого hoidma, hellitama, kelle eest õrnalt hoolitsema; приласкать сироту orvu eest hoolitsema, orbu oma hoole alla võtma
приласкаться 165 Г сов. к кому kellelt hellust ~ õrnust otsima, õrnutsedes kelle ligi hoidma
примета 51 С ж. неод.
tunnus(märk), (tunde)märk; особые приметы eritunnused, erilised tundemärgid, приметы весны kevade (tunde)märgid, по всем приметам tõenäoliselt, kõikide märkide järgi, nagu kõik märgid näitavad;
enne, märk, ettetähendus;
(он у нас) на примете me peame teda silmas; брать ~ взять на примету кого kõnek. keda silmas pidama hakkama, kellel silma peal hoidma (hakkama)
примечать Г несов. сов. приметить
169a кого-что kõnek. märkama, tähele panema, meelde jätma;
169b (без сов.) за кем-чем madalk. keda-mida jälgima, valvama, kellel silma peal hoidma
припарить 269a Г сов. несов. припаривать что, чем madalk. kuuma mähist peale panema; припарить больную ногу haiget jalga kuumas hoidma, kuuma (jala)vanni tegema
припасти 364 Г сов. несов. припасать что, чего kõnek. varuma, varuks koguma ~ panema, tagavaraks panema; припасти новость под конец uudist kõige lõpuks hoidma ~ varuma
притаить 283 Г сов. несов. притаивать II что kõnek. varjama, peitma; притаить в душе вражду hinges vaenu varjul hoidma;
притаить дыхание hinge kinni pidama
прицел 1 С м. неод. sõj. sihik; кольцевой прицел rõngassihik, оптический прицел optiline sihik, быть ~ находиться под прицелом (ka ülek.) sihikul ~ kirbul olema, брать кого на прицел (ka ülek.) keda sihtima, sihikule ~ kirbule võtma, держать на прицеле кого-что keda-mida sihikul hoidma, ülek. ka silmas pidama;
далёкий ~ дальний прицел kauge(m) siht, tulevikuplaanid
проглотить 316a Г сов. несов. проглатывать кого-что alla neelama (kõnek. ka ülek.); проглотить кусок хлеба leivatükki alla neelama, проглотить оскорбление solvangut alla neelama, проглотить конец фразы lause lõppu alla neelama;
проглотить язык kõnek. keelt hammaste taga hoidma, suud pidama ~ lukus hoidma; язык проглотишь kõnek. keele viib alla (on väga maitsev); проглотить пилюлю kõnek. mõru pilli alla neelama; как ~ словно ~ будто аршин проглотил kõnek. nagu oleks küünarpuu ~ süllapuu alla neelanud
продержать 183a Г сов. кого-что где (teatud aeg v. ajani) pidama ~ hoidma kus; продержать ребёнка час на руках tund aega last süles hoidma, продержать кого долго в больнице keda kaua aega haiglas hoidma, продержать у себя enda käes hoidma ~ pidama
прокоптить 294 Г сов. несов. прокапчивать
что, чем nõge ~ tahma täis ajama, suitsuga läbi immutama; прокопчённый котёл nõgine katel;
(без несов.; без страд. прич. прош. вр.) что, без доп. (teatud aeg) nõge ~ tahma ajama; печка прокоптила до весны ahi ajas kevadeni suitsu sisse;
что (läbi) suitsutama, suitsetama (kõnek.) suitsutamise teel valmistama; прокоптить колбасу vorsti suitsutama;
(без несов.) что (teatud aeg) suitsus hoidma, suitsutama
проморить 285a Г сов. кого kõnek.
(teatud aeg v. ajani) näljutama ~ näljas hoidma; проморить кого голодом два дня keda kaks päeva näljutama;
(ootamise, töö v. puudusega) ära vaevama
проморозить 272a Г сов. несов. промораживать
кого-что läbi ~ ära külmutama; за ночь ручей проморозило безл. öö jooksul läks oja jäässe;
что kõnek. külmaks minna laskma (ruumi);
(без несов.) кого-что kõnek. (teatud aeg v. ajani) külma käes hoidma ~ külmetada laskma; целый час проморозили нас на улице terve tund lasti meid väljas külmetada, meid jäeti terveks tunniks külma kätte
пронянчить 271a (повел. накл. пронянчи) Г сов. кого, без доп. (teatud aeg v. ajani) last ~ lapsi hoidma ~ lapsehoidjaks olema
пронянчиться 271 (повел. накл. пронянчись) Г сов. с кем-чем kõnek.
(teatud aeg v. ajani) last ~ lapsi hoidma ~ lapsehoidjaks olema;
(teatud aeg v. ajani) jändama
пропасти 364 Г сов. кого-что (teatud aeg v. ajani) karjas käima ~ karja hoidma ~ karjatama; пропасти стадо до глубокой осени (1) karja hilissügiseni väljas pidama, (2) hilissügiseni karjas käima
проследить 290 Г сов. несов. прослеживать
что, за кем-чем jälgima, uurima; проследить глазами кого keda silmadega jälgima, pilguga saatma, проследить за новичком kõnek. uustulnukal pilku peal hoidma, проследить процесс развития чего mille arengut jälgima ~ uurima;
кого-что kõnek. jälile saama, jälgides ~ seirates avastama
простеречь 379 Г сов. кого-что
(teatud aeg v. ajani) valvama ~ hoidma; простеречь стадо всё лето kogu suve karja hoidma;
kõnek. (valvates) maha magama
простреливать 168a Г несов. сов. прострелить что
läbi laskma ~ tulistama; простреливать ногу jalga läbi laskma;
mäend. õõsima, õõnt tegema;
сов. прострелять kõnek. püssi proovima, proovilaske tegema;
(без сов.) tule all hoidma
протянуть 339a Г сов. несов. протягивать
что üles panema, tõmbama; rajama, viima, juhtima; протянуть верёвку для белья pesunööri üles panema, протянуть телефонную линию telefoniliini üles panema, протянуть канал до реки kanalit jõeni kaevama ~ juhtima ~ välja viima, протянуть дорогу до посёлка teed asulani rajama;
что, (к) кому ette ~ välja sirutama, ulatama, küünitama; протянуть руку вперёд kätt ette sirutama, протянуть руку на прощанье hüvastijätuks kätt ulatama;
что, сквозь v через что läbi tõmbama (ka tehn. metalle survega töötlema); протянуть нитку сквозь игольное ушко niiti nõelasilmast läbi tõmbama ~ ajama;
что tõmbekammiga lõikama;
что kõnek. edasi ~ paigast tirima ~ vedama ~ tõmbama, lohistama; протянуть воз пять метров koormat viis meetrit edasi vedama ~ tirima;
что, без доп. venitama (что, с чем ka kõnek. ülek.), venitades hääldama ~ ütlema; протянуть ноту nooti venitama ~ pikemalt hoidma, протянуть дело до осени asja sügiseni venitama, протянуть время до обеда lõunani (välja) venitama;
339b kõnek. vastu pidama; старик протянул ещё десять лет vanataat pidas veel kümme aastat vastu, больной долго не протянет haige enam kaua vastu ei pea;
339b jah. (üle, mille kohal) lendama (lindude kohta);
кого ülek. madalk. (ajalehes, koosolekul) nahutama ~ pähe andma;
кого, чем madalk. kellele äigama, kellel üle küüru tõmbama;
протянуть ноги madalk. koibi välja sirutama ~ sirgu ajama, kõrvu pea alla panema, vedru välja viskama; протянуть руку помощи abistavat kätt ulatama
прямить 301 Г несов.
что kõnek. sirgeks painutama ~ tegema, sirgestama, õgvendama; прямить согнувшийся гвоздь kõverat naela sirgeks tegema ~ lööma, прямить проволоку traati sirgestama, прямить спину selga sirgeks lööma, selga sirgelt hoidma;
(без страд. прич.) кому van. sirgjooneliselt käituma, suu sisse ~ otse näkku ütlema; прямить царю tsaari ees otsekohene olema
прямо I Н
otse, otseteed, ülek. ka joonelt; sirgelt; идти прямо otse(teed) minema, приступить прямо к делу kohe asja kallale asuma, идти прямо к заведующему otse(teed) ~ joonelt juhataja jutule minema, держать голову прямо pead otse ~ sirgelt hoidma, прямо пропорциональные величины mat. võrdelised ~ proportsionaalsed suurused;
otsekoheselt, sirgjooneliselt; отвечать прямо otsekoheselt vastama, прямо выраженный отказ sõnaselge äraütlemine
пуще Н kõnek. van. veel enam ~ rohkem, hullemini; ещё пуще veel enam, veel hullemini, пуще всего kõige enam ~ rohkem, ещё пуще рассердился ta sai ~ läks veel vihasemaks;
беречь пуще глаза hoidma rohkem kui oma silmatera
равновесие 115 С с. неод. (без мн. ч.) tasakaal (ka ülek.); sport rõhtseis; лучистое равновесие füüs. kiirgustasakaal, устойчивое равновесие meh.püsiv ~ stabiilne tasakaal, неустойчивое равновесие meh. ebapüsiv ~ labiilne tasakaal, относительное равновесие meh. relatiivne ~ suhteline tasakaal, предельное равновесие meh. piirtasakaal, равновесие баланса maj. bilansi tasakaal, состояние равновесия tasakaaluolek, tasakaalus olek, равновесие лёжа sport rõhtlamang, равновесие сил jõudude tasakaal, jõutasakaal, душевное равновесие hingeline tasakaal, нарушать равновесие tasakaalu rikkuma, сохранять равновесие tasakaalu säilitama ~ hoidma, терять равновесие tasakaalu kaotama, вывести из равновесия кого tasakaalust välja viima keda
расстояние 115 С с. неод. kaugus, distants, vahemaa, vahekaugus, vahe (ka ülek.); на расстоянии пяти ~ в пять километров viie kilomeetri kaugusel, узнать на расстоянии (juba) kaugelt ~ eemalt ära tundma, расстояние между городами linnadevaheline kaugus, vahemaa linnade vahel, linnade vahekaugus, расстояние от Земли до Солнца Maa kaugus Päikesest, расстояние перевозки veokaugus, расстояние видимости nähtavuskaugus, vaba vaateväli, полярное расстояние mat. polaarkaugus, фокусное расстояние füüs. fookuskaugus;
держать кого на известном ~ почтительном расстоянии keda aupaklikus kauguses hoidma
ревниво Н
armukadedalt, kiivalt, jallilt;
agaralt, innukalt, usinasti, hoolikalt, tuliselt; ревниво хранить секрет hoolega ~ hoolikalt saladust hoidma
резервировать 171a Г сов. и несов. что liter. reserveerima (varuks hoidma, varuna säilitama; endale õigust jätma); tehn. reservima, varundama (töökindluse suurendamiseks); резервировать запасы нефти naftavarusid säilitama, резервировать своё мнение oma arvamust varuks ~ pärastiseks jätma; vrd. зарезервировать
репутация 89 С ж. неод. reputatsioon, maine, nimi, kuulsus, lugupeetus; безупречная репутация laitmatu reputatsioon, репутация товарного знака kaubamärgi reputatsioon ~ maine, репутация доброго человека hea inimese kuulsus, потерять свою репутацию oma head nime ~ mainet ~ lugupeetust kaotama, дорожить своей репутацией oma reputatsiooni hoidma
рука 78 С ж. неод.
käsi (ka ülek.); левая рука vasak ~ pahem käsi, kurakäsi, поднять руки käsi tõstma (ka ülek.), пожать руку кому kelle ~ kellel kätt suruma, по правую руку paremat kätt, paremal pool, перчатки не по руке sõrmkindad ei ole parajad, все руки заняты mõlemad käed on kinni, эта книга у кого-то на руках see raamat on kellegi käes ~ kellelegi välja antud, снять с руки кольцо sõrmust käest ~ sõrmest ära võtma, взять ребёнка на руки last sülle võtma, гулять под руку käe alt kinni ~ käevangus jalutama, руками не трогать mitte puutuda, переписать от руки käsitsi ümber kirjutama, играть в четыре руки neljal käel (klaverit) mängima, вот (тебе) моя рука minu käsi selle peale, в трое рук делать что kolmekesi tegema mida, выронить из рук (käest) maha pillama, взяться за руки käest kinni võtma, вести за руку кого keda kättpidi talutama, передать в собственные руки isiklikult kätte ~ üle andma, руки вверх! (1) käed üles, (2) käed ülal! руки перед грудью! käed rinnal!, руки за голову! käed kuklal!, руки на голову! käed pealael!, руки на пояс! käed puusal!, рабочие руки ülek. töökäed, опытная рука врача arsti vilunud käsi, умелые руки osavad käed, заботливые руки hoolitsevad käed;
(без мн. ч.) käekiri; allkiri; неразборчивая рука mitteloetav käekiri, подделать чью руку kelle allkirja järele tegema ~ võltsima, приложить руку (1) к чему, под чем van. oma allkirja andma, kätt alla panema, (2) к чему ülek. kätt mängu panema;
лёгкая рука у кого kellel on ~ oli hea ~ õnnelik käsi; правая рука (у) кого, чья kelle parem ~ teine käsi olema; своя рука kõnek. omamees, omainimene; твёрдая рука raudne ~ kõva käsi; золотые руки kuldsed käed; руки коротки у кого kõnek. kelle võim ei ulatu milleni, käed ei küüni milleni, kuhu, hammas ei hakka peale millele, kellel ei ole voli milleks, kelle jõud ~ jaks ei käi üle millest; большой руки kõnek. kangemat ~ suuremat ~ esimest sorti; средней руки kõnek. keskpärane; не рука, не с руки кому, что, с инф. kõnek. (1) kellel-millel ei ole mõtet, (2) ei kõlba, ei sobi, ei passi; из вторых ~ третьих рук teiste suust ~ käest, vahetalitaja kaudu; из первых рук kelle enda käest, algallikast; на живую руку kõnek. ülepeakaela, rutakalt, nagu ratsahobuse seljast; на скорую руку kõnek. (1) kibekähku, pikka pidu pidamata, ilma pikemata, (2) ülepeakaela, pilla-palla tegema, nagu ratsahobuse seljast; на широкую руку kõnek. helde käega, heldekäeliselt, suurejooneliselt; под весёлую руку kõnek. lõbusas ~ heas tujus (olles); под горячую руку kõnek. vihaga, südametäiega, tulist viha täis (olles), ärritatuna; тяжёл ~ тяжела на руку kõnek. valusa käega olema, kellel on valus käsi; нечист на руку kõnek. kelle käed pole puhtad, kellel on pikad näpud; рука об руку käsikäes, ühisel jõul ja nõul; не покладая рук käsi rüppe panemata, usinasti, kätele puhkust andmata; положа руку на сердце kõnek. kätt südamele pannes; сидеть сложа руки käed rüpes istuma; сон в руку unenägu läks ~ on läinud täide; чужими руками жар загребать kõnek. teiste turjal ~ nahal liugu laskma, võõraste pükstega tules istuma, teistel kastaneid tulest välja tuua laskma; с пустыми руками tühjade kätega, palja käega; на руках чьих, у кого (1) kelle hoole all ~ hooldada, (2) kelle käsutuses ~ käsutada; на руку кому kõnek. kellele sobima ~ passima ~ meeltmööda olema; как без рук без кого-чего kõnek. kelleta-milleta pigis ~ hädas ~ plindris olema, mitte midagi peale hakata oskama; бить ~ ударять ~ ударить по рукам kõnek. käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama; брать ~ взять голыми руками кого kellest paljaste kätega ~ vaevata jagu ~ võitu saama; брать ~ взять в руки кого kõnek. keda käsile võtma; брать ~ взять себя в руки end kätte ~ kokku võtma; греть руки на чём kõnek. kelle-mille arvel kasu lõikama, (vahelt)kasu lõikama, matti võtma; гулять по рукам kõnek. käest kätte käima; давать ~ дать руку на отсечение kõnek. (oma) pead pandiks anda võima, mürki võtta võima; давать ~ дать волю рукам kõnek. (1) kätele vaba voli andma, (2) käsi ligi ~ külge ajama; давать ~ дать по рукам кому kõnek. kellele näppude pihta andma; давать ~ дать козырь в руки кому kõnek. kellele trumpi kätte andma; держать в руках кого keda oma käpa all hoidma, valitsema kelle üle; держать себя в руках end vaos hoidma; держать руку кого, чью kõnek. kelle poolt olema ~ kelle poole hoidma, keda pooldama ~ toetama; играть на руку кому kellele mida kätte mängima, kellele kasu tooma; иметь руку seljatagust omama; ломать руки käsi ringutama, meeleheitel olema; марать ~ замарать руки kõnek. (oma) käsi määrima; махнуть рукой на кого-что kelle-mille peale käega lööma; мозолить руки kõnek. käsi rakku töötama, töötama nii, et veri küünte all; набивать ~ набить руку на чём milles kätt harjutama, mida käe sisse saama; накладывать ~ наложить руку на что millele käppa peale panema; накладывать ~ наложить на себя руки kõnek. kätt oma elu külge panema, vabasurma minema; не класть ~ не положить охулки на руку kõnek. omakasu peal väljas olema; носить на руках кого keda kätel kandma; отбиваться руками и ногами от чего kõnek. millele käte ja jalgadega vastu sõdima, sõrgu vastu ajama; отбиваться ~ отбиться от рук kõnek. käest ära ~ ülekäte ~ ulakaks minema; плыть в руки кому kellele sülle langema; подписываться ~ подписаться обеими руками под чем millele kahe käega alla kirjutama; поднимать ~ поднять руку на кого kelle vastu kätt tõstma; попасться под руку кому kellele ette ~ kätte juhtuma, pihku sattuma; пройти между рук у кого kelle käte vahelt välja libisema, ära lipsama; протягивать ~ протянуть руку помощи кому kellele abistavat kätt ulatama; проходить ~ пройти через чьи руки kelle kätest ~ käe alt läbi käima; разводить ~ развести руками käsi laiutama ~ lahutama ~ laotama; развязывать ~ развязать себе руки vaba voli saama, vabu käsi saama; оторвать с руками что kõnek. mida lausa käte vahelt ära kiskuma ~ nabima, minema nagu värsked saiad; связывать ~ связать руки кому keda käsist siduma; связывать ~ связать по рукам и ногам кого kõnek. keda käsist ja jalust ~ käsist-jalust siduma; смотреть ~ глядеть из чьих рук kõnek. kelle pilli järgi tantsima, kelle tahtmist tegema ~ kelle tahtmist mööda tegema ~ talitama; всплеснуть руками kahte kätt ~ käsi kokku lööma; сходить ~ сойти с рук (1) кому terve nahaga pääsema, puhtalt välja tulema , (2) millega (õnnelikult) maha saama; ухватываться ~ ухватиться обеими руками за что kõnek. millest kahe käega ~ küünte ja hammastega kinni haarama; рука не дрогнет ~ не дрогнула у кого kelle käsi ei väärata ~ ei värise ~ ei vääratanud ~ ei värisenud, kes ei kohku ~ ei kohkunud tagasi; рука не поднимается ~ не поднимется у кого (1) на кого käsi ei tõuse kelle vastu, (2) с инф. kellel käsi ei tõuse ~ ei ole südant milleks; руки не доходят у кого, до кого-чего kellel ei ole ~ kes ei saa milleks mahti; руки опускаются ~ опустились у кого kelle käed vajuvad ~ vajusid rüppe; сбывать ~ сбыть с рук кого-что kõnek. (1) kellest-millest lahti saama, (2) keda-mida maha kupeldama ~ müüma ~ ärima; с лёгкой руки кого, чьей kõnek. kui kes on ~ oli otsa lahti teinud; под рукой kõnek. käeulatuses, käepärast; как рукой сняло kõnek. nagu käega ~ peoga pühitud; рукой подать kõnek. siinsamas, kiviga visata, kiviviske kaugusel; мастер на все руки meister ~ mees iga asja peale; из рук валиться kõnek. käest pudenema, viltu vedama; дело чьих рук kelle kätetöö; руки чешутся у кого kõnek. (1) kelle käed sügelevad, (2) на что, с инф. kelle käed kibelevad; умереть на чьих руках kelle käte vahel surema; из рук вон плохо kõnek. hullemini enam ei saa, hullem olla ei saagi, päris halb ~ halvasti; просить чьей руки kelle kätt paluma; предложить руку и сердце kätt ja südant pakkuma
рукавица 80 С ж. неод. labakinnas, käpik(kinnas), labak;
держать в ежовых рукавицах кого kõnek. keda kõvasti pihus ~ oma käpa ~ pöidla all hoidma ~ pidama, keda pihtide vahel hoidma, keda raudse käega valitsema
санировать 171a Г сов. и несов. что saneerima (med. tervistama, terveks v. välja ravima; maj. majanduslikku seisundit parandama); санировать полость рта suuõõnt saneerima, suuõõne haigusi ravima, санировать предприятие ettevõtet saneerima, ettevõtte pankrotistumist ära hoidma
сберечь 379 Г сов. несов. сберегать кого-что (alles) hoidma, säilitama; kokku hoidma, säästma; сберечь деньги raha alles hoidma, сберечь здоровье tervist hoidma ~ säästma, сберечь от порчи riknemast hoidma, сберечь в памяти meeles pidama, сберечь яблони от мороза õunapuid külma eest kaitsma, сберечь копейку kopikat kokku hoidma
сберкасса 51 С ж. неод. (сберегательная касса) hoiukassa; хранить деньги в сберкассе raha hoiukassas hoidma
связь 90 С ж. неод.
side, seos, suhe; дружеские связи sõbralikud suhted, культурные связи kultuurisidemed, торговые связи kaubandussidemed, родственные связи sugulussidemed, любовная связь armusuhted, причинная связь põhjuslik seos, логическая связь loogiline seos, связь науки и производства teaduse side tootmisega, связь теории с практикой teooria side ~ seos praktikaga, связи между людьми inimestevahelised suhted, связь с массами side(med) rahvahulkadega, установить связи с кем kellega sidemeid looma, поддерживать связь с кем kellega suhteid pidama ~ alal hoidma ~ säilitama, прервать связи с кем kellega suhteid katkestama;
связи мн. ч. (kasulikud, tulutoovad) sidemed, tutvus(ed); у него хорошие связи где tal on hea tutvus kus;
seotis, liitekoht, side, ühendus, sidestus; телефонная связь telefonside, междугородная ~ дальняя связь kaugside, зрительная связь silmside, visuaalne side, видеотелефонная связь videotelefonside, обратная связь tagasiside, el. tagasisidestus, ионная связь keem. ioonside, elektrovalentne side, связь между балками ehit. taladevaheline side, связь жёсткости ehit. jäikur, jäigastusside, jäikusside, põikside, резистивная связь raad. takistussidestus, работники связи sidetöötajad, sidelased, в связи с чем предлог seoses millega, mille puhul
святыня 62 С ж. неод.
pühadus (ka ülek.); беречь как святыню nagu pühadust hoidma;
kirikl. pühakoda, pühapaik; püha ese
сгорбиться 277 (повел. накл. сгорбись и сгорбься, сгорбитесь и сгорбьтесь) küüru ~ kühmu tõmbuma, end küüru hoidma, küürus ~ kühmus ~ vimmas olema ~ käima; küüru ~ kühmu jääma ~ vajuma; сгорбиться под старость vanuigi küüru vajuma ~ jääma, сгорбиться под тяжестью raskuse all küüru vajuma, сгорбившись küürus, kühmus, küürakil; vrd. горбиться
сдержать 183a Г сов. несов. сдерживать
что vastu pidama; сдержать натиск противника vastase survele vastu pidama, сдержать напор воды vee survele vastu pidama;
кого-что aeglustama, pidurdama; сдержать шаг sammu aeglustama;
кого-что tagasi ~ vaos hoidma, talitsema, ohjeldama, hillitsema; сдержать слёзы pisaraid tagasi hoidma, сдержать лошадей hobuseid tagasi hoidma, сдержать порыв гнева vihapurset ohjeldama, сдерживать себя end vaos ~ tagasi hoidma, end talitsema ~ ohjeldama;
что pidama; сдержать слово sõna pidama, сдержать клятву tõotust ~ vannet pidama
сдержаться 183 Г сов. несов. сдерживаться от чего end vaos ~ tagasi hoidma, end talitsema ~ ohjeldama; сдержаться от слёз pisaraid tagasi hoidma
себя 162 М (без им. п.) (ise)enese, (ise)enda; как вы себя чувствуете? kuidas te end tunnete?, он недоволен собой ta pole endaga rahul, рассказывать о себе endast rääkima, испытать на себе iseenda peal ~ omal nahal tunda saama, представьте себе kujutage (endale) ette, kujutlege, держать при себе (1) enda käes hoidma, (2) ülek. enda teada hoidma, недурна собой kena (naine), kenake, päris ilus (naine), дверь открывается от себя ust tuleb lükata, дверь открывается к себе ust tuleb tõmmata, послать подарок от себя enda poolt kingitust saatma, директор у себя direktor on oma kabinetis, про себя endamisi, omaette, mõttes;
быть вне себя endast väljas olema; брать ~ взять на себя что mida enda peale ~ enda kanda võtma; замыкаться ~ замкнуться в (самом) себе endasse sulguma ~ tõmbuma; находить ~ найти себя ennast ~ oma kohta leidma; не по себе кому kõnek. (1) kellel on halb olla, kes on liimist lahti, (2) kellel hakkab halb ~ hakkas kõhe, kes tunneb end ebamugavalt; владеть собой end valitsema ~ vaos hoidma; выходить ~ выйти из себя endast välja minema, enesevalitsust kaotama; выводить ~ вывести из себя кого, чем endast ~ tasakaalust välja viima; приходить ~ прийти в себя (1) toibuma, (2) teadvusele ~ meelemärkusele tulema; сам по себе (1) omaette, (2) iseasi, (3) kui niisugune; себе на уме kõnek. salatseja (omaduss.)
секрет I 1 С м. неод.
saladus; производственный секрет tootmissaladus, секрет успеха edu saladus, замок с секретом salalukk, держать в секрете что mida saladuses ~ salajas hoidma ~ pidama, выдать секрет saladust välja andma, сообщить под секретом saladuskatte all teatama;
sõj. sala(valve)post;
tekst. heidekraasimismasin;
секрет полишинеля liter. avalik saladus
секретничать 164b Г несов. kõnek.
salatsema, saladust tegema, salapäratsema, salajas ~ saladuses hoidma;
с кем, о чём, без доп. salajuttu ajama ~ rääkima
скопить I 323a Г сов. несов. скапливать что, чего koguma, korjama, kokku hoidma; скопить денег на покупку мотоцикла mootorrattaraha kokku hoidma ~ kõrvale panema ~ korjama; vrd. копить
скрепиться 302 Г сов. несов. скрепляться
kinnituma, ühenduma, kinnitatama, kinni jääma, ühendatama;
(без несов.) end vaos hoidma
скрыть 347a Г сов. несов. скрывать кого-что, от кого-чего varjama, (ära) peitma; saladuses hoidma; скрыть своё волнение oma erutust varjama, скрыть свой гнев oma viha varjama, скрыть свою радость rõõmu enesesse peitma ~ endas hoidma, скрыть беглеца põgenikule ~ jooksikule pelgupaika andma, скрыть свои намерения oma kavatsusi salajas hoidma
скупиться 304 Г несов. на что, с инф. ihnutsema, koonerdama, kitsipung ~ koi ~ ihnuskoi ~ kooner olema; скупиться на деньги rahaga koonerdama, не скупиться на обещания heldekäeliselt lubadusi jagama, не скупиться на слова sõnu mitte kokku hoidma, jutukas olema
следить I 289 Г несов.
за кем-чем jälgima keda-mida; следить глазами silmadega jälgima, pilguga saatma, seirama, следить за разговором vestlust jälgima, следить за литературой kirjandusega kursis olema, следить за успехами науки teaduse saavutustega ~ edusammudega kursis olema, следить за модой moega kaasas käima ~ kursis olema, moodi silmas pidama ~ järgima;
(без страд. прич.) за кем-чем, с союзом чтобы valvama, kelle järele vaatama; следить за порядком korda pidama, следить за детьми lastel silma peal hoidma, следить за своим здоровьем oma tervise eest hoolitsema ~ hoolt kandma, следить за собой (1) oma välimuse eest hoolitsema, (2) oma käitumist jälgima;
кого jah. jälitama; следить зверя ulukit jälitama
слеза (мн. ч. им. п., вин. п. слёзы, род. п. слёз) С ж. неод. pisar (ka ülek.); слёзы счастья õnnepisarad, слёзы выступили на глазах pisarad tulid silma, слёзы текут pisarad voolavad, слёзы подступают к горлу nutt tuleb ~ tõuseb kurku, смеяться до слёз naerma, nii et pisar silmas, pisarateni naerma, плакать горькими слезами kibedaid pisaraid valama, до слёз жалко pisarateni kahju, слёзы в ~ на глазах pisarsilmi(l), pisarad silmis, pisar silmas, довести до слёз кого keda nutma panema ~ ajama, pisarateni viima keda, со слезами в голосе nutuhäälel, лицо в слезах nägu on pisaraist märg, слеза смолы vaigupisar, vaigutilk, сыр со слезой pisaraga juust;
смех сквозь слёзы naer läbi pisarate; глотать слёзы pisaraid (alla) neelama, pisaratega võitlema, nuttu tagasi hoidma; крокодиловы слёзы liter. krokodillipisarad; кровавые слёзы verepisarad, kibedad ~ verised pisarad; обливаться ~ облиться слезами, утопать в слезах silmi peast nutma, pisaraisse uppuma; пустить ~ пускать слезу kõnek. silmi vesistama, pisarat poetama, kellel lähevad silmad ~ läheb silm märjaks; лить ~ проливать слёзы pisaraid valama; удариться в слёзы kõnek. nutma pistma; слёзы кипят у кого kellel on nutuvõru suu ümber, kellel on nutt kurgus ~ varuks ~ varaks, nutt tuleb peale, kellel on nutumaik suus, pisarad kipitavad kurgus kellel; осушать ~ осушить слёзы кому kelle pisaraid kuivatama
смирить 285a Г сов. несов. смирять кого-что liter. vaigistama, rahustama, taltsutama, ohjeldama, vaos hoidma, maha suruma, vaibutama, kuuletuma panema, alistama; смирить свой гнев oma viha taltsutama ~ talitsema, смирить непокорных tõrksaid taltsutama, смирить свою гордость oma uhkust alla suruma, oma uhkusest võitu saama, смирить свои чувства oma tundeid vaos hoidma
смотреть 239 Г несов.
что, на кого-что, куда, за кем-чем (järele, läbi) vaatama, silmitsema, vahtima, kaema; смотреть картину pilti ~ maali vaatama ~ silmitsema, смотреть пьесу näidendit vaatama, смотреть на часы kella vaatama, смотреть в окно aknast välja vaatama, смотреть в одну точку ühte punkti vaatama ~ vahtima, смотреть в даль kaugusse vaatama, смотреть в бинокль binokliga vaatama, смотреть широко раскрытыми глазами pärani silmi vaatama, смотреть косо viltu vaatama (ka ülek.), смотреть друг на друга teineteisele ~ üksteisele otsa vaatama, смотреть с надеждой на кого keda ~ kelle poole lootusega vaatama, смотреть на себя со стороны end kõrvalt vaatama, смотреть вслед кому-чему kellele-millele järele vaatama, смотреть вслед поезду rongile järele vaatama, смотреть больного haiget läbi vaatama, смотреть за детьми laste järele vaatama, смотреть за порядком korda pidama, korra järele vaatama, любо смотреть kena vaadata, срам смотреть hirmus ~ häbi vaadata, смотреть не на что kõnek. pole kelle-mille moodigi, pole ollagi, pole midagi vaadata, на него жалко смотреть teda on hale näha ~ vaadata, страшно смотреть на кого keda on õudne vaadata, смотри, не опоздай vaata, et sa hiljaks ei jää, того и смотри vaata, et, да вы на это не смотрите ärge pange seda tähele ~ tehke sellest väljagi, не смотри на то, что он молод ära pane tähele ~ vaata, et ta noor on, ära pane tema noorust tähele, ära tee tema noorusest väljagi, на нас весь мир смотрит meile on kõigi pilgud pööratud, meie peale vaatab kogu maailm, куда смотрит кто kus kelle silmad on;
на кого-что kõnek. kelle järgi joonduma, keda eeskujuks võtma, kellelt mõõtu võtma; смотреть на старших vanemate inimeste järgi joonduma, не смотрите на лентяев ärge loodreid eeskujuks võtke;
(без страд. прич.) kõnek. suhtuma, arvama; легко смотреть на детское горе lapsemuresse kergelt suhtuma, как ты на это смотришь kuidas sa sellesse suhtud, mida sa sellest arvad, я смотрю так: надо ехать arvan, et tuleb ~ on tarvis sõita ~ peab sõitma;
(без страд. прич.) на что, во что avanema; окна смотрят в сад aknad on aia poole ~ aeda;
(без страд. прич.) кем-чем, каким, как ülek. kõnek. näima, paistma; он смотрит орлом ta näib kotkana ~ kui kotkas, смотреть именинником särab nagu sünnipäevalaps;
смотреть инф., смотрю 1 л. наст. вр., смотришь 2 л. наст. вр. в функции вводн. сл. nagu näha, paistab; ты, смотрю, совсем замёрз nagu näha, oled päris külmunud;
смотря в функции частицы oleneb; смотря как жить oleneb kuidas elada, смотря какой человек oleneb milline inimene, смотря кто oleneb kes, смотря где oleneb kus, смотря по предлог olenevalt, смотря по обстоятельствам olenevalt asjaoludest;
смотреть в глаза (1) кому kelle soove silmist lugema, (2) чему millele otse näkku ~ silma ~ vastu vaatama; смотреть в корень чего asja sisusse tungima ~ tuuma nägema ~ vaatama; смотреть в кусты kõnek. põõsasse pugeda ~ alt ära hüpata kavatsema; смотреть в оба kõnek. kellel peavad silmad ees ja taga olema, silmi (ja kõrvu) lahti hoidma; смотреть в рот кому kõnek. (1) kelle iga sõna püüdma, silmadega kelle suu ~ huulte küljes rippuma, (2) kelle suutäisi lugema; смотреть волком ~ зверем altkulmu põrnitsema, tigedalt ~ kurja näoga vaatama, tigeda ~ kurja näoga olema; смотреть из чьих рук kelle pilli järgi tantsima, kelle tahtmist tegema, kelle tahtmist mööda tegema ~ talitama; смотреть со своей колокольни на кого-что kõnek. mida oma mätta otsast ~ vaatevinklist nägema, mida oma mõõdupuuga mõõtma, mida konnaperspektiivis nägema; смотреть сквозь пальцы на что läbi sõrmede vaatama; смотреть в лицо чему millele näkku vaatama; смотреть в гроб ~ в могилу kõnek. haua äärel seisma ~ olema; смотреть в упор lähedalt ~ pingsalt ~ teraselt vaatama, üksisilmi ~ ainiti vahtima; смотреть правде в глаза tõele näkku vaatama; как в воду смотрел kõnek. nagu ~ justkui oleks selgeltnägija; смотреть сверху вниз на кого kelle peale ülevalt alla vaatama; смотреть другими глазами на кого-что (hoopis) teise pilguga vaatama; смотреть как баран на новые ворота madalk. nagu vasikas uut ~ vastset väravat vahtima; того и смотри kõnek. vaata, et...; vrd. посмотреть
соблюдать 169a Г несов. сов. соблюсти что järgima mida, kinni pidama millest, täitma, hoidma; соблюдать диету dieeti pidama, соблюдать очередь järjekorrast kinni pidama, соблюдать срок tähtajast ~ tähtpäevast kinni pidama, соблюдать закон seadusest kinni pidama, seadust järgima ~ täitma, соблюдать правила уличного движения liikluseeskirju järgima ~ täitma, соблюдать правила приличия sündsusreeglitest kinni pidama, соблюдать правила juhiseid ~ eeskirju järgima, juhistest ~ eeskirjadest kinni pidama, juhiste järgi toimima, соблюдать обязательство jur. kohustist täitma, соблюдать дисциплину korrast kinni pidama, distsipliini hoidma, соблюдать порядок (hea)korda hoidma, соблюдать чистоту puhtust hoidma ~ pidama, соблюдать тишину vaikust hoidma, соблюдать дистанцию (1) aut. pikivahet hoidma, (2) ülek. distantsi hoidma ~ pidama, соблюдать осторожность ettevaatlik olema, соблюдать интересы государства riigi huve silmas pidama
событие 115 С с. неод. sündmus; неожиданное событие ootamatu sündmus, историческое событие ajaloosündmus, ajalooline sündmus, события международ ной жизни rahvusvahelise elu sündmused, развитие событий sündmuste kulg ~ areng, следить за событиями sündmusi jälgima, end toimuvaga kursis hoidma, находиться в центре ~ в гуще событий sündmuste keskmes ~ keerises olema, держать кого в курсе событий keda toimuvaga kursis hoidma
содержать 183a Г несов.
кого-что ülal pidama, toitma, elatama; содержать семью peret ~ perekonda ülal pidama ~ toitma, содержать себя elatuma;
hoidma, pidama; содержать под арестом vahi all hoidma ~ pidama, содержать в тюрьме vangis hoidma ~ pidama, содержать в чистоте puhas ~ puhtana hoidma, содержать в порядке korras hoidma ~ pidama, содержать хо зяйство в порядке majapidamist korras hoidma ~ pidama, содержать скот loomi pidama;
что sisaldama; содержать в себе sisaldama, морковь содержит витамины porgand sisaldab vitamiine
сохранить 285a Г сов. несов. сохранять что säilitama, (alal, alles) hoidma; сохранить спокойствие rahu säilitama, rahulikuks jääma, сохранить приоритет prioriteeti ~ esimust säilitama, сохранить рынок maj. turgu säilitama, сохранить право õigust säilitama ~ kaitsma, сохранить за собой право endale õigust jätma, сохранить за собой жилплощадь endale elamispinda alles jätma, сохранить в целости tervena alles hoidma, сохранить мир rahu hoidma, сохранить здоровье tervist hoidma, terveks jääma, сохранить в сердце südames hoidma, сохранить в памяти mäletama, mälestust hoidma, сохранить воспоминание о ком-чём keda-mida mälestuses hoidma, сохранить на память mälestuseks hoidma (näit. pilti), сохранить дистанцию (1) aut. pikivahet hoidma, (2) ülek. distantsi hoidma ~ pidama, сохранить одежду от моли riideid koide eest hoidma ~ kaitsma, сохранить в силе jõus hoidma, сохранить силу jõusse jääma, сохранить равновесие tasakaalu jääma, сохранить присутствие духа enesevalitsemist ~ meelekindlust säilitama, сохранить верность truuks jääma;
сохрани бог ~ боже hoidku jumal; vrd. хранить
спуд 1 С м. неод. väljendeis извлекать ~ вынимать из-под спуда välja ~ lagedale tooma; держать под спудом kalevi ~ vaka all hoidma; положить ~ класть под спуд kalevi ~ vaka alla panema
спускать 169a Г несов. сов. спустить; спускаемый аппарат maandur (kosmoselennuaparaadi osa);
не спускать глаз с кого-чего (1) ainiti vahtima, pilku pööramata vaatama keda-mida, (2) kellel silma peal hoidma; не спускать кого-чего с глаз keda-mida silmist mitte laskma
стайка 75 С ж. неод. dem. väike parv, pisiolevuste parv; kari (ka ülek.); стайка рыб kalaparv, стайка птиц linnuparv, стайка детей lasteparv, держаться стайкой kokku hoidma
стаканчик 18 С м. неод. dem. (väike) klaas, klaasike;
придерживаться стаканчика ~ водочки kõnek. tipsutama, end (viina)klaasi lähedale hoidma
старинка 72 С ж. неод. kõnek.
(enne)muistne ~ iidne ~ vana (hall) aeg, endisaeg;
(enne)muistsed ~ iidsed ~ endisaegsed asjad ~ kombed ~ tavad; по старинке (1) vanaviisi, vanamoodi, (2) nagu (enne)muiste, держаться старинки vanast kinni hoidma
стеклянный 127 П
klaas-, klaasi-, klaasist; klaasjas, klaasine; стеклянная ваза klaasvaas, стеклянная дверь klaasuks, стеклянная посуда klaasnõud, стеклянная тара klaasnõud (pudelid ja purgid), klaastaara, стеклянная ткань klaasriie, стеклянная вата klaasvatt, klaasvill, стеклянное волокно klaaskiud, стеклянная бумага klaaspaber, liivapaber, стеклянный бой klaasitükid, klaasipuru, klaasikillud, стеклянный блеск klaasiläige, klaasjas helk;
ülek. klaasistunud; стеклянный взгляд klaasistunud pilk;
держать под стеклянным колпаком кого keda klaaskapis ~ klaaskupli all pidama ~ hoidma
стеречь 379 Г несов. кого-что
hoidma, valvama; стеречь стадо karja hoidma ~ valvama, стеречь дом maja valvama, стеречь границу piiri valvama, стеречь арестанта vahialust valvama, стеречь чей сон kelle und valvama;
varitsema; стеречь медведя karu varitsema
стеречься 379 Г несов.
кого-чего, с инф. madalk. hoiduma, end kelle-mille eest hoidma;
страд. к стеречь
сторониться 285 Г несов.
kõrvale astuma ~ minema, teed andma, ruumi tegema;
кого-что ülek. kellest-millest eemale hoiduma, kõrvale hoidma, keda-mida vältima; vrd. посторониться
страсть I 91 С ж. неод. kirg, iha, iharus; ind, tung, kihk, tuhin, õhin; низменная страсть madal kirg, страсть к игре mängukirg, страсть к театру teatrikirg, kirg teatri vastu, страсти разгорелись kired lõid lõkkele, страсти кипят kired lõõmavad ~ lõõmasid, гореть страстью kires lõõmama, быть охваченным страстью kirest haaratud olema, делать что со страстью mida kirglikult ~ suure kire ~ innuga ~ õhinal tegema, воспылать страстью к кому keda meeletult armastama hakkama, разжигать страсти kirgi lõkkele puhuma, обуздывать страсти kirgi vaos hoidma ~ talitsema

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur