[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
Leitud 22 artiklit
названивать 168b Г несов. кому, без доп. kõnek. kaua ~ lakkamatult ~ visalt ~ ühtelugu helistama ~ kõlistama ~ tilistama ~ kella andma; названивать по телефону telefoniga järjest ~ ühtelugu helistama, названивать по вечерам кому õhtuti helistama kellele, названивать в колокольчик aina tilistama ~ kõlistama ~ kella helistama
обзвонить 285a Г сов. → несов. обзванивать кого-что kõnek. läbi helistama; обзвонить всех знакомых kõiki tuttavaid läbi helistama, kõigile tuttavaile helistama
позвонить 285b Г сов.
‣ кому helistama; позвонить по телефону helistama, telefoneerima;
‣ во что (mõnda aega) kella lööma; vrd. звонить
‣ кому helistama; позвонить по телефону helistama, telefoneerima;
‣ во что (mõnda aega) kella lööma; vrd. звонить
звонить 285b Г несов.
‣ helisema, kõlisema, kõmisema; звонит телефон telefon heliseb;
‣ во что, кому, без доп. helistama, kõlistama, tilistama; звонить за дверью ukse taga helistama, (ukse)kella andma, звонить по телефону (telefoniga) helistama, telefoneerima, telefoonima, звонить в колокол kella lööma;
‣ кому, о ком-чём, без доп. ülek. madalk. (laiali) pasundama;
◊ звонить во все колокола о чём kõnek. halv. suure kella külge panema, kogu (maa)ilmale kuulutama mida; vrd. позвонить
‣ helisema, kõlisema, kõmisema; звонит телефон telefon heliseb;
‣ во что, кому, без доп. helistama, kõlistama, tilistama; звонить за дверью ukse taga helistama, (ukse)kella andma, звонить по телефону (telefoniga) helistama, telefoneerima, telefoonima, звонить в колокол kella lööma;
‣ кому, о ком-чём, без доп. ülek. madalk. (laiali) pasundama;
◊ звонить во все колокола о чём kõnek. halv. suure kella külge panema, kogu (maa)ilmale kuulutama mida; vrd. позвонить
перезвонить 285b Г сов. → несов. перезванивать
‣ кому, без доп. (telefoniga) üle ~ uuesti helistama; перезвони, плохо слышно helista uuesti, halvasti on kuulda;
‣ (без несов) кому kõnek. kõiki läbi helistama; перезвонить всем знакомым kõiki tuttavaid läbi helistama
‣ кому, без доп. (telefoniga) üle ~ uuesti helistama; перезвони, плохо слышно helista uuesti, halvasti on kuulda;
‣ (без несов) кому kõnek. kõiki läbi helistama; перезвонить всем знакомым kõiki tuttavaid läbi helistama
вызванивать Г несов. → сов. вызвонить
‣ 168a что, на чём helistama; вызванивать мелодию на колоколах kelladel viisi helistama;
‣ 168b (без сов.) (pikalt) helisema (näit. telefoni kohta)
‣ 168a что, на чём helistama; вызванивать мелодию на колоколах kelladel viisi helistama;
‣ 168b (без сов.) (pikalt) helisema (näit. telefoni kohta)
прозвонить Г сов.
‣ 285b helisema (kella kohta), helama, kõlama; о чём, без доп. ülek. madalk. laiali kellama ~ latrama; прозвонил колокол kõlas kellahääl;
‣ (без страд. прич. прош. вр.) что, с инф. kõnek. helistama, kella andma ~ lööma, helistamise ~ kellaandmisega teatama; в лагере прозвонили обед laagris kutsus kell lõunale;
‣ 285b что (teatud aeg v. ajani) helistama ~ kella lööma
‣ 285b helisema (kella kohta), helama, kõlama; о чём, без доп. ülek. madalk. laiali kellama ~ latrama; прозвонил колокол kõlas kellahääl;
‣ (без страд. прич. прош. вр.) что, с инф. kõnek. helistama, kella andma ~ lööma, helistamise ~ kellaandmisega teatama; в лагере прозвонили обед laagris kutsus kell lõunale;
‣ 285b что (teatud aeg v. ajani) helistama ~ kella lööma
зазвонить 285b Г сов. во что, чем, без доп. helisema ~ helistama hakkama; телефон зазвонил telefon helises, зазвонить колокольчиком kellukest helistama hakkama, зазвонить в колокол kella lööma hakkama
трезвонить 269b Г несов.
‣ (pidevalt, pikalt, valjusti) helistama; колокола трезвонили kirikukellad helisesid ~ lõid, трезвонить за дверью kõnek. ukse taga pikalt helistama ~ kella andma;
‣ о ком-чём, без доп. ülek. kõnek. kella lööma, kellama, pasundama;
◊ трезвонить во все колокола о чём kõnek. mida suure kella külge panema ~ riputama, tervele ilmale ~ igal tänavanurgal kuulutama ~ kellama
‣ (pidevalt, pikalt, valjusti) helistama; колокола трезвонили kirikukellad helisesid ~ lõid, трезвонить за дверью kõnek. ukse taga pikalt helistama ~ kella andma;
‣ о ком-чём, без доп. ülek. kõnek. kella lööma, kellama, pasundama;
◊ трезвонить во все колокола о чём kõnek. mida suure kella külge panema ~ riputama, tervele ilmale ~ igal tänavanurgal kuulutama ~ kellama
ежеминутно Н iga minut; alatasa, vahetpidamatult, alalõpmata; ежеминутно звонить vahetpidamatult helistama
отзвонить 285a, b Г сов. → несов. отзванивать
‣ helistama, kella lööma, что kellahelinaga teatama ~ kuulutama;
‣ (без несов.) helistamist ~ kellalöömist lõpetama;
◊ отзвонил и с колокольни долой kõnekäänd töö kaelast ära ja lool lõpp
‣ helistama, kella lööma, что kellahelinaga teatama ~ kuulutama;
‣ (без несов.) helistamist ~ kellalöömist lõpetama;
◊ отзвонил и с колокольни долой kõnekäänd töö kaelast ära ja lool lõpp
перезванивать 168b Г несов.
‣ сов. перезвонить;
‣ во что (järgemööda kõiki) kelli helistama; kellamängu tegema; чем kolistama; перезванивать во все колокола kõiki kirikukelli helistama, перезванивать посудой nõudega kolistama;
‣ (aeg-ajalt, puhuti) helisema ~ tilisema ~ kõlisema; колокольчики перезванивают kuljused tilisevad, кандалы перезванивают jalarauad kõlisevad
‣ сов. перезвонить;
‣ во что (järgemööda kõiki) kelli helistama; kellamängu tegema; чем kolistama; перезванивать во все колокола kõiki kirikukelli helistama, перезванивать посудой nõudega kolistama;
‣ (aeg-ajalt, puhuti) helisema ~ tilisema ~ kõlisema; колокольчики перезванивают kuljused tilisevad, кандалы перезванивают jalarauad kõlisevad
телефонировать 171a Г сов. и несов. кому, что, о чём helistama, telefoonima, telefoneerima, telefoniga ~ telefonitsi ~ telefoni teel rääkima
оборвать 217a Г сов. → несов. обрывать
‣ что paljaks ~ tühjaks ~ küljest ära korjama ~ noppima ~ rebima; katki ~ puruks ~ lõhki rebima ~ kiskuma ~ tõmbama; оборвать листья с ветки oksa lehtedest paljaks tegema, оборвать яблоки с яблони puu otsast õunu maha võtma, оборвать яблоню õunapuud tühjaks korjama ~ tegema, оборвать пуговицу у пиджака pintsakunööpi eest ära tõmbama, оборвать нитку niiti katki tõmbama, оборвать телефон ülek. kõnek. telefoni ~ traati kuumaks ajama (pidevalt ja kärsitult helistama), helistama, nii et telefon on tuline ~ huugab ~ särtsub;
‣ кого-что ülek. (järsult) katkestama ~ kõnek. vaikima sundima; смерть оборвала его планы surm katkestas ta plaanid ~ tõmbas ta plaanidele kriipsu peale, оборвать чтение на полуслове lugemist poolelt sõnalt katkestama ~ katki jätma, оборвать на полуслове кого keda poole sõna pealt vaikima sundima ~ järsult katkestama;
◊ оборвать уши кому kõnek. keda kõrvust sakutama, kelle kõrvu tuliseks tegema
‣ что paljaks ~ tühjaks ~ küljest ära korjama ~ noppima ~ rebima; katki ~ puruks ~ lõhki rebima ~ kiskuma ~ tõmbama; оборвать листья с ветки oksa lehtedest paljaks tegema, оборвать яблоки с яблони puu otsast õunu maha võtma, оборвать яблоню õunapuud tühjaks korjama ~ tegema, оборвать пуговицу у пиджака pintsakunööpi eest ära tõmbama, оборвать нитку niiti katki tõmbama, оборвать телефон ülek. kõnek. telefoni ~ traati kuumaks ajama (pidevalt ja kärsitult helistama), helistama, nii et telefon on tuline ~ huugab ~ särtsub;
‣ кого-что ülek. (järsult) katkestama ~ kõnek. vaikima sundima; смерть оборвала его планы surm katkestas ta plaanid ~ tõmbas ta plaanidele kriipsu peale, оборвать чтение на полуслове lugemist poolelt sõnalt katkestama ~ katki jätma, оборвать на полуслове кого keda poole sõna pealt vaikima sundima ~ järsult katkestama;
◊ оборвать уши кому kõnek. keda kõrvust sakutama, kelle kõrvu tuliseks tegema
телефон 1 С м. неод. telefon, kõnetraat (van.), telefoniaparaat; автоматический телефон automaattelefon, беспроволочный телефон raadiotelefon, traadita telefon, высокочастотный телефон kõrgsagedustelefon, головной телефон kuularid, kõrvaklapid, kuuldeklapid, peatelefon, телефон параллельного включения paralleeltelefon(iaparaat), rööptelefon(iaparaat), внутренний телефон sisetelefon, полевой телефон välitelefon, междугородный телефон kaugtelefon, домашний телефон kodutelefon, служебный телефон töötelefon, ametitelefon, говорить по телефону telefoniga rääkima, звонить по телефону helistama, telefoonima, telefoneerima, спрашивать по телефону telefoniga ~ telefonitsi ~ telefoni teel küsima, набрать номер телефона telefoninumbrit valima, провести телефон telefoni sisse panema, связаться по телефону telefoni teel ühendust ~ telefoniühendust võtma;
◊ висеть на телефоне kõnek. telefoni ~ toru otsas rippuma
◊ висеть на телефоне kõnek. telefoni ~ toru otsas rippuma
дозвониться 285 Г сов. → несов. дозваниваться к кому, до кого-чего, без доп. kõnek. lõpuks ~ vaevaga telefoniühendust saama kellega; uksekella helistama (kuni avatakse); к тебе не дозвонишься sind ei saa kunagi telefoniga kätte, он долго не мог дозвониться (1) ta ei saanud kaua ühendust, (2) talle ei avatud kaua
назвонить 285b Г сов.
‣ о ком-чём, без доп. madalk. laialt kuulutama, kellama; назвонить о своих успехах oma edu kõigile kuulutama;
‣ kõnek. (teatud raha eest) helistama; назвонить на два рубля helistamisele kaks rubla kulutama
‣ о ком-чём, без доп. madalk. laialt kuulutama, kellama; назвонить о своих успехах oma edu kõigile kuulutama;
‣ kõnek. (teatud raha eest) helistama; назвонить на два рубля helistamisele kaks rubla kulutama
перезвониться 285 Г сов. → несов. перезваниваться с кем, без доп. kõnek. (telefoniga teineteisele) helistama, (telefonitsi) kokku ~ läbi rääkima
звонок 24 С м. неод.
‣ kell, kõlisti; дверной звонок uksekell, электрический звонок elektrikõlisti;
‣ (kella)helin, kell, helistamine; раздался телефонный звонок telefon helises, телефонный звонок, звонок по телефону telefonihelin, -kõne, telefooning, от звонка до звонка kellast kellani, ülek. algusest lõpuni, по звонку kella ~ signaali peale, дать звонок kella andma, helistama, скоро будет звонок на урок varsti helistatakse tundi;
‣ kõnek. telefonikõne; звонок из министерства (telefoni)kõne ministeeriumist
‣ kell, kõlisti; дверной звонок uksekell, электрический звонок elektrikõlisti;
‣ (kella)helin, kell, helistamine; раздался телефонный звонок telefon helises, телефонный звонок, звонок по телефону telefonihelin, -kõne, telefooning, от звонка до звонка kellast kellani, ülek. algusest lõpuni, по звонку kella ~ signaali peale, дать звонок kella andma, helistama, скоро будет звонок на урок varsti helistatakse tundi;
‣ kõnek. telefonikõne; звонок из министерства (telefoni)kõne ministeeriumist
звякнуть 335b Г сов. однокр. к звякать
‣ чем, без доп. kõlksatama, plõksatama, plaksatama; пуля звякнула о дерево kuul plaksatas vastu puud, звякнуть ложкой по тарелке lusikaga vastu taldrikut kõlksatama;
‣ кому madalk. traati tõmbama, telefoniga helistama ~ kõlistama
‣ чем, без доп. kõlksatama, plõksatama, plaksatama; пуля звякнула о дерево kuul plaksatas vastu puud, звякнуть ложкой по тарелке lusikaga vastu taldrikut kõlksatama;
‣ кому madalk. traati tõmbama, telefoniga helistama ~ kõlistama
пере- приставка väljendab
‣ tegevuse suunda v. kohamuutust: üle, ümber; переплыть üle ujuma, перейти üle minema, ületama, перешагнуть üle astuma, перебросить üle viskama, пересесть teise kohta ~ ümber istuma;
‣ tegevuse kordust v. oleku muutust: üle, uuesti, ümber; переспросить üle küsima, küsimust kordama, перезвонить uuesti helistama, переиздать kordustrükkima, kordustrükki välja andma, переобуть teisi kingi ~ saapaid vm. jalga panema, переделать ümber tegema, переименовать ümber nimetama, перевоспитать ümber kasvatama, перелить ümber valama, перелить колокола в пушки kiriku- ~ tornikelli kahuriteks valama;
‣ tegevuse liigset intensiivsust: üle, liiga; пересолить üle soolama, liiga soolaseks tegema, переварить liiga pehmeks keetma, перехвалить кого kelle kiitusega liiale minema, перестараться ülepüüdlik olema, liigpüüdlikkust ilmutama, püüdlikkusega üle pakkuma;
‣ tegevuses kellegi ületamist: üle; перекричать кого kellest üle karjuma, перехитрить кого keda üle kavaldama, kellest kavalam olema, переспорить кого kellega vaieldes peale jääma, kellest vaidluses üle olema;
‣ tegevuse kandumist paljudele v. kõigile olendeile ja esemeile; перессорить (всех) (kõiki) omavahel tülli ajama, переловить (рыбу в реке) (jõge kaladest) tühjaks püüdma, перечитать (книги) kõiki (raamatuid) järjest läbi lugema;
‣ jaotavat v. poolitavat tegevust: katki, pooleks, läbi; переломить katki ~ pooleks murdma, перепилить läbi ~ pooleks saagima, перегрызть läbi ~ katki närima;
‣ ajavahemiku veetmist; переночевать ööd veetma ~ mööda saatma, перезимовать talve veetma, talvitama, переждать ära ootama;
‣ tegevuse lühikestust v. vähest intensiivsust: veidi, pisut; передохнуть hinge tõmbama, pisut puhkama, перекусить midagi hamba alla võtma, pisut einestama
‣ tegevuse suunda v. kohamuutust: üle, ümber; переплыть üle ujuma, перейти üle minema, ületama, перешагнуть üle astuma, перебросить üle viskama, пересесть teise kohta ~ ümber istuma;
‣ tegevuse kordust v. oleku muutust: üle, uuesti, ümber; переспросить üle küsima, küsimust kordama, перезвонить uuesti helistama, переиздать kordustrükkima, kordustrükki välja andma, переобуть teisi kingi ~ saapaid vm. jalga panema, переделать ümber tegema, переименовать ümber nimetama, перевоспитать ümber kasvatama, перелить ümber valama, перелить колокола в пушки kiriku- ~ tornikelli kahuriteks valama;
‣ tegevuse liigset intensiivsust: üle, liiga; пересолить üle soolama, liiga soolaseks tegema, переварить liiga pehmeks keetma, перехвалить кого kelle kiitusega liiale minema, перестараться ülepüüdlik olema, liigpüüdlikkust ilmutama, püüdlikkusega üle pakkuma;
‣ tegevuses kellegi ületamist: üle; перекричать кого kellest üle karjuma, перехитрить кого keda üle kavaldama, kellest kavalam olema, переспорить кого kellega vaieldes peale jääma, kellest vaidluses üle olema;
‣ tegevuse kandumist paljudele v. kõigile olendeile ja esemeile; перессорить (всех) (kõiki) omavahel tülli ajama, переловить (рыбу в реке) (jõge kaladest) tühjaks püüdma, перечитать (книги) kõiki (raamatuid) järjest läbi lugema;
‣ jaotavat v. poolitavat tegevust: katki, pooleks, läbi; переломить katki ~ pooleks murdma, перепилить läbi ~ pooleks saagima, перегрызть läbi ~ katki närima;
‣ ajavahemiku veetmist; переночевать ööd veetma ~ mööda saatma, перезимовать talve veetma, talvitama, переждать ära ootama;
‣ tegevuse lühikestust v. vähest intensiivsust: veidi, pisut; передохнуть hinge tõmbama, pisut puhkama, перекусить midagi hamba alla võtma, pisut einestama
ударить Г сов. → несов. ударять
‣ 269a кого-что, чем, по кому-чему, во что lööma, lööki ~ hoopi andma (ka ülek.); ударить кулаком по столу rusikaga vastu lauda lööma, ударить в грудь vastu rindu lööma, ударить ногой jalaga lööma, ударить по врагу vaenlasele lööki ~ hoopi andma, ударить по голове vastu pead lööma ~ andma, ударить в колокол (häire-, kiriku)kella lööma, ударить к заутрене hommikujumalateenistust sisse lööma ~ helistama, ударить в барабан trummi lööma, ударить по распущенности lohakusele ja korralagedusele pihta andma, ударить по бюрократам bürokraatidele pihta andma ~ säru tegema, часы ударили полночь kell lõi keskööd ~ kesköötundi, в глаза ударил яркий свет silmadesse lõi ~ hakkas ere valgus, его ударило током ta sai elektrilöögi, луч солнца ударил в комнату kõnek. tuppa tungis päik(e)sekiir, его ударило в пот kõnek. ta läks ~ lõi üleni higiseks ~ hernesveele, его ударил паралич kõnek. ta halvati ära, ta sai halvatuse, ему ударило шестьдесят kõnek. ta sai kuuskümmend (aastat) täis, tal sai kuuskümmend turjale;
‣ 269b kõlatama, kärgatama; ударил выстрел kõlas pauk, ударил звонок kõlatas ~ helises kell, ударил гром kärgatas kõu;
‣ 269a кого-что kõnek. pauku tegema, tuld andma, tulistama, laskma; ударить залпом kogupauku andma;
‣ 269a что, во что, без доп. kõnek. mida tegema pistma ~ kukkuma, põrutama, hooga peale hakkama ~ algust tegema ~ kallale asuma; ударить в вёсла hoogsalt aerudele vajutama, ударили сильные морозы tuli käre pakane, ударил проливной дождь hakkas lahinal sadama, оркестр ударил лезгинку orkester lõi lahti lesginka;
◊ ударить по сердцу kõnek. nagu noaga südamesse lõikama; ударить ~ ударять в голову кому kõnek. (1) kellele pähe lööma ~ hakkama (näit. vein), (2) kellele pähe torkama ~ turgatama; ударить ~ ударять в нос кому kõnek. kellele ninna lööma; ударить ~ ударять об заклад van. kihla vedama; ударить ~ ударять по карману кого kõnek. kellele tasku pihta käima; ударить ~ ударять во все колокола (1) kõnek. häirekella ~ hädakella lööma, (2) madalk. suure kella külge panema ~ riputama, tervele ilmale kuulutama; ударит ~ ударил чей час kelle tund tuleb ~ on tulnud; кровь ударила в голову кому kellel lõi ~ tõusis veri pähe; не ударить лицом в грязь kõnek. endale mitte häbi tegema; ударить ~ ударять по рукам kõnek. käsi (kokku) lööma, kaupa küpseks tegema; палец о палец не ударить для кого-чего, без доп. kõnek. mitte sõrmegi ~ lillegi ~ kõverat kõrtki liigutama, mitte kõrtki kõrre peale tõstma; как обухом по голове ударило кого kõnek. kes on ~ oli nagu puuga pähe saanud; ударить ~ ударять по носу кого kõnek. kellele nina pihta andma
‣ 269a кого-что, чем, по кому-чему, во что lööma, lööki ~ hoopi andma (ka ülek.); ударить кулаком по столу rusikaga vastu lauda lööma, ударить в грудь vastu rindu lööma, ударить ногой jalaga lööma, ударить по врагу vaenlasele lööki ~ hoopi andma, ударить по голове vastu pead lööma ~ andma, ударить в колокол (häire-, kiriku)kella lööma, ударить к заутрене hommikujumalateenistust sisse lööma ~ helistama, ударить в барабан trummi lööma, ударить по распущенности lohakusele ja korralagedusele pihta andma, ударить по бюрократам bürokraatidele pihta andma ~ säru tegema, часы ударили полночь kell lõi keskööd ~ kesköötundi, в глаза ударил яркий свет silmadesse lõi ~ hakkas ere valgus, его ударило током ta sai elektrilöögi, луч солнца ударил в комнату kõnek. tuppa tungis päik(e)sekiir, его ударило в пот kõnek. ta läks ~ lõi üleni higiseks ~ hernesveele, его ударил паралич kõnek. ta halvati ära, ta sai halvatuse, ему ударило шестьдесят kõnek. ta sai kuuskümmend (aastat) täis, tal sai kuuskümmend turjale;
‣ 269b kõlatama, kärgatama; ударил выстрел kõlas pauk, ударил звонок kõlatas ~ helises kell, ударил гром kärgatas kõu;
‣ 269a кого-что kõnek. pauku tegema, tuld andma, tulistama, laskma; ударить залпом kogupauku andma;
‣ 269a что, во что, без доп. kõnek. mida tegema pistma ~ kukkuma, põrutama, hooga peale hakkama ~ algust tegema ~ kallale asuma; ударить в вёсла hoogsalt aerudele vajutama, ударили сильные морозы tuli käre pakane, ударил проливной дождь hakkas lahinal sadama, оркестр ударил лезгинку orkester lõi lahti lesginka;
◊ ударить по сердцу kõnek. nagu noaga südamesse lõikama; ударить ~ ударять в голову кому kõnek. (1) kellele pähe lööma ~ hakkama (näit. vein), (2) kellele pähe torkama ~ turgatama; ударить ~ ударять в нос кому kõnek. kellele ninna lööma; ударить ~ ударять об заклад van. kihla vedama; ударить ~ ударять по карману кого kõnek. kellele tasku pihta käima; ударить ~ ударять во все колокола (1) kõnek. häirekella ~ hädakella lööma, (2) madalk. suure kella külge panema ~ riputama, tervele ilmale kuulutama; ударит ~ ударил чей час kelle tund tuleb ~ on tulnud; кровь ударила в голову кому kellel lõi ~ tõusis veri pähe; не ударить лицом в грязь kõnek. endale mitte häbi tegema; ударить ~ ударять по рукам kõnek. käsi (kokku) lööma, kaupa küpseks tegema; палец о палец не ударить для кого-чего, без доп. kõnek. mitte sõrmegi ~ lillegi ~ kõverat kõrtki liigutama, mitte kõrtki kõrre peale tõstma; как обухом по голове ударило кого kõnek. kes on ~ oli nagu puuga pähe saanud; ударить ~ ударять по носу кого kõnek. kellele nina pihta andma
