[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
Leitud 44 artiklit
добывать 169a Г несов. → сов. добыть
‣ что hankima, muretsema, nõutama; добывать нужные инструменты vajalikke tööriistu hankima ~ nõutama, добывать средства к жизни elatist hankima, добывать себе хлеб в поте лица palehigis leiba teenima;
‣ что tootma, kaevandama, saama, ammutama, saakima; добывать руду maaki kaevandama, добывать нефть naftat tootma ~ saakima, добывающая промышленность hankiv tööstus;
‣ кого (kinni) püüdma (ulukeid);
◊ добывать ~ добыть кровью что verehinnaga saama mida; добывать ~ добыть собственным горбом что oma kümne küünega teenima mida
‣ что hankima, muretsema, nõutama; добывать нужные инструменты vajalikke tööriistu hankima ~ nõutama, добывать средства к жизни elatist hankima, добывать себе хлеб в поте лица palehigis leiba teenima;
‣ что tootma, kaevandama, saama, ammutama, saakima; добывать руду maaki kaevandama, добывать нефть naftat tootma ~ saakima, добывающая промышленность hankiv tööstus;
‣ кого (kinni) püüdma (ulukeid);
◊ добывать ~ добыть кровью что verehinnaga saama mida; добывать ~ добыть собственным горбом что oma kümne küünega teenima mida
заполучить 311a Г сов. → несов. заполучать кого-что kõnek. (enda kätte) saama, muretsema, hankima, omandama; заполучить деньги raha muretsema ~ hankima ~ endale saama, заполучить власть võimu enda kätte saama, võimule pääsema, заполучить насморк nalj. endale nohu hankima
промышлять Г несов. → сов. промыслить
‣ 255 кого-что van. hankima, muretsema; промышлять корм они самостоятельно не могли nad ei suutnud endale ise toitu hankida;
‣ 254b (без сов.) чем, кого-что tööndama, töönduses tegev olema; промышлять охотой jahipidamisega tegelema, küttima, промышлять скотом karja ~ loomi pidama;
‣ 255 van. elatist muretsema ~ hankima
‣ 255 кого-что van. hankima, muretsema; промышлять корм они самостоятельно не могли nad ei suutnud endale ise toitu hankida;
‣ 254b (без сов.) чем, кого-что tööndama, töönduses tegev olema; промышлять охотой jahipidamisega tegelema, küttima, промышлять скотом karja ~ loomi pidama;
‣ 255 van. elatist muretsema ~ hankima
разжиться 330 (прош. вр. разжилось, разжились) Г сов. → несов. разживаться
‣ kõnek. haljale oksale jõudma, jõukaks saama, jõukale järjele jõudma, lahedalt ~ jõukalt elama hakkama;
‣ чем, чего madalk. hankima, välja võtma ~ koukima; разжиться деньгами raha hankima
‣ kõnek. haljale oksale jõudma, jõukaks saama, jõukale järjele jõudma, lahedalt ~ jõukalt elama hakkama;
‣ чем, чего madalk. hankima, välja võtma ~ koukima; разжиться деньгами raha hankima
выхлопотать 204*a Г сов. → несов. выхлопатывать что, кому hankima, muretsema, nõutama; выхлопотать разрешение luba muretsema ~ hankima, выхлопотать пенсию (asjaajamisega) pensioni muretsema ~ välja nõutama
запастись 364 Г сов. → несов. запасаться кем-чем end varustama millega, endale varuks muretsema ~ hankima mida; запастись тёплой одеждой endale sooje rõivaid muretsema, запастись терпением kannatust varuma, запастись сведениями (enda jaoks) andmeid hankima
доставать 219 Г несов. → сов. достать
‣ чем, до чего ulatama, küündima; доставать рукой до потолка käega lakke ulatama;
‣ что (välja) võtma; доставать книгу с полки riiulilt raamatut võtma, доставать платок из сумочки kotist taskurätikut võtma;
‣ что hankima, muretsema; доставать билеты в театр teatripileteid hankima;
‣ безл. у кого, чего kõnek. jätkuma, piisama; денег доставало на всё raha jätkus kõigeks
‣ чем, до чего ulatama, küündima; доставать рукой до потолка käega lakke ulatama;
‣ что (välja) võtma; доставать книгу с полки riiulilt raamatut võtma, доставать платок из сумочки kotist taskurätikut võtma;
‣ что hankima, muretsema; доставать билеты в театр teatripileteid hankima;
‣ безл. у кого, чего kõnek. jätkuma, piisama; денег доставало на всё raha jätkus kõigeks
справить 278a Г сов. → несов. справлять
‣ что kõnek. tähistama, pühitsema, pidama; справить свадьбу pulmi pidama, справить день рождения sünnipäeva pidama ~ tähistama;
‣ что madalk. (tööd) tegema, täitma; справить домашние дела koduste töödega ühele poole saama;
‣ что madalk. muretsema, hankima, soetama; справить пальто mantlit muretsema;
‣ кого-что madalk. kõige vajalikuga varustama; справить в дорогу teele kõike vajalikku kaasa andma;
‣ что madalk. parandama, korda tegema;
‣ что van. madalk. (dokumenti) hankima
‣ что kõnek. tähistama, pühitsema, pidama; справить свадьбу pulmi pidama, справить день рождения sünnipäeva pidama ~ tähistama;
‣ что madalk. (tööd) tegema, täitma; справить домашние дела koduste töödega ühele poole saama;
‣ что madalk. muretsema, hankima, soetama; справить пальто mantlit muretsema;
‣ кого-что madalk. kõige vajalikuga varustama; справить в дорогу teele kõike vajalikku kaasa andma;
‣ что madalk. parandama, korda tegema;
‣ что van. madalk. (dokumenti) hankima
устроить 268 Г сов. → несов. устраивать
‣ что kokku seadma, ehitama, valmistama, meisterdama; устроить плотину на реке jõele tammi ehitama, так природа его устроила selline ~ sellisena on ta kord juba loodud;
‣ что korraldama, organiseerima, korda seadma ~ tegema ~ ajama; устроить свою жизнь oma elu korraldama, устроить дела asju korda ajama, устроить выставку näitust korraldama ~ organiseerima, устроить собрание koosolekut korraldama ~ organiseerima ~ tegema, устроить приём vastuvõttu korraldama, устроить кому неприятность kellele ebameeldivust valmistama ~ põhjustama, устроить скандал kõnek. skandaali tegema, устроить базар kõnek. laata lahti lööma, käratsema hakkama, устрой мне это дело aja mul see asi korda ~ joonde ~ jutti (kõnek.);
‣ кого kõnek. kellele sobima, keda rahuldama; это меня не устроит see ei rahulda mind;
‣ кого-что, куда hankima, muretsema; устроить кого на работу kellele töökohta muretsema ~ leidma, töökohta leida aitama, tööle sokutama, устроить кого в гостиницу kellele hotellikohta ~ võõrastemajakohta muretsema, устроить сына в институт pojal instituuti pääseda aitama, poega instituuti sokutama, устроить билеты в театр kõnek. teatripileteid hankima ~ kombineerima;
◊ устроить сцену, устраивать сцены кому kõnek. kellele stseeni tegema, stseene tegema
‣ что kokku seadma, ehitama, valmistama, meisterdama; устроить плотину на реке jõele tammi ehitama, так природа его устроила selline ~ sellisena on ta kord juba loodud;
‣ что korraldama, organiseerima, korda seadma ~ tegema ~ ajama; устроить свою жизнь oma elu korraldama, устроить дела asju korda ajama, устроить выставку näitust korraldama ~ organiseerima, устроить собрание koosolekut korraldama ~ organiseerima ~ tegema, устроить приём vastuvõttu korraldama, устроить кому неприятность kellele ebameeldivust valmistama ~ põhjustama, устроить скандал kõnek. skandaali tegema, устроить базар kõnek. laata lahti lööma, käratsema hakkama, устрой мне это дело aja mul see asi korda ~ joonde ~ jutti (kõnek.);
‣ кого kõnek. kellele sobima, keda rahuldama; это меня не устроит see ei rahulda mind;
‣ кого-что, куда hankima, muretsema; устроить кого на работу kellele töökohta muretsema ~ leidma, töökohta leida aitama, tööle sokutama, устроить кого в гостиницу kellele hotellikohta ~ võõrastemajakohta muretsema, устроить сына в институт pojal instituuti pääseda aitama, poega instituuti sokutama, устроить билеты в театр kõnek. teatripileteid hankima ~ kombineerima;
◊ устроить сцену, устраивать сцены кому kõnek. kellele stseeni tegema, stseene tegema
схлопотать 204a Г сов. madalk.
‣ что (sekeldustega) hankima ~ muretsema ~ soetama; схлопотать билет suuri vaevu piletit hankima, схлопотать выговор noomitust kraesse saama;
‣ что, без доп. hoolitsema, korraldama
‣ что (sekeldustega) hankima ~ muretsema ~ soetama; схлопотать билет suuri vaevu piletit hankima, схлопотать выговор noomitust kraesse saama;
‣ что, без доп. hoolitsema, korraldama
изыскивать 168a Г несов. → сов. изыскать что liter. (pingsalt) otsima, hagema, hankima, leidma; изыскивать себе занятие endale tegevust otsima, изыскивать новые источники дохода uusi tuluallikaid hankima ~ otsima, изыскивать новые методы uusi meetodeid otsima
напасти 364 Г сов. → несов. напасать что, чего kõnek. (mingit hulka) varuma ~ tagavaraks muretsema ~ hankima
недоучиться 310 Г сов. → несов. недоучиваться õppimist pooleli ~ katki jätma, poolikuid teadmisi hankima
поразузнать 165a Г сов. что, о ком-чём kõnek. (ajapikku, paljude käest) teada saama ~ välja ~ järele uurima, pärima, (mõningaid) teateid hankima
поставить II 278a Г сов. → несов. поставлять что maj. kellele mida hankima, tarnima, keda millega varustama, kellele saatma (kaupu vm.); поставить оборудование sisseseadet ~ seadmeid tarnima
приобрести 368 (действ. прич. прош. вр. приобретший, дееприч. прош. вр. приобретя и приобретши) Г сов. → несов. приобретать кого-что omandama, soetama, hankima, muretsema, saama; приобрести опыт kogemusi omandama, приобрести влияние mõju omandama, приобрести друзей sõpru soetama ~ leidma, приобрести книгу raamatut hankima ~ saama, слово приобрело новое значение sõna sai ~ on saanud uue tähenduse, приобрести известность kuulsaks saama, приобрести авторитет autoriteetseks muutuma, lugupidamist saavutama, приобрести власть võimule saama ~ pääsema, приобрести здоровый вид (nüüd) terve välja nägema, дело приобрело скандальный оборот asi võttis skandaalse pöörde ~ läks suure kella külge
выцарапать 164*a Г сов. → несов. выцарапывать
‣ что, чем välja ~ sisse kraapima ~ kratsima ~ küünistama; выцарапать имя на камне nime kivisse kraapima, выцарапать что ногтями mida küüntega välja kraapima;
‣ что, у кого, из чего ülek. kõnek. (raskustega) kätte saama, hankima
‣ что, чем välja ~ sisse kraapima ~ kratsima ~ küünistama; выцарапать имя на камне nime kivisse kraapima, выцарапать что ногтями mida küüntega välja kraapima;
‣ что, у кого, из чего ülek. kõnek. (raskustega) kätte saama, hankima
поддеть I 249 Г сов. → несов. поддевать
‣ что, чем üles tõstma, kergitama; поддеть вилами ворох сена heinahangutäit tõstma, поддеть ломом камень kangiga kivi kergitama;
‣ кого, без доп. ülek. kõnek. (sõnadega) torkama ~ osatama, pilkama, nina pihta andma;
‣ кого-что ülek. kõnek. tüssama;
‣ кого ülek. madalk. hankima, välja koukima, (kätte) saama; где ты такую красавицу поддел? kust sa sihukese kaunitari oled välja võtnud?
‣ что, чем üles tõstma, kergitama; поддеть вилами ворох сена heinahangutäit tõstma, поддеть ломом камень kangiga kivi kergitama;
‣ кого, без доп. ülek. kõnek. (sõnadega) torkama ~ osatama, pilkama, nina pihta andma;
‣ кого-что ülek. kõnek. tüssama;
‣ кого ülek. madalk. hankima, välja koukima, (kätte) saama; где ты такую красавицу поддел? kust sa sihukese kaunitari oled välja võtnud?
прихватить 316a Г сов. → несов. прихватывать kõnek.
‣ что, чем kinni haarama ~ pigistama;
‣ что, чем (kergelt) kinni siduma ~ nõeluma ~ lööma, kinnitama;
‣ кого-что, чего (üksiti) kaasa võtma ~ viima ~ tooma; прихватить с собой детей lapsi kaasa võtma;
‣ что, чего kõnek. juurde ~ lisaks võtma ~ haarama; дня не хватило, пришлось ночь прихватить päevast jäi puudu, tuli öö appi võtta;
‣ что kõnek. hankima, muretsema; прихватить денег в долг raha laenama ~ laenuks võtma;
‣ что näpistama (külma kohta); что, чем jääkirmega katma; цветы прихватило морозом külm on ~ oli lilli näpistanud, морозец прихватил лужи (kerge) külm on ~ oli lombid jääkirmega katnud, külmast on lompidel jääkirme peal;
‣ кого (äkki) maha murdma ~ kallale tulema (haiguse kohta); живот прихватило kõhuvalu tuli kallale, kõhuvalu võttis kõverasse;
‣ ülek. kõnek. kätte saama, vahele võtma; шторм прихватил нас у самого берега jäime tormi kätte (juba) päris kalda lähedal
‣ что, чем kinni haarama ~ pigistama;
‣ что, чем (kergelt) kinni siduma ~ nõeluma ~ lööma, kinnitama;
‣ кого-что, чего (üksiti) kaasa võtma ~ viima ~ tooma; прихватить с собой детей lapsi kaasa võtma;
‣ что, чего kõnek. juurde ~ lisaks võtma ~ haarama; дня не хватило, пришлось ночь прихватить päevast jäi puudu, tuli öö appi võtta;
‣ что kõnek. hankima, muretsema; прихватить денег в долг raha laenama ~ laenuks võtma;
‣ что näpistama (külma kohta); что, чем jääkirmega katma; цветы прихватило морозом külm on ~ oli lilli näpistanud, морозец прихватил лужи (kerge) külm on ~ oli lombid jääkirmega katnud, külmast on lompidel jääkirme peal;
‣ кого (äkki) maha murdma ~ kallale tulema (haiguse kohta); живот прихватило kõhuvalu tuli kallale, kõhuvalu võttis kõverasse;
‣ ülek. kõnek. kätte saama, vahele võtma; шторм прихватил нас у самого берега jäime tormi kätte (juba) päris kalda lähedal
вербовать 172a Г несов. кого-что, во что, из кого värbama; вербовать рабочую силу tööjõudu ~ töökäsi hankima ~ värbama, вербовать добровольцев в армию vabatahtlikke sõjaväkke värbama
десятый 119 П kümnes; десятая страница kümnes lehekülg, (одна) десятая (üks) kümnendik;
◊ (достать) через десятые руки mitme inimese kaudu (hankima)
◊ (достать) через десятые руки mitme inimese kaudu (hankima)
добирать 169a Г несов. → сов. добрать
‣ кого-что, чего, до чего juurde ~ milleni võtma, hankima, kokku koguma; kogumist lõpetama; добирать людей (до полного штата) koosseisu täiendama;
‣ что trük. lõpuni ~ täis laduma
‣ кого-что, чего, до чего juurde ~ milleni võtma, hankima, kokku koguma; kogumist lõpetama; добирать людей (до полного штата) koosseisu täiendama;
‣ что trük. lõpuni ~ täis laduma
заиметь 229b Г сов. кого-что madalk. soetama, saama, hankima; заиметь добро vara soetama, заиметь ребёнка last saama ~ muretsema
запасти 364 Г сов. → несов. запасать что, чего varuma, hankima, tagavaraks koguma; запасти дров ~ дрова küttepuid (varuks) muretsema
заручиться 287 Г сов. → несов. заручаться чем (eelnevalt toetust, usaldust, nõusolekut vm.) võitma ~ saama ~ hankima; заручившись доверием кого olles võitnud kelle usalduse, заручиться согласием nõusolekut saama
исхлопотать 204a Г сов. → несов. исхлопатывать что, кому kõnek. (vaeva v. askeldusega) nõutama, hankima, muretsema; он исхлопотал себе разрешение уехать ta ajas asju, kuni sai(gi) loa ära sõita
наготовить 278a Г сов. → несов. наготавливать kõnek.
‣ что, чего (mingit hulka) varuma ~ tagavaraks muretsema ~ hankima; наготовить топлива kütust varuma;
‣ что madalk. valmis seadma ~ panema;
‣ что, чего, на кого (palju toitu) valmistama, valmis keetma ~ praadima ~ küpsetama (vm.)
‣ что, чего (mingit hulka) varuma ~ tagavaraks muretsema ~ hankima; наготовить топлива kütust varuma;
‣ что madalk. valmis seadma ~ panema;
‣ что, чего, на кого (palju toitu) valmistama, valmis keetma ~ praadima ~ küpsetama (vm.)
нажить 332 Г сов. → несов. наживать
‣ кого-чего, кого-что koguma, muretsema, soetama, hankima, omandama; saama; ülek. kaela tõmbama; нажитое годами добро aastatega kogutud vara, нажить богатство rikkaks minema, нажить детей lapsi soetama, нажить своим трудом oma tööga saama, нажить себе врага endale vaenlast saama, нажить кашель köha saama, нажить беду häda kaela tõmbama, нажить себе хлопот (endale) sekeldusi kaela tõmbama;
‣ что, на чём (vahelt)kasu saama, vahelt teenima; нажить капитал на продаже леса metsamüügist rikkaks saama;
‣ (без страд. прич.; без несов.) madalk. lühikest aega elama; недолго она после смерти мужа нажила pärast mehe surma ei elanud ta kaua
‣ кого-чего, кого-что koguma, muretsema, soetama, hankima, omandama; saama; ülek. kaela tõmbama; нажитое годами добро aastatega kogutud vara, нажить богатство rikkaks minema, нажить детей lapsi soetama, нажить своим трудом oma tööga saama, нажить себе врага endale vaenlast saama, нажить кашель köha saama, нажить беду häda kaela tõmbama, нажить себе хлопот (endale) sekeldusi kaela tõmbama;
‣ что, на чём (vahelt)kasu saama, vahelt teenima; нажить капитал на продаже леса metsamüügist rikkaks saama;
‣ (без страд. прич.; без несов.) madalk. lühikest aega elama; недолго она после смерти мужа нажила pärast mehe surma ei elanud ta kaua
обзавестись 367 Г сов. → несов. обзаводиться чем endale hankima ~ muretsema ~ soetama; обзавестись домом endale maja muretsema, обзавестись семьёй perekonda asutama ~ soetama
поразведать 164a Г сов. что, без доп. kõnek. (ajapikku, paljude käest, pisut) järele uurima ~ pärima ~ teada saama, (mõningaid) teateid hankima, luuret tegema
прокормиться 321 Г сов. → несов. прокармливаться kõnek. end elatama, elatuma, endale elatist ~ toitu ~ sööki hankima; vrd. кормиться
раздобыть 351 Г сов. → несов. раздобывать кого-что kõnek. suurte raskustega muretsema ~ hankima ~ saama ~ soetama, välja koukima; раздобыть нужную книгу vajalikku raamatut suure otsimise peale saama
раздобыться 351 Г сов. → несов. раздобываться чем, чего madalk. suurte raskustega muretsema ~ hankima ~ saama, välja koukima
урвать 217a Г сов. → несов. урывать kõnek.
‣ что, чего, у кого käest krahmama ~ krabama; endale krahmama ~ kahmama (ka ülek.); ülek. tasku pistma, (ebaausalt) hankima; урвать кусок (1) tükki endale krahmama, (2) ülek. endale rasvast suutäit kahmama, урвать денег kena kopika tasku pistma;
‣ что, от чего, у чего, для чего ülek. aega näpistama ~ leidma ~ võtma, mahti saama; урвать час для отдыха tunnikest puhkuseks näpistama, урвать время для разговора jutuajamiseks aega näpistama ~ leidma
‣ что, чего, у кого käest krahmama ~ krabama; endale krahmama ~ kahmama (ka ülek.); ülek. tasku pistma, (ebaausalt) hankima; урвать кусок (1) tükki endale krahmama, (2) ülek. endale rasvast suutäit kahmama, урвать денег kena kopika tasku pistma;
‣ что, от чего, у чего, для чего ülek. aega näpistama ~ leidma ~ võtma, mahti saama; урвать час для отдыха tunnikest puhkuseks näpistama, урвать время для разговора jutuajamiseks aega näpistama ~ leidma
завести 367 Г сов. → несов. заводить I
‣ кого-что, куда (teatud paika v. kaugele) viima ~ tooma ~ panema ~ juhtima ~ talutama; завести за угол nurga taha viima, завести слишком далеко liiga kaugele viima, завести лошадей в конюшню hobuseid talli viima, завести машину в гараж autot garaaži ajama, завести в тупик ummikusse viima ~ ajama (ka ülek.), ему завели руки назад tal väänati käed selja taha, завести глаза silmi pahupidi ajama ~ pöörama;
‣ что sisse seadma, maksma ~ kehtima panema; они завели новые порядки nad seadsid uue korra sisse, так у нас заведено nii on meil kombeks;
‣ кого-что kõnek. (endale) hankima ~ soetama ~ muretsema; завести корову endale lehma soetama;
‣ что sõlmima, sobitama; завести знакомство с кем tutvust sõlmima ~ sobitama;
‣ что, о ком-чём alustama; завести речь о ком-чём kellest-millest juttu tegema, завести тесто taignat kerkima panema;
‣ что käivitama, käima panema; üles keerama; завести мотор mootorit käivitama, завести часы kella üles keerama, как заведённый nagu üleskeeratud
‣ кого-что, куда (teatud paika v. kaugele) viima ~ tooma ~ panema ~ juhtima ~ talutama; завести за угол nurga taha viima, завести слишком далеко liiga kaugele viima, завести лошадей в конюшню hobuseid talli viima, завести машину в гараж autot garaaži ajama, завести в тупик ummikusse viima ~ ajama (ka ülek.), ему завели руки назад tal väänati käed selja taha, завести глаза silmi pahupidi ajama ~ pöörama;
‣ что sisse seadma, maksma ~ kehtima panema; они завели новые порядки nad seadsid uue korra sisse, так у нас заведено nii on meil kombeks;
‣ кого-что kõnek. (endale) hankima ~ soetama ~ muretsema; завести корову endale lehma soetama;
‣ что sõlmima, sobitama; завести знакомство с кем tutvust sõlmima ~ sobitama;
‣ что, о ком-чём alustama; завести речь о ком-чём kellest-millest juttu tegema, завести тесто taignat kerkima panema;
‣ что käivitama, käima panema; üles keerama; завести мотор mootorit käivitama, завести часы kella üles keerama, как заведённый nagu üleskeeratud
завестись 367 Г сов. → несов. заводиться
‣ tekkima, sugenema, siginema; kõnek. algama, puhkema; завелись новые знакомства kõnek. tekkis uusi tutvusi, в шкафу завелась моль kappi siginesid koid, завелась беседа kõnek. hakati juttu ajama;
‣ (kindlaks v. välja) kujunema; завёлся странный порядок kujunes imelik komme;
‣ чем kõnek. van. (endale) hankima ~ soetama ~ muretsema; завестись хозяйством (endale) majapidamist soetama;
‣ käivituma, käima minema; мотор сразу завёлся mootor läks kohe käima;
‣ ülek. kõnek. ärrituma, ägestuma, end üles kruvima ~ kruvida laskma; завестись с полуоборота ~ полуслова poole sõna peale ägestuma ~ põlema minema
‣ tekkima, sugenema, siginema; kõnek. algama, puhkema; завелись новые знакомства kõnek. tekkis uusi tutvusi, в шкафу завелась моль kappi siginesid koid, завелась беседа kõnek. hakati juttu ajama;
‣ (kindlaks v. välja) kujunema; завёлся странный порядок kujunes imelik komme;
‣ чем kõnek. van. (endale) hankima ~ soetama ~ muretsema; завестись хозяйством (endale) majapidamist soetama;
‣ käivituma, käima minema; мотор сразу завёлся mootor läks kohe käima;
‣ ülek. kõnek. ärrituma, ägestuma, end üles kruvima ~ kruvida laskma; завестись с полуоборота ~ полуслова poole sõna peale ägestuma ~ põlema minema
знакомство 94 С с. неод. tutvus, tutvumine; tutvus(ring)kond; заводить ~ завести ~ завязать знакомство с кем kellega tutvust sobitama, возобновить старое знакомство vana tutvust uuendama, дорожить чьим знакомством tutvust kellega hindama ~ kalliks pidama, достать что по знакомству mida tutvuse kaudu hankima, шапочное знакомство teretutvus, põgus tutvus, знакомствo с литературой kirjandusetundmine
накопить 323a Г сов. → несов. накапливать, накоплять что, чего (mingit hulka) korjama ~ koguma; накопить денег raha koguma ~ korjama, накопить силы jõudu koguma, накопить опыт kogemusi saama ~ omandama, накопить знания teadmisi hankima; vrd. копить
обновить 300a Г сов. → несов. обновлять что
‣ uuendama, renoveerima; ülek. värskendama, uuesti esile kutsuma, taaselustama; обновить крышу katust parandama, uut katust panema, обновить сведения uusi andmeid hankima, обновить впечатления muljeid värskendama;
‣ kõnek. (uut asja) esimest korda selga ~ jalga ~ pähe panema ~ kasutusele võtma; обновить платье uhiuut kleiti selga panema, обновить лыжи uusi suuski (esimest korda) alla panema
‣ uuendama, renoveerima; ülek. värskendama, uuesti esile kutsuma, taaselustama; обновить крышу katust parandama, uut katust panema, обновить сведения uusi andmeid hankima, обновить впечатления muljeid värskendama;
‣ kõnek. (uut asja) esimest korda selga ~ jalga ~ pähe panema ~ kasutusele võtma; обновить платье uhiuut kleiti selga panema, обновить лыжи uusi suuski (esimest korda) alla panema
пища 76 С ж. неод. (без мн. ч.) toit, toidus; растительная пища taimetoit, высококалорийная пища kaloririkas toit, горячая пища kuum toit, здоровая пища tervislik toit, лёгкая пища kerge toit, добывать пищу toitu hankima, пища уму ~ для ума, умственная пища, духовная пища ülek. vaimutoit, пища для разговоров ülek. jutu põhjus ~ alus, jutuaine;
◊ давать ~ дать пищу чему ~ для чего liter. mille tekkimisele ~ levimisele kaasa aitama, mille allikaks olema; сидеть на пище святого Антония, вкушать от пищи святого Антония nalj. õhust ja armastusest ~ taevamannast elama
◊ давать ~ дать пищу чему ~ для чего liter. mille tekkimisele ~ levimisele kaasa aitama, mille allikaks olema; сидеть на пище святого Антония, вкушать от пищи святого Антония nalj. õhust ja armastusest ~ taevamannast elama
подцепить 323a Г сов. → несов. подцеплять
‣ что к кому-чему külge ~ otsa haakima ~ riputama; подцепить вагон к поезду rongile vagunit külge haakima;
‣ кого-что, чем haarama, kätte saama;
‣ кого-что ülek. kõnek. saama, hankima; подцепить насморк nohu saama, где ты такую красавицу подцепил? kust sa sellise kaunitari oled välja võtnud ~ õngitsenud?;
‣ что madalk. ära napsama ~ tõmbama, pihta panema;
◊ подцепить ~ поймать ~ поддеть на удочку кого kõnek. keda õnge võtma
‣ что к кому-чему külge ~ otsa haakima ~ riputama; подцепить вагон к поезду rongile vagunit külge haakima;
‣ кого-что, чем haarama, kätte saama;
‣ кого-что ülek. kõnek. saama, hankima; подцепить насморк nohu saama, где ты такую красавицу подцепил? kust sa sellise kaunitari oled välja võtnud ~ õngitsenud?;
‣ что madalk. ära napsama ~ tõmbama, pihta panema;
◊ подцепить ~ поймать ~ поддеть на удочку кого kõnek. keda õnge võtma
понабраться 216 (прош. вр. понабралось и понабралось, понабрались и понабрались) Г сов. kõnek.
‣ кого-чего (järk-järgult) kogunema ~ korjuma;
‣ чего (järk-järgult) koguma ~ korjama ~ omandama ~ hankima; понабраться ума mõistust juurde koguma
‣ кого-чего (järk-järgult) kogunema ~ korjuma;
‣ чего (järk-järgult) koguma ~ korjama ~ omandama ~ hankima; понабраться ума mõistust juurde koguma
хлеб 1 С м. неод.
‣ (без мн. ч.) leib (toiduaine; ka ülek.); пшеничный хлеб nisuleib, чёрный ~ ржаной хлеб rukkileib, белый хлеб (vormi)sai, сыропёклый хлеб läbiküpsemata ~ nätske leib, свежий хлеб värske leib, чёрствый хлеб tahke ~ kõva leib, кусок хлеба (1) leivatükk, tükk leiba, (2) ülek. kõnek. leivatükk, leivakannikas, ломоть хлеба leivaviil, есть один хлеб paljast ~ kuiva ~ ainult leiba sööma, мазать ~ намазать хлеб чем mida leivale peale määrima, добывать хлеб ihutoidust ~ peatoidust hankima, зарабатывать на хлеб leivaraha ~ leiba teenima, верный хлеб ülek. kindel leib ~ teenistus, лёгкий хлеб ülek. kerge leib ~ teenistus;
‣ (мн. ч. хлебы) leivapäts, leib; круглый хлеб ümmargune leib, формовой хлеб vormileib, подовый хлеб põrandaleib, ставить ~ сажать хлебы в печь leiba ~ leibu ahju panema;
‣ (без мн. ч.) (tera)vili, viljaterad; заготовка хлеба viljavarumine, сеять хлеб vilja külvama;
‣ (мн. ч. хлеба, 4) teravili, teraviljad; полёгшие хлеба lamandunud vili, lamavili, яровые хлеба suvivili, tõuvili, озимые хлеба talivili, хлеб ещё на корню vili on lõikamata, уборка хлебов viljalõikus, урожай хлебов teraviljasaak;
◊ отнимать ~ отбивать кусок хлеба у кого kellelt leivakannikat ära võtma; хлеб да соль, хлеб и соль jätku leiba ~ leivale; с хлеба на квас перебиваться kõnek. vett ja leiba sööma, peost suhu elama; хлебом не корми кого kõnek. kas või ilma söömata, söömatagi (millestki innustumise puhul), saaks vaid mida teha; и то хлеб kõnek.hea seegi; хлеб насущный (meie) igapäevane leib, peatoidus, ihutoidus; быть на хлебах (1) чьих kelle leival ~ toita olema, kelle leiba sööma, (2) у кого van. kelle kosti peal olema
‣ (без мн. ч.) leib (toiduaine; ka ülek.); пшеничный хлеб nisuleib, чёрный ~ ржаной хлеб rukkileib, белый хлеб (vormi)sai, сыропёклый хлеб läbiküpsemata ~ nätske leib, свежий хлеб värske leib, чёрствый хлеб tahke ~ kõva leib, кусок хлеба (1) leivatükk, tükk leiba, (2) ülek. kõnek. leivatükk, leivakannikas, ломоть хлеба leivaviil, есть один хлеб paljast ~ kuiva ~ ainult leiba sööma, мазать ~ намазать хлеб чем mida leivale peale määrima, добывать хлеб ihutoidust ~ peatoidust hankima, зарабатывать на хлеб leivaraha ~ leiba teenima, верный хлеб ülek. kindel leib ~ teenistus, лёгкий хлеб ülek. kerge leib ~ teenistus;
‣ (мн. ч. хлебы) leivapäts, leib; круглый хлеб ümmargune leib, формовой хлеб vormileib, подовый хлеб põrandaleib, ставить ~ сажать хлебы в печь leiba ~ leibu ahju panema;
‣ (без мн. ч.) (tera)vili, viljaterad; заготовка хлеба viljavarumine, сеять хлеб vilja külvama;
‣ (мн. ч. хлеба, 4) teravili, teraviljad; полёгшие хлеба lamandunud vili, lamavili, яровые хлеба suvivili, tõuvili, озимые хлеба talivili, хлеб ещё на корню vili on lõikamata, уборка хлебов viljalõikus, урожай хлебов teraviljasaak;
◊ отнимать ~ отбивать кусок хлеба у кого kellelt leivakannikat ära võtma; хлеб да соль, хлеб и соль jätku leiba ~ leivale; с хлеба на квас перебиваться kõnek. vett ja leiba sööma, peost suhu elama; хлебом не корми кого kõnek. kas või ilma söömata, söömatagi (millestki innustumise puhul), saaks vaid mida teha; и то хлеб kõnek.hea seegi; хлеб насущный (meie) igapäevane leib, peatoidus, ihutoidus; быть на хлебах (1) чьих kelle leival ~ toita olema, kelle leiba sööma, (2) у кого van. kelle kosti peal olema
