[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 162 artiklit
баловаться 172 Г несов. kõnek.
‣ с чем, без доп. mürama, vallatlema, hullama, mängima; дети балуются lapsed müravad ~ vallatlevad, нельзя баловаться с огнём tulega ei tohi mängida;
‣ чем (ajuti) enda lõbuks tegema mida; баловаться табаком suitsust (vahel) mõnu tundma, pühapäevasuitsetaja olema, natuke tõmbama, баловаться стишками enda lõbuks luuletama ~ luulet lugema
‣ с чем, без доп. mürama, vallatlema, hullama, mängima; дети балуются lapsed müravad ~ vallatlevad, нельзя баловаться с огнём tulega ei tohi mängida;
‣ чем (ajuti) enda lõbuks tegema mida; баловаться табаком suitsust (vahel) mõnu tundma, pühapäevasuitsetaja olema, natuke tõmbama, баловаться стишками enda lõbuks luuletama ~ luulet lugema
беситься 319 Г несов.
‣ raevutsema, marutsema, maruvihane olema, märatsema; ветер бесится за окном tuul möllab ~ lõhub ~ raevutseb akna taga;
‣ kõnek. möllama, hullama; дети бесились весь вечер lapsed hullasid ~ möllasid kogu õhtu;
‣ (без 1 и 2 л.) marutõppe jääma ~ haigestuma, marru minema (looma kohta);
◊ с жиру бесится kõnek. hea elu peal lolliks ~ rikkusest ogaraks läinud; vrd. взбеситься
‣ raevutsema, marutsema, maruvihane olema, märatsema; ветер бесится за окном tuul möllab ~ lõhub ~ raevutseb akna taga;
‣ kõnek. möllama, hullama; дети бесились весь вечер lapsed hullasid ~ möllasid kogu õhtu;
‣ (без 1 и 2 л.) marutõppe jääma ~ haigestuma, marru minema (looma kohta);
◊ с жиру бесится kõnek. hea elu peal lolliks ~ rikkusest ogaraks läinud; vrd. взбеситься
веселиться 285 Г несов. lõbutsema; веселиться до упаду nõrkemiseni hullama ~ lusti lööma;
◊ кто умеет веселиться, того горе боится vanas. kes oskab lõbus olla, sellest hoiab mure (end) eemale
◊ кто умеет веселиться, того горе боится vanas. kes oskab lõbus olla, sellest hoiab mure (end) eemale
вливать 169a Г несов. → сов. влить
‣ что, во что (sisse) valama ~ kallama; вливать воду в бочку vett tünni valama;
‣ что, в кого ülek. sisendama mida; вливать бодрость в кого jõudu ~ reipust juurde andma kellele;
‣ кого-что во что lisama, ülek. juurde andma ~ liitma; вливать свежие силы в действующую армию tegevväkke uusi jõude saatma
‣ что, во что (sisse) valama ~ kallama; вливать воду в бочку vett tünni valama;
‣ что, в кого ülek. sisendama mida; вливать бодрость в кого jõudu ~ reipust juurde andma kellele;
‣ кого-что во что lisama, ülek. juurde andma ~ liitma; вливать свежие силы в действующую армию tegevväkke uusi jõude saatma
вминать 169a Г несов. → сов. вмять что во что (sisse) vajutama ~ litsuma ~ tallama mida millesse; вминать камешек в песок kivi liivasse lükkama ~ vajutama
возиться 315 Г несов.
‣ без доп., с кем sagima, askeldama; hullama; возиться на кухне köögis askeldama, возиться с детьми lastega õiendama ~ askeldama ~ hullama, котята возятся на полу kassipojad hullavad põrandal;
‣ с кем-чем kõnek. jändama, jahtima; возиться с отчётом aruande kallal jändama, возиться с неуспевающим учеником mahajääva õpilasega jändama;
‣ страд. к возить
‣ без доп., с кем sagima, askeldama; hullama; возиться на кухне köögis askeldama, возиться с детьми lastega õiendama ~ askeldama ~ hullama, котята возятся на полу kassipojad hullavad põrandal;
‣ с кем-чем kõnek. jändama, jahtima; возиться с отчётом aruande kallal jändama, возиться с неуспевающим учеником mahajääva õpilasega jändama;
‣ страд. к возить
возня 61 С ж. неод. (без мн. ч.) kõnek. möll, müramine; askeldus, sekeldamine, sehkendamine, jändamine; дети подняли ~ затеяли возню lapsed hakkasid hullama ~ mürama ~ möllama, с этим делом будет много возни selle asjaga tuleb palju jändamist, у меня было много возни с укладкой вещей mul oli asjade pakkimisega palju tegemist;
◊ мышиная возня halv. iroon. argielu kribu-krabu, tühja-tähjaga tegelemine
◊ мышиная возня halv. iroon. argielu kribu-krabu, tühja-tähjaga tegelemine
втоптать 204a Г сов. → несов. втаптывать что во что sisse tallama ~ sõtkuma, (jalaga) vajutama; он втоптал камень в землю ta vajutas kivi jalaga maasse;
◊ втоптать ~ втаптывать в грязь кого keda porri tallama
◊ втоптать ~ втаптывать в грязь кого keda porri tallama
выбить 324* Г сов. → несов. выбивать
‣ что, из чего välja lööma; sisse lööma (näit. akent); кого-что из чего maha lööma ~ paiskama; кого из чего välja lööma, minema kihutama; выбить стекло из рамы klaasi raamist välja lööma, выбить огонь tuld välja lööma, выбить мяч из рук palli käest maha lööma, выбить из седла sadulast maha paiskama, выбить противника из окопов vaenlast kaevikutest välja lööma, выбить чьё согласие kõnek. kelle nõusolekut saavutama, выбить 90 очков из 100 возможных üheksatkümmend silma sajast (välja) laskma;
‣ что, из чего kõnek. välja ~ puhtaks kloppima; выбить пыль из одежды rõivastest tolmu välja kloppima, выбить ковёр vaipa puhtaks kloppima, выбить трубку piipu tühjendama ~ tühjaks koputama;
‣ что maha ~ ära tallama; puruks peksma; град выбил озимые rahe peksis (tali)orase puruks, выбить дорогу teed auklikuks sõitma;
‣ что vermima; выбить медаль medalit vermima;
‣ что välja pressima ~ pigistama; у него слова не выбьешь temast ei pigista sõnagi välja;
‣ что (löökriistadel) mängima, (näit. trummi) lööma; он выбил на барабане походный марш ta lõi trummil rännakumarssi, выбить такт takti lööma;
‣ что (kontsade klõbinal) tantsu lööma; выбить чечётку steppima;
‣ tekst. (mustrit) trükkima;
◊ выбить ~ выбивать из колеи кого-что rööpast välja viima keda-mida; выбить ~ выбивать дурь из головы у кого, кому kõnek. rumalusi peast välja ajama kellel; выбить ~ выбивать почву из-под ног у кого pinda jalge alt võtma kellel
‣ что, из чего välja lööma; sisse lööma (näit. akent); кого-что из чего maha lööma ~ paiskama; кого из чего välja lööma, minema kihutama; выбить стекло из рамы klaasi raamist välja lööma, выбить огонь tuld välja lööma, выбить мяч из рук palli käest maha lööma, выбить из седла sadulast maha paiskama, выбить противника из окопов vaenlast kaevikutest välja lööma, выбить чьё согласие kõnek. kelle nõusolekut saavutama, выбить 90 очков из 100 возможных üheksatkümmend silma sajast (välja) laskma;
‣ что, из чего kõnek. välja ~ puhtaks kloppima; выбить пыль из одежды rõivastest tolmu välja kloppima, выбить ковёр vaipa puhtaks kloppima, выбить трубку piipu tühjendama ~ tühjaks koputama;
‣ что maha ~ ära tallama; puruks peksma; град выбил озимые rahe peksis (tali)orase puruks, выбить дорогу teed auklikuks sõitma;
‣ что vermima; выбить медаль medalit vermima;
‣ что välja pressima ~ pigistama; у него слова не выбьешь temast ei pigista sõnagi välja;
‣ что (löökriistadel) mängima, (näit. trummi) lööma; он выбил на барабане походный марш ta lõi trummil rännakumarssi, выбить такт takti lööma;
‣ что (kontsade klõbinal) tantsu lööma; выбить чечётку steppima;
‣ tekst. (mustrit) trükkima;
◊ выбить ~ выбивать из колеи кого-что rööpast välja viima keda-mida; выбить ~ выбивать дурь из головы у кого, кому kõnek. rumalusi peast välja ajama kellel; выбить ~ выбивать почву из-под ног у кого pinda jalge alt võtma kellel
вываливать I Г несов. → сов. вывалить
‣ 168a кого-что kõnek. (maha, välja) kall(ut)ama ~ viskama ~ pilduma ~ loopima ~ ajama ~ paiskama; вываливать дрова из телеги vankrist puid maha kallutama;
‣ 168b kõnek. (suurel hulgal) maha sadama (lume kohta);
‣ 168b madalk. vajuma; вываливать на площадь väljakule vajuma (rahvahulga kohta)
‣ 168a кого-что kõnek. (maha, välja) kall(ut)ama ~ viskama ~ pilduma ~ loopima ~ ajama ~ paiskama; вываливать дрова из телеги vankrist puid maha kallutama;
‣ 168b kõnek. (suurel hulgal) maha sadama (lume kohta);
‣ 168b madalk. vajuma; вываливать на площадь väljakule vajuma (rahvahulga kohta)
вылить 324 Г сов. → несов. выливать
‣ что, из чего, во что välja valama ~ kallama (ka ülek.); вылить воду из бочки tünnist vett välja valama, вылить гнев на кого viha välja valama kelle peale;
‣ что, из чего tehn. (valmis) valama; вылить из меди колокол vasest kirikukella valama;
‣ кого из чего murd. (veega ujutades) välja ajama; вылить сусликов из норы suslikuid urust veega välja ajama
‣ что, из чего, во что välja valama ~ kallama (ka ülek.); вылить воду из бочки tünnist vett välja valama, вылить гнев на кого viha välja valama kelle peale;
‣ что, из чего tehn. (valmis) valama; вылить из меди колокол vasest kirikukella valama;
‣ кого из чего murd. (veega ujutades) välja ajama; вылить сусликов из норы suslikuid urust veega välja ajama
высыпать 189* Г сов. → несов. высыпать
‣ что, из чего (välja, maha) puistama; высыпать ягоды на стол marju lauale (välja) puistama ~ kallama;
‣ куда kõnek. tulvama, (kokku, välja) jooksma; дети высыпали во двор lapsed jooksid õue, народ высыпал на улицу rahvas tulvas tänavale, вся деревня высыпала посмотреть на него kogu küla jooksis (kokku) teda vaatama;
‣ где (suures koguses) tekkima, ilmuma; lööbima; звёзды высыпали на небе taevas lõi tähti täis, на носу высыпали веснушки nina läks tedretähti täis
‣ что, из чего (välja, maha) puistama; высыпать ягоды на стол marju lauale (välja) puistama ~ kallama;
‣ куда kõnek. tulvama, (kokku, välja) jooksma; дети высыпали во двор lapsed jooksid õue, народ высыпал на улицу rahvas tulvas tänavale, вся деревня высыпала посмотреть на него kogu küla jooksis (kokku) teda vaatama;
‣ где (suures koguses) tekkima, ilmuma; lööbima; звёзды высыпали на небе taevas lõi tähti täis, на носу высыпали веснушки nina läks tedretähti täis
вытоптать 210* Г сов. → несов. вытаптывать что sisse tallama ~ sõtkuma; ära ~ mustaks ~ poriseks tallama; вытоптать тропинку rada sisse sõtkuma, вытоптать пол kõnek. põrandat mustaks tallama ~ kandma
вытравить I 320* Г сов. → несов. вытравливать, вытравлять
‣ что, чем välja võtma (plekkide kohta); met. söövitama; peitsima;
‣ кого (ära) mürgitama, mürgiga hävitama; вытравить мышей hiiri mürgitama;
‣ кого jah. (koertega) välja ajama; охотники вытравили зверя из лесу kütid ajasid looma metsast välja;
‣ что puruks tallama ~ sõtkuma (orast, põldu);
‣ что ülek. välja juurima, hävitama; вытравить пережитки igandeid välja juurima
‣ что, чем välja võtma (plekkide kohta); met. söövitama; peitsima;
‣ кого (ära) mürgitama, mürgiga hävitama; вытравить мышей hiiri mürgitama;
‣ кого jah. (koertega) välja ajama; охотники вытравили зверя из лесу kütid ajasid looma metsast välja;
‣ что puruks tallama ~ sõtkuma (orast, põldu);
‣ что ülek. välja juurima, hävitama; вытравить пережитки igandeid välja juurima
выть 347b Г несов.
‣ uluma, ulguma; vinguma, huilgama; выть от боли valust ulguma, буря воет torm ulub, выли снаряды mürsud vilistasid ~ vingusid, выли фабричные гудки vabrikuviled huilgasid;
‣ madalk. itkema, nutulaulu laulma, (surnut) taga nutma, (surnu juures) halama;
◊ выть ~ взвыть волком kõnek. kaebekisa tõstma, nutma ja hädaldama; с волками жить -- по-волчьи выть vanas. kes huntidega koos elab, peab huntidega ühes ulguma
‣ uluma, ulguma; vinguma, huilgama; выть от боли valust ulguma, буря воет torm ulub, выли снаряды mürsud vilistasid ~ vingusid, выли фабричные гудки vabrikuviled huilgasid;
‣ madalk. itkema, nutulaulu laulma, (surnut) taga nutma, (surnu juures) halama;
◊ выть ~ взвыть волком kõnek. kaebekisa tõstma, nutma ja hädaldama; с волками жить -- по-волчьи выть vanas. kes huntidega koos elab, peab huntidega ühes ulguma
доливать 169a Г несов. → сов. долить что, чего, во что, до чего juurde ~ milleni valama ~ kallama; täis valama ~ kallama; доливать воды в бутылку pudelisse vett juurde valama, доливать чайник teekannu täis valama
забаловать II 172b Г сов. madalk. vallatust ~ koerust ~ üleannetust tegema hakkama, mürama ~ tembutama ~ hullama ~ vallatlema hakkama
забаловаться 172 Г сов. madalk.
‣ koerust ~ vallatust ~ üleannetust tegema hakkama, mürama ~ tembutama ~ hullama ~ vallatlema hakkama;
‣ ülekäte minema
‣ koerust ~ vallatust ~ üleannetust tegema hakkama, mürama ~ tembutama ~ hullama ~ vallatlema hakkama;
‣ ülekäte minema
забрызгаться II 164, 192 Г сов. kõnek. teineteist ~ üksteist pritsima hakkama; дети зашалили, забрызгались lapsed hakkasid hullama ja üksteist (veega) pritsima
завозиться III 313 Г сов. с кем-чем, без доп. kõnek. askeldama ~ sagima ~ liigutama ~ hullama hakkama; под полом завозились мыши hiired hakkasid põranda all krabistama
завопить 304 Г сов.
‣ kõnek. kisendama ~ kisama ~ röökima ~ ulguma hakkama; завопить не своим ~ дурным голосом võika häälega kisendama hakkama;
‣ folkl. itkema ~ halama hakkama
‣ kõnek. kisendama ~ kisama ~ röökima ~ ulguma hakkama; завопить не своим ~ дурным голосом võika häälega kisendama hakkama;
‣ folkl. itkema ~ halama hakkama
заголосить 297a Г сов.
‣ по кому-чему folkl. itkema ~ halama hakkama, nutulaulu ~ itku alustama; заголосить по покойнику (surnu)itku alustama;
‣ что, без доп. madalk. kisa tõstma, kisama ~ ulguma ~ töinama hakkama; в деревне заголосили петухи külas hakkasid kuked kirema
‣ по кому-чему folkl. itkema ~ halama hakkama, nutulaulu ~ itku alustama; заголосить по покойнику (surnu)itku alustama;
‣ что, без доп. madalk. kisa tõstma, kisama ~ ulguma ~ töinama hakkama; в деревне заголосили петухи külas hakkasid kuked kirema
заездить I 270a (повел. накл. заезди) Г сов. → несов. заезживать kõnek.
‣ кого (sõiduga) ära ~ võhmale ajama; заездить лошадей hobuseid ära ~ võhmale ajama, заездить волка hunti ära väsitama ~ ajama (ratsa);
‣ кого, чем ülek. kõnek. ära piinama ~ vaevama; заездить непосильной работой üle jõu käiva tööga ära vaevama;
‣ что, чем ära tallama ~ sõtkuma; maha sõitma; озимь заезжена телегами talivili on vankritega maha sõidetud
‣ кого (sõiduga) ära ~ võhmale ajama; заездить лошадей hobuseid ära ~ võhmale ajama, заездить волка hunti ära väsitama ~ ajama (ratsa);
‣ кого, чем ülek. kõnek. ära piinama ~ vaevama; заездить непосильной работой üle jõu käiva tööga ära vaevama;
‣ что, чем ära tallama ~ sõtkuma; maha sõitma; озимь заезжена телегами talivili on vankritega maha sõidetud
заливать Г несов. → сов. залить I
‣ 169a кого-что, чем üle ~ peale ~ sisse ~ täis valama ~ kallama; (valades v. valgudes) katma; üle ujutama; (vedelikuga) kustutama; заливать бензин в цистерну tsisterni bensiiniga täitma, заливать грибы водой seeni vee alla ~ vette likku panema, заливать растопленным маслом sulavõiga üle valama, солнечный свет заливает комнату tuba on päikesevalgust täis, сердце заливала огромная радость südant täitis suur rõõm, süda oli tulvil rõõmu, краска стыда заливала лицо häbipuna tõusis näkku, заливать скатерть чернилами tinti laudlinale ajama, заливать двор асфальтом õue asfaltima, река заливает луг jõgi ujutab luhaheinamaa üle, вода заливает бочку vesi ajab üle vaadi ääre, волны заливают палубу laine käib ~ lööb üle (laeva)teki, заливать пожар tulekahju kustutama, заливать огонь tuld kustutama;
‣ 169b (без сов.) madalk. purjutama, viina võtma;
‣ 169b (без сов.) madalk. luiskama, puhuma; не заливай! ära luiska!
◊ заливать ~ залить горе ~ тоску madalk. muret viinasse uputama; заливать ~ залить за воротник ~ за галстук madalk. kõvu troppe tegema, kõrisse kallama, nina kastma
‣ 169a кого-что, чем üle ~ peale ~ sisse ~ täis valama ~ kallama; (valades v. valgudes) katma; üle ujutama; (vedelikuga) kustutama; заливать бензин в цистерну tsisterni bensiiniga täitma, заливать грибы водой seeni vee alla ~ vette likku panema, заливать растопленным маслом sulavõiga üle valama, солнечный свет заливает комнату tuba on päikesevalgust täis, сердце заливала огромная радость südant täitis suur rõõm, süda oli tulvil rõõmu, краска стыда заливала лицо häbipuna tõusis näkku, заливать скатерть чернилами tinti laudlinale ajama, заливать двор асфальтом õue asfaltima, река заливает луг jõgi ujutab luhaheinamaa üle, вода заливает бочку vesi ajab üle vaadi ääre, волны заливают палубу laine käib ~ lööb üle (laeva)teki, заливать пожар tulekahju kustutama, заливать огонь tuld kustutama;
‣ 169b (без сов.) madalk. purjutama, viina võtma;
‣ 169b (без сов.) madalk. luiskama, puhuma; не заливай! ära luiska!
◊ заливать ~ залить горе ~ тоску madalk. muret viinasse uputama; заливать ~ залить за воротник ~ за галстук madalk. kõvu troppe tegema, kõrisse kallama, nina kastma
залить II 327 (без страд. прич.) Г сов. kallama ~ valama hakkama; снова залили дожди taas algasid sajud ~ tulid sajuilmad
заложить 311a Г сов. → несов. закладывать что, куда, чем
‣ (taha, sisse, vahele, kohale) panema ~ kuhjama; täis toppima; заложить руки за спину käsi selja taha panema, он заложил стол книгами ta laud on raamatuid täis, я заложил это место в книге ma panin raamatusse sinna kohta märgi vahele, заложить уши ватой kõrvu vatiga kinni toppima;
‣ что rajama; заложить парк parki rajama, заложить фундамент vundamenti ~ alusmüüri tegema ~ rajama, в ребёнке заложено доброе начало laps on oma olemuselt hea;
‣ кого-что ette rakendama; заложить рысаков traavleid ette rakendama, заложить коляску kalessi sõiduvalmis seadma;
‣ что pantima; заложить часы kella pantima;
‣ безл. что kõnek. kinni panema; нос заложило nina on kinni, грудь заложило matab hinge;
◊ заложить ~ закладывать за галстук madalk. kõrisse kallama, kõvu troppe tegema, kärakat panema, kõri ~ keelt kastma; заложить ~ закладывать основы ~ фундамент чего mille(le) alust rajama ~ panema, alusmüüri rajama
‣ (taha, sisse, vahele, kohale) panema ~ kuhjama; täis toppima; заложить руки за спину käsi selja taha panema, он заложил стол книгами ta laud on raamatuid täis, я заложил это место в книге ma panin raamatusse sinna kohta märgi vahele, заложить уши ватой kõrvu vatiga kinni toppima;
‣ что rajama; заложить парк parki rajama, заложить фундамент vundamenti ~ alusmüüri tegema ~ rajama, в ребёнке заложено доброе начало laps on oma olemuselt hea;
‣ кого-что ette rakendama; заложить рысаков traavleid ette rakendama, заложить коляску kalessi sõiduvalmis seadma;
‣ что pantima; заложить часы kella pantima;
‣ безл. что kõnek. kinni panema; нос заложило nina on kinni, грудь заложило matab hinge;
◊ заложить ~ закладывать за галстук madalk. kõrisse kallama, kõvu troppe tegema, kärakat panema, kõri ~ keelt kastma; заложить ~ закладывать основы ~ фундамент чего mille(le) alust rajama ~ panema, alusmüüri rajama
заследить 290 Г сов. → несов. заслеживать что kõnek. (musti jala-) jälgi täis ajama, poriseks ~ mustaks tallama; заследить пол põrandat poriseks ~ mustaks tallama
засыпать 189 Г сов. → несов. засыпать II
‣ что, чем täis ~ kinni ajama; яму надо засыпать песком auk tuleb liiva täis ajada, засыпать могилу hauda kinni ajama, палатку совсем засыпало снегом telk on üleni lumme mattunud, глаза засыпало песком liiva läks silma, silmad on liiva täis;
‣ кого-что чем üle külvama ~ puistama; засыпать вопросами küsimustega üle külvama;
‣ что, чего, во что sisse raputama ~ puistama ~ kallama; засыпать зерно в мешок vilja kotti laskma ~ puistama ~ kallama; засыпать кофе kohvi(pulbrit) sisse panema;
‣ что, чего, во что, кому ette puistama ~ andma; засыпать лошадям овса hobustele kaeru (ette) andma;
◊ засыпать под рубашку кому madalk. urvaplaastrit andma, triibulisi tegema
‣ что, чем täis ~ kinni ajama; яму надо засыпать песком auk tuleb liiva täis ajada, засыпать могилу hauda kinni ajama, палатку совсем засыпало снегом telk on üleni lumme mattunud, глаза засыпало песком liiva läks silma, silmad on liiva täis;
‣ кого-что чем üle külvama ~ puistama; засыпать вопросами küsimustega üle külvama;
‣ что, чего, во что sisse raputama ~ puistama ~ kallama; засыпать зерно в мешок vilja kotti laskma ~ puistama ~ kallama; засыпать кофе kohvi(pulbrit) sisse panema;
‣ что, чего, во что, кому ette puistama ~ andma; засыпать лошадям овса hobustele kaeru (ette) andma;
◊ засыпать под рубашку кому madalk. urvaplaastrit andma, triibulisi tegema
затоптать 204a Г сов. → несов. затаптывать кого-что maha ~ surnuks ~ puruks ~ ära ~ kinni tallama ~ sõtkuma; что во что sisse tallama ~ sõtkuma; что kõnek. mustaks ~ poriseks tallama; затоптать траву rohtu maha tallama, затоптать костёр lõket surnuks tallama, затоптать снег lund kinni tallama, затоптать тлеющие угли в землю hõõguvaid süsi maasse tallama, затоптать пол põrandat poriseks ~ mustaks tallama;
◊ затоптать ~ затаптывать в грязь кого-что kõnek. porri tallama ~ sõtkuma keda-mida
◊ затоптать ~ затаптывать в грязь кого-что kõnek. porri tallama ~ sõtkuma keda-mida
зашалить 285b Г сов. kõnek. vallatust ~ koerust tegema ~ hullama ~ tembutama ~ vembutama ~ vallatlema ~ vigurdama ~ jukerdama hakkama; дети зашалили lapsed hakkasid hullama, двигатель зашалил в дороге mootor hakkas teel vigurdama ~ jukerdama, сердце зашалило süda on hakanud jukerdama
зашаркать Г сов. kõnek.
‣ 164b чем, без доп. sahistama ~ suhistama hakkama; jalgu lohistama; зашаркать ногами jalgadega sahistama, в коридоре зашаркали чьи-то шаги koridorist kostis kellegi lohisevaid samme, дедушка зашаркал в комнату vanaisa läks jalgu lohistades tuppa;
‣ 164a что (jalgadega) ära kriipima ~ mustaks tallama; зашаркать пол põrandat ära kriimustama ~ mustaks tallama
‣ 164b чем, без доп. sahistama ~ suhistama hakkama; jalgu lohistama; зашаркать ногами jalgadega sahistama, в коридоре зашаркали чьи-то шаги koridorist kostis kellegi lohisevaid samme, дедушка зашаркал в комнату vanaisa läks jalgu lohistades tuppa;
‣ 164a что (jalgadega) ära kriipima ~ mustaks tallama; зашаркать пол põrandat ära kriimustama ~ mustaks tallama
изливать 169a Г несов.
‣ сов. излить;
‣ ülek. liter. kuuldavale tooma; endast välja andma; изливать звуки helisema, изливать свет valgust kallama ~ andma, изливать запах lõhnama
‣ сов. излить;
‣ ülek. liter. kuuldavale tooma; endast välja andma; изливать звуки helisema, изливать свет valgust kallama ~ andma, изливать запах lõhnama
излить 326 (буд. вр. изолью, изольёшь...) Г сов. → несов. изливать liter.
‣ что (välja) valama, kallama (ka ülek.); излить потоки слёз van. ojadena pisaraid valama, излить гнев на кого viha kellele, kelle peale välja valama;
‣ что, перед кем, на кого ülek. väljendama, avaldama; излить восторг перед кем kellele oma vaimustust avaldama, излить свою благодарность ülevoolavalt tänama ~ tänu avaldama;
◊ изливать ~ излить душу перед кем ~ кому südant puistama kellele
‣ что (välja) valama, kallama (ka ülek.); излить потоки слёз van. ojadena pisaraid valama, излить гнев на кого viha kellele, kelle peale välja valama;
‣ что, перед кем, на кого ülek. väljendama, avaldama; излить восторг перед кем kellele oma vaimustust avaldama, излить свою благодарность ülevoolavalt tänama ~ tänu avaldama;
◊ изливать ~ излить душу перед кем ~ кому südant puistama kellele
измять 261 (буд. вр. изомну, изомнёшь...) Г сов.
‣ кого-что kortsutama, kägardama, kägrutama, käkerdama, (ära, mõlki) muljuma; ära ~ maha tallama (põldu, rohtu); ülek. roiutama; muserdama; измять платье kleiti kortsu istuma, лицо измято бессонной ночью näol on unetu öö jälgi, он измят жизнью elu on teda muserdanud;
‣ что läbi sõtkuma (näit. savi); vrd. мять
‣ кого-что kortsutama, kägardama, kägrutama, käkerdama, (ära, mõlki) muljuma; ära ~ maha tallama (põldu, rohtu); ülek. roiutama; muserdama; измять платье kleiti kortsu istuma, лицо измято бессонной ночью näol on unetu öö jälgi, он измят жизнью elu on teda muserdanud;
‣ что läbi sõtkuma (näit. savi); vrd. мять
истоптать 204a Г сов. → несов. истаптывать что ära ~ maha ~ mustaks ~ läbi tallama ~ sõtkuma; истоптать траву rohtu maha tallama, истоптать пол põrandat mustaks sõtkuma, истоптать туфли kõnek. kingi ära kandma ~ läbi kulutama, истоптанная земля tallatud maa
ливень 17 С м. неод. paduvihm, suurvihm; (vihma)valing; хлынул ливень algas paduvihm, vihma hakkas valama ~ kallama, электронный ливень füüs. elektronivaling
лить 326 Г несов.
‣ что, без доп. valama (ka tehn.), kallama (ka ülek.); лить воду в стакан vett klaasi valama, лить слёзы pisaraid valama, дождь лил всю ночь vihma kallas ~ valas kogu öö, лить пушки kahureid valama, лить свечи küünlaid valama;
‣ voolama, jooksma; вода льёт из крана kraanist voolab vett ~ jookseb vesi, пот льёт с него ручьями ta nõretab higist, кровь льёт из раны haavast voolab ~ tuleb verd;
◊ лить воду на чью мельницу vett kelle veskile valama; лить ливмя ~ как из ведра kõnek. kui kapaga kallama, nagu oavarrest valama; лить ~ проливать крокодиловы слёзы krokodillipisaraid valama; лить ~ отливать пули madalk. (1) valetama, nii et suu suitseb, (2) vempe viskama, tükke tegema
‣ что, без доп. valama (ka tehn.), kallama (ka ülek.); лить воду в стакан vett klaasi valama, лить слёзы pisaraid valama, дождь лил всю ночь vihma kallas ~ valas kogu öö, лить пушки kahureid valama, лить свечи küünlaid valama;
‣ voolama, jooksma; вода льёт из крана kraanist voolab vett ~ jookseb vesi, пот льёт с него ручьями ta nõretab higist, кровь льёт из раны haavast voolab ~ tuleb verd;
◊ лить воду на чью мельницу vett kelle veskile valama; лить ливмя ~ как из ведра kõnek. kui kapaga kallama, nagu oavarrest valama; лить ~ проливать крокодиловы слёзы krokodillipisaraid valama; лить ~ отливать пули madalk. (1) valetama, nii et suu suitseb, (2) vempe viskama, tükke tegema
мять 261 Г несов.
‣ что, чем muljuma, mudima, sõtkuma, tallama, pigistama; мять в руках käes ~ käte vahel muljuma ~ mudima, мять руками kätega mudima, мять кожу nahat. nahka mudima, мять глину savi sõtkuma, мять траву rohtu tallama;
‣ что kortsutama, kortsu ~ käkra ajama, kägardama; мять платье kleiti kortsu istuma ~ ajama;
‣ что lõugutama (lina, kanepit);
◊ мять бока кому madalk. kellele nahatäit ~ keretäit andma; vrd. измять, смять
‣ что, чем muljuma, mudima, sõtkuma, tallama, pigistama; мять в руках käes ~ käte vahel muljuma ~ mudima, мять руками kätega mudima, мять кожу nahat. nahka mudima, мять глину savi sõtkuma, мять траву rohtu tallama;
‣ что kortsutama, kortsu ~ käkra ajama, kägardama; мять платье kleiti kortsu istuma ~ ajama;
‣ что lõugutama (lina, kanepit);
◊ мять бока кому madalk. kellele nahatäit ~ keretäit andma; vrd. измять, смять
набаловаться 172 Г сов.
‣ kõnek. küllalt ~ isu täis ~ himu otsa vallatama ~ vallatlema ~ hullama, küllalt vallatust ~ koerust tegema;
‣ madalk. hellikuks minema; võrukaelaks ~ ülekäte minema
‣ kõnek. küllalt ~ isu täis ~ himu otsa vallatama ~ vallatlema ~ hullama, küllalt vallatust ~ koerust tegema;
‣ madalk. hellikuks minema; võrukaelaks ~ ülekäte minema
набить 325 Г сов. → несов. набивать
‣ что, чего, чем, во что täis toppima ~ tuupima ~ ajama, topistama; polsterdama, padjandama; набить подушку пухом patja udusulgi täis toppima, набить (табаку в) трубку piipu (tubakat täis) toppima, набить желудок madalk. kõhtu täis puukima, зал набит народом kõnek. saal on rahvast tuubil ~ puupüsti täis;
‣ что, на что peale lööma ~ ajama; набить обруч на бочку tünnile vitsa peale lööma ~ ajama;
‣ что, чего, во что (teatud hulka) sisse lööma ~ taguma ~ sõtkuma; набить гвоздей в стену seina naelu täis lööma, набить свай в землю vaiu maasse rammima;
‣ что, кого-чего (teatud hulka) maha lööma ~ laskma; набить уток parte laskma;
‣ что, чего kõnek. (teatud hulka) lõhkuma ~ katki tegema; набить посуды nõusid lõhkuma;
‣ что, чего kõnek. (mingit hulka) maha peksma ~ raputama; ветром набило яблок tuul on õunu maha raputanud;
‣ что kõnek. ära hõõruma ~ lööma; haigeks ~ hellaks tegema; набить мозоли rakke (rakkusid) saama, набить себе на лбу шишку muhku otsa ette ~ pähe saama ~ lööma, набить оскомину кому чем kõnek. hambaid hellaks tegema, suud hapuks võtma (kootava maitse kohta);
‣ что tekst. (eeskätt käsitsi, mustriplaatide abil) trükkima, plaattrükkima; набить ситец sitsi trükkima;
‣ что kõnek. sisse tallama ~ sõtkuma; набить тропу teerada sisse tallama ~ sõtkuma;
‣ кого madalk. läbi peksma;
◊ набить ~ набивать глаз на чём, в чём kõnek. oma pilku teritama mille suhtes; что набило оскомину кому kellel on ~ sai villand millest; набить ~ набивать руку на чём, в чём kõnek. kätt harjutama, vilumust omandama milles, käe sisse saama mida; набить ~ набивать себе цену kõnek. enda ~ oma hinda kõrgeks ajama; набить ~ набивать карман ~ мошну kõnek. (oma) punga ~ kukrut täitma, mammonat koguma, rikkaks minema
‣ что, чего, чем, во что täis toppima ~ tuupima ~ ajama, topistama; polsterdama, padjandama; набить подушку пухом patja udusulgi täis toppima, набить (табаку в) трубку piipu (tubakat täis) toppima, набить желудок madalk. kõhtu täis puukima, зал набит народом kõnek. saal on rahvast tuubil ~ puupüsti täis;
‣ что, на что peale lööma ~ ajama; набить обруч на бочку tünnile vitsa peale lööma ~ ajama;
‣ что, чего, во что (teatud hulka) sisse lööma ~ taguma ~ sõtkuma; набить гвоздей в стену seina naelu täis lööma, набить свай в землю vaiu maasse rammima;
‣ что, кого-чего (teatud hulka) maha lööma ~ laskma; набить уток parte laskma;
‣ что, чего kõnek. (teatud hulka) lõhkuma ~ katki tegema; набить посуды nõusid lõhkuma;
‣ что, чего kõnek. (mingit hulka) maha peksma ~ raputama; ветром набило яблок tuul on õunu maha raputanud;
‣ что kõnek. ära hõõruma ~ lööma; haigeks ~ hellaks tegema; набить мозоли rakke (rakkusid) saama, набить себе на лбу шишку muhku otsa ette ~ pähe saama ~ lööma, набить оскомину кому чем kõnek. hambaid hellaks tegema, suud hapuks võtma (kootava maitse kohta);
‣ что tekst. (eeskätt käsitsi, mustriplaatide abil) trükkima, plaattrükkima; набить ситец sitsi trükkima;
‣ что kõnek. sisse tallama ~ sõtkuma; набить тропу teerada sisse tallama ~ sõtkuma;
‣ кого madalk. läbi peksma;
◊ набить ~ набивать глаз на чём, в чём kõnek. oma pilku teritama mille suhtes; что набило оскомину кому kellel on ~ sai villand millest; набить ~ набивать руку на чём, в чём kõnek. kätt harjutama, vilumust omandama milles, käe sisse saama mida; набить ~ набивать себе цену kõnek. enda ~ oma hinda kõrgeks ajama; набить ~ набивать карман ~ мошну kõnek. (oma) punga ~ kukrut täitma, mammonat koguma, rikkaks minema
нагрязнить 285a Г сов. что, где, без доп. kõnek. mustaks tegema, poriseks tallama ~ sõtkuma, sopastama; нагрязнить пол в передней esikupõrandat poriseks tallama
надсыпать 189 Г сов. → несов. надсыпать что, чего (puistamise teel) kõrgendama ~ tõstma, peale puistama, (kõrgemaks) kuhjama; надсыпать плотину tammi kõrgemaks tegema, надсыпать кубометр земли kuupmeetrit mulda peale kallama
налить 327 (кр. ф. страд. прич. прош. вр. ж. р. налита) Г сов. → несов. наливать
‣ что, чего, чем, во что sisse ~ täis ~ peale ~ maha kallama ~ valama; налить бочку водой tünni vett täis valama ~ veega täitma, налить воды на пол vett maha ajama, налить супу в тарелку suppi taldrikusse tõstma, налитые кровью глаза verd täisvalgunud silmad, он был налит кипящей злобой ta oli püha viha täis, налит силой täies jõus;
‣ küpsema, küpseks saama, valmima (puu- ja teravilja kohta);
‣ что, чего (mingit hulka valmis) valama, valuga ~ valamisega tegema ~ valmistama; налить пушек suurtükke valama
‣ что, чего, чем, во что sisse ~ täis ~ peale ~ maha kallama ~ valama; налить бочку водой tünni vett täis valama ~ veega täitma, налить воды на пол vett maha ajama, налить супу в тарелку suppi taldrikusse tõstma, налитые кровью глаза verd täisvalgunud silmad, он был налит кипящей злобой ta oli püha viha täis, налит силой täies jõus;
‣ küpsema, küpseks saama, valmima (puu- ja teravilja kohta);
‣ что, чего (mingit hulka valmis) valama, valuga ~ valamisega tegema ~ valmistama; налить пушек suurtükke valama
намять 261 Г сов. → несов. наминать
‣ что, чего (mingit hulka) sõtkuma ~ pehmeks tampima; намять глины savi sõtkuma, намять картошки kartuleid pudruks tampima, намять льна linu lõugutama;
‣ что kõnek. maha tallama ~ sõtkuma;
‣ что kõnek. ära muljuma ~ hõõruma; намять ногу jalga ära hõõruma;
◊ намять бока ~ шею кому madalk. kellele (head) keretäit andma, kelle(l) nahka parkima
‣ что, чего (mingit hulka) sõtkuma ~ pehmeks tampima; намять глины savi sõtkuma, намять картошки kartuleid pudruks tampima, намять льна linu lõugutama;
‣ что kõnek. maha tallama ~ sõtkuma;
‣ что kõnek. ära muljuma ~ hõõruma; намять ногу jalga ära hõõruma;
◊ намять бока ~ шею кому madalk. kellele (head) keretäit andma, kelle(l) nahka parkima
наследить 289 (без страд. прич.) Г сов. чем, где, без доп. kõnek. mustaks ~ poriseks tallama; (palju) jälgi jätma (kõnek. ka ülek.); наследить на полу põrandat mustaks tallama, наследить в коридоре мокрыми сапогами koridori märgi saapajälgi jätma
насыпать 189 Г сов. → несов. насыпать
‣ что, чего, чем (sisse, peale) puistama ~ riputama; насыпать гороху в мешок herneid kotti puistama ~ kallama, насыпать песку на дорожку liiva teerajale riputama;
‣ что (puistematerjalist) valmis tegema; насыпать плотину puistpaisu ~ tammi tegema
‣ что, чего, чем (sisse, peale) puistama ~ riputama; насыпать гороху в мешок herneid kotti puistama ~ kallama, насыпать песку на дорожку liiva teerajale riputama;
‣ что (puistematerjalist) valmis tegema; насыпать плотину puistpaisu ~ tammi tegema
натоптать 204a Г сов. → несов. натаптывать kõnek.
‣ что, чем, без доп. mustaks ~ poriseks tallama, musti ~ poriseid jälgi jätma; натоптать пол ~ на полу põrandat mustaks tallama;
‣ что sisse tallama; натоптать дорожку teerada sisse tallama
‣ что, чем, без доп. mustaks ~ poriseks tallama, musti ~ poriseid jälgi jätma; натоптать пол ~ на полу põrandat mustaks tallama;
‣ что sisse tallama; натоптать дорожку teerada sisse tallama
нашлёпать 164a Г сов.
‣ кого-что, по чему kõnek. lakse jagama, laksakaid andma, laksima; нашлёпать по щекам vastu põski laksama;
‣ что, чем, на чём, без доп. madalk. mustaks ~ poriseks tallama, poriseid jälgi jätma;
‣ что, чего madalk. (mingit hulka) plaksuga peale lööma ~ panema; нашлёпать печатей templeid (peale) lööma ~ taguma
‣ кого-что, по чему kõnek. lakse jagama, laksakaid andma, laksima; нашлёпать по щекам vastu põski laksama;
‣ что, чем, на чём, без доп. madalk. mustaks ~ poriseks tallama, poriseid jälgi jätma;
‣ что, чего madalk. (mingit hulka) plaksuga peale lööma ~ panema; нашлёпать печатей templeid (peale) lööma ~ taguma
недолить 326 Г сов. → несов. недоливать что, чего täis valamata jätma, ettenähtust vähem (sisse) kallama ~ valama; в бак недолито три литра бензина paaki valati bensiini kolm liitrit vajalikust vähem
обдать 227 Г сов. → несов. обдавать кого-что чем
‣ üle valama ~ uhtma, peale kallama ~ puistama; обдать кипятком kuuma ~ keeva veega üle valama, волна обдала его с головы до ног laine uhtus ta pealaest jalatallani üle, обдать холодной водой külma veega uhtma, külma vett peale ~ kaela kallama, ель обдала его снегом kuusk puistas talle lund kaela, обдать грязью кого keda pori täis pritsima;
‣ hoovama, uhkama; запах цветов обдал меня mulle hoovas vastu lillelõhna, холод обдал его külm õhk haaras ta embusse ~ uhkas temast üle, уже в передней его обдало теплом juba esikus lõi talle soe õhk vastu, его взгляд обдал нас холодом ülek. tema pilgust õhkas külma, ta pilk oli külm ~ jäine;
‣ ülek. täitma, haarama; встреча с ним обдала меня радостью kohtumine temaga tegi mu meele rõõmsaks
‣ üle valama ~ uhtma, peale kallama ~ puistama; обдать кипятком kuuma ~ keeva veega üle valama, волна обдала его с головы до ног laine uhtus ta pealaest jalatallani üle, обдать холодной водой külma veega uhtma, külma vett peale ~ kaela kallama, ель обдала его снегом kuusk puistas talle lund kaela, обдать грязью кого keda pori täis pritsima;
‣ hoovama, uhkama; запах цветов обдал меня mulle hoovas vastu lillelõhna, холод обдал его külm õhk haaras ta embusse ~ uhkas temast üle, уже в передней его обдало теплом juba esikus lõi talle soe õhk vastu, его взгляд обдал нас холодом ülek. tema pilgust õhkas külma, ta pilk oli külm ~ jäine;
‣ ülek. täitma, haarama; встреча с ним обдала меня радостью kohtumine temaga tegi mu meele rõõmsaks
обкатить 316a Г сов. → несов. обкатывать
‣ кого-что вокруг чего mille ümber sõidutama;
‣ несов. также обкачивать кого-что, чем kõnek. üle ~ kaela kallama ~ valama, üle uhtma
‣ кого-что вокруг чего mille ümber sõidutama;
‣ несов. также обкачивать кого-что, чем kõnek. üle ~ kaela kallama ~ valama, üle uhtma
облить 327 (буд. вр. оболью, обольёшь...) Г сов. → несов. обливать кого-что, чем
‣ üle ~ peale ~ täis valama ~ kallama (ka ülek.), üle kastma; облить холодной водой külma veega üle valama, облить скатерть чернилами (laud)lina tinti täis ajama, снег блестел, облитый лунным сиянием lumi sätendas kuuvalgel, kuu valas valgust sätendavale lumele;
‣ ülek. liter. ümber olema, liibuma; рука, плотно облитая перчаткой tihedalt liibuvas kindas käsi;
‣ vaapama, glasuurima, glasuuriga katma;
◊ облить ~ обливать грязью ~ помоями кого kõnek. poriga pilduma ~ üle valama keda; облить ~ обливать презрением кого põlgust üles näitama kelle vastu, (pealaest jalatallani) põlglikult silmitsema keda
‣ üle ~ peale ~ täis valama ~ kallama (ka ülek.), üle kastma; облить холодной водой külma veega üle valama, облить скатерть чернилами (laud)lina tinti täis ajama, снег блестел, облитый лунным сиянием lumi sätendas kuuvalgel, kuu valas valgust sätendavale lumele;
‣ ülek. liter. ümber olema, liibuma; рука, плотно облитая перчаткой tihedalt liibuvas kindas käsi;
‣ vaapama, glasuurima, glasuuriga katma;
◊ облить ~ обливать грязью ~ помоями кого kõnek. poriga pilduma ~ üle valama keda; облить ~ обливать презрением кого põlgust üles näitama kelle vastu, (pealaest jalatallani) põlglikult silmitsema keda
облиться 327 (буд. вр. обольюсь, обольёшься...) Г сов. → несов. обливаться чем end üle valama ~ uhtma, endale peale valama ~ kallama; облиться холодной водой end külma veega üle valama ~ uhtma, город облился светом linn lõi tuledes särama;
◊ облиться ~ обливаться слезами kibedaid pisaraid valama, silmi peast nutma, pisaraisse uppuma; облиться ~ обливаться потом higist nõretama; сердце кровью обливается ~ облилось ~ обливалось чьё, у кого süda tilgub ~ tilkus verd
◊ облиться ~ обливаться слезами kibedaid pisaraid valama, silmi peast nutma, pisaraisse uppuma; облиться ~ обливаться потом higist nõretama; сердце кровью обливается ~ облилось ~ обливалось чьё, у кого süda tilgub ~ tilkus verd
обмять 261 (буд. вр. обомну, обомнёшь..., прош. вр. обмял...) Г сов. → несов. обминать kõnek.
‣ что kinni ~ kokku pressima ~ suruma ~ litsuma; обмять сено heina kokku pressima ~ sõtkuma ~ tallama;
‣ что pehmeks muljuma;
‣ что sisse kandma (riiete v. jalatsite kohta);
‣ кого ülek. madalk. muserdama
‣ что kinni ~ kokku pressima ~ suruma ~ litsuma; обмять сено heina kokku pressima ~ sõtkuma ~ tallama;
‣ что pehmeks muljuma;
‣ что sisse kandma (riiete v. jalatsite kohta);
‣ кого ülek. madalk. muserdama
обтоптать 204a Г сов. → несов. обтаптывать что, вокруг чего (ümberringi) ära tampima ~ tallama; обтоптать землю maad ~ mulda kõvaks tallama ~ kinni tampima
обшаркать 164a Г сов. → несов. обшаркивать что madalk. ära tallama, (käimisega) ära kulutama, räbalaks ~ mustaks kandma
обшарпать 164a Г сов. → несов. обшарпывать что madalk. (kandmisega) ära kulutama, räbalaks kandma, ära lörtsima ~ tallama ~ kriimustama
озарить 285a Г сов. → несов. озарять кого-что valgustama, valgust heitma, valgusega üle kallama, särama panema (ka ülek.); солнце озарило долину päikesevalgus ujutas oru üle, org oli äkki päikest täis, улыбка озарила лицо naeratus pani ta näo särama, его озарила блестящая мысль ta peas välgatas ~ sähvatas suurepärane mõte, ta pähe turgatas hiilgav mõte, вдруг его озарила догадка äkki ta taipas
окатить 316a Г сов. → несов. окачивать, kõnek. окатывать кого-что, чем üle ~ kaela kallama ~ valama, uhtma; окатить ребёнка водой last veega üle valama, окатить кого-что из ведра kellele-millele vett ämbrist peale valama ~ kaela kallama, окатить палубу laevatekki uhtma;
◊ окатить ~ облить холодной водой кого kõnek. kapatäit külma vett kaela kallama kellele, kelle kuumavat pead jahutama
◊ окатить ~ облить холодной водой кого kõnek. kapatäit külma vett kaela kallama kellele, kelle kuumavat pead jahutama
окатиться 316 Г сов. → несов. окачиваться, kõnek. окатываться чем, без доп. end üle valama ~ kallama, end uhtma
осиять 256a (страд. прич. прош. вр. осиянный, кр. ф. осиян, осияна, осияно, осияны) Г сов. что kõrgst. van. valgust kallama, valgustama; осиянный лунным светом kuuvalgesäras, kuuhelenduses, kuukiirguses
отдавить Г сов. → несов. отдавливать кому что ära ~ puruks tallama ~ sõtkuma, (valusasti) peale astuma; лошадь отдавила собаке лапу hobune sõtkus koeral käpa katki ~ haigeks, в толпе ему больно отдавили ногу talle astuti rahvamurrus valusasti jala peale
отливать I 169a Г несов. → сов. отлить
‣ что, чего (pisut, osa) ära ~ välja valama ~ kallama;
‣ что välja pumpama;
‣ 169b от чего, без доп. ära ~ tagasi voolama ~ valguma; кровь отливает от лица veri kaob näost, nägu läheb veretuks;
‣ что tehn. valama; отливать деталь detaili valama;
‣ кого-что, чем kõnek. (veega) üle valama ~ kallama, (veega üle piserdades) turgutama, toibutama
‣ что, чего (pisut, osa) ära ~ välja valama ~ kallama;
‣ что välja pumpama;
‣ 169b от чего, без доп. ära ~ tagasi voolama ~ valguma; кровь отливает от лица veri kaob näost, nägu läheb veretuks;
‣ что tehn. valama; отливать деталь detaili valama;
‣ кого-что, чем kõnek. (veega) üle valama ~ kallama, (veega üle piserdades) turgutama, toibutama
оттоптать 204a Г сов. → несов. оттаптывать что kõnek.
‣ (ära, mustaks) tallama; оттоптать кому ногу kellele valusasti jala peale astuma;
‣ valusaks käima ~ kõndima; я оттоптал себе ноги mul on jalad kõndimisest valusad ~ haiged
‣ (ära, mustaks) tallama; оттоптать кому ногу kellele valusasti jala peale astuma;
‣ valusaks käima ~ kõndima; я оттоптал себе ноги mul on jalad kõndimisest valusad ~ haiged
отшлёпать 164a Г сов. → несов. отшлёпывать
‣ кого-что kõnek. lakse andma; отшлёпать шалуна võrukaelale lakse andma;
‣ madalk. (porist) teed tallama, (teatud maad porisel teel) maha käima ~ kõmpima
‣ кого-что kõnek. lakse andma; отшлёпать шалуна võrukaelale lakse andma;
‣ madalk. (porist) teed tallama, (teatud maad porisel teel) maha käima ~ kõmpima
парализовать 172a Г сов. и несов. кого-что halvama (ka ülek.), paralüüsima, paralüseerima; ему парализовало ноги ta jalad halvati ära, ta jalad on halvatud, парализовать работу tööd halvama
переливать Г несов.
‣ 169a сов. перелить;
‣ 169b чем küütlema, helklema, veiklema, sillerdama; переливать всеми цветами радуги kõigis vikerkaarevärves küütlema;
◊ переливать ~ пересыпать из пустого в порожнее kõnek. (1) sõelaga vett kandma, tühja tuult tallama, (2) tühja lobisema, laterdama
‣ 169a сов. перелить;
‣ 169b чем küütlema, helklema, veiklema, sillerdama; переливать всеми цветами радуги kõigis vikerkaarevärves küütlema;
◊ переливать ~ пересыпать из пустого в порожнее kõnek. (1) sõelaga vett kandma, tühja tuult tallama, (2) tühja lobisema, laterdama
перелить 326 (кр. ф. страд. прич. прош. вр. перелита) Г сов. → несов. переливать
‣ что, из чего во что (ümber) kallama ~ valama; перелить молоко из бутылки в стаканы piima pudelist klaasidesse valama, перелить кровь med. vereülekannet tegema;
‣ что, чего kõnek. liiga palju ~ üle kallama ~ valama; перелить молока liiga palju piima valama;
‣ kõnek. üle (ääre) valguma ~ jooksma; вода перелила через край vesi voolas ~ valgus üle ääre;
‣ что, во что uuesti ~ ümber valama, uut valu tegema; перелить колокол kirikukella ümber valama
‣ что, из чего во что (ümber) kallama ~ valama; перелить молоко из бутылки в стаканы piima pudelist klaasidesse valama, перелить кровь med. vereülekannet tegema;
‣ что, чего kõnek. liiga palju ~ üle kallama ~ valama; перелить молока liiga palju piima valama;
‣ kõnek. üle (ääre) valguma ~ jooksma; вода перелила через край vesi voolas ~ valgus üle ääre;
‣ что, во что uuesti ~ ümber valama, uut valu tegema; перелить колокол kirikukella ümber valama
перемять 261 Г сов. → несов. переминать что kõnek.
‣ (kõike, paljut, täielikult) ära kortsutama ~ kägrutama; (kõike, paljut) maha tallama ~ puruks sõtkuma ~ litsuma; перемять траву rohtu ära tallama;
‣ (uuesti) pehmeks sõtkuma; перемять глину savi pehmitama ~ (pehmeks) sõtkuma
‣ (kõike, paljut, täielikult) ära kortsutama ~ kägrutama; (kõike, paljut) maha tallama ~ puruks sõtkuma ~ litsuma; перемять траву rohtu ära tallama;
‣ (uuesti) pehmeks sõtkuma; перемять глину savi pehmitama ~ (pehmeks) sõtkuma
пересыпать I 169a Г несов. → сов. пересыпать;
◊ пересыпать ~ переливать из пустого в порожнее kõnek. (1) sõelaga vett kandma, tühja tuult tallama, (2) tühja lobisema, laterdama
◊ пересыпать ~ переливать из пустого в порожнее kõnek. (1) sõelaga vett kandma, tühja tuult tallama, (2) tühja lobisema, laterdama
перетоптать 204а Г сов. → несов. перетаптывать что (kõike, paljut, täielikult) ära tallama ~ sõtkuma; кого (üksteise järel kõiki v. paljusid) jalge alla ~ surnuks tallama
перетянуть 339а Г сов. → несов. перетягивать
‣ что, куда (teise kohta) vedama ~ tõmbama; mer. haalama; перетянуть лодку по берегу paati (nööripidi) mööda kallast vedama, перетянуть баржу к мосту pargast silla juurde haalama;
‣ кого ülek. kõnek. üle meelitama; перетянуть на свою сторону enda poole üle meelitama;
‣ что ülevenitama, uuesti ~ liiga pingule tõmbama; перетянуть шины на колёсах rattarehve ülevenitama;
‣ что, чем (kõvasti) siduma ~ kokku tõmbama, (kinni) nöörima; перетянуть корзину верёвкой korvi nööriga siduma;
‣ (без 1 и 2 л.) что, без доп. üles kaaluma;
‣ кого-что kõnek. (köieveos vm.) peale jääma; кто кого перетянет? kes peale jääb?
‣ (sõites, lennates, minnes vaevaliselt) üle saama
‣ что, куда (teise kohta) vedama ~ tõmbama; mer. haalama; перетянуть лодку по берегу paati (nööripidi) mööda kallast vedama, перетянуть баржу к мосту pargast silla juurde haalama;
‣ кого ülek. kõnek. üle meelitama; перетянуть на свою сторону enda poole üle meelitama;
‣ что ülevenitama, uuesti ~ liiga pingule tõmbama; перетянуть шины на колёсах rattarehve ülevenitama;
‣ что, чем (kõvasti) siduma ~ kokku tõmbama, (kinni) nöörima; перетянуть корзину верёвкой korvi nööriga siduma;
‣ (без 1 и 2 л.) что, без доп. üles kaaluma;
‣ кого-что kõnek. (köieveos vm.) peale jääma; кто кого перетянет? kes peale jääb?
‣ (sõites, lennates, minnes vaevaliselt) üle saama
плеснуть 336b Г сов.
‣ однокр. к плескать 1. loksatama, laksatama; плеснуть хвостом по воде sabaga lupsu lööma (kala kohta);
‣ однокр. к плескать 2. что, чем korra pritsima; (maha) läigatama ~ loksatama;
‣ что, чего kõnek. veidi ~ solksu valama ~ kallama, solksama; плесни мне чаю kalla mulle veidi ~ üks tilk teed, плеснуть воды на руки solksu vett kätele valama, vett kätele solksama
‣ однокр. к плескать 1. loksatama, laksatama; плеснуть хвостом по воде sabaga lupsu lööma (kala kohta);
‣ однокр. к плескать 2. что, чем korra pritsima; (maha) läigatama ~ loksatama;
‣ что, чего kõnek. veidi ~ solksu valama ~ kallama, solksama; плесни мне чаю kalla mulle veidi ~ üks tilk teed, плеснуть воды на руки solksu vett kätele valama, vett kätele solksama
побаловать Г сов.
‣ 172a кого-что, чем kõnek. (veidi) hellitama ~ heameelt tegema;
‣ 172b чем, с чем, без доп. madalk. (veidi) hullama ~ vallatlema ~ mürama, koerust tegema
‣ 172a кого-что, чем kõnek. (veidi) hellitama ~ heameelt tegema;
‣ 172b чем, с чем, без доп. madalk. (veidi) hullama ~ vallatlema ~ mürama, koerust tegema
побаловаться 172 Г сов. kõnek.
‣ с кем, без доп. (veidi) hullama ~ vallatlema;
‣ чем mõnu tundma millest, end lõbustama; побаловаться чайком endale (mõnda) tassikest teed lubama, teel hea maitsta laskma
‣ с кем, без доп. (veidi) hullama ~ vallatlema;
‣ чем mõnu tundma millest, end lõbustama; побаловаться чайком endale (mõnda) tassikest teed lubama, teel hea maitsta laskma
побеситься 319 Г сов.
‣ kõnek. (lühikest v. mõnda aega) marus olema ~ raevutsema;
‣ ülek. madalk. (veidi aega) hullama ~ möllama ~ tembutama
‣ kõnek. (lühikest v. mõnda aega) marus olema ~ raevutsema;
‣ ülek. madalk. (veidi aega) hullama ~ möllama ~ tembutama
повозиться 315 Г сов.
‣ (mõnda aega) vähkrema;
‣ с кем-чем, без доп. (mõnda aega) askeldama ~ hullama;
‣ с кем-чем kõnek. (pisut) jändama ~ vaeva nägema
‣ (mõnda aega) vähkrema;
‣ с кем-чем, без доп. (mõnda aega) askeldama ~ hullama;
‣ с кем-чем kõnek. (pisut) jändama ~ vaeva nägema
подлить 327 (буд. вр. подолью, подольёшь..., прош. вр. подлил, подлитьа, подлитьо, подлитьи; страд. прич. подлитый) Г сов. → несов. подливать что, чего, во что, к чему juurde valama ~ kallama, (valades) lisama; что, подо что, чем alla valama (näit. mörti); подлить в бак бензина paaki bensiini lisama ~ juurde panema;
◊ подлить ~ подливать масла в огонь õli tulle valama
◊ подлить ~ подливать масла в огонь õli tulle valama
поднять 264 (прош. вр. поднял и поднял, подняло и подняло, подняли и подняли; страд. прич. прош. вр. поднятый, кр. ф. поднят, поднятьа, поднятьо, поднятьы; буд. вр. kõnek. подыму, подымешь...) Г сов. → несов. поднимать
‣ кого-что (üles, püsti, kõrgemale) tõstma (ka ülek.), kergitama, tõstatama; поднять руку ( на кого ka ülek.) kätt tõstma (ka kelle vastu), поднять руки käsi üles tõstma (ka ülek.), поднять с земли maast üles tõstma, поднять стул tooli üles ~ püsti tõstma, поднять воротник kraed üles tõstma, поднять телефонную трубку telefonitoru tõstma, поднять бокал за кого kelle terviseks klaasi tõstma, поднять глаза на кого kellele pilku tõstma, поднять брови kulme kergitama, поднять настроение tuju tõstma, поднять производительность труда tööviljakust tõstma ~ suurendama, поднять дисциплину korda tugevdama, поднять в общественном мнении ühiskonna silmis tõstma keda, поднять голос muus. kõrgemalt laulma, поднять цены hindu tõstma, поднять флаг lippu heiskama, поднять паруса purjesid üles tõmbama ~ heiskama, поднять якорь ankrut hiivama, поднять упавшего kukkunut üles aitama, поднять изголовье peaalust kergitama ~ ülespoole tõstma ~ kõrgemaks tegema, поднять пыль tolmu üles keerutama, поднять тревогу paanikat tegema, поднять шерсть karvu turri ajama, поднять петли на чулке sukasilmi üles võtma, поднять на дыбы (коня) (hobust) tagajalgadele ajama, поднять весь архив kogu arhiivi läbi vaatama ~ tuhnima, поднять на воздух õhkima, õhku laskma, поднять из пепла tuhast üles ehitama, поднять вопрос probleemi tõstatama;
‣ кого-что kõnek. (heale) järjele aitama, parandama; поднять хозяйство majapidamist edendama ~ paremale järjele viima;
‣ üles ajama ~ äratama; поднять с постели voodist üles ajama, поднять на заре koidu ajal üles äratama;
‣ кого jah. üles hirmutama, lendu ajama;
‣ кого-что, на что ülek. õhutama, üles kihutama; поднять на борьбу võitlusse kutsuma, võitlusele virgutama, поднять в атаку rünnakule viima, поднять народ на восстание rahvast ülestõusule kihutama,
‣ что üles kündma; поднять пар kesa kündma, поднять целину uudismaad kündma ~ üles harima;
‣ кого üles kasvatama, jalule aitama; поднять детей lapsi jalule aitama ~ üles kasvatama;
‣ что alustama, (tegema) hakkama; tekitama; algatama; поднять возню mürama ~ hullama hakkama, mürglit korraldama, поднять вопль halama ~ kisendama hakkama, kisa tõstma, поднять восстание üles tõusma, mässama hakkama, поднять крик kisa tõstma, собаки подняли лай koerad hakkasid haukuma, поднять суматоху segadust ~ tohuvabohu tekitama, kõiki jalule ~ ärevile ajama, поднять шумиху kõnek. kära tegema, поднять скандал skandaali tegema;
‣ что esile tõstma, rõhutama, ilmekamaks tegema; поднять карту kaarti ilmekamaks ~ näitlikumaks tegema (näit. värvides);
‣ что ülek. kõnek. hakkama ~ jagu saama; он поднимет это дело ta saab selle asjaga hakkama, see asi on talle jõudu mööda ~ jõukohane;
◊ поднять ~ поднимать голову pead tõstma; поднять ~ поднимать голос (1) endast märku andma, häält tegema, (2) против кого-чего, за кого-что, в защиту кого-чего häält tõstma, meelsust avaldama; поднять ~ поднимать ~ поставить ~ ставить на ноги кого (1) keda terveks arstima, keda (haigevoodist) jalule aitama, (2) kellel jalgu alla ~ kaelakandjaks saada aitama, keda jalule aitama, (3) keda jalule ajama, kellele jalgu alla tegema; поднять ~ поднимать на смех кого-что keda-mida naerualuseks tegema; поднять ~ поднимать нос kõnek. nina püsti ajama; поднять на щит liter. ülistama, taevani tõstma, kilbile tõstma
‣ кого-что (üles, püsti, kõrgemale) tõstma (ka ülek.), kergitama, tõstatama; поднять руку ( на кого ka ülek.) kätt tõstma (ka kelle vastu), поднять руки käsi üles tõstma (ka ülek.), поднять с земли maast üles tõstma, поднять стул tooli üles ~ püsti tõstma, поднять воротник kraed üles tõstma, поднять телефонную трубку telefonitoru tõstma, поднять бокал за кого kelle terviseks klaasi tõstma, поднять глаза на кого kellele pilku tõstma, поднять брови kulme kergitama, поднять настроение tuju tõstma, поднять производительность труда tööviljakust tõstma ~ suurendama, поднять дисциплину korda tugevdama, поднять в общественном мнении ühiskonna silmis tõstma keda, поднять голос muus. kõrgemalt laulma, поднять цены hindu tõstma, поднять флаг lippu heiskama, поднять паруса purjesid üles tõmbama ~ heiskama, поднять якорь ankrut hiivama, поднять упавшего kukkunut üles aitama, поднять изголовье peaalust kergitama ~ ülespoole tõstma ~ kõrgemaks tegema, поднять пыль tolmu üles keerutama, поднять тревогу paanikat tegema, поднять шерсть karvu turri ajama, поднять петли на чулке sukasilmi üles võtma, поднять на дыбы (коня) (hobust) tagajalgadele ajama, поднять весь архив kogu arhiivi läbi vaatama ~ tuhnima, поднять на воздух õhkima, õhku laskma, поднять из пепла tuhast üles ehitama, поднять вопрос probleemi tõstatama;
‣ кого-что kõnek. (heale) järjele aitama, parandama; поднять хозяйство majapidamist edendama ~ paremale järjele viima;
‣ üles ajama ~ äratama; поднять с постели voodist üles ajama, поднять на заре koidu ajal üles äratama;
‣ кого jah. üles hirmutama, lendu ajama;
‣ кого-что, на что ülek. õhutama, üles kihutama; поднять на борьбу võitlusse kutsuma, võitlusele virgutama, поднять в атаку rünnakule viima, поднять народ на восстание rahvast ülestõusule kihutama,
‣ что üles kündma; поднять пар kesa kündma, поднять целину uudismaad kündma ~ üles harima;
‣ кого üles kasvatama, jalule aitama; поднять детей lapsi jalule aitama ~ üles kasvatama;
‣ что alustama, (tegema) hakkama; tekitama; algatama; поднять возню mürama ~ hullama hakkama, mürglit korraldama, поднять вопль halama ~ kisendama hakkama, kisa tõstma, поднять восстание üles tõusma, mässama hakkama, поднять крик kisa tõstma, собаки подняли лай koerad hakkasid haukuma, поднять суматоху segadust ~ tohuvabohu tekitama, kõiki jalule ~ ärevile ajama, поднять шумиху kõnek. kära tegema, поднять скандал skandaali tegema;
‣ что esile tõstma, rõhutama, ilmekamaks tegema; поднять карту kaarti ilmekamaks ~ näitlikumaks tegema (näit. värvides);
‣ что ülek. kõnek. hakkama ~ jagu saama; он поднимет это дело ta saab selle asjaga hakkama, see asi on talle jõudu mööda ~ jõukohane;
◊ поднять ~ поднимать голову pead tõstma; поднять ~ поднимать голос (1) endast märku andma, häält tegema, (2) против кого-чего, за кого-что, в защиту кого-чего häält tõstma, meelsust avaldama; поднять ~ поднимать ~ поставить ~ ставить на ноги кого (1) keda terveks arstima, keda (haigevoodist) jalule aitama, (2) kellel jalgu alla ~ kaelakandjaks saada aitama, keda jalule aitama, (3) keda jalule ajama, kellele jalgu alla tegema; поднять ~ поднимать на смех кого-что keda-mida naerualuseks tegema; поднять ~ поднимать нос kõnek. nina püsti ajama; поднять на щит liter. ülistama, taevani tõstma, kilbile tõstma
подпустить 317 Г сов. → несов. подпускать
‣ кого-что, к кому-чему juurde ~ ligi ~ lähedale laskma (ka ülek.); подпустить зверя на расстояние выстрела jahilooma laskekaugusele tulla laskma, подпустить телёнка к корове vasikat lehma juurde laskma;
‣ что, чего, во что kõnek. van. lisama, juurde valama ~ kallama;
‣ кого kõnek. (ette) saatma (tagamõttega);
‣ что, чего ülek. kõnek. sekka pistma ~ poetama; подпустить шутку naljasõna jutu vahele pistma ~ poetama, подпустить колкость ~ шпильку teravalt ütlema, torkama, подпустить слезу madalk. pisarat poetama;
◊ не подпустить ~ не подпускать на пушечный выстрел кого, к кому-чему kõnek. ligilähedalegi mitte laskma keda kellele-millele, eemal hoidma keda kellest-millest
‣ кого-что, к кому-чему juurde ~ ligi ~ lähedale laskma (ka ülek.); подпустить зверя на расстояние выстрела jahilooma laskekaugusele tulla laskma, подпустить телёнка к корове vasikat lehma juurde laskma;
‣ что, чего, во что kõnek. van. lisama, juurde valama ~ kallama;
‣ кого kõnek. (ette) saatma (tagamõttega);
‣ что, чего ülek. kõnek. sekka pistma ~ poetama; подпустить шутку naljasõna jutu vahele pistma ~ poetama, подпустить колкость ~ шпильку teravalt ütlema, torkama, подпустить слезу madalk. pisarat poetama;
◊ не подпустить ~ не подпускать на пушечный выстрел кого, к кому-чему kõnek. ligilähedalegi mitte laskma keda kellele-millele, eemal hoidma keda kellest-millest
подурачиться 271 Г сов. с кем, без доп. kõnek. (mõnda aega) tembutama ~ janditama ~ hullama ~ tola mängima
полить I 327 Г сов. → несов. поливать кого-что, чем üle valama ~ kallama, kastma (ka ülek.); полить рыбу майонезом kala majoneesiga üle valama, полить цветы lilli kastma, полить из шланга voolikust kastma, полить землю своим потом ülek. maad oma higiga niisutama
полить II 327 Г сов. kallama ~ valama ~ voolama ~ jooksma hakkama; полил дождь vihma hakkas kallama ~ valama, из раны полила кровь veri purskas ~ purskus haavast
политься II 327 (прош. вр. полился, полилась, полилось и полилось, полились и полились) Г сов. (без 1 и 2 л.) kallama ~ valama ~ voolama ~ jooksma hakkama (ka ülek.); полился дождь algas (vihma)sadu, tuli (vihma)valing, vihma hakkas kallama ~ valama, слёзы полились без удержу pisarad hakkasid ojana voolama, полилась музыка muusika hakkas voogama, из крана полилась вода vesi hakkas kraanist jooksma
помять 261 Г сов.
‣ что kõnek. ära kortsutama ~ kägardama, kortsu ~ käkra ajama; помять платье kleiti ära kortsutama, kleiti kortsu istuma ~ ajama;
‣ кого-что, чем, кому (mõnda aega) muljuma, mudima, sõtkuma, tallama; pigistama; ему помяли крылышки ta tiivad said muljuda, помять траву rohtu ära tallama;
◊ помять бока ~ рёбра кому madalk. kere peale ~ keretäit andma kellele
‣ что kõnek. ära kortsutama ~ kägardama, kortsu ~ käkra ajama; помять платье kleiti ära kortsutama, kleiti kortsu istuma ~ ajama;
‣ кого-что, чем, кому (mõnda aega) muljuma, mudima, sõtkuma, tallama; pigistama; ему помяли крылышки ta tiivad said muljuda, помять траву rohtu ära tallama;
◊ помять бока ~ рёбра кому madalk. kere peale ~ keretäit andma kellele
попирать 169a Г несов. → сов. попрать кого-что liter. jalge alla tallama (ka ülek.); попирать права õigusi jalge alla tallama
порожний 121 П kõnek. tühi(-); vaba; порожний пробег tühisõit, порожний ящик tühi kast, порожний стул van. vaba tool;
◊ переливать из пустого в порожнее kõnek. (1) tühje sõnu tegema, tühja-tähja rääkima, (2) tühja tuult tallama, sõelaga vett kandma, tühja tööd tegema
◊ переливать из пустого в порожнее kõnek. (1) tühje sõnu tegema, tühja-tähja rääkima, (2) tühja tuult tallama, sõelaga vett kandma, tühja tööd tegema
посетовать 171b Г сов. на кого-что, о ком-чём (veidi) kurtma ~ halama ~ halisema mille üle; vrd. сетовать
поскулить 285b Г сов.
‣ kõnek. (mõnda aega) niutsuma ~ kiunuma; собака поскулила koer niutsus väheke aega;
‣ madalk. (mõnda aega) halisema ~ virisema ~ halama
‣ kõnek. (mõnda aega) niutsuma ~ kiunuma; собака поскулила koer niutsus väheke aega;
‣ madalk. (mõnda aega) halisema ~ virisema ~ halama
потоптать 204a Г сов.
‣ кого-что (kõike, palju) ära ~ maha tallama ~ sõtkuma, surnuks tallama;
‣ что kõnek. (mõnda aega) tallama ~ sõtkuma
‣ кого-что (kõike, palju) ära ~ maha tallama ~ sõtkuma, surnuks tallama;
‣ что kõnek. (mõnda aega) tallama ~ sõtkuma
пошаливать 168b Г несов. kõnek. (aeg-ajalt, veidi) hullama ~ vallatlema ~ vigureid tegema ~ tembutama (ka ülek.); сердце пошаливает süda vahel tembutab, в лесу пошаливают metsas olla röövleid (kohatud)
пошалить 285b Г сов. kõnek. (mõnda aega) hullama, vallatusi ~ vigureid tegema, vallatlema, tembutama; пошалили -- и хватит aitab (nüüd) juba hullamisest
примять 261 Г сов. → несов. приминать что
‣ (pooleldi) maha tallama ~ sõtkuma ~ muljuma; примять траву rohtu maha tallama;
‣ (veidi) kortsutama ~ kortsu ajama; примять постель voodit ~ aset kortsu ~ lohku istuma ~ lesima
‣ (pooleldi) maha tallama ~ sõtkuma ~ muljuma; примять траву rohtu maha tallama;
‣ (veidi) kortsutama ~ kortsu ajama; примять постель voodit ~ aset kortsu ~ lohku istuma ~ lesima
припустить 317 Г сов. → несов. припускать
‣ кого-что, к кому-чему madalk. juurde ~ ligi laskma; põll. emalooma juurde ~ imema laskma;
‣ кого, без доп. kõnek. kiiremini minema sundima; припустить коня hobust jooksule sundima;
‣ (без страд. прич.) kõnek. sammu lisama;
‣ kõnek. tugevnema; дождь припустил как из ведра vihma hakkas ladinal sadama ~ nagu oavarrest kallama;
‣ что, без доп. juurde ~ järele laskma ~ andma; припустить на швы õmblusvaru jätma ~ juurde andma;
‣ (kergelt) läbi keetma, kupatama
‣ кого-что, к кому-чему madalk. juurde ~ ligi laskma; põll. emalooma juurde ~ imema laskma;
‣ кого, без доп. kõnek. kiiremini minema sundima; припустить коня hobust jooksule sundima;
‣ (без страд. прич.) kõnek. sammu lisama;
‣ kõnek. tugevnema; дождь припустил как из ведра vihma hakkas ladinal sadama ~ nagu oavarrest kallama;
‣ что, без доп. juurde ~ järele laskma ~ andma; припустить на швы õmblusvaru jätma ~ juurde andma;
‣ (kergelt) läbi keetma, kupatama
пристать 223 Г сов. → несов. приставать
‣ к кому-чему, без доп. külge jääma ~ hakkama; к одежде пристала грязь pori on riiete külge jäänud, грипп не пристал к нему kõnek. gripp ei hakanud talle külge;
‣ к кому, с чем kõnek. tüütama hakkama; end külge kleepima; пристать к кому с вопросами keda küsimustega tüütama, пристать к прохожему möödujat tülitama;
‣ к кому-чему kõnek. seltsima hakkama, kampa ~ kilda lööma; к нам пристала чужая собака võõras koer tuli meile järele ~ hakkas meie sabas ~ meil kaasas käima;
‣ к чему, без доп. randuma; mer. parda äärde haalama; пароход пристал к пристани laev sildus ~ randus;
‣ (без несов., без 1 и 2 л.) кому, к кому, обычно с отриц. kõnek. sobima, kõlbama, sünnis olema; не пристало ему так говорить tal ei sobi nii rääkida;
◊ пристать ~ приставать как банный лист к кому madalk. halv. kellele nagu uni peale käima, viimane tüütus olema; пристать ~ приставать с ножом к горлу к кому kõnek. mitte hingerahu andma, kaela peale käima, visalt ~ tüütuseni peale käima
‣ к кому-чему, без доп. külge jääma ~ hakkama; к одежде пристала грязь pori on riiete külge jäänud, грипп не пристал к нему kõnek. gripp ei hakanud talle külge;
‣ к кому, с чем kõnek. tüütama hakkama; end külge kleepima; пристать к кому с вопросами keda küsimustega tüütama, пристать к прохожему möödujat tülitama;
‣ к кому-чему kõnek. seltsima hakkama, kampa ~ kilda lööma; к нам пристала чужая собака võõras koer tuli meile järele ~ hakkas meie sabas ~ meil kaasas käima;
‣ к чему, без доп. randuma; mer. parda äärde haalama; пароход пристал к пристани laev sildus ~ randus;
‣ (без несов., без 1 и 2 л.) кому, к кому, обычно с отриц. kõnek. sobima, kõlbama, sünnis olema; не пристало ему так говорить tal ei sobi nii rääkida;
◊ пристать ~ приставать как банный лист к кому madalk. halv. kellele nagu uni peale käima, viimane tüütus olema; пристать ~ приставать с ножом к горлу к кому kõnek. mitte hingerahu andma, kaela peale käima, visalt ~ tüütuseni peale käima
притоптать 204a Г сов. → несов. притаптывать что, чем (pooleldi) ära ~ maha tallama ~ sõtkuma; притоптать траву rohtu maha tallama, притоптать землю maad ära ~ kõvaks tallama
причитать 165b Г несов. по ком, без доп. nutulaulu laulma, halama, kaebama, folkl. ka itkema; причитать по покойнику surnut itkema ~ taga nutma
про- приставка I verbiliitena väljendab
‣ liikumist: millest läbi, läbi mille; проплыть 100 метров läbima 100 meetrit, проехать через деревню külast läbi ~ läbi küla sõitma, проскочить läbi lipsama, протекать läbi voolama, просеять läbi sõeluma, проталкиваться läbi trügima;
‣ läbistavat tegevust: läbi, sisse; прогрызть läbi ~ auklikuks närima, прострелить läbi laskma, проткнуть läbi ~ auku sisse torkama, протоптать (rada) sisse tallama;
‣ suundumist: mööda; промелькнуть mööda vilksatama, проехать станцию jaamast mööda sõitma;
‣ lõpuleviidud v. ammendatud tegevust: läbi, ära; проанализировать (läbi) analüüsima, analüüsi tegema, просмотреть läbi vaatama, прозвенел звонок kell on (ära) helisenud;
‣ pidevat tegevust kindla ajavahemiku kestel: läbi, otsa; просидеть всю ночь возле больного öö läbi ~ öö otsa haige juures olema ~ istuma, проработать три дня kolm päeva tööd tegema, проболеть весь месяц terve kuu haige olema, проспать до вечера õhtuni välja ~ kuni õhtuni magama, прогулять два часа kaks tundi jalutama, промучиться два часа kaks tundi järjest piinlema;
‣ objekti täielikult haaravat tegevust: läbi; прогреть läbi soojendama, проварить läbi keetma, просолить küllaldaselt ~ hästi (läbi) soolama;
‣ ühekordset tegevust; дверь провизжала uks krääksatas, прорычать möiratama;
‣ kaotuse v. kahjuga seotud tegevust: maha, läbi; проиграть maha mängima, mängus kaotama, промотать деньги kõnek. raha läbi lööma, прозевать kõnek. (head juhust) mööda laskma, проспорить kihlvedu kaotama;
‣ (ся-verbide puhul) tegevuse lõpuleviimist v lühiajalisust; прокашляться kurku puhtaks köhima, прогуляться väikest jalutuskäiku tegema, pisut jalutama;
‣ (ся-verbide puhul) tegevuses eksimist: проговориться välja lobisema, проштрафиться pahandust tegema; II nimisõnaliitena väljendab mingi omaduse osalist olemasolu; прожелть (paigutine) kollendus, с прожелтью kollakas, просинь (tükatine) sinendus, sinerdus, sinakas helk, с просинью sinakas, sinendav, sinerdav, в волосах проседь juustes on (juba) halli; III nimi- ja omadussõnaliitena: -pooldaja, -sõbralik, -meelne; профашист fašismipooldaja, fašismi soodustaja, профашистский fašismimeelne, fašismi pooldav
‣ liikumist: millest läbi, läbi mille; проплыть 100 метров läbima 100 meetrit, проехать через деревню külast läbi ~ läbi küla sõitma, проскочить läbi lipsama, протекать läbi voolama, просеять läbi sõeluma, проталкиваться läbi trügima;
‣ läbistavat tegevust: läbi, sisse; прогрызть läbi ~ auklikuks närima, прострелить läbi laskma, проткнуть läbi ~ auku sisse torkama, протоптать (rada) sisse tallama;
‣ suundumist: mööda; промелькнуть mööda vilksatama, проехать станцию jaamast mööda sõitma;
‣ lõpuleviidud v. ammendatud tegevust: läbi, ära; проанализировать (läbi) analüüsima, analüüsi tegema, просмотреть läbi vaatama, прозвенел звонок kell on (ära) helisenud;
‣ pidevat tegevust kindla ajavahemiku kestel: läbi, otsa; просидеть всю ночь возле больного öö läbi ~ öö otsa haige juures olema ~ istuma, проработать три дня kolm päeva tööd tegema, проболеть весь месяц terve kuu haige olema, проспать до вечера õhtuni välja ~ kuni õhtuni magama, прогулять два часа kaks tundi jalutama, промучиться два часа kaks tundi järjest piinlema;
‣ objekti täielikult haaravat tegevust: läbi; прогреть läbi soojendama, проварить läbi keetma, просолить küllaldaselt ~ hästi (läbi) soolama;
‣ ühekordset tegevust; дверь провизжала uks krääksatas, прорычать möiratama;
‣ kaotuse v. kahjuga seotud tegevust: maha, läbi; проиграть maha mängima, mängus kaotama, промотать деньги kõnek. raha läbi lööma, прозевать kõnek. (head juhust) mööda laskma, проспорить kihlvedu kaotama;
‣ (ся-verbide puhul) tegevuse lõpuleviimist v lühiajalisust; прокашляться kurku puhtaks köhima, прогуляться väikest jalutuskäiku tegema, pisut jalutama;
‣ (ся-verbide puhul) tegevuses eksimist: проговориться välja lobisema, проштрафиться pahandust tegema; II nimisõnaliitena väljendab mingi omaduse osalist olemasolu; прожелть (paigutine) kollendus, с прожелтью kollakas, просинь (tükatine) sinendus, sinerdus, sinakas helk, с просинью sinakas, sinendav, sinerdav, в волосах проседь juustes on (juba) halli; III nimi- ja omadussõnaliitena: -pooldaja, -sõbralik, -meelne; профашист fašismipooldaja, fašismi soodustaja, профашистский fašismimeelne, fašismi pooldav
провозиться 313 Г сов. kõnek.
‣ с кем-чем, над чем (teatud aeg v. ajani) tegelema, askeldama, jändama; провозиться с больным весь день haigega kogu päeva tegelema;
‣ с кем (teatud aeg) hullama ~ vallatlema ~ vallatusi tegema
‣ с кем-чем, над чем (teatud aeg v. ajani) tegelema, askeldama, jändama; провозиться с больным весь день haigega kogu päeva tegelema;
‣ с кем (teatud aeg) hullama ~ vallatlema ~ vallatusi tegema
пролить 327 Г сов. → несов. проливать
‣ что maha valama ~ kallama ~ ajama; пролить воду на пол vett maha ajama;
‣ (без несов.; без страд. прич. прош. вр.) kõnek. maha sadama; пролил дождь tuli vihma, vihmasadu läks ~ kohises kust üle;
◊ пролить слезу pisarat poetama; пролить ~ проливать бальзам на что palsamit valama ~ palsamiks olema millele; пролить ~ проливать кровь чью liter. kelle verd valama; пролить ~ проливать (свою) кровь за кого-что liter. (oma) verd valama kelle-mille eest v nimel; пролить ~ проливать свет на что valgust heitma millele
‣ что maha valama ~ kallama ~ ajama; пролить воду на пол vett maha ajama;
‣ (без несов.; без страд. прич. прош. вр.) kõnek. maha sadama; пролил дождь tuli vihma, vihmasadu läks ~ kohises kust üle;
◊ пролить слезу pisarat poetama; пролить ~ проливать бальзам на что palsamit valama ~ palsamiks olema millele; пролить ~ проливать кровь чью liter. kelle verd valama; пролить ~ проливать (свою) кровь за кого-что liter. (oma) verd valama kelle-mille eest v nimel; пролить ~ проливать свет на что valgust heitma millele
протоптать 204a Г сов. → несов. протаптывать что
‣ sisse tallama; протоптать тропинку teerada sisse tallama;
‣ kõnek. ära tallama; katki ~ läbi tallama, tallamisega läbi kulutama; протоптать подошвы taldu läbi kulutama
‣ sisse tallama; протоптать тропинку teerada sisse tallama;
‣ kõnek. ära tallama; katki ~ läbi tallama, tallamisega läbi kulutama; протоптать подошвы taldu läbi kulutama
проторить 285a Г сов. → несов. проторять что sisse tallama (ka ülek.) ~ sõitma; проторить путь в науку teaduses teerajajaks olema
пустой 120 П (кр. ф. пуст, пуста, пусто, пусты и пусты)
‣ tühi; пустой зал tühi saal, пустая бочка tühi vaat, пустой чемодан tühi kohver, пустой карман tühi tasku (ka ülek.), на пустой желудок tühja kõhu peale, пустые щи lihata ~ rasvata (hapu)kapsasupp (ka paastutoiduna), пустой шар õõnes kera, пустая порода mäend. aheraine, пустой урок kõnek. vaba tund, пустой чай kõnek. paljas tee (suhkruta, piimata);
‣ ülek. tühine, tühi, paljas, asjatu, tarbetu; пустой человек tühine inimene, пустая царапина tühine kriimustus, пустые идеи tühised ideed, пустые надежды asjatu ~ tühi lootus, пустые слова tühjad ~ paljad sõnad, пустой разговор tühi loba, пустые слухи paljas kuulujutt, пустая трата времени tühi ~ paljas ajaraiskamine, пустой взгляд tühi pilk, пустой номер kõnek. asjatu ~ tühi vaev ~ ettevõtmine, пустые страхи tühi ~ asjatu hirm ~ kartus;
‣ П → С пустое с. неод. (без мн. ч.) tühiasi; mõttetus; полно тебе говорить пустое aitab juba mõttetuste rääkimisest;
‣ предик. (on) tühiasi; это пустое see on tühiasi;
◊ пустая голова kõnek. halv. kõlupea; пустое место tühi koht (inimese kohta); переливать из пустого в порожнее (1) tühja tuult tallama, sõelaga vett kandma, (2) tühje sõnu tegema; с пустыми руками tühjade kätega
‣ tühi; пустой зал tühi saal, пустая бочка tühi vaat, пустой чемодан tühi kohver, пустой карман tühi tasku (ka ülek.), на пустой желудок tühja kõhu peale, пустые щи lihata ~ rasvata (hapu)kapsasupp (ka paastutoiduna), пустой шар õõnes kera, пустая порода mäend. aheraine, пустой урок kõnek. vaba tund, пустой чай kõnek. paljas tee (suhkruta, piimata);
‣ ülek. tühine, tühi, paljas, asjatu, tarbetu; пустой человек tühine inimene, пустая царапина tühine kriimustus, пустые идеи tühised ideed, пустые надежды asjatu ~ tühi lootus, пустые слова tühjad ~ paljad sõnad, пустой разговор tühi loba, пустые слухи paljas kuulujutt, пустая трата времени tühi ~ paljas ajaraiskamine, пустой взгляд tühi pilk, пустой номер kõnek. asjatu ~ tühi vaev ~ ettevõtmine, пустые страхи tühi ~ asjatu hirm ~ kartus;
‣ П → С пустое с. неод. (без мн. ч.) tühiasi; mõttetus; полно тебе говорить пустое aitab juba mõttetuste rääkimisest;
‣ предик. (on) tühiasi; это пустое see on tühiasi;
◊ пустая голова kõnek. halv. kõlupea; пустое место tühi koht (inimese kohta); переливать из пустого в порожнее (1) tühja tuult tallama, sõelaga vett kandma, (2) tühje sõnu tegema; с пустыми руками tühjade kätega
раз-, разо-, разъ-, рас- приставка I verbiliitena väljendab
‣ purustamist, lõhkumist katki, lõhki, puruks, peeneks, pihuks; разбить katki ~ puruks tegema, ära lõhkuma, lõhki lööma, разгрызть katki närima, разорвать lõhki rebima ~ käristama, раскрошить peeneks ~ tükkideks ~ pihuks tegema, pudiks poetama, raasutama;
‣ laialipaigutamist, laialijaotamist, laialisuundumist laiali; разбросать laiali loopima ~ pilduma ~ laotama, раздать laiali jagama, разлить laiali kallama ~ valama, villima, рассылать laiali saatma, разбежаться laiali jooksma;
‣ meelemuutust, tegevuse lakkamist ümber, üles; раздумать ümber mõtlema, meelt muutma, раззнакомиться tutvust üles ütlema ~ lõpetama, разлюбить armastamast lakkama;
‣ kõrvaldamist, eraldamist, lahtivõtmist de-, des-, lahti; разминировать demineerima, miine kõrvaldama miinidest puhastama, размагнитить demagneetima, magneetumusest vabastama, разоружить desarmeerima, relvitustama, relvi ära võtma, разбинтовать sidet lahti võtma, lahti siduma, раздеваться lahti riietuma, распрягать rakkest lahti võtma, lahti rakendama, расстегнуть lahti nööpima, разъединить koost ~ ühendusest lahti võtma ~ lahutama;
‣ muutumist saama, minema; разбогатеть rikkaks saama ~ minema, rikastuma, размягчиться pehmenema, pehmuma, pehmeks minema;
‣ tegevuse intensiivsust; разглядывать pingsalt uurima, разобидеть rängalt solvama, расцеловать tugevasti suudlema, разукрасить ilustama, расхвалить üles kiitma;
‣ (ся -verbidega) liialeminekut; разбаловаться ülemeelikuks minema (laste kohta), разовраться valetamisega liiale minema ~ mõõtu kaotama, разолгаться hullupööra valetama hakkama, расплясаться tantsuhoogu sattuma; II adjektiiviliitena väljendab omaduse kõrgeimat astet üli-, hull-, väga, ülimalt jt.; развесёлый ülilõbus, разудалый hulljulge, разлюбезный väga ~ ülimalt armastusväärne
‣ purustamist, lõhkumist katki, lõhki, puruks, peeneks, pihuks; разбить katki ~ puruks tegema, ära lõhkuma, lõhki lööma, разгрызть katki närima, разорвать lõhki rebima ~ käristama, раскрошить peeneks ~ tükkideks ~ pihuks tegema, pudiks poetama, raasutama;
‣ laialipaigutamist, laialijaotamist, laialisuundumist laiali; разбросать laiali loopima ~ pilduma ~ laotama, раздать laiali jagama, разлить laiali kallama ~ valama, villima, рассылать laiali saatma, разбежаться laiali jooksma;
‣ meelemuutust, tegevuse lakkamist ümber, üles; раздумать ümber mõtlema, meelt muutma, раззнакомиться tutvust üles ütlema ~ lõpetama, разлюбить armastamast lakkama;
‣ kõrvaldamist, eraldamist, lahtivõtmist de-, des-, lahti; разминировать demineerima, miine kõrvaldama miinidest puhastama, размагнитить demagneetima, magneetumusest vabastama, разоружить desarmeerima, relvitustama, relvi ära võtma, разбинтовать sidet lahti võtma, lahti siduma, раздеваться lahti riietuma, распрягать rakkest lahti võtma, lahti rakendama, расстегнуть lahti nööpima, разъединить koost ~ ühendusest lahti võtma ~ lahutama;
‣ muutumist saama, minema; разбогатеть rikkaks saama ~ minema, rikastuma, размягчиться pehmenema, pehmuma, pehmeks minema;
‣ tegevuse intensiivsust; разглядывать pingsalt uurima, разобидеть rängalt solvama, расцеловать tugevasti suudlema, разукрасить ilustama, расхвалить üles kiitma;
‣ (ся -verbidega) liialeminekut; разбаловаться ülemeelikuks minema (laste kohta), разовраться valetamisega liiale minema ~ mõõtu kaotama, разолгаться hullupööra valetama hakkama, расплясаться tantsuhoogu sattuma; II adjektiiviliitena väljendab omaduse kõrgeimat astet üli-, hull-, väga, ülimalt jt.; развесёлый ülilõbus, разудалый hulljulge, разлюбезный väga ~ ülimalt armastusväärne
разбаловаться 172 Г сов.
‣ kõnek. (ülemäära) vallatuks ~ ülemeelikuks ~ üleannetuks minema, hullama kukkuma;
‣ madalk. raisku ~ hukka ~ ülekäte minema
‣ kõnek. (ülemäära) vallatuks ~ ülemeelikuks ~ üleannetuks minema, hullama kukkuma;
‣ madalk. raisku ~ hukka ~ ülekäte minema
разбить 325 (буд. вр. разобью, разобьёшь, разобьёт) Г сов. → несов. разбивать
‣ кого-что katki ~ puruks ~ lõhki lööma, ära lõhkuma, purustama (ka ülek.); разбить посуду nõusid ära lõhkuma, разбиь вдребезги kildudeks lööma ~ lõhkuma, разбить себе колено endal põlve katki kukkuma, разбить нос nina veriseks lööma, разбить дорогу kõnek. teed ära lõhkuma, разбить врага vaenlast puruks lööma ~ purustama, разбить жизнь elu purustama ~ nurja ajama, разбить надежду lootust purustama, разбить кого в споре ülek. keda vaidluses võitma, kellele vaidluses peale jääma, разбить неверие ülek. umbusku hajutama;
‣ что, на что jaotama, jagama; пополнение разбили по ротам täiendus jaotati roodude vahel, берег реки разбили на дачные участки jõekallas jaotati ~ jagati suvilakruntideks;
‣ что rajama; разбить сад aeda rajama, разбить палатку telki üles panema, разбить лагерь laagrisse jääma, laagrit üles lööma;
‣ кого-что halvama; дед разбит параличом vanaisa on halvatud, паралич разбил ноги jalad on halvatud ~ halvati ära (kõnek.);
‣ что ehit. maha märkima, tikutama; разбить план здания hoonet maha märkima, разбить на плазе märkimispõrandale kandma;
‣ что trük. harvendama; разбить строки в наборе laoridu harvendama;
‣ что nahat. (karusnahka) venitama; nahka müdima (trumlis kloppima);
‣ что kõnek. (raha) lahti vahetama, peeneks tegema; разбить десять рублей kümme rubla peeneks tegema ~ lahti vahetama;
◊ разбить лёд между кем jääd sulatama kelle vahel; разбить наголову кого keda pihuks ja põrmuks lööma ~ tegema
‣ кого-что katki ~ puruks ~ lõhki lööma, ära lõhkuma, purustama (ka ülek.); разбить посуду nõusid ära lõhkuma, разбиь вдребезги kildudeks lööma ~ lõhkuma, разбить себе колено endal põlve katki kukkuma, разбить нос nina veriseks lööma, разбить дорогу kõnek. teed ära lõhkuma, разбить врага vaenlast puruks lööma ~ purustama, разбить жизнь elu purustama ~ nurja ajama, разбить надежду lootust purustama, разбить кого в споре ülek. keda vaidluses võitma, kellele vaidluses peale jääma, разбить неверие ülek. umbusku hajutama;
‣ что, на что jaotama, jagama; пополнение разбили по ротам täiendus jaotati roodude vahel, берег реки разбили на дачные участки jõekallas jaotati ~ jagati suvilakruntideks;
‣ что rajama; разбить сад aeda rajama, разбить палатку telki üles panema, разбить лагерь laagrisse jääma, laagrit üles lööma;
‣ кого-что halvama; дед разбит параличом vanaisa on halvatud, паралич разбил ноги jalad on halvatud ~ halvati ära (kõnek.);
‣ что ehit. maha märkima, tikutama; разбить план здания hoonet maha märkima, разбить на плазе märkimispõrandale kandma;
‣ что trük. harvendama; разбить строки в наборе laoridu harvendama;
‣ что nahat. (karusnahka) venitama; nahka müdima (trumlis kloppima);
‣ что kõnek. (raha) lahti vahetama, peeneks tegema; разбить десять рублей kümme rubla peeneks tegema ~ lahti vahetama;
◊ разбить лёд между кем jääd sulatama kelle vahel; разбить наголову кого keda pihuks ja põrmuks lööma ~ tegema
развозиться 313 Г сов. kõnek.
‣ hullama ~ möllama ~ mürama hakkama; дети развозились lapsed hakkasid möllama;
‣ sahmima, sahmerdama, askeldama
‣ hullama ~ möllama ~ mürama hakkama; дети развозились lapsed hakkasid möllama;
‣ sahmima, sahmerdama, askeldama
разлить 326 (буд. вр. разолью, разольёшь, разольёт, кр. ф. страд. прич. прош. вр. разлита) Г сов. → несов. разливать что
‣ maha ~ ümber ajama; разлить вино на скатерть veini laudlinale ajama, разлить чернильницу tindipotti ümber ajama;
‣ laiali valama ~ kallama, villima, täitma; разлить чай в стаканы teed klaasidesse valama, разлить вино по бутылкам veini villima;
‣ (без 1 и 2 л.) ülek. levitama, laotama, kallama; разлить запах lõhna levitama, разлить свет valgust kallama, всюду разлит покой kõikjal valitseb rahu;
‣ kõnek. veega lahutama, vett vahele viskama;
◊ водой не разлить ~ не разольёшь кого kõnek. (lahutamatud) nagu sukk ja saabas, nagu kokku laulatatud
‣ maha ~ ümber ajama; разлить вино на скатерть veini laudlinale ajama, разлить чернильницу tindipotti ümber ajama;
‣ laiali valama ~ kallama, villima, täitma; разлить чай в стаканы teed klaasidesse valama, разлить вино по бутылкам veini villima;
‣ (без 1 и 2 л.) ülek. levitama, laotama, kallama; разлить запах lõhna levitama, разлить свет valgust kallama, всюду разлит покой kõikjal valitseb rahu;
‣ kõnek. veega lahutama, vett vahele viskama;
◊ водой не разлить ~ не разольёшь кого kõnek. (lahutamatud) nagu sukk ja saabas, nagu kokku laulatatud
разносить I 319a Г сов. → несов. разнашивать что (jalatseid vm.) sisse kandma; viltu ~ lääpa tallama, vormist välja ajama; разносить туфли kingi sisse kandma
разойтись 372 Г сов. → несов. расходиться II
‣ с кем-чем, в чём lahku ~ laiali minema; kaduma; публика разошлась publik läks laiali, гости разошлись поздно külalised lahkusid ~ läksid laiali hilja, тучи разошлись pilved läksid laiali, туман разошёлся udu hajus, разойтись с женой naisest lahku minema, слова с делом не разошлись teod ei läinud sõnadest lahku, наши точки зрения разошлись meie seisukohad läksid lahku, дорога разошлась на две tee hargnes kaheks, разойдись! rivitult!, опухоль постепенно разошлась paistetus kadus pikkamööda, морщины разошлись kortsud silenesid ~ kadusid, швы разошлись õmblused vajusid ~ hargnesid laiali, щель разошлась pragu läks laiemaks, складки разошлись voldid vajusid välja, деньги разошлись raha kulus ära ~ kulus käest, письма разошлись в пути kirjad läksid teel ristamisi ~ teineteisest lahku, в темноте мы разошлись pimedas läksime üksteisest mööda ~ üksteist nägemata lahku, pimedas kadusime üksteisel käest;
‣ levima; слухи разошлись по городу linnas levisid kuuldused, румянец разошёлся по всему лицу puna levis üle kogu näo;
‣ müübima, läbi müüdama; книга быстро разошлась raamat müübis kiiresti ~ müüdi kiiresti läbi;
‣ ülek. ära sulama ~ lahustuma; сахар разошёлся в чае suhkur sulas tee sees ära, масло разошлось в каше või sulas pudru sees ära;
‣ kõnek. hoogu sisse saama; hoogu sattuma; поезд разошёлся под уклон rong sai kallakul hoo sisse, танцор разошёлся tantsija sattus ~ läks hoogu, дождь разошёлся vihma hakkas kallama ~ kõvasti sadama;
‣ (üksteist riivamata) mööduma; на узкой тропинке трудно разойтись kitsal rajal on raske üksteist riivamata mööduda
‣ с кем-чем, в чём lahku ~ laiali minema; kaduma; публика разошлась publik läks laiali, гости разошлись поздно külalised lahkusid ~ läksid laiali hilja, тучи разошлись pilved läksid laiali, туман разошёлся udu hajus, разойтись с женой naisest lahku minema, слова с делом не разошлись teod ei läinud sõnadest lahku, наши точки зрения разошлись meie seisukohad läksid lahku, дорога разошлась на две tee hargnes kaheks, разойдись! rivitult!, опухоль постепенно разошлась paistetus kadus pikkamööda, морщины разошлись kortsud silenesid ~ kadusid, швы разошлись õmblused vajusid ~ hargnesid laiali, щель разошлась pragu läks laiemaks, складки разошлись voldid vajusid välja, деньги разошлись raha kulus ära ~ kulus käest, письма разошлись в пути kirjad läksid teel ristamisi ~ teineteisest lahku, в темноте мы разошлись pimedas läksime üksteisest mööda ~ üksteist nägemata lahku, pimedas kadusime üksteisel käest;
‣ levima; слухи разошлись по городу linnas levisid kuuldused, румянец разошёлся по всему лицу puna levis üle kogu näo;
‣ müübima, läbi müüdama; книга быстро разошлась raamat müübis kiiresti ~ müüdi kiiresti läbi;
‣ ülek. ära sulama ~ lahustuma; сахар разошёлся в чае suhkur sulas tee sees ära, масло разошлось в каше või sulas pudru sees ära;
‣ kõnek. hoogu sisse saama; hoogu sattuma; поезд разошёлся под уклон rong sai kallakul hoo sisse, танцор разошёлся tantsija sattus ~ läks hoogu, дождь разошёлся vihma hakkas kallama ~ kõvasti sadama;
‣ (üksteist riivamata) mööduma; на узкой тропинке трудно разойтись kitsal rajal on raske üksteist riivamata mööduda
разразиться 293 Г сов. → несов. разражаться чем puhkema; plahvatama, purskama; разразиться слезами nutma puhkema, разразилась гроза puhkes äike, разразилась война puhkes sõda, разразиться смехом naerma pahvatama ~ purskama, разразиться бранью sõimama kukkuma, разразиться проклятиями needma ~ sajatama ~ põhjama ~ manama hakkama, туча разразилась ливнем äkki hakkas pilvest vihma kallama
рассыпать 189 Г сов. → несов. рассыпать
‣ что maha ~ laiali ajama ~ puistama ~ poetama; рассыпать сахар suhkrut maha ajama, рассыпать крошки по столу (leiva)raasukesi lauale ajama, рассыпать муку по мешкам jahu kottidesse kallama ~ puistama;
‣ кого-что ülek. laiali paiskama ~ hajutama; рассыпать роту в цепь roodu ahelikku paiskama (kiiresti ümber rivistama)
‣ что maha ~ laiali ajama ~ puistama ~ poetama; рассыпать сахар suhkrut maha ajama, рассыпать крошки по столу (leiva)raasukesi lauale ajama, рассыпать муку по мешкам jahu kottidesse kallama ~ puistama;
‣ кого-что ülek. laiali paiskama ~ hajutama; рассыпать роту в цепь roodu ahelikku paiskama (kiiresti ümber rivistama)
растоптать 204a Г сов. → несов. растаптывать
‣ кого-что ära ~ puruks ~ maha ~ sisse tallama ~ sõtkuma; растоптать цветы lilli ära tallama, растоптать гриб seent puruks tallama, seenele peale astuma, растоптать тропинку teerada sisse tallama, растоптать чувства ülek. tundeid jalge alla tallama;
‣ что kõnek. lääpa ~ viltu tallama
‣ кого-что ära ~ puruks ~ maha ~ sisse tallama ~ sõtkuma; растоптать цветы lilli ära tallama, растоптать гриб seent puruks tallama, seenele peale astuma, растоптать тропинку teerada sisse tallama, растоптать чувства ülek. tundeid jalge alla tallama;
‣ что kõnek. lääpa ~ viltu tallama
расшалиться 285 Г сов. (väga) hullama ~ vallatlema hakkama, hullamisega ~ vallatlemisega hoogu ~ liiale minema; дети расшалились lapsed ei jätnud enam müramist järele, laste müramisele ei tulnud enam lõppu, lapsed läksid ülemeelikuks
сбить 325 (буд. вр. собью, собьёшь, собьёт) Г сов. → несов. сбивать
‣ кого-что, с чего alla ~ maha ~ küljest lööma; сбить яблоко с дерева õuna puu otsast alla lööma, сбить с ног pikali ~ jalust maha lööma, сбить замок с двери lukku ukse küljest lahti murdma, сбить температуру palavikku alla võtma (ravimisega), сбить цену kõnek. hinda alla lööma, сбить темп tempot ~ kiirust vähendama ~ maha võtma, сбить охоту спорить vaidlushimu ära võtma;
‣ что kõnek. lõhkuma, katki tegema; lääpa ~ viltu ~ ära tallama; сбить каблук kontsa viltu tallama;
‣ кого-что ülek. kõnek. segi ~ segadusse ajama; сбить планы plaane segi ajama, сбить порядок (esemete) asetust ~ paigutust segi lööma ~ segi paiskama, сбить ученика трудным вопросом õpilast ~ õppurit raske küsimusega segadusse ajama;
‣ кого, с чего eksitama, kõrvale kallutama, hälvitama; сбить с дороги teelt eksitama;
‣ что, на что (jututeemat) mujale viima; кого-что, на что, куда kõnek. õhutama; сбить разговор на другую тему juttu mujale ~ teisale viima;
‣ кого-что kõnek. kokku kuhjama ~ ajama; сбить в кучу что mida hunnikusse kuhjama;
‣ что kokku lööma ~ klopsima; сбить ящик kasti kokku lööma, сбить бригаду kõnek. brigaadi kokku klopsima;
‣ что (vahule, kokku) lööma, kloppima; сбить яйца mune vahule lööma, сбить масло võid tegema, kirnuma (van.);
◊ сбить ~ сбивать гонор ~ спесь ~ форс с кого kõnek. kelle kõrkust kärpima ~ ninakust vähendama ~ maha võtma, kellele nina pihta andma; сбить всех в кучу kõnek. kõiki ühte patta panema; сбить ~ сбивать с толку кого kõnek. (1) kelle jutulõnga ~ jutujärge sassi ajama, keda segadusse ajama, (2) keda eksiteele ~ halvale teele ~ libedale teele ahvatlema ~ viima
‣ кого-что, с чего alla ~ maha ~ küljest lööma; сбить яблоко с дерева õuna puu otsast alla lööma, сбить с ног pikali ~ jalust maha lööma, сбить замок с двери lukku ukse küljest lahti murdma, сбить температуру palavikku alla võtma (ravimisega), сбить цену kõnek. hinda alla lööma, сбить темп tempot ~ kiirust vähendama ~ maha võtma, сбить охоту спорить vaidlushimu ära võtma;
‣ что kõnek. lõhkuma, katki tegema; lääpa ~ viltu ~ ära tallama; сбить каблук kontsa viltu tallama;
‣ кого-что ülek. kõnek. segi ~ segadusse ajama; сбить планы plaane segi ajama, сбить порядок (esemete) asetust ~ paigutust segi lööma ~ segi paiskama, сбить ученика трудным вопросом õpilast ~ õppurit raske küsimusega segadusse ajama;
‣ кого, с чего eksitama, kõrvale kallutama, hälvitama; сбить с дороги teelt eksitama;
‣ что, на что (jututeemat) mujale viima; кого-что, на что, куда kõnek. õhutama; сбить разговор на другую тему juttu mujale ~ teisale viima;
‣ кого-что kõnek. kokku kuhjama ~ ajama; сбить в кучу что mida hunnikusse kuhjama;
‣ что kokku lööma ~ klopsima; сбить ящик kasti kokku lööma, сбить бригаду kõnek. brigaadi kokku klopsima;
‣ что (vahule, kokku) lööma, kloppima; сбить яйца mune vahule lööma, сбить масло võid tegema, kirnuma (van.);
◊ сбить ~ сбивать гонор ~ спесь ~ форс с кого kõnek. kelle kõrkust kärpima ~ ninakust vähendama ~ maha võtma, kellele nina pihta andma; сбить всех в кучу kõnek. kõiki ühte patta panema; сбить ~ сбивать с толку кого kõnek. (1) kelle jutulõnga ~ jutujärge sassi ajama, keda segadusse ajama, (2) keda eksiteele ~ halvale teele ~ libedale teele ahvatlema ~ viima
сереть 229b Г несов.
‣ halliks ~ hallikaks minema ~ tõmbuma, halluma, hallistuma, hallinema;
‣ hallendama, hallina paistma ~ näima, hall olema; vrd. посереть
‣ halliks ~ hallikaks minema ~ tõmbuma, halluma, hallistuma, hallinema;
‣ hallendama, hallina paistma ~ näima, hall olema; vrd. посереть
сетовать 171b Г несов. на кого-что, о ком-чём kurtma, halama, halisema, kaeblema; сетовать на жизнь elu üle kurtma, сетовать на судьбу saatust halama; vrd. посетовать
следить II 289 Г несов. чем, где, без доп. kõnek. (poriseid) jälgi jätma, jälgi tegema, poriseks ~ mustaks tallama
смешать 165a Г сов. → несов. смешивать кого-что, с кем-чем segama, kokku segama, segutama, segi ajama ~ lööma; смешать краски värve segama, смешать два сорта муки kahte sorti jahu kokku segama, смешать вино с водой veini veega tempima, смешать шашки kabenuppe segi lööma, смешать ряды ridu segi ajama ~ lööma ~ paiskama, смешать фамилии perekonnanimesid segi ajama ~ ära vahetama, смешать карты кого, чьи, кому (1) kaarte segi lööma, (2) ülek. kelle plaane segi ~ nurja ajama;
◊ смешать ~ смешивать с грязью кого keda poriga üle valama, porri tallama; vrd. мешать II
◊ смешать ~ смешивать с грязью кого keda poriga üle valama, porri tallama; vrd. мешать II
смять 261 (буд. вр. сомну, сомнёшь, сомнёт) Г сов. → несов. сминать
‣ что kortsu ajama, (ära) kortsutama, kägardama, kägrutama, käkerdama; смять платье kleiti (ära) kortsutama;
‣ кого-что ära ~ enda alla ~ maha ~ jalge alla tallama (ka ülek.), ära ~ maha ~ enda alla sõtkuma ~ muljuma; смять траву rohtu ära tallama;
‣ кого-что segi lööma ~ paiskama; смять ряды ridu segi paiskama;
‣ что (без несов.) sõtkuma; смять глину savi sõtkuma;
‣ что kolkima, murdma, lõugutama; смять лён lina kolkima ~ lõugutama; vrd. мять
‣ что kortsu ajama, (ära) kortsutama, kägardama, kägrutama, käkerdama; смять платье kleiti (ära) kortsutama;
‣ кого-что ära ~ enda alla ~ maha ~ jalge alla tallama (ka ülek.), ära ~ maha ~ enda alla sõtkuma ~ muljuma; смять траву rohtu ära tallama;
‣ кого-что segi lööma ~ paiskama; смять ряды ridu segi paiskama;
‣ что (без несов.) sõtkuma; смять глину savi sõtkuma;
‣ что kolkima, murdma, lõugutama; смять лён lina kolkima ~ lõugutama; vrd. мять
ссыпать 189 Г сов. → несов. ссыпать что, куда
‣ (kokku v. maha v. sisse) puistama; ссыпать зерно в мешок vilja kotti puistama ~ kallama;
‣ vilja (vastuvõtu)punkti (üle) andma; ссыпать зерно в элеватор vilja elevaatorisse andma
‣ (kokku v. maha v. sisse) puistama; ссыпать зерно в мешок vilja kotti puistama ~ kallama;
‣ vilja (vastuvõtu)punkti (üle) andma; ссыпать зерно в элеватор vilja elevaatorisse andma
стонать 218, 165b Г несов.
‣ oigama; стонать от боли valu pärast oigama;
‣ ülek. kõnek. kaeblema, halama, halisema, soiguma; он только о поездке и стонал sõidust ta ainult soiguski, ветер стонет tuul nutab ~ kaebleb;
‣ ülek. ägama; стонать под игом ikke all ägama, дорога стонет от копыт tee ägab kapjade all, стоном стонать ägama ja oigama
‣ oigama; стонать от боли valu pärast oigama;
‣ ülek. kõnek. kaeblema, halama, halisema, soiguma; он только о поездке и стонал sõidust ta ainult soiguski, ветер стонет tuul nutab ~ kaebleb;
‣ ülek. ägama; стонать под игом ikke all ägama, дорога стонет от копыт tee ägab kapjade all, стоном стонать ägama ja oigama
стоптать 204a Г сов. → несов. стаптывать
‣ что viltu ~ lääpa tallama; стоптать сапоги saapaid lääpa tallama;
‣ что kõnek. ära ~ maha tallama, ära sõtkuma; стоптать овёс kaera maha tallama;
‣ кого, без доп. ülek. madalk. jalge alla tallama
‣ что viltu ~ lääpa tallama; стоптать сапоги saapaid lääpa tallama;
‣ что kõnek. ära ~ maha tallama, ära sõtkuma; стоптать овёс kaera maha tallama;
‣ кого, без доп. ülek. madalk. jalge alla tallama
стравить I 321 Г сов. → несов. стравливать I, стравлять I
‣ кого-что üksteise kallale ässitama (kõnek. ka ülek.); ülek. üksteise ~ teineteise vastu üles kihutama; стравить собак koeri puretama ~ purelema ajama;
‣ что ära ~ maha tallama; стравить овёс kaera maha tallama;
‣ что madalk. ära ~ paljaks söötma; стравить сено heina ära söötma, стравить пастбище karjamaad paljaks söötma;
‣ что madalk. hakkama panema, (ära) raiskama, läbi lööma, (ära) kulutama;
‣ что välja söövitama; vrd. травить I
‣ кого-что üksteise kallale ässitama (kõnek. ka ülek.); ülek. üksteise ~ teineteise vastu üles kihutama; стравить собак koeri puretama ~ purelema ajama;
‣ что ära ~ maha tallama; стравить овёс kaera maha tallama;
‣ что madalk. ära ~ paljaks söötma; стравить сено heina ära söötma, стравить пастбище karjamaad paljaks söötma;
‣ что madalk. hakkama panema, (ära) raiskama, läbi lööma, (ära) kulutama;
‣ что välja söövitama; vrd. травить I
струить 283 Г несов. (без 1 и 2 л.) что joana voolama panema; ülek. kallama; струить кровь verd joana voolata laskma, струить свет valgust kallama, река струит свои воды jõgi kannab oma vett, сирень струит аромат sirelist hoovab meeldivat lõhna
топтать 204a Г несов. кого-что, чем tallama (madalk. ka isaslinnu kohta), tallerdama, sõtkuma; ülek. jalge alla tallama; топтать лошадьми hobustega tallama, hobustega otsa ajama, hobus(t)e alla ajama, топтать траву rohtu ~ muru tallama, топтать ногами jalgadega ~ jalge alla tallama, топтать пол kõnek. põrandat mustaks tallama, топтать глину jalgadega savi sõtkuma, топтать сапоги kõnek. (1) saapaid kulutama, (2) ülek. taldu kulutama;
◊ топтать в грязь кого kõnek. keda porri tallama
◊ топтать в грязь кого kõnek. keda porri tallama
торить 285a Г несов. что kõnek. (teed) sisse sõitma ~ tallama ~ ajama; торить дорогу teed sisse sõitma ~ tallama; vrd. проторить
травить I 321 Г несов.
‣ кого mürgitama, (mürgiga) hävitama; травить мышей hiiri hävitama, травить себя алкоголем kõnek. end alkoholiga mürgitama;
‣ кого-что kõrvetama, ärritama, osatama (kõnek. ka ülek.); травить кислотой happega kõrvetama, травить рану haava ärritama ~ osatama (kõnek. ka ülek.), травить душу kelle hinge kallal närima;
‣ что tehn. söövitama; peitsima; (kemikaaliga) puhastama; травить орнамент ornamenti ~ mustrit (sisse) söövitama;
‣ что tallama; paljaks söötma ~ süüa laskma (karjamaad); травить посевы külve tallama;
‣ кого, кем (jahikoertega, jahilindudega) ajujahti pidama; puretama, pureda laskma, kallale ässitama (kõnek. ka ülek.); травить зайцев jänestele ajujahti pidama ~ korraldama, беглецов травили собаками põgenikke aeti koertega taga;
‣ кого-что ülek. kõnek. taga kiusama; травить соперника rivaali taga kiusama;
‣ что, чего madalk. raiskama, läbi lööma;
‣ что, кому madalk. loomasöödaks ära kasutama, loomadele (ära) söötma
‣ кого mürgitama, (mürgiga) hävitama; травить мышей hiiri hävitama, травить себя алкоголем kõnek. end alkoholiga mürgitama;
‣ кого-что kõrvetama, ärritama, osatama (kõnek. ka ülek.); травить кислотой happega kõrvetama, травить рану haava ärritama ~ osatama (kõnek. ka ülek.), травить душу kelle hinge kallal närima;
‣ что tehn. söövitama; peitsima; (kemikaaliga) puhastama; травить орнамент ornamenti ~ mustrit (sisse) söövitama;
‣ что tallama; paljaks söötma ~ süüa laskma (karjamaad); травить посевы külve tallama;
‣ кого, кем (jahikoertega, jahilindudega) ajujahti pidama; puretama, pureda laskma, kallale ässitama (kõnek. ka ülek.); травить зайцев jänestele ajujahti pidama ~ korraldama, беглецов травили собаками põgenikke aeti koertega taga;
‣ кого-что ülek. kõnek. taga kiusama; травить соперника rivaali taga kiusama;
‣ что, чего madalk. raiskama, läbi lööma;
‣ что, кому madalk. loomasöödaks ära kasutama, loomadele (ära) söötma
трескать 164 Г несов. что, без доп. vulg. õgima, vitsutama, puukima, parkima, silmnäost sisse ajama, vohmima, vohmerdama; kõrist sisse valama ~ kallama, trimpama; vrd. стрескать
тропа 53 С ж. неод. (tee)rada (liter. ka ülek.), jalgtee, jalgrada; охотничья тропа jahirada, пешеходная тропа jalgrada, вьючная тропа kandeloomarada, тропа здоровья terviserada, жизненная тропа, тропа жизни elurada, elutee, узкая тропа kitsas (tee)rada, звериная тропа metsloomarada, протаптывать тропу teed sisse tallama
убить II 325 Г сов. → несов. убивать II что kõnek.
‣ kinni ~ kõvaks tampima; убить землю maad kõvaks tampima, убить сено heina tallama;
‣ чем (üleni) katma, üle lööma; убить ворота досками väravat laudadega üle lööma
‣ kinni ~ kõvaks tampima; убить землю maad kõvaks tampima, убить сено heina tallama;
‣ чем (üleni) katma, üle lööma; убить ворота досками väravat laudadega üle lööma
увалить Г сов. → несов. уваливать I
‣ 305a кого-что, чем kõnek. täis kuhjama; ülek. kelle selga laduma ~ kaela veeretama;
‣ 305b что madalk. viltu ~ küljeli kallutama ~ vajutama, längu ~ küllakile kallutama; viltu laduma; увалить стену seina viltu laduma;
‣ 305a что mer. vallama (kurssi v. suunda muutma, rohkem pärituult pöörama); увалить под ветер vallama
‣ 305a кого-что, чем kõnek. täis kuhjama; ülek. kelle selga laduma ~ kaela veeretama;
‣ 305b что madalk. viltu ~ küljeli kallutama ~ vajutama, längu ~ küllakile kallutama; viltu laduma; увалить стену seina viltu laduma;
‣ 305a что mer. vallama (kurssi v. suunda muutma, rohkem pärituult pöörama); увалить под ветер vallama
увалиться 305 Г сов. → несов. уваливаться I
‣ viltu ~ küljeli ~ längu ~ küllakile vajuma ~ kalduma;
‣ mer. vallama
‣ viltu ~ küljeli ~ längu ~ küllakile vajuma ~ kalduma;
‣ mer. vallama
удерж 28 С м. неод. kõnek. väljendeis без удержу meeletult, pidurdamatult, tagasihoidmatult; плакать без удержу nagu arutu ~ meelest ära nutma; нет удержу кому-чему, на кого-чего ei ole mingit pidamist, ei saa kuidagi pidama, millele ei tulegi lõppu; расшалятся дети, и удержу нет на них kui lapsed hullama hakkavad, siis sellele ei tulegi lõppu, пьёт и удержу не знает joob ega pea piiri ~ ega saa pidama ~ ega tunne mõõtu
улить 326 Г сов. → несов. уливать что, чем van. madalk. kastma, üle valama ~ kallama; земля, улитая слезами ülek. pisaraist nõretav ~ pisaraisse kastetud maa
улиться 326 Г сов. → несов. уливаться madalk. end üle valama ~ kallama; end üleni märjaks kastma; улиться слезами pisaraist nõretama
умять 261 Г сов. → несов. уминать
‣ что, чем kõnek. pehmeks muljuma ~ sõtkuma;
‣ что, чем kõnek. kokku pressima ~ suruma ~ sõtkuma ~ litsuma ~ tampima; maha tallama; умять сено heina kinni tallama, умять траву rohtu maha tallama;
‣ что madalk. pintslisse ~ kinni pistma ~ panema; (süüa) vitsutama, parkima, vohmima
‣ что, чем kõnek. pehmeks muljuma ~ sõtkuma;
‣ что, чем kõnek. kokku pressima ~ suruma ~ sõtkuma ~ litsuma ~ tampima; maha tallama; умять сено heina kinni tallama, умять траву rohtu maha tallama;
‣ что madalk. pintslisse ~ kinni pistma ~ panema; (süüa) vitsutama, parkima, vohmima
унизить 272a Г сов. → несов. унижать кого-что, перед кем-чем alandama, põrmu tallama, alavääristama; унизить чьё достоинство keda alavääristama ~ halvustama, kelle väärikust riivama, kelle eneseväärikust alandama
уничижить 287а Г сов. → несов. уничижать кого-что van. alandama, alavääristama, madaldama, põrmu tallama, halvaks pidama
уничтожить 271a Г сов. → несов. уничтожать
‣ кого-что чем hävitama, põrmustama (ka ülek.), põrmu tallama; уничтожить письма kirju hävitama, уничтожить клопов luitkaid hävitama, уничтожить деревья puid hävitama, уничтожить всю еду kõnek. kogu toitu ära hävitama, уничтожить кого язвительным словом keda salvava sõnaga tapma ~ hävitama, уничтожить взглядом pilguga põrmustama ~ hävitama, уничтожить надежды lootusi purustama;
‣ что (ära) kaotama, likvideerima; уничтожить безработицу tööpuudust likvideerima
‣ кого-что чем hävitama, põrmustama (ka ülek.), põrmu tallama; уничтожить письма kirju hävitama, уничтожить клопов luitkaid hävitama, уничтожить деревья puid hävitama, уничтожить всю еду kõnek. kogu toitu ära hävitama, уничтожить кого язвительным словом keda salvava sõnaga tapma ~ hävitama, уничтожить взглядом pilguga põrmustama ~ hävitama, уничтожить надежды lootusi purustama;
‣ что (ära) kaotama, likvideerima; уничтожить безработицу tööpuudust likvideerima
управлять 255 Г несов. кем-чем
‣ juhtima, valitsema, juhatama, haldama, administreerima; ohjama (tööd konkreetselt juhtima); reguleerima; управлять судном laeva juhtima, управлять огнём sõj. tuld juhtima, управлять страной riiki juhtima ~ valitsema, управлять собой ennast valitsema, управлять оркестром orkestrit juhatama ~ dirigeerima, управлять рулём roolima;
‣ lgv regeerima (endast sõltumusse seadma); этот глагол управляет родительным падежом see verb ~ tegusõna nõuab genitiivi
‣ juhtima, valitsema, juhatama, haldama, administreerima; ohjama (tööd konkreetselt juhtima); reguleerima; управлять судном laeva juhtima, управлять огнём sõj. tuld juhtima, управлять страной riiki juhtima ~ valitsema, управлять собой ennast valitsema, управлять оркестром orkestrit juhatama ~ dirigeerima, управлять рулём roolima;
‣ lgv regeerima (endast sõltumusse seadma); этот глагол управляет родительным падежом see verb ~ tegusõna nõuab genitiivi
утопать Г сов. madalk.
‣ 164a что kinni ~ kokku ~ tasaseks ~ kõvaks tallama ~ t(r)ampima ~ sõtkuma; утопать песок liiva kinni trampima;
‣ 164b куда astuma, tatsama, vantsima, lontsima; утопать домой koju kõndima ~ vantsima ~ lontsima
‣ 164a что kinni ~ kokku ~ tasaseks ~ kõvaks tallama ~ t(r)ampima ~ sõtkuma; утопать песок liiva kinni trampima;
‣ 164b куда astuma, tatsama, vantsima, lontsima; утопать домой koju kõndima ~ vantsima ~ lontsima
утоптать 204a Г сов. → несов. утаптывать что, чем kinni ~ kokku ~ tasaseks ~ kõvaks tallama ~ t(r)ampima ~ sõtkuma; maha ~ ära tallama ~ sõtkuma; утоптать снег lund kõvaks tallama ~ trampima, утоптать тропинку teerada sisse tallama, утоптать траву rohtu maha tallama
утрамбовать 172a Г сов. → несов. утрамбовывать что, чем kinni ~ kõvaks ~ siledaks ~ tasaseks tampima; утрамбовать дорогу teed kõvaks ~ siledaks tampima, утрамбовать ногами jalgadega kõvaks tampima, утрамбовать силос silo kinni tallama ~ tampima
ушат 1 С м. неод. toober; ушат воды toobritäis ~ toober vett, ушат с водой veetoober;
◊ вылить ушат холодной воды на кого, окатить ~ облить кого ушатом холодной воды kõnek. kellele kapatäit külma vett kaela kallama; вылить ушат помоев на кого, окатить ~ облить кого ушатом помоев kõnek. kellele pangetäit solki kaela kallama
◊ вылить ушат холодной воды на кого, окатить ~ облить кого ушатом холодной воды kõnek. kellele kapatäit külma vett kaela kallama; вылить ушат помоев на кого, окатить ~ облить кого ушатом помоев kõnek. kellele pangetäit solki kaela kallama
хлопать Г несов. → сов. хлопнуть
‣ 164b чем uksi paugutama, pauku tegema, kõmmutama; хлопать дверями uksi paugutama, хлопать кнутом piitsa plaksutama;
‣ 164b чем plagistama; laperdama, lapendama (purje kohta); хлопать крыльями tiibu plagistama, паруса хлопают purjed laperdavad;
‣ 164b paukuma, plaksuma; хлопают выстрелы paugud ~ lasud kajavad ~ kõlavad;
‣ 164a кого-что, чем, по чему lööma, laksama, taguma; хлопать по плечу õlale patsutama;
‣ 164a что madalk. kaanima, sisse kallama (alkoholi);
‣ 164b кому, без доп. kõnek. plaksutama, aplodeerima; хлопать в ладоши käsi plaksutama, хлопать артисту näitlejale aplodeerima;
◊ хлопать глазами kõnek. halv. (1) silmi pärani ajama, (2) suud maigutama; хлопать ушами kõnek. halv. ammuli sui vahtima, mölutama
‣ 164b чем uksi paugutama, pauku tegema, kõmmutama; хлопать дверями uksi paugutama, хлопать кнутом piitsa plaksutama;
‣ 164b чем plagistama; laperdama, lapendama (purje kohta); хлопать крыльями tiibu plagistama, паруса хлопают purjed laperdavad;
‣ 164b paukuma, plaksuma; хлопают выстрелы paugud ~ lasud kajavad ~ kõlavad;
‣ 164a кого-что, чем, по чему lööma, laksama, taguma; хлопать по плечу õlale patsutama;
‣ 164a что madalk. kaanima, sisse kallama (alkoholi);
‣ 164b кому, без доп. kõnek. plaksutama, aplodeerima; хлопать в ладоши käsi plaksutama, хлопать артисту näitlejale aplodeerima;
◊ хлопать глазами kõnek. halv. (1) silmi pärani ajama, (2) suud maigutama; хлопать ушами kõnek. halv. ammuli sui vahtima, mölutama
хлынуть 334 Г сов.
‣ purskama; purskuma; слёзы хлынули из глаз silmist purskusid pisarad, кровь хлынула из раны haavast purskas verd;
‣ hoovama, tulvama (ka ülek.); свежий воздух хлынул в комнату tuppa tulvas ~ hoovas värsket õhku, в голову хлынули мысли mõtteid tulvas pähe, pea oli mõtetest pakil, кровь хлынула в голову veri tõusis pähe, хлынул дождь vihma hakkas kallama, хлынул ливень algas paduvihm ~ tugev sadu, hakkas paduvihma sadama, люди хлынули на улицу rahvas tulvas ~ voogas ~ valgus tänavale, волны хлынули на берег lained paiskusid kaldale
‣ purskama; purskuma; слёзы хлынули из глаз silmist purskusid pisarad, кровь хлынула из раны haavast purskas verd;
‣ hoovama, tulvama (ka ülek.); свежий воздух хлынул в комнату tuppa tulvas ~ hoovas värsket õhku, в голову хлынули мысли mõtteid tulvas pähe, pea oli mõtetest pakil, кровь хлынула в голову veri tõusis pähe, хлынул дождь vihma hakkas kallama, хлынул ливень algas paduvihm ~ tugev sadu, hakkas paduvihma sadama, люди хлынули на улицу rahvas tulvas ~ voogas ~ valgus tänavale, волны хлынули на берег lained paiskusid kaldale
шалить 285b Г несов.
‣ hullama, vallatlema, mürama, kiiama, vallatust ~ koerust ~ üleannetust tegema, ülemeelik olema; дети шалят lapsed hullavad ~ müravad;
‣ (без 1 и 2 л.) ülek. kõnek. jukerdama, jupsima, juperdama; мотор шалит mootor jukerdab ~ juperdab, сердце шалит süda jukerdab ~ jandib, нервы шалят närvid jupsivad;
‣ шалишь 2 л. ед. ч. наст. вр. madalk. ei lähe läbi, ei tule midagi välja, ära mitte loodagi, nalja teed või; шалишь, не позволю ei lähe läbi, ära mitte loodagi, ma ei luba;
‣ van. kõnek. röövima, riisuma, rüüstama
‣ hullama, vallatlema, mürama, kiiama, vallatust ~ koerust ~ üleannetust tegema, ülemeelik olema; дети шалят lapsed hullavad ~ müravad;
‣ (без 1 и 2 л.) ülek. kõnek. jukerdama, jupsima, juperdama; мотор шалит mootor jukerdab ~ juperdab, сердце шалит süda jukerdab ~ jandib, нервы шалят närvid jupsivad;
‣ шалишь 2 л. ед. ч. наст. вр. madalk. ei lähe läbi, ei tule midagi välja, ära mitte loodagi, nalja teed või; шалишь, не позволю ei lähe läbi, ära mitte loodagi, ma ei luba;
‣ van. kõnek. röövima, riisuma, rüüstama
шаркнуть 335b Г сов. и однокр. к шаркать
‣ чем, без доп. kraapama, kraapsama; шаркнуть метлой luuaga kraapama;
‣ чем, без доп. kraapsu ~ kraapjalga tegema;
‣ madalk. кого-что, без доп. (järsku) lööma, virutama, lajatama, läigatama; шаркнуть по спине vastu selga virutama, шаркнуть ведро воды на пол ämbritäit vett sauhti põrandale läigatama ~ kallama;
‣ madalk. viuhti minema panema, minema vupsama;
‣ madalk. (без несов.) (püssist) põrutama
‣ чем, без доп. kraapama, kraapsama; шаркнуть метлой luuaga kraapama;
‣ чем, без доп. kraapsu ~ kraapjalga tegema;
‣ madalk. кого-что, без доп. (järsku) lööma, virutama, lajatama, läigatama; шаркнуть по спине vastu selga virutama, шаркнуть ведро воды на пол ämbritäit vett sauhti põrandale läigatama ~ kallama;
‣ madalk. viuhti minema panema, minema vupsama;
‣ madalk. (без несов.) (püssist) põrutama
шваркнуть 335a Г сов. и однокр. к шваркать
‣ чем, без доп. kraapama, kraapsama; шваркнуть метлой kraapsti luuaga tõmbama;
‣ что virutama, viskama;
‣ кого, чем virutama, lajatama, lööma; шваркнуть палкой kepiga virutama;
‣ кого чем läigatama, kaela kallama; шваркнуть кого кипятком kellele keeva vett läigatama
‣ чем, без доп. kraapama, kraapsama; шваркнуть метлой kraapsti luuaga tõmbama;
‣ что virutama, viskama;
‣ кого, чем virutama, lajatama, lööma; шваркнуть палкой kepiga virutama;
‣ кого чем läigatama, kaela kallama; шваркнуть кого кипятком kellele keeva vett läigatama
яриться 285 Г несов. raevuma, maruvihaseks ~ tulivihaseks ~ raevu minema; marus ~ raevus ~ maruvihane ~ tulivihane olema, vihast keema ~ vahutama, raevutsema (ka ülek.); ülek. rajutsema, tormama, marutsema, maruma, möllama, mässama, keema, rajuma, tormitsema, tormlema, märatsema, hullama; море ярится meri mässab, merel möllab maru
