[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
Leitud 845 artiklit, väljastan 200
пойти 374 Г сов.
‣ куда, откуда, с инф., без доп. minema (hakkama) (sõltuvalt kontekstist: liikuma, astuma, sammuma, käima, kõndima, sõitma, tulema, ilmuma, levima, jne.); пойти навстречу kellele vastu minema ~ tulema, пойти в ногу с кем kellega ühte jalga astuma ~ sammu pidama hakkama (ka ülek.), пойти грудью ~ напролом rinnaga läbi murdma, ребёнок пошёл laps sai jalad alla ~ hakkas käima, пойти на вёслах aerutama (hakkama), пойти на парусах purjetama ~ seilama (hakkama), пойти на охоту jahile minema, пойти на войну sõtta minema, поезд пойдёт утром rong läheb ~ väljub hommikul, на реке пошёл лёд jõel hakkas jää minema ~ algas jääminek, кирпич пошёл на стройку tellised läksid ~ saadeti ehitusele, пойти ко дну põhja minema (ka ülek.), пойти в гору (1) mäkke minema ~ viima, (2) ülek. ülesmäge minema, дорога пошла лесом tee keeras metsa, пошла молва kuulujutud hakkasid käima ~ läksid liikvele ~ lahti, лицо пошло пятнами nägu läks laiguliseks ~ lapiliseks, мороз пошёл по телу külmajudin ~ külm juga käis üle ihu, кровь пошла носом ninast hakkas verd jooksma, из трубы пошёл дым korstnast hakkas suitsu tulema ~ tõusma, от печки пошло тепло ahjust hakkas sooja õhkuma, ahi hakkas sooja õhkama, пойти в университет ülikooli astuma ~ õppima minema, пойти за кого kellele mehele minema, пойти в продажу müügile minema, этот товар не пойдёт see kaup ei lähe, sellel kaubal ei ole minekut, пойти в починку parandusse minema, пойти в обработку töötlusse ~ ümbertöötlusse ~ ümbertöötamisele minema, пойти в ~ на лом vanarauaks minema, пойти на разрыв (отношений) suhteid katkestama, пойти на уступки järele andma, пойти на переговоры läbirääkimisi pidama soostuma, пойти на сделку tehingut tegema, пойти на жертвы ohvreid tooma, пойти на самопожертвование end ohverdama, пойти на риск riskima, riskile välja minema, пойти на предательство reetmisteele minema ~ asuma, пойти на сближение üksteisele lähenema (hakkama), самолёт пошёл на посадку lennuk hakkas maanduma ~ alustas maandumist ~ läks maandele, пойти на убыль kahanema, пойти на подъём tõusuteed minema, пойти в пляс tantsu lööma ~ vihtuma hakkama;
‣ toimima ~ toimuma ~ olema hakkama; часы пошли точно kell hakkas täpselt käima, пошли приготовления к отъезду algasid sõiduettevalmistused, в кинотеатре пошёл новый фильм kinos hakkas jooksma uus film, женился -- и пошли дети ta abiellus ja tulid lapsed, после дождя пошли грибы pärast vihma hakkas seeni tulema, хлеба пошли в рост vili hakkas hoogsalt võrsuma ~ kasvama, картофель пошёл в ботву kartul kasvas pealsesse ~ kasvatas ainult pealseid, дело пошло к концу asi hakkas lahenema ~ lõpule jõudma, мальчику пошёл пятый год poiss käib viiendat aastat, вот какие теперь люди пошли kõnek. näed sa, millised inimesed nüüd on;
‣ kõnek. edenema, laabuma; дело пошло на лад asi hakkas laabuma, всё пошло к лучшему kõik liikus paremuse poole, пойти на выздоровление paranema hakkama;
‣ кому, к чему sobima; ей не пойдёт этот цвет see värv talle ei sobi ~ ei lähe;
‣ на кого-что kuluma, minema; на книги пойдёт много денег raamatute peale läheb ~ kulub palju raha, raamatutele hakkab palju raha kuluma ~ minema, raamatud hakkavad palju raha võtma;
‣ sadama; пошёл дождь vihma hakkas sadama, пошёл снег hakkas lund tulema ~ sadama, пошёл град tuleb ~ tuli rahet;
‣ чем, с чего (välja) käima, käiku tegema (mängus); пойти конём ratsuga käima, пойти с туза ässaga käima, ässa välja käima;
‣ в кого с С мн. ч. kelleks hakkama ~ saama; пойти в артисты näitlejaks hakkama, пойти в няни lapsehoidjaks ~ last hoidma hakkama;
‣ в кого kelle sarnaseks ~ kellesse minema; пойти в отца isasse minema;
‣ на что kõnek. võtma mida, näkkama mille peale (kala kohta);
‣ пошёл, пошла в функции повел. накл. kõnek. mine ära; van. hakka liikuma; пошёл вон! madalk. käi minema!;
‣ с инф. несов. kõnek. hakkama (intensiivse tegevuse puhul); пошли калякать madalk. kus hakkasid alles vaterdama, kus läks alles mokalaat lahti, как пошло трясти kus nüüd hakkas raputama, и пошёл, и пошёл küll alles ~ kus siis sattus hoogu, ei saa(nud) enam pidama;
◊ пойти ~ идти ~ отправляться ~ отправиться на боковую kõnek. külili viskama, põhku pugema; пойти ~ идти на пользу kasuks tulema; пойти далеко (elus) kaugele jõudma; пойти ~ идти по стопам кого kelle jälgedes minema ~ astuma ~ käima; пойти ~ идти на попятную kõnek. (oma sõnadest v. lubadustest) taganema, meelt muutma; пойти по миру kerjakeppi kätte võtma; пойти по рукам kõnek. käest kätte käima (hakkama); пойти ~ идти прахом (1) tühjalt mööduma, raisku minema (aja kohta), (2) kokku varisema (näit. plaanide kohta), kõige liha teed minema; пойти ~ идти с молотка haamri alla minema; пошла писать губерния kõnek. humor. ja läkski lahti; если (уж) на то пошло kui asi on juba niikaugele läinud, kui asi juba niiviisi on; всё пойдёт к чертям kõnek. kõik lendab vastu taevast ~ kuradile
‣ куда, откуда, с инф., без доп. minema (hakkama) (sõltuvalt kontekstist: liikuma, astuma, sammuma, käima, kõndima, sõitma, tulema, ilmuma, levima, jne.); пойти навстречу kellele vastu minema ~ tulema, пойти в ногу с кем kellega ühte jalga astuma ~ sammu pidama hakkama (ka ülek.), пойти грудью ~ напролом rinnaga läbi murdma, ребёнок пошёл laps sai jalad alla ~ hakkas käima, пойти на вёслах aerutama (hakkama), пойти на парусах purjetama ~ seilama (hakkama), пойти на охоту jahile minema, пойти на войну sõtta minema, поезд пойдёт утром rong läheb ~ väljub hommikul, на реке пошёл лёд jõel hakkas jää minema ~ algas jääminek, кирпич пошёл на стройку tellised läksid ~ saadeti ehitusele, пойти ко дну põhja minema (ka ülek.), пойти в гору (1) mäkke minema ~ viima, (2) ülek. ülesmäge minema, дорога пошла лесом tee keeras metsa, пошла молва kuulujutud hakkasid käima ~ läksid liikvele ~ lahti, лицо пошло пятнами nägu läks laiguliseks ~ lapiliseks, мороз пошёл по телу külmajudin ~ külm juga käis üle ihu, кровь пошла носом ninast hakkas verd jooksma, из трубы пошёл дым korstnast hakkas suitsu tulema ~ tõusma, от печки пошло тепло ahjust hakkas sooja õhkuma, ahi hakkas sooja õhkama, пойти в университет ülikooli astuma ~ õppima minema, пойти за кого kellele mehele minema, пойти в продажу müügile minema, этот товар не пойдёт see kaup ei lähe, sellel kaubal ei ole minekut, пойти в починку parandusse minema, пойти в обработку töötlusse ~ ümbertöötlusse ~ ümbertöötamisele minema, пойти в ~ на лом vanarauaks minema, пойти на разрыв (отношений) suhteid katkestama, пойти на уступки järele andma, пойти на переговоры läbirääkimisi pidama soostuma, пойти на сделку tehingut tegema, пойти на жертвы ohvreid tooma, пойти на самопожертвование end ohverdama, пойти на риск riskima, riskile välja minema, пойти на предательство reetmisteele minema ~ asuma, пойти на сближение üksteisele lähenema (hakkama), самолёт пошёл на посадку lennuk hakkas maanduma ~ alustas maandumist ~ läks maandele, пойти на убыль kahanema, пойти на подъём tõusuteed minema, пойти в пляс tantsu lööma ~ vihtuma hakkama;
‣ toimima ~ toimuma ~ olema hakkama; часы пошли точно kell hakkas täpselt käima, пошли приготовления к отъезду algasid sõiduettevalmistused, в кинотеатре пошёл новый фильм kinos hakkas jooksma uus film, женился -- и пошли дети ta abiellus ja tulid lapsed, после дождя пошли грибы pärast vihma hakkas seeni tulema, хлеба пошли в рост vili hakkas hoogsalt võrsuma ~ kasvama, картофель пошёл в ботву kartul kasvas pealsesse ~ kasvatas ainult pealseid, дело пошло к концу asi hakkas lahenema ~ lõpule jõudma, мальчику пошёл пятый год poiss käib viiendat aastat, вот какие теперь люди пошли kõnek. näed sa, millised inimesed nüüd on;
‣ kõnek. edenema, laabuma; дело пошло на лад asi hakkas laabuma, всё пошло к лучшему kõik liikus paremuse poole, пойти на выздоровление paranema hakkama;
‣ кому, к чему sobima; ей не пойдёт этот цвет see värv talle ei sobi ~ ei lähe;
‣ на кого-что kuluma, minema; на книги пойдёт много денег raamatute peale läheb ~ kulub palju raha, raamatutele hakkab palju raha kuluma ~ minema, raamatud hakkavad palju raha võtma;
‣ sadama; пошёл дождь vihma hakkas sadama, пошёл снег hakkas lund tulema ~ sadama, пошёл град tuleb ~ tuli rahet;
‣ чем, с чего (välja) käima, käiku tegema (mängus); пойти конём ratsuga käima, пойти с туза ässaga käima, ässa välja käima;
‣ в кого с С мн. ч. kelleks hakkama ~ saama; пойти в артисты näitlejaks hakkama, пойти в няни lapsehoidjaks ~ last hoidma hakkama;
‣ в кого kelle sarnaseks ~ kellesse minema; пойти в отца isasse minema;
‣ на что kõnek. võtma mida, näkkama mille peale (kala kohta);
‣ пошёл, пошла в функции повел. накл. kõnek. mine ära; van. hakka liikuma; пошёл вон! madalk. käi minema!;
‣ с инф. несов. kõnek. hakkama (intensiivse tegevuse puhul); пошли калякать madalk. kus hakkasid alles vaterdama, kus läks alles mokalaat lahti, как пошло трясти kus nüüd hakkas raputama, и пошёл, и пошёл küll alles ~ kus siis sattus hoogu, ei saa(nud) enam pidama;
◊ пойти ~ идти ~ отправляться ~ отправиться на боковую kõnek. külili viskama, põhku pugema; пойти ~ идти на пользу kasuks tulema; пойти далеко (elus) kaugele jõudma; пойти ~ идти по стопам кого kelle jälgedes minema ~ astuma ~ käima; пойти ~ идти на попятную kõnek. (oma sõnadest v. lubadustest) taganema, meelt muutma; пойти по миру kerjakeppi kätte võtma; пойти по рукам kõnek. käest kätte käima (hakkama); пойти ~ идти прахом (1) tühjalt mööduma, raisku minema (aja kohta), (2) kokku varisema (näit. plaanide kohta), kõige liha teed minema; пойти ~ идти с молотка haamri alla minema; пошла писать губерния kõnek. humor. ja läkski lahti; если (уж) на то пошло kui asi on juba niikaugele läinud, kui asi juba niiviisi on; всё пойдёт к чертям kõnek. kõik lendab vastu taevast ~ kuradile
забить II 325 (без страд. прич.) Г сов.
‣ во что, чем, без доп. lööma ~ taguma hakkama; забить в колокола kella lööma hakkama, забили барабаны trummid hakkasid põrisema, птица забила крыльями lind hakkas tiibadega peksma;
‣ кого (без 1 и 2 л.) raputama hakkama; его забил озноб tal hakkasid külmavärinad;
‣ purskama (hakkama), purskuma; из раны забила кровь haavast purskus veri;
◊ забить ключом pulbitsema hakkama; забить тревогу hädakella ~ häirekella lööma hakkama
‣ во что, чем, без доп. lööma ~ taguma hakkama; забить в колокола kella lööma hakkama, забили барабаны trummid hakkasid põrisema, птица забила крыльями lind hakkas tiibadega peksma;
‣ кого (без 1 и 2 л.) raputama hakkama; его забил озноб tal hakkasid külmavärinad;
‣ purskama (hakkama), purskuma; из раны забила кровь haavast purskus veri;
◊ забить ключом pulbitsema hakkama; забить тревогу hädakella ~ häirekella lööma hakkama
застучать 180 Г сов.
‣ во что, чем, без доп. koputama ~ kloppima ~ trummeldama ~ taguma hakkama; застучать в дверь uksele kloppima (hakkama), застучать пальцами по столу sõrmedega vastu lauda trummeldama hakkama, сердце застучало süda hakkas kloppima ~ taguma ~ põksuma, в висках застучало meelekohtades hakkas taguma;
‣ plagisema ~ tärisema hakkama; чем kolistama hakkama; зубы застучали hambad hakkasid plagisema, пулемёт застучал kuulipilduja hakkas tikkima ~ toksutama ~ täristama, застучать посудой nõudega kolistama hakkama
‣ во что, чем, без доп. koputama ~ kloppima ~ trummeldama ~ taguma hakkama; застучать в дверь uksele kloppima (hakkama), застучать пальцами по столу sõrmedega vastu lauda trummeldama hakkama, сердце застучало süda hakkas kloppima ~ taguma ~ põksuma, в висках застучало meelekohtades hakkas taguma;
‣ plagisema ~ tärisema hakkama; чем kolistama hakkama; зубы застучали hambad hakkasid plagisema, пулемёт застучал kuulipilduja hakkas tikkima ~ toksutama ~ täristama, застучать посудой nõudega kolistama hakkama
поднять 264 (прош. вр. поднял и поднял, подняло и подняло, подняли и подняли; страд. прич. прош. вр. поднятый, кр. ф. поднят, поднятьа, поднятьо, поднятьы; буд. вр. kõnek. подыму, подымешь...) Г сов. → несов. поднимать
‣ кого-что (üles, püsti, kõrgemale) tõstma (ka ülek.), kergitama, tõstatama; поднять руку ( на кого ka ülek.) kätt tõstma (ka kelle vastu), поднять руки käsi üles tõstma (ka ülek.), поднять с земли maast üles tõstma, поднять стул tooli üles ~ püsti tõstma, поднять воротник kraed üles tõstma, поднять телефонную трубку telefonitoru tõstma, поднять бокал за кого kelle terviseks klaasi tõstma, поднять глаза на кого kellele pilku tõstma, поднять брови kulme kergitama, поднять настроение tuju tõstma, поднять производительность труда tööviljakust tõstma ~ suurendama, поднять дисциплину korda tugevdama, поднять в общественном мнении ühiskonna silmis tõstma keda, поднять голос muus. kõrgemalt laulma, поднять цены hindu tõstma, поднять флаг lippu heiskama, поднять паруса purjesid üles tõmbama ~ heiskama, поднять якорь ankrut hiivama, поднять упавшего kukkunut üles aitama, поднять изголовье peaalust kergitama ~ ülespoole tõstma ~ kõrgemaks tegema, поднять пыль tolmu üles keerutama, поднять тревогу paanikat tegema, поднять шерсть karvu turri ajama, поднять петли на чулке sukasilmi üles võtma, поднять на дыбы (коня) (hobust) tagajalgadele ajama, поднять весь архив kogu arhiivi läbi vaatama ~ tuhnima, поднять на воздух õhkima, õhku laskma, поднять из пепла tuhast üles ehitama, поднять вопрос probleemi tõstatama;
‣ кого-что kõnek. (heale) järjele aitama, parandama; поднять хозяйство majapidamist edendama ~ paremale järjele viima;
‣ üles ajama ~ äratama; поднять с постели voodist üles ajama, поднять на заре koidu ajal üles äratama;
‣ кого jah. üles hirmutama, lendu ajama;
‣ кого-что, на что ülek. õhutama, üles kihutama; поднять на борьбу võitlusse kutsuma, võitlusele virgutama, поднять в атаку rünnakule viima, поднять народ на восстание rahvast ülestõusule kihutama,
‣ что üles kündma; поднять пар kesa kündma, поднять целину uudismaad kündma ~ üles harima;
‣ кого üles kasvatama, jalule aitama; поднять детей lapsi jalule aitama ~ üles kasvatama;
‣ что alustama, (tegema) hakkama; tekitama; algatama; поднять возню mürama ~ hullama hakkama, mürglit korraldama, поднять вопль halama ~ kisendama hakkama, kisa tõstma, поднять восстание üles tõusma, mässama hakkama, поднять крик kisa tõstma, собаки подняли лай koerad hakkasid haukuma, поднять суматоху segadust ~ tohuvabohu tekitama, kõiki jalule ~ ärevile ajama, поднять шумиху kõnek. kära tegema, поднять скандал skandaali tegema;
‣ что esile tõstma, rõhutama, ilmekamaks tegema; поднять карту kaarti ilmekamaks ~ näitlikumaks tegema (näit. värvides);
‣ что ülek. kõnek. hakkama ~ jagu saama; он поднимет это дело ta saab selle asjaga hakkama, see asi on talle jõudu mööda ~ jõukohane;
◊ поднять ~ поднимать голову pead tõstma; поднять ~ поднимать голос (1) endast märku andma, häält tegema, (2) против кого-чего, за кого-что, в защиту кого-чего häält tõstma, meelsust avaldama; поднять ~ поднимать ~ поставить ~ ставить на ноги кого (1) keda terveks arstima, keda (haigevoodist) jalule aitama, (2) kellel jalgu alla ~ kaelakandjaks saada aitama, keda jalule aitama, (3) keda jalule ajama, kellele jalgu alla tegema; поднять ~ поднимать на смех кого-что keda-mida naerualuseks tegema; поднять ~ поднимать нос kõnek. nina püsti ajama; поднять на щит liter. ülistama, taevani tõstma, kilbile tõstma
‣ кого-что (üles, püsti, kõrgemale) tõstma (ka ülek.), kergitama, tõstatama; поднять руку ( на кого ka ülek.) kätt tõstma (ka kelle vastu), поднять руки käsi üles tõstma (ka ülek.), поднять с земли maast üles tõstma, поднять стул tooli üles ~ püsti tõstma, поднять воротник kraed üles tõstma, поднять телефонную трубку telefonitoru tõstma, поднять бокал за кого kelle terviseks klaasi tõstma, поднять глаза на кого kellele pilku tõstma, поднять брови kulme kergitama, поднять настроение tuju tõstma, поднять производительность труда tööviljakust tõstma ~ suurendama, поднять дисциплину korda tugevdama, поднять в общественном мнении ühiskonna silmis tõstma keda, поднять голос muus. kõrgemalt laulma, поднять цены hindu tõstma, поднять флаг lippu heiskama, поднять паруса purjesid üles tõmbama ~ heiskama, поднять якорь ankrut hiivama, поднять упавшего kukkunut üles aitama, поднять изголовье peaalust kergitama ~ ülespoole tõstma ~ kõrgemaks tegema, поднять пыль tolmu üles keerutama, поднять тревогу paanikat tegema, поднять шерсть karvu turri ajama, поднять петли на чулке sukasilmi üles võtma, поднять на дыбы (коня) (hobust) tagajalgadele ajama, поднять весь архив kogu arhiivi läbi vaatama ~ tuhnima, поднять на воздух õhkima, õhku laskma, поднять из пепла tuhast üles ehitama, поднять вопрос probleemi tõstatama;
‣ кого-что kõnek. (heale) järjele aitama, parandama; поднять хозяйство majapidamist edendama ~ paremale järjele viima;
‣ üles ajama ~ äratama; поднять с постели voodist üles ajama, поднять на заре koidu ajal üles äratama;
‣ кого jah. üles hirmutama, lendu ajama;
‣ кого-что, на что ülek. õhutama, üles kihutama; поднять на борьбу võitlusse kutsuma, võitlusele virgutama, поднять в атаку rünnakule viima, поднять народ на восстание rahvast ülestõusule kihutama,
‣ что üles kündma; поднять пар kesa kündma, поднять целину uudismaad kündma ~ üles harima;
‣ кого üles kasvatama, jalule aitama; поднять детей lapsi jalule aitama ~ üles kasvatama;
‣ что alustama, (tegema) hakkama; tekitama; algatama; поднять возню mürama ~ hullama hakkama, mürglit korraldama, поднять вопль halama ~ kisendama hakkama, kisa tõstma, поднять восстание üles tõusma, mässama hakkama, поднять крик kisa tõstma, собаки подняли лай koerad hakkasid haukuma, поднять суматоху segadust ~ tohuvabohu tekitama, kõiki jalule ~ ärevile ajama, поднять шумиху kõnek. kära tegema, поднять скандал skandaali tegema;
‣ что esile tõstma, rõhutama, ilmekamaks tegema; поднять карту kaarti ilmekamaks ~ näitlikumaks tegema (näit. värvides);
‣ что ülek. kõnek. hakkama ~ jagu saama; он поднимет это дело ta saab selle asjaga hakkama, see asi on talle jõudu mööda ~ jõukohane;
◊ поднять ~ поднимать голову pead tõstma; поднять ~ поднимать голос (1) endast märku andma, häält tegema, (2) против кого-чего, за кого-что, в защиту кого-чего häält tõstma, meelsust avaldama; поднять ~ поднимать ~ поставить ~ ставить на ноги кого (1) keda terveks arstima, keda (haigevoodist) jalule aitama, (2) kellel jalgu alla ~ kaelakandjaks saada aitama, keda jalule aitama, (3) keda jalule ajama, kellele jalgu alla tegema; поднять ~ поднимать на смех кого-что keda-mida naerualuseks tegema; поднять ~ поднимать нос kõnek. nina püsti ajama; поднять на щит liter. ülistama, taevani tõstma, kilbile tõstma
пуститься 317 Г сов. → несов. пускаться kõnek.
‣ куда kuhu asuma; пуститься в путь teele asuma, пуститься в море merele minema, пуститься следом järele minema ~ sõitma;
‣ во что, с инф. sööstma, tormama; пуститься бежать põgenema, lõikama panema, punuma pistma, пуститься в погоню järele sööstma ~ tormama;
‣ во что, с инф. hakkama, kukkuma mida tegema, laskuma millesse; пуститься в дискуссию ägedalt diskuteerima hakkama, пуститься в споры vaidlema kukkuma, vaidlusse laskuma, пуститься в переговоры innukalt läbirääkimisi alustama, пуститься в подробности üksikasjadesse ~ peensustesse laskuma, пуститься в воспоминания mälestusi heietama hakkama, пуститься в пляс tantsu vihtuma hakkama, пуститься в рассуждения pikalt ~ laialt arutlema hakkama ~ kukkuma;
‣ на что mida appi ~ kasutusele võtma; пуститься на хитрости kavalust appi võtma, kavaldamise peale välja minema;
◊ пуститься во все тяжкие kõnek. (1) ringi tõmbama hakkama, laiale teele minema, (2) kõiki rattaid käima panema, kõiki abinõusid kasutusele võtma
‣ куда kuhu asuma; пуститься в путь teele asuma, пуститься в море merele minema, пуститься следом järele minema ~ sõitma;
‣ во что, с инф. sööstma, tormama; пуститься бежать põgenema, lõikama panema, punuma pistma, пуститься в погоню järele sööstma ~ tormama;
‣ во что, с инф. hakkama, kukkuma mida tegema, laskuma millesse; пуститься в дискуссию ägedalt diskuteerima hakkama, пуститься в споры vaidlema kukkuma, vaidlusse laskuma, пуститься в переговоры innukalt läbirääkimisi alustama, пуститься в подробности üksikasjadesse ~ peensustesse laskuma, пуститься в воспоминания mälestusi heietama hakkama, пуститься в пляс tantsu vihtuma hakkama, пуститься в рассуждения pikalt ~ laialt arutlema hakkama ~ kukkuma;
‣ на что mida appi ~ kasutusele võtma; пуститься на хитрости kavalust appi võtma, kavaldamise peale välja minema;
◊ пуститься во все тяжкие kõnek. (1) ringi tõmbama hakkama, laiale teele minema, (2) kõiki rattaid käima panema, kõiki abinõusid kasutusele võtma
затрубить 303 Г сов.
‣ во что, что, без доп. (pasunat) puhuma hakkama; hüüdma ~ üürgama hakkama; затрубить в трубу pasunat puhuma hakkama, затрубить тревогу alarmi ~ häiret puhuma hakkama, затрубить сбор kogunemist puhuma hakkama, затрубили охотничьи трубы jahisarved hakkasid hüüdma, оркестр затрубил марш orkester laskis marsi lahti ~ tulla;
‣ (без страд. прич.) о ком-чём ülek. kõnek. pasundama hakkama ~ kukkuma
‣ во что, что, без доп. (pasunat) puhuma hakkama; hüüdma ~ üürgama hakkama; затрубить в трубу pasunat puhuma hakkama, затрубить тревогу alarmi ~ häiret puhuma hakkama, затрубить сбор kogunemist puhuma hakkama, затрубили охотничьи трубы jahisarved hakkasid hüüdma, оркестр затрубил марш orkester laskis marsi lahti ~ tulla;
‣ (без страд. прич.) о ком-чём ülek. kõnek. pasundama hakkama ~ kukkuma
зажить II 332 (без страд. прич.) Г сов. elama hakkama, elu alustama; kõnek. rahulikult ~ külluses elama hakkama; зажить своим домом omaette elama hakkama, зажить семейной жизнью perekonnaelu elama hakkama ~ alustama, зажить припеваючи külluses ~ muretult elama hakkama
завилять 254b Г сов.
‣ чем, без доп. liputama ~ vibutama hakkama; собака завиляла хвостом koer hakkas saba liputama;
‣ vingerdama ~ vänderdama ~ laperdama hakkama; велосипед завилял jalgratas hakkas vänderdama, колесо завиляло ratas hakkas laperdama;
‣ looklema ~ siuglema hakkama; дорога завиляла то вправо, то влево tee lookles ~ pöördus kord paremale, kord vasakule;
‣ ülek. põiklema ~ keerutama hakkama;
◊ завилять хвостом kõnek. saba liputama ~ lipitsema hakkama
‣ чем, без доп. liputama ~ vibutama hakkama; собака завиляла хвостом koer hakkas saba liputama;
‣ vingerdama ~ vänderdama ~ laperdama hakkama; велосипед завилял jalgratas hakkas vänderdama, колесо завиляло ratas hakkas laperdama;
‣ looklema ~ siuglema hakkama; дорога завиляла то вправо, то влево tee lookles ~ pöördus kord paremale, kord vasakule;
‣ ülek. põiklema ~ keerutama hakkama;
◊ завилять хвостом kõnek. saba liputama ~ lipitsema hakkama
зашататься 165 Г сов. kõnek.
‣ на чём, от чего, под чем, без доп. kõikuma ~ vaaruma ~ tuikuma ~ vankuma lööma ~ hakkama, liikuma ~ logisema ~ lõnkuma hakkama; зашататься на ногах от усталости väsimusest tuikuma hakkama, власть царя зашаталась tsaarivõim lõi vankuma, зуб зашатался hammas on liikuma hakanud ~ lahti;
‣ (ringi) lonkima ~ luusima ~ hulkuma hakkama; зашататься по городу mööda linna käima ~ uitama hakkama
‣ на чём, от чего, под чем, без доп. kõikuma ~ vaaruma ~ tuikuma ~ vankuma lööma ~ hakkama, liikuma ~ logisema ~ lõnkuma hakkama; зашататься на ногах от усталости väsimusest tuikuma hakkama, власть царя зашаталась tsaarivõim lõi vankuma, зуб зашатался hammas on liikuma hakanud ~ lahti;
‣ (ringi) lonkima ~ luusima ~ hulkuma hakkama; зашататься по городу mööda linna käima ~ uitama hakkama
защёлкать 164b Г сов.
‣ plaksuma ~ lõgisema hakkama, plaksatama; чем, без доп. plaksutama ~ lõgistama ~ laksutama ~ klõpsutama ~ naksutama ~ nipsutama ~ plõksutama hakkama; пули защёлкали о стволы сосен kuulid plaksatasid vastu männitüvesid, защёлкать бичом piitsa plaksutama hakkama, он защёлкал по-волчьи зубами ta hakkas hundi kombel hambaid lõgistama, соловей защёлкал ööbik hakkas laksutama, защёлкать пальцами sõrmenipsu lööma;
‣ что krõbistama hakkama (seemneid, pähkleid vm.); защёлкать орехи pähkleid krõbistama hakkama
‣ plaksuma ~ lõgisema hakkama, plaksatama; чем, без доп. plaksutama ~ lõgistama ~ laksutama ~ klõpsutama ~ naksutama ~ nipsutama ~ plõksutama hakkama; пули защёлкали о стволы сосен kuulid plaksatasid vastu männitüvesid, защёлкать бичом piitsa plaksutama hakkama, он защёлкал по-волчьи зубами ta hakkas hundi kombel hambaid lõgistama, соловей защёлкал ööbik hakkas laksutama, защёлкать пальцами sõrmenipsu lööma;
‣ что krõbistama hakkama (seemneid, pähkleid vm.); защёлкать орехи pähkleid krõbistama hakkama
захлюпать 164b Г сов. kõnek.
‣ lirtsuma ~ virtsuma hakkama; грязь захлюпала под ногами pori hakkas jalgade all lirtsuma;
‣ в чём, по чему (mudas vm.) p(l)adistama ~ plätsutama hakkama;
‣ чем, без доп. nuuksuma hakkama; luristama hakkama; захлюпать носом nina luristama hakkama
‣ lirtsuma ~ virtsuma hakkama; грязь захлюпала под ногами pori hakkas jalgade all lirtsuma;
‣ в чём, по чему (mudas vm.) p(l)adistama ~ plätsutama hakkama;
‣ чем, без доп. nuuksuma hakkama; luristama hakkama; захлюпать носом nina luristama hakkama
повести 367 Г сов.
‣ кого-что viima ~ talutama ~ juhtima (hakkama); повести ребёнка к врачу last arsti juurde viima, повести под руку käe alt kinni (hoides) talutama ~ viima, повести кого в бой keda lahingusse viima, тропинка повела нас в гору teerada viis meid mäkke, повести машину autot juhtima, повести бег jooksu juhtima asuma, jooksjate etteotsa asuma, повести разговор о ком--чём juttu ajama ~ rääkima ~ vestlema hakkama kellest-millest, повести хозяйство majapidamist korraldama ~ maja pidama hakkama, это к хорошему не поведёт see ei too head;
‣ чем, по чему vedama ~ tõmbama (hakkama); повести пальцем по карте sõrmega mööda kaarti vedama, повести смычком по струнам poognaga üle pillikeelte tõmbama;
‣ что rajama; повести телеграфную линию через лес läbi metsa telegraafiliini rajama;
‣ что pidama (hakkama); повести переписку kirjavahetust pidama hakkama;
‣ несов. поводить чем liigutama; повести плечами õlgu kehitama, повести бровью kulmu kergitama, лошадь повела ушами hobune lingutas kõrvu;
◊ и бровью ~ и ухом ~ и глазом не поведёт ~ не повёл ~ не ведёт kõnek. ei pilguta ~ ei pilgutanud silmagi, ei tee ~ ei teinud kuulmagi ~ väljagi ~ teist nägugi
‣ кого-что viima ~ talutama ~ juhtima (hakkama); повести ребёнка к врачу last arsti juurde viima, повести под руку käe alt kinni (hoides) talutama ~ viima, повести кого в бой keda lahingusse viima, тропинка повела нас в гору teerada viis meid mäkke, повести машину autot juhtima, повести бег jooksu juhtima asuma, jooksjate etteotsa asuma, повести разговор о ком--чём juttu ajama ~ rääkima ~ vestlema hakkama kellest-millest, повести хозяйство majapidamist korraldama ~ maja pidama hakkama, это к хорошему не поведёт see ei too head;
‣ чем, по чему vedama ~ tõmbama (hakkama); повести пальцем по карте sõrmega mööda kaarti vedama, повести смычком по струнам poognaga üle pillikeelte tõmbama;
‣ что rajama; повести телеграфную линию через лес läbi metsa telegraafiliini rajama;
‣ что pidama (hakkama); повести переписку kirjavahetust pidama hakkama;
‣ несов. поводить чем liigutama; повести плечами õlgu kehitama, повести бровью kulmu kergitama, лошадь повела ушами hobune lingutas kõrvu;
◊ и бровью ~ и ухом ~ и глазом не поведёт ~ не повёл ~ не ведёт kõnek. ei pilguta ~ ei pilgutanud silmagi, ei tee ~ ei teinud kuulmagi ~ väljagi ~ teist nägugi
понести 365 Г сов.
‣ кого-что viima ~ kandma (ka ülek.) ~ tassima (hakkama); больного понесли в палату haige viidi palatisse, понести наказание karistust kandma, понести потери kaotusi kandma, понести убытки kahju kannatama;
‣ кого-что (mõnda aega) kandma ~ viima ~ tassima;
‣ кого-что kihutades ~ kiiresti viima; без доп. kihutama hakkama; течение подхватило лодку и понесло vool kandis paati kiiresti edasi, лошади испугались и понесли hobused ehmusid ja hakkasid lõhkuma ~ kihutama;
‣ (без страд. прич.) безл. чем, без доп. kõnek. puhuma ~ õhkuma ~ hoovama ~ uhkama (hakkama); понесло холодом hakkas puhuma külm tuul, uhkas külma tuult, откуда-то понесло запахом плесени kusagilt tuli (äkki) hallituslõhna;
‣ (без страд. прич.) что, без доп. madalk. jama ~ loba ajama (hakkama), (jutu)hoogu sattuma; ну, понёс! no nüüd sattus(id) hoogu! kus sattus(id) alles hoogu!
‣ (без 1 и 2 л.) madalk. minema sundima; какая нелёгкая его туда понесла mille pagana pärast ta sinna läks, no mida ta sealt küll otsis;
‣ van., murd. käima peale saama;
◊ понести чепуху ~ ахинею ~ ересь ~ околесицу kõnek. jama ajama (hakkama), lollusi suust ajama (hakkama)
‣ кого-что viima ~ kandma (ka ülek.) ~ tassima (hakkama); больного понесли в палату haige viidi palatisse, понести наказание karistust kandma, понести потери kaotusi kandma, понести убытки kahju kannatama;
‣ кого-что (mõnda aega) kandma ~ viima ~ tassima;
‣ кого-что kihutades ~ kiiresti viima; без доп. kihutama hakkama; течение подхватило лодку и понесло vool kandis paati kiiresti edasi, лошади испугались и понесли hobused ehmusid ja hakkasid lõhkuma ~ kihutama;
‣ (без страд. прич.) безл. чем, без доп. kõnek. puhuma ~ õhkuma ~ hoovama ~ uhkama (hakkama); понесло холодом hakkas puhuma külm tuul, uhkas külma tuult, откуда-то понесло запахом плесени kusagilt tuli (äkki) hallituslõhna;
‣ (без страд. прич.) что, без доп. madalk. jama ~ loba ajama (hakkama), (jutu)hoogu sattuma; ну, понёс! no nüüd sattus(id) hoogu! kus sattus(id) alles hoogu!
‣ (без 1 и 2 л.) madalk. minema sundima; какая нелёгкая его туда понесла mille pagana pärast ta sinna läks, no mida ta sealt küll otsis;
‣ van., murd. käima peale saama;
◊ понести чепуху ~ ахинею ~ ересь ~ околесицу kõnek. jama ajama (hakkama), lollusi suust ajama (hakkama)
закачать II 165a (без страд. прич.) Г сов.
‣ кого-что, чем kiigutama ~ õõtsutama ~ kõigutama ~ hällitama ~ raputama ~ vangutama hakkama; закачать колыбель hälli kiigutama hakkama, его закачало от усталости ta vaarus väsimusest, поднялся ветер, и наше судно закачало безл. tõstis tuult ja meie laev hakkas õõtsuma, закачать головой в знак несогласия eitavalt pead raputama;
‣ кого õhku loopima hakkama;
‣ что pumpama hakkama
‣ кого-что, чем kiigutama ~ õõtsutama ~ kõigutama ~ hällitama ~ raputama ~ vangutama hakkama; закачать колыбель hälli kiigutama hakkama, его закачало от усталости ta vaarus väsimusest, поднялся ветер, и наше судно закачало безл. tõstis tuult ja meie laev hakkas õõtsuma, закачать головой в знак несогласия eitavalt pead raputama;
‣ кого õhku loopima hakkama;
‣ что pumpama hakkama
захлопать 164b Г сов. kõnek. paukuma ~ plaksuma hakkama; чем, во что, без доп. paugutama ~ plaksutama hakkama; захлопали выстрелы paugud plaksatasid ~ käisid, захлопать бичом piitsa plaksutama hakkama, захлопать в ладоши käsi plaksutama (hakkama), птица захлопала крыльями lind plagistas tiibu, захлопать дверью ust paugutama hakkama;
◊ захлопать глазами suuri silmi tegema, ammuli sui vahtima jääma
◊ захлопать глазами suuri silmi tegema, ammuli sui vahtima jääma
зазвенеть 231b Г сов.
‣ от чего, без доп. helisema ~ kõlisema ~ tilisema ~ klirisema hakkama; лес зазвенел смехом mets lõi naerust helisema ~ helama, mets helatas naerust, колокольчик зазвенел kelluke hakkas tilisema, стёкла зазвенели aknaklaasid hakkasid klirisema, в ухе зазвенело безл. kõrv hakkas huugama ~ kumisema ~ pilli ajama;
‣ чем kõlistama ~ kolistama hakkama; зазвенеть шпорами kannuseid kõlistama hakkama, зазвенеть посудой nõudega kolistama hakkama
‣ от чего, без доп. helisema ~ kõlisema ~ tilisema ~ klirisema hakkama; лес зазвенел смехом mets lõi naerust helisema ~ helama, mets helatas naerust, колокольчик зазвенел kelluke hakkas tilisema, стёкла зазвенели aknaklaasid hakkasid klirisema, в ухе зазвенело безл. kõrv hakkas huugama ~ kumisema ~ pilli ajama;
‣ чем kõlistama ~ kolistama hakkama; зазвенеть шпорами kannuseid kõlistama hakkama, зазвенеть посудой nõudega kolistama hakkama
потянуть 339a Г сов.
‣ кого-что, за что, к кому-чему, куда, без доп. tõmbama (ka ülek.) ~ tirima ~ sikutama ~ vedama (hakkama); потянуть кого за руку keda kättpidi sikutama ~ tirima, потянуть поводья ohje ~ ohjadest sikutama, потянуть телефонный провод telefoniliini üles seadma (hakkama), его потянуло в деревню teda tõmbas maale, teda võlus maa, потянуло ко сну uni tikub ~ tikkus peale;
‣ (на) сколько kõnek. kaaluma; (на) сколько это может потянуть? kui palju see võib kaaluda?
‣ что, на кого-что madalk. küündima, millega hakkama saama; mõõtu välja andma; на главного инженера он не потянет peainseneri mõõtu ta küll välja ei anna, эту работу мы не потянем selle töö jaoks on meil jõudu vähevõitu;
‣ (без страд. прич.) чем, без доп. puhuma (hakkama), hoovama; потянуло прохладой kusagilt tuli jahedust, потянуло дымом kuskilt tuli suitsulõhna
‣ кого-что, за что, к кому-чему, куда, без доп. tõmbama (ka ülek.) ~ tirima ~ sikutama ~ vedama (hakkama); потянуть кого за руку keda kättpidi sikutama ~ tirima, потянуть поводья ohje ~ ohjadest sikutama, потянуть телефонный провод telefoniliini üles seadma (hakkama), его потянуло в деревню teda tõmbas maale, teda võlus maa, потянуло ко сну uni tikub ~ tikkus peale;
‣ (на) сколько kõnek. kaaluma; (на) сколько это может потянуть? kui palju see võib kaaluda?
‣ что, на кого-что madalk. küündima, millega hakkama saama; mõõtu välja andma; на главного инженера он не потянет peainseneri mõõtu ta küll välja ei anna, эту работу мы не потянем selle töö jaoks on meil jõudu vähevõitu;
‣ (без страд. прич.) чем, без доп. puhuma (hakkama), hoovama; потянуло прохладой kusagilt tuli jahedust, потянуло дымом kuskilt tuli suitsulõhna
заскакать 201 Г сов. kõnek.
‣ hüppama ~ hüplema hakkama (ka ülek.), keksima ~ kepsutama hakkama, kepsu lööma hakkama;
‣ kappama ~ kihutama hakkama; всадники заскакали прямо через поле ratsanikud kihutasid otse üle põllu
‣ hüppama ~ hüplema hakkama (ka ülek.), keksima ~ kepsutama hakkama, kepsu lööma hakkama;
‣ kappama ~ kihutama hakkama; всадники заскакали прямо через поле ratsanikud kihutasid otse üle põllu
возжаждать 213 Г сов. liter.
‣ van. janu tundma, januma;
‣ чего janunema hakkama mille järele, ihkama hakkama mida; возжаждать славы kuulsuse järele janunema ~ kuulsust ihkama hakkama
‣ van. janu tundma, januma;
‣ чего janunema hakkama mille järele, ihkama hakkama mida; возжаждать славы kuulsuse järele janunema ~ kuulsust ihkama hakkama
заверещать 180 Г сов. vigisema ~ pirisema ~ niuksuma ~ kiunuma hakkama; kigisema ~ kägisema ~ kiiksuma hakkama; siristama hakkama
завеять II 259b Г сов.
‣ (без 1 и 2 л.) puhuma hakkama;
‣ (без 1 и 2 л.) lehvima hakkama; завеяли знамёна lipud lõid ~ hakkasid lehvima;
‣ что kõnek. (vilja) tuulama hakkama
‣ (без 1 и 2 л.) puhuma hakkama;
‣ (без 1 и 2 л.) lehvima hakkama; завеяли знамёна lipud lõid ~ hakkasid lehvima;
‣ что kõnek. (vilja) tuulama hakkama
завопить 304 Г сов.
‣ kõnek. kisendama ~ kisama ~ röökima ~ ulguma hakkama; завопить не своим ~ дурным голосом võika häälega kisendama hakkama;
‣ folkl. itkema ~ halama hakkama
‣ kõnek. kisendama ~ kisama ~ röökima ~ ulguma hakkama; завопить не своим ~ дурным голосом võika häälega kisendama hakkama;
‣ folkl. itkema ~ halama hakkama
зазвякать 164b Г сов. kõnek. kõlisema ~ tilisema hakkama; чем mida kõlistama hakkama; зазвякать ключами võtmeid kõlistama hakkama
заплескаться 209, kõnek. ka 166 Г сов.
‣ pritsima hakkama; loksuma hakkama, laksuma lööma;
‣ plagisema ~ lehvima hakkama
‣ pritsima hakkama; loksuma hakkama, laksuma lööma;
‣ plagisema ~ lehvima hakkama
застрочить II 288 (без страд. прич.), буд. вр. также 311b Г сов. kõnek.
‣ masinaga õmblema hakkama;
‣ tärisema ~ tikkima hakkama (kuulipilduja kohta);
‣ (kiiresti) kirjutama hakkama
‣ masinaga õmblema hakkama;
‣ tärisema ~ tikkima hakkama (kuulipilduja kohta);
‣ (kiiresti) kirjutama hakkama
зашагать 165b Г сов. sammuma ~ astuma ~ minema hakkama; зашагать по дороге teed mööda astuma hakkama, зашагать под музыку muusika saatel marssima ~ minema hakkama
поплыть 349 Г сов.
‣ (kindlas suunas) ujuma ~ libisema hakkama; ülek. liuglema ~ lauglema ~ hõljuma hakkama; voogama ~ kaikuma (hakkama); лодка поплыла к острову paat hakkas saare poole liikuma ~ libisema, она поплыла в танце ta libises kergelt üle tantsupõranda, песня поплыла над рекой üle jõe voogas ~ kaikus laul, всё поплыло перед глазами ülek. silme ees hakkas virvendama;
‣ на чём (laevaga vm. kindlas suunas) sõitma (hakkama); он поплыл в Астрахань ta sõitis Astrah(h)ani;
‣ kõnek. laiali ~ üle ääre valguma, üles sulama
‣ (kindlas suunas) ujuma ~ libisema hakkama; ülek. liuglema ~ lauglema ~ hõljuma hakkama; voogama ~ kaikuma (hakkama); лодка поплыла к острову paat hakkas saare poole liikuma ~ libisema, она поплыла в танце ta libises kergelt üle tantsupõranda, песня поплыла над рекой üle jõe voogas ~ kaikus laul, всё поплыло перед глазами ülek. silme ees hakkas virvendama;
‣ на чём (laevaga vm. kindlas suunas) sõitma (hakkama); он поплыл в Астрахань ta sõitis Astrah(h)ani;
‣ kõnek. laiali ~ üle ääre valguma, üles sulama
забарабанить 269b Г сов.
‣ trummi lööma ~ põristama hakkama;
‣ во что, чем, по чему, без доп. ülek. kõnek. taguma ~ prõmmutama ~ prõmmima ~ trummeldama hakkama vastu mida; забарабанить в дверь vastu ust prõmmima hakkama, забарабанить пальцами по столу sõrmedega vastu lauda trummeldama hakkama, дождь забарабанил по крыше vihm hakkas vastu katust rabistama
‣ trummi lööma ~ põristama hakkama;
‣ во что, чем, по чему, без доп. ülek. kõnek. taguma ~ prõmmutama ~ prõmmima ~ trummeldama hakkama vastu mida; забарабанить в дверь vastu ust prõmmima hakkama, забарабанить пальцами по столу sõrmedega vastu lauda trummeldama hakkama, дождь забарабанил по крыше vihm hakkas vastu katust rabistama
завертеть 241 Г сов. кого-что, чем keerutama hakkama; ülek. kõnek. oma keerisesse haarama keda; kelle(l) pead segi ajama; завертеть палкой keppi keerutama hakkama, завертеть хвостом saba liputama hakkama, завертеть головой pead keerutama (hakkama), вихрь завертел паром tuulepööris pillutas parve
заделаться 164 Г сов. → несов. заделываться кем kõnek. iroon. kelleks hakkama ~ saama; заделаться поэтом luuletajaks hakkama
задымить II 304 Г сов. чем, без доп. suitsu ajama hakkama; tossama ~ tossutama ~ pahvima hakkama mida; печь задымила ahi hakkas suitsu ajama, задымить сигаретой sigaretti pahvima hakkama
зазвонить 285b Г сов. во что, чем, без доп. helisema ~ helistama hakkama; телефон зазвонил telefon helises, зазвонить колокольчиком kellukest helistama hakkama, зазвонить в колокол kella lööma hakkama
закричать 180 Г сов. что, на кого, от чего, без доп. hüüdma ~ karjuma ~ kisendama hakkama; закричать ура hurraa hüüdma, закричать от боли valust karjatama ~ karjuma hakkama, закричать во всё горло täiest kõrist karjuma hakkama, закричать благим матом täiest kõrist ~ nagu ratta peal karjuma hakkama, мать закричала на ребёнка ema käratas lapse peale
захромать 165b Г сов. lonkama (ka ülek.) ~ luukama ~ limpama ~ lomberdama ~ lääpama hakkama; kõnek. longates ~ luugates ~ limbates ~ lomberdades ~ lääbates minema hakkama; здоровье захромало tervis hakkas logisema ~ lonkama ~ läks käest ära, захромать к выходу longates väljapääsu poole minema hakkama
зачмокать 164b Г сов. kõnek.
‣ чем, без доп. matsutama hakkama; зачмокать губами suud matsutama hakkama, зачмокать языком keelt laksutama;
‣ кого, во что (mopsuga) musutama hakkama
‣ чем, без доп. matsutama hakkama; зачмокать губами suud matsutama hakkama, зачмокать языком keelt laksutama;
‣ кого, во что (mopsuga) musutama hakkama
зашуршать 180 Г сов. sahisema ~ kahisema ~ krabisema hakkama; чем sahistama ~ kahistama ~ krabistama hakkama; листья зашуршали lehed hakkasid sahisema, зашуршать бумагой paberit ~ paberiga krabistama hakkama
поползти 363 Г сов.
‣ roomama ~ ronima hakkama; kõnek. venima hakkama; поезд пополз в гору rong roomas mäkke, время поползло медленно aeg hakkas venima;
‣ ülek. looklema ~ väänlema (hakkama);
‣ ülek. kõnek. levima ~ kanduma (hakkama); по городу поползли слухи linnas levis kuuldus(i)
‣ roomama ~ ronima hakkama; kõnek. venima hakkama; поезд пополз в гору rong roomas mäkke, время поползло медленно aeg hakkas venima;
‣ ülek. looklema ~ väänlema (hakkama);
‣ ülek. kõnek. levima ~ kanduma (hakkama); по городу поползли слухи linnas levis kuuldus(i)
управиться 278 Г сов. → несов. управляться с кем-чем kõnek. toime tulema, hakkama saama; с тремя сыновьями трудно управиться kolme pojaga on raske toime tulla ~ hakkama saada, с этим делом управимся за месяц selle tööga tuleme toime ~ saame hakkama ühe kuuga, управиться по хозяйству koduste talitustega valmis ~ hakkama saama, мальчик быстро управился с пирогами poiss sai pirukatest kiiresti jagu
цепляться 255 Г несов.
‣ за кого-что külge ~ kinni hakkama, kinni haarama, klammerduma (kõnek. ka ülek.), hambuma; цепляться за шею матери ema kaelast ~ kaela ümbert kinni hakkama, цепляться за каждое слово igast sõnast kinni hakkama, цепляться за мелочи pisiasjadest kinni hakkama, цепляться за проволоку traati kinni jääma, цепляться за какую мысль mis mõttest kinni haarama, цепляться за жизнь elu külge klammerduma, платье цепляется за кусты kleit jääb ~ hakkab põõsaste külge ~ põõsastesse kinni, грязь цепляется за подошвы pori hakkab taldade külge kinni;
‣ к кому ülek. madalk. (ennast) külge kleepima; цепляться к прохожим end möödujatele külge kleepima
‣ за кого-что külge ~ kinni hakkama, kinni haarama, klammerduma (kõnek. ka ülek.), hambuma; цепляться за шею матери ema kaelast ~ kaela ümbert kinni hakkama, цепляться за каждое слово igast sõnast kinni hakkama, цепляться за мелочи pisiasjadest kinni hakkama, цепляться за проволоку traati kinni jääma, цепляться за какую мысль mis mõttest kinni haarama, цепляться за жизнь elu külge klammerduma, платье цепляется за кусты kleit jääb ~ hakkab põõsaste külge ~ põõsastesse kinni, грязь цепляется за подошвы pori hakkab taldade külge kinni;
‣ к кому ülek. madalk. (ennast) külge kleepima; цепляться к прохожим end möödujatele külge kleepima
заиграть II Г сов.
‣ 165a (без страд. прич.) что, во что, без доп. mängima ~ mänglema hakkama; оркестр заиграл марш orkester alustas marssi, заиграть на скрипке viiulit mängima hakkama, ветерок заиграл занавеской tuul hakkas kardinat hõljutama, улыбка заиграла на лице naeratus hakkas näol mänglema;
‣ 165b чем, без доп. särama ~ sätendama ~ sädelema ~ helkima lööma ~ hakkama; лучи солнца заиграли на воде päikesekiired panid vee helkima;
‣ 165b kihama ~ möllama ~ mässama ~ pulbitsema hakkama; кровь заиграла veri hakkas mässama
‣ 165a (без страд. прич.) что, во что, без доп. mängima ~ mänglema hakkama; оркестр заиграл марш orkester alustas marssi, заиграть на скрипке viiulit mängima hakkama, ветерок заиграл занавеской tuul hakkas kardinat hõljutama, улыбка заиграла на лице naeratus hakkas näol mänglema;
‣ 165b чем, без доп. särama ~ sätendama ~ sädelema ~ helkima lööma ~ hakkama; лучи солнца заиграли на воде päikesekiired panid vee helkima;
‣ 165b kihama ~ möllama ~ mässama ~ pulbitsema hakkama; кровь заиграла veri hakkas mässama
закипеть 238 Г сов. → несов. закипать
‣ keema hakkama ~ minema (ka ülek.); вода закипела vesi läks ~ hakkas keema, работа закипела töö hakkas keema, кровь закипела veri lõi kobrutama ~ keema;
‣ без доп., чем ülek. möllama ~ mässama ~ kihama ~ pulbitsema hakkama; море закипело meri hakkas möllama, площадь закипела народом väljak hakkas rahvast kihama, жизнь закипела elu läks käima ~ hakkas pulbitsema;
◊ закипеть ~ забить ключом pulbitsema hakkama
‣ keema hakkama ~ minema (ka ülek.); вода закипела vesi läks ~ hakkas keema, работа закипела töö hakkas keema, кровь закипела veri lõi kobrutama ~ keema;
‣ без доп., чем ülek. möllama ~ mässama ~ kihama ~ pulbitsema hakkama; море закипело meri hakkas möllama, площадь закипела народом väljak hakkas rahvast kihama, жизнь закипела elu läks käima ~ hakkas pulbitsema;
◊ закипеть ~ забить ключом pulbitsema hakkama
зареветь 250 Г сов.
‣ möirgama hakkama, möiratama, röögatama; тигр заревел tiiger möiratas, шторм заревел maru hakkas möirgama;
‣ от чего, без доп. kõnek. kisendama ~ karjuma ~ nutma hakkama; зареветь от жалости kaastundest nutma hakkama;
◊ зареветь белугой madalk. nagu ratta peal ~ nagu metslane röökima ~ karjuma ~ kisendama (hakkama)
‣ möirgama hakkama, möiratama, röögatama; тигр заревел tiiger möiratas, шторм заревел maru hakkas möirgama;
‣ от чего, без доп. kõnek. kisendama ~ karjuma ~ nutma hakkama; зареветь от жалости kaastundest nutma hakkama;
◊ зареветь белугой madalk. nagu ratta peal ~ nagu metslane röökima ~ karjuma ~ kisendama (hakkama)
затрещать 180 Г сов.
‣ от чего, без доп. praksuma ~ pragisema ~ raksuma ~ ragisema ~ tärisema ~ ragistama hakkama; сухие ветки затрещали под ногами kuivad oksad praksatasid jalge all, пулемёт затрещал kuulipilduja hakkas tärisema ~ täristama, кузнечики затрещали tirtsud hakkasid siristama;
‣ ülek. kõikuma ~ vankuma lööma; kokku varisema; трон затрещал troon lõi kõikuma;
‣ ülek. kõnek. vadistama ~ sädistama ~ kädistama hakkama;
◊ затрещать по (всем) швам kõnek. õmblustest ragisema hakkama, koost lagunema (hakkama), vankuma lööma, kokku variseda ähvardama
‣ от чего, без доп. praksuma ~ pragisema ~ raksuma ~ ragisema ~ tärisema ~ ragistama hakkama; сухие ветки затрещали под ногами kuivad oksad praksatasid jalge all, пулемёт затрещал kuulipilduja hakkas tärisema ~ täristama, кузнечики затрещали tirtsud hakkasid siristama;
‣ ülek. kõikuma ~ vankuma lööma; kokku varisema; трон затрещал troon lõi kõikuma;
‣ ülek. kõnek. vadistama ~ sädistama ~ kädistama hakkama;
◊ затрещать по (всем) швам kõnek. õmblustest ragisema hakkama, koost lagunema (hakkama), vankuma lööma, kokku variseda ähvardama
прицепиться 323 Г сов. → несов. прицепляться
‣ к кому-чему, чем (külge, järele) haakuma, kinni ~ külge hakkama (ka ülek.) ~ jääma; репейник прицепился к платью takjanupp on kleidi külge jäänud, к нему прицепился грипп madalk. ta jäi grippi;
‣ к кому-чему kõnek. halv. norima ~ millest kinni hakkama; прицепиться к пустяку tühjast asjast ~ pisiasjast kinni hakkama, pisiasja pärast norima, не к чему прицепиться pole millestki kinni hakata, прицепиться к слову sõnast kinni hakkama, прицепиться с вопросами madalk. pärimistega painama ~ peale käima
‣ к кому-чему, чем (külge, järele) haakuma, kinni ~ külge hakkama (ka ülek.) ~ jääma; репейник прицепился к платью takjanupp on kleidi külge jäänud, к нему прицепился грипп madalk. ta jäi grippi;
‣ к кому-чему kõnek. halv. norima ~ millest kinni hakkama; прицепиться к пустяку tühjast asjast ~ pisiasjast kinni hakkama, pisiasja pärast norima, не к чему прицепиться pole millestki kinni hakata, прицепиться к слову sõnast kinni hakkama, прицепиться с вопросами madalk. pärimistega painama ~ peale käima
ухватиться 316 Г сов. → несов. ухватываться
‣ за кого-что kellest-millest kinni haarama ~ hakkama (kõnek. ka ülek.), kinni rabama ~ kahmama ~ krabama; ухватиться за руку käest kinni haarama ~ krabama, ухватиться за перила (trepi)käsipuust kinni haarama, ухватиться за голову peast kinni haarama, ухватиться за интересную мысль kõnek. huvitavast mõttest kinni haarama ~ hakkama;
‣ за что kõnek. mille kallale asuma, mida tegema hakkama; ухватиться за новую работу uut tööd õhinaga tegema hakkama, не знаю, за что ухватиться ei tea, kust otsast alata ~ pihta hakata;
◊ ухватиться обеими руками за что kõnek. millest kahe käega kinni haarama; ухватиться зубами за что kõnek. küünte ja hammastega kinni haarama
‣ за кого-что kellest-millest kinni haarama ~ hakkama (kõnek. ka ülek.), kinni rabama ~ kahmama ~ krabama; ухватиться за руку käest kinni haarama ~ krabama, ухватиться за перила (trepi)käsipuust kinni haarama, ухватиться за голову peast kinni haarama, ухватиться за интересную мысль kõnek. huvitavast mõttest kinni haarama ~ hakkama;
‣ за что kõnek. mille kallale asuma, mida tegema hakkama; ухватиться за новую работу uut tööd õhinaga tegema hakkama, не знаю, за что ухватиться ei tea, kust otsast alata ~ pihta hakata;
◊ ухватиться обеими руками за что kõnek. millest kahe käega kinni haarama; ухватиться зубами за что kõnek. küünte ja hammastega kinni haarama
уцепиться 323 Г сов. → несов. уцепляться за кого-что, чем kõnek. kellest-millest kinni haarama ~ hakkama (ka ülek.); kelle-mille külge klammerduma, haakuma; уцепиться багром за бревно pootshaagiga palgist kinni hakkama, уцепиться руками за кого kellest kõvasti kinni haarama, kelle külge klammerduma, уцепиться за тему teemast kinni haarama ~ hakkama
приняться 265 (прош. вр. принялся и принялся, принялась, принялось, принялись) Г сов. → несов. приниматься
‣ за что, с инф. mille kallale ~ juurde asuma, mida tegema hakkama; приняться за работу tööle asuma ~ hakkama, приняться за еду sööma hakkama, söögi kallale asuma, приняться читать lugema hakkama;
‣ за кого kõnek. keda käsile võtma; приняться за бездельников loodreid käsile võtma;
‣ kasvama minema, juurduma, juuri alla võtma; деревцо принялось puu läks kasvama ~ võttis juured alla;
‣ üles tulema, (vaktsiinile) reageerima; оспа принялась rõuged on üles tulnud
‣ за что, с инф. mille kallale ~ juurde asuma, mida tegema hakkama; приняться за работу tööle asuma ~ hakkama, приняться за еду sööma hakkama, söögi kallale asuma, приняться читать lugema hakkama;
‣ за кого kõnek. keda käsile võtma; приняться за бездельников loodreid käsile võtma;
‣ kasvama minema, juurduma, juuri alla võtma; деревцо принялось puu läks kasvama ~ võttis juured alla;
‣ üles tulema, (vaktsiinile) reageerima; оспа принялась rõuged on üles tulnud
стать I 223 Г сов. → несов. становиться
‣ seisma jääma; стать в дверях uksele ~ ukse ette seisma jääma, стать у окна akna alla seisma jääma, стать в очередь järjekorda seisma ~ võtma ~ asuma, стать в позу poosi ~ asendit võtma, poosi ~ asendisse jääma, негде стать pole kohta, kus seista, стать на колени põlvitama, põlvili laskuma ~ langema (ka ülek.);
‣ asuma; стать на пост vahipostile asuma, стать на вахту vahti ~ vahikorda asuma, стать за прилавок leti taha asuma, стать лагерем laagrisse jääma, стать на ночёвку ööbima ~ öömajale jääma, стать во главе etteotsa asuma, стать на мель madalikule jooksma ~ sõitma ~ minema ~ ajama, стать на якорь ankrusse heitma, ankurduma, стать на стоянку parkima, стать в строй (1) rivvi astuma ~ võtma, (2) astuda rivvi (käsklus), шкаф станет здесь kapi paneme siia, kapp tuleb (panna) siia, стать у власти võimule astuma ~ asuma, он стал на лыжи ta sai suusatamise kätte, ta hakkas suusatama, стать на сторону кого kelle poole asuma, keda pooldama, стать на работу tööle asuma, стать на путь совершенствования end täiendama asuma ~ hakkama;
‣ (püsti) tõusma; стать на ноги püsti tõusma, jalule tõusma (ka ülek.), ülek. jalgu alla saama, стать на цыпочки kikivarvule ~ kikivarbaile tõusma, стать на четвереньки käpuli ~ käpukile ~ neljakäpakile laskma;
‣ за кого-что ülek. välja astuma, seisma kelle-mille eest; стать на защиту угнетённых rõhutute kaitseks välja astuma, стать за правду tõe eest seisma ~ väljas olema;
‣ (без несов.) tõusma, kerkima (ka ülek.); на небе стала луна kuu on tõusnud, над болотом стал туман soo kohale tõusis ~ kerkis udu, стал вопрос kerkis küsimus;
‣ (без несов.) seisma jääma; лошади стали hobused jäid seisma, часы стали kell jäi seisma ~ on seisma jäänud;
‣ (без несов.) kõnek. kinni külmuma; река стала jõgi on kinni ~ jääs ~ külmunud;
‣ (без несов.) с кем-чем kõnek. saama, juhtuma; что с ним стало после болезни mis temast pärast põdemist ~ haigust on saanud, стать жертвой несчастного случая õnnetuse ohvriks langema;
‣ кем-чем saama; стать взрослым täiskasvanuks saama, täisikka jõudma, он стал писателем temast on kirjanik saanud, стать законом seaduseks saama ~ muutuma;
‣ кого-чего с отриц. olemast lakkama, kaduma; когда меня не станет kui mind enam ei ole, сил не стало jõud on otsas ~ kadunud, денег не стало raha sai ~ lõppes otsa, не стало чего mis kadus (müügilt, majast);
‣ (без несов.) с инф. hakkama; мне стало плохо mul hakkas halb, стать не по себе ebamugav ~ kõhe hakkama, я не стану читать ma ei hakka lugema, он стал вспоминать ta hakkas meenutama, что ты станешь делать mida sa tegema ~ peale hakkad, стало светать hakkas koitma, он стал работать ta hakkas tööle, он не стал даже слушать ta ei hakanud kuulamagi ~ ei võtnud kuuldagi;
‣ кем-чем, каким muutuma, minema; город стал ещё красивее linn on veel kaunimaks muutunud, он стал нервным ~ нервный ta on närviliseks läinud, мне стало грустно mu meel läks kurvaks, mul hakkas kurb, стало светло on valgeks läinud, она стала похожа на мать ta on ema nägu läinud;
‣ end nimekirja ~ arvele võtma; стать на учёт end arvele võtma, стать на очередь end järjekorda panema;
‣ (без несов.) кому-чему, во что kõnek. maksma minema; это станет дорого see läheb kalliks ~ ilusat raha maksma, поездка стала в сто рублей sõit läks sada rubla maksma;
‣ pidama jääma; за чем дело стало mille taha asi pidama ~ toppama jäi, за мной дело не станет minu taha asi pidama ei jää, за малым дело стало asi jäi tühja taha ~ pärast toppama;
‣ станет 3 л. буд. вр. с кого kõnek. kellelt võib kõike oodata; с тебя этого станет sinust ~ sinult võib seda oodata;
◊ во что бы то ни стало maksku mis maksab, ilmtingimata, iga hinna eest; стало быть kõnek. tähendab, järelikult, seega; ни стать ни сесть kõnek. ei saa istuda ega astuda; не уметь ни стать ни сесть kõnek. mitte istuda ega astuda oskama; стать v становиться на своё место paika minema, oma kohta leidma, (korraga) selgeks ~ klaariks saama; стать в копеечку ~ в копейку кому kõnek. kellele kena kopika maksma minema; стать горой за кого-что kelle-mille eest nagu müür seisma; стать грудью за кого-что rinnaga kaitsma keda-mida; стать ~ становиться на пути ~ на дороге кого, у кого, стать ~ становиться поперёк пути ~ дороги кому risti tee peal ees olema, kellele teele ette jääma; стать как вкопанный kõnek. seisma nagu naelutatud ~ nagu post ~ nagu soolasammas; стать ~ становиться в тупик segadusse ~ kitsikusse sattuma, kimpu ~ kimbatusse jääma; стать ~ становиться поперёк горла кому kõnek. kõrini ~ villand saama kellel, kellele väljakannatamatuks muutuma
‣ seisma jääma; стать в дверях uksele ~ ukse ette seisma jääma, стать у окна akna alla seisma jääma, стать в очередь järjekorda seisma ~ võtma ~ asuma, стать в позу poosi ~ asendit võtma, poosi ~ asendisse jääma, негде стать pole kohta, kus seista, стать на колени põlvitama, põlvili laskuma ~ langema (ka ülek.);
‣ asuma; стать на пост vahipostile asuma, стать на вахту vahti ~ vahikorda asuma, стать за прилавок leti taha asuma, стать лагерем laagrisse jääma, стать на ночёвку ööbima ~ öömajale jääma, стать во главе etteotsa asuma, стать на мель madalikule jooksma ~ sõitma ~ minema ~ ajama, стать на якорь ankrusse heitma, ankurduma, стать на стоянку parkima, стать в строй (1) rivvi astuma ~ võtma, (2) astuda rivvi (käsklus), шкаф станет здесь kapi paneme siia, kapp tuleb (panna) siia, стать у власти võimule astuma ~ asuma, он стал на лыжи ta sai suusatamise kätte, ta hakkas suusatama, стать на сторону кого kelle poole asuma, keda pooldama, стать на работу tööle asuma, стать на путь совершенствования end täiendama asuma ~ hakkama;
‣ (püsti) tõusma; стать на ноги püsti tõusma, jalule tõusma (ka ülek.), ülek. jalgu alla saama, стать на цыпочки kikivarvule ~ kikivarbaile tõusma, стать на четвереньки käpuli ~ käpukile ~ neljakäpakile laskma;
‣ за кого-что ülek. välja astuma, seisma kelle-mille eest; стать на защиту угнетённых rõhutute kaitseks välja astuma, стать за правду tõe eest seisma ~ väljas olema;
‣ (без несов.) tõusma, kerkima (ka ülek.); на небе стала луна kuu on tõusnud, над болотом стал туман soo kohale tõusis ~ kerkis udu, стал вопрос kerkis küsimus;
‣ (без несов.) seisma jääma; лошади стали hobused jäid seisma, часы стали kell jäi seisma ~ on seisma jäänud;
‣ (без несов.) kõnek. kinni külmuma; река стала jõgi on kinni ~ jääs ~ külmunud;
‣ (без несов.) с кем-чем kõnek. saama, juhtuma; что с ним стало после болезни mis temast pärast põdemist ~ haigust on saanud, стать жертвой несчастного случая õnnetuse ohvriks langema;
‣ кем-чем saama; стать взрослым täiskasvanuks saama, täisikka jõudma, он стал писателем temast on kirjanik saanud, стать законом seaduseks saama ~ muutuma;
‣ кого-чего с отриц. olemast lakkama, kaduma; когда меня не станет kui mind enam ei ole, сил не стало jõud on otsas ~ kadunud, денег не стало raha sai ~ lõppes otsa, не стало чего mis kadus (müügilt, majast);
‣ (без несов.) с инф. hakkama; мне стало плохо mul hakkas halb, стать не по себе ebamugav ~ kõhe hakkama, я не стану читать ma ei hakka lugema, он стал вспоминать ta hakkas meenutama, что ты станешь делать mida sa tegema ~ peale hakkad, стало светать hakkas koitma, он стал работать ta hakkas tööle, он не стал даже слушать ta ei hakanud kuulamagi ~ ei võtnud kuuldagi;
‣ кем-чем, каким muutuma, minema; город стал ещё красивее linn on veel kaunimaks muutunud, он стал нервным ~ нервный ta on närviliseks läinud, мне стало грустно mu meel läks kurvaks, mul hakkas kurb, стало светло on valgeks läinud, она стала похожа на мать ta on ema nägu läinud;
‣ end nimekirja ~ arvele võtma; стать на учёт end arvele võtma, стать на очередь end järjekorda panema;
‣ (без несов.) кому-чему, во что kõnek. maksma minema; это станет дорого see läheb kalliks ~ ilusat raha maksma, поездка стала в сто рублей sõit läks sada rubla maksma;
‣ pidama jääma; за чем дело стало mille taha asi pidama ~ toppama jäi, за мной дело не станет minu taha asi pidama ei jää, за малым дело стало asi jäi tühja taha ~ pärast toppama;
‣ станет 3 л. буд. вр. с кого kõnek. kellelt võib kõike oodata; с тебя этого станет sinust ~ sinult võib seda oodata;
◊ во что бы то ни стало maksku mis maksab, ilmtingimata, iga hinna eest; стало быть kõnek. tähendab, järelikult, seega; ни стать ни сесть kõnek. ei saa istuda ega astuda; не уметь ни стать ни сесть kõnek. mitte istuda ega astuda oskama; стать v становиться на своё место paika minema, oma kohta leidma, (korraga) selgeks ~ klaariks saama; стать в копеечку ~ в копейку кому kõnek. kellele kena kopika maksma minema; стать горой за кого-что kelle-mille eest nagu müür seisma; стать грудью за кого-что rinnaga kaitsma keda-mida; стать ~ становиться на пути ~ на дороге кого, у кого, стать ~ становиться поперёк пути ~ дороги кому risti tee peal ees olema, kellele teele ette jääma; стать как вкопанный kõnek. seisma nagu naelutatud ~ nagu post ~ nagu soolasammas; стать ~ становиться в тупик segadusse ~ kitsikusse sattuma, kimpu ~ kimbatusse jääma; стать ~ становиться поперёк горла кому kõnek. kõrini ~ villand saama kellel, kellele väljakannatamatuks muutuma
возненавидеть 230 Г сов. кого-что vihkama hakkama; возненавидеть врага vaenlast vihkama (hakkama), возненавидеть кого всеми силами души kogu hingest vihkama (hakkama) keda
забурчать 180 Г сов. kõnek. pomisema ~ podisema ~ porisema ~ torisema hakkama; korisema hakkama; сердито забурчать vihaselt porisema hakkama, в животе забурчало madalk. kõht hakkas korisema
заметаться 210 Г сов. kõnek.
‣ visklema hakkama; заметаться в горячке palavikus visklema hakkama;
‣ ringi tormama ~ edasi-tagasi jooksma ~ sagima hakkama; она заметалась в поисках щенка ta tormas ringi kutsikat otsides
‣ visklema hakkama; заметаться в горячке palavikus visklema hakkama;
‣ ringi tormama ~ edasi-tagasi jooksma ~ sagima hakkama; она заметалась в поисках щенка ta tormas ringi kutsikat otsides
заныть 347b Г сов.
‣ kõnek. kiunuma ~ kaeblikult häälitsema hakkama;
‣ kõnek. hädaldama ~ halisema ~ virisema ~ irisema hakkama;
‣ (tuimalt) valutama ~ tuikama ~ pakitsema hakkama; зуб заныл hammas hakkas pakitsema, сердце заныло ülek. süda hakkas valutama
‣ kõnek. kiunuma ~ kaeblikult häälitsema hakkama;
‣ kõnek. hädaldama ~ halisema ~ virisema ~ irisema hakkama;
‣ (tuimalt) valutama ~ tuikama ~ pakitsema hakkama; зуб заныл hammas hakkas pakitsema, сердце заныло ülek. süda hakkas valutama
запеть 248 Г сов. → несов. запевать
‣ что, без доп. laulma hakkama, laulu alustama; ülek. laulvalt rääkima hakkama; запеть соловьём ööbikuna laulma hakkama, запеть петухом kukena kirema, запела арфа harf lõi helisema, он бы у меня запел другим голосом ülek. kõnek. ta oleks mul teist laulu laulma hakanud;
‣ что kõnek. ära leierdama; запетая мелодия äraleierdatud viis
‣ что, без доп. laulma hakkama, laulu alustama; ülek. laulvalt rääkima hakkama; запеть соловьём ööbikuna laulma hakkama, запеть петухом kukena kirema, запела арфа harf lõi helisema, он бы у меня запел другим голосом ülek. kõnek. ta oleks mul teist laulu laulma hakanud;
‣ что kõnek. ära leierdama; запетая мелодия äraleierdatud viis
зашевелиться 285, буд. вр. также 308 Г сов. end liigutama hakkama; liikuma hakkama, liikvele minema; kõnek. tegutsema hakkama; кусты вдруг зашевелились põõsad hakkasid äkki liikuma, всё вокруг зашевелилось kõik läks ümberringi liikvele;
◊ деньги зашевелились в кармане у кого kõnek. kellel kõliseb raha taskus, kellel on rahakopikas taskusse siginenud; волосы зашевелились на голове у кого kõnek. juuksed tõusid (peas) püsti kellel
◊ деньги зашевелились в кармане у кого kõnek. kellel kõliseb raha taskus, kellel on rahakopikas taskusse siginenud; волосы зашевелились на голове у кого kõnek. juuksed tõusid (peas) püsti kellel
по- приставка I с Г väljendab
‣ tegevuse algust: hakkama; поехать sõitma hakkama, подуть puhuma hakkama;
‣ tegevuse lühikestust: veidi, pisut, natuke, väheke, mõnda ~ lühikest aega; погулять veidi jalutama, поспать pisut magama, поговорить pisut juttu ajama, почитать natuke ~ väheke lugema;
‣ koos liidetega -ыва-, -ива- aegajalist v. korduvat tegevust: vahetevahel, aeg-ajalt; почитывать vahetevahel lugema, поглядывать на кого aeg-ajalt kellele pilke heitma ~ keda piidlema;
‣ ühekordset tegevust; он позвонил и ушёл ta helistas ja läks ära, поглядеть на кого kellele pilku heitma ~ (korraks) otsa vaatama;
‣ pindmist tegevust: üle; позолотить üle kuldama, õhukese kullakihiga katma, попудрить kergelt üle puuderdama;
‣ üldist v. ulatuslikku tegevust: kõik(i), palju(si)d; побросать вещи kõiki asju laiali loopima, дети попрятались (kõik) lapsed on peitu pugenud;
‣ lõpuleviidud tegevust; потушить ära kustutama, посеять maha külvama, побрить puhtaks raseerima, погибнуть hukkuma, langema, потонуть ära uppuma, подешеветь odava(ma)ks minema, покраснеть punastama, punaseks minema, познакомиться tuttavaks saama; II с П väljendab
‣ ajalist järgnevust: pärast-, peale-, post-, -järgne; пореформенное (время) reformijärgne (aeg), pärastreformi(aeg), посмертный surmajärgne, postuumne;
‣ vastavust: -kohane, -järgne, vastav; посильный jõukohane, подоходный tulu-, tulujärgne, tuludele vastav;
‣ piiritlusmäära: -kaupa, -viisi, -viisiline, -ne, liitsõna; помесячная оплата kuukaupa ~ kuuviisi ~ igakuine tasu(sta)mine, kuutasu, почасовая оплата tunnitasu;
‣ kohta: -äärne; пограничный piiriäärne, побережный kaldaäärne, поволжский Volga-äärne; III со сравн. ст. Н или П väljendab omaduse määra: pisut, veidi, natuke, väheke; получше pisut ~ veidi parem ~ paremini, помоложе pisut ~ natuke noorem; IV moodustab määrsõnu; по-новому uutmoodi, uut moodi; по-прежнему vanaviisi, vana viisi, endist viisi, говорить по-русски vene keelt rääkima, по-моему (1) minu moodi, (2) minu arvates ~ meelest, поутру hommikul, повсюду kõikjal; V moodustab kohta v. ala väljendavaid nimisõnu: -ik, -maa; побережье rannik, rannikumaa, поморье mererannik, Поволжье Volgamaa
‣ tegevuse algust: hakkama; поехать sõitma hakkama, подуть puhuma hakkama;
‣ tegevuse lühikestust: veidi, pisut, natuke, väheke, mõnda ~ lühikest aega; погулять veidi jalutama, поспать pisut magama, поговорить pisut juttu ajama, почитать natuke ~ väheke lugema;
‣ koos liidetega -ыва-, -ива- aegajalist v. korduvat tegevust: vahetevahel, aeg-ajalt; почитывать vahetevahel lugema, поглядывать на кого aeg-ajalt kellele pilke heitma ~ keda piidlema;
‣ ühekordset tegevust; он позвонил и ушёл ta helistas ja läks ära, поглядеть на кого kellele pilku heitma ~ (korraks) otsa vaatama;
‣ pindmist tegevust: üle; позолотить üle kuldama, õhukese kullakihiga katma, попудрить kergelt üle puuderdama;
‣ üldist v. ulatuslikku tegevust: kõik(i), palju(si)d; побросать вещи kõiki asju laiali loopima, дети попрятались (kõik) lapsed on peitu pugenud;
‣ lõpuleviidud tegevust; потушить ära kustutama, посеять maha külvama, побрить puhtaks raseerima, погибнуть hukkuma, langema, потонуть ära uppuma, подешеветь odava(ma)ks minema, покраснеть punastama, punaseks minema, познакомиться tuttavaks saama; II с П väljendab
‣ ajalist järgnevust: pärast-, peale-, post-, -järgne; пореформенное (время) reformijärgne (aeg), pärastreformi(aeg), посмертный surmajärgne, postuumne;
‣ vastavust: -kohane, -järgne, vastav; посильный jõukohane, подоходный tulu-, tulujärgne, tuludele vastav;
‣ piiritlusmäära: -kaupa, -viisi, -viisiline, -ne, liitsõna; помесячная оплата kuukaupa ~ kuuviisi ~ igakuine tasu(sta)mine, kuutasu, почасовая оплата tunnitasu;
‣ kohta: -äärne; пограничный piiriäärne, побережный kaldaäärne, поволжский Volga-äärne; III со сравн. ст. Н или П väljendab omaduse määra: pisut, veidi, natuke, väheke; получше pisut ~ veidi parem ~ paremini, помоложе pisut ~ natuke noorem; IV moodustab määrsõnu; по-новому uutmoodi, uut moodi; по-прежнему vanaviisi, vana viisi, endist viisi, говорить по-русски vene keelt rääkima, по-моему (1) minu moodi, (2) minu arvates ~ meelest, поутру hommikul, повсюду kõikjal; V moodustab kohta v. ala väljendavaid nimisõnu: -ik, -maa; побережье rannik, rannikumaa, поморье mererannik, Поволжье Volgamaa
понестись 365 Г сов.
‣ kihutama ~ tormama (hakkama); машина понеслась auto kihutas minema ~ paigast, понестись вскачь kappama hakkama;
‣ ülek. levima ~ kanduma ~ kostma hakkama; понеслись слухи hakkasid levima ~ läksid liikvele kuulujutud
‣ kihutama ~ tormama (hakkama); машина понеслась auto kihutas minema ~ paigast, понестись вскачь kappama hakkama;
‣ ülek. levima ~ kanduma ~ kostma hakkama; понеслись слухи hakkasid levima ~ läksid liikvele kuulujutud
слюбиться 322 Г сов. → несов. слюбляться
‣ с кем madalk. teineteist armastama hakkama; kokku elama hakkama;
‣ (без несов.) van. meeldima hakkama;
◊ стерпится -- слюбится kõnek. harjud ära, hakkab veel meeldimagi ~ hakkad lõpuks armastamagi, armastus tuleb ajapikku
‣ с кем madalk. teineteist armastama hakkama; kokku elama hakkama;
‣ (без несов.) van. meeldima hakkama;
◊ стерпится -- слюбится kõnek. harjud ära, hakkab veel meeldimagi ~ hakkad lõpuks armastamagi, armastus tuleb ajapikku
забаловать II 172b Г сов. madalk. vallatust ~ koerust ~ üleannetust tegema hakkama, mürama ~ tembutama ~ hullama ~ vallatlema hakkama
завозить III 313a (без страд. прич.) Г сов. что kõnek. vedama hakkama; чем, по чему madalk. nühkima ~ hõõruma hakkama
загоготать 204b Г сов.
‣ kõnek. kaagatama hakkama; korskama; гуси загоготали haned hakkasid kaagatama;
‣ ülek. madalk. hirnuma ~ (laginal) naerma ~ lõkerdama hakkama
‣ kõnek. kaagatama hakkama; korskama; гуси загоготали haned hakkasid kaagatama;
‣ ülek. madalk. hirnuma ~ (laginal) naerma ~ lõkerdama hakkama
загородить II 313a (без страд. прич.) Г сов. что, без доп. madalk. lollusi ~ rumalusi rääkima ~ jama ajama hakkama; загородить вздор ~ чушь ~ чепуху jama ajama hakkama
загрести II 370 (без страд. прич.) Г сов.
‣ aerutama ~ sõudma hakkama; я быстро загребла к берегу hakkasin kiiresti kalda poole sõudma;
‣ что (kokku) riisuma hakkama
‣ aerutama ~ sõudma hakkama; я быстро загребла к берегу hakkasin kiiresti kalda poole sõudma;
‣ что (kokku) riisuma hakkama
задёргать II 164a (без страд. прич.) Г сов.
‣ кого-что, чем tõmbama ~ tirima ~ sikutama hakkama; задёргать вожжами ohje(st) sikutama ~ tõmbama hakkama, лошадь задёргала ушами hobune hakkas kõrvu lingutama;
‣ кого-что, чем tõmblema hakkama ~ panema; его всего задёргало безл. ta hakkas üleni tõmblema, он задёргал бровью tal hakkas kulm tõmblema
‣ кого-что, чем tõmbama ~ tirima ~ sikutama hakkama; задёргать вожжами ohje(st) sikutama ~ tõmbama hakkama, лошадь задёргала ушами hobune hakkas kõrvu lingutama;
‣ кого-что, чем tõmblema hakkama ~ panema; его всего задёргало безл. ta hakkas üleni tõmblema, он задёргал бровью tal hakkas kulm tõmblema
задуть I 346 (без страд. прич.) Г сов. puhuma hakkama; ветер задул с моря tuul pööras ~ pöördus merele ~ hakkas puhuma merelt, задуть в дудку vilepilli puhuma hakkama
заегозить 293b Г сов. kõnek.
‣ nihelema ~ rübelema hakkama; ребёнок заегозил на стуле laps hakkas toolil nihelema;
‣ перед кем lipitsema ~ pugema hakkama
‣ nihelema ~ rübelema hakkama; ребёнок заегозил на стуле laps hakkas toolil nihelema;
‣ перед кем lipitsema ~ pugema hakkama
закашляться 253 Г сов. → несов. закашливаться от чего, без доп. läkastama hakkama; закашляться от дыма suitsust läkastama hakkama
заколотить II 316b Г сов. kõnek.
‣ во что, по чему taguma ~ peksma hakkama vastu mida; заколотить кулаком в дверь rusikaga vastu ust taguma ~ prõmmima (hakkama), дождь с силой заколотил в окна vihm hakkas tugevasti vastu aknaid peksma;
‣ (без 1 и 2 л.) кого raputama hakkama; его заколотила лихорадка palavik pani ta vappuma, ta vappus palavikus
‣ во что, по чему taguma ~ peksma hakkama vastu mida; заколотить кулаком в дверь rusikaga vastu ust taguma ~ prõmmima (hakkama), дождь с силой заколотил в окна vihm hakkas tugevasti vastu aknaid peksma;
‣ (без 1 и 2 л.) кого raputama hakkama; его заколотила лихорадка palavik pani ta vappuma, ta vappus palavikus
залениться 307 Г сов. kõnek. laisklema ~ logelema hakkama; mitte viitsima; laisaks jääma, laisastuma, laiskvorstiks hakkama
замигать 165b Г сов.
‣ чем, без доп. pilgutama ~ (silmi) pilutama hakkama; замигать глазами silmi pilgutama hakkama, он замигал спросонок ta pilutas uniselt silmi;
‣ кому silma tegema, (silmapilgutamisega) märku andma;
‣ vilkuma hakkama; замигали пер вые звёзды hakkasid vilkuma ~ sirama esimesed tähed, вдалеке замигал фонарь eemal(t) hakkas latern vilkuma
‣ чем, без доп. pilgutama ~ (silmi) pilutama hakkama; замигать глазами silmi pilgutama hakkama, он замигал спросонок ta pilutas uniselt silmi;
‣ кому silma tegema, (silmapilgutamisega) märku andma;
‣ vilkuma hakkama; замигали пер вые звёзды hakkasid vilkuma ~ sirama esimesed tähed, вдалеке замигал фонарь eemal(t) hakkas latern vilkuma
запечатать II 164b Г сов. kõnek. masinal kirjutama ~ tippima hakkama; запечатать на машинке (kirjutusmasinal) tippima hakkama
заплескать II 209, kõnek. ka 166 (без страд. прич.) Г сов.
‣ что, без доп. loksutama hakkama; loksuma ~ laksuma lööma ~ hakkama; заплескали волны lained lõid loksuma;
‣ plagisema ~ lehvima hakkama (lipu kohta)
‣ что, без доп. loksutama hakkama; loksuma ~ laksuma lööma ~ hakkama; заплескали волны lained lõid loksuma;
‣ plagisema ~ lehvima hakkama (lipu kohta)
заполоскать II Г сов.
‣ 199, 165a (без страд. прич.) что loputama hakkama (pesu kohta);
‣ 199, 165b laksatama, plagisema, laksudes lehvima hakkama
‣ 199, 165a (без страд. прич.) что loputama hakkama (pesu kohta);
‣ 199, 165b laksatama, plagisema, laksudes lehvima hakkama
заронять II 254b Г сов. что maha pillama ~ langetama hakkama; деревья зароняли листья puudelt hakkas lehti langema, заронять слёзы pisaraid valama hakkama
заскучать 165b Г сов. kõnek. igavust tundma ~ igavlema hakkama; по кому-чему, о ком-чём taga igatsema hakkama
зафрантить 294 (без страд. прич.) Г сов. чем, в чём, без доп. kõnek. keigarit ~ dändit mängima ~ riideuhkust taga ajama hakkama, uhkeldama hakkama
захохотать 204b Г сов. laginal naerma hakkama, naerma purskama ~ pahvatama; захохотать во всё горло täiest suust ~ kõrist naerma hakkama
зачертить II 316a (без страд. прич.) Г сов. что, без доп. joonestama ~ jooni tõmbama hakkama, kritseldama hakkama
зачесать II 202a (без страд. прич.) Г сов. что, за чем kõnek. sügama ~ kratsima ~ kõhvitsema hakkama; зачесать за ухом kõrvatagust sügama hakkama
зашарить 269b Г сов. madalk. kobama ~ sorima ~ kompama ~ tuhnima ~ tuuseldama ~ nuhkima hakkama; зашарить в кармане taskus kobama hakkama, зашарить в бумагах paberites sorima ~ tuhnima hakkama, в небе зашарили лучи прожекторов helgiheitjate valgusvihud hakkasid taevast kompama
зашвырять II 254b Г сов. что, чем kõnek. pilduma ~ loopima hakkama; зашвырять камни в воду kive vette pilduma (hakkama), лодку зашвыряло на волнах lained pillutasid paati, зашвырять деньгами raha tuulde loopima (hakkama)
зашуметь 236 Г сов.
‣ kohama ~ kohisema ~ mühama ~ mühisema ~ kahisema ~ kumisema hakkama; чем kahistama hakkama; деревья зашумели puud hakkasid kohisema, самовар зашумел samovar hakkas kahisema, в голове зашумело pea hakkas kumisema;
‣ на кого, о чём, без доп. madalk. kisa ~ kära tõstma, lärmi lööma hakkama; häält tõstma kelle peale, tõrelema, pragama kellega
‣ kohama ~ kohisema ~ mühama ~ mühisema ~ kahisema ~ kumisema hakkama; чем kahistama hakkama; деревья зашумели puud hakkasid kohisema, самовар зашумел samovar hakkas kahisema, в голове зашумело pea hakkas kumisema;
‣ на кого, о чём, без доп. madalk. kisa ~ kära tõstma, lärmi lööma hakkama; häält tõstma kelle peale, tõrelema, pragama kellega
заюлить 283 (без страд. прич.) Г сов. kõnek.
‣ nihelema ~ nihverdama hakkama;
‣ ülek. keerutama ~ vingerdama ~ lipitsema hakkama
‣ nihelema ~ nihverdama hakkama;
‣ ülek. keerutama ~ vingerdama ~ lipitsema hakkama
побежать 182 Г сов.
‣ (kindlas suunas) jooksma (hakkama), jooksma ~ jooksu pistma; kiiresti taganema ~ põgenema ~ pagema hakkama; побежать в аптеку apteeki jooksma, озноб побежал по спине külmavärin jooksis üle selja;
‣ voolama ~ voogama (hakkama); ручьи побежали vesi on ojades voolama ~ jooksma hakanud, тесто побежало taigen jookseb üle
‣ (kindlas suunas) jooksma (hakkama), jooksma ~ jooksu pistma; kiiresti taganema ~ põgenema ~ pagema hakkama; побежать в аптеку apteeki jooksma, озноб побежал по спине külmavärin jooksis üle selja;
‣ voolama ~ voogama (hakkama); ручьи побежали vesi on ojades voolama ~ jooksma hakanud, тесто побежало taigen jookseb üle
поволочься 381 Г сов.
‣ kõnek. lohisema ~ venimisi liikuma hakkama (näit. ree kohta);
‣ madalk. komberdama ~ aeglaselt ja vastu tahtmist (jalgu lohistades) minema hakkama
‣ kõnek. lohisema ~ venimisi liikuma hakkama (näit. ree kohta);
‣ madalk. komberdama ~ aeglaselt ja vastu tahtmist (jalgu lohistades) minema hakkama
поскакать 201 Г сов.
‣ hüplema ~ keksima ~ kepslema ~ kalpsama (hakkama); kappama ~ kapakut laskma ~ (nelja) kihutama ~ jooksma (hakkama); поскакать на одной ноге в комнату ühe jala peal toa poole hüppama hakkama ~ hüplema, лошади поскакали дальше hobused kihutasid edasi;
‣ (mõnda aega) hüppama ~ hüplema ~ kepslema ~ keksima ~ kalpsama; поскакать через скакалку veidi hüppenööriga hüppama
‣ hüplema ~ keksima ~ kepslema ~ kalpsama (hakkama); kappama ~ kapakut laskma ~ (nelja) kihutama ~ jooksma (hakkama); поскакать на одной ноге в комнату ühe jala peal toa poole hüppama hakkama ~ hüplema, лошади поскакали дальше hobused kihutasid edasi;
‣ (mõnda aega) hüppama ~ hüplema ~ kepslema ~ keksima ~ kalpsama; поскакать через скакалку veidi hüppenööriga hüppama
приревновать 172a Г сов. кого-что, к кому kõnek. keda armukadetsema ~ kiivama hakkama, kelle vastu armukadedust ~ kiivust tundma hakkama
раскуриться 305 Г сов. → несов. раскуриваться
‣ põlema hakkama, süttima (piibu, paberossi vms. kohta);
‣ kõnek. kõvasti suitsetama hakkama
‣ põlema hakkama, süttima (piibu, paberossi vms. kohta);
‣ kõnek. kõvasti suitsetama hakkama
завизжать 180 Г сов. от чего, без доп. vinguma ~ kiljuma ~ kriiskama ~ kriiksuma ~ niuksuma ~ kiunuma hakkama; дверь завизжала uks hakkas kriiksuma, пила завизжала saag hakkas vinguma, собака тихо завизжала koer hakkas tasakesi kiunuma ~ niutsuma, завизжать от испуга ehmatusest kiljuma hakkama
завыть 347b Г сов.
‣ uluma ~ ulguma ~ kisendama ~ huilgama ~ vinguma hakkama; волк завыл hunt hakkas ulguma, паровоз завыл vedur hakkas huilgama;
‣ по кому, без доп. madalk. (surnu juures) halisema ~ itkema hakkama
‣ uluma ~ ulguma ~ kisendama ~ huilgama ~ vinguma hakkama; волк завыл hunt hakkas ulguma, паровоз завыл vedur hakkas huilgama;
‣ по кому, без доп. madalk. (surnu juures) halisema ~ itkema hakkama
задуматься 164 Г сов. → несов. задумываться о чём, без доп. mõttesse jääma ~ vajuma, mõtlikuks jääma; над чем järele mõtlema hakkama; задуматься над своей участью oma saatuse ~ elu üle järele mõtlema hakkama
заинтересоваться 172 Г сов. → несов. заинтересовываться кем-чем huvituma, huvitatud olema kellest-millest, huvi tundma hakkama kelle-mille vastu; заинтересоваться чьей работой kelle töö vastu huvi tundma hakkama
заколотиться 316 Г сов. от чего, без доп. pekslema ~ kloppima ~ taguma ~ lõgistama hakkama; сердце заколотилось süda hakkas kloppima ~ pekslema, зубы заколотились от холода hambad hakkasid külmast lõgisema, заколотиться в припадке haigushoos visklema hakkama
закурить 305a Г сов. → несов. закуривать
‣ что suitsu tegema, sigaretti (vm.) läitma ~ põlema panema, suitsetama hakkama; (давай) закурим! teeme suitsu! мы молча закурили panime vaikides suitsud ette;
‣ (без несов.) suitsetajaks ~ suitsetama hakkama; закурить с шестнадцати лет kuueteistkümneselt suitsetama ~ suitsumeheks hakkama;
‣ что, чем kõnek. täis suitsetama ~ tossutama, tahmaseks ~ mustaks suitsetama; закурить комнату tuba täis suitsetama, закуренные до желтизны пальцы suitsetamisest kollased sõrmed
‣ что suitsu tegema, sigaretti (vm.) läitma ~ põlema panema, suitsetama hakkama; (давай) закурим! teeme suitsu! мы молча закурили panime vaikides suitsud ette;
‣ (без несов.) suitsetajaks ~ suitsetama hakkama; закурить с шестнадцати лет kuueteistkümneselt suitsetama ~ suitsumeheks hakkama;
‣ что, чем kõnek. täis suitsetama ~ tossutama, tahmaseks ~ mustaks suitsetama; закурить комнату tuba täis suitsetama, закуренные до желтизны пальцы suitsetamisest kollased sõrmed
заорать 214b Г сов. madalk. karjuma ~ röökima ~ möirgama ~ lõugama hakkama ~ pistma; заорать во всё горло ~ что есть мочи ~ благим матом täiest kõrist röökima ~ karjuma ~ lõugama pistma, заорать на кого kelle peale karjuma hakkama
затарахтеть 234 Г сов. madalk.
‣ põrisema ~ mürisema ~ kolisema ~ võrisema hakkama; телега затарахтела по мостовой vanker hakkas kolinal mööda teed liikuma, на поле затарахтел трактор põllul hakkas traktor mürisema;
‣ ülek. vuristama ~ vurinal rääkima hakkama
‣ põrisema ~ mürisema ~ kolisema ~ võrisema hakkama; телега затарахтела по мостовой vanker hakkas kolinal mööda teed liikuma, на поле затарахтел трактор põllul hakkas traktor mürisema;
‣ ülek. vuristama ~ vurinal rääkima hakkama
затрусить I Г сов. madalk.
‣ 297b sörkima hakkama; лошадь затрусила рысью hobune hakkas sörki laskma, старик затрусил к дому vanamees hakkas kodu poole sörkima;
‣ 297a (без страд. прич.) что puistama hakkama
‣ 297b sörkima hakkama; лошадь затрусила рысью hobune hakkas sörki laskma, старик затрусил к дому vanamees hakkas kodu poole sörkima;
‣ 297a (без страд. прич.) что puistama hakkama
затюкать Г сов. kõnek.
‣ 164b чем, по чему, без доп. kopsima ~ taguma ~ toksima hakkama; дятел затюкал по стволу rähn hakkas puud toksima, затюкать топором по бревну kirvega palgi kallal tokitsema hakkama;
‣ 164b vutitama ~ häälitsema hakkama (vuti kohta);
‣ 164a кого ülek. madalk. heidutama, ära hirmutama, alla ~ nurka suruma; затюкать парнишку poisikest (näit. noomitustega) heidutama
‣ 164b чем, по чему, без доп. kopsima ~ taguma ~ toksima hakkama; дятел затюкал по стволу rähn hakkas puud toksima, затюкать топором по бревну kirvega palgi kallal tokitsema hakkama;
‣ 164b vutitama ~ häälitsema hakkama (vuti kohta);
‣ 164a кого ülek. madalk. heidutama, ära hirmutama, alla ~ nurka suruma; затюкать парнишку poisikest (näit. noomitustega) heidutama
защипать II Г сов.
‣ 207 (без страд. прич.) kipitama hakkama; сердце защипало südamel kipitab, в глазах защипало от дыма suits pani silmad kipitama;
‣ 207, 165a (без страд. прич.) kitkuma ~ katkuma ~ näppima ~ näpsima ~ näpistama hakkama
‣ 207 (без страд. прич.) kipitama hakkama; сердце защипало südamel kipitab, в глазах защипало от дыма suits pani silmad kipitama;
‣ 207, 165a (без страд. прич.) kitkuma ~ katkuma ~ näppima ~ näpsima ~ näpistama hakkama
начать 222 Г сов. → несов. начинать что, с инф., чем, с кого-чего, без доп. alustama, algust ~ hakatust tegema, (peale) hakkama, hakatama; начать работу tööd alustama, tööga pihta hakkama, пора начать работу on aeg tööle hakata ~ tööd alustada, начать речь приветствием ~ с приветствия kõnet tervitussõnadega alustama, начать новую игру uut mängu alustama ~ algatama, начать строить ehitama hakkama, он начал понимать ta hakkas taipama, начал накрапывать дождь vihma hakkas tibutama, начало светать hakkab ~ hakkas valgeks minema, начать следствие juurdlust alustama, начиная кем-чем ~ от кого-чего ~ с кого-чего alustades kellest-millest, начнём сначала hakkame otsast ~ algusest peale, начать с конца lõpust alustama, начать не с того конца valest otsast alustama, начал он блестяще algus oli tal hiilgav
обеспокоиться 268 Г сов. чем, без доп. rahutuks ~ ärevaks minema, erutuma, muretsema hakkama, muret tundma; обеспокоиться чьим отъездом kelle ärasõidu pärast muret tundma ~ muretsema hakkama
полезть 354 (повел. накл. полезь и полезай) Г сов.
‣ на что, во что, куда ronima, trügima, kippuma, tikkuma (hakkama); полезть на дерево puu otsa ronima, полезть в яму auku ronima, полезть в драку kallale tikkuma, полезть в спор vaidlusse sekkuma;
‣ куда, за чем kõnek. (kätt) kuhu, mille järele pistma; kust mida otsima ~ võtma minema; он полез в карман за кошельком ta pistis käe taskusse, et rahakotti võtta, полезть в шкаф за книгой kapist raamatut võtma minema;
‣ välja langema ~ maha tulema (hakkama); волосы полезли juuksed tulevad maha;
‣ koost lagunema ~ rebenema (hakkama); пальто полезло по швам mantel hakkas õmblustest rebenema;
◊ глаза на лоб лезут ~ полезли у кого madalk. kes teeb ~ tegi suured silmad ~ ajab ~ ajas imestusest silmad pärani, kellel lähevad ~ läksid silmad peas pahupidi; за словом в карман не полезет kõnek. pole suu peale kukkunud
‣ на что, во что, куда ronima, trügima, kippuma, tikkuma (hakkama); полезть на дерево puu otsa ronima, полезть в яму auku ronima, полезть в драку kallale tikkuma, полезть в спор vaidlusse sekkuma;
‣ куда, за чем kõnek. (kätt) kuhu, mille järele pistma; kust mida otsima ~ võtma minema; он полез в карман за кошельком ta pistis käe taskusse, et rahakotti võtta, полезть в шкаф за книгой kapist raamatut võtma minema;
‣ välja langema ~ maha tulema (hakkama); волосы полезли juuksed tulevad maha;
‣ koost lagunema ~ rebenema (hakkama); пальто полезло по швам mantel hakkas õmblustest rebenema;
◊ глаза на лоб лезут ~ полезли у кого madalk. kes teeb ~ tegi suured silmad ~ ajab ~ ajas imestusest silmad pärani, kellel lähevad ~ läksid silmad peas pahupidi; за словом в карман не полезет kõnek. pole suu peale kukkunud
приобщиться 287 Г сов. → несов. приобщаться
‣ к чему milles osalema, millest osa saama (hakkama); omaks võtma mida; приобщиться к изящным искусствам kunstiinimeseks hakkama, kunsti teenima hakkama;
‣ чего, без доп. kirikl. van. armulaual käima, õnnistust saama
‣ к чему milles osalema, millest osa saama (hakkama); omaks võtma mida; приобщиться к изящным искусствам kunstiinimeseks hakkama, kunsti teenima hakkama;
‣ чего, без доп. kirikl. van. armulaual käima, õnnistust saama
пристать 223 Г сов. → несов. приставать
‣ к кому-чему, без доп. külge jääma ~ hakkama; к одежде пристала грязь pori on riiete külge jäänud, грипп не пристал к нему kõnek. gripp ei hakanud talle külge;
‣ к кому, с чем kõnek. tüütama hakkama; end külge kleepima; пристать к кому с вопросами keda küsimustega tüütama, пристать к прохожему möödujat tülitama;
‣ к кому-чему kõnek. seltsima hakkama, kampa ~ kilda lööma; к нам пристала чужая собака võõras koer tuli meile järele ~ hakkas meie sabas ~ meil kaasas käima;
‣ к чему, без доп. randuma; mer. parda äärde haalama; пароход пристал к пристани laev sildus ~ randus;
‣ (без несов., без 1 и 2 л.) кому, к кому, обычно с отриц. kõnek. sobima, kõlbama, sünnis olema; не пристало ему так говорить tal ei sobi nii rääkida;
◊ пристать ~ приставать как банный лист к кому madalk. halv. kellele nagu uni peale käima, viimane tüütus olema; пристать ~ приставать с ножом к горлу к кому kõnek. mitte hingerahu andma, kaela peale käima, visalt ~ tüütuseni peale käima
‣ к кому-чему, без доп. külge jääma ~ hakkama; к одежде пристала грязь pori on riiete külge jäänud, грипп не пристал к нему kõnek. gripp ei hakanud talle külge;
‣ к кому, с чем kõnek. tüütama hakkama; end külge kleepima; пристать к кому с вопросами keda küsimustega tüütama, пристать к прохожему möödujat tülitama;
‣ к кому-чему kõnek. seltsima hakkama, kampa ~ kilda lööma; к нам пристала чужая собака võõras koer tuli meile järele ~ hakkas meie sabas ~ meil kaasas käima;
‣ к чему, без доп. randuma; mer. parda äärde haalama; пароход пристал к пристани laev sildus ~ randus;
‣ (без несов., без 1 и 2 л.) кому, к кому, обычно с отриц. kõnek. sobima, kõlbama, sünnis olema; не пристало ему так говорить tal ei sobi nii rääkida;
◊ пристать ~ приставать как банный лист к кому madalk. halv. kellele nagu uni peale käima, viimane tüütus olema; пристать ~ приставать с ножом к горлу к кому kõnek. mitte hingerahu andma, kaela peale käima, visalt ~ tüütuseni peale käima
пристраститься 296 Г сов. к чему kõnek. kiinduma, suurt huvi tundma ~ kirglikult harrastama hakkama; пристраститься к книгам raamatutesse kiinduma, пристраститься к кофе kohvisõbraks hakkama
разлаяться 259 Г сов.
‣ kõnek. ägedasti haukuma hakkama; kaua haukuma; собаки разлаялись koerad hakkasid ägedasti haukuma, koerte haukumisele ei tulnudki lõppu, koerte haukumisel ei olnud otsa ega äärt;
‣ ülek. madalk. haukuma ~ lõugama pistma ~ kukkuma ~ hakkama
‣ kõnek. ägedasti haukuma hakkama; kaua haukuma; собаки разлаялись koerad hakkasid ägedasti haukuma, koerte haukumisele ei tulnudki lõppu, koerte haukumisel ei olnud otsa ega äärt;
‣ ülek. madalk. haukuma ~ lõugama pistma ~ kukkuma ~ hakkama
раскачаться 165 Г сов. → несов. раскачиваться
‣ (hoogsalt) kiikuma ~ liikuma ~ kõikuma ~ võnkuma hakkama; hoogu sisse saama; маятник раскачался pendel hakkas hooga võnkuma;
‣ kõnek. lahti logisema ~ loksuma, kõikuma ~ loksuma ~ logisema hakkama; столб раскачался post hakkas liikuma ~ kõikuma;
‣ ülek. kõnek. (end) liigutama hakkama, elu sisse saama, hoogu võtma; наконец-то ты раскачался lõpuks ometi tuli sul elu sisse
‣ (hoogsalt) kiikuma ~ liikuma ~ kõikuma ~ võnkuma hakkama; hoogu sisse saama; маятник раскачался pendel hakkas hooga võnkuma;
‣ kõnek. lahti logisema ~ loksuma, kõikuma ~ loksuma ~ logisema hakkama; столб раскачался post hakkas liikuma ~ kõikuma;
‣ ülek. kõnek. (end) liigutama hakkama, elu sisse saama, hoogu võtma; наконец-то ты раскачался lõpuks ometi tuli sul elu sisse
раскричаться 180 Г сов. на кого kõnek. kõva kisa tõstma, ägedasti karjuma ~ kisama ~ kärkima hakkama ~ pistma ~ kukkuma; ребёнок раскричался laps pistis kisama ~ karjuma, раскричаться на ученика õpilase peale kärkima hakkama
усомниться 286 Г сов. в ком-чём kahtlema, kõhklema, kahtlema ~ kõhklema lööma ~ hakkama; усомниться в правдивости рассказа jutu õigsuses kahtlema, усомниться в друге sõbras kahtlema hakkama
обернуться 338 Г сов. → несов. обёртываться, оборачиваться
‣ чем, к кому-чему, куда, без доп. end pöörama, (ümber) pöörduma; обернуться к кому спиной kellele selga pöörama, обернуться лицом к кому nägu kelle poole pöörama, näoga kelle poole pöörduma, он обернулся ta pööras (end) ümber, куда ни обернёшься, всюду степь kuhu ka ei vaataks, ümberringi on rohtla ~ stepp;
‣ чем, как ülek. mingit pööret võtma; счастье обернулось несчастьем õnnest sai õnnetus, дела обернулись хорошо asjad võtsid soodsa pöörde ~ laabusid hästi, обстоятельства обернулись против меня olukord muutus minu kahjuks;
‣ несов. оборачиваться käibima, ringlema, käibes ~ ringluses olema;
‣ несов. оборачиваться kõnek. (edasi-tagasi) ära käima; раньше часу не обернуться alla tunni seal ära ei käi;
‣ несов. оборачиваться kõnek. hakkama saama, toime tulema; мы сами обернёмся saame ise ~ omal jõul hakkama;
‣ кем-чем, в кого-что moonduma; обернуться волком ~ в волка hundiks moonduma;
‣ чем, во что madalk. end millesse mähkima ~ keerama; обернуться в одеяло ~ одеялом end teki sisse mähkima
‣ чем, к кому-чему, куда, без доп. end pöörama, (ümber) pöörduma; обернуться к кому спиной kellele selga pöörama, обернуться лицом к кому nägu kelle poole pöörama, näoga kelle poole pöörduma, он обернулся ta pööras (end) ümber, куда ни обернёшься, всюду степь kuhu ka ei vaataks, ümberringi on rohtla ~ stepp;
‣ чем, как ülek. mingit pööret võtma; счастье обернулось несчастьем õnnest sai õnnetus, дела обернулись хорошо asjad võtsid soodsa pöörde ~ laabusid hästi, обстоятельства обернулись против меня olukord muutus minu kahjuks;
‣ несов. оборачиваться käibima, ringlema, käibes ~ ringluses olema;
‣ несов. оборачиваться kõnek. (edasi-tagasi) ära käima; раньше часу не обернуться alla tunni seal ära ei käi;
‣ несов. оборачиваться kõnek. hakkama saama, toime tulema; мы сами обернёмся saame ise ~ omal jõul hakkama;
‣ кем-чем, в кого-что moonduma; обернуться волком ~ в волка hundiks moonduma;
‣ чем, во что madalk. end millesse mähkima ~ keerama; обернуться в одеяло ~ одеялом end teki sisse mähkima
обойтись 372 Г сов. → несов. обходиться
‣ с кем-чем как ümber käima, kohtlema; с ним обошлись как с мальчишкой teda koheldi kui poisikest;
‣ кому-чему, во что, во сколько kõnek. maksma minema, maksma (ka ülek.); ремонт обошёлся в двести рублей remont läks kakssada rubla maksma, это ему дорого обошлось see läks talle kalliks maksma, это ему даром не обойдётся see ei lõpe tal hästi, seda talle ei kingita;
‣ без кого-чего, кем-чем kõnek. läbi ~ hakkama saama, toime tulema; обойтись без помощи ise toime tulema, я обойдусь ста рублями saan saja rublaga hakkama, обойдётся (и без этого) saab selletagi läbi ~ hakkama;
‣ без кого-чего, без доп. kõnek. korda saama, hästi minema; всё обойдётся kõik saab korda, обошлось без скандала skandaali ei tulnud;
◊ влетать ~ влететь ~ вскочить ~ стать ~ обойтись в копеечку ~ в копейку кому kõnek. kellele kena kopika ~ ränka raha maksma minema
‣ с кем-чем как ümber käima, kohtlema; с ним обошлись как с мальчишкой teda koheldi kui poisikest;
‣ кому-чему, во что, во сколько kõnek. maksma minema, maksma (ka ülek.); ремонт обошёлся в двести рублей remont läks kakssada rubla maksma, это ему дорого обошлось see läks talle kalliks maksma, это ему даром не обойдётся see ei lõpe tal hästi, seda talle ei kingita;
‣ без кого-чего, кем-чем kõnek. läbi ~ hakkama saama, toime tulema; обойтись без помощи ise toime tulema, я обойдусь ста рублями saan saja rublaga hakkama, обойдётся (и без этого) saab selletagi läbi ~ hakkama;
‣ без кого-чего, без доп. kõnek. korda saama, hästi minema; всё обойдётся kõik saab korda, обошлось без скандала skandaali ei tulnud;
◊ влетать ~ влететь ~ вскочить ~ стать ~ обойтись в копеечку ~ в копейку кому kõnek. kellele kena kopika ~ ränka raha maksma minema
перейти 372 Г сов. → несов. переходить I
‣ что, через что, во что üle minema, ületama (ka ülek.), ühest kohast teise minema; üle astuma (ka ülek.); перейти мост ~ через мост üle silla minema, перейти границу piiri ületama, перейти пределы дозволенного lubatud piiridest üle astuma;
‣ от чего, к чему, во что, на что, куда millele (üle) minema, asuma, mida alustama; перейти от обороны к наступлению kaitselt rünnakule üle minema, перейти в другую веру teise usku üle minema, перейти на «ты» sina peale minema, sinatama hakkama, перейти из рук в руки käest kätte minema, власть перешла к трудящимся ~ в руки трудящихся võim läks töörahva kätte, перейти на второй курс teisele kursusele saama, перейти на другую работу töökohta vahetama, uuele töökohale asuma, перейти на диету dieeti pidama hakkama, перейти к новому вопросу teist ~ uut probleemi arutama hakkama, перейти в наступление pealetungi alustama, pealetungile asuma, перейти в атаку rünnakule asuma, rünnakut alustama;
‣ к кому-чему, во что, на что üle minema ~ kanduma, levima, muutuma; разговор перешёл к главному jutt läks ~ kandus peamisele, её весёлое настроение перешло и к другим ta rõõmus meeleolu kandus teistelegi, пламя перешло на соседний дом tuli levis naabermajale, шторм перешёл в ураган torm läks üle ~ muutus orkaaniks, дружба перешла в любовь sõprusest kasvas ~ sai armastus, sõprusest on armastus saanud, причастие перешло в прилагательное kesksõna on adjektiveerunud;
‣ kõnek. van. mööduma, lakkama; дождь перешёл vihm jäi üle;
◊ перейти ~ переходить дорогу кому kõnek. kelle tee peal risti ees olema, kellel tee ära lõikama
‣ что, через что, во что üle minema, ületama (ka ülek.), ühest kohast teise minema; üle astuma (ka ülek.); перейти мост ~ через мост üle silla minema, перейти границу piiri ületama, перейти пределы дозволенного lubatud piiridest üle astuma;
‣ от чего, к чему, во что, на что, куда millele (üle) minema, asuma, mida alustama; перейти от обороны к наступлению kaitselt rünnakule üle minema, перейти в другую веру teise usku üle minema, перейти на «ты» sina peale minema, sinatama hakkama, перейти из рук в руки käest kätte minema, власть перешла к трудящимся ~ в руки трудящихся võim läks töörahva kätte, перейти на второй курс teisele kursusele saama, перейти на другую работу töökohta vahetama, uuele töökohale asuma, перейти на диету dieeti pidama hakkama, перейти к новому вопросу teist ~ uut probleemi arutama hakkama, перейти в наступление pealetungi alustama, pealetungile asuma, перейти в атаку rünnakule asuma, rünnakut alustama;
‣ к кому-чему, во что, на что üle minema ~ kanduma, levima, muutuma; разговор перешёл к главному jutt läks ~ kandus peamisele, её весёлое настроение перешло и к другим ta rõõmus meeleolu kandus teistelegi, пламя перешло на соседний дом tuli levis naabermajale, шторм перешёл в ураган torm läks üle ~ muutus orkaaniks, дружба перешла в любовь sõprusest kasvas ~ sai armastus, sõprusest on armastus saanud, причастие перешло в прилагательное kesksõna on adjektiveerunud;
‣ kõnek. van. mööduma, lakkama; дождь перешёл vihm jäi üle;
◊ перейти ~ переходить дорогу кому kõnek. kelle tee peal risti ees olema, kellel tee ära lõikama
пошлёпать Г сов.
‣ 164a кого-что, чем, по чему kõnek. patsutama, (mõnda) laksu andma, laksama; пошлёпать по спине seljale patsutama;
‣ 164b по чему, без доп. madalk. (jalgu lohistades) astuma hakkama, pladistama, plärtsima; пошлёпать по грязи pori mööda plärtsides ~ pladistades minema hakkama
‣ 164a кого-что, чем, по чему kõnek. patsutama, (mõnda) laksu andma, laksama; пошлёпать по спине seljale patsutama;
‣ 164b по чему, без доп. madalk. (jalgu lohistades) astuma hakkama, pladistama, plärtsima; пошлёпать по грязи pori mööda plärtsides ~ pladistades minema hakkama
привязаться 198 Г сов. → несов. привязываться
‣ к чему, без доп. end mille külge kinni siduma; (sidudes) kinni jääma, hästi kinnituma;
‣ к кому-чему, без доп. ülek. kiinduma; дети страстно привязались к деду lapsed olid vanaisasse väga kiindunud;
‣ к кому-чему, без доп. ülek. kõnek. end külge kleepima, tüütama (hakkama); kaela peale käima ~ norima (hakkama); привязаться к кому kelle kallal norima, kelle sõnadest kinni hakkama, вот привязался! (1) no küll (ta) on tüütu(s)! (2) küll sa võid tüütu olla! кашель привязался tüütu köha on kallal, ei saa kuidagi köhast lahti;
‣ к чему asukohta vm. määrama mille suhtes
‣ к чему, без доп. end mille külge kinni siduma; (sidudes) kinni jääma, hästi kinnituma;
‣ к кому-чему, без доп. ülek. kiinduma; дети страстно привязались к деду lapsed olid vanaisasse väga kiindunud;
‣ к кому-чему, без доп. ülek. kõnek. end külge kleepima, tüütama (hakkama); kaela peale käima ~ norima (hakkama); привязаться к кому kelle kallal norima, kelle sõnadest kinni hakkama, вот привязался! (1) no küll (ta) on tüütu(s)! (2) küll sa võid tüütu olla! кашель привязался tüütu köha on kallal, ei saa kuidagi köhast lahti;
‣ к чему asukohta vm. määrama mille suhtes
придраться 216 (прош. вр. придралось и придралось, придрались и придрались) Г сов. → несов. придираться к кому-чему, из-за чего kõnek. kelle-mille kallal norima, millest kinni hakkama; придраться к кому из-за пустяков kelle kallal tühja-tähja pärast norima, придраться к его словам tema sõnadest kinni hakkama
разлакомиться 279 (повел. накл. ед. ч. разлакомись и разлакомься, мн. ч. разлакомьтесь) Г сов. kõnek.
‣ maitset suhu saama, maiasmokaks saama;
‣ на что, чем ülek. maiku suhu saama, himustama hakkama, keelt limpsama; разлакомиться на выгодное местечко tulusat kohta himustama hakkama
‣ maitset suhu saama, maiasmokaks saama;
‣ на что, чем ülek. maiku suhu saama, himustama hakkama, keelt limpsama; разлакомиться на выгодное местечко tulusat kohta himustama hakkama
расплескаться 209, 166 Г сов. → несов. расплёскиваться
‣ üle ääre ~ maha loksuma ~ läigatama ~ minema, laiali pritsuma;
‣ (без несов.) kõnek. (kõvasti) loksuma ~ pladisema ~ plagisema hakkama;
‣ (без несов.) (kõvasti) sulistama ~ veega pritsima ~ lobistama hakkama
‣ üle ääre ~ maha loksuma ~ läigatama ~ minema, laiali pritsuma;
‣ (без несов.) kõnek. (kõvasti) loksuma ~ pladisema ~ plagisema hakkama;
‣ (без несов.) (kõvasti) sulistama ~ veega pritsima ~ lobistama hakkama
расправиться II 278 Г сов. → несов. расправляться II с кем-чем
‣ arveid õiendama; расправиться с предателями äraandjatega ~ reeturitega arveid õiendama, расправиться без суда omakohut tegema ~ mõistma;
‣ ülek. kõnek. hakkama saama, toime tulema; расправиться с делами asjadega hakkama saama, расправиться с арбузом arbuusiga toime tulema, arbuusist jagu saama
‣ arveid õiendama; расправиться с предателями äraandjatega ~ reeturitega arveid õiendama, расправиться без суда omakohut tegema ~ mõistma;
‣ ülek. kõnek. hakkama saama, toime tulema; расправиться с делами asjadega hakkama saama, расправиться с арбузом arbuusiga toime tulema, arbuusist jagu saama
растрепаться 212 Г сов. → несов. растрёпываться
‣ kõnek. sassi ~ sagriseks ~ segi minema (ka ülek.); sakruma; причёска растрепалась soeng on sassi ~ segamini läinud, нервы растрепались närvid on rikkis ~ krussis ~ sassis;
‣ ära lagunema, katki minema, narmendama hakkama, hatule kuluma; книга растрепалась raamat narmendab ~ on kapsaks muutunud ~ kulunud;
‣ (без несов.) ülek. madalk. latrama ~ patrama hakkama ~ kukkuma, lõugu lõksutama hakkama, latramisega ~ patramisega hoogu minema
‣ kõnek. sassi ~ sagriseks ~ segi minema (ka ülek.); sakruma; причёска растрепалась soeng on sassi ~ segamini läinud, нервы растрепались närvid on rikkis ~ krussis ~ sassis;
‣ ära lagunema, katki minema, narmendama hakkama, hatule kuluma; книга растрепалась raamat narmendab ~ on kapsaks muutunud ~ kulunud;
‣ (без несов.) ülek. madalk. latrama ~ patrama hakkama ~ kukkuma, lõugu lõksutama hakkama, latramisega ~ patramisega hoogu minema
ухлопать 164a Г сов. → несов. ухлопывать madalk.
‣ кого-что mättasse lööma, maha koksama ~ nottima ~ lööma, kutuks tegema;
‣ что ülek. (ära) raiskama, läbi lööma, tuksi ~ magama ~ hakkama panema; ухлопать уйму денег palju raha läbi lööma ~ tuksi panema ~ hakkama panema, ухлопать здоровье tervist tuksi ~ mouksu ~ hakkama panema, ухлопать все силы на что kogu jõudu mille peale (ära) raiskama, ухлопать всё масло в тесто kogu võid taina sisse uhama
‣ кого-что mättasse lööma, maha koksama ~ nottima ~ lööma, kutuks tegema;
‣ что ülek. (ära) raiskama, läbi lööma, tuksi ~ magama ~ hakkama panema; ухлопать уйму денег palju raha läbi lööma ~ tuksi panema ~ hakkama panema, ухлопать здоровье tervist tuksi ~ mouksu ~ hakkama panema, ухлопать все силы на что kogu jõudu mille peale (ära) raiskama, ухлопать всё масло в тесто kogu võid taina sisse uhama
взвыть 347b Г сов. (äkki) vinguma ~ ulguma hakkama; undama hakkama; собака взвыла от боли koer hakkas valu pärast ulguma, от такой беды взвоешь madalk. selline häda, et hakka või karjuma, мотор взвыл mootor hakkas undama
взгрустнуться 337 Г сов. безл. кому, по кому-чему, без доп. kõnek. kurb hakkama; igatsema hakkama; мне что-то взгрустнулось mul hakkas millegipärast kurb, ему взгрустнулось по матери ta hakkas ema järele igatsema
воспылать 165b Г сов. kõrgst. van. leegiga põlema hakkama, leekima ~ leegitsema hakkama ~ lööma; чем lõkkele lööma (ka ülek.); он воспылал гневом tema viha lõi lõkkele
заалеть 229b Г сов. (без 1 и 2 л.) punama ~ punetama ~ punerdama ~ lõkendama hakkama ~ lööma; õhetama hakkama ~ lööma; в траве заалела земляника rohus hakkasid punetama maasikad, заалела заря koit lõi punetama, щёки заалели põsed lõid õhetama
заахать 164b Г сов. от чего, без доп. kõnek. ahhetama hakkama; заахать от восхищения vaimustusest ahhetama (hakkama)
забаловаться 172 Г сов. madalk.
‣ koerust ~ vallatust ~ üleannetust tegema hakkama, mürama ~ tembutama ~ hullama ~ vallatlema hakkama;
‣ ülekäte minema
‣ koerust ~ vallatust ~ üleannetust tegema hakkama, mürama ~ tembutama ~ hullama ~ vallatlema hakkama;
‣ ülekäte minema
забеспокоиться 268 Г сов. о ком-чём, без доп. muretsema hakkama, ärevust ~ rahutust ~ muret tundma hakkama kelle pärast
забрезжить 271b (повел. накл. забрезжи) Г сов.
‣ vilkuma hakkama; вдали забрезжил огонёк eemal hakkas vilkuma tuluke;
‣ koitma ~ (h)ahetama hakkama ~ lööma; забрезжил рассвет taevas lõi (koidikul) hahetama
‣ vilkuma hakkama; вдали забрезжил огонёк eemal hakkas vilkuma tuluke;
‣ koitma ~ (h)ahetama hakkama ~ lööma; забрезжил рассвет taevas lõi (koidikul) hahetama
забухать 164b Г сов. чем, по чему, без доп. kõnek. põmmutama ~ kõmmutama ~ kõmistama ~ kõmisema ~ paukuma ~ mürtsuma hakkama; забухать топором kirvega kõmmutama hakkama, пушки забухали kahurid hakkasid mürisema ~ kõmisema
заволноваться 172 Г сов.
‣ voogama ~ hällima ~ lainetama hakkama ~ lööma; поле заволновалось põld hakkas hällima;
‣ ülek. rahutuks minema, närvitsema hakkama, erutuma; зрители заволновались publik läks ~ pealtvaatajad läksid rahutuks
‣ voogama ~ hällima ~ lainetama hakkama ~ lööma; поле заволновалось põld hakkas hällima;
‣ ülek. rahutuks minema, närvitsema hakkama, erutuma; зрители заволновались publik läks ~ pealtvaatajad läksid rahutuks
задвигать 164a (без страд. прич.) Г сов. что, чем kõnek. liigutama hakkama; задвигать ногами jalgu liigutama hakkama, задвигать бровями kulme kergitama
задрыгать 164b Г сов. чем, без доп. kõnek. mida siputama hakkama, siplema hakkama; ребёнок задрыгал ногами laps hakkas jalgu siputama
зажарить II 269b Г сов.
‣ kõnek. praadima ~ kõrvetama hakkama;
‣ без доп., на чём, по чему madalk. ägedalt midagi tegema hakkama; он зажарил на гитаре ta pani kitarrile hääled peale, мальчик зажарил по дороге poiss pani mööda teed ajama
‣ kõnek. praadima ~ kõrvetama hakkama;
‣ без доп., на чём, по чему madalk. ägedalt midagi tegema hakkama; он зажарил на гитаре ta pani kitarrile hääled peale, мальчик зажарил по дороге poiss pani mööda teed ajama
закапризничать 168b Г сов. kõnek.
‣ jonnima ~ tujutsema ~ isemeelitsema hakkama; ты опять закапризничал? kas sa jälle jonnid ~ tujutsed?
‣ ülek. vigurdama ~ tõrkuma ~ jukerdama hakkama; мотор закапризничал mootor hakkas jukerdama
‣ jonnima ~ tujutsema ~ isemeelitsema hakkama; ты опять закапризничал? kas sa jälle jonnid ~ tujutsed?
‣ ülek. vigurdama ~ tõrkuma ~ jukerdama hakkama; мотор закапризничал mootor hakkas jukerdama
закидаться 165 Г сов. kõnek.
‣ visklema hakkama;
‣ чем pilduma ~ loopima hakkama; мальчики закидались камнями poisid hakkasid kive ~ kividega loopima
‣ visklema hakkama;
‣ чем pilduma ~ loopima hakkama; мальчики закидались камнями poisid hakkasid kive ~ kividega loopima
заклевать II 177 (без страд. прич.) Г сов.
‣ что, без доп. nokkima hakkama;
‣ näkkama hakkama (kala kohta)
‣ что, без доп. nokkima hakkama;
‣ näkkama hakkama (kala kohta)
заковылять 254b Г сов. kõnek. lonkama ~ komberdama ~ lomberdama hakkama, longates jooksma hakkama; ребёнок заковылял к двери laps tatsas ukse poole, гусь заковылял к воротам hani hakkas värava poole paterdama
заколебаться 190 Г сов. vankuma ~ võnkuma ~ kõikuma lööma ~ hakkama (ka ülek.); kõhklema lööma ~ hakkama; ветви заколебались oksad liiga(h)tasid, царизм заколебался tsaarivalitsus ~ tsaarivõim ~ tsaaritroon lõi vankuma ~ kõikuma, судьи заколебались kohtunikud hakkasid kõhklema
заколоть II 252 (без страд. прич.) Г сов.
‣ что, чем torkima ~ pistma ~ lõhkuma hakkama;
‣ безл. torkima ~ pistma hakkama (valu kohta); в груди закололо rinnus hakkas pistma
‣ что, чем torkima ~ pistma ~ lõhkuma hakkama;
‣ безл. torkima ~ pistma hakkama (valu kohta); в груди закололо rinnus hakkas pistma
закраснеться 229 Г сов. kõnek.
‣ (без 1 и 2 л.) punama ~ punetama ~ veretama hakkama ~ lööma; punaseks minema;
‣ без доп., от чего õhetama hakkama, punastama; девушка закраснелась tüdruku nägu hakkas õhetama, закраснеться от стыда häbist punastama
‣ (без 1 и 2 л.) punama ~ punetama ~ veretama hakkama ~ lööma; punaseks minema;
‣ без доп., от чего õhetama hakkama, punastama; девушка закраснелась tüdruku nägu hakkas õhetama, закраснеться от стыда häbist punastama
закружиться 311, 287 Г сов.
‣ keerlema ~ pöörlema hakkama; закружиться в вальсе valssi tantsima ~ valssima hakkama, голова закружилась pea hakkas ringi käima;
‣ с чем, в чём ülek. kõnek. askeldamisest ~ rassimisest ära väsima
‣ keerlema ~ pöörlema hakkama; закружиться в вальсе valssi tantsima ~ valssima hakkama, голова закружилась pea hakkas ringi käima;
‣ с чем, в чём ülek. kõnek. askeldamisest ~ rassimisest ära väsima
закуриться 305 Г сов. → несов. закуриваться
‣ läituma, põlema hakkama ~ minema (tubaka kohta);
‣ suitsema ~ suitsu ajama ~ aurama hakkama; река закурилась jõgi hakkas aurama
‣ läituma, põlema hakkama ~ minema (tubaka kohta);
‣ suitsema ~ suitsu ajama ~ aurama hakkama; река закурилась jõgi hakkas aurama
замечтаться 165 Г сов. о чём unistusse vajuma, unelema ~ unistama hakkama; mõtisklema ~ mõtteid mõlgutama hakkama; она замечталась о будущем ta unistas tulevikust, я замечтался над романом jäin romaani juurde unistama ~ unelema
замотать II 165b Г сов.
‣ что kerima hakkama;
‣ чем kõnek. vangutama ~ raputama hakkama; он отрицательно замотал головой ta raputas eitavalt pead, собака замотала хвостом koer hakkas saba liputama
‣ что kerima hakkama;
‣ чем kõnek. vangutama ~ raputama hakkama; он отрицательно замотал головой ta raputas eitavalt pead, собака замотала хвостом koer hakkas saba liputama
замурлыкать 193b, 164b Г сов.
‣ nurru lööma hakkama; кошка замурлыкала kass hakkas nurru lööma;
‣ что ülek. kõnek. ümisema hakkama; он замурлыкал про себя знакомый мотив ta ümises omaette tuttavat viisi
‣ nurru lööma hakkama; кошка замурлыкала kass hakkas nurru lööma;
‣ что ülek. kõnek. ümisema hakkama; он замурлыкал про себя знакомый мотив ta ümises omaette tuttavat viisi
замычать 180 Г сов.
‣ ammuma hakkama;
‣ ülek. kõnek. mõmisema ~ mörisema hakkama, mõmisevat ~ mörisevat häält tegema
‣ ammuma hakkama;
‣ ülek. kõnek. mõmisema ~ mörisema hakkama, mõmisevat ~ mörisevat häält tegema
запищать 180 Г сов. kõnek. piuksuma ~ piiksuma ~ pirisema ~ vinguma ~ kiunuma hakkama; piiksuvalt ~ piuksuvalt ~ pirinal rääkima ~ laulma hakkama; комар запищал sääsk hakkas pirisema, ребёнок запищал laps hakkas virisema, она запищала что-то тоненьким голосом ta hakkas midagi piiksuma
заплакать 193b Г сов. от чего, без доп. nutma hakkama ~ puhkema ~ purskama, pisaraid valama hakkama; заплакать от испуга hirmust nutma puhkema
заплясать 202b Г сов. tantsima hakkama; ülek. hubisema ~ värelema ~ võbelema hakkama; пламя заплясало leek hakkas hubisema ~ võbelema, всё заплясало перед его глазами kõik hakkas ta silme ees keerlema
зароптать 203b Г сов. nurinat tõstma, nurisema hakkama; ülek. sahisema ~ sahistama hakkama; зал зароптал saalis tõusis nurin, сосны зароптали männid hakkasid mühama
зарычать 180 Г сов. möirgama ~ mörisema ~ röökima hakkama; möiratama, röögatama; urisema hakkama; лев свирепо зарычал lõvi möiratas ~ möirgas metsikult, собака зарычала koer hakkas urisema
засветиться I 316 Г сов. (без 1 и 2 л.)
‣ без доп., чем helkima ~ särama hakkama ~ lööma, valgust andma hakkama; звёзды засветились tähed lõid särama, глаза засветились радостью silmad hakkasid rõõmust särama, на его лице засветилась улыбка ta näol helkis naeratus;
‣ süttima, põlema minema; засветились огоньки süttis tulesid
‣ без доп., чем helkima ~ särama hakkama ~ lööma, valgust andma hakkama; звёзды засветились tähed lõid särama, глаза засветились радостью silmad hakkasid rõõmust särama, на его лице засветилась улыбка ta näol helkis naeratus;
‣ süttima, põlema minema; засветились огоньки süttis tulesid
засеребриться 285 Г сов. hõbelema ~ hõbejalt paistma hakkama, hõbedaselt läikima ~ sätendama ~ särama hakkama ~ lööma; halliks minema (juuste vm. kohta)
засиять 256b Г сов. särama ~ helkima lööma ~ hakkama; засияли глаза silmad lõid särama, засиять радостью rõõmust särama hakkama, месяц засиял kuu hakkas kumama, заря засияла koit lõi helendama ~ särama
заскользить 293b Г сов. libisema ~ libistama hakkama; liuglema hakkama; девочка заскользила по льду tüdruk laskis jääl liugu, лодка заскользила по реке paat liugles jõel
засосать II 214b Г сов. kõnek.
‣ imema hakkama;
‣ (tuimalt) valutama ~ närima hakkama;
◊ под ложечкой засосало у кого südame alt läks õõnsaks, rinde all hakkas närima kellel
‣ imema hakkama;
‣ (tuimalt) valutama ~ närima hakkama;
◊ под ложечкой засосало у кого südame alt läks õõnsaks, rinde all hakkas närima kellel
заструиться 283 Г сов. voogama ~ voolama ~ hoovama hakkama; (joana) ülespoole tõusma (hakkama); по спине заструился пот higi voolas ~ voolab mööda selga alla, из раны заструилась кровь haav hakkas verd jooksma, заструились весенние ручьи kevadveed läksid liikvele, из трубы заструился дымок korstnast hakkas tõusma kerget suitsu
затеплиться 269 (повел. накл. затеплись) Г сов. van.
‣ süttima, (nõrgalt) põlema ~ hingitsema hakkama;
‣ ülek. särama, sirendama, siretama lööma ~ hakkama; глаза затеплились радостью silmi tuli rõõmuhelk, silmad lõid särama;
‣ ülek. tärkama, tulema (lootuse, kurbuse vm. kohta); затеплилась надежда tärkas lootus
‣ süttima, (nõrgalt) põlema ~ hingitsema hakkama;
‣ ülek. särama, sirendama, siretama lööma ~ hakkama; глаза затеплились радостью silmi tuli rõõmuhelk, silmad lõid särama;
‣ ülek. tärkama, tulema (lootuse, kurbuse vm. kohta); затеплилась надежда tärkas lootus
затеребить 302 Г сов. кого-что kõnek.
‣ tirima ~ sikutama ~ kiskuma ~ rebima hakkama; näppima ~ näpitsema hakkama; он затеребил бороду ta hakkas habet näpitsema;
‣ ära vintsutama ~ väntsutama ~ piinutama
‣ tirima ~ sikutama ~ kiskuma ~ rebima hakkama; näppima ~ näpitsema hakkama; он затеребил бороду ta hakkas habet näpitsema;
‣ ära vintsutama ~ väntsutama ~ piinutama
затопать 164b Г сов. kõnek. trampima hakkama; madalk. (müdinal) minema ~ jooksma hakkama; он затопал ногами ta hakkas jalgu ~ jalgadega trampima, они дружно затопали в город nad hakkasid müdinal linna poole minema
затрепетать 203b Г сов. от чего, перед кем-чем, без доп. värisema hakkama; pekslema ~ lipendama ~ lehvima ~ hubisema ~ värelema ~ võbelema ~ võbisema hakkama; затрепетать от счастья õnnest värahtama, флаг затрепетал на ветру lipp lõi tuules plaksuma, пламя затрепетало leek hakkas hubisema, птица затрепетала крыльями lind hakkas tiibadega rapsima
затрясти II 363 Г сов. кого-что raputama ~ sakutama hakkama; (без 1 и 2 л.) rappuma ~ vappuma ~ värisema hakkama ~ panema; я изо всех сил затряс яблоню raputasin õunapuud täiest ~ kõigest jõust, затрясти кого за плечи keda õlgadest sakutama, озноб снова затряс его tal hakkasid jälle külmavärinad, teda haaras jälle vappekülm, его затрясло от злости ta hakkas vihast värisema
заупрямиться 278 Г сов. tõrkuma hakkama, jonni ~ kiusu ajama hakkama ~ täis minema, tõrkjaks ~ kangekaelseks minema; лошадь заупрямилась hobune hakkas tõrkuma
зачесаться II 202 Г сов.
‣ kõhvitsema ~ end sügama ~ kratsima hakkama; щенок зачесался kutsikas hakkas end sügama;
‣ sügelema ~ kihelema hakkama; спина зачесалась selg hakkas sügelema;
◊ руки зачесались у кого kõnek. käed hakkasid kihelema ~ sügelema ~ sügelevad kellel; язык зачесался у кого kõnek. kelle keel sügeleb ~ sügeles, (miski) kipub ~ kippus keele peale kellel, (miski) kipitab ~ kipitas ~ kibeleb ~ kibeles keele peal
‣ kõhvitsema ~ end sügama ~ kratsima hakkama; щенок зачесался kutsikas hakkas end sügama;
‣ sügelema ~ kihelema hakkama; спина зачесалась selg hakkas sügelema;
◊ руки зачесались у кого kõnek. käed hakkasid kihelema ~ sügelema ~ sügelevad kellel; язык зачесался у кого kõnek. kelle keel sügeleb ~ sügeles, (miski) kipub ~ kippus keele peale kellel, (miski) kipitab ~ kipitas ~ kibeleb ~ kibeles keele peal
зашипеть 238 Г сов. sisisema ~ susisema ~ pahisema ~ kihisema ~ visisema hakkama, tss ~ tst ~ šš tegema; sisistama hakkama (kõnek. ka ülek.); вино зашипело vein hakkas kihisema, сырые дрова зашипели toored puud hakkasid visisema, гусь зашипел hani hakkas sisistama
зашлёпать 164b Г сов.
‣ по чему, чем kõnek. pladisema ~ pladistama ~ plärtsima hakkama; зашлёпать по грязи poris pladistades minema hakkama;
‣ что, чем madalk. poriseks ~ täis pritsima
‣ по чему, чем kõnek. pladisema ~ pladistama ~ plärtsima hakkama; зашлёпать по грязи poris pladistades minema hakkama;
‣ что, чем madalk. poriseks ~ täis pritsima
нюни нескл. С неод. (без ед. ч.) väljendis распускать ~ распустить нюни madalk. (1) töinama ~ tönnima ~ vesistama hakkama, (2) norutama (hakkama)
оглядеться 232 Г сов. → несов. оглядываться
‣ (ringi) vaatama (сов. ka ülek.); оглядеться по сторонам ringi vaatama;
‣ (без несов.) (pimedas) nägema hakkama, seletama hakkama (silmade kohta), kohanema, harjuma (ka ülek.); оглядеться в темноте pimedusega harjuma
‣ (ringi) vaatama (сов. ka ülek.); оглядеться по сторонам ringi vaatama;
‣ (без несов.) (pimedas) nägema hakkama, seletama hakkama (silmade kohta), kohanema, harjuma (ka ülek.); оглядеться в темноте pimedusega harjuma
повеять Г сов.
‣ 259b (nõrgalt) puhuma hakkama; чем uhkama ~ hoovama hakkama; повеяло прохладой uhkas ~ hoovas jahedust;
‣ 259a что, без доп. (mõnda aega) tuulama
‣ 259b (nõrgalt) puhuma hakkama; чем uhkama ~ hoovama hakkama; повеяло прохладой uhkas ~ hoovas jahedust;
‣ 259a что, без доп. (mõnda aega) tuulama
покатиться 316 Г сов. куда, откуда, по чему, без доп. veerema ~ sõitma ~ kihutama ~ vurama hakkama; voolama hakkama (pisarate, higi kohta); покатиться с горы mäest alla veerema, слёзы покатились по щекам pisarad veeresid ~ voolasid mööda põski, по залу покатился шум saalist käis sumin läbi;
◊ покатиться со смеху kõnek. naerma pahvatama ~ puhkema
◊ покатиться со смеху kõnek. naerma pahvatama ~ puhkema
поковылять 254b Г сов. kõnek.
‣ komberdades ~ lomberdades ~ longates ~ luugates ~ limbates minema hakkama; paterdama hakkama;
‣ (veidi aega) komberdama ~ lomberdama ~ lonkama ~ luukama ~ limpama
‣ komberdades ~ lomberdades ~ longates ~ luugates ~ limbates minema hakkama; paterdama hakkama;
‣ (veidi aega) komberdama ~ lomberdama ~ lonkama ~ luukama ~ limpama
поладить 270b Г сов. kõnek.
‣ с кем, без доп. hästi läbi saama hakkama, omavahel sobima ~ klappima hakkama, häid suhteid sisse seadma; она не поладила с соседом ta ei klappinud naabriga kuigi hästi, ta ei leidnud naabriga ühist keelt;
‣ на чём, без доп. kokku leppima
‣ с кем, без доп. hästi läbi saama hakkama, omavahel sobima ~ klappima hakkama, häid suhteid sisse seadma; она не поладила с соседом ta ei klappinud naabriga kuigi hästi, ta ei leidnud naabriga ühist keelt;
‣ на чём, без доп. kokku leppima
потащиться 311 Г сов. kõnek.
‣ järele lohisema (hakkama);
‣ (aeglaselt) minema ~ sõitma ~ venima (hakkama); потащиться черепашьим шагом teosammul venima, потащиться на телеге куда vankriga kuhu logistama
‣ järele lohisema (hakkama);
‣ (aeglaselt) minema ~ sõitma ~ venima (hakkama); потащиться черепашьим шагом teosammul venima, потащиться на телеге куда vankriga kuhu logistama
разгореться 231 Г сов. → несов. разгораться põlema ~ lõkkele lööma (ka ülek.), põlema hakkama ~ minema (ka ülek.), lõõmama hakkama; дрова разгорелись puud lõid põlema ~ lõkkele, разгорелся пожар puhkes tulekahju, утренняя заря разгорелась hommikukaar lõi punetama ~ lõõmama, щёки разгорелись põsed hakkasid lõkendama, его любопытство разгорелось ta uudishimu lõi lõkkele, страсти разгорелись kired lõid lõkkele, разгорелся спор läks ägedaks vaidluseks, tekkis äge vaidlus, борьба разгорелась võitlus läks ägedaks, весна разгорелась kevad võttis võimust, kevad on täies hoos, кровь разгорелась veri lõi keema ~ hakkas pulbitsema, я весь разгорелся ülek. ma läksin lausa põlema;
◊ глаза (и зубы) разгорелись у кого, на что kõnek. mis teeb ~ tegi silmahimu kellele, mis paneb ~ pani kelle suu vett jooksma, mille järele keelt limpsama, himustama mida
◊ глаза (и зубы) разгорелись у кого, на что kõnek. mis teeb ~ tegi silmahimu kellele, mis paneb ~ pani kelle suu vett jooksma, mille järele keelt limpsama, himustama mida
разделаться 164 Г сов. → несов. разделываться kõnek.
‣ с кем-чем valmis ~ hakkama saama, lahti saama, vabanema; разделаться с работой tööga valmis ~ hakkama saama, разделаться с долгами võlgadest vabanema;
‣ с кем ülek. arveid õiendama, kätte maksma ~ tasuma; разделаться с обидчиком solvajaga arveid õiendama, я с тобой разделаюсь küll ma sulle veel tasun ~ sinuga arveid klaarin
‣ с кем-чем valmis ~ hakkama saama, lahti saama, vabanema; разделаться с работой tööga valmis ~ hakkama saama, разделаться с долгами võlgadest vabanema;
‣ с кем ülek. arveid õiendama, kätte maksma ~ tasuma; разделаться с обидчиком solvajaga arveid õiendama, я с тобой разделаюсь küll ma sulle veel tasun ~ sinuga arveid klaarin
раззудеться 232 Г сов. (без 1 и 2 л.) madalk.
‣ kihelema ~ kipitama ~ sügelema hakkama;
‣ ülek. kibelema hakkama; руки раззуделись käed hakkasid kibelema
‣ kihelema ~ kipitama ~ sügelema hakkama;
‣ ülek. kibelema hakkama; руки раззуделись käed hakkasid kibelema
размечтаться 165 Г сов. о ком-чём kõnek. unistama hakkama, unistustesse vajuma; размечтаться о будущем tulevikust unistama hakkama, tulevikuunistustesse vajuma
разохотиться 274 Г сов. к чему, на что kõnek. kanget isu ~ himu ~ tahtmist tundma hakkama, (aina) ihkama ~ himustama ~ tahtma hakkama; она разохотилась на чай tal tuli kange tahtmine ~ himu teed juua, tal tuli kange teeisu
разрастись 369 Г сов. → несов. разрастаться
‣ laiaks ~ suureks kasvama, vohama ~ lokkama hakkama, jõudsasti ~ lopsakalt kasvama hakkama; кусты разрослись põõsad on suureks kasvanud;
‣ ülek. laienema, suurenema, paisuma; город разросся linn on laienenud ~ suureks paisunud, пожар разросся tulekahju läks suureks
‣ laiaks ~ suureks kasvama, vohama ~ lokkama hakkama, jõudsasti ~ lopsakalt kasvama hakkama; кусты разрослись põõsad on suureks kasvanud;
‣ ülek. laienema, suurenema, paisuma; город разросся linn on laienenud ~ suureks paisunud, пожар разросся tulekahju läks suureks
расколыхаться 195, 169 Г сов. kõnek.
‣ lainetama ~ kõikuma ~ vabisema ~ õõtsuma ~ lehvima hakkama ~ lööma;
‣ ülek. tegutsema ~ liikuma hakkama, elevile minema
‣ lainetama ~ kõikuma ~ vabisema ~ õõtsuma ~ lehvima hakkama ~ lööma;
‣ ülek. tegutsema ~ liikuma hakkama, elevile minema
растрещаться 180 Г сов. kõnek. sädistama ~ kädistama hakkama (ka ülek.), siristama ~ siutsuma hakkama; кузнечики растрещались rohutirtsud hakkasid meeletult ~ nagu meeletud siristama ~ saagima, соседки растрещались как сороки naabrinaised hakkasid ~ pistsid nagu harakad kädistama
весло 99 С с. неод. aer, mõla; идти на вёслах sõudma, налечь на вёсла aerudele rõhuma, kiiresti sõudma hakkama
взъедаться 165 Г несов. → сов. взъесться на кого madalk. halv. (sõimu v. ähvardustega) kallale kargama kellele, kelle kallal norima ~ närima hakkama
восставать 219 Г несов. → сов. восстать
‣ против кого-чего, без доп. üles tõusma, ülestõusu alustama, välja astuma; vastu hakkama; восставать против помещиков mõisnike vastu üles tõusma ~ välja astuma, восставать с оружием в руках relvis üles tõusma, relvaülestõusu ~ relvastatud ülestõusu alustama, восставать против грубого обращения jämedale kohtlemisele vastu hakkama;
‣ ülek. kerkima, tõusma, taastekkima; восставать из пепла ~ развалин kõrgst. tuhast ~ varemetest tõusma, восставать ото сна van. magamast tõusma, unest ärkama ~ virguma;
‣ ülek. elustuma; восставать из мёртвых liter. surmaunest ärkama, surnuist üles tõusma
‣ против кого-чего, без доп. üles tõusma, ülestõusu alustama, välja astuma; vastu hakkama; восставать против помещиков mõisnike vastu üles tõusma ~ välja astuma, восставать с оружием в руках relvis üles tõusma, relvaülestõusu ~ relvastatud ülestõusu alustama, восставать против грубого обращения jämedale kohtlemisele vastu hakkama;
‣ ülek. kerkima, tõusma, taastekkima; восставать из пепла ~ развалин kõrgst. tuhast ~ varemetest tõusma, восставать ото сна van. magamast tõusma, unest ärkama ~ virguma;
‣ ülek. elustuma; восставать из мёртвых liter. surmaunest ärkama, surnuist üles tõusma
всерьёз Н tõsiselt; принимать всерьёз tõsiselt võtma, взяться за дело всерьёз tõsiselt asja kallale asuma, täie tõsidusega tegutsema hakkama
забренчать 180 Г сов. kõnek.
‣ чем, на чём, что kõlistama ~ täristama ~ tinistama ~ klimberdama hakkama; кладовщик забренчал ключами laohoidja hakkas võtmeid kõlistama ~ kõlistas võtmetega, девочка забренчала на рояле tüdruk hakkas klaverit klimberdama;
‣ kõlisema ~ tärisema ~ tinisema hakkama; шпоры забренчали kannused hakkasid tärisema
‣ чем, на чём, что kõlistama ~ täristama ~ tinistama ~ klimberdama hakkama; кладовщик забренчал ключами laohoidja hakkas võtmeid kõlistama ~ kõlistas võtmetega, девочка забренчала на рояле tüdruk hakkas klaverit klimberdama;
‣ kõlisema ~ tärisema ~ tinisema hakkama; шпоры забренчали kannused hakkasid tärisema
