[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 15 artiklit
оклад II 1 С м. неод.
‣ ikooni ~ raamatu (kuld-, hõbe- vm.) kattekiht;
‣ mäend. toestusraam;
‣ jah. uluki ümberpiiramine
‣ ikooni ~ raamatu (kuld-, hõbe- vm.) kattekiht;
‣ mäend. toestusraam;
‣ jah. uluki ümberpiiramine
серебристый 119 П (кр. ф. серебрист, серебриста, серебристо, серебристы) hõbe-, hõbedane, hõbejas, hõbedaläikeline; hõbehall, hõbevalge, hõbeselge; серебристый голос hõbehääl, hõbedane hääl, серебристый свет луны hõbedane kuuvalgus, серебристый смех hõbedane ~ hõbeselge naer, серебристая проседь hõbeniitidega juus, серебристая ива bot. hõbepaju, hõberemmelgas (Salix alba), серебристый тополь bot. hõbepappel (Populus alba), серебристый хек zool. hõbeheik, hõbemerluus (kala Merluccius bilinearis), серебристая чайка zool. hõbekajakas (Larus argentatus), серебристые облака meteor. helkivad ööpilved
серебро 95 С с. неод. (без мн. ч.)
‣ hõbe (Ag); самородное серебро ehe hõbe, новое серебро uushõbe, alpaka, сплавы серебра hõbedasulamid;
‣ hõbeasjad; столовое серебро lauahõbe;
‣ hõbemünt, hõberaha;
◊ грести ~ загребать серебро kõnek. raha labidaga ~ kühvliga ~ kamaluga kokku ajama, raha kokku kühveldama
‣ hõbe (Ag); самородное серебро ehe hõbe, новое серебро uushõbe, alpaka, сплавы серебра hõbedasulamid;
‣ hõbeasjad; столовое серебро lauahõbe;
‣ hõbemünt, hõberaha;
◊ грести ~ загребать серебро kõnek. raha labidaga ~ kühvliga ~ kamaluga kokku ajama, raha kokku kühveldama
серебряный 119 П
‣ hõbe-, hõbeda-, hõbedane, hõbedast; серебряная ложка hõbelusikas, серебряное кольцо hõbesõrmus, серебряный рубль aj. hõberubla, серебряная руда geol. hõbemaak, серебряная медаль hõbemedal, серебряный призёр kõnek. hõbemedaliomanik, серебряный блеск min. hõbeläik (hõbeläigu), argentiit;
‣ ülek. hõbedane, hõbedavärviline, hõbejas, hõbedakarva; hõbeselge; серебряный иней hõbedane härmatis, серебряные волосы hõbedased ~ hõbehallid juuksed, серебряный голос hõbedane ~ hõbeselge hääl
‣ hõbe-, hõbeda-, hõbedane, hõbedast; серебряная ложка hõbelusikas, серебряное кольцо hõbesõrmus, серебряный рубль aj. hõberubla, серебряная руда geol. hõbemaak, серебряная медаль hõbemedal, серебряный призёр kõnek. hõbemedaliomanik, серебряный блеск min. hõbeläik (hõbeläigu), argentiit;
‣ ülek. hõbedane, hõbedavärviline, hõbejas, hõbedakarva; hõbeselge; серебряный иней hõbedane härmatis, серебряные волосы hõbedased ~ hõbehallid juuksed, серебряный голос hõbedane ~ hõbeselge hääl
слово С с. неод.
‣ sõna (ka ülek.), lekseem, vokaabel; ласковое слово hell ~ lahke ~ sõbralik sõna, ругательное слово sõimusõna, иностранное слово võõrsõna, заголовочное слово ~ заглавное слово märksõna (sõnastikus), ключевое слово võtmesõna, отдельное слово üksiksõna, lekseem, знаменательное слово lgv. täissõna, täistähenduslik sõna, служебное слово lgv. abisõna, вводное слово lgv. kiilsõna, крылатое слово lgv. lendsõna, порядковое слово bibl. järjestussõna, удвоенное слово info topeltsõna, слово данных info andmesõna, порядок слов sõnajärg, sõnade järjekord, игра слов ülek. sõnamäng, kalambuur, подбирать слова sõnu otsima, слов не нахожу для чего ma ei leia sõnu, mul pole sõnu, глотать слова sõnu (alla) neelama, pudinal rääkima, pudistama, последнее слово техники tehnika viimane sõna, новое слово в медицине arstiteaduse uus saavutus, в полном ~ прямом смысле слова sõna otseses mõttes, к слову сказать вводн. сл. muide, muuseas, к слову пришлось kõnek. tuli jutuks;
‣ (без мн. ч.) sõna, kõne; культура слова kõnekultuur, дар слова (1) sõnaseadeoskus, sõnaosavus, sõnameisterlikkus, (2) kõnevõime, родное слово emakeel, оружие писателя -- слово kirjaniku relv on sõna;
‣ jutt, rääkimine, sõna(d); внушительное слово veenev jutt, веское слово kaalukas sõna, громкие слова suured ~ kõlavad sõnad, kõlisev jutt, пустые слова tühjad sõnad, sõnakõlksud, оскорбительные слова solvavad sõnad, solvav jutt, слова утешения lohutussõnad, lohutav jutt, по словам кого kelle sõnade ~ ütlemise järgi, в двух словах paari sõnaga, lühidalt, в немногих ~ коротких словах põgusalt, mõne sõnaga, другими словами teiste sõnadega, одним словом ühesõnaga, на словах (1) suusõnal, (2) sõnadega, jutuga, об этом слова нет selle kohta pole midagi ~ sõnagi öeldud, слов нет, пишет хорошо pole midagi ütelda, ta kirjutab hästi, слов нет, как она хороша ei leia sõnu, kui ilus ta on, спасибо на добром слове aitäh hea sõna eest, не находить слов благодарности ei jõua ära tänada, поминать добрым словом hea sõnaga meenutama, понять друг друга без слов teineteist sõnadeta mõistma, подбирать слова sõnu otsima, пересказать своими словами oma sõnadega ümber jutustama, отделаться несколькими словами paari lausega õigeks ~ hakkama saama, перейти от слова к делу sõnadelt tegudele minema, слова не расходятся с делом teod ei lähe sõnadest lahku, словами тут ничего не сделаешь (palja) jutuga ei tee siin midagi, не с кем слова сказать pole kellega sõnakestki vahetada ~ rääkida, не даёт мне слова сказать ei lase mul sõnagi ~ sõnakestki ütelda;
‣ (без мн. ч.) (au)sõna, lubadus; честное слово ausõna, сдержать своё слово oma sõna pidama, человек слова sõnapidaja, он крепок на слово ta on sõnakindel, ta on kange oma sõna pidama, дать слово (1) (esinemiseks) sõna andma, (2) ülek. sõna ~ lubadust andma, связать себя словом end lubadusega siduma, взять слово с кого kellelt ausõna ~ lubadust võtma, верить на слово sõna ~ lubadust uskuma, ausõna peale usaldama, положиться на слово кого kelle lubadusele lootma;
‣ (без мн. ч.) sõna, sõnavõtt, kõne; вступительное слово avasõna, заключительное слово lõppsõna, последнее слово подсудимого kahtlusaluse viimane sõna, свобода слова sõnavabadus, приветственное слово tervituskõne, надгробное слово lahkumissõnad, järelehüüe, просить слово на собрании koosolekul sõna paluma, предоставить слово для доклада ettekandeks sõna andma, лишить кого слова kellelt sõnaõigust ära võtma;
‣ (без мн. ч.) van. lugu, pajatus, jutustus; «Слово о полку Игореве» «Lugu Igori sõjaretkest»;
‣ слова мн. ч. tekst, (laulu)sõnad; романс на слова Лермонтова romanss Lermontovi sõnadele;
◊ крепкое слово vänge ~ krõbe sõna, sõimusõna; слово за слово sõna sõna järel, sõnahaaval, vähehaaval, üks ütleb sõna, teine ütleb sõna jne.; бросать слова на ветер sõnu (tuulde) loopima ~ pilduma, suure suuga rääkima; бросаться словами tühje sõnu tegema; играть словами (1) teravmeelsusi pilduma, sõnadega mängima, (2) sõnu tegema ~ kõlksutama; ловить ~ поймать на слове кого (1) kellel sõnasabast kinni haarama, keda sõnast püüdma, (2) kelle sõnade kallal norima, kelle sõnade külge hakkama; не лезть ~ полезть за словом в карман kõnek. kes ei ole suu peale kukkunud, kellel on vastus varnast võtta, ega sõnadest puudu tule; без дальних слов kõnek. ilma pikema jututa; сказать своё слово oma sõna ütlema; слова застряли в горле у кого kellel jäid sõnad kurku kinni, kellel surid sõnad suus ~ huulil; слово в слово sõna-sõnalt; держаться на чистом слове kõnek. ausõna peal püsima; слово -- серебро, молчание -- золото vanas. rääkimine hõbe, vaikimine kuld; не проронить ни слова mitte sõnakestki poetama; ни слова не добьёшься ei saa sõnagi suust ~ kätte; быть хозяином своего слова oma sõna peremees olema
‣ sõna (ka ülek.), lekseem, vokaabel; ласковое слово hell ~ lahke ~ sõbralik sõna, ругательное слово sõimusõna, иностранное слово võõrsõna, заголовочное слово ~ заглавное слово märksõna (sõnastikus), ключевое слово võtmesõna, отдельное слово üksiksõna, lekseem, знаменательное слово lgv. täissõna, täistähenduslik sõna, служебное слово lgv. abisõna, вводное слово lgv. kiilsõna, крылатое слово lgv. lendsõna, порядковое слово bibl. järjestussõna, удвоенное слово info topeltsõna, слово данных info andmesõna, порядок слов sõnajärg, sõnade järjekord, игра слов ülek. sõnamäng, kalambuur, подбирать слова sõnu otsima, слов не нахожу для чего ma ei leia sõnu, mul pole sõnu, глотать слова sõnu (alla) neelama, pudinal rääkima, pudistama, последнее слово техники tehnika viimane sõna, новое слово в медицине arstiteaduse uus saavutus, в полном ~ прямом смысле слова sõna otseses mõttes, к слову сказать вводн. сл. muide, muuseas, к слову пришлось kõnek. tuli jutuks;
‣ (без мн. ч.) sõna, kõne; культура слова kõnekultuur, дар слова (1) sõnaseadeoskus, sõnaosavus, sõnameisterlikkus, (2) kõnevõime, родное слово emakeel, оружие писателя -- слово kirjaniku relv on sõna;
‣ jutt, rääkimine, sõna(d); внушительное слово veenev jutt, веское слово kaalukas sõna, громкие слова suured ~ kõlavad sõnad, kõlisev jutt, пустые слова tühjad sõnad, sõnakõlksud, оскорбительные слова solvavad sõnad, solvav jutt, слова утешения lohutussõnad, lohutav jutt, по словам кого kelle sõnade ~ ütlemise järgi, в двух словах paari sõnaga, lühidalt, в немногих ~ коротких словах põgusalt, mõne sõnaga, другими словами teiste sõnadega, одним словом ühesõnaga, на словах (1) suusõnal, (2) sõnadega, jutuga, об этом слова нет selle kohta pole midagi ~ sõnagi öeldud, слов нет, пишет хорошо pole midagi ütelda, ta kirjutab hästi, слов нет, как она хороша ei leia sõnu, kui ilus ta on, спасибо на добром слове aitäh hea sõna eest, не находить слов благодарности ei jõua ära tänada, поминать добрым словом hea sõnaga meenutama, понять друг друга без слов teineteist sõnadeta mõistma, подбирать слова sõnu otsima, пересказать своими словами oma sõnadega ümber jutustama, отделаться несколькими словами paari lausega õigeks ~ hakkama saama, перейти от слова к делу sõnadelt tegudele minema, слова не расходятся с делом teod ei lähe sõnadest lahku, словами тут ничего не сделаешь (palja) jutuga ei tee siin midagi, не с кем слова сказать pole kellega sõnakestki vahetada ~ rääkida, не даёт мне слова сказать ei lase mul sõnagi ~ sõnakestki ütelda;
‣ (без мн. ч.) (au)sõna, lubadus; честное слово ausõna, сдержать своё слово oma sõna pidama, человек слова sõnapidaja, он крепок на слово ta on sõnakindel, ta on kange oma sõna pidama, дать слово (1) (esinemiseks) sõna andma, (2) ülek. sõna ~ lubadust andma, связать себя словом end lubadusega siduma, взять слово с кого kellelt ausõna ~ lubadust võtma, верить на слово sõna ~ lubadust uskuma, ausõna peale usaldama, положиться на слово кого kelle lubadusele lootma;
‣ (без мн. ч.) sõna, sõnavõtt, kõne; вступительное слово avasõna, заключительное слово lõppsõna, последнее слово подсудимого kahtlusaluse viimane sõna, свобода слова sõnavabadus, приветственное слово tervituskõne, надгробное слово lahkumissõnad, järelehüüe, просить слово на собрании koosolekul sõna paluma, предоставить слово для доклада ettekandeks sõna andma, лишить кого слова kellelt sõnaõigust ära võtma;
‣ (без мн. ч.) van. lugu, pajatus, jutustus; «Слово о полку Игореве» «Lugu Igori sõjaretkest»;
‣ слова мн. ч. tekst, (laulu)sõnad; романс на слова Лермонтова romanss Lermontovi sõnadele;
◊ крепкое слово vänge ~ krõbe sõna, sõimusõna; слово за слово sõna sõna järel, sõnahaaval, vähehaaval, üks ütleb sõna, teine ütleb sõna jne.; бросать слова на ветер sõnu (tuulde) loopima ~ pilduma, suure suuga rääkima; бросаться словами tühje sõnu tegema; играть словами (1) teravmeelsusi pilduma, sõnadega mängima, (2) sõnu tegema ~ kõlksutama; ловить ~ поймать на слове кого (1) kellel sõnasabast kinni haarama, keda sõnast püüdma, (2) kelle sõnade kallal norima, kelle sõnade külge hakkama; не лезть ~ полезть за словом в карман kõnek. kes ei ole suu peale kukkunud, kellel on vastus varnast võtta, ega sõnadest puudu tule; без дальних слов kõnek. ilma pikema jututa; сказать своё слово oma sõna ütlema; слова застряли в горле у кого kellel jäid sõnad kurku kinni, kellel surid sõnad suus ~ huulil; слово в слово sõna-sõnalt; держаться на чистом слове kõnek. ausõna peal püsima; слово -- серебро, молчание -- золото vanas. rääkimine hõbe, vaikimine kuld; не проронить ни слова mitte sõnakestki poetama; ни слова не добьёшься ei saa sõnagi suust ~ kätte; быть хозяином своего слова oma sõna peremees olema
сребристый 119 П (кр. ф. сребрист, сребриста, сребристо, сребристы) luulek. hõbe-, hõbedane; сребристый голос hõbehääl, hõbedane hääl, hõbehele ~ hõbeselge hääl
сребро- часть сложных слов hõbe-, hõbeda-, hõbejas; сребро-носность hõbedasisaldus, сребро-власый hõbedajuukseline, сребро-любие liter. van. rahaahnus, rahahimu, rahamaius
темнеть 229b Г несов.
‣ tumeda(ma)ks ~ mustaks minema, tumenema, tuhmuma; серебро темнеет hõbe läheb mustaks ~ tuhmub;
‣ mustendama, mustama, tumendama, tume(dana) paistma ~ näima; вдали темнеет лес eemal ~ kauguses mustendab mets;
‣ (безл.) pimenema, pimedaks minema, hämarduma; зимой рано темнеет talvel läheb vara pimedaks;
‣ süngestuma, mornistuma, süngeks ~ morniks minema ~ muutuma; лицо темнеет nägu läheb süngeks;
◊ в глазах темнеет silme ees läheb ~ lööb mustaks; vrd. потемнеть, стемнеть
‣ tumeda(ma)ks ~ mustaks minema, tumenema, tuhmuma; серебро темнеет hõbe läheb mustaks ~ tuhmub;
‣ mustendama, mustama, tumendama, tume(dana) paistma ~ näima; вдали темнеет лес eemal ~ kauguses mustendab mets;
‣ (безл.) pimenema, pimedaks minema, hämarduma; зимой рано темнеет talvel läheb vara pimedaks;
‣ süngestuma, mornistuma, süngeks ~ morniks minema ~ muutuma; лицо темнеет nägu läheb süngeks;
◊ в глазах темнеет silme ees läheb ~ lööb mustaks; vrd. потемнеть, стемнеть
тускнеть 229b Г несов. tuhmuma, tuhmistuma, ähmuma, ähmenema, hägustuma, tuhmi(ma)ks ~ ähmase(ma)ks ~ häguse(ma)ks minema, sära ~ läiget kaotama (ka ülek.); талант тускнеет anne tuhmub ~ kaotab oma sära, краски тускнеют värvid tuhmuvad ~ kaotavad ~ minetavad oma erksuse, серебро тускнеет hõbe tuhmub ~ läheb mustaks, волосы тускнеют juuksed lähevad tuhmiks ~ kaotavad läike, глаза тускнеют silmadest kaob sära, звёзды тускнеют tähed kaotavad sära ~ ei sära enam nii kirkalt, к вечеру небо стало тускнеть õhtuks taevas sumenes ~ läks sumedaks; vrd. потускнеть
флорин 1 С м. неод. floriin (Firenze hõbe- v. kuldmünt XIII--XVI saj.; kuldna; Suurbritannia kahešillingiline hõbemünt)
чернёный 126 П (raudoksiidiga) peitsitud; чернёная сталь peitsitud teras, чернёное серебро oksüdeeritud hõbe
чернеть 229b Г несов.
‣ must(em)aks ~ tuhmi(ma)ks muutuma ~ minema, mustenema, mustuma, tuhmuma, tumenema; серебро чернеет hõbe tuhmub ~ läheb mustaks ~ oksüdeerub, в глазах чернеет silmade ees läheb mustaks;
‣ mustendama, mustana paistma, mustama; чернеют фабричные трубы vabrikukorstnad mustendavad, вдали чернеет лес kaugel mustab mets; vrd. почернеть
‣ must(em)aks ~ tuhmi(ma)ks muutuma ~ minema, mustenema, mustuma, tuhmuma, tumenema; серебро чернеет hõbe tuhmub ~ läheb mustaks ~ oksüdeerub, в глазах чернеет silmade ees läheb mustaks;
‣ mustendama, mustana paistma, mustama; чернеют фабричные трубы vabrikukorstnad mustendavad, вдали чернеет лес kaugel mustab mets; vrd. почернеть
чистопробный 126 П
‣ kõrgeprooviline, kõrge prooviga (kuld, hõbe);
‣ ülek. iroon. pesueht(ne), täis(-), puhas; чистопробный негодяй pesuehtne ~ valmis lurjus, täislurjus, lurjus mis lurjus
‣ kõrgeprooviline, kõrge prooviga (kuld, hõbe);
‣ ülek. iroon. pesueht(ne), täis(-), puhas; чистопробный негодяй pesuehtne ~ valmis lurjus, täislurjus, lurjus mis lurjus
