[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 67 artiklit
гардемарин 1 (род. п. мн. ч. kollektiivina гардемарин, üksikisikute puhul гардемаринов) С м. од. aj. gardemariin (merekooli kasvandik Venemaal)
дума 51 С ж. неод.
‣ kõrgst. mõte, mõtisklus, mõtiskelu; горькие думы muremõtted, думать думу mõtteis olema;
‣ folkl., kirj. duuma (ukraina eepiline rahvalaul);
‣ aj. duuma (esinduskogu end. Venemaal); volikogu; kapiitel; государственная дума riigiduuma, городская дума linnavolikogu, орденская дума ordenikapiitel, царская дума (keisri) salakabinet, riiginõukogu
‣ kõrgst. mõte, mõtisklus, mõtiskelu; горькие думы muremõtted, думать думу mõtteis olema;
‣ folkl., kirj. duuma (ukraina eepiline rahvalaul);
‣ aj. duuma (esinduskogu end. Venemaal); volikogu; kapiitel; государственная дума riigiduuma, городская дума linnavolikogu, орденская дума ordenikapiitel, царская дума (keisri) salakabinet, riiginõukogu
дьяк 18 С м. од. aj., kirikl. djakk (Vana-Vene vürsti kirjutaja; kõrgem riigiametnik Venemaal XIV--XVII saj.; kreekakatoliku kiriku köster)
кантонист 1 С м. од. aj. kantonist (sõduriks kasvatatav soldatipoeg pärisorjuslikul Venemaal; sõjaväekohustuslane Preisimaal)
коллегиум 1 С м. неод. kolleegium (kinnine kesk- v. kõrgkool Venemaal v. Lääne-Euroopas XVI--XVIII saj.)
коллегия 89 С ж. неод. kolleegium (nõukogutaoline keham; aj. ministeeriumile vastav asutus Venemaal XVIII saj.); (nõu)kogu; редакционная коллегия toimetuskolleegium, toimetusnõukogu, коллегия адвокатов advokaatide kolleegium, судейская коллегия sport kohtunikekogu
корпус 1, 4 С м. неод.
‣ (мн. ч. корпусы) keha, kere; податься всем корпусом вперёд kogu kehaga ettepoole kalduma;
‣ (мн. ч. корпуса) kere, kest, korpus; плужный корпус, корпус плуга adrahõlm, -korpus, корпус корабля laevakere, корпус часов kellakorpus, броневой корпус sõj. soomuskere;
‣ (мн. ч. корпуса) hoone, hoonetervik; вспомогательный корпус abihoone, главный корпус peahoone, спальный корпус magala, magamishoone, заводские корпуса tehasehooned, -hoonestik;
‣ (мн. ч. корпуса) sõj. korpus (väekoondis; aj. sõjaväekeskõppeasutus Venemaal); стрелковый корпус laskurkorpus, гвардейский мотострелковый корпус kaardiväe-motolaskurkorpus, кадетский корпус kadetikorpus;
‣ (без мн. ч.) korpus (ühiste ülesannetega isikute kogu); дипломатический корпус diplomaatiline korpus, офицерский корпус ohvitserkond;
‣ (мн. ч. корпусы) trük. korpus (kirjakraad, 10 punkti)
‣ (мн. ч. корпусы) keha, kere; податься всем корпусом вперёд kogu kehaga ettepoole kalduma;
‣ (мн. ч. корпуса) kere, kest, korpus; плужный корпус, корпус плуга adrahõlm, -korpus, корпус корабля laevakere, корпус часов kellakorpus, броневой корпус sõj. soomuskere;
‣ (мн. ч. корпуса) hoone, hoonetervik; вспомогательный корпус abihoone, главный корпус peahoone, спальный корпус magala, magamishoone, заводские корпуса tehasehooned, -hoonestik;
‣ (мн. ч. корпуса) sõj. korpus (väekoondis; aj. sõjaväekeskõppeasutus Venemaal); стрелковый корпус laskurkorpus, гвардейский мотострелковый корпус kaardiväe-motolaskurkorpus, кадетский корпус kadetikorpus;
‣ (без мн. ч.) korpus (ühiste ülesannetega isikute kogu); дипломатический корпус diplomaatiline korpus, офицерский корпус ohvitserkond;
‣ (мн. ч. корпусы) trük. korpus (kirjakraad, 10 punkti)
народничество 94 С с. неод. (без мн. ч.) aj. narodniklus (ühiskondlik-poliitiline liikumine Venemaal XIX saj. teisel poolel)
натуральный 126 П
‣ looduslik, naturaal-, naturaalne; натуральное волокно looduslik kiud, naturaalkiud, натуральный шёлк täissiid, looduslik siid, naturaalsiid, натуральный мех ehtne karusnahk, натуральное вино naturaalvein, натуральный яблочный сок puhas õunamahl, натуральная котлета lihakotlet, натуральное хозяйство maj. naturaalmajandus, натуральный доход maj. naturaaltulu, натуральный налог maj. naturaalmaks, натуральное число mat. naturaalarv, натуральный ряд чисел mat. (naturaal)arvude jada, натуральный звукоряд muus. naturaalhelirida, натуральная школа kirj. naturaalne koolkond (kirjandusvool Venemaal XIX saj. 40-ndail aastail);
‣ (кр. ф. натурален, натуральна, натурально, натуральны) loomulik, loomutruu, ehtne; натуральный цвет loomulik värv(us), натуральный румянец loomulik põsepuna, натуральный смех loomulik ~ vaba naer, натуральные жесты loomulikud ~ loomutruud liigutused, в натуральном виде loomulikus olekus, nii nagu (ta just) on, в натуральную величину elusuuruses
‣ looduslik, naturaal-, naturaalne; натуральное волокно looduslik kiud, naturaalkiud, натуральный шёлк täissiid, looduslik siid, naturaalsiid, натуральный мех ehtne karusnahk, натуральное вино naturaalvein, натуральный яблочный сок puhas õunamahl, натуральная котлета lihakotlet, натуральное хозяйство maj. naturaalmajandus, натуральный доход maj. naturaaltulu, натуральный налог maj. naturaalmaks, натуральное число mat. naturaalarv, натуральный ряд чисел mat. (naturaal)arvude jada, натуральный звукоряд muus. naturaalhelirida, натуральная школа kirj. naturaalne koolkond (kirjandusvool Venemaal XIX saj. 40-ndail aastail);
‣ (кр. ф. натурален, натуральна, натурально, натуральны) loomulik, loomutruu, ehtne; натуральный цвет loomulik värv(us), натуральный румянец loomulik põsepuna, натуральный смех loomulik ~ vaba naer, натуральные жесты loomulikud ~ loomutruud liigutused, в натуральном виде loomulikus olekus, nii nagu (ta just) on, в натуральную величину elusuuruses
оброк 18 С м. неод. aj. (krunt)rent, obrok (maarent Venemaal); денежный оброк raharent, натуральный оброк loonusrent, naturaalrent
округ 21 С м. неод. ringkond, aj. kreis; van. ümbruskond; административный округ haldusringkond, военный округ sõjaväeringkond, избирательный округ valimisringkond, национальный округ rahvusringkond, учебный округ aj. õpperingkond, õppekond (koolihariduspiirkond Venemaal XIX saj.)
октябрист 1 С м. од. aj. oktobrist (kontrrevolutsioonilise suurkodanluse ja mõisnike partei liige Venemaal XX saj. algul)
пенсионер 1 С м. од.
‣ pensionär; персональный пенсионер personaalpensionär;
‣ aj. kunstistipendiaat (õppesõiduks toetust saanud kunstnik Venemaal)
‣ pensionär; персональный пенсионер personaalpensionär;
‣ aj. kunstistipendiaat (õppesõiduks toetust saanud kunstnik Venemaal)
передвижничество 94 С с. неод. (без мн. ч.) aj. peredvižniklus (demokraatlik kunstivool Venemaal XIX saj. teisel poolel)
погост 1 С м. неод.
‣ aj. külakogukond (XI--XVIII saj. Venemaal);
‣ aj. (kiriku ja kirikuaiaga) küla (XI--XVI saj. Venemaal);
‣ külakalmistu, (maa)surnuaed; снести кого на погост keda kalmistule ~ kirikuaeda kandma ~ mulda panema
‣ aj. külakogukond (XI--XVIII saj. Venemaal);
‣ aj. (kiriku ja kirikuaiaga) küla (XI--XVI saj. Venemaal);
‣ külakalmistu, (maa)surnuaed; снести кого на погост keda kalmistule ~ kirikuaeda kandma ~ mulda panema
полицай 41 С м. од. kõnek. halv. politseinik, võmm (kohalike elanike hulgast Venemaal Teise maailmasõja ajal)
поместье 113 С с. неод. aj.
‣ teenismõis, pomestje (riigiteenistuse tasuks antud mõis feodaalsel Venemaal);
‣ (pärus)mõis, mõisamaa; родовое поместье pärusmõis
‣ teenismõis, pomestje (riigiteenistuse tasuks antud mõis feodaalsel Venemaal);
‣ (pärus)mõis, mõisamaa; родовое поместье pärusmõis
посессия 89 С ж. неод. (обычно ед. ч.) aj. possessioon (talupoegade müümine koos ettevõttega 18.--19. saj. Venemaal)
приказ 1 С м. неод.
‣ käsk; käskkiri; выполнить приказ käsku täitma, отдать приказ käsku andma, подчиниться приказу käsule alluma, kuuletuma, исполнить приказ käsku täitma, получить приказ (1) kõnek. käskkirja (käskkirjaga karistada) saama, (2) käsku saama, боевой приказ sõj. lahingukäsk, käskkiri, приказ на оборону sõj. kaitselahingukäsk, -käskkiri, приказ по части sõj. väeosa(sisene) käskkiri, объявить благодарность в приказе käskkirjaga tänu avaldama, провести приказом käskkirjaga läbi ~ sisse viima;
‣ aj. prikaas (keskvalitsusasutus Vene riigis XVI--XVII saj.); приказы общественного призрения hoolekandeasutused (XVIII--XIX saj. Venemaal)
‣ käsk; käskkiri; выполнить приказ käsku täitma, отдать приказ käsku andma, подчиниться приказу käsule alluma, kuuletuma, исполнить приказ käsku täitma, получить приказ (1) kõnek. käskkirja (käskkirjaga karistada) saama, (2) käsku saama, боевой приказ sõj. lahingukäsk, käskkiri, приказ на оборону sõj. kaitselahingukäsk, -käskkiri, приказ по части sõj. väeosa(sisene) käskkiri, объявить благодарность в приказе käskkirjaga tänu avaldama, провести приказом käskkirjaga läbi ~ sisse viima;
‣ aj. prikaas (keskvalitsusasutus Vene riigis XVI--XVII saj.); приказы общественного призрения hoolekandeasutused (XVIII--XIX saj. Venemaal)
пятидесятник 18 С м. од. aj.
‣ viiekümne mehe ülem, viiekümnepealik;
‣ viiekümnendate aastate mees ~ tegelane (progressiivsete vaadetega inimene XIX sajandi viiekümnendatel aastatel Venemaal)
‣ viiekümne mehe ülem, viiekümnepealik;
‣ viiekümnendate aastate mees ~ tegelane (progressiivsete vaadetega inimene XIX sajandi viiekümnendatel aastatel Venemaal)
раскол 1 С м. неод.
‣ lõhestamine, lõhenemine, lõhestumine, lõhe (ka ülek.); раскол бревна клином palgi lõhestamine kiiluga ~ kiilu abil ~ varal, раскол партии partei lõhenemine, внести раскол в группу rühmitust lõhestama, раскол среди рабочих lõhe tööliste hulgas;
‣ jaotuskuja (loomade lahutamiseks karjast);
‣ (без мн. ч.) aj. raskoll (usuliikumine XVII saj. Venemaal); vanausk; lahkusk, usulahk (vanausulistel)
‣ lõhestamine, lõhenemine, lõhestumine, lõhe (ka ülek.); раскол бревна клином palgi lõhestamine kiiluga ~ kiilu abil ~ varal, раскол партии partei lõhenemine, внести раскол в группу rühmitust lõhestama, раскол среди рабочих lõhe tööliste hulgas;
‣ jaotuskuja (loomade lahutamiseks karjast);
‣ (без мн. ч.) aj. raskoll (usuliikumine XVII saj. Venemaal); vanausk; lahkusk, usulahk (vanausulistel)
расправа 51 С ж. неод.
‣ arveteõiendus, arveteõiendamine, (kätte)tasumine; кровавая расправа verine arveteõiendus, veresaun, tapatalgud, зверская расправа metsik ~ julm arveteõiendus, кулачная расправа rusikaõigus, omakohus, учинить расправу над кем kellega arveid õiendama;
‣ aj. alamkorrakohus, alamraspraava (maakondlik esimese astme erikohus Venemaal XVIII saj.);
◊ короткая ~ коротка расправа с кем kõnek. kellega pikka pidu ei peeta, kes saab oma koosa ~ oma jao kohe kätte, kellega tehakse sotid sirgeks jalapealt
‣ arveteõiendus, arveteõiendamine, (kätte)tasumine; кровавая расправа verine arveteõiendus, veresaun, tapatalgud, зверская расправа metsik ~ julm arveteõiendus, кулачная расправа rusikaõigus, omakohus, учинить расправу над кем kellega arveid õiendama;
‣ aj. alamkorrakohus, alamraspraava (maakondlik esimese astme erikohus Venemaal XVIII saj.);
◊ короткая ~ коротка расправа с кем kõnek. kellega pikka pidu ei peeta, kes saab oma koosa ~ oma jao kohe kätte, kellega tehakse sotid sirgeks jalapealt
секретарь I 11 С м. од. sekretär; генеральный секретарь pol. peasekretär, государственный секретарь pol. riigisekretär, личный секретарь isiklik sekretär, учёный секретарь teadussekretär, teaduslik sekretär, секретарь партийного бюро parteibüroo sekretär, секретарь райкома rajoonikomitee sekretär, секретарь суда kohtusekretär, губернский секретарь aj. kubermangusekretär (riigiametniku tiitel Venemaal), коллежский секретарь aj. kolleegiumisekretär (riigiametniku tiitel Venemaal)
сенат 1 С м. неод. senat (aj. kõrgem riiginõukogu Vana-Roomas; kohtuorgan Venemaal; pol. ülemkoda USA-s jm.)
скоморох 18 С м. од.
‣ aj. skomorohh (rändnäitleja, rändmuusik, rändlaulik Venemaal);
‣ ülek. kõnek. narr, veiderdaja, kometitegija, kometimängija, komejanditaja, janditaja, tembutaja
‣ aj. skomorohh (rändnäitleja, rändmuusik, rändlaulik Venemaal);
‣ ülek. kõnek. narr, veiderdaja, kometitegija, kometimängija, komejanditaja, janditaja, tembutaja
славянофильство 94 С с. неод. (без мн. ч.) aj. slavofiilsus (konservatiivne natsionalistlik vool Venemaal XIX saj.)
слобода 55 С ж. неод. aj. slobodaa (sunnimaisusest vaba elanikkonnaga asula pärisorjuslikul Venemaal)
словесник С м. од.
‣ kõnek. keele- ja kirjandusõpetaja;
‣ van. filoloog, filoloogiaüliõpilane; kirjandusõpetaja (Venemaal)
‣ kõnek. keele- ja kirjandusõpetaja;
‣ van. filoloog, filoloogiaüliõpilane; kirjandusõpetaja (Venemaal)
стряпчий 124 С м. од. strjaptši (aj. Moskva riigi õukondlane; nurgaadvokaat Venemaal; kohtu järelevalveametnik Venemaal)
судный 126 П van. kohtu-, kohtupidamis-; судное дело kohtuasi, судный приказ aj. kohtuprikaas, kohtuotsus (Venemaal XVI -- XVIII saj.), судный день kirikl. viimsepäevakohus (ka ülek.)
третий 130 П
‣ kolmas; третий сорт kolmas sort, третье поколение kolmas põlvkond, третье лицо (1) jur. kolmas isik, (2) lgv. kolmas isik ~ pööre, третье сословие aj. kolmas seisus, третье отделение aj. kolmas osakond (jälitus- ja juurdlusorgan Venemaal), третьего числа kolmandal (kuupäeval), третьего дня üleeile, tunaeile, в третьем году tunamullu, ülemöödunud aastal, ülemullu, половина третьего (kell on) pool kolm, уже третий час kell on juba kaks läbi ~ kolme peal, третий звонок kolmas kell (näit. teatris), на третьем плане tagaplaanil, on kolmandajärguline, говорить в третьем лице kolmandas isikus rääkima, третья скорость (1) aut. kolmas käik, (2) (sõidukite) piirkiirus;
‣ erapooletu, neutraalne; третьи страны neutraalsed riigid;
‣ П → С третье с. неод. magustoit, magusroog, dessert;
‣ П → С третья ж. неод. kolmandik; две третьих kaks kolmandikku;
◊ из третьих рук ~ уст teiste suust ~ käest, vahetalitajate ~ vahemeeste ~ vahendajate kaudu; с третьми петухами kolmanda kukelaulu ajal; до третьих петухов (1) enne kukke ja koitu, (2) öö otsa ~ läbi, koiduni välja; третьей руки kõnek. keskpärane, teisejärguline
‣ kolmas; третий сорт kolmas sort, третье поколение kolmas põlvkond, третье лицо (1) jur. kolmas isik, (2) lgv. kolmas isik ~ pööre, третье сословие aj. kolmas seisus, третье отделение aj. kolmas osakond (jälitus- ja juurdlusorgan Venemaal), третьего числа kolmandal (kuupäeval), третьего дня üleeile, tunaeile, в третьем году tunamullu, ülemöödunud aastal, ülemullu, половина третьего (kell on) pool kolm, уже третий час kell on juba kaks läbi ~ kolme peal, третий звонок kolmas kell (näit. teatris), на третьем плане tagaplaanil, on kolmandajärguline, говорить в третьем лице kolmandas isikus rääkima, третья скорость (1) aut. kolmas käik, (2) (sõidukite) piirkiirus;
‣ erapooletu, neutraalne; третьи страны neutraalsed riigid;
‣ П → С третье с. неод. magustoit, magusroog, dessert;
‣ П → С третья ж. неод. kolmandik; две третьих kaks kolmandikku;
◊ из третьих рук ~ уст teiste suust ~ käest, vahetalitajate ~ vahemeeste ~ vahendajate kaudu; с третьми петухами kolmanda kukelaulu ajal; до третьих петухов (1) enne kukke ja koitu, (2) öö otsa ~ läbi, koiduni välja; третьей руки kõnek. keskpärane, teisejärguline
тысяцкий 122 С м. од. aj.
‣ tuhatnik (tuhande sõjamehe pealik Vana-Venes);
‣ külavanem (Venemaal kuni 1861. a. reformini);
‣ saajavanem, pulmavanem (Vana-Venes)
‣ tuhatnik (tuhande sõjamehe pealik Vana-Venes);
‣ külavanem (Venemaal kuni 1861. a. reformini);
‣ saajavanem, pulmavanem (Vana-Venes)
фискал 1 С м. од.
‣ aj. fiskaal (järelevalveametnik Venemaal XVIII saj.);
‣ kõnek. pealekaebaja, öördaja, keelekandja, keelesk
‣ aj. fiskaal (järelevalveametnik Venemaal XVIII saj.);
‣ kõnek. pealekaebaja, öördaja, keelekandja, keelesk
формуляр 1 С м. неод.
‣ formular (trükitud plank täitmiseks; näidisvorm); bibl. raamatukaart; формуляр для заявки, заявочный формуляр taotluse formular, формуляр читателя lugejakaart, формуляр книги, книжный формуляр raamatukaart (laenutuste arvestamiseks), исторический формуляр sõj. ajalooformular, kroonikaürik, тактический формуляр корабля sõj. laeva teenistusformular;
‣ teenistusleht (Venemaal);
‣ firmadevaheline tüüpleping
‣ formular (trükitud plank täitmiseks; näidisvorm); bibl. raamatukaart; формуляр для заявки, заявочный формуляр taotluse formular, формуляр читателя lugejakaart, формуляр книги, книжный формуляр raamatukaart (laenutuste arvestamiseks), исторический формуляр sõj. ajalooformular, kroonikaürik, тактический формуляр корабля sõj. laeva teenistusformular;
‣ teenistusleht (Venemaal);
‣ firmadevaheline tüüpleping
формулярный 126 П formular-, formulari-; формулярная концентрация keem. valemkontsentratsioon, формулярный список teenistusleht (Venemaal)
холоп 1 С м. од.
‣ aj. holopp (ori Venemaal); боярский холоп bojaariholopp, монастырский холоп kloostriholopp;
‣ van. pärisorine ~ orjast ~ sõltlasest teener;
‣ ülek. halv. kannupoiss, teener, orjalik pugeja, tallalakkuja
‣ aj. holopp (ori Venemaal); боярский холоп bojaariholopp, монастырский холоп kloostriholopp;
‣ van. pärisorine ~ orjast ~ sõltlasest teener;
‣ ülek. halv. kannupoiss, teener, orjalik pugeja, tallalakkuja
целовальник 19 С м. од.
‣ aj. tselovalnik (valitud ja ristisuudlemisega vannutatud maksu-, tolli- ja kohtuametnik Venemaal XV--XVIII saj.);
‣ van. (viina)müüja (kõrtsis, trahteris), kõrtsimees, kõrtsmik
‣ aj. tselovalnik (valitud ja ristisuudlemisega vannutatud maksu-, tolli- ja kohtuametnik Venemaal XV--XVIII saj.);
‣ van. (viina)müüja (kõrtsis, trahteris), kõrtsimees, kõrtsmik
червонец 36 С м. неод.
‣ aj. tšervoonets (välismaa kuldtukati nimetus Venemaal enne Peeter I; vene kuldmünt; NSV Liidu pangatäht a. 1922--1947);
‣ kümnerubla(li)ne (a. 1922--1947; nüüd kõnek.)
‣ aj. tšervoonets (välismaa kuldtukati nimetus Venemaal enne Peeter I; vene kuldmünt; NSV Liidu pangatäht a. 1922--1947);
‣ kümnerubla(li)ne (a. 1922--1947; nüüd kõnek.)
черносотенец 36 С м. од.
‣ aj. mustsadalane, mustasajaline (terroristliku rühmituse liige XX saj. alguses Venemaal);
‣ ülek. tagurlane, täisreaktsionäär, täisverd ~ paadunud reaktsionäär
‣ aj. mustsadalane, mustasajaline (terroristliku rühmituse liige XX saj. alguses Venemaal);
‣ ülek. tagurlane, täisreaktsionäär, täisverd ~ paadunud reaktsionäär
шельмование 115 С с. неод. (без мн. ч.)
‣ kõnek. teotamine, tõrvamine, laimamine; (avalik) süüdistamine, suliks tembeldamine, mahategemine;
‣ aj. (aadliku) kelmiks kuulutamine (XVIII saj. Venemaal)
‣ kõnek. teotamine, tõrvamine, laimamine; (avalik) süüdistamine, suliks tembeldamine, mahategemine;
‣ aj. (aadliku) kelmiks kuulutamine (XVIII saj. Venemaal)
экономический 129 П
‣ majandus-, ökonoomika-, majanduslik, ökonoomiline, majandusalane, majandusteaduslik; экономическая политика majanduspoliitika, экономический закон majandusseadus, экономическая география majandusgeograafia, экономический кризис majanduskriis, экономический анализ majandusanalüüs, экономическая информация majandusinfo(rmatsioon), экономический журнал majandusajakiri, экономическое сотрудничество majanduskoostöö, majandusalane ~ majanduslik koostöö, экономическая депрессия majanduslik surutis ~ depressioon, новая экономическая политика aj. uus majanduspoliitika, nepp, улучшить экономические методы хозяйствования majandamismeetodeid parandama;
‣ van. ökonoomne, kokkuhoidlik, säästlik;
‣ van. mõisa-;
‣ aj. ökonoomia-, riigi-, kroonu-; экономические крестьяне ökonoomiatalupojad (kloostritalupojad Venemaal XVIII saj.)
‣ majandus-, ökonoomika-, majanduslik, ökonoomiline, majandusalane, majandusteaduslik; экономическая политика majanduspoliitika, экономический закон majandusseadus, экономическая география majandusgeograafia, экономический кризис majanduskriis, экономический анализ majandusanalüüs, экономическая информация majandusinfo(rmatsioon), экономический журнал majandusajakiri, экономическое сотрудничество majanduskoostöö, majandusalane ~ majanduslik koostöö, экономическая депрессия majanduslik surutis ~ depressioon, новая экономическая политика aj. uus majanduspoliitika, nepp, улучшить экономические методы хозяйствования majandamismeetodeid parandama;
‣ van. ökonoomne, kokkuhoidlik, säästlik;
‣ van. mõisa-;
‣ aj. ökonoomia-, riigi-, kroonu-; экономические крестьяне ökonoomiatalupojad (kloostritalupojad Venemaal XVIII saj.)
экономия 89 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) sääst, kokkuhoid, säästmine, kokkuhoidmine, säästlikkus, kokkuhoidlikkus, ökonoomia; экономия времени aja säästmine ~ sääst, экономия сил jõu säästmine ~ sääst, экономия средств vahendite ~ raha kokkuhoid ~ kokkuhoidmine ~ säästmine, экономия в чём ~ на чём mille kokkuhoid ~ sääst, millega kokkuhoidmine, экономия топлива kütuse kokkuhoid, kütusesääst, экономия на спичках ülek. kopikakorjamine, närutamine, строгая экономия range kokkuhoid, режим экономии kokkuhoiurežiim, säästurežiim, соблюдать экономию kokku hoidma, säästlikult kasutama (majandustegevuses), навести экономию в чём säästuprintsiipi jalule seadma;
‣ ökonoomia, majandusteadus; политическая экономия poliitiline ökonoomia, poliitökonoomia;
‣ van. majandus, ökonoomika;
‣ mõisamajand (endisaja Ukrainas);
‣ aj. (majandustegevust juhtiv) riigiasutus, kroonuasutus (Venemaal)
‣ (без мн. ч.) sääst, kokkuhoid, säästmine, kokkuhoidmine, säästlikkus, kokkuhoidlikkus, ökonoomia; экономия времени aja säästmine ~ sääst, экономия сил jõu säästmine ~ sääst, экономия средств vahendite ~ raha kokkuhoid ~ kokkuhoidmine ~ säästmine, экономия в чём ~ на чём mille kokkuhoid ~ sääst, millega kokkuhoidmine, экономия топлива kütuse kokkuhoid, kütusesääst, экономия на спичках ülek. kopikakorjamine, närutamine, строгая экономия range kokkuhoid, режим экономии kokkuhoiurežiim, säästurežiim, соблюдать экономию kokku hoidma, säästlikult kasutama (majandustegevuses), навести экономию в чём säästuprintsiipi jalule seadma;
‣ ökonoomia, majandusteadus; политическая экономия poliitiline ökonoomia, poliitökonoomia;
‣ van. majandus, ökonoomika;
‣ mõisamajand (endisaja Ukrainas);
‣ aj. (majandustegevust juhtiv) riigiasutus, kroonuasutus (Venemaal)
экспедитор 1 С м. од.
‣ ekspediitor (posti v. kauba kättetoimetaja v. laialivedaja); экспедитор по перевозке грузов veoseekspediitor, почтовый экспедитор posti laialivedaja;
‣ aj. osakonnajuhataja (endisaegsel Venemaal)
‣ ekspediitor (posti v. kauba kättetoimetaja v. laialivedaja); экспедитор по перевозке грузов veoseekspediitor, почтовый экспедитор posti laialivedaja;
‣ aj. osakonnajuhataja (endisaegsel Venemaal)
экстерн 1 С м. од.
‣ ekstern (isik, kes õiendab eksameid õppeasutuses, kus ta ei õpi; van. õpilane, kes ei ela kinnises õppeasutuses, kus ta õpib); сдать экзамены экстерном eksternina eksameid õiendama;
‣ van. praktikantarst (Venemaal)
‣ ekstern (isik, kes õiendab eksameid õppeasutuses, kus ta ei õpi; van. õpilane, kes ei ela kinnises õppeasutuses, kus ta õpib); сдать экзамены экстерном eksternina eksameid õiendama;
‣ van. praktikantarst (Venemaal)
юстиц-коллегия 89 С ж. неод. aj. justiitskolleegium (kohtuministeeriumile vastav keskasutus Venemaal XVIII saj.)
ям 1 С м. неод. aj.
‣ postijaam (XIII--XVIII saj. Venemaal);
‣ küüdikohustus, veokohustus, voorikohustus;
‣ küüdiküla (küüdikohustuslaste küla postmaantee ääres)
‣ postijaam (XIII--XVIII saj. Venemaal);
‣ küüdikohustus, veokohustus, voorikohustus;
‣ küüdiküla (küüdikohustuslaste küla postmaantee ääres)
ямской 123 П
‣ aj. post-, posti-, veo-, küüdi-; ямские лошади posthobused, ямская тройка postitroika, ямская повинность küüdikohustus, veokohustus, voorikohustus (X--XVII saj. Vene riigis kohustus transportida ametiisikuid ja veoseid), Ямской приказ küüdiprikaas (postijaamade tegevust juhtinud ametiasutus Venemaal XVI--XVIII saj.);
‣ van. postipoisi-, kutsari-, küüdimehe-
‣ aj. post-, posti-, veo-, küüdi-; ямские лошади posthobused, ямская тройка postitroika, ямская повинность küüdikohustus, veokohustus, voorikohustus (X--XVII saj. Vene riigis kohustus transportida ametiisikuid ja veoseid), Ямской приказ küüdiprikaas (postijaamade tegevust juhtinud ametiasutus Venemaal XVI--XVIII saj.);
‣ van. postipoisi-, kutsari-, küüdimehe-
ярыга 69 С м. од.
‣ aj. jarõõga (vaene tööinimene XVI--XVIII saj. Venemaal, eriti veetranspordis ja postijaamades); судовые ярыги laevajarõõgad (aerumehed, laadijad, burlakid jt.);
‣ aj. prikaasipolitseinik (XVI--XVII saj. Venes);
‣ van. joodik, pummeldaja, prassija, laaberdis, paadialune
‣ aj. jarõõga (vaene tööinimene XVI--XVIII saj. Venemaal, eriti veetranspordis ja postijaamades); судовые ярыги laevajarõõgad (aerumehed, laadijad, burlakid jt.);
‣ aj. prikaasipolitseinik (XVI--XVII saj. Venes);
‣ van. joodik, pummeldaja, prassija, laaberdis, paadialune
ясак 19 С м. неод. aj. jassakk (Venemaal Volga ja Siberi mittevene rahvastele pealepandud naturaalmaks v. andam)
