[VES] Vene-eesti sõnaraamat


Päring:

osas

Sama päring eesti-vene sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 51 artiklit

быть 350 Г несов.
(3 л. наст. вр. есть) olema; у меня было время mul oli aega, у меня не было времени mul ei olnud ~ polnud aega, у меня есть время mul on aega, если у меня будет время kui ma saan ~ kui mul on aega, так было, есть и будет nii oli, on ja jääb;
(наст. вр. не выражено) olema; viibima; käima; toimuma; hakkama; tulema; я был в городе ma käisin ~ olin linnas, он был на приёме ta oli ~ käis ~ viibis vastuvõtul, сегодня было тепло täna oli soe (ilm), это был выдающийся учёный ta oli silmapaistev teadlane, я был болен olin haige, на нём был серый костюм ta oli hallis ülikonnas, tal oli seljas hall ülikond, дверь была на замке uks oli lukus, он был весь в отца ta oli täiesti isasse (läinud), скоро будет дождь varsti hakkab sadama, я буду у вас примерно через час jõuan teie poole umbes tunni aja pärast, будет тебе за это kõnek. selle eest sa alles saad, быть беде õnnetus ei jää tulemata, быть в долгу (1) у кого kellele võlgu olema, (2) перед кем kelle (ees) võlglane olema, быть в центре внимания tähelepanu keskpunktis olema, быть начеку valvas ~ valvel olema, быть высокого мнения о ком-чём kellest-millest heal arvamusel olema;
быть без памяти от кого kõnek. kelle järele arust ära ~ hull olema; чему быть, того не миновать vanas. kõik tuleb, mis tulema peab; быть вне себя endast väljas olema; была не была kõnek. saagu mis saab, tulgu mis tuleb; как (теперь) быть mis nüüd teha, kuidas nüüd talitada; стало быть kõnek. järelikult; так и быть olgu ~ jäägu ~ saagu nii; vrd. бывать
взорвать 217a Г сов. несов. взрывать кого-что, чем õhku laskma, õhkima; lõhkama (lõhkeainega purustama); взорвать мост silda õhkima, взорвать скалу динамитом kaljut dünamiidiga lõhkama, это меня, наконец, взорвало ülek. kõnek. see viis mu lõpuks täiesti endast välja
вне предлог с род. п. millest väljas, väljaspool mida; вне опасности väljaspool (häda)ohtu, вне закона väljaspool seadust, объявить кого вне закона keda lindpriiks kuulutama, вне очереди väljaspool järjekorda, вне всякого сомнения kahtlemata, väljaspool igasugust kahtlust, вне игры sport suluseis(us);
(быть) вне себя endast väljas olema
возмечтать 165b Г сов. о ком-чём van.
unistustele anduma, unelmaisse laskuma, unistama ~ unelema hakkama;
madalk. что kujutlema; возмечтать о себе endast palju arvama
возомнить 285b Г сов. kõnek. arvama, mõtlema, arvamusel olema; возомнить о себе endast heal arvamusel olema, возомнить себя кем ennast kelleks pidama ~ lugema
воображать 169a Г несов. сов. вообразить кого-что кем-чем, без доп. kujutlema, ette kujutama; oletama, arvama; воображаю, как ты рад kujutlen, kui hea meel sul on, он воображал себя настоящим полярником ta kujutles end ehtsa polaaruurijana, воображать о себе (много) madalk. endast palju arvama, endast liiga heal arvamusel olema
вымучить 271*a (повел. накл. вымучи) Г сов. несов. вымучивать
что (väevõimuga, püsivusega, raskustega) saama ~ välja pressima; вымучить признание ülestunnistust välja pigistama;
кого, чем kõnek. ära vaevama ~ piinama;
что kõnek. endast välja pigistama ~ pressima (näit. värsiridu); вымучить улыбку end naeratama sundima
выработаться 164* Г сов. несов. вырабатываться (без 1 и 2 л.)
välja kujunema, tekkima, arenema; у него выработалась привычка читать в постели tal sai harjumuseks voodis lugeda;
saavutama; стиль выработался у него до совершенства ta lihvis oma stiili täiuslikuks;
tühjaks (ammutatud) ~ ammendatud saama (näit. kaevanduse kohta); endast kõik andma, end ammendama
выходить 383b Г несов. сов. выйти
väljuma, lahkuma, välja minema ~ tulema; выходить из комнаты toast välja minema, выходить из вагона vagunist väljuma, выходить в поле põllule minema, выходить в море merele minema, он не выходил из дому ta ei tõstnud kodunt jalga, больной ещё не выходит haige ei käi veel õues, он скоро выходит из больницы ta saab varsti haiglast välja, выходить на работу tööle tulema, солнце выходит из-за тучи päike tuleb pilve tagant välja, выходить в отставку erru minema, выходить на пенсию pensionile minema ~ jääma, выходить на охоту (saagi)jahile minema (looma kohta), выходить из игры (ka ülek.) mängust lahkuma;
välja jõudma ~ minema; выходить на дорогу teele (välja) jõudma, фронт уже выходил к морю rinne jõudis juba mereni, выходить один на один с вратарём väravavahiga vastamisi ~ mees mehe vastu minema;
(trükist) ilmuma; выходило новое издание книги oli ilmumas raamatu uustrükk, выходить из печати trükist ilmuma;
из чего kaduma, (olemast) lakkama; выходить из моды moest minema, выходить из употребления käibelt kaduma;
kõnek. otsa saama ~ lõppema; kuluma, minema; срок выходит tähtaeg on lähedal;
за кого (mehele) minema kellele, abielluma kellega; выходить замуж mehele minema, abielluma, выходить за врача kõnek. arstile mehele minema, arstiga abielluma;
из кого-чего, кем-чем välja tulema, saama; выходить победителем võitjaks tulema;
(без сов.) (vaatega mille poole) olema; окно выходит на улицу aken on tänava poole, комната выходит окнами в сад toa aknad avanevad aeda;
из чего välja astuma; выходить из кооператива kooperatiivist välja astuma;
из кого-чего pärinema; выходить из крестьян maalt ~ talupoegadest pärinema;
выходить ~ выйти сухим из воды kõnek. terve nahaga pääsema, supist puhtalt välja tulema; выходить ~ выйти из себя endast välja minema, enesevalitsust kaotama; выходить ~ выйти из терпения kannatust kaotama; выходить ~ выйти из пелёнок kõnek. lapsekingadest välja kasvama; выходить ~ выйти из повиновения sõna kuulmast lakkama; не выходит из головы ei lähe meelest; выходить ~ выйти в люди haljale oksale jõudma, hea järje peale saama; выходить ~ выйти в свет ilmuma; выходить ~ выйти на первое место esikohale tulema; выходить ~ выйти из доверия usaldust kaotama; выходить ~ выйти из строя rivist välja langema; из ряда вон выходящий erakordne
давать 219a Г несов. сов. дать кого-что, чего, кому-чему
andma; давать работу tööd andma, давать деньги взаймы raha laenama ~ laenuks andma kellele, давать уроки tunde andma, давать концерт kontserti ~ etendust andma, давать себе отчёт в чём endale aru andma millest, давать понять mõista andma, давать дорогу кому-чему teed andma kellele-millele, mööda laskma keda-mida, давать советы nõu andma, nõuandeid jagama, давать оценку чему millele hinnangut andma, давать повод põhjust andma, давать обед в честь кого kelle auks dineed ~ lõunasööki andma, давать свидетельские показания tunnistama, tunnistust andma, jur. ka (tunnistajana) ütlust andma, давать напрокат laenutama, üürile andma, välja üürima, давать убытки kahjumit tooma ~ andma, давать телеграмму telegrammi saatma, давать занавес teater eesriiet ette tõmbama, давать обязательство kohustuma, давать трещину pragunema, lõhenema, давать о себе знать endast teatama, мотор даёт перебои kõnek. mootor jätab vahele ~ tõrgub, даёшь план! kõnek. plaan olgu täidetud!
кому-чему, с инф. laskma, lubama; давать свече догореть küünalt lõpuni põleda laskma, давать себя успокоить end rahustada laskma, они не давали спать кому nad ei lasknud kellel magada, ему не давали рта раскрыть tal ei lastud suudki lahti teha;
давать ~ дать волю (рукам, слезам...) (kätele, pisaratele) voli andma; давать ~ дать промах ~ промашку kõnek. viltu laskma, mööda panema; давать ~ дать голову ~ руку на отсечение kõnek. pead andma; давать ~ дать себя знать end tunda andma; не давать в обиду кого-что mitte laskma liiga teha kellele; не даёт ~ не давал спуску кому kõnek. ei anna ~ ei andnud armu (ei säästa, ei säästnud); давать ~ дать тягу madalk. jalga laskma; вот ~ во даёт! madalk. no küll (alles) paneb! on alles kibe käsi!
знать II 165a (без страд. прич.) Г несов. кого-что, о ком-чём, kõnek. про кого-что, без доп. teadma, tundma, oskama; знать правила reegleid teadma, знать жизнь elu tundma, знать язык keelt oskama, он не знал об этом ta ei teadnud seda, знать в лицо nägupidi tundma, знать вдоль и поперёк läbi ja lõhki tundma, он с детских лет знал горе ta sai juba lapsest peale muret tunda, он знает своё дело ta on oma ala meister, ta tunneb oma ala ~ tööd hästi, давать себя знать tunda andma, давать о себе знать endast teada ~ märku andma, не знать покоя mitte rahu leidma;
знаем мы вас kõnek. iroon. teada puha; знает все ходы и выходы kõik ees- ja tagauksed on teada kellel; знать как свои пять пальцев кого-что nagu oma viit sõrme tundma; знать меру ~ совесть piiri pidada oskama; знать назубок kõnek. peast teadma mida; знать своё место oma kohta teadma; знать толк в ком-чём kõnek. asja tundma, mis alal meister olema; знать цену кому-чему kelle-mille hinda teadma; как знать, кто его знает kes teab
изливать 169a Г несов.
сов. излить;
ülek. liter. kuuldavale tooma; endast välja andma; изливать звуки helisema, изливать свет valgust kallama ~ andma, изливать запах lõhnama
изображать 169a Г несов. сов. изобразить
кого-что, кем, на чём, в чём kujutama, kirjeldama; изображать на картине море maalil merd kujutama, изображать в светлых красках helgetes värvides kujutama ~ kirjeldama, изображать на сцене кого laval mängima ~ kehastama keda;
(без 1 и 2 л.) что van. väljendama, avaldama, peegeldama; лицо изображало удовольствие näol peegeldus ~ näos väljendus rahulolu;
(без сов.) что (endast) kujutama mida, olema mis; площадь изображала треугольник väljak oli kolmnurkne ~ kujutas endast kolmnurka, изображать собой что endast kujutama mida
каление 115 С с. неод. (без мн. ч.) hõõgus, hõõgumine; hõõgutus, hõõgutamine; kok. kuumkuivatus; белое каление valge hõõgus, красное каление punahõõgus;
доводить ~ довести до белого каления кого чем kõnek. keda marru ajama, kellel elu täis ajama; доходить ~ дойти до белого каления kõnek. endast välja ~ marru minema
летать 165b Г несов. на чём, по чему, через что, где, куда, откуда lendama (korduvalt v. edasi-tagasi; kõnek. ka ülek.), lendlema; летать по воздуху ~ в воздухе õhus lendama, руки летали по клавишам käed ~ sõrmed lausa lendasid mööda klahve;
летать высоко (1) kõrget lendu tegema; (2) endast palju pidama; vrd. лететь
мнение 115 С с. неод. arvamus, mõte; общественное мнение avalik arvamus, особое мнение eriarvamus, высказать своё мнение oma arvamust avaldama, остаться при своём мнении oma arvamuse juurde jääma, разделять чьё мнение kelle arvamust jagama, kellega samal arvamusel olema, быть о себе высокого мнения endast heal arvamusel olema, быть хорошего мнения о ком kellest heal arvamusel olema, быть одного мнения с кем kellega samal arvamusel ~ sama meelt olema, по моему мнению minu arvates, minu meelest, обмениваться мнениями mõtteid vahetama
мнить 285b Г несов. van.
mõtlema, arvama; мнить много о себе endast palju pidama, он мнил себя знатоком ta pidas end asjatundjaks, больной мнил себя художником haige kujutles, et ta on kunstnik;
с инф. lootma; дома он мнил найти покой kodus lootis ta rahu leida
мыслить 269a (повел. накл. мысли) Г несов. без доп., кого-что, чем, van. о ком-чём mõtlema, arvama, kujutlema; способность мыслить mõtlemisvõime, мыслить образами kujundlikult mõtlema, как ты себе это мыслишь? kuidas sa seda mõtled ~ kujutled? об этом я даже не мыслю sellest ~ sellele ma ei mõtlegi;
много о себе мыслить kõnek. van. endast palju arvama, endast heal arvamusel olema
не частица
täiseituse märkimisel ei, mitte; pole, ei ole; ära, ärge; я этого не знаю ma ei tea seda, он живёт не один ta ei ela üksi, не догнать тебе его ei saa sina teda kätte, не к лицу ei sobi, на вокзал мы не пришли, а приехали me ei tulnud jala jaama, vaid sõitsime, я буду не читать, а писать ma ei hakka lugema, vaid kirjutama, ничто не нарушало тишины miski ei häirinud vaikust, не лучше и не хуже ei parem ega (ka) halvem, не в счёт ei lähe arvesse, не ошиблись ли вы? ega te ei eksi? это не дело nii ei kõlba ~ ei lähe, сказать не к месту ebasobival ajal ütlema, не кто иной, как ... ei keegi muu kui ..., не что иное, как ... ei miski muu kui ..., не то чтобы... kõnek. mitte et just... не иначе как kõnek. paistab küll, et, ega vist muud ole kui, не правда ли? kas pole tõsi? он не против ~ не прочь tal pole selle vastu midagi, ta on nõus, слышать не слышал и видеть не видел, слыхом не слыхивал и видом не видывал folkl. pole kuulnud ega näinud, не о чем и спорить pole mõtet ~ põhjust vaieldagi, сейчас не время и не место разговорам nüüd pole õige aeg ega koht arutada, ему было не до развлечений tal polnud tuju ~ tahtmist ~ aega lõbutseda, ему не до меня tal endagagi tegemist, tal pole praegu minu jaoks mahti, не за горами pole enam kaugel, on juba silmaga näha, мне не до смеха mul pole naljatuju, Благодарю вас. -- Не за что. Tänan teid. -- Pole tänu väärt, pole põhjust tänada, как ни в чём не бывало nagu poleks midagi juhtunud, rahumeeli, südamerahuga, не уходи ära mine ära, не спешите ärge kiirustage, сам не свой täiesti endast väljas, не по себе on kõhe (olla), не сегодня -- завтра täna-homme, õige pea;
jaatava tähenduse puhul; свет не без добрых людей leidub veel ilmas häid inimesi, не без труда suure vaevaga, mitte just kerge vaevaga, не могу не согласиться pean nõustuma, нельзя не пожалеть jääb üle vaid kahetseda, не раз mitmeid kordi, не без того kõnek. seda küll, seda ka, не без пользы mitte asjatult, mõningase kasuga, чем не жених annab peigmehe mõõdu välja küll, была не была tulgu mis tuleb, saagu mis saab;
osaeituse märkimisel koos sõnakordusega; на нём пальто не пальто, фрак не фрак, а что-то среднее tal on seljas midagi mantli ja fraki vahepealset
одолеть 229a Г сов. несов. одолевать кого-что
võitu ~ jagu ~ üle saama, (ära) võitma (kõnek. ka ülek.); võimust võtma; одолеть врага vaenlast võitma, одолеть себя van. endast võitu saama, одолеть трудности raskustest üle saama, мне такой порции не одолеть ma ei saa niisugusest portsjonist jagu, сон одолел uni võttis võimust;
ülek. kõnek. ära vaevama ~ piinama, võhma välja võtma; комары одолели sääsed on kellele liiga teinud, sääsed teevad liiga ~ võtavad hinge seest välja, кашель одолел kellel on kange ~ äge köha
ознаменовать 172a Г сов. несов. ознаменовывать что чем liter.
(pidulikult) tähistama ~ ära märkima; ознаменовать годовщину революции трудовыми успехами revolutsiooni aastapäeva töösaavutustega tähistama;
(без несов.) endast kujutama, mille tunnistuseks olema; Октябрьская революция ознаменовала собой коренной поворот в истории человечества Oktoobrirevolutsioon tähendas põhjalikku pööret inimkonna ajaloos; vrd. знаменовать
оставить 278a Г сов. несов. оставлять кого-что, без чего, где (alles, maha, katki) jätma; оставить детей дома lapsi koju jätma, оставить гостей обедать külalisi lõunale jätma, оставить на второй год istuma ~ klassikursust kordama jätma, оставить учебник в школе õpikut kooli jätma ~ unustama, оставить комнату за собой tuba endale jätma, оставить кого далеко позади kaugele maha jätma, оставить в наследство что кому kellele mida pärandama, оставить до другого ~ следующего раза teiseks korraks jätma, оставить без крова ulualuseta ~ peavarjuta jätma, оставить без сладкого magustoidust ilma jätma, оставить письмо без ответа kirjale mitte vastama, kirjale vastamata jätma, оставить без внимания mitte välja tegema, tähele panemata ~ tähelepanuta jätma, оставить обед нетронутым lõunasööki puutumata jätma, оставить решение в силе otsust jõusse ~ muutmata jätma, оставить вопрос открытым küsimust lahtiseks jätma, оставить глубокий след в памяти sügavasti meelde jääma, mällu sööbima, оставить по себе добрую память endast head mälestust jätma, оставить хорошее впечатление head muljet jätma, оставить семью perekonda maha jätma, оставить надежду lootust jätma, оставить намерение kavatsust katki jätma, оставить разговор jutuajamist lõpetama, оставьте! jätke järele! оставить работу töölt lahkuma, силы оставили его ta jõud oli otsas, я этого так не оставлю seda ma teile ei kingi, niisama ma seda asja ei jäta;
камня на камне не оставить от чего kõnek. maatasa tegema, kivi kivi peale mitte jätma; оставить ~ оставлять с носом кого kõnek. pika ninaga jätma; оставить ~ оставлять в одной рубашке кого kõnek. püksata jätma, puupaljaks tegema; оставить ~ оставлять в дураках кого kõnek. keda ninapidi vedama, narriks tegema, haneks tõmbama; оставить ~ оставлять за собой ~ позади себя кого kaugele maha jätma, seljataha jätma keda; оставить ~ оставлять в покое кого rahule jätma
отвадить 270a Г сов. несов. отваживать кого-что, от чего kõnek. võõrutama, ära harjutama; отвадить от курения suitsetamisest võõrutama, отвадить женихов peigmehi endast eemale peletama
откликнуться 335 Г сов. несов. откликаться на что, без доп.
vastu hüüdma ~ hõikama ~ huikama, hüüdele ~ hõikele vastama, endast teada ~ märku andma, häält tegema, vastu kajama ~ kostma; откликнуться на зов hüüdele vastu hõikama ~ huikama;
ülek. reageerima, vastukaja osutama; откликнуться на события sündmustele reageerima, откликнуться на письмо kirjale reageerima ~ vastama, откликнуться на призыв üleskutsele reageerima ~ vastama ~ poolehoidu avaldama
отлучить 287a Г сов. несов. отлучать кого, от кого-чего van. eemaldama, kõrvaldama, eraldama, lahutama; võõrutama; kirikl. ekskommunikatsiooni tegema, kirikuvande alla panema, kogudusest välja heitma; отлучить от себя endast võõrutama ~ eemaldama, отлучить ребёнка от груди last rinnast võõrutama, отлучить от церкви kirikuvande alla panema
отмахиваться 168 Г несов. сов. отмахнуться
от кого-чего, чем endast eemale vehkima ~ peletama, vehkides endast eemale tõrjuma;
чем (tõrjuvalt) käega lööma;
от кого-чего, без доп. ülek. kõnek. tegemast tõrkuma, vastu ajama ~ punnima; отмахиваться от обязанностей kohustuste vastu tõrkuma, отмахиваться от предложения ettepanekut tagasi tõrjuma
оттолкнуть 336a (страд. прич. прош. вр. оттолкнутый) Г сов. несов. отталкивать кого-что, от кого-чего eemale ~ kõrvale ~ ära lükkama ~ tõukama (ka ülek.); оттолкнуть стул tooli eemale tõukama, оттолкнуть лодку от берега paati kaldast lahti lükkama, оттолкнуть от себя друзей sõpru endast eemale tõukama
память 90 С ж. неод. (без мн. ч.)
mälu (ka info), meelespidamine; плохая ~ слабая память halb mälu, зрительная память nägemismälu, слуховая память kuulmismälu, оперативная память info põhimälu, operatiivmälu, дисковая память info ketasmälu, потеря памяти med. mälukaotus, -lünk, amneesia, выучить на память pähe õppima, прийти на память meelde tulema, знать на память peast teadma, запечатлеться в памяти meelde jääma, mällu sööbima, упражнять память mälu treenima, если память мне не изменяет kui mälu mind ei peta;
mälestus; светлая память helge mälestus, хорошая память о ком hea mälestus kellest, чтить память кого, чью kelle mälestust austama, хранить память о ком kelle mälestust hoidma, оставить по себе ~ о себе добрую память endast head mälestust jätma, на память mälestuseks, в память кого-чего, о ком-чём kelle-mille mälestuseks, посвятить книгу памяти кого kelle mälestusele raamatut pühendama;
teadvus; быть без памяти meelemärkuseta ~ teadvuseta olema, в полной ~ твёрдой памяти täie teadvuse ~ mõistuse juures;
без памяти с инф. kõnek. (1) meeletult, (2) ülepeakaela; (быть) без памяти от кого kõnek. kelle pärast arust ära (olema); по старой памяти (1) vana teadmise järgi, harjumuslikult, vana usu peale, (2) vana sõpruse nimel ~ poolest; печальной памяти kurikuulus, kurva kuulsusega; перебирать ~ перебрать в памяти mõttes läbi võtma; куриная ~ короткая ~ девичья ~ дырявая память kõnek. kehv mälu; вечная память кому igavene au kellele; врезаться ~ врезаться в память кому kõnek. mällu sööbima
переломить 321 Г сов. несов. переламывать
что pooleks ~ katki murdma; переломить палку keppi pooleks murdma, он переломил себе ногу ta murdis jala(luu);
кого-что ülek. murdma, muutma (tahet, iseloomu vm.), kõnek. jagu ~ võitu saama; переломить упрямство kangekaelsust murdma, переломить сон unest võitu saama, переломить себя (1) endast jagu saama, (2) end muutma ~ ümber tegema
пересилить 269a Г сов. несов. пересиливать кого-что võitma, võitu ~ jagu saama; пересилить страх hirmust üle ~ võitu saama, пересилить боль valust üle olema, valu maha suruma, valu vaikides taluma, пересилить гнев vihasööstu maha suruma, пересилить себя endast jagu ~ võitu saama
печальный 126 П (кр. ф. печален, печальна, печально, печальны) kurb, nukker, nukrutsev, kurvameelne, nukrameelne; печальный взгляд kurb ~ nukker pilk, печальное настроение kurb ~ nukker meel, печальный голос kurb hääl, печальная участь kurb saatus, он был печален ta oli kurb ~ nukker ~ nukrameelne, печальные результаты kurvad ~ haledad tagajärjed, оставить по себе печальную память endast halba mälestust jätma;
рыцарь печального образа iroon. kurva kuju rüütel
побороть 252 Г сов. кого-что võitma (ka maadluses), võitu ~ jagu saama (ka ülek.), maha panema; побороть страх hirmust võitu saama, побороть себя endast võitu saama
подать 227 Г сов. несов. подавать
что, кому, с инф. kätte andma, ulatama; подать пальто palitut ulatama, подать руку (tere)kätt andma ~ ulatama, подать мяч pallima, servima, подать стул кому tooli ~ istet pakkuma;
что, кому, без доп. almust andma; подать нищему kerjusele almust andma;
что ette andma, kohale toimetama; подать поезд rongi ette andma, карета подана tõld on ukse ees ~ ootab, подать лес на стройку metsamaterjali ehitusele toimetama;
что, кому (sööki) ette andma ~ tooma, serveerima (ka ülek.); подать обед lõunasööki serveerima ~ lauale tooma;
что, без доп. esitama, andma; подать просьбу palvet esitama, подать отчёт aruannet esitama, подать иск hagi esitama, подать заявление avaldust esitama, подать в отставку errumineku palvet esitama, подать надежду lootust andma, подать идею ideed andma, подать повод põhjust andma, подать помощь abi andma, aitama, подать пример eeskuju andma, eeskujuks olema, подать команду käsklust andma, подать сигнал signaalima, signaali andma, подать в суд kohtusse kaebama, подать апелляцию apelleerima, подать признаки жизни elumärki andma ~ ilmutama;
что kõnek. nihutama, lükkama; подать стол влево lauda vasakule nihutama, подать машину вперёд veidi edasi sõitma, autot veidi ettepoole andma;
кого-что, как (kirjanduses, kunstis) kujutama;
не подать ~ не подавать вида ~ виду mitte välja näitama, teist nägugi mitte tegema; подать ~ подавать голос (1) endast elumärki ~ märku andma, (2) häält tegema; рукой подать до чего mis on kiviga visata ~ käega katsuda
поднять 264 (прош. вр. поднял и поднял, подняло и подняло, подняли и подняли; страд. прич. прош. вр. поднятый, кр. ф. поднят, поднятьа, поднятьо, поднятьы; буд. вр. kõnek. подыму, подымешь...) Г сов. несов. поднимать
кого-что (üles, püsti, kõrgemale) tõstma (ka ülek.), kergitama, tõstatama; поднять руку ( на кого ka ülek.) kätt tõstma (ka kelle vastu), поднять руки käsi üles tõstma (ka ülek.), поднять с земли maast üles tõstma, поднять стул tooli üles ~ püsti tõstma, поднять воротник kraed üles tõstma, поднять телефонную трубку telefonitoru tõstma, поднять бокал за кого kelle terviseks klaasi tõstma, поднять глаза на кого kellele pilku tõstma, поднять брови kulme kergitama, поднять настроение tuju tõstma, поднять производительность труда tööviljakust tõstma ~ suurendama, поднять дисциплину korda tugevdama, поднять в общественном мнении ühiskonna silmis tõstma keda, поднять голос muus. kõrgemalt laulma, поднять цены hindu tõstma, поднять флаг lippu heiskama, поднять паруса purjesid üles tõmbama ~ heiskama, поднять якорь ankrut hiivama, поднять упавшего kukkunut üles aitama, поднять изголовье peaalust kergitama ~ ülespoole tõstma ~ kõrgemaks tegema, поднять пыль tolmu üles keerutama, поднять тревогу paanikat tegema, поднять шерсть karvu turri ajama, поднять петли на чулке sukasilmi üles võtma, поднять на дыбы (коня) (hobust) tagajalgadele ajama, поднять весь архив kogu arhiivi läbi vaatama ~ tuhnima, поднять на воздух õhkima, õhku laskma, поднять из пепла tuhast üles ehitama, поднять вопрос probleemi tõstatama;
кого-что kõnek. (heale) järjele aitama, parandama; поднять хозяйство majapidamist edendama ~ paremale järjele viima;
üles ajama ~ äratama; поднять с постели voodist üles ajama, поднять на заре koidu ajal üles äratama;
кого jah. üles hirmutama, lendu ajama;
кого-что, на что ülek. õhutama, üles kihutama; поднять на борьбу võitlusse kutsuma, võitlusele virgutama, поднять в атаку rünnakule viima, поднять народ на восстание rahvast ülestõusule kihutama,
что üles kündma; поднять пар kesa kündma, поднять целину uudismaad kündma ~ üles harima;
кого üles kasvatama, jalule aitama; поднять детей lapsi jalule aitama ~ üles kasvatama;
что alustama, (tegema) hakkama; tekitama; algatama; поднять возню mürama ~ hullama hakkama, mürglit korraldama, поднять вопль halama ~ kisendama hakkama, kisa tõstma, поднять восстание üles tõusma, mässama hakkama, поднять крик kisa tõstma, собаки подняли лай koerad hakkasid haukuma, поднять суматоху segadust ~ tohuvabohu tekitama, kõiki jalule ~ ärevile ajama, поднять шумиху kõnek. kära tegema, поднять скандал skandaali tegema;
что esile tõstma, rõhutama, ilmekamaks tegema; поднять карту kaarti ilmekamaks ~ näitlikumaks tegema (näit. värvides);
что ülek. kõnek. hakkama ~ jagu saama; он поднимет это дело ta saab selle asjaga hakkama, see asi on talle jõudu mööda ~ jõukohane;
поднять ~ поднимать голову pead tõstma; поднять ~ поднимать голос (1) endast märku andma, häält tegema, (2) против кого-чего, за кого-что, в защиту кого-чего häält tõstma, meelsust avaldama; поднять ~ поднимать ~ поставить ~ ставить на ноги кого (1) keda terveks arstima, keda (haigevoodist) jalule aitama, (2) kellel jalgu alla ~ kaelakandjaks saada aitama, keda jalule aitama, (3) keda jalule ajama, kellele jalgu alla tegema; поднять ~ поднимать на смех кого-что keda-mida naerualuseks tegema; поднять ~ поднимать нос kõnek. nina püsti ajama; поднять на щит liter. ülistama, taevani tõstma, kilbile tõstma
представлять 255 Г несов. сов. представить
кого-что, к чему esitama; представлять отчёт aruannet esitama, представлять список nimekirja esitama, представлять к награде autasustamiseks esitama;
кого-что, кому-чему esitlema;
кого-что kujutama, näitama; верно представлять положение olukorda õigesti kujutama, представлять в невыгодном свете halvas valguses näitama, представлять факты в ложном свете fakte valesti valgustama ~ esitama, представлять в смешном виде naeruväärsena kujutama;
что tekitama, pakkuma; представлять большие затруднения suuri raskusi tekitama ~ tegema, представлять интерес huvi pakkuma;
(без сов) обычно со словами собой, kõnek. из себя (endast) kujutama; фильм ничего собой не представляет film pole suurem asi, что представляет собой этот человек? mis inimene see on?
(без сов) кого-что esindama
про предлог с вин. п. kõnek.
objekti märkimisel -st, üle, kohta; написать про учителя õpetajast kirjutama, говорить про науку teadusest rääkima, рассказывать про себя endast rääkima, сказки про животных loomamuinasjutud;
otstarbe märkimisel -ks, jaoks, tarvis, tarbeks; про запас tagavaraks, varuks, это не про нас see pole meie jaoks ~ meie tarvis;
viisi märkimisel; бормотать про себя omaette ~ endamisi ~ endale habemesse pomisema;
ни за что ни про что kõnek. asja eest, teist taga; про чёрный день mustadeks päevadeks
психануть 336b Г сов. однокр. к психовать madalk. turtsatama, (korraks) vihastama, endast välja minema
разгадать 165a Г сов. несов. разгадывать кого-что ära mõistatama ~ lahendama ~ arvama; разгадать загадку mõistatust (ära) lahendama, разгадать мысли mõtteid ära arvama, разгадать намерения kavatsusi ära arvama, разгадать, что он за человек ära arvama, mis inimene ta on ~ mida ta endast kujutab
разыграть 165a Г сов. несов. разыгрывать
кого-что mängima (ka ülek.), esitama; разыграть пьесу näidendit mängima ~ esitama, разыграть комедию (1) komöödiat mängima, (2) ülek. kometit mängima ~ tegema, разыграть из себя кого endast keda kujutama, разыграть невинного süütut mängima, разыграть партию в шахматы malepartiid lõpuni mängima;
что välja loosima; разыграть выигрыши võite välja loosima, разыграть по жребию liisku võtma ~ heitma;
кого-что kõnek. narriks ~ lolliks tegema, lollitama;
разыграть дурака madalk. lolli mängima; разыграть как по нотам kõnek. nagu noodi järgi minema
растрёпанный 127
страд. прич. прош. вр. Г растрепать;
прич. П (кр. ф. растрёпан, растрёпанна, растрёпанно, растрёпанны) kõnek. sasitud, sassis, sakris, sagrine, kakerjas, tokerjas, räsitud; räbaldunud, katkine, narmendav; растрёпанные волосы sassis ~ sakris juuksed, растрёпанная внешность räsitud välimus, растрёпанная книга kapsaksloetud raamat;
в растрёпанных чувствах kõnek. endast väljas, meeltesegaduses, segaste tunnetega
сам 153 М (сама, само, сами)
ise; скажите это ему самому öelge seda talle endale ~ talle enesele ~ talle suu sisse, сам справился с работой ta sai ise tööga toime ~ hakkama, ta tuli ise tööga toime, он и сам не знает ta ei tea isegi, сам директор распорядился direktor ise andis ~ tegi korralduse, он -- сама доброта ta on headus ise;
М С сам м., сама ж. од. madalk. peremees, ülemus; сам приказал peremees andis käsu;
сам не свой, сама не своя nagu arust ära ~ endast väljas ~ tasakaalust väljas olema; сам ~ сама ~ само по себе (1) omaette, (2) iseasi, (3) kui niisugune; сам ~ сама ~ само собой (1) iseenesest, (2) ise, oma nõu ja jõuga; сам ~ сама ~ само за себя говорит räägib iseenda eest; быть самим собой iseendaks jääma
свой 156a М (своя, своё, свои)
oma, enda; med. kehaomane, oma-; встать со своего места oma kohalt tõusma, сделать своими руками oma ~ enda kätega ~ käega tegema, к своему изумлению oma hämmastuseks, свои убеждения omad veendumused, своего рода omamoodi, в своё время omal ajal, он там свой человек ta on seal oma inimene, умереть своей смертью loomulikku surma surema;
М С своё с. неод. oma (asi, mõte, soov vm.); упорно делать своё visalt omamoodi tegema, своего бы чего не забыть et ühtegi oma asja maha ei unustaks; он своё сделал ta on oma töö teinud, он своё прожил tema aeg on otsas, temale antud elupäevad on otsas, ты опять за своё kõnek. jälle ajad sa oma (joru);
М С свои мн. ч. од. omad (inimesed); здесь все свои siin on kõik omad, партизаны с трудом добрались до своих partisanid jõudsid suurivaevu omade juurde;
стоять на своём oma seisukohtadele kindlaks jääma, mitte taganema, enda ~ oma arvamuse juurde jääma; настаивать на своём oma raiuma; своя рубашка ближе к телу vanas. oma särk on kõige ligem; кричать ~ выть ~ голосить не своим голосом võika häälega karjuma; идти ~ пойти своей дорогой oma teed minema; идти своим чередом oma rada minema; молодость берёт своё noorus nõuab oma osa; свой глаз -- алмаз vanas. oma silm on kuningas; сам не свой, сама не своя nagu arust ära ~ endast väljas ~ tasakaalust väljas olema; идти на своих (на) двоих kõnek. jalgsi ~ kondiauruga ~ kand ja varvas minema; остаться ~ оставаться при своих козырях kõnek. omadega puhtalt välja tulema ~ väljas olema; свой брат kõnek. (1) oma mesti mees, omasugune, (2) oma poiss; своя рука kõnek. omainimene, omamees
себя 162 М (без им. п.) (ise)enese, (ise)enda; как вы себя чувствуете? kuidas te end tunnete?, он недоволен собой ta pole endaga rahul, рассказывать о себе endast rääkima, испытать на себе iseenda peal ~ omal nahal tunda saama, представьте себе kujutage (endale) ette, kujutlege, держать при себе (1) enda käes hoidma, (2) ülek. enda teada hoidma, недурна собой kena (naine), kenake, päris ilus (naine), дверь открывается от себя ust tuleb lükata, дверь открывается к себе ust tuleb tõmmata, послать подарок от себя enda poolt kingitust saatma, директор у себя direktor on oma kabinetis, про себя endamisi, omaette, mõttes;
быть вне себя endast väljas olema; брать ~ взять на себя что mida enda peale ~ enda kanda võtma; замыкаться ~ замкнуться в (самом) себе endasse sulguma ~ tõmbuma; находить ~ найти себя ennast ~ oma kohta leidma; не по себе кому kõnek. (1) kellel on halb olla, kes on liimist lahti, (2) kellel hakkab halb ~ hakkas kõhe, kes tunneb end ebamugavalt; владеть собой end valitsema ~ vaos hoidma; выходить ~ выйти из себя endast välja minema, enesevalitsust kaotama; выводить ~ вывести из себя кого, чем endast ~ tasakaalust välja viima; приходить ~ прийти в себя (1) toibuma, (2) teadvusele ~ meelemärkusele tulema; сам по себе (1) omaette, (2) iseasi, (3) kui niisugune; себе на уме kõnek. salatseja (omaduss.)
совать 176 Г несов. сов. сунуть kõnek.
что, за что, куда pistma (ka ülek.), torkama, toppima (ka ülek.); совать руку в карман kätt taskusse pistma, совать топор за пояс kirvest vöö vahele pistma ~ torkama, совать в руки кому лопату kellele labidat pihku pistma, совать взятку kõnek. pihku pistma, pistist andma, совать руку kõnek. areldi kätt andma, совать вещи в чемодан asju kohvrisse toppima;
кого, чем lükkama, müksima, tõukama; совать кулаком в грудь rusikaga rindu tõukama; совать вперёд себя endast ette(poole) lükkama;
совать ~ сунуть голову в петлю pead silmusesse pistma; совать ~ сунуть (свой) нос куда, во что kõnek. oma nina toppima kuhu; совать ~ сунуть под нос что kõnek. mida kellele nina alla torkama, nina ette viskama
справиться 278 Г сов. несов. справляться
с кем-чем toime tulema, hakkama ~ jagu ~ võitu saama; справиться с работой tööga toime tulema, справиться с болезнью haigusest jagu saama, справиться с волнением erutusest jagu saama, справиться с собой endast võitu saama, он не справился с деньгами madalk. ta ei tulnud rahaga välja, tal jäid näpud põhja;
о чём, где järele pärima ~ küsima ~ uurima; справиться о здоровье tervise järele pärima ~ küsima, справиться по телефону telefoniga järele küsima;
с чем kõrvutama, võrdlema, kontrollima; справиться в словаре sõnastikust järele vaatama ~ kontrollima
строить 268 Г несов.
что, без доп. ehitama (ka ülek.), looma, rajama; строить дом maja ehitama, строить сюжет süžeed üles ehitama, строить новую жизнь uut elu rajama, строить своё счастье oma õnne looma ~ rajama, строить надежды lootusi rajama, строить расчёты arvestusi rajama millele;
что koostama, kokku seadma, organiseerima, korraldama; строить предложение lgv. lauset koostama, строить репертуар repertuaari kokku seadma, строить работу по плану tööd plaani järgi korraldama;
что (kujundit) joonestama; строить ромб rombi joonestama;
что tegema; строить иллюзии illusioone tegema ~ looma, строить планы plaane tegema, строить козни kõnek. salasepitsema, строить догадки ~ предложения ~ гипотезы oletusi tegema, строить выводы järeldusi tegema, строить опыты katseid tegema ~ korraldama, katsetama, строить рожи kõnek. nägusid tegema, строить гримасы kõnek. grimassitama;
кого-что (üles) rivistama; строить в две шеренги kahte viirgu rivistama;
строить воздушные замки õhulosse ehitama; строить глазки кому kõnek. silmi tegema kellele; строить куры кому humor. kelle ümber mehkeldama, tiivaripsutama; строить на песке что mida liivale rajama; строить из себя кого (дурака, либерала) keda (lolli, liberaali) mängima, endast keda kujutama; vrd. выстроить, построить
терпение 115 С с. неод. (без мн. ч.) kannatus, kannatlikkus, mald, kannatlik ~ pikk meel; иметь терпение kannatlik olema, läbema, kärsima, запастись ~ вооружиться терпением kannatust ~ pikka meelt varuma, потерять терпение kannatust kaotama, терпение лопнуло у кого kõnek. kellel katkes kannatus;
испытывать ~ испытать чьё терпение kelle kannatust proovile panema; выводить ~ вывести из терпения кого kelle kannatust katkema panema, keda endast välja viima; выходить ~ выйти из терпения kannatust kaotama; чаша терпения переполнилась у кого kelle kannatusekarikas ~ mõõt sai täis
управлять 255 Г несов. кем-чем
juhtima, valitsema, juhatama, haldama, administreerima; ohjama (tööd konkreetselt juhtima); reguleerima; управлять судном laeva juhtima, управлять огнём sõj. tuld juhtima, управлять страной riiki juhtima ~ valitsema, управлять собой ennast valitsema, управлять оркестром orkestrit juhatama ~ dirigeerima, управлять рулём roolima;
lgv regeerima (endast sõltumusse seadma); этот глагол управляет родительным падежом see verb ~ tegusõna nõuab genitiivi
усилие 115 С с. неод. (jõu)pingutus, ponnistus; tehn. (sise)jõud; усилие воли tahtepingutus, общими усилиями ühiste jõupingutustega, сделать усилие над собой (1) jõupingutust tegema, jõudu pingutama, (2) pingutama, et endast võitu ~ jagu saada, прилагать усилия jõupingutusi ~ ponnistusi tegema, jõudu pingutama, тяговое усилие tehn. veojõud
фотографироваться 171 Г несов.
end pildistada ~ fotografeerida laskma, endast pilti teha laskma;
страд. к фотографировать; vrd. сфотографироваться
чувство 94 С с. неод.
meel, aisting; пять чувств человека inimese viis meelt, органы чувств meeleelundid, чувство вкуса maitsmismeel, maitsmisaisting, чувство зрения nägemismeel, nägemisaisting, чувство слуха kuulmismeel, kuulmisaisting, чувство юмора huumorimeel, эстетическое чувство ilumeel, kunstimeel, esteetiline meel;
(обычно мн. ч.) meelemärkus, teadvus; лишиться чувств meelemärkust ~ teadvust kaotama, minestama, упасть без чувств minestusse langema, прийти в чувство meelemärkusele ~ teadvusele tulema, привести в чувство teadvusele tooma, minestusest üles äratama;
чего tunne, tundmus; чувство холода külmatunne, чувство боли valutunne, valu, чувство одиночества üksindustunne, чувство отвращения vastumeelsus, ebameeldivus, vastikus, antipaatia, чувство меры mõõdutunne, чувство долга kohusetunne, чувство ответственности vastutustunne, чувство такта taktitunne, чувство гордости uhkustunne, uhkus, чувство собственного достоинства eneseväärikus, первое чувство kõnek. esimene armastus, большое чувство kõnek. suur armastus ~ tunne, скрывать свои чувства oma tundmusi ~ tundeid varjama, воспылать чувством tundelõõmas põlema, tunnetes lõõmama, питать нежные чувства к кому keda armastama, kelle vastu tundeid hellitama, потерять чувство стыда häbitunnet kaotama, говорить с чувством emotsionaalselt rääkima;
tajumine, taju, tundmine, adumine; чувство природы loodustaju, чувство времени (1) ajataju, (2) aja(stu) tundmine, ajastuvaist;
шестое чувство kuues meel; чувство локтя ühistunne, küünarnukitunne, sõbramehe toetus; в растрёпанных чувствах kõnek. endast väljas, meeltesegaduses, segaste tunnetega

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur