[VES] Vene-eesti sõnaraamat


Päring:

osas

Sama päring eesti-vene sõnaraamatus

Leitud 64 artiklit

строить 268 Г несов.
что, без доп. ehitama (ka ülek.), looma, rajama; строить дом maja ehitama, строить сюжет süžeed üles ehitama, строить новую жизнь uut elu rajama, строить своё счастье oma õnne looma ~ rajama, строить надежды lootusi rajama, строить расчёты arvestusi rajama millele;
что koostama, kokku seadma, organiseerima, korraldama; строить предложение lgv. lauset koostama, строить репертуар repertuaari kokku seadma, строить работу по плану tööd plaani järgi korraldama;
что (kujundit) joonestama; строить ромб rombi joonestama;
что tegema; строить иллюзии illusioone tegema ~ looma, строить планы plaane tegema, строить козни kõnek. salasepitsema, строить догадки ~ предложения ~ гипотезы oletusi tegema, строить выводы järeldusi tegema, строить опыты katseid tegema ~ korraldama, katsetama, строить рожи kõnek. nägusid tegema, строить гримасы kõnek. grimassitama;
кого-что (üles) rivistama; строить в две шеренги kahte viirgu rivistama;
строить воздушные замки õhulosse ehitama; строить глазки кому kõnek. silmi tegema kellele; строить куры кому humor. kelle ümber mehkeldama, tiivaripsutama; строить на песке что mida liivale rajama; строить из себя кого (дурака, либерала) keda (lolli, liberaali) mängima, endast keda kujutama; vrd. выстроить, построить
надстроить 268 Г сов. несов. надстраивать что peale ~ kohale ~ otsa ehitama, kõrgemaks ehitama; надстроить этаж korrust peale ehitama, надстроить дом maja kõrgemaks tegema
встроить 268 Г сов. несов. встраивать что sisse ehitama; встроить конвертер в приёмник vastuvõtjasse konverterit ehitama
обстроить 268 Г сов. несов. обстраивать что kõnek. (ringina mille ümber) ehitama; mida hoonestama; обстроить площадь новыми домами ümber väljaku uusi maju ehitama
шлюзовать 172a Г сов. и несов. что
lüüsima (laeva läbi lüüsi laskma); шлюзовать суда laevu lüüsima;
lüüsi ehitama; шлюзовать реку jõele lüüse ehitama
эскарпировать 171a Г несов. и сов. что van. eskarpe ehitama, eskarpidega kindlustama; эскарпировать местность maastikule tankitõkkeid ehitama
выстроить I 268* Г сов. что (valmis, üles) ehitama, püstitama; выстроить новый город uut linna ehitama; vrd. строить
отстроить 268 Г сов. несов. отстраивать
что valmis ehitama, püstitama;
что üles ehitama, taastama;
(без несов.) kõnek. ehitamist ~ ehitust lõpetama
отстроиться 268 Г сов. несов. отстраиваться
(endale maja v. hooneid) valmis ehitama ~ püstitama;
(oma maja uuesti) üles ehitama, (oma hooneid) taastama
подстроить 268 Г сов. несов. подстраивать
что, к чему külge ~ juurde ~ otsa ehitama; подстроить к дому веранду verandat majale otsa ehitama;
что, кому ülek. kõnek. (salaja) korraldama; подстроить отцу шутку isale naljatempu ~ vempu mängima;
что, подо что kõnek. häälde seadma ~ häälestama mille järgi (ka ülek.); подстроить скрипку под рояль viiulit klaveri järgi häälestama;
кого, к кому-чему kõrvale ~ järele rivistama
построить 268 Г сов.
что (valmis, üles) ehitama; построить мост silda valmis ehitama, они построили себе дом nad ehitasid endale maja (valmis), правильно построить предложение lauset õigesti koostama ~ moodustama;
что, на чём rajama, looma, asutama; построить новую жизнь uut elu rajama, построить взаимоотношения на доверии vastastikuseid suhteid usaldusele rajama, построить предположение oletama, построить новую теорию uut teooriat looma;
что mat. joonestama, konstrueerima; построить треугольник kolmnurka valmis joonestama ~ konstrueerima;
кого-что (üles) rivistama;
построить ~ строить на песке что liivale rajama mida; vrd. строить
устроить 268 Г сов. несов. устраивать
что kokku seadma, ehitama, valmistama, meisterdama; устроить плотину на реке jõele tammi ehitama, так природа его устроила selline ~ sellisena on ta kord juba loodud;
что korraldama, organiseerima, korda seadma ~ tegema ~ ajama; устроить свою жизнь oma elu korraldama, устроить дела asju korda ajama, устроить выставку näitust korraldama ~ organiseerima, устроить собрание koosolekut korraldama ~ organiseerima ~ tegema, устроить приём vastuvõttu korraldama, устроить кому неприятность kellele ebameeldivust valmistama ~ põhjustama, устроить скандал kõnek. skandaali tegema, устроить базар kõnek. laata lahti lööma, käratsema hakkama, устрой мне это дело aja mul see asi korda ~ joonde ~ jutti (kõnek.);
кого kõnek. kellele sobima, keda rahuldama; это меня не устроит see ei rahulda mind;
кого-что, куда hankima, muretsema; устроить кого на работу kellele töökohta muretsema ~ leidma, töökohta leida aitama, tööle sokutama, устроить кого в гостиницу kellele hotellikohta ~ võõrastemajakohta muretsema, устроить сына в институт pojal instituuti pääseda aitama, poega instituuti sokutama, устроить билеты в театр kõnek. teatripileteid hankima ~ kombineerima;
устроить сцену, устраивать сцены кому kõnek. kellele stseeni tegema, stseene tegema
застроить 268 Г сов. несов. застраивать что hoonestama, täis ehitama
настроить I 268 Г сов. несов. настраивать что, чего (mingit hulka) valmis ehitama
перепрудить 290, буд. вр. также 313a Г сов. несов. перепруживать что kõnek. tammistama, tammiga tõkestama; перепрудить реку jõge tammistama, jõele tammi ehitama
подстроиться 268 Г сов. несов. подстраиваться
к чему kõnek. mida mille kõrvale ~ juurde ~ otsa ~ külge ehitama; подстроиться к соседнему дому oma maja naabri maja külge ehitama;
к кому-чему kõrvale ~ otsa üles rivistuma, kelle-mille järele rivistuma; подстроиться к левому флангу vasakule tiivale rivistuma;
под кого-что, к кому-чему kellega-millega kohanduma, kelle-mille järgi end seadma; подстроиться к шагу ühte sammu astuma hakkama, подстроиться под чьи вкусы end kelle maitse järgi seadma, подстроиться в очередь järjekorra lõppu asuma, end järjekorda võtma
понастроить 268 Г сов. что, чего kõnek. (aja jooksul) hulgaliselt valmis ehitama
прожект 1 С м. неод.
van. plaan, projekt, kavatsus;
kõnek. iroon. teostamatu ~ fantastiline plaan ~ kavatsus ~ projekt, õhuloss; строить прожекты õhulosse ehitama
создать 227 Г сов. несов. создавать что looma, rajama, asutama, moodustama; valmistama, tegema; koostama; üles ehitama; esile kutsuma, tekitama; создать условия для работы töötingimusi looma, создать благополучную почву soodsat pinda ~ pinnast looma, создать теорию teooriat looma, создать симфонию sümfooniat looma, создать настроение tuju looma, создать государство riiki rajama, создать партию parteid rajama ~ asutama, создать общество ühingut ~ seltsi asutama, создать комиссию komisjoni moodustama, создать армию sõjaväge asutama ~ formeerima, создать курсы kursusi korraldama ~ organiseerima, создать роман romaani kirjutama, создать план plaani koostama, создать конструкцию (1) tarindit ~ konstruktsiooni välja mõtlema, (2) kujustama, disainima, создать новую жизнь uut elu ehitama, создать обстановку для работы töötingimusi looma, создать впечатление muljet tekitama ~ jätma, создать шум müra tegema ~ tekitama, создать затруднения raskusi tekitama ~ valmistama, создать общественное мнение ühiskondlikku arvamust kujundama, создать авторитет кому autoriteeti võitma ~ saavutama ~ tagama
экономично Н majanduslikult, kokkuhoidlikult, säästlikult, ökonoomselt; on majanduslik ~ kokkuhoidlik ~ säästlik ~ ökonoomne; экономично строить säästlikult ehitama
вывести 367* Г сов. несов. выводить
кого-что (välja, eemale) viima ~ juhatama ~ talutama ~ tooma; вывести детей на прогулку lapsi jalutama viima, вывести лошадь из конюшни hobust tallist välja tooma, вывести из боя lahingust välja viima, дорожка вывела нас из рощи rada tõi meid salust välja;
кого из чего eemaldama, kõrvaldama, välja arvama; его вывели из состава президиума ta arvati presiidiumist välja;
кого-что hävitama; вывести сорняки umbrohtu hävitama, вывести мышей hiiri hävitama;
что eemaldama, kõrvaldama, välja võtma; вывести пятна plekke välja võtma;
что järeldama; mat. tuletama; вывести заключение järeldama, вывести формулу valemit tuletama;
что (koondhinnet) välja panema; вывести четвертной балл veerandihinnet panema;
что во что (sisse) kandma (näit. arveraamatusse); вывести в расход (1) что maj. mida kuludesse kandma, (2) кого ülek. keda mullatoidule arvama (tapma, hukkama);
кого välja hauduma; вывести цыплят tibusid välja hauduma;
что (välja) aretama; вывести новые сорта пшеницы nisusorte aretama;
что ehitama, püstitama (näit. seinu), kõrgemaks tegema;
что selgelt ja püüdlikult välja kirjutama, (järele) joonistama ~ joonestama, välja maalima; он вывел заголовок крупными буквами ta maalis pealkirja suurte tähtedega;
кого-что kujutama, välja ~ esile tooma, kirjeldama; в романе выведены интересные лица romaanis on kujutatud huvitavaid isikuid;
вывести ~ выводить в люди кого järje peale ~ heale järjele aitama keda; вывести ~ выводить из заблуждения кого kelle silmi avama, eksitusest päästma keda; вывести ~ выводить из равновесия кого tasakaalust välja lööma ~ viima keda; вывести ~ выводить из строя кого-что rivist välja viima ~ lööma; вывести ~ выводить из терпения кого kelle kannatust katkema panema; вывести ~ выводить на чистую ~ свежую воду кого-что valge ette tooma keda, päevavalgele tooma mida
мост 2, 3 (предл. п. ед. ч. о мосте, на мосту) С м. неод. sild (ka sport); арочный мост kaarsild, висячий мост rippsild, пешеходный мост jalakäigusild, jalakäijate sild, понтонный мост ujuksild, pontoonsild, разборный мост lahtivõetav sild, разводной мост ülestõstetav ~ avatav sild, мост через реку üle jõe viiv sild, sild üle jõe, построить ~ соорудить ~ перебросить ~ перекинуть мост через реку jõele silda ehitama, наводить мост silda ehitama, ведущий мост veosild (autol), задний мост tagasild (autol), передний мост esisild (autol), делать мост sport silda tegema;
сжигать ~ сжечь за собой мосты liter. sildu (enda järel) põletama
навести 367 Г сов. несов. наводить
кого-что, на что juhatama, suunama, kohale juhtima ~ viima (ka ülek.); sõj. sihitama, (välja) sihtima; навести на тропу (tee)rajale juhatama, навести на след jälgedele juhtima, навести на мысль mõttele viima, навести на размышления mõtteid mõlgutama ~ järele mõtlema panema, навести на ум aru pähe panema, навести орудие suurtükki välja sihtima;
что, на кого, чем ülek. peale ajama, sisendama; навести страх на кого kellele hirmu peale ~ nahka ajama, навести тоску kurvaks tegema;
кого-что, куда kõnek. (hulgana) kohale tooma; навести гостей в дом (hulka) külalisi majja tooma;
что, на что, чем millega katma, mida peale kandma; навести лак lakkima, lakiga katma, навести брови kulme värvima, навести блеск ~ глянец läikima lööma;
что ülek. (teoks) tegema; навести мост silda valmis ehitama, навести переправу silda vm. ülepääsu ehitama, навести порядок korda looma ~ jalule seadma, навести чистоту kõnek. puhtust looma, навести красоту kõnek. ilusaks tegema, навести справку ~ справки järele pärima, teat(m)eid nõutama, навести критику kõnek. arvustama, kritiseerima;
навести ~ наводить тень на кого-что kellele-millele varju heitma; навести ~ наводить тень на плетень ~ на ясный день madalk. tolmu üles keerutama mille ümber
надрубить 320 Г сов. несов. надрубать что
sälkama, (veidi pealt) raiuma; надрубить бревно palki sälkama, надрубить кору дерева puukoort täksama;
ehit. (raiekorda) peale ehitama
начать 222 Г сов. несов. начинать что, с инф., чем, с кого-чего, без доп. alustama, algust ~ hakatust tegema, (peale) hakkama, hakatama; начать работу tööd alustama, tööga pihta hakkama, пора начать работу on aeg tööle hakata ~ tööd alustada, начать речь приветствием ~ с приветствия kõnet tervitussõnadega alustama, начать новую игру uut mängu alustama ~ algatama, начать строить ehitama hakkama, он начал понимать ta hakkas taipama, начал накрапывать дождь vihma hakkas tibutama, начало светать hakkab ~ hakkas valgeks minema, начать следствие juurdlust alustama, начиная кем-чем ~ от кого-чего ~ с кого-чего alustades kellest-millest, начнём сначала hakkame otsast ~ algusest peale, начать с конца lõpust alustama, начать не с того конца valest otsast alustama, начал он блестяще algus oli tal hiilgav
пепел 6 С м. неод. (без мн. ч.) tuhk; вулканический пепел geol. vulkaanituhk, превращаться в пепел tuhaks muutuma ~ saama (ka ülek.);
обращать ~ обратить ~ превращать ~ превратить в пепел что mida maatasa tegema ~ tuhaks põletama; посыпать ~ посыпать голову ~ главу пеплом liter., iroon. endale tuhka pealaele ~ pähe raputama; поднимать ~ поднять из пепла что varemeist üles ehitama
перебросить 273a Г сов. несов. перебрасывать
кого-что, через что, за что üle ~ teisale ~ kaugemale viskama; перебросить шаль через плечо salliotsi üle õla viskama, перебросить плащ через руку vihmakuube käe peale võtma, перебросить ружьё за плечо püssi üle õla viskama;
что, через что (silda vms.) ehitama; перебросить мост через реку jõele silda ehitama;
кого-что, куда ümber paigutama, teise kohta saatma, üle viima, siirma; kõnek. kohale ~ pärale viima ~ toimetama ~ vedama, kohale ~ edasi transportima; перебросить войска на южный фронт vägesid lõunarindele ümber paigutama ~ paiskama, перебросить кого на другую работу keda teisele tööle üle viima
перекинуть 334 Г сов. несов. перекидывать
кого-что, через что, за что üle viskama; перекинуть полотенце через плечо käterätikut üle õla viskama, перекинуть словечко с кем kõnek. kellega paari sõna vahetama;
что ülek. liiga kaugele viskama;
что, через что (silda, purret) ehitama; перекинуть мост через реку jõele silda ehitama, перекинуть бревно через ручей palki ojale sillaks panema;
кого-что kõnek. ümber paigutama; üle viima; kohale ~ pärale toimetama; перекинуть рабочих с завода на строительство töölisi tehasest ehitusele üle viima
перекрыть 347a Г сов. несов. перекрывать
что, чем pealt ~ üle ~ uuesti katma; перекрыть крышу толем katusele tõrvapappi panema, перекрыть мостом silda üle mille ehitama;
что, чем (järjest palju) katuseid panema ~ katma;
кого-что, чем kõnek. tapma (kaardimängus); перекрыть короля тузом kuningat ässaga üle lööma ~ tapma;
что kõnek. mida ületama; üle mille, millest üle kostma; перекрыть норму normi ületama, его голос перекрыл шум ветра ta hääl kostis üle tuulemüha;
что kõnek. tasa tegema, katma, korvama;
что kinni panema, sulgema; tõkestama; перекрыть движение liiklust sulgema, перекрыть воду (1) veevoolu tõkestama, (2) vett kinni keerama
подвести 367 Г сов. несов. подводить
кого-что к кому-чему juurde ~ lähedale ~ ette juhtima ~ talutama ~ tooma ~ viima; подвести детей к школе lapsi koolimaja juurde ~ lähedusse ~ ette tooma, подвести коня к крыльцу hobust trepi ette tooma, подвести лодку к берегу paati kaldasse ~ randa juhtima, подвести разговор к чему juttu viima ~ juhtima millele, подвести часы kella õigeks ~ ette ~ taha keerama, просека подвела нас к реке (metsa)sihti mööda jõudsime jõeni;
что подо что alla panema ~ ehitama ~ viima; подвести фундамент под здание hoonele uut vundamenti ehitama, подвести дом под крышу maja katuse alla viima;
что, подо что ülek. (teoreetiliselt) põhjendama; подвести теоретическую базу под свои рассуждения oma arutlusi teoreetiliselt põhjendama; подвести преступление под статью закона kuritegu seaduse järgi kvalifitseerima;
кого-что kõnek. alt ~ sisse vedama; он никогда не подведёт ta ei vea kunagi alt, подвести под суд keda kohtu alla tõmbama, kellele kohut kaela tõmbama, подвести кого под выговор kellele noomitust kaela sokutama;
что otsi kokku tõmbama, kokkuvõtet tegema; подвести итоги kokkuvõtet tegema;
что toonitama, välja joonistama; подвести брови kulme toonitama;
безл. kõnek. õõnsaks ~ sisse tõmbama; kõhnaks tegema; живот подвело kellel on kõht selja küljes (kõhnusest);
живот подводит ~ подвело ~ подтянуло у кого kõnek. kellel kõht lööb ~ soolikad löövad pilli ~ mängivad marjast; подвести ~ подводить ~ подложить ~ подкладывать мину под кого-что kõnek. kelle jalgealust õõnestama ~ tuliseks tegema, kellele auku kaevama; подвести ~ подводить под монастырь кого madalk. kelle nahka turule viima, kellele õnnetust kaela tõmbama
подмостить 296a Г сов. несов. подмащивать
что, подо что kõnek. (kõrgenduseks) alla panema; подмостить под голову peaaluseks ~ pea alla võtma ~ panema;
что (kohati) sillutama; töölava ~ purret ehitama
поставить I 278a Г сов. несов. ставить
кого-что, на что, во что panema, asetama, seadma (ka ülek.); поставить книгу на полку raamatut riiulisse panema ~ asetama, поставить горчичник sinepiplaastrit (peale) panema, поставить заплату lappi peale panema, поставить точку punkti panema (ka ülek.), поставить ученику двойку õpilasele kahte panema, поставить на место kohale ~ paika panema, поставить самовар teemasinat üles panema, поставить подножку кому kellele jalga taha panema, поставить нового директора kõnek. uut direktorit kohale panema, поставить в трудное положение raskesse olukorda panema, поставить под контроль kontrolli alla panema ~ seadma, поставить перед фактом fakti ette seadma ~ panema, поставить в пример eeskujuks seadma, поставить себе новую цель enesele uut eesmärki seadma, глубоко поставленные глаза sügaval asetsevad silmad, редко поставленные зубы harvad hambad, хорошо поставить дело asja hästi korraldama, поставить пятно на скатерть kõnek. laudlinale plekki peale ajama, поставить подпись alla kirjutama, поставить опыт katset tegema, поставить кого в известность kellele teatavaks tegema;
что kõnek. ehitama, püstitama; поставить дом maja üles lööma, поставить памятник mälestussammast püstitama;
что lavastama, lavale tooma; поставить оперу ooperit lavastama;
что, на кого-что panust tegema (hasartmängudes); что pandiks andma;
кого-что, за что, как ülek. kuidas hindama, kelleks-milleks pidama; поставить кого высоко keda kõrgelt hindama, поставить кого выше других keda teistest enamaks pidama ~ teistest kõrgemale seadma, поставить за правило reegliks võtma;
что, кому, без доп. madalk. välja tegema; поставить бутылку шампанского pudeli šampust välja tegema;
поставить ~ ставить в вину что кому kellele mida süüks panema ~ arvama; поставить ~ ставить во главу угла что mida kõige tähtsamaks ~ peamiseks pidama; поставить ~ ставить в тупик keda ummikusse ajama; поставить ~ ставить вопрос ребром küsimust täie teravusega tõstatama, otse ~ kategooriliselt küsima; поставить ~ ставить точку ~ точки над и i-le punkti (peale) panema; поставить ~ ставить на (своё) место кого kellele (tema õiget) kohta kätte näitama; поставить ~ ставить знак равенства между кем-чем kelle-mille vahele võrdusmärki panema; поставить ~ ставить к стенке кого keda seina äärde panema; поставить ~ ставить крест на ком-чём, на кого-что kellele-millele kriipsu ~ risti peale tõmbama; поставить ~ ставить на вид кому что kellele märkust tegema; поставить ~ ставить на карту что mida mängu ~ (ühele) kaardile panema; поставить ~ ставить на колени кого kõrgst. keda põlvili suruma; поставить ~ ставить ~ поднимать ~ поднять на ноги кого (1) keda terveks arstima, (haigevoodist) jalule aitama, (2) keda kaelakandjaks saada ~ jalule aitama, (3) keda jalule ajama, kellele jalgu alla tegema; поставить ~ ставить на одну доску кого-что, с кем-чем keda-mida kellega-millega ühele pulgale seadma ~ asetama; поставить ~ ставить ребром последнюю копейку kõnek. raha viimase pennini läbi lööma; поставить ~ ставить фонарь кому kellel ~ kelle silma siniseks lööma, kellele laternat silma alla panema ~ lööma
пригородить 313a, буд. вр. также 290 Г сов. несов. пригораживать что, к чему
kõnek. (tara edasitõstmisega maad) juurde lõikama, juurde tarastama;
van. juurde ehitama
провести 367 Г сов. несов. проводить I
кого-что, куда (teed juhatades) läbi mille ~ millest läbi ~ millest mööda juhtima ~ viima (harilikult raskusi ületades v. ohte vältides); провести судно через канал laeva läbi kanali ~ kanalist läbi juhtima ~ lootsima, провести кого через лес keda läbi metsa ~ metsast läbi viima;
что, чем, по чему tõmbama; провести черту joont tõmbama, провести границу piiri tõmbama, провести языком по губам keelega üle huulte limpsama ~ tõmbama, провести рукой по лицу käega üle näo tõmbama;
что sisse panema ~ seadma; ehitama, rajama; провести телефон telefoni sisse panema ~ paigaldama ~ kohale seadma, провести на ферму электричество farmi elektrit sisse panema ~ tooma ~ viima, провести дорогу teed ehitama ~ rajama, провести воду в дом majja veevärki sisse panema ~ tooma;
что (ära) tegema, teostama, korraldama, ellu ~ sisse viima, rakendama; провести опыт katset tegema, провести экспертизу ekspertiisi tegema, провести большую работу в деле воспитания молодёжи noorsoo kasvatamisel suurt tööd ~ palju ära tegema, провести реформу reformi teostama, провести испытание модели mudelit katsetama, провести инвентаризацию inventeerima, провести расследование ~ следствие juurdlust toimetama, провести совещание nõupidamist korraldama, провести дискуссию diskussiooni korraldama, провести урок tundi andma, провести сев (maha) külvama, külve maha tegema, провести идею в жизнь mõtet ellu viima ~ teoks tegema, провести предложение в дирекции direktsioonis ettepanekut läbi viima, провести боевую операцию lahinguoperatsiooni läbi viima, провести шайбу в ворота litrit väravasse lööma;
что maj. kirjendama, sissekannet tegema, läbi kandma; кого (kohale) määrama, kinnitama; провести счёт по кассе kassatoimingut ~ kassatehingut tegema, провести кого приказом keda käskkirjaga kohale määrama;
что veetma; провести отпуск в Крыму puhkust Krimmis veetma, провести лето в деревне suve maal veetma, провести ночь без сна unetut ööd veetma ~ mööda saatma, весь день они провели вместе nad olid terve päeva koos;
кого kõnek. alt tõmbama ~ vedama, ninapidi vedama, petma, tüssama; меня не проведёшь mind sa juba alt ei tõmba ~ ei vea;
на мякине не проведёшь кого keda ei ole nii lihtne petta ~ tüssata, keda nii lihtsalt küll alt ei vea ~ haneks ei püüa
рубить 320 Г несов. кого-что
raiuma (kõnek. ka ülek.); рубить ветки oksi raiuma, рубить дрова puid lõhkuma ~ raiuma, рубить мясо liha raiuma ~ hakkima, рубить лес metsa raiuma, puid langetama, рубить шашкой mõõgaga raiuma, рубить рангоут mer. maste maha võtma, рубить правду tõtt raiuma, рубить сплеча (1) suure hooga raiuma, (2) ülek. kõnek. tõtt näkku paiskama, (3) ülek. kõnek. rind ees edasi tormama ~ murdma;
ehit. üles raiuma, palkidest ehitama; рубить амбар palkidest aita üles raiuma ~ ehitama;
murdma (paekivi vm.);
рубить в капусту кого kõnek. kellest hakkliha tegema
срубить 320 Г сов. несов. срубать что
maha ~ ära ~ puhtaks raiuma; срубить дерево puud maha raiuma, срубить лес metsa maha raiuma ~ maha võtma, puid langetama, срубить лёд jääst puhtaks raiuma, срубить голову pead maha raiuma ~ võtma;
(без несов.) üles raiuma (palkidest ehitama); срубить избу maja üles raiuma, palkmaja seinu ehitama; vrd. рубить
баррикада 51 С ж. неод. barrikaad; строить баррикады barrikaade ehitama ~ püstitama
достроить 268 Г сов. несов. достраивать что, до чего mille ehitust ~ ehitamist lõpetama, mida valmis ehitama, (ehitist) lõpetama; дом только что достроили maja on äsja valmis saanud
загородить I 313a, 290 Г сов. несов. загораживать
что, чем tarastama, (aiaga) piirama; загородить участок maatükile tara ~ aeda ümber ehitama;
что, чем mida tõkestama, barrikaadima, barrikadeerima millega; täis kuhjama mida; загородить дорогу кому kelle(l) teed kinni panema ~ tõkestama, каменная глыба загородила путь реке rahn tõkestas jõevoolu, загородить комнату мебелью tuba mööblit täis kuhjama;
кого-что, кем-чем varjama; деревья загороди ли дом от любопытных взглядов puud varjasid maja uudishimulike pilkude eest, загородить собой кого keda oma kehaga varjama
замок 23 С м. неод. loss, palee; kindlus;
строить воздушные замки õhulosse ehitama ~ tegema
нагородить 313a, буд. вр. также 290 Г сов. несов. нагораживать что, чего
kõnek. (hulganisti) kokku ehitama; hulka aedu ~ tarasid tegema;
madalk. kokku kuhjama ~ virnama ~ ajama (ka ülek.); нагородить хлама koli kokku ajama, нагородить чепухи jama ajama, lollusi kokku rääkima
обстроиться 268 Г сов. несов. обстраиваться kõnek.
endale hooneid ehitama ~ üles lööma;
чем, без доп. üles ~ täis ehitatama
перестроить 268 Г сов. несов. перестраивать
что ümber ehitama ~ kujundama, rekonstrueerima;
кого-что ümber korraldama ~ seadma, reorganiseerima, ümber organiseerima, uutma; ümber rivistama; перестроить расписание поездов rongide sõiduplaani ümber korraldama, перестроить работу tööd ümber korraldama, перестроить ряды ridu ümber korraldama, перестроить роту roodu ümber rivistama, перестроить предложение lauses sõnajärge muutma;
что ümber ~ uuesti häälestama (ka ülek.); перестроить рояль klaverit uuesti häälestama, перестроить приёмник на другую волну raadiot teisele lainele keerama ~ ümber lülitama
построиться 268 Г сов.
kõnek. endale (maja vm.) (valmis) ehitama;
(üles) rivistuma; построиться в одну шеренгу ühte viirgu rivistuma ~ võtma; vrd. строиться
пристроить 268 Г сов. несов. пристраивать
что, к чему juurde ehitama;
кого-что куда kõnek. sättima, paigutama; пристроить корзину на коленях korvi sülle võtma;
кого, кем, куда kõnek. (kellele töökohta) muretsema ~ vaatama, (keda töökohale) aitama ~ sokutama ~ sobitama; пристроить за хорошего человека ülek. heale inimesele mehele sokutama;
кого-что, к чему mille kõrvale (üles) rivistama
прожектёрствовать 171b Г несов. iroon. õhulosse ehitama, kõrgelennulisi ~ teostamatuid plaane tegema
проложить 311a Г сов. несов. прокладывать что
несов. также пролагать rajama (ka ülek.), ehitama, tegema, paigaldama; проложить дорогу в степи steppi teed rajama, проложить новые пути в науке teaduses uusi suundi rajama, проложить трассу sihti (sisse) ajama, проложить трубы torusid paigaldama;
kaardile märkima ~ kandma; проложить курс корабля laevakurssi kaardile kandma ~ maha panema;
чем vahele ~ vahekihina asetama ~ panema mida (näit. pakkimisel); проложить посуду бумагой (pakkimisel) nõudele paberit vahele panema;
проложить ~ прокладывать путь ~ дорогу чему, к чему, куда millele teed rajama
реконструировать 171a Г сов. и несов. что rekonstrueerima (uuesti v. ümber ehitama, endist tõenäolist kuju taastama, uutel alustel ümber korraldama); реконструировать завод tehast rekonstrueerima
руина 51 С ж.
неод. (обычно мн. ч.) vare(med), rusu(d); поднять город из руин linna varemeist üles ehitama;
од. ülek. kõnek. inimvare
созидать 169a Г несов. что liter. looma, rajama, üles ehitama; созидать города linnu rajama
соорудить 289 Г сов. несов. сооружать что püstitama, ehitama, rajama; kõnek. humor. tegema, meisterdama, valmistama; korraldama, organiseerima; соорудить здание hoonet püstitama, соорудить памятник mälestussammast ~ ausammast püstitama, соорудить мост silda rajama, соорудить яичницу kõnek. munarooga valmistama, соорудить пир kõnek. pidu korraldama ~ püsti ajama ~ püsti panema
строиться 268 Г несов.
endale ehitama, ehitamisel ~ ehitatav olema;
rivistuma;
на чём rajanema, põhinema, baseeruma;
страд. к строить; vrd. построиться
блок II 18 С м. неод.
pol. blokk; военный блок sõjaline blokk;
plokk (ka ehit., füüs.); стеновой блок seinaplokk, объёмный блок mahtplokk, монтировать ~ строить дом из (крупных) блоков (suur)plokkidest maja ehitama, блок настройки häälestusplokk, блок питания toiteseadis, -plokk, блок памяти mäluplokk;
sport blokk, grupisulg
вешать I 164a Г несов.
что (üles) riputama ~ panema; вешать картины pilte seinale ~ üles riputama, вешать трубку (telefoni)toru ära ~ hargile panema, вешать мосты rippsildu ehitama;
кого, за что üles pooma; вешать за убийство mõrva eest üles pooma;
вешать ~ повесить голову kõnek. pead norgu laskma; вешать собак на кого, вешать собак на шею кому kõnek. seitset surmapattu süüks panema kellele; хоть топор вешай madalk. õhk on nii paks, et lõika või noaga; vrd. повесить
гнездо 98 С с. неод.
pesa (ka ülek.); птичье гнездо linnupesa, орлиное гнездо kotkapesa, осиное гнездо herilasepesa, змеиное гнездо maopesa, ussipesa, дворянское гнездо aadlipesa, родное гнездо kodu, isamaja, oma pesa, вить гнездо pesa punuma ~ ehitama ~ tegema, гнездо картофеля kartulipesa, гнездо камня kiviase, пулемётное гнездо kuulipildujapesa;
kurn, pesakond (ka ülek.); щенок из хорошего гнезда kutsikas on heast pesakonnast
лепить 320 Г несов.
что, из чего, без доп. voolima, modelleerima; лепить из глины статую savikuju voolima, лепить с натуры modelli järgi voolima, лепить снежную бабу lumememme tegema, лепить гнездо pesa ehitama;
что, на что kõnek. kleepima, liimima; лепить марки на конверты marke ümbrikele kleepima;
чем, во что kõnek. mätsima; ветер лепит снегом в окна tuul ajab lund aknaklaasile;
что, на что kõnek. lükkima, tihedasti ~ lähestikku paigutama; лепить одну строчку на другую ridu üksteise otsa ~ tihedasti kirjutama; vrd. вылепить, слепить II, налепить
над-, надо- приставка väljendab
lisamist, suurendamist: juurde, külge, otsa, peale jt.; надклеить jätkuks juurde ~ otsa kleepima, надбавить juurde lisama, надшить otsa õmblema, jätkama, надстроить peale ehitama;
osalist v. poolikut tegevust, poolelijätmist: -st, küljest, sisse jt.; надкусить tükki küljest hammustama, надрезать sisse lõikama, sisselõiget tegema, sälkama;
(liitomadussõna osisena) pealolemist: -pealne, peal-; надземный maapealne, pealmaa-, надкостный luupealne
обвести 367 Г сов. несов. обводить
кого-что, вокруг ~ мимо ~ около чего ümber ~ ringi viima; он обвёл меня вокруг дома ta tegi minuga ringi ümber maja;
кого sport (palli v. litriga) läbi murdma, triblama, (palli v. litrit) mööda viima ~ vedama kellest, (palli) mööda põrgatama kellest;
кого-что, чем osutama, (käega) näitama; (pilguga) üle libistama; обвести присутствующих взглядом ~ глазами pilgul üle kohalolijate libiseda laskma;
что, чем ümbritsema; (joonega) piirama, ringi ~ piirjoont ümber tõmbama; tugevama joonega üle tegema; обвести стену вокруг чего müüriga ümbritsema mida, mille ümber müüri ehitama ~ püstitama, обведённый оградой двор aiaga ~ taraga piiratud õu, строки, обведённые синим read, millel on sinine joon ümber, sinisega ümbertõmmatud ~ piiratud read, обвести цифру кружком numbrile ringi ümber tõmbama, обвести чертёж тушью joonestust tušiga üle tegema;
кого kõnek. petma, ninapidi vedama, alt tõmbama; он ловко обвёл всех ta vedas kõiki osavalt ninapidi;
обвести ~ обводить вокруг пальца (1) кого alt tõmbama, haneks püüdma keda; (2) что van. kibekähku ~ välkkiirelt valmis tegema mida ~ toime tulema millega
поднять 264 (прош. вр. поднял и поднял, подняло и подняло, подняли и подняли; страд. прич. прош. вр. поднятый, кр. ф. поднят, поднятьа, поднятьо, поднятьы; буд. вр. kõnek. подыму, подымешь...) Г сов. несов. поднимать
кого-что (üles, püsti, kõrgemale) tõstma (ka ülek.), kergitama, tõstatama; поднять руку ( на кого ka ülek.) kätt tõstma (ka kelle vastu), поднять руки käsi üles tõstma (ka ülek.), поднять с земли maast üles tõstma, поднять стул tooli üles ~ püsti tõstma, поднять воротник kraed üles tõstma, поднять телефонную трубку telefonitoru tõstma, поднять бокал за кого kelle terviseks klaasi tõstma, поднять глаза на кого kellele pilku tõstma, поднять брови kulme kergitama, поднять настроение tuju tõstma, поднять производительность труда tööviljakust tõstma ~ suurendama, поднять дисциплину korda tugevdama, поднять в общественном мнении ühiskonna silmis tõstma keda, поднять голос muus. kõrgemalt laulma, поднять цены hindu tõstma, поднять флаг lippu heiskama, поднять паруса purjesid üles tõmbama ~ heiskama, поднять якорь ankrut hiivama, поднять упавшего kukkunut üles aitama, поднять изголовье peaalust kergitama ~ ülespoole tõstma ~ kõrgemaks tegema, поднять пыль tolmu üles keerutama, поднять тревогу paanikat tegema, поднять шерсть karvu turri ajama, поднять петли на чулке sukasilmi üles võtma, поднять на дыбы (коня) (hobust) tagajalgadele ajama, поднять весь архив kogu arhiivi läbi vaatama ~ tuhnima, поднять на воздух õhkima, õhku laskma, поднять из пепла tuhast üles ehitama, поднять вопрос probleemi tõstatama;
кого-что kõnek. (heale) järjele aitama, parandama; поднять хозяйство majapidamist edendama ~ paremale järjele viima;
üles ajama ~ äratama; поднять с постели voodist üles ajama, поднять на заре koidu ajal üles äratama;
кого jah. üles hirmutama, lendu ajama;
кого-что, на что ülek. õhutama, üles kihutama; поднять на борьбу võitlusse kutsuma, võitlusele virgutama, поднять в атаку rünnakule viima, поднять народ на восстание rahvast ülestõusule kihutama,
что üles kündma; поднять пар kesa kündma, поднять целину uudismaad kündma ~ üles harima;
кого üles kasvatama, jalule aitama; поднять детей lapsi jalule aitama ~ üles kasvatama;
что alustama, (tegema) hakkama; tekitama; algatama; поднять возню mürama ~ hullama hakkama, mürglit korraldama, поднять вопль halama ~ kisendama hakkama, kisa tõstma, поднять восстание üles tõusma, mässama hakkama, поднять крик kisa tõstma, собаки подняли лай koerad hakkasid haukuma, поднять суматоху segadust ~ tohuvabohu tekitama, kõiki jalule ~ ärevile ajama, поднять шумиху kõnek. kära tegema, поднять скандал skandaali tegema;
что esile tõstma, rõhutama, ilmekamaks tegema; поднять карту kaarti ilmekamaks ~ näitlikumaks tegema (näit. värvides);
что ülek. kõnek. hakkama ~ jagu saama; он поднимет это дело ta saab selle asjaga hakkama, see asi on talle jõudu mööda ~ jõukohane;
поднять ~ поднимать голову pead tõstma; поднять ~ поднимать голос (1) endast märku andma, häält tegema, (2) против кого-чего, за кого-что, в защиту кого-чего häält tõstma, meelsust avaldama; поднять ~ поднимать ~ поставить ~ ставить на ноги кого (1) keda terveks arstima, keda (haigevoodist) jalule aitama, (2) kellel jalgu alla ~ kaelakandjaks saada aitama, keda jalule aitama, (3) keda jalule ajama, kellele jalgu alla tegema; поднять ~ поднимать на смех кого-что keda-mida naerualuseks tegema; поднять ~ поднимать нос kõnek. nina püsti ajama; поднять на щит liter. ülistama, taevani tõstma, kilbile tõstma
при- приставка I verbiliitena väljendab
eesmärgile suundumist, päralejõudmist: kohale, pärale, poole, juurde; прибыть kohale ~ pärale jõudma, saabuma, прибежать kohale jooksma, прилететь pärale lendama, (lennult) saabuma, привести кого kohale toimetama ~ tooma, привезти (kohale) tooma (sõites), принести (kohale) tooma (kandes);
tegevuse tulemuslikkust v. lõpetatust: valmis, ära; приготовить valmis tegema, приручить kodustama, приучить кого к чему kellele mida (harjumust, kommet) õpetama, прикончить lõppu peale tegema;
lähenemist, külgnemist, ühendumist: juurde, ligi, ligidale, lähemale, äärde, külge, kokku, otsa, kinni, peale; привалить juurde ~ ligi ~ äärde veeretama, придвинуть juurde ~ ligidale ~ lähemale nihutama, прирасти külge kasvama, прицепить külge haakima ~ kinnitama, привесить külge ~ otsa riputama, привязать kinni ~ külge siduma, приклеить külge ~ peale kleepima, приколотить külge ~ kinni naelutama;
surumist, painutamist: alla, maha, kokku, vastu; пригнуть alla painutama, приклонить maha ~ ligidale painutama, придавить kokku suruma ~ pressima;
tegijale enesele v. enda kasuks suunatust: endale, enda juurde; пригласить endale külla kutsuma, присвоить omastama, приобрести omandama, enesele soetama, прикарманить oma taskusse panema;
lisamist, suurendamist: juurde, lisaks, kaasa; приложить juurde ~ kaasa lisama, приписать juurde kirjutama, пристроить juurde ehitama, juurdeehitust tegema, прибавлять шагу sammu lisama ~ kiirendama;
tegevuse poolikust v. osalisust: pisut, veidi, pooleldi; привянуть pisut närbuma, närtsima tõmbuma, приоткрыть pisut paotama, pooleldi avama, приутихнуть veidi ~ vähehaaval vaiksemaks jääma, призадуматься mõttesse jääma;
(ыва-, ива-verbide puhul) kaasnevat tegevust: kaasa, ühes; приговаривать (midagi tehes omaette) rääkima;
(ся -verbide puhul) harjumust v. kordumist; tegevuse pingsust; примелькаться nägema harjuma, et ei pane enam tähelegi, приесться ära tüütama, присмотреться, приглядеться pingsalt jälgima ~ vaatama ~ vaatlema; II adjektiivi- ja substantiiviliitena väljendab lähedust, juuresasumist, kuuluvust: -lähedane, -äärne, lähi-, lisa-, kõrval- jt.; пригородный linnalähedane, linnaäärne, linnalähi-, eeslinna-, прифронтовой rindelähedane, придорожный teeäärne, приречный jõeäärne, прибрежный kaldaäärne, rannaäärne, kalda-, ranna-, ranniku-, rannikuline, прикаспийский Kaspia-äärne, приднестровский Dnestri-äärne, привес lisakaal, kaalulisa, привкус kõrvalmaik, пригород eeslinn, äärelinn, приклей tekst. nakkeliim, приямок süvend (näit. vee kogumiseks)
приставить 278a Г сов. несов. приставлять
что, к чему mille juurde ~ vastu ~ najale tõstma ~ panema ~ toetama, naaldama; приставить стул к столу tooli laua juurde panema ~ tõstma, приставить лестницу к стене redelit seina najale panema, приставить бинокль к глазам binoklit silmade ette tõstma;
что, к чему jätkama, külge õmblema, jätku otsa panema; juurde ehitama; lisama;
кого-что, к кому-чему kõnek. kelle järele valvama panema, kelle juurde määrama; приставить стражу valvet juurde ~ püssimeest kõrvale panema, приставить кого к телятам keda vasikatalitajaks panema
способ 1 С м. неод. viis, moodus, võte, meetod, menetlus, komme, laad, abinõu; способ работы tööviis, talitlusviis, töörežiim, способ лечения ravimisviis, raviviis, ravimeetod, способ лова püügiviis, способ орошения niisutusviis, способ защиты kaitsemoodus, kaitsmisviis, kaitseviis, способ производства maj. tootmisviis, способ движения liikumisviis, liikumismoodus, способ кладки ehit. ladumisviis, ladumismoodus, основной способ põhimoodus, способ ведения войны sõjapidamisviis, способ замены стержней tehn. varraste vahetamise võte, способ сложения mat. liitmisvõte, способ решения задачи lahendusmeetod, способ анализа analüüsimeetod, способ сравнения võrdlusmeetod, способ изготовления valmistamisviis, valmistusmeetod, способ разреза lõikemeetod, способ осаждения sadestusmeetod, способ получения вещества aine valmistamise ~ saamise menetlus, известный способ tuntud menetlus ~ meetod ~ moodus ~ teostusviis, открытый способ добычи mäend. lahtine kaevandamine, pealmaakaevandamine, лечение естественными способами loomulikul teel ravimine, looduslik ravimeetod, строить хозяйственным способом maj. omal jõul ehitama, механическим способом mehaanilisel teel, mehaaniliselt, каким способом mis ~ mil viisil ~ kombel ~ moel, mis teel, найти способ abinõu leidma
ставить 277 Г несов.
кого-что panema, paigutama, asetama; ставить вещи на место asju kohale panema, ставить в ряд ritta seadma ~ panema, reastama, ставить книги на полку raamatuid riiulile ~ riiulisse panema, ставить автомобиль в гараж autot garaaži panema, ставить кастрюлю на огонь potti ~ kastrulit tulele panema, ставить друг на друга ülestikku ~ üksteise peale panema ~ asetama, ставить горчичник sinepiplaastrit panema, ставить банки больному haigele kuppu(sid) panema, ставить заплату lappima, paikama, ставить тесто tainast kerkima panema, ставить вино kõnek. veini käärima panema, ставить пиво kõnek. õlletegu üles panema, ставить самовар samovari ~ teemasinat üles panema, ставить часы kella õigeks panema, ставить на якорь ankrusse panema, ankurdama, ставить сеть võrku sisse panema ~ sisse laskma, ставить в бригадиры ~ бриадиром kõnek. brigadiriks panema, ставить в угол nurka panema, ставить на колени põlvili panema (ka ülek.), ставить на ноги (1) püsti panema ~ tõstma, (2) ülek. jalule aitama, ставить подножку jalga taha panema (ka ülek.), ставить точку punkti panema (ka ülek.), ставить тройку kolme panema (hinnet), ставить на очередь järjekorda panema, ставить на голосование hääletusele panema, ставить у власти võimule panema, ставить под сомнение kahtluse alla seadma ~ panema, ставить в затруднительное положение täbarasse ~ rumalasse olukorda ~ kitsikusse panema, ставить подпись alla kirjutama, allkirja andma, ставить диагноз diagnoosima, diagnoosi panema, ставить клеймо märgistama, ставить мины mineerima, miine panema;
что püstitama (ka ülek.), ehitama; ставить памятник mälestussammast püstitama, ставить мачту masti püstitama, ставить рекорд rekordit püstitama, ставить вопрос küsimust (üles) tõstma ~ üles seadma, ставить паруса purjesid üles tõmbama ~ üles tõstma ~ heiskama;
что lavastama, lavale tooma; ставить пьесу näidendit lavastama, ставить оперу ooperit lavale tooma;
что seadma, tegema; ставить новые цели uusi eesmärke seadma, ставить себе целью endale eesmärgiks seadma, ставить в пример eeskujuks seadma, ставить задачей ülesandeks seadma, ставить перед фактом fakti ette seadma, ставить серьёзную задачу перед кем kelle ette rasket ~ tõsist ülesannet seadma, ставить голос häält seadma (lauljal), ставить в известность teatavaks tegema, teada andma, ставить в упрёк etteheidet tegema, ette heitma, ставить препятствие takistusi tegema, takistama, ставить кляксу tindiplekki tegema, ставить в зависимость от кого-чего sõltuvaks tegema kellest-millest, ставить твёрдые сроки kindlat tähtaega andma ~ tähtpäeva määrama;
что korraldama, organiseerima; ставить работу tööd korraldama ~ organiseerima, ставить опыты katseid korraldama ~ tegema ~ sooritama;
что, во что (millekski) pidama, arvama, lugema, hindama; ставить в заслугу кому kelle teeneks pidama ~ arvama ~ lugema, ставить в вину кому kellele süüks panema, kelle süüks pidama ~ arvama, süüdistama, ставить кого наравне с кем keda kellega võrdseks pidama, высоко ставить чьи способности kelle võimeid kõrgelt hindama, kelle võimetest palju pidama;
ставить всякое лыко в строку кому kõnek. kellele kõike süüks arvama ~ iga viga pahaks panema; ставить в тупик кого keda ummikusse ajama, kimbatusse viima; ставить на вид кому kellele märkust tegema; ставить на кон что kõnek. mida mängu ~ kaalule panema; ставить на одну доску кого-что с кем-чем kõnek. ühele pulgale ~ õrrele panema, samale pulgale panema; ставить крест на ком-чём, на кого-что kõnek. kellele-millele kriipsu ~ risti peale tõmbama; ставить палки в колёса кому kõnek. kellele kaikaid kodaratesse pilduma; ни в грош ~ ни во что не ставить кого-что kõnek. keda-mida ei millekski ~ mitte millekski pidama; ставить во главу угла что mida peaasjaks ~ kõige tähtsamaks ~ peamiseks pidama, mida mille nurgakiviks pidama; ставить вопрос ребром küsimust resoluutselt tõstatama ~ teravalt üles tõstma; ставить знак равенства между кем-чем võrdsusmärki vahele panema; ставить к позорному столбу кого keda häbiposti panema ~ naelutama; ставить к стенке кого kõnek. keda seina äärde panema; ставить на карту что mida mängu ~ kaalule ~ ühele kaardile panema; ставить под вопрос küsimärgi alla panema ~ seadma; ставить под ружьё püssi alla panema; ставить себя на чьё место end kelle asemele panema ~ seadma; ставить точки над и i-le punkti panema; vrd. поставить
удешевить 300a Г сов. несов. удешевлять что odavdama, odava(ma)ks tegema, alla hindama, hinda alla laskma; удешевить товары kaupa alla hindama, удешевить строительство odavamalt ehitama hakkama

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur