[VES] Russian-Estonian dictionary


Query:

in

Sama päring eesti-vene sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 151 artiklit

а II союз
(vastandus) aga, kuid, ent, vaid; он уехал, а я остался здесь tema sõitis ära, mina aga jäin siia, это сделала не она, а я seda ei teinud mitte tema, vaid mina, что ни говорите, а он прав rääkige mida tahes, aga temal on õigus, а «Калев»-то выиграл! aga näe, «Kalev» võitis! твой дед, а мой отец, не был в деревне последним человеком minu isa, sinu vanaisa, polnud külas see kõige viimane;
(rinnastus) ja; он занят, а потому не придёт tal on tegemist ja sellepärast ta ei tule;
(kõrvutamine) kuna, aga; мы сидим в гостях, а на дворе уже давно темно meie istume ikka veel külas, õues aga on juba ammu pime ~ kuna õues on juba ammu pime;
(mööndus) kuid, siiski, ikka(gi), aga siiski; работы мало, а домой приходишь усталый tööd pole palju, aga koju tulles oled ikka väsinud;
(küsimus või kahtlus) aga; а ты его предупредил? aga kas sa teda hoiatasid? а ну как он забудет aga äkki ta unustab;
а (не) то (1) muidu, sest muidu, vastasel korral; спеши, а опоздаешь tee ruttu, muidu jääd hiljaks; (2) või (siis); попейте чаю, а пойдите отдохните jooge teed või (siis) minge puhake veidi; (3) aga võib-olla; поживём в деревне недели две, а и больше oleme maal paar nädalat, aga võib-olla ka kauem; (4) võib-olla ~ ehk ~ vahest siiski; а остались бы на лето у нас jääksite ehk siiski suveks meile; а... и (ega) ...-gi; Вам нельзя купаться. -- А я и не купаюсь. Te ei tohi supelda. -- Ega ma (ei) suplegi; а хоть бы (и) kas või näiteks; а хоть бы и вы kas või näiteks teie
аз 2 С м. неод.
van. a-täht; аз, буки, веди... = а, б, в... (tähestiku algus);
азы мн. ч. van. tähed, tähestik; ülek. algteadmised, aa-bee;
начинать ~ начать с азов a-st, b-st alustama; (он) ни аза (в глаза) не знает see ei tea aad ega beed, ta ei tea tuhkagi
ахать 164b Г несов. ahhetama; ohkima; полно ахать, слезами горю не поможешь aitab nutust, ega pisarad muret vähenda
более
сравн. ст. П большой, великий, Н много;
Н enam, rohkem; более или менее enam-vähem, положение более чем серьёзно olukord on enam kui tõsine, тем более seda enam, не более не менее как ei rohkem ega vähem kui; vrd. больше
бэ нескл. С с. неод. б- ~ b-tähe nimetus;
ни бэ ни мэ не знает kõnek. ei tea aad ega beed, ei tea mööd ega määd, ei tea tuhkagi
ваш 155 М м. (ваша, ваше, ваши)
teie (oma); это ваша книга see on teie raamat, эта книга теперь ваша see raamat on nüüd teie oma, как поживает ваш поэт? kuidas (siis ka) teie luuletajal läheb ~ luuletaja käsi käib? ваше благородие van. teie ausus, ваше сиятельство van. teie hiilgus, ваше превосходительство van. teie ekstsellents;
М С ваше с. неод. (без мн. ч.) kõnek. teie oma ~ jagu; это ваше see on teie oma ~ jagu, я знаю не больше вашего ega minagi rohkem tea kui teie;
М С ваши мн. ч. од. kõnek. teie omad, teie rahvas; ваши сегодня дома? kas teie rahvas ~ omad on täna kodus? привет вашим tervitus kodurahvale ~ kodustele;
это (не) ваше дело kõnek. see on (pole) teie asi; знаем мы вашего брата kõnek. küll me teid juba tunneme; и нашим и вашим kõnek. tahab kõigiga hea olla
взад Н kõnek. väljendites ходить взад и вперёд edasi-tagasi kõndima ~ käima, ни взад ни вперёд ei edasi ega tagasi
вид I 1 (род. п. ед. ч. вида и виду, предл. п. ед. ч. о виде, в виду, на виду) С м. неод.
väljanägemine, välimus; hoiak, olek; внешний вид välimus, väljanägemine, на вид, с виду, по виду pealtnäha, välimuselt, väljanägemiselt, ему на вид лет пятьдесят ta näib viiekümneaastasena, ta näeb välja nagu viiekümneaastane, пальто не имеет никакого вида mantlil pole nägu ega tegu, у него болезненный вид ta näeb haiglane välja, говорить с лукавым видом kavala näoga ~ moega rääkima, рассматривать с видом знатока vaadeldes tarka nägu tegema, с независимым видом sõltumatu hoiakuga, в нетрезвом ~ в пьяном виде joobnud olekus, в разбавленном виде lahjendatuna, lahjendatud kujul, lahjendatust peast, в исправленном виде parandatuna, parandatud peast, в готовом виде valmiskujul, осадки в виде дождя vihm;
vaade; общий вид üldvaade, вид сверху ülaltvaade, pealtvaade, вид из окна vaade aknast, вид на море vaade merele, открытки с видами Таллинна postkaardid Tallinna vaadetega, Tallinna piltpostkaardid;
виды мн. ч. väljavaade, väljavaated; виды на будущее tulevikuväljavaated;
быть на виду (1) silme all ~ silme ees ~ nähtaval ~ vaateväljas olema, (2) silma paistma; у всех на виду kõigi nähes; терять ~ потерять из виду silmist kaotama; при виде кого keda nähes; скрываться ~ скрыться из виду silmapiirilt ~ vaateväljalt kaduma; видал виды kõnek. on palju näinud; делать ~ сделать вид nägu tegema, teesklema; для виду silmakirjaks; иметь в виду silmas pidama; не показывать ~ показать ~ не подавать ~ подать виду mitte välja näitama; иметь виды на кого-что keda-mida silmas pidama, kellele-millele pretendeerima; ни под каким видом mitte mingil juhul ~ kujul; под видом чего ettekäändel; под видом (врача) -na (näit. arstina esinema); упускать ~ упустить из вида ~ из виду kahe silma vahele jätma; ставить ~ поставить на вид кому noomitust tegema; вид на жительство (1) elamisluba, (2) van. isikutunnistus
видать 166 Г несов. kõnek.
кого-что nägema; он многое видал на своём веку ta on oma elus palju näinud, видал? madalk. nägid ~ said nüüd? не видать ещё? ega (ei) ole veel näha? да я его в глаза не видал ma pole teda (oma ihu)silmagagi ~ üldse näinud, не видать тебе коня как своих ушей ratsust pühi igatahes suu puhtaks, ratsut näed sa sama palju kui oma kõrvu, конца-краю не видать pole äärt ega otsa;
в функции вводн. сл. nagu näha, vististi; он, видать, дома nagu näha, on ta kodus
ворона 51 С ж. од.
zool. vares (Corvus corone);
ülek. kõnek. molutaja, ammuli sui vahtija; kohmard, kobakäpp;
белая ворона valge vares; ворона в павлиньих перьях kõnek. iroon. vares paabusulis ~ -sulgedes; считать ворон kõnek. ammuli sui vahtima, molutama, aega surnuks lööma; ни пава ни ворона kõnek. ei see ega teine; пуганая ворона и куста боится vanas. kes vitsu saanud, kardab kõrtki, hirmul on suured silmad
вперёд Н edasi, ette, ettepoole; kõnek. edaspidi; идти вперёд edasi minema, ходить взад и вперёд по комнате toas edasi-tagasi käima, ни взад ни вперёд ei edasi ega tagasi, двигать науку вперёд teadust edasi viima, это был (большой) шаг вперёд see oli (suur) samm edasi, шагнуть вперёд ettepoole astuma, платить деньги вперёд raha ette maksma, забегать вперёд ülek. ette ruttama, вперёд будь осторожнее edaspidi ole ettevaatlikum
выклевать 177* Г сов. несов. выклёвывать что välja ~ ära nokkima; выклевать глаз silma peast välja nokkima, куры выклевали весь овёс kanad nokkisid kogu kaera ära;
ворон ворону глаз не выклюет vanas. ega hunt hunti murra
горе 103 С с. неод. (без мн. ч.) kurvastus, mure; õnnetus; häda, nuhtlus; у него большое горе tal on suur mure, tal on juhtunud suur õnnetus, подавленный ~ объятый ~ убитый горем murest murtud, с горя kurvastusest, mure pärast, murest, на горе кому , на чьё горе kelle õnnetuseks, горе мыкать kõnek. näguripäevi nägema, горе мне с тобой kõnek. häda sinuga;
с горем пополам kõnek. läbi häda, suure surmaga; и горя мало кому kõnek. pole muretki, pole sooja ega külma kellel; горе луковое kõnek. nalj. hädavares, nannipunn, kobakäpp; испить (полную) чашу горя kõrgst. murekarikat põhjani jooma; хлебнуть горя kõnek. päevi nägema, vaeva ja viletsust näha saama
горюшко 107 С с. неод. (без мн. ч.) folkl. häda(ke), mure(ke);
(а ему) и горюшка мало temal aga pole muretki ~ sooja ega külma
два 134a Ч koos mees- või kesksoost sõnaga või ilma nimisõnata kaks; kõnek. paar; два мальчика kaks poissi, два с половиной kaks ja pool, делить на два kaheks jagama ~ jaotama, по два kahekaupa, kakshaaval, paarikaupa, в двух шагах от кого-чего paari sammu kaugusel kellest-millest, объяснить в двух словах paari sõnaga selgitama;
в два счёта kõnek. üks-kaks-kolm, kähku; ни два ни полтора kõnek. ei see ega teine; палка о двух концах kahe teraga mõõk; убить двух зайцев kõnek. kaht kärbest ühe hoobiga tabama; чёрта с два! madalk. võta näpust!
двор I 2 С м. неод.
õu, hoov; въехать во двор õue ~ hoovi sõitma, вход со двора sissepääs on õue kaudu ~ hoovi poolt, задний двор tagahoov, на дворе темно kõnek. õues ~ väljas on pime, гостиный двор kaubahoov, монетный двор rahapaja, müntla, постоялый двор sissesõiduhoov, проходной двор läbisõiduhoov, скотный двор karjaõu;
talund, talupere; деревня из пяти дворов külas on viis talu ~ suitsu;
ни кола ни двора у кого kõnek. kellel ei ole maad ega maja, ei ole kodu ega kotust; приходиться ~ прийтись ~ быть ко двору kõnek. кому sobima, meeldima, kohane olema
делить 307 Г несов. кого-что, на что, с кем jagama (ka ülek.), jaotama; делить учеников на группы õpilasi rühmitama ~ rühmadeks jaotama, делить с другом горе и радость sõbraga rõõmu ja muret jagama, делить двадцать на пять kahtekümmet viiega jagama;
делить нечего кому, с кем pole puid ega maid jagada kellel kellega; делить шкуру неубитого медведя karu nahka jagama, enne kui karu käes; vrd. разделить, поделить
другой 123 П
teine, muu, teis(t)sugune; teine, järgmine; кто-то другой keegi teine, в другое время muul ~ teisel ajal, в другой комнате teises toas, ни тот, ни другой ei see ega teine, с другой стороны teisest küljest, у него были совсем другие намерения tal olid hoopis teised kavatsused, смотреть другими глазами teise pilguga vaatama, это другое дело see on iseasi, see on hoopis teine asi, на другой день järgmisel päeval, другой раз kõnek. teinekord, mõnikord, в другой раз mõni teine kord;
П С м. од. (mõni) teine; другой может подумать, что... mõni teine võib arvata, et..., не тот, так другой kui mitte üks, siis teine, он не думает о других teistele ta ei mõtle;
П С другое с. неод. (без мн. ч.) muu, teine; он говорит одно, а делает совсем другое ta räägib üht, kuid teeb teist ~ hoopis muud
дух 18 С м. неод.
(без мн. ч.) vaim (ka filos.); vaimulaad; meeleolu; боевой дух võitlusvaim, дух времени ajavaim, сильный духом kindlameelne, в духе дружбы sõbralikus vaimus ~ õhkkonnas, воспитывать в духе патриотизма isamaalikus ~ patriotismi vaimus kasvatama, продолжать в том же духе samas vaimus jätkama, поднимать дух meeleolu ülendama ~ tõstma, соотношение духа и материи vaimse ja materiaalse vahekord;
од. vaim; злые духи kurjad vaimud, вызывать духов vaime välja kutsuma, нечистый дух kurivaim, vanakuri;
(без мн. ч.) kõnek. lõhn; lehk, hais; van. murd. õhk; грибной дух seenelõhn;
väljendeis на духу kirikl. pihil, как на духу täiesti avameelselt;
дух занимается ~ занялся у кого hing jääb ~ jäi rindu kinni kellel; дух захватывает ~ захватило у кого, от чего hing jäi kinni kellel millest, matab hinge kellel; испустить дух van. iroon. hinge heitma; переводить ~ перевести дух (sügavalt) hinge tõmbama ~ endale hingetõmbeaega lubama; во весь дух kõigest jõust, elu eest; вышибать ~ вышибить душу ~ дух из кого madalk. kabelimatsu andma kellele, maha koksama keda; дух вон из кого kõnek. kes viskas vedru välja; (быть) в добром ~ хорошем расположении духа heas meeleolus olema; (быть) в духе heas tujus olema; падать ~ упасть духом meelt heitma, meelekindlust kaotama; собираться ~ собраться с духом ennast koguma, südant rindu võtma; ни сном ни духом (не знаю ~ не ведаю) pole aimugi ~ ei teadnud mõhkugi ~ ööd ega päeva; живым духом kõnek. välkkiirelt; одним ~ единым духом ühe hingetõmbega, ühe soojaga ~ raksuga; не хватает ~ хватило духу у кого на что kellel ei jätku ~ ei jätkunud julgust milleks, kelle vaim ei ole ~ ei olnud valmis milleks; ни слуху ни духу о ком-чём kõnek. kellest-millest pole kuulda ei kippu ega kõppu; что есть ~ было духу kõnek. kõigest jõust ~ väest, elu eest; чтобы и духу чьего (здесь) не было kõnek. et kellest siin enam lõhnagi ~ haisugi järel ei oleks
жир 3 (род. п. ед. ч. жира и жиру, предл. п. о жире, в (на) жире, в (на) жиру) С м. неод. rasv, rasvaine; животный жир loomarasv, loomne rasv, говяжий жир veiserasv, loomarasv, почечный ~ внутренний жир ploomirasv, рыбий жир kalamaksaõli, kalarasv, растительный жир taimerasv;
заплыть жиром kõnek. rasva ~ lihavaks minema, rasvuma; сбросить ~ спустить лишний жир kõnek. rasva maha võtma; с жиру бесится kõnek. on heast elust lolliks läinud, ei sünni sööma ega mahu magama
засидеться 232 Г сов. несов. засиживаться за чем, где, без доп. (pikaks ajaks) istuma jääma; мы засиделись за работой до утра istusime hommikuni töö juures, засидеться в гостях külla istuma jääma, он на своём посту долго не засидится ega ta kauaks sellele kohale jää, засидеться в девках kaua tüdrukupõlve pidama
звук 18 С м. неод.
heli, hääl; звуки песни lauluhelid, скорость звука füüs. helikiirus, издавать звуки heli tekitama, häält tekitama, häält tegema, не издавать ни звука vait olema, под звуки гитары kitarri saatel;
lgv. häälik; звуки речи häälikud, гласный звук täishäälik, vokaal, согласный звук kaashäälik, konsonant;
пустой звук tühi sõnakõlks; (согласиться) без звука kõnek. sõna lausumata (nõus olema); ни звука (1) ei kippu ega kõppu, (2) täielik vaikus, (3) mitte sõnakestki (lausuma)
и III частица isegi, ka, -gi, -ki; (küll) ikka, (küll) alles; он и спасибо не сказал ta isegi ei tänanud, и охота тебе заниматься пустяками on sul ka tahtmist tühja-tähjaga tegelda, это и для него не легко temalegi ei ole see kerge, ega see temalegi kerge ole, довольно и того aitab sellestki, и какой же он стал высокий küll ta on ikka suureks kasvanud ~ pikaks veninud
испортить 274a (повел. накл. испорть и испорти, испортьте и испортите) Г сов. кого-что, кому-чему, чем rikkuma; испортить часы kella rikkuma ~ katki tegema, испортить детей lapsi rikkuma, испорченный до мозга костей läbi ja lõhki ~ läbinisti ~ täiesti ~ üdini rikutud, ружьё испорчено püss on korrast ära;
испортить ~ портить (всю) обедню кому, без доп. kõnek. kogu lugu kihva keerama ~ vussi ajama; испортить ~ портить столько ~ много крови кому kõnek. kelle(l) südant ~ hinge seest sööma; кашу маслом не испортишь kõnekäänd ega küll küllale liiga (ei) tee; vrd. портить
капать Г несов.
164b, 195b из чего, на что, без доп. tilkuma, tibama, tibutama, piiskama; с крыш каплет räästad tilguvad, дождь каплет vihma tibutab, слёзы капали из глаз silmist kukkus pisaraid;
164a что, чем, куда tilgutama; капать лекарство в глаз rohtu silma tilgutama;
164b на кого madalk. halv. peale kaebama, öördama;
не каплет над кем kõnek. pole kiiret kellel, ega tuld takus ~ taga ei ole kellel; vrd. накапать
кожа 76 С ж. неод. (обычно без мн. ч.) nahk; kõnek. koor(-e); кожа лица näonahk, обветренная кожа tuulest pargitud nahk, дублёная кожа parknahk, выделанная кожа töödeldud nahk, сырая кожа toornahk, искусственная кожа tehisnahk, чёртова кожа tekst. kuradinahk, tondinahk, яловая кожа mullikanahk, рыхлая кожа kore nahk, гусиная кожа ülek. kananahk;
кожа да кости kõnek. nagu luu ja nahk (olema); мороз по коже подирает ~ дерёт ~ пробегает у кого kellel jooksevad külmajudinad üle keha, kellel käib külm jutt üle selja; из кожи (вон) лезть kõnek. kas või nahast välja pugema; ни кожи ни рожи madalk. ei tegu ega nägu
кол 2 С м. неод.
(предл. п. ед. ч. о коле, на колу, мн. ч. 49) vai, talb, teivas, varb; вбивать колья в землю vaiu maasse lööma ~ rammima, забивной кол mäend. rammvai;
kõnek. üks (hindena); он получил кол по математике ta sai matemaatikas ühe;
хоть кол на голове теши кому madalk. löö või maha, räägi kellele nagu seinale; стоит колом в горле у кого, кому kõnek. (1) ei lähe kellel kurgust alla, (2) kellel on millest kõrini; ни кола ни двора у кого kõnek. kellel ei ole kodu ega kotust, kellel ei ole rege ega ratast
конец 35 С м. неод.
ots, lõpp (kõnek. ka ülek.); конец палки kepi ots, конец дороги tee(konna) lõpp, к концу лета suve lõpuks, довести до конца lõpule viima, день близится к концу päev hakkab lõppema ~ veereb õhtule, подходить к концу lõpukorral olema, из конца в конец otsast lõpuni, в конце концов lõppude lõpuks, без конца lõputa, alalõpmata, lõputult, до конца lõpuni, lõplikult, под конец lõpu poole, билет в оба конца kõnek. edasi-tagasi-pilet, со всех концов света igast kandist, igast ilmakaarest, бесславный конец kuulsusetu lõpp ~ surm, швартов(н)ый конец mer. kinnitustross, ots, зарядный конец fot. laadimisots (filmil);
концы мн. ч. tekst. narmasnuust, (pühkimis)narmad, lõngajäätmed; прядильные концы ketrusotsad;
van. tükk, rest; конец сукна kalevirest;
конец -- (всему) делу венец vanas. lõpp hea, kõik hea; один конец kõnek. olgu (juba) üks lühike lõpp, ots käes nii või teisiti; на худой конец kõnek. äärmisel ~ kõige halvemal juhul; класть ~ положить конец чему millele lõppu tegema, kriipsu peale tõmbama; ни конца ни краю нет чему millel pole otsa ega äärt ~ aru ega otsa; палка о двух концах kahe teraga mõõk; и дело с концом kõnek. ja asi vask ~ tahe; отдавать ~ отдать концы madalk. (1) hinge heitma, (2) jalga laskma, vehkat ~ putket tegema; сводить ~ свести концы с концами otsa otsaga kokku saama; хоронить ~ схоронить концы в воду madalk. jälgi kaotama ~ hävitama
кость 92 С ж. неод.
luu, kont; перелом кости luumurd, он подавился рыбьей костью kalaluu läks talle kurku, широкий в кости ~ костью suure kondiga (inimene), резьба по кости luunikerdus, слоновая кость vandel, elevandiluu, моржовая кость morsaluu, большеберцовая кость anat. sääreluu, малоберцовая кость anat. pindluu, бедренная кость anat. reieluu, височная кость anat. oimuluu, локтевая кость anat. küünarluu, лучевая кость anat. kodarluu, подвздошная кость anat. niudeluu;
кости мн. ч. luud-liikmed; ülek. põrm, kondid; размять ~ расправить кости luid-liikmeid sirutama;
кости мн. ч. täringud, doominokivid;
arvelauanupp;
(без мн. ч.) kõnek. sugu, seisus; дворянская кость aadlisugu, белая кость van. kõrgem seisus, sinivereline, kõrgemast soost ~ ülemast seisusest inimene;
до костей промокнуть kõnek. üdini märjaks ~ läbimärjaks saama; до костей промёрзнуть kõnek. kangeks ~ kringliks külmuma; до мозга костей üdini, läbi ja läbi, läbi ja lõhki; язык без костей ega keelel ole konti sees (lobisemise kohta); костей не собрать kõnek. tükid taga; пересчитать (все) кости кому kõnek. tümitama keda, opmanikeretäit andma kellele; (одна) кожа да кости kõnek. nagu luu ja nahk (olema); лечь костьми liter. oma elu jätma, vaenuväljal langema; на костях чьих строить ~ построить что kelle vere hinnaga saavutama mida; стоять ~ стать костью в горле кому kõnek. kellele kõrini ~ villand olema
кочерга 71 (род. п. мн. ч. кочерёг) С ж. неод. ahjuroop; ülek. vulg. krõnks (vanaeide kohta); мешать угли кочергой roobiga ahju ~ süsi segama;
ни богу свечка, ни чёрту кочерга kõnekäänd humor. kellest pole põrguharki ega taevavärki, kellest ei tule hullu ega tarka
край 44 (род. п. ед. ч. края и краю, предл. п. ед. ч. в крае, в краю и на краю, им. п. мн. ч. края) С м. неод.
äär, serv; литься через край üle ääre ajama ~ valguma ~ jooksma, полный до краёв ääreni ~ pilgeni täis, на краю обрыва järsaku serval, края раны haava servad, жить на краю деревни küla serval elama, передний край esiserv, sõj. eesliin;
maa, piirkond, maanurk, kant; волшебный край muinasjutumaa, горный край mägiala, mägine maa, странствовать из края в край mööda maid ~ paigast paika rändama, родной край kodukant, kodukuru, kodunurk, sünnipaik, в здешних краях siinmail;
(предл. п. ед. ч. в крае) krai (haldusüksus);
краем глаза silmanurgast; краем уха слышать ~ услышать poole kõrvaga kuulma; непочатый край чего kõnek. millel pole otsa ega äärt; на край света maailma otsa; на краю света maailma lõpus ~ otsas; на краю гибели ~ пропасти hukatuse äärel, kuristiku serval; на краю могилы ~ гроба haua äärel, ühe jalaga hauas
лад I 3 (род. п. ед. ч. лада и ладу, предл. п. о ладе и в ладу) С м. неод.
kõnek. üksmeel, kooskõla, rahu; в семье нет ладу peres puudub üksmeel, жить в ладу ~ в ладах с кем kõnek. rahus elama, мы с ним в ладу ~ в ладах oleme temaga heal jalal, saame temaga hästi läbi;
laad, viis, maneer; на русский лад vene moodi ~ kombel, venepäraselt, на новый лад uut moodi ~ viisi, uuel kombel;
на все лады igat kanti, risti ja põiki; в лад с чем ~ чему kooskõlas millega; не в ладу, не в ладах kõnek. vaenujalal; ни складу ни ладу ei tulu ega tolku, ei nägu ega tegu; идти ~ пойти на лад laabuma hakkama, korda ~ kombesse minema
мало Н (сравн. ст. менее, меньше,) Ч vähe; on vähe; мало народу vähe rahvast, он мало говорит ta on vähese jutuga, мало кто спал в эту ночь vähesed magasid sel ööl, я мало где бываю liigun vähe ringi, мало того, что kõnek. vähe sellest, et... разве этого мало? kas siis sellest on vähe? мало ли городов на свете kas ilmas linnu vähe on;
мало каши ел ~ ела kõnek. humor. (on, oled) vähe putru söönud; ни много ни мало (как)... ei rohkem ega vähem (kui)...; мало ли что kõnek. paljugi mis; и горя мало кому kõnek. kellel pole mingit muret ~ pole sooja ega külma
масленица 80 С ж. неод. kirikl. võinädal, vastlanädal; ülek. hõlbuelu; не житьё, а масленица kõnek. elu on lust ja lillepidu;
не всё коту масленица kõnekäänd ega iga päev ole saamapäev
масло 96 (род. п. мн. ч. масел) С с. неод.
või; õli; коровье ~ сливочное ~ животное масло või, топлёное масло sulatatud või, прогорклое масло kibe ~ rääsunud või, сбивать ~ бить масло võid tegema, жарить на масле võiga praadima, какаовое масло (1) kakaovõi, (2) kakaoõli, льняное масло lina(seemne)õli, оливковое масло oliiviõli, прованское масло provanksõli (eriti hea oliiviõli), подсолнечное масло päevalilleõli, розовое масло roosiõli, постное масло söögiõli, paastuõli (van.), растительное масло taimeõli, конопляное масло kanepiõli, гвоздичное масло nelgiõli, касторовое масло farm. kastoorõli, riitsinusõli, каменноугольное масло kivisöetõrv, -õli, сланцевое масло põlevkiviõli, купоросное масло keem. (suitsev) väävelhape, vitrioliõli (van.), машинное масло masinaõli, смазочное масло määrdeõli, лёгкое масло tehn. kergõli, тяжёлое масло tehn. raskõli, швейное масло õmblusmasinaõli, эфирное масло eeterlik õli;
kunst õlivärv(id); kõnek. õlimaal; писать маслом õlivärvidega maalima, õlimaalima;
подливать ~ подлить масла в огонь õli tulle valama; как сыр в масле (катается) elab nagu kuninga kass; ерунда ~ чепуха на постном масле madalk. asi või midagi, möga; кашу маслом не испортишь kõnekäänd ega küll küllale liiga tee; кукиш ~ фига с маслом madalk. ei tuhkagi; (идёт) как по маслу (läheb) nagu lep(a)se reega ~ nagu õlitatud
межеумок 23 С м. од. и неод. midagi vahepealset ~ ebamäärast, ei see ega teine, (keegi v. miski, mis) on ja ei ole kah, ristsugutis (kõnek.); põll. vahevorm, vahesort
межеумочный 126 П vahe-, vahepealne, ebamäärane, ei see ega teine
меньше
сравн. ст. П маленький, малый;
сравн. ст. Н мало; и того меньше veelgi vähem, как можно меньше võimalikult vähe;
мал мала меньше üks väiksem kui teine; ни больше ни меньше ei rohkem ega vähem
много Н (сравн. ст. больше, более), Ч 157 palju, rohkesti; on palju ~ rohkesti; много работать palju töötama, много друзей palju sõpru, много раз palju kordi, korduvalt, много лучше palju parem, пройдёт год, много два möödub aasta, kõige rohkem kaks, он отсутствовал по многу дней ta on puudunud päevade viisi;
ни много ни мало (как) ei enam ega vähem (kui); много шуму из ничего kõnekäänd palju kära eimillestki
молвить 278a (повел. накл. молви) Г сов. что, без доп. van. lausuma, kostma, ütlema, sõnama; сидит, ни с кем слова не молвит istub ega räägi kellegagi sõnakestki, к слову молвить muuseas, muide
мясо 94 С с. неод. (без мн. ч.) liha; kõnek. loomaliha; kõnek. viljaliha; белое мясо valge liha, kanaliha, piimavasika liha, варёное мясо keeduliha, keedetud liha, говяжье мясо loomaliha, veiseliha, жареное мясо praeliha, praetud liha, постное мясо tailiha, lahja liha, вырвать пуговицу с мясом kõnek. nööpi koos riidega ära tõmbama;
пушечное мясо kahuriliha, suurtükiliha; ни рыба ни мясо ei liha ega kala
наздравствоваться 171 Г сов. (обычно с отриц.) madalk. teretama, «tere» ~ «tervist» ütlema; с каждым не наздравствуешься ega igaühele jõua «tere» öelda, ega igaühega ka teretada jõua;
на всякий чих ~ чох не наздравствуешься vanas. ega igat asja maksa tähele panna
напасть II 356b Г сов. несов. нападать
на кого-что kallale tungima ~ minema, ründama; напасть на крепость kindlust ründama, на него напал медведь ta sattus karu küüsi, напасть на кого с упрёками kõnek. kellele turja ~ harja kargama, keda näägutama kukkuma, напасть на еду kõnek. ahnelt sööma hakkama, söögi kallale tormama;
на что peale sattuma; напасть на золотоносную жилу kullasoonele sattuma, напасть на след jälgedele sattuma;
на кого haarama, valdama; на него напал страх teda haaras hirm, на него напала робость ta lõi araks, грусть напала meel läks kurvaks, лень напала laiskus tuli peale, напал кашель köha tuli kallale;
не на того ~ таковского ~ такого ~ дурака напал madalk. ega ma (ta, sa...) ka loll pole ~ polnud, vaat kus leidis (leidsid) lolli
наш 155 М м. (наша, наше, наши)
meie (oma); наш приятель meie sõber, наш человек oma, omainimene, до наших дней meie päevini ~ ajani, это уже наше дело kõnek. see on juba meie asi ~ mure, по нашему мнению meie arvates;
М С наши мн. ч. од. kõnek. omaksed; meie omad; наши все уехали kodused on kõik ära sõitnud;
М С наше с. неод. (без мн. ч.) kõnek. meie jagu ~ oma(nd) ~ pärisosa; поживи с наше, узнаешь ela ka nii vanaks kui meie, küll siis saad teada, он знает не меньше нашего kõnek. tema ei tea meist vähem, ega tema meist rumalam ole;
наше вам! kõnek. nalj. tervist! tervitus!; и нашим и вашим kõnek. mõlemale meelepärane, (tahab) kõigiga hea olla; знай наших! kõnek. vaat kus ikka meie ~ mina; наш брат kõnek. mina ja (teised) minutaolised ~ minusugused; наша взяла kõnek. meie võit
не частица
täiseituse märkimisel ei, mitte; pole, ei ole; ära, ärge; я этого не знаю ma ei tea seda, он живёт не один ta ei ela üksi, не догнать тебе его ei saa sina teda kätte, не к лицу ei sobi, на вокзал мы не пришли, а приехали me ei tulnud jala jaama, vaid sõitsime, я буду не читать, а писать ma ei hakka lugema, vaid kirjutama, ничто не нарушало тишины miski ei häirinud vaikust, не лучше и не хуже ei parem ega (ka) halvem, не в счёт ei lähe arvesse, не ошиблись ли вы? ega te ei eksi? это не дело nii ei kõlba ~ ei lähe, сказать не к месту ebasobival ajal ütlema, не кто иной, как ... ei keegi muu kui ..., не что иное, как ... ei miski muu kui ..., не то чтобы... kõnek. mitte et just... не иначе как kõnek. paistab küll, et, ega vist muud ole kui, не правда ли? kas pole tõsi? он не против ~ не прочь tal pole selle vastu midagi, ta on nõus, слышать не слышал и видеть не видел, слыхом не слыхивал и видом не видывал folkl. pole kuulnud ega näinud, не о чем и спорить pole mõtet ~ põhjust vaieldagi, сейчас не время и не место разговорам nüüd pole õige aeg ega koht arutada, ему было не до развлечений tal polnud tuju ~ tahtmist ~ aega lõbutseda, ему не до меня tal endagagi tegemist, tal pole praegu minu jaoks mahti, не за горами pole enam kaugel, on juba silmaga näha, мне не до смеха mul pole naljatuju, Благодарю вас. -- Не за что. Tänan teid. -- Pole tänu väärt, pole põhjust tänada, как ни в чём не бывало nagu poleks midagi juhtunud, rahumeeli, südamerahuga, не уходи ära mine ära, не спешите ärge kiirustage, сам не свой täiesti endast väljas, не по себе on kõhe (olla), не сегодня -- завтра täna-homme, õige pea;
jaatava tähenduse puhul; свет не без добрых людей leidub veel ilmas häid inimesi, не без труда suure vaevaga, mitte just kerge vaevaga, не могу не согласиться pean nõustuma, нельзя не пожалеть jääb üle vaid kahetseda, не раз mitmeid kordi, не без того kõnek. seda küll, seda ka, не без пользы mitte asjatult, mõningase kasuga, чем не жених annab peigmehe mõõdu välja küll, была не была tulgu mis tuleb, saagu mis saab;
osaeituse märkimisel koos sõnakordusega; на нём пальто не пальто, фрак не фрак, а что-то среднее tal on seljas midagi mantli ja fraki vahepealset
небось частица, вводн. сл. kõnek. küllap, vist, ilmselt; ega (vist) ikka; небось неправду сказал küllap valetas(id), небось не полетит ega (ta) lendu ikka ei tõuse, она, небось, довольна ta on ilmselt rahul, küllap ta on rahul;
авось да небось madalk. küll(ap) saab
недаром Н ega ~ mitte asjata, mitte muidu ~ ilmaaegu; недаром говорится ega asjata (ei) räägita, он к нам заходил недаром ega’s ta asjata meie poole sisse astunud, недаром прожить жизнь elu asja ette elama, недаром он предпринял такую дальнюю поездку ega ta muidu nii pikka sõitu ette võtnud, недаром он опасался этого ta ei kartnud seda ilmaaegu
недоразумение 115 С с. неод. arusaamatus, eksitus, eksimus; по недоразумению eksikombel, arusaamatuse tõttu, во избежание недоразумений arusaamatuste vältimiseks, это не шляпа, а одно недоразумение kõnek. see pole kübar ega midagi, see pole kübar, vaid ei tea mis ~ tont teab mis
непоседа 51 С м. и ж. од. kõnek. (paigal)püsimatu ~ kärsitu ~ elav ~ elavaloomuline laps, rüblik; она ужасная непоседа ta ei püsi pudelis ega paberis ~ ei seisa pudeliski paigal
непочатый 119 П
kõnek. puutumata, terve; непочатый мешок сахару puutumata ~ terve suhkrukott, непочатая коробка конфет lahtitegemata ~ terve kommikarp, непочатые стаканы чаю puutumata ~ joomata jäänud tee;
ülek. otsatu, ammendamatu, põhjatu, määratu; непочатый запас энергии otsatu ~ ammendamatu energiavaru, непочатые богатства põhjatu ~ otsatu ~ määratu rikkus;
непочатый край кого-чего kõnek. kellel-millel pole otsa ega äärt, keda-mida on äraarvamata hulgal, kellest-millest pole puudust
несдобровать Г сов. (только инф.) кому halvasti ~ kehvasti ~ räbalasti minema; ему несдобровать ega ta terve nahaga pääse, tal läheb veel kehvasti ~ haprasti
неспроста Н kõnek. mitte niisama ~ ilmaaegu ~ ilmaasjata ~ asjatult ~ asjata; он сказал это неспроста ega ta seda ilmaaegu öelnud, ta ei öelnud seda niisama, asja ees, teist taga
нет
частица ei; нет, я не согласен ei, ma pole nõus, идёшь или нет? (kas) tuled või ei (tule)? нет так нет kui ei, siis ei, никак нет van. ei, ülepea mitte, nalj. teps mitte, sõj. ei (ole);
предик. кого-чего ei ole, pole; нет свободного времени pole vaba aega, нет сомнений pole mingit kahtlust, его уже нет на свете teda pole enam, ta on surnud, нет сил встать pole jõudu tõusta, нет слов рассказать об этом pole sõnu, et seda edasi anda ~ sellest rääkida, нет ничего лучше pole midagi paremat, нет (того) чтобы помочь et appi tuldaks ~ mindaks, ei seda ole, тебе нет дела до этого pole sinu asi ~ mure, билетов больше нет piletid on otsas, его всё нет и нет ta ei tule ega tule, а то нет? kõnek. kas pole nii ~ õigus? чего только там нет mida seal kõike ei ole, ему цены нет ta on kuldaväärt;
частица kõnek. väljendeis да нет, (так) нет же, так нет aga ei, ei, mitte;
частица С 1 м. неод. nalj. väljendab puudumist; пирог с нетом täidiseta pirukas;
на нет и суда нет kõnekäänd (kui) ei, siis ei, surm ka ei võta sealt, kust võtta pole; нет как нет kadus nagu tina tuhka; и в помине нет кого-чего kõnek. ei ole olemaski keda-mida; лица нет на ком kes on näost ära; нет худа без добра vanas. pole halba ilma heata; сводить ~ свести на нет kõnek. nulliks tegema, hävitama, maha mängima; сходить ~ сойти ~ сводиться ~ свестись на нет kõnek. (1) tühja ~ luhta minema, tühja jooksma, tähtsust minetama, (2) hoopis kaduma (näit. heli kohta)
нечего (дат. п. нечему, не к чему, твор. п. нечем, не с чем, предл. п. не о чем, не в чем и др.) М
с инф. ei ole midagi; нечего делать pole midagi parata, тут нечему удивляться siin pole millegi üle ~ midagi imestada, не во что положить pole millessegi panna, ему нечего читать tal pole midagi lugeda, не о чем говорить pole millestki rääkida, нечего говорить, человек он хороший kõnek. loomulikult on ta hea inimene, нечего сказать iroon. pole midagi ütelda, от нечего делать igavusest, не за что pole tänu väärt;
предик. с инф. kõnek. pole mõtet, ei tasu; нечего зря говорить pole mõtet tühja targutada, нечего об этом думать ei tasu ~ ei maksa sellele mõtelda, нечего стыдиться pole põhjust ~ vaja häbeneda, asi ei anna häbeneda;
делить нечего кому, с кем kellel pole kellega teab mis puid ega maid jagada; нечего греха таить kõnek. mis seal ikka salata
ни
частица ei, mitte, -gi; ни в коем случае mitte mingil juhul, ни минуты свободной нет ei ole ühtegi vaba minutit, ни шагу дальше mitte üks samm ~ mitte sammugi edasi, ни с места ei liigu paigastki, ни шагу! ни с места! seis! paigal! ни слова mitte üks ~ ühtegi sõna, mitte üks piiks, на небе ни облачка taevas pole pilveraasugi, кто ни посмотрит, удивляется kes aga näeb ~ vaatab, see imestab, как ни торопись, всё равно опоздаешь kuidas ka ei kiirustaks ~ kiirusta kuidas (kui palju) tahes, ikka ei jõua ~ jääd hiljaks, ни малейшего понятия pole aimugi, ни разу mitte kordagi, ни при чём ei puutu asjasse, какой ни на есть olgu või sellinegi, käib seegi, kui paremat pole;
союз ühendis ни... ни ei... ega; не верит ни в сон, ни в чох ei usu ei jumalat ega kuradit, ни взад ни вперёд ei edasi ega tagasi, ни тот ни другой ei see ega teine, ни встать ни сесть ei saa istuda ega astuda;
ни в зуб ногой ~ толкнуть madalk. tume nagu tökatipudel, ei tea tuhkagi, mitte mõhkugi ei jaga; ни гроша не стоит kõnek. pole punast krossigi väärt; ни дать ни взять täpipealt (sarnane), (kas) võta või jäta; что ни говори ütle mis sa ütled, mis seal ikka rääkida; (вдруг) откуда ни возьмись ... aga äkki, ei tea kust...; ни за что на свете mitte mingi hinna eest; ни два ни полтора kõnek. ei see ega teine; ни к селу ни к городу heast-paremast, asja ees, teist taga; ни на волос kõnek. mitte raasugi ~ karvavõrdki ~ küünevõrdki; ни на йоту kõnek. mitte kübetki ~ põrmugi; как ни в чём не бывало nagu poleks midagi juhtunud ~ tema asigi, nagu õige mees kunagi; ни рыба ни мясо ei liha ega kala, ei see ega teine (inimese kohta); ни свет ни заря enne kukke ja koitu; ни слуху ни духу о ком-чём kõnek. ei kippu ega kõppu kellest-millest; ни с того ни с сего äkki, asja ees, teist taga; ни черта (не знает) kõnek. (ei tea) tuhkagi
обидеть 230 (страд. прич. прош. вр. обиженный, кр. ф. обижен, обида, обидо, обиды; повел. накл. обидь) Г сов. несов. обижать кого-что, чем
solvama, ülekohut ~ liiga tegema, haavama; он обидел сестру этим замечанием ta solvas õde, tehes sellise märkuse, ta märkus oli õele solvav, ценой я вас не обижу kõnek. ega ma teilt palju ei võta, hinnaga ma teile liiga ei tee;
(без несов.) kõnek. ilma jätma; природа не обидела его талантом loodus on teda andega ~ talendiga õnnistanud, loodus pole teda andetuks ~ andest ilma jätnud;
мухи не обидит kõnek. ei tee kärbselegi liiga
обобраться 216 Г сов. чего с отриц. kõnek. on küllaga, jätkub; хлопот не оберёшься (sellest) tuleb hirmsasti sekeldusi, sekeldustel ei tule otsa ega äärt, стыда не оберёшься (siis on) häbi silmad täis ~ häbi kui palju, беды не оберёшься üks häda (tuleb) teise otsa, (siis) on palju pahandust ~ kuri karjas
обух 18, обух 19 С м. неод. kirveselg, kirvesilm;
как ~ точно ~ будто обухом по голове (бить ~ ударять ~ ударить) кого kõnek. nagu puuga pähe (lööma v. virutama); как обухом по голове ударило nagu oleks puuga pähe saanud; плетью обуха не перешибёшь vanas. pole mõtet peaga vastu seina ~ müüri joosta, ega nõrgem tugevama vastu saa
опить 326 (буд. вр. обопью, обопьёшь...) Г сов. несов. опивать кого-что madalk. jooma kelle kulul, keda vaeseks jooma; я вас не обопью, не объем ma ei joo ega söö teid vaeseks
отвалиться 305 Г сов. несов. отваливаться
от чего, без доп. (alla) kukkuma ~ varisema, lahti tulema; штукатурка отвалилась krohv on varisenud;
kõnek. end (tagasi) heitma; отвалиться на спинку кресла tugitooli seljatoele najatuma ~ nõjatuma ~ seljatoe najale viskuma;
от чего, без доп. madalk. küllastunult söömise lõpetama;
(от этого) руки не отвалятся у кого ega see konti riku kellel
ответ 1 С м. неод.
vastus; остроумный ответ teravmeelne vastus, отрицательный ответ eitav vastus, положительный ответ jaatav vastus, рассмеяться в ответ vastuse asemel naerma puhkema, уклониться от ответа vastusest mööda hiilima, давать ответ vastama, получить правильный ответ при решении задачи ülesande lahendamisel õiget vastust saama ~ leidma, сказать в ответ vastu ütlema, vastama, в ответ на ваше письмо vastuseks teie kirjale;
kõnek. vastutus; быть в ответе за что mille eest vastutama, призвать кого к ответу keda vastutusele võtma;
ни ответа ни привета kõnek. ei kippu ega kõppu; семь бед -- один ответ vanas. ega vastutusest nagunii pääse
отмолчаться 180 Г сов. несов. отмалчиваться kõnek. vaikima, vait olema, küsimustele vaikimisega vastama; на мой вопрос он отмолчался minu küsimuse peale ei lausunud ta musta ega valget
пава 51 С ж. од.
(emas)paabulind;
ülek. kõnek. suursuguse kõnnakuga ~ uhke kehahoiakuga naine; плыть павой (в танце) sujuvalt liuglema ~ libisema (tantsus);
ни пава ни ворона kõnek. ei see ega teine, ei liha ega kala
пар I 3 (род. п. ед. ч. пара и пару, предл. п. о паре, в ~ на пару) С м. неод. aur; (без мн. ч.) hingeaur; водяной пар veeaur, насыщенный пар küllastunud aur, перегретый пар ülekuumendatud aur, отработанный пар heitaur, острый ~ свежий пар tehn. värske aur, сухой пар tehn. kuiv aur, ртутные пары elavhõbedaaur(ud), клубы пара aurupilved, готовить на пару auruga keetma, поддать пару leili viskama ~ tegema, от лошади идёт пар hobune aurab, пар от дыхания hingeaur;
пар костей не ломит kõnekäänd ega kuum konti murra ~ riku; под парами madalk. auru all ~ vintis; на всех парах kõnek. täiskäiguga, täie auruga; с лёгким паром kõnek. tere saunast tulemast, tervitus saunast tulnu(i)le; задавать ~ задать пару кому kõnek. säru ~ peapesu tegema, sauna kütma kellele
пахнуть 344b чем, от кого-чего, без доп. lõhnama (kõnek. ka ülek., обычно безл. ); безл. lõhna tunda olema; цветы приятно пахнут lilledel on meeldiv lõhn, lilled lõhnavad imehästi, пахнет сеном heinad lõhnavad, tuleb heinalõhna, lõhnab heina järele, здесь пахнет цветами siin on (tunda) lillelõhna, приятно пахнет (siin) on meeldiv lõhn, пахнет скандалом lõhnab skandaali järele, ähvardab tulla skandaal, это пахнет тюрьмой see lõhnab vangimaja järele;
пахнет порохом kõnek. õhus on tunda püssirohu lõhna; деньги не пахнут kõnekäänd halv. raha on raha, ega raha haise; чтобы (и) духом твоим (здесь) не пахло madalk. et su lõhnagi ~ haisugi siin ei oleks
перемолоться 251 Г сов. несов. перемалываться (suures koguses) jahvatatud saama, jahvatatama;
перемелется -- мука будет vanas. aeg annab arutust, ega putru nii palavalt sööda kui keedetakse
перешибить 333 Г сов. несов. перешибать
что kõnek. katki ~ pooleks lööma;
кого-что madalk. ülek. üle trumpama ~ lööma;
плетью обуха не перешибёшь vanas. ega väe ja võimu vastu ei saa, pole mõtet peaga vastu seina ~ müüri joosta
перо ед. ч. 99, мн. ч. 49 С с. неод.
sulg (ka ülek.); гусиное перо hanesulg, пуховое перо udusulg, ebesulg, стальное перо terassulg, kirjutussulg, чертёжное перо joonestussulg, плакатное перо plakatisulg, plakatkirjasulg, редисовое перо redissulg, вечное перо täitesulepea, рисунок пером kunst sulejoonistus, перо стрелки raudt. pöörmesulg (-sule), острое перо писателя ülek. kirjaniku terav sulg, бойкое перо ülek. vahe ~ nobe sulg;
(kala)uim; aerulaba; плавательное перо uim, перо весла aerulaba;
(обычно мн. ч.) kõnek. sibulapealsed; küüslaugupealsed; перья лука sibulapealsed;
проба пера suleproov; выходить ~ выйти из-под пера кого kelle sulest ilmuma; одним росчерком пера ühe suletõmbega; ни пуха ни пера kivi kotti; браться ~ взяться за перо sulge haarama; владеть пером osava ~ hea ~ ladusa sulega ~ sõnaosav olema; ни в сказке сказать, ни пером написать kõnekäänd ei sõnul seletada ega kirjas kirjutada; ворона в павлиньих перьях kõnek. iroon. vares paabu(linnu)sulgedes
пеший 124 П
jalgsi-, jala-; пеший отряд sõj. van. jalgsisalk, пеший переход (jalgsi)rännak, пешее (пере)движение jalakäimine, пешим ходом jalgsi, omal jalal;
П С м. од. jalamees, jalakäija;
пеший конному не товарищ vanas. mis tibu kaalub taalri vastu; ega saapakandja tea, mis pastlakandjale vaja on; kas täis kõht teab, mis tühjal vaja on
плеть 92 (твор. п. мн. ч. также плетьми) С ж. неод.
punutud piits ~ nuut;
bot. väät; огуречная плеть kurgiväät;
плетью обуха не перешибёшь kõnekäänd ei tasu ~ pole mõtet peaga vastu seina ~ müüri joosta, ega väe ja võimu vastu (ei) saa
погладить 270a Г сов.
что kõnek. (siledaks) triikima ~ pressima;
кого-что, по чему (mõnda aega) silitama (ka ülek.), pai tegema; погладить по голове pead silitama;
(нас за это) по головке не погладят ega meil selle eest pead ei silitata, ega meid selle eest ei paitata ~ ei kiideta; vrd. гладить
пожар 1 С м. неод. tulekahju, kahjutuli, põleng, palang; лесной пожар metsatulekahju, -põlemine, -põleng, беглый пожар liikuv tuli ~ põleng (metsapõlemisel), верховой пожар ladvatuli, -põleng, низовой пожар pinnatuli, -põleng, торфяной пожар rabatulekahju, -põleng, тушить пожар tulekahju kustutama, пожар войны ülek. sõjaleek, -tuli, -tulekahju, пожар страстей ülek. kirgede lõõm;
(бежать) как на пожар kõnek. (jooksma) nagu oleks tuli lahti ~ nagu tuli takus; не на пожар kõnek. ega sellega ei põle ~ tuld taga ole
половина 51 С ж.
неод. pool; первая половина игры mängu esimene pool(aeg), половина второго (kell on) pool kaks, в половине второго pool kaks, poole kahe ajal, добрая половина чего kõnek. tubli(sti) pool millest, в половине июля juuli keskel ~ keskpaiku, в первой половине января jaanuari esimesel poolel ~ algupoolel, два с половиной года kaks ja pool aastat, три с половиной килограмма kolm ja pool kilo, прекрасная ~ слабая половина человеческого рода ülek. kõnek. inimkonna õrnem pool ~ sugu;
од. kõnek. nalj. väljendeis моя (твоя) половина minu (sinu) teinepool, моя дражайшая половина minu teinepool (sagedamini naise kohta), küljeluu;
середина ~ серединка на половину ~ на половинку kõnek. (1) ei see ega teine, keskpärane, (2) nii keskelt läbi, keskpäraselt
полтора 144 Ч (koos mees- v. kesksoost sõnaga) poolteist; полтора ведра воды poolteist ämbrit(äit) vett, в полтора раза больше poolteist korda rohkem, в полутора метрах poolteise meetri kaugusel ~ ulatuses, собралось полтора человека ülek. nalj. tuli kõigest paar inimest;
ни два ни полтора kõnek. ei see ega teine, jumal teab mis
посмотреть 239 Г сов.
кого-что, во что, на кого-что, без доп. (üle, läbi) vaatama; nägema; посмотреть в окно aknast välja vaatama, посмотреть на сына pojale otsa vaatama, посмотреть в упор ainiti otsa vaatama, посмотреть мотор mootorit (üle) vaatama, посмотреть больного haiget läbi ~ üle vaatama, хочется посмотреть своими глазами oma silmaga tahaks näha, (это) мы ещё посмотрим kõnek. seda me veel vaatame ~ näeme, посмотрим kõnek. eks me näe, а вот посмотришь! kõnek. küll sa näed! я не посмотрю, что он бригадир kõnek. ega see mulle veel loe, et ta brigadir on;
(без страд. прич.) за кем-чем järele vaatama, valvama; посмотреть за порядком korra järele valvama;
посмотреть ~ смотреть правде в глаза tõele näkku ~ silma vaatama; посмотреть одним глазом на кого-что (ühest) silmanurgast jälgima keda-mida; vrd. смотреть
правда 51 С ж. неод. (без мн. ч.)
tõde, õigus, õiglus, kõnek. õigsus; правда жизни elutõde, истинная ~ сущая правда sulatõsi, puhas tõde, говорить правду tõtt rääkima, искать правду tõde otsima, поиски правды tõeotsimine, правда на нашей стороне meil on õigus, стоять за правду tõe ja õiguse eest seisma ~ võitlema, в этом есть большая доля правды selles on suur osa ~ suuresti tõtt, «Русская Правда» aj. «Vene õigus» (vanavene õigusnormide kogumik), поступать по правде õiglaselt toimima;
в функции предик. tõepoolest, tõesti; (on) tõsi ~ õigus; твоя правда kõnek. sul on õigus, что правда, то правда kõnek. mis tõsi, see tõsi, не правда ли kas pole ~ eks ole tõsi, здесь уютно, не правда ли? siin on mugav, eks ole?
в функции вводн. сл. tõsi küll; правда, он уезжает tõsi küll, ta sõidab ära, я, правда, не знал этого ma, tõsi küll, ei teadnud seda;
в функции союза kuigi, tõsi küll; дом хороший, правда от станции далеко maja on hea, kuigi ~ tõsi küll jaamast jääb kaugele;
в функции Н tõesti; ты правда его видел? kas sa tõesti nägid teda?
по правде ~ правду сказать ~ говоря tõtt ~ ausalt öeldes; смотреть правде в глаза ~ в лицо tõele näkku vaatama; служить верой и правдой кому-чему tões ja vaimus teenima keda-mida; (всеми) правдами и неправдами vahendeid valimata, hea ja kurjaga, küll tõtt, küll valet appi võttes; в ногах правды нет kõnekäänd istu(ge) nüüd ometi, ega sul (teil) kroonu jalad ole; правда глаза колет vanas. tõde on valus kuulata
привет 1 С м. неод. tervitus; горячий ~ пламенный привет palav tervitus, сердечный привет südamlik tervitus, передать привет кому tervitama, terviseid edasi andma, с приветом tervitades, tervitusega (näit. kirja lõpul), привет! kõnek. tervist!
ни ответа ни привета kõnek. ei kippu ega kõppu
приходиться 313 Г несов. сов. прийтись . кому, кем (sugulane) olema; он приходится мне дядей ta on minu onu;
приходиться ~ прийтись по вкусу ~ по душе ~ по сердцу кому kellele meeltmööda ~ meele järele olema; приходиться ~ прийтись не ко двору кому kõnek. kelle seltsi ~ sekka mitte sobima; год на год не приходится kõnekäänd aastad ei ole vennad, igal aastal oma nägu; раз на раз не приходится kõnekäänd ega alati ühtviisi lähe, iga kord on ise lugu
проехать 224 Г сов. несов. проезжать
что, мимо чего läbi ~ mööda ~ maha sõitma; проехать всю Сибирь kogu Siberimaad läbi sõitma, проехать по улице mööda tänavat sõitma, проехать мимо дома majast mööda sõitma, проехать свою остановку oma peatusest mööda sõitma, проехать переулком põiktänava kaudu sõitma;
(без несов.; без страд. прич. прош. вр.) что (teatud aeg v. teatud kohani) sõitma; проехать с четверть часа umbes veerand tundi sõitma, проехать несколько часов mitu tundi teel olema;
ни пройти ни проехать kõnek. ei saa istuda ega astuda
произнести 365 Г сов. несов. произносить что
hääldama, artikuleerima; отчётливо произнести что selgesti hääldama mida;
ütlema, lausuma; произнести тост toosti ütlema, произнести клятву vannet andma ~ lausuma, произнести слова команды käsklusi andma, произнести речь kõnet pidama, он не произнёс ни слова ta ei lausunud ühtki sõna ~ musta ega valget;
teatavaks tegema; произнести приговор kohtuotsust kuulutama
промолвить 279 Г сов. что van. lausuma, sõnama, ütlema; он и слова не промолвил ta ei lausunud sõnagi ~ musta ega valget
промолчать 180 Г сов.
vait olema, vaikima, vastamata jätma, mitte ühtki sõna lausuma; он опять промолчал ta ei lausunud jälle musta ega valget, ta jäi jälle vastuse võlgu;
(teatud aeg v. ajani) vait olema ~ vaikima ~ mitte ühtki sõna lausuma; он промолчал весь вечер ta ei lausunud õhtu jooksul sõnakestki
пропасть 356b Г сов. несов. пропадать
(ära) kaduma, kaotsi minema, haihtuma; пропасть из виду silmist ~ silmapiirilt kaduma, пропасть из глаз silmist kaduma, пропасть без вести teadmata kadunuks jääma, пропасть бесследно jäljetult kaduma, письмо пропало kiri on kaotsi ~ kaduma läinud, он пропал на неделю ta ei näidanud nädala jooksul oma nägu, день пропал päev on käest kadunud ~ mokas, дорога пропала tee kadus käest, страх к нему у всех пропал teda ei kardeta enam, в тебе пропал хороший актёр sinus on hea näitleja kaduma läinud, аппетит пропал isu on kadunud, сон пропал und ei ole;
hätta jääma; otsa saama, hukkuma, ära surema; с ним не пропадёшь temaga juba hätta ei jää, ни за грош пропал sai otsa asja ees, teist taga, пропасть от скуки igavuse kätte surema;
kasutamata jääma, tühja minema; ни один совет не пропал даром kõik soovitused läksid täie ette, все труды пропали даром kõik vaev läks tühja;
пан или пропал kõnek. kas kõik või mitte midagi; пиши пропало kõnek. asi on otsas ~ mokas; пропади (всё) пропадом madalk. mingu kõik kus see ja teine ~ kus vanatühi, käigu kõik kus kurat ~ kuu peale; что с возу упало, то пропало vanas. mis hundi suus, see hundi kõhus, mis läinud, see läinud; за ним (мной, тобой...) не пропадёт ega tema (mina, sina...) võlgu jää
раздумать 164b Г сов. с инф., без доп. ümber mõtlema, meelt muutma, teisele mõttele tulema, kavatsusest loobuma; он раздумал идти в гости ta mõtles ümber ega läinud külla ~ ja jättis külla minemata
разлаяться 259 Г сов.
kõnek. ägedasti haukuma hakkama; kaua haukuma; собаки разлаялись koerad hakkasid ägedasti haukuma, koerte haukumisele ei tulnudki lõppu, koerte haukumisel ei olnud otsa ega äärt;
ülek. madalk. haukuma ~ lõugama pistma ~ kukkuma ~ hakkama
разорваться 217 (прош. вр. разорвалось и разорвалось, разорвались и разорвались) Г сов. несов. разрываться
на что, во что lõhki ~ puruks ~ katki rebenema ~ kärisema ~ minema; сапоги разорвались saapad on katki;
lõhkema, plahvatama;
ülek. katkema; переписка разорвалась kirjavahetus katkes;
kõnek. ülek. end lõhki tõmbama ~ kiskuma; не разорваться же мне ega ma ei saa end lõhki kiskuda, хоть разорвись kisu end või lõhki;
разорваться ~ разрываться на части kõnek. end kas või lõhki kiskuma
расходиться I 313 Г сов. kõnek.
edasi-tagasi käima hakkama; он расходился по комнате ta hakkas mööda tuba edasi-tagasi käima;
(käimisega) hoogu sattuma; käimisega harjuma; расходишься и не замечаешь усталости hakkad kord astuma ega tunnegi väsimust, ноги расходились jalad hakkasid liikuma (pärast istumist);
ülek. hoogu sattuma, ägedaks minema, ägestuma, vihaseks minema, vihastuma; море расходилось meri hakkas mässama, буря расходилась torm tõusis maruks ~ hakkas marutsema, у неё нервы совсем расходились tal on närvid päris käest ära, головная боль расходилась peavalu läks järjest ägedamaks, всё было не по нему, вот и расходился miski polnud talle meeltmööda, seepärast läkski marru
рожа I 76 С ж. неод. madalk. lõust, larhv, molu; кто рожей не вышел kellel on ~ kes on kirvenägu, строить ~ корчить рожи ~ рожу madalk. nägusid ~ grimasse tegema;
ни кожи ни рожи ei tegu ega nägu
рот 7 (предл. п. ед. ч. о рте и во рту) С м. неод. suu (kõnek. ka ülek.); полость рта suuõõs, беззубый рот hambutu suu, рот до ушей kõrvuni suu, во рту пересохло suu kuivab, улыбаться во весь рот täie ~ laia suuga naerma, открыть рот suud avama ~ lahti tegema, дышать ртом läbi suu hingama, говорить с набитым ртом täis suuga rääkima, в семье пять ртов peres on viis suud ~ sööjat;
лишний рот üleliigne ~ ülearune suu; во весь рот (кричать) kõigest ~ täiest kõrist karjuma; так и тает во рту lausa sulab suus; зажимать ~ зажать рот кому kõnek. kellel suud sulgema ~ kinni ~ lukku panema; (молчать) точно ~ словно воды в рот набрал kellel nagu oleks suu vett täis, kes on vait nagu sukk, kelle suu on lukus, kes ei lausu musta ega valget; не брать в рот чего mitte suu sissegi võtma mida; не лезет в рот kõnek. (toit) ei lähe suust alla, toit käib suus ringi; пальца в рот не клади кому kõnek. kes ei lase endale kanna peale astuda, kellest hoia näpud eemal; разевать ~ разинуть рот kõnek. (1) suud p(r)aotama ~ lahti tegema, piiksatama, (2) mokk töllakil vahtima, ammuli sui vahtima ~ kuulama jääma, suud imestusest lahti unustama; смотреть в рот кому (1) kelle iga sõna püüdma, silmadega kelle suu või huulte küljes rippuma, (2) kelle suutäisi lugema; хлопот полон рот у кого kõnek. kellel on käed-jalad tööd-tegemist täis; не сметь рта открыть ~ раскрыть kõnek. suudki p(r)aotada mitte julgema; разжевать и в рот положить кому kõnek. halv. kellele pudi valmis tegema ja suhu panema; с пеной у рта kõnek. nii et suu vahutab ~ vahutas
роток 24 С м. неод. kõnek. dem. suu, suuke;
на чужой роток не накинешь платок kõnekäänd ega küla suud saa kinni panna
рыба 51 С ж. од. kala; kõnek. ülek. kalaverega inimene; пресноводная рыба mageveekala, донная рыба põhjakala, живая рыба eluskala, свежая рыба värske kala, рыба промысловых размеров täiemõõduline ~ püügimõõduline kala, маломерная рыба alamõõduline kala, вяленая рыба vinnutatud ~ (välisõhus) kuivatatud kala, солёная рыба soolakala, копчёная рыба suitsukala, рыбы zool. kalad (Pisces), ловить рыбу kala püüdma, kalastama, удить рыбу õngitsema, ты как рыба sul on kalaveri;
ловить рыбу в мутной воде sogases vees kalu püüdma; как рыба в воде nagu kala vees, oma sõiduvees; биться как рыба об лёд visklema nagu kala kuival; ни рыба ни мясо kõnek. halv. ei (ole) liha ega kala
рыло 94 С с. неод.
kärss, koon; ninamik;
vulg. sihverplaat, lõust, molu, larhv;
лезть с суконным рылом в калачный ряд madalk. pasteldes saksakambrisse kippuma ~ tükkima, igale poole oma kärssa toppima; ни уха ни рыла не смыслить в чём vulg. mitte tuhkagi ~ mitte pooli pudrunõusidki teadma, mitte ööst ega päevast teadma, kellel pole (mitte) õrna aimugi; рылом не вышел madalk. kes ei ole see mees, kes ei sobi ~ ei kõlba milleks, kes ei anna mõõtu välja, kes ei lähe täie ette
с II, со предлог I с род. п.
millestki eemaldumise v eraldumise märkimisel -lt, -st, pealt, otsast, küljest; встать со стула toolilt püsti tõusma, упасть с крыши katuselt (alla) kukkuma, сойти с рельсов rööbastelt maha jooksma, свернуть с дороги teelt kõrvale pöörama, убрать со стола laualt ~ laua pealt ära koristama, lauda koristama ~ kraamima, сбросить с плеч õlgadelt heitma, снять с работы töölt lahti laskma, вернуться с вокзала jaamast tagasi tulema, прийти с мороза külmast ~ külma käest tulema, снять с головы peast võtma (mütsi), сдать с рубля rublast tagasi andma, с дерева puu otsast, puust, puult, вертеться с боку на бок küljelt küljele keerama, vähkrema, прыгать с кочки на кочку mättalt mättale hüppama, сняться с якоря ankrut hiivama;
lähtekoha v suuna märkimisel -lt, -st, pealt, otsast, poolt, liitsõna; с крыльца это видно trepilt ~ trepi pealt on seda ~ see näha, see paistab trepilt ära, стрелять с горы mäelt ~ mäe pealt ~ mäe otsast tulistama, ветер с моря meretuul, tuul merelt, шум с улицы tänavakära, вход со двора sissepääs ~ sissekäik on õuest, окружить со всех сторон (igast küljest) ümber piirama, идти со стороны леса metsa poolt tulema;
pärinemiskoha märkimisel -lt, -st, liitsõna; письмо с родины kiri kodumaalt, человек с улицы mees ~ inimene tänavalt, (juhuslik) võõras, цветы с юга lilled lõunast, lõunast toodud lilled, рабочий с завода tehasetööline, tööline tehasest, девушки с текстильной фабрики tekstiilivabriku tüdrukud, tüdrukud tekstiilivabrikust, хлеборобы с Украины Ukraina põldurid;
loovutaja v arvestusüksuse märkimisel -lt, -st, käest, pealt, liitsõna; собрать налоги с населения elanikelt maksu koguma, с каждого по рублю igaühelt (üks) rubla, с него взяли три рубля temalt ~ tema käest võeti kolm rubla, получить деньги с заказчика tellija käest raha saama, пошлина с товара toll ~ tollimaks kauba pealt ~ kaubalt, kauba toll ~ tollimaks, kaubatoll, цена с тонны tonni hind, tonnihind, урожай с гектара hektarisaak, saak hektarilt, проценты с капитала kapitali protsendid, protsendid kapitalilt, сколько с меня? mis ma võlgnen?, kui palju mul on maksta?, kui palju mul tuleb?;
lähtealuse märkimisel -st, liitsõna; копия с картины maali koopia, koopia maalist, maalikoopia, перевод с русского языка tõlge vene keelest, писать портрет с кого kellest ~ kelle portreed maalima, keda maalima, рисовать с натуры natuurist ~ modelli järgi joonistama;
aja, ajapiiri v ajalise eelnevuse märkimisel -st, alates, peale, saadik, vastu; с детства lapsepõlvest alates ~ peale, lapsest saadik, с осени sügisest peale ~ alates, начиная с понедельника esmaspäevast peale ~ alates ~ saadik, с пяти часов kella viiest peale ~ saadik, с того времени sellest ajast saadik ~ peale, он занят с утра ta on hommikust saadik hõivatud ~ kinni, с Пушкина Puškinist alates ~ peale, Puškini ajast, с утра до вечера hommikust õhtuni, с мая по сентябрь maist septembrini, с рождения до смерти sünnist surmani, hällist hauani, ночь с субботы на воскресенье öö vastu pühapäeva, со дня на день можно было ждать оттепели iga päev oli sula oodata, он должен прийти с минуты на минуту ta peab ~ peaks iga minut ~ hetk tulema;
põhjuse märkimisel -st, pärast, tõttu; с досады meelepahast, с горя murest, mure pärast ~ tõttu, со злости vihast, viha pärast ~ tõttu, устать с дороги reisist väsinud olema, умереть с голоду nälga surema, с чего бы это mispärast ~ miks siis, mis hea pärast siis;
toimimisviisi v tegevuslaadi märkimisel -st, -lt, -ga; кормить с ложки lusikaga ~ lusikast söötma, пить с блюдечка alustassilt jooma, стрелять с колена põlvelt laskma ~ tulistama, с ходу käigu pealt, с размаха hooga, вступить в бой с марша käigult ~ rännakult lahingusse astuma ~ minema, торговать с рук käest müüma, käsimüüki tegema;
suhte v tunnuse märkimisel -st jt.; красен с лица näost punane, лысый с затылка kukla tagant kiilas, он суров с виду ta näib ~ paistab karm olevat, ta on pealtnäha karm;
muud laadi väljendites -l, -ga, -st; с разрешения отца isa loal ~ loaga, с согласия автора autori nõusolekul, влюбиться с первого взгляда esimesest pilgust armuma, опьянеть с двух рюмок kahest pitsist vinti jääma, убить с первого выстрела esimese lasuga tapma; II с вин. п. . umbkaudsuse v ligiläheduse märkimisel umbes, ligi, ligikaudu, umbkaudu, peaaegu; с год umbes üks aasta, с десяток umbes ~ ligi kümme, kümmekond, отдохнуть с полчаса umbes pool tundi puhkama, отъехать с километр ligikaudu kilomeeter maad eemale sõitma, он прожил у меня с неделю ta elas minu juures ligi nädala ~ ligi nädal aega, ростом с меня umbes ~ peaaegu minu pikkune ~ minu kasvu, величиной с дом majasuurune, шириной с просёлочную дорогу külateelaiune;
piisavuse märkimisel -lt, käest; с тебя и этого достаточно sinult piisab ka sellest, sinu käest on sellestki küllalt, хватит с вас teilt ~ teie käest aitab ~ piisab; III с твор. п. . kaasnevuse märkimisel -ga, koos, ühes, seltsis; я с тобой mina ja sina, mina sinuga, мы с ним mina ja tema, повидать отца с матерью isa-ema nägema, он пришёл с другом ta tuli sõbraga, с кем вы там были kellega koos te seal olite, шёл дождь со снегом sadas lörtsi ~ lumesegust vihma, сосиски с капустой viinerid kapsaga;
lisa v täienduse märkimisel -ga, koos, ühes; уплатить долг с процентами võlga koos ~ ühes protsentidega (ära) maksma ~ tasuma, выговор с предупреждением noomitus koos hoiatusega, два с половиной километра kaks ja pool kilomeetrit, семь километров с гаком kõnek. (tublisti) üle seitsme kilomeetri, seitse kilomeetrit millegagi, часа три с гаком kõnek. (tublisti) üle kolme tunni;
tegevuse, seose, suhte v juhtumiga hõlmatud objekti märkimisel -ga, -st, liitsõna; вырвать с корнем juurtega välja kiskuma, укрыться с головой одеялом tekki üle pea tõmbama, peadpidi teki alla pugema, сесть с ногами на диван jaluli ~ jalgupidi diivanile ronima, спорить с учителем õpetajaga vaidlema, торговаться с продавцом müüjaga ~ kaupmehega tingima, соревноваться с соседним заводом naabertehasega võistlema, авария с самолётом lennuõnnetus, õnnetus lennukiga, с работой обстоит хорошо tööga on asjad korras, tööasjad on korras, у него плохо с сердцем tal on süda haige ~ südamega halvad lood, справиться с работой tööga toime tulema, бороться с засухой põuaga ~ põua vastu võitlema, быть осторожным с огнём tulega ettevaatlik olema, поспешить с выводами järelduste tegemisega kiirustama, ennatlikult ~ kiirustamisi järeldama, познакомить с девушкой neiuga tuttavaks tegema ~ tutvustama, поссорить с другом sõbraga tülli ajama, разойтись с мужем mehest ~ mehega lahku minema, связаться с Москвой по телефону Moskvaga telefoni teel ühendust ~ telefoniühendust võtma ~ saama, согласиться с выводами järeldustega nõustuma ~ nõus olema, сравнить с оригиналом originaaliga võrdlema, с подлинным верно ärakiri õige, originaalile ~ algkirjale vastav;
tunnuse, omaduse v omamise märkimisel -ga; девочка с косичками patsidega tüdruk, человек с бородой habemega mees, кошка с котятами poegadega kass, она девушка с характером ta on iseloomuga tüdruk, sel tüdrukul on iseloomu, задача с двумя неизвестными kahe tundmatuga ülesanne, нос с горбинкой kühmus ~ kongus nina, человек с талантом andekas mees, со званием майора majori auastmes, у него чёрная с проседью борода ta mustas habemes on halli, tal on hallisegune must habe, он остался с тремя рублями tal jäi kolm rubla taskusse;
liigi v laadi märkimisel -ga, liitsõna; мешок с мукой jahukott, kott jahuga, бутылка с молоком piimapudel, pudel piimaga, пирог с мясом lihapirukas, бутерброд с сыром juustuvõileib, письмо с жалобой kaebekiri, заявление с просьбой об увольнении lahkumisavaldus, шаг с поворотом pöördsamm, пакеты с подарками kingituspakid;
toimimisviisi märkimisel -lt, -sti, -ga; есть с жадностью ahnelt ~ ahnesti sööma, одеваться со вкусом maitsekalt riietuma, читать с выражением ilmekalt lugema, ударить с силой jõuga lööma, ждать с нетерпением kannatamatult ~ maldamatult ~ kannatamatusega ootama, найти с трудом suure vaevaga ~ suurivaevu leidma, слушать с улыбкой naeratades ~ naerusui kuulama, идти с песнями lauluga ~ lauldes minema, обняться с плачем nuttes teineteist ~ üksteist embama;
vahendi märkimisel -ga, abil, varal, kaudu; послать с курьером kulleriga saatma, уехать с ранним поездом varase rongiga ära sõitma, рассматривать с лупой luubiga vaatlema, мыть с мылом seebiga pesema;
naabruse v ligiduse märkimisel kõrval, kõrvuti, kõrvu, tasa, ühetasa; комната смежная с кухней köögi kõrval asuv tuba, tuba köögi kõrval, сидеть рядом с сестрой õe kõrval ~ õega kõrvuti istuma, в уровень с землёй maaga ~ maapinnaga tasa ~ ühetasa, maapinna joonel ~ tasandil;
aja märkimisel -ga, ajal, jooksul, kestel, vältel; с годами вкусы меняются aastatega ~ aastate jooksul maitse muutub, поумнеть с возрастом vanemaks saades targemaks minema, встать с зарёй koiduga ~ koidu ajal tõusma;
muud laadi väljendites; проснуться с головной болью peavaluga ärkama, с болью в сердце südamevaluga, сделать с намерением meelega ~ tahtlikult ~ sihilikult ~ nimme ~ vihutsi tegema, ездить с визитами visiite tehes ringi sõitma, я позвал вас с тем, чтобы... kutsusin teid selleks, et...
остаться с глазу на глаз с кем nelja silma alla jääma kellega; переминаться с ноги на ногу (jalalt jalale) tammuma; валить с ног jalust maha rabama ~ niitma; сойти с ума aru ~ mõistust kaotama, hulluks minema; продать с молотка oksjonil maha müüma; покатиться со смеху kõnek. naerust kõveras olema; беситься с жиру kõnek. heast elust hukka minema ~ hukas olema, hea elu peal lolliks minema, ei sünni sööma ega mahu magama; с иголочки nõelasilmast tulnud, uhiuus, tuliuus, tuttuus; с головы до ног, с ног до головы pealaest jalatallani; с рук на руки käest kätte; с глаз долой (1) silma alt ära, (2) kao mu silmist; как с гуся вода kõnek. кому nagu hane selga vesi kellele; ни с того ни с сего asja ees, teist taga, heast-paremast, niisama heast peast; мальчик с пальчик pöialpoiss, päkapikk; уйти с головой во что millesse (üle pea) sukelduma; остаться с носом kõnek. pika ninaga jääma; столкнуться нос с носом kõnek. ninapidi kokku jooksma; бог с ним jumal temaga; и дело с концом kõnek. ja asi sellega, ja asi ants ~ vask ~ tahe
сапа 51 С ж. неод. sõj. sapp (sapööri)kaevik, kaitsekraav;
тихой сапой kõnek. vargsi, salamahti, tasahilju(kesi), nagu varas öösel, nii et keegi ei näe ega kuule
свет I 1 С м. неод. (без мн. ч.) valgus, valge, valu, tuli; säri; дневной свет päevavalgus, päevavalge, лунный свет kuuvalgus, kuuvalge, яркий свет ere valgus, рассеянный свет hajuvalgus, искусственный свет tehisvalgus, источник света valgusallikas, преломление света füüs. valguse murdumine, сила света füüs. valgustugevus (valgusallikal), fot. valgusjõud (optilise süsteemi omadus), скорость света füüs. valguse kiirus, valguskiirus, посмотреть на свет что mida vastu valgust ~ vastu valget vaatama, на свету kõnek. valguse käes, при свете огня tulevalgel, до свету enne koitu, чуть свет ao hakul, aovalgel, varavalges, зажечь свет tuld süütama ~ põlema panema, погасить свет valgust ~ tuld kustutama, ближний свет aut. lähituli, lähituled, дальний свет aut. kaugtuli, kaugtuled, свет правды ülek. tõevalgus, в свете чего ülek. mille valguses ~ seisukohalt;
ни свет ни заря enne kukke ja koitu; проливать ~ пролить ~ бросить свет на что liter. millele valgust heitma; только света ~ свету в окошке у кого kõnek. kelle ainus valguskiir ~ silmarõõm ~ päik(e)sekiir (olema); представлять ~ представить в мрачном свете что mida süngetes ~ mustades värvides näitama; представить ~ представлять в дурном ~ в ложном свете кого-что keda-mida halvustavalt ~ valesti ~ võltsilt ~ halvas valguses näitama; не видеть света (1) ööl ega päeval pole vahet, (2) eluisu võtab ära, nii et eluisu otsas
свет II 1 С м. неод. (без мн. ч.)
maailm, universum; части света maailmajaod, страны света ilmakaared, путешествие вокруг света ümbermaailmareis, Новый свет Uus Maailm (Ameerika), конец света (1) maailma ots ~ äär ~ lõpp, (2) maailma lõpp (hukk), на всём свете terves ilmas, путешествовать по свету maailmas ringi rändama;
inimesed, ilmarahvas, ilm; это всему свету известно see on kõigile ~ kogu ilmale ~ ilmarahvale teada;
van. (kõrgem) seltskond, suurilm, suurmaailm; большой свет suur(maa)ilm, высший свет kõrgem seltskond, koorekiht, положение в свете seltskondlik positsioon, выезжать в свет seltskonda minema, бывать в свете seltskonnas liikuma;
белый свет maailm, maa ja ilm, maad ja ilmad; на белом свете laias ilmas; выходить ~ выйти в свет trükist ilmuma, trükivalgust nägema; выпускать ~ выпустить в свет что mida välja andma ~ publitseerima, trükis avaldama, üllitama; браниться ~ ругаться на чём свет стоит kõnek. maa põhja (manama), nii et maa must (põhjama); отправлять ~ отправить на тот свет кого kõnek. keda teise ilma saatma; отправляться ~ отправиться на тот свет teise ilma minema; оставить ~ покинуть свет siitilmast ~ siitmaailmast ~ elavate kirjast lahkuma; кого нет на свете keda pole enam siinilmas olemas, kes on juba manalamees; на краю света kõnek. maailma lõpus ~ otsas; на край света maailma otsa ~ lõppu; ни за что на свете mitte mingi hinna eest; свет не клином сошёлся на ком-чём kõnek. egas see (sina, tema jne.) ole ainuke (koht, tegija vm.), ega veel kelle v mille pärast maailm hukas ole ~ hukka lähe; свет не без добрых людей ega head inimesed (veel) ilmast otsas ~ kadunud ole; сживать ~ сжить со света ~ со свету кого kõnek. kellelt eluisu (ära) võtma, keda hauda ajama, keda surmani ära vaevama, kellel hinge seest välja võtma; преставление света van. maailmalõpp, viimnepäev; появляться ~ появиться на свет ilmale tulema, ilma sündima; произвести на свет кого keda ilmale tooma; увидеть свет (1) ilmale tulema, ilmavalgust nägema, (2) trükivalgust nägema, trükist ilmuma, (3) kergemalt hingata saama, elust rõõmu tunda saama, valust ~ murest lahti saama; на свет божий не глядел бы kõnek. eluisu on otsas; выходец с того света kummitus, kodukäija, hauast tõusnu
сё М с. kõnek. väljendeis то да сё, и то и сё see ja teine; ни то ни сё ei seda ega teist, ei see ega teine; ни с того ни с сего asja ees, teist taga, heast peast, heast-paremast; о том, о сём ühest ja teisest
серединный 126 П
kesk-, keskmine, keskel asuv; серединная дверь keskuks, серединное окно keskmine aken;
kõnek. ülek. vahelmine, kahevaheline, kompromiss-, ei ei ega jaa; серединное решение poolik lahendus, серединное мнение ei poolt ega vastu arvamus
сесть 353 Г сов. несов. садиться
во что, за что, на что, куда, с инф. istuma (ka ülek.); сесть в автобус bussi astuma ~ sisenema, bussi peale minema, сесть за стол lauda ~ laua taha istuma, сесть у окна akna juurde istuma, сесть к окну akna alla istuma, сесть за работу tööd käsile võtma, сесть за чтение end lugema sättima, сесть за рояль klaveri taha istuma, сесть пообедать lõunalauda istuma, сесть отдохнуть istuma, et puhata, puhkama istuma, сесть на мель (1) madalikule ~ karile jooksma, (2) ülek. karile jooksma, kuivale jääma, сесть на корточки kükitama, сесть на яйца hauduma hakkama ~ minema, сесть за карты kaarte mängima ~ kaardilauda istuma, сесть в засаду varitsema ~ varitsusse asuma, сесть в тюрьму kõnek. vangi sattuma, сесть на три года madalk. kolmeks aastaks kinni ~ istuma minema, сесть на диету dieeti pidama hakkama, на глаз сел ячмень odraiva on silma tulnud;
laskuma, maanduma; maha langema; птицы сели на дерево linnud laskusid puule, туман сел udu langes maha;
loojuma; солнце село päike läks looja ~ loojus;
(без 1 и 2 л.) vajuma; фундамент сел vundament on vajunud;
kokku minema ~ tõmbuma; материя села riie läks kokku;
alanema, vähenema, vähemaks jääma;
сесть ~ садиться на шею кому kõnek. kelle kaela peale tulema; сесть ~ садиться на голову кому kõnek. kellel üle pea kasvama; сесть ~ садиться верхом на кого kõnek. kelle kukile istuma; сесть ~ садиться в лужу ~ калошу ~ галошу kõnek. kimpu ~ jänni jääma, naeruväärsesse ~ rumalasse olukorda sattuma ~ jääma; сесть за решётку kõnek. trellide taha minema; сесть на скамью подсудимых süüpinki ~ kohtu alla sattuma, kohtupinki istuma; сесть ~ садиться на своего ( любимого ) конька kõnek. jutusoonele saama, (lemmikteemal) jutuhoogu ~ oma sõiduvette sattuma; ни стать, ни сесть не умеет kõnek. ei oska istuda ega astuda
символ 1 С м. неод. чего sümbol, tähis, märk; võrdkuju; химические символы keemiasümbolid, символы физических величин füüsikaliste suuruste tähised, специальный символ info erimärk (pole number ega täht), графический символ info tärk, graafiline märk, символ присвоения info omistusmärk, опознавание символов info märgituvastus, голубь -- символ мира tuvi on rahu sümbol
сказать 198 Г сов.
что, кому, без доп. ütlema; сказать по секрету saladuskatte all ütlema, сказать со зла vihaga ~ südametäiega ütlema, легко сказать kerge ~ lihtne ütelda, нельзя сказать ei saa(ks) ütelda, трудно сказать, что из этого получится raske (ette) ütelda, mis sellest välja tuleb, чтобы не сказать больше et mitte rohkem ütelda, можно сказать, что это так võib ütelda, et see on nii, этого не скажешь seda nüüd (küll) ei ütleks;
скажем 1 л. мн. ч. буд. вр. в функции вводн. сл. näiteks, ütleme; поезжай, скажем, завтра sõida näiteks homme;
скажи(те) повел. накл. kõnek. ole lahke, no mis sa ütled, ütle siis; скажи, какой молодец vaat kui tubli;
скажешь, скажете 2 л. ед. и мн. ч. буд. вр. kõnek. küll (nüüd alles) ütles, kah mul;
ничего не скажешь kõnek. pole midagi ütelda, ei saa paha sõna ütelda; скажи на милость kõnek. ütle nüüd ometi(gi); скажи пожалуйста ole lahke, mis sa ütled; нечего сказать kõnek. pole midagi ütelda, ega midagi (heakskiidu, nõusoleku v. pahameele väljendamiseks); сказать своё слово oma sõna ütlema; словом сказать ühesõnaga; с позволения сказать teie lahkel loal; сказать в глаза suu sisse ütlema; сказать на ухо kõrva sosistama, kõrva sisse ütlema; так сказать nii-öelda, nii-ütelda; к примеру сказать näiteks; по правде ~ правду сказать tõtt öelda, ausalt öeldes; шутка сказать kõnek. ega see nali ~ naljaasi ole, kas see naljaasi on; сказать в один голос kooris ~ ühel häälel ~ nagu ühest suust ütlema
сказка 72 С ж. неод.
muinasjutt (ka ülek.), ennemuistne jutt; русские народные сказки vene (rahva) muinasjutud, волшебные сказки imemuinasjutud, сказки о животных loomamuinasjutud, сказка о рыбаке и рыбке muinasjutt kalast ja kalamehest, как в сказке nagu muinasjutus, сказки рассказывать muinasjutte rääkima (ka ülek.);
aj. hingekiri; ревизская сказка hingekiri, revisjonikiri;
сказка про белого бычка kõnek. (ikka) üks ja sama ~ vana laul; ни в сказке сказать, ни пером описать ~ написать ei sõnas seletada ega kirjas kirjutada; бабьи сказки kõnek. vananaiste jutt
склад II 1 (род. п. ед. ч. склада и складу) С м. неод. (без мн. ч.)
laad, viis; душевный склад hingelaad, склад жизни elulaad, склад мыслей mõttelaad, склад ума meelelaad, люди такого склада seda laadi ~ seesugused inimesed;
kehaehitus, kehalaad, välislaad, haabitus; лошадь хорошего склада hea kehaehitusega hobune, склад лица näokuju;
kõnek. kord, ladusus, kooskõla; в рассказе нет складу jutus pole ladusust, в этом мало складу selles pole kooskõla;
ни складу ни ладу в чём kõnek. ei tegu ega nägu, ei tulu ega tolku
скорее
сравн. ст. П скорый, Н скоро;
Н ennem(ini), pigem(ini), parem; скорее умрём, чем сдадимся ennem ~ pigem ~ parem sureme, kui alla anname, скорее похож на мать, чем на отца ta on pigem ema kui isa moodi, скорее всего он сегодня не придёт tõenäoliselt ta täna ei tule, ega ta täna tule
слово С с. неод.
sõna (ka ülek.), lekseem, vokaabel; ласковое слово hell ~ lahke ~ sõbralik sõna, ругательное слово sõimusõna, иностранное слово võõrsõna, заголовочное слово ~ заглавное слово märksõna (sõnastikus), ключевое слово võtmesõna, отдельное слово üksiksõna, lekseem, знаменательное слово lgv. täissõna, täistähenduslik sõna, служебное слово lgv. abisõna, вводное слово lgv. kiilsõna, крылатое слово lgv. lendsõna, порядковое слово bibl. järjestussõna, удвоенное слово info topeltsõna, слово данных info andmesõna, порядок слов sõnajärg, sõnade järjekord, игра слов ülek. sõnamäng, kalambuur, подбирать слова sõnu otsima, слов не нахожу для чего ma ei leia sõnu, mul pole sõnu, глотать слова sõnu (alla) neelama, pudinal rääkima, pudistama, последнее слово техники tehnika viimane sõna, новое слово в медицине arstiteaduse uus saavutus, в полном ~ прямом смысле слова sõna otseses mõttes, к слову сказать вводн. сл. muide, muuseas, к слову пришлось kõnek. tuli jutuks;
(без мн. ч.) sõna, kõne; культура слова kõnekultuur, дар слова (1) sõnaseadeoskus, sõnaosavus, sõnameisterlikkus, (2) kõnevõime, родное слово emakeel, оружие писателя -- слово kirjaniku relv on sõna;
jutt, rääkimine, sõna(d); внушительное слово veenev jutt, веское слово kaalukas sõna, громкие слова suured ~ kõlavad sõnad, kõlisev jutt, пустые слова tühjad sõnad, sõnakõlksud, оскорбительные слова solvavad sõnad, solvav jutt, слова утешения lohutussõnad, lohutav jutt, по словам кого kelle sõnade ~ ütlemise järgi, в двух словах paari sõnaga, lühidalt, в немногих ~ коротких словах põgusalt, mõne sõnaga, другими словами teiste sõnadega, одним словом ühesõnaga, на словах (1) suusõnal, (2) sõnadega, jutuga, об этом слова нет selle kohta pole midagi ~ sõnagi öeldud, слов нет, пишет хорошо pole midagi ütelda, ta kirjutab hästi, слов нет, как она хороша ei leia sõnu, kui ilus ta on, спасибо на добром слове aitäh hea sõna eest, не находить слов благодарности ei jõua ära tänada, поминать добрым словом hea sõnaga meenutama, понять друг друга без слов teineteist sõnadeta mõistma, подбирать слова sõnu otsima, пересказать своими словами oma sõnadega ümber jutustama, отделаться несколькими словами paari lausega õigeks ~ hakkama saama, перейти от слова к делу sõnadelt tegudele minema, слова не расходятся с делом teod ei lähe sõnadest lahku, словами тут ничего не сделаешь (palja) jutuga ei tee siin midagi, не с кем слова сказать pole kellega sõnakestki vahetada ~ rääkida, не даёт мне слова сказать ei lase mul sõnagi ~ sõnakestki ütelda;
(без мн. ч.) (au)sõna, lubadus; честное слово ausõna, сдержать своё слово oma sõna pidama, человек слова sõnapidaja, он крепок на слово ta on sõnakindel, ta on kange oma sõna pidama, дать слово (1) (esinemiseks) sõna andma, (2) ülek. sõna ~ lubadust andma, связать себя словом end lubadusega siduma, взять слово с кого kellelt ausõna ~ lubadust võtma, верить на слово sõna ~ lubadust uskuma, ausõna peale usaldama, положиться на слово кого kelle lubadusele lootma;
(без мн. ч.) sõna, sõnavõtt, kõne; вступительное слово avasõna, заключительное слово lõppsõna, последнее слово подсудимого kahtlusaluse viimane sõna, свобода слова sõnavabadus, приветственное слово tervituskõne, надгробное слово lahkumissõnad, järelehüüe, просить слово на собрании koosolekul sõna paluma, предоставить слово для доклада ettekandeks sõna andma, лишить кого слова kellelt sõnaõigust ära võtma;
(без мн. ч.) van. lugu, pajatus, jutustus; «Слово о полку Игореве» «Lugu Igori sõjaretkest»;
слова мн. ч. tekst, (laulu)sõnad; романс на слова Лермонтова romanss Lermontovi sõnadele;
крепкое слово vänge ~ krõbe sõna, sõimusõna; слово за слово sõna sõna järel, sõnahaaval, vähehaaval, üks ütleb sõna, teine ütleb sõna jne.; бросать слова на ветер sõnu (tuulde) loopima ~ pilduma, suure suuga rääkima; бросаться словами tühje sõnu tegema; играть словами (1) teravmeelsusi pilduma, sõnadega mängima, (2) sõnu tegema ~ kõlksutama; ловить ~ поймать на слове кого (1) kellel sõnasabast kinni haarama, keda sõnast püüdma, (2) kelle sõnade kallal norima, kelle sõnade külge hakkama; не лезть ~ полезть за словом в карман kõnek. kes ei ole suu peale kukkunud, kellel on vastus varnast võtta, ega sõnadest puudu tule; без дальних слов kõnek. ilma pikema jututa; сказать своё слово oma sõna ütlema; слова застряли в горле у кого kellel jäid sõnad kurku kinni, kellel surid sõnad suus ~ huulil; слово в слово sõna-sõnalt; держаться на чистом слове kõnek. ausõna peal püsima; слово -- серебро, молчание -- золото vanas. rääkimine hõbe, vaikimine kuld; не проронить ни слова mitte sõnakestki poetama; ни слова не добьёшься ei saa sõnagi suust ~ kätte; быть хозяином своего слова oma sõna peremees olema
слух 18 С м. неод.
(без мн. ч.) kuulmine; музыкальный слух muusikaline kuulmine, muusikakõrv, острый слух terav ~ erk kuulmine, тонкий слух peen kõrv, peen ~ terav ~ erk kuulmine, органы слуха kuulmiselundid, kuulmisorganid, kuulmed, петь по слуху ~ на слух kuulmise ~ kõrva järgi laulma, дойти до слуха кого kelle kõrvu jõudma ~ ulatuma, приём на слух raad. kuuldevastuvõtt;
kuuldus, kuulujutt, kõmu, kumu, kõlakas (kõnek.); ложный слух valekuuldus, valejutt, valeteade, верить слухам kuulujutte ~ kuuldusi uskuma, пустить слух kuulujuttu lahti ~ lendu laskma, распространять слухи kuulujutte ~ kõmu levitama, знать по слухам что mida kuulduste ~ kuulu järgi teadma, пошли слухи levis kuuldus, läks lahti kõmu, о нём долго не было слуха temast ei olnud kaua midagi kuulda, temalt ei olnud kaua mingeid teateid, про него идёт слух, что... tema kohta käib jutt ~ temast räägitakse, et...;
обращаться ~ обратиться в слух kikikõrvu ~ kikkis kõrvadega kuulama, tähelepanu ise ~ üksainus suur tähelepanu olema; ни слуху ни духу о ком-чём kõnek. kellest-millest ei ole ~ ei olnud ~ pole kuulda ei kippu ega kõppu
случайно Н
juhuslikult, juhtumisi, sattumisi, juhuti; случайно встретиться juhuslikult ~ juhtumisi kohtuma, kokku juhtuma, не случайно mitte ~ ega asjatult ~ juhuslikult;
в функции вводн. сл. kõnek. juhuslikult, juhtumisi; у тебя, случайно, нет этой книги ega sul juhuslikult pole seda raamatut
слыхом Н madalk. väljendis слыхом не слыхать о ком-чём, про что (1) eluilmaski pole kuulnud, pole õrna aimugi, (2) pole kippu ega kõppu
сморгнуть 336b Г сов. kõnek. väljendis глазом не сморгнуть silmagi pilgutamata, соврёт и глазом не сморгнёт luiskab ega tee teist nägugi
смыслить 269b (повел. накл. смысли) Г несов. в чём kõnek. mõistma, aru saama, taipama, mõikama, aduma; он не смыслит в музыке tal pole muusikast aimugi;
ни уха ни рыла не смыслить в чём vulg. mitte pooli pudrunõusidki teadma, mitte ööst ega päevast teadma, kellel pole (mitte) õrna aimugi; ни бельмеса не смыслить в чём madalk. mitte mõhkugi ~ tuhkagi taipama, mitte tuhkagi teadma
совесть 90 С ж. неод. (без мн. ч.) südametunnistus, süüme, sisetunne; чистая совесть puhas südametunnistus, свобода совести südametunnistuse vabadus, угрызения совести süümepiinad, со спокойной совестью rahuliku südamega, süümepiinu ~ südametunnistusepiinu tundmata, для успокоения совести südame rahustuseks, по совести говоря ~ сказать kõnek. tõtt öelda, ausalt öeldes ~ öelda, это на его совести see jäi tema südametunnistuse peale ~ südametunnistusele, see on tema südametunnistusel, работать на совесть südamega ~ kohusetundlikult tööd tegema, совести хватило у кого kõnek. kellel jätkus häbematust, поступить по совести ausalt toimima, совесть заговорила в ком kelle südametunnistus ärkas ~ tõstis häält, совесть грызёт кого kõnek. südametunnistus piinab ~ vaevab keda, ни стыда ни совести kõnek. pole häbi raasugi, pole au ega häbi;
пора ~ надо и совесть знать tuleb osata piiri pidada; без зазрения совести piinlikkust tundmata, vähimagi autundeta; не за страх, а за совесть kupjaks ainult oma südametunnistus, oma südametunnistuse järgi; потерять совесть autunnet kaotama ~ minetama; идти против совести südametunnistusega pahuksisse minema, südametunnistuse vastu toimima
сойтись 374 Г сов. несов. сходиться
kokku saama; сойтись на полдороге poolel teel kokku saama ~ kohtuma;
kokku kogunema ~ tulema; сошлись друзья sõbrad tulid kokku, сошлось много гостей oli tulnud palju külalisi ~ võõraid;
kokku ~ ühte langema ~ minema (ka ülek.), ühtima; ühte meelt olema; цифры сошлись arvud läksid ~ langesid kokku, показания свидетелей сошлись tunnistajate ütlused langesid kokku, наши мнения сошлись meie arvamused langesid ~ läksid ühte, сойтись во взглядах ühel arvamusel ~ ühisel seisukohal olema, они сошлись во вкусах neil oli üks ~ sama maitse, они не сошлись характерами nende iseloomud ei sobinud, сойтись на ринге poksiringis kokku minema;
с кем sõbrunema, sõbraks saama; они сошлись в школьные годы nad said sõpradeks koolipäevil;
с кем kõnek. kokku elama hakkama;
в чём kokku leppima, kokkulepet saama, kokkuleppele jõudma; сойтись в цене hinnas kokkuleppele ~ jutule saama;
kinni ~ kokku andma; пояс не сошёлся vöö ei andnud kinni ~ kokku;
свет не клином сошёлся на ком-чём kõnek. ega maailm veel kelle-mille pärast hukas ole, kelle-mille pärast ei lähe veel maailm hukka, egas see (sina, tema jne.) ole ainuke (koht, tegija vm.), kelle-mille pärast ei kustu veel päike
сон 7 С м. неод. uni; unenägu; тяжёлый сон raske uni, глубокий сон sügav uni, лёгкий сон unekirme, kerge ~ põgus uni, uneviirastus, летаргический сон letargiline uni, varjusurm, непробудный сон ränkraske ~ rampraske uni, surmauni, дневной сон (1) päevauni, päevane uni, (2) päevane uneaeg, клонит ко сну uni tikub peale, спать сладким сном magusasti magama, спать крепким сном kõvasti magama, он потерял сон ta ei saa magada, ta ei maga enam, tal pole und, tal läks uni ära, и во сне не снилось pole aimugi, pole uneski näinud, провести ночь без сна unetut ööd veetma ~ mööda saatma, погрузиться в сон sügavasse unne vajuma, sügavalt ~ nagu kott magama jääma, пробудиться ото сна virguma, unest ärkama, сквозь сон läbi une, видеть сон und nägema, видеть во сне unes nägema, приятного сна head und;
ходить ~ жить как во сне nagu kuutõbine ringi käima, nagu unes ringi liikuma; сна (нет) ни в одном глазу kõnek. pole uneraasugi, uni ei tule ega tule; не знать ~ не ведать ни сном ни духом чего kõnek. mitte ööd ega päeva ~ mitte mõhkugi teadma millest, pole õrna aimugi millest, kes pole kuulnudki millest; вечный сон viimne ~ igavene uni; почить вечным сном luulek. igavesele unele suikuma; заснуть ~ спать мёртвым сном nagu surmaund ~ nagu surnu magama, nagu surmaunne vajuma; спать ~ заснуть сном праведника õndsa ~ õiglase und magama ~ unne vajuma; сон в руку unenägu läks täide
стать I 223 Г сов. несов. становиться
seisma jääma; стать в дверях uksele ~ ukse ette seisma jääma, стать у окна akna alla seisma jääma, стать в очередь järjekorda seisma ~ võtma ~ asuma, стать в позу poosi ~ asendit võtma, poosi ~ asendisse jääma, негде стать pole kohta, kus seista, стать на колени põlvitama, põlvili laskuma ~ langema (ka ülek.);
asuma; стать на пост vahipostile asuma, стать на вахту vahti ~ vahikorda asuma, стать за прилавок leti taha asuma, стать лагерем laagrisse jääma, стать на ночёвку ööbima ~ öömajale jääma, стать во главе etteotsa asuma, стать на мель madalikule jooksma ~ sõitma ~ minema ~ ajama, стать на якорь ankrusse heitma, ankurduma, стать на стоянку parkima, стать в строй (1) rivvi astuma ~ võtma, (2) astuda rivvi (käsklus), шкаф станет здесь kapi paneme siia, kapp tuleb (panna) siia, стать у власти võimule astuma ~ asuma, он стал на лыжи ta sai suusatamise kätte, ta hakkas suusatama, стать на сторону кого kelle poole asuma, keda pooldama, стать на работу tööle asuma, стать на путь совершенствования end täiendama asuma ~ hakkama;
(püsti) tõusma; стать на ноги püsti tõusma, jalule tõusma (ka ülek.), ülek. jalgu alla saama, стать на цыпочки kikivarvule ~ kikivarbaile tõusma, стать на четвереньки käpuli ~ käpukile ~ neljakäpakile laskma;
за кого-что ülek. välja astuma, seisma kelle-mille eest; стать на защиту угнетённых rõhutute kaitseks välja astuma, стать за правду tõe eest seisma ~ väljas olema;
(без несов.) tõusma, kerkima (ka ülek.); на небе стала луна kuu on tõusnud, над болотом стал туман soo kohale tõusis ~ kerkis udu, стал вопрос kerkis küsimus;
(без несов.) seisma jääma; лошади стали hobused jäid seisma, часы стали kell jäi seisma ~ on seisma jäänud;
(без несов.) kõnek. kinni külmuma; река стала jõgi on kinni ~ jääs ~ külmunud;
(без несов.) с кем-чем kõnek. saama, juhtuma; что с ним стало после болезни mis temast pärast põdemist ~ haigust on saanud, стать жертвой несчастного случая õnnetuse ohvriks langema;
кем-чем saama; стать взрослым täiskasvanuks saama, täisikka jõudma, он стал писателем temast on kirjanik saanud, стать законом seaduseks saama ~ muutuma;
кого-чего с отриц. olemast lakkama, kaduma; когда меня не станет kui mind enam ei ole, сил не стало jõud on otsas ~ kadunud, денег не стало raha sai ~ lõppes otsa, не стало чего mis kadus (müügilt, majast);
(без несов.) с инф. hakkama; мне стало плохо mul hakkas halb, стать не по себе ebamugav ~ kõhe hakkama, я не стану читать ma ei hakka lugema, он стал вспоминать ta hakkas meenutama, что ты станешь делать mida sa tegema ~ peale hakkad, стало светать hakkas koitma, он стал работать ta hakkas tööle, он не стал даже слушать ta ei hakanud kuulamagi ~ ei võtnud kuuldagi;
кем-чем, каким muutuma, minema; город стал ещё красивее linn on veel kaunimaks muutunud, он стал нервным ~ нервный ta on närviliseks läinud, мне стало грустно mu meel läks kurvaks, mul hakkas kurb, стало светло on valgeks läinud, она стала похожа на мать ta on ema nägu läinud;
end nimekirja ~ arvele võtma; стать на учёт end arvele võtma, стать на очередь end järjekorda panema;
(без несов.) кому-чему, во что kõnek. maksma minema; это станет дорого see läheb kalliks ~ ilusat raha maksma, поездка стала в сто рублей sõit läks sada rubla maksma;
pidama jääma; за чем дело стало mille taha asi pidama ~ toppama jäi, за мной дело не станет minu taha asi pidama ei jää, за малым дело стало asi jäi tühja taha ~ pärast toppama;
станет 3 л. буд. вр. с кого kõnek. kellelt võib kõike oodata; с тебя этого станет sinust ~ sinult võib seda oodata;
во что бы то ни стало maksku mis maksab, ilmtingimata, iga hinna eest; стало быть kõnek. tähendab, järelikult, seega; ни стать ни сесть kõnek. ei saa istuda ega astuda; не уметь ни стать ни сесть kõnek. mitte istuda ega astuda oskama; стать v становиться на своё место paika minema, oma kohta leidma, (korraga) selgeks ~ klaariks saama; стать в копеечку ~ в копейку кому kõnek. kellele kena kopika maksma minema; стать горой за кого-что kelle-mille eest nagu müür seisma; стать грудью за кого-что rinnaga kaitsma keda-mida; стать ~ становиться на пути ~ на дороге кого, у кого, стать ~ становиться поперёк пути ~ дороги кому risti tee peal ees olema, kellele teele ette jääma; стать как вкопанный kõnek. seisma nagu naelutatud ~ nagu post ~ nagu soolasammas; стать ~ становиться в тупик segadusse ~ kitsikusse sattuma, kimpu ~ kimbatusse jääma; стать ~ становиться поперёк горла кому kõnek. kõrini ~ villand saama kellel, kellele väljakannatamatuks muutuma
стыд 2 С м. неод. (без мн. ч.) häbi; чувство стыда häbi, ложный стыд valehäbi, ни стыда ни совести kõnek. pole häbiraasugi, pole au ega häbi, стыд и срам häbi-häbi, испытывать стыд häbi tundma, häbenema, к стыду своему oma häbiks;
сгореть от ~ со стыда häbi pärast maa alla vajuma
счёт С м. неод.
1 (без мн. ч.) arvulugemine, arvude lugemine; arvutamine, arvutus, rehkendamine, rehkendus (van.); arvestus, loendamine, loendus; счёт до ста sajani lugemine ~ loendamine, обучение счёту и письму arvutama ja kirjutama õpetamine, устный счёт peastarvutamine, peastarvutus, второй по счёту järjekorras ~ loendamisel teine, счёта ~ счёту нет, без счёта ~ счёту kõnek. lugematu hulk, lugematul hulgal, arutult palju, вести счёт arvestust pidama, сбиться со счёту loendamisega sassi minema, по первому счёту number ühe ajal (harjutuse sooritamisel);
1 sport seis, tulemus, skoor; счёт матча 2:3 matši seis on 2:3, ничейный счёт viik, viigiseis, открыть счёт skoori avama, сравнять счёт seisu viigistama ~ võrdsustama;
4 (предл. п. ед. ч. о счёте, на счету) arve, konto (raamatupidamis- ja pangaarve); товарный счёт kaubaarve, заключительный счёт lõpparve, счёт за газ gaasiarve, счёт в банке, банковский счёт pangakonto, pangaarve, лицевой счёт isikukonto, nimeline konto, текущий счёт jooksev konto, расчётный счёт arvelduskonto, балансовый счёт bilansikonto, счёт кассы kassakonto, в счёт чего mille arvel(t), за счёт кого-чего kelle-mille (1) kulul, (2) tõttu, tulemusel, ровный счёт ümmargune arve, круглым счётом ümmarguselt, umbes, ligikaudu, предъявить счёт arvet esitama (ka ülek.), оплатить счёт arvet maksma, уплатить по счёту arve järgi maksma ~ tasuma, каждая копейка на счету iga kopikas on arvel, жить за чужой счёт teis(t)e kulul elama;
1 (обычно мн. ч.) arve(d), arveteklaarimine, arveteõiendamine, arveteõiendus; личные счёты isiklikud arved, у меня с ним свои счёты mul on temaga omad arved;
сводить ~ свести счёты с кем kellega arveid õiendama ~ klaarima; не в счёт arvesse mitte tulema ~ minema; в два счёта kõnek. jalamaid, silmapilk, otsekohe, üks-kaks-kolm, kähku ja kärmesti; не знать счёта кому-чему kellel on mida jalaga segada ~ tohutult ~ arvutult ~ väga palju, kellel-millel ei ole ~ ei olnud aru ega otsa, keda-mida on nagu muda; относить ~ отнести за счёт кого-чего mida kelle-mille arvele panema, kontosse kandma ~ kirjutama; принимать ~ принять на свой счёт что mida enda arvele panema ~ kirjutama, enda kontosse kandma; ставить ~ поставить в счёт что кому kõnek. mida kellele süüks panema; терять ~ потерять счёт кому-чему kellest-millest ülevaadet kaotama, keda-mida on lugematu hulk; сбросить ~ сбрасывать со счёта ~ счетов кого kõnek. arvest välja jätma, keda arvelt maha kandma; быть на хорошем ~ плохом счету heas ~ halvas kirjas olema; в конечном ~ в последнем счёте lõppkokkuvõttes; покончить счёты с кем-чем kellega-millega lõpparvet tegema; ровным счётом ничего mitte kui midagi, mitte kõige vähematki; деньги счёт любят kõnekäänd raha nõuab täpsust
сюда Н siia; иди сюда tule siia, туда и сюда siia ja sinna, то туда, то сюда sinna ja tänna, kord siia, kord sinna, гоняют туда и сюда jooksutavad edasi-tagasi ~ sinna-tänna;
ни туда ни сюда ei (saa) edasi ega tagasi, mitte paigastki
так-то Н kõnek. nii, nõnda; так-то ты меня слушаешь nii sa mind siis kuuladki, не так-то просто найти квартиру ega korterit polegi nii lihtne leida, это не так-то дорого see polegi nii ~ nõnda kallis, так-то было дело asi oli nõnda, дело обстоит так-то и так-то nii on lood, lugu on nii ja nii
тепло II Н soojalt (ka ülek.); on soe (ka ülek.); одеться тепло soojalt riietuma ~ end riidesse panema, тепло встретить soojalt ~ sõbralikult vastu võtma, на дворе сегодня тепло täna on väljas ~ õues soe, на душе стало тепло süda läks soojaks, südamesse tuli soe tunne, мне тепло mul on soe;
ни тепло, ни холодно кому от чего kõnek. kellel pole ei sooja ega külma millest
то I союз
korduse, kinnituse, vastanduse, loetluse, selgituse vm. märkimisel kord...kord, pea...pea, küll... küll, ei...ega jt.; то один, то другой kord üks, kord teine, то тут, то там kord siin, kord seal, pea siin, pea seal, küll siin, küll seal, она то плакала, то смеялась ta kord nuttis, kord naeris, не то снег, не то дождь идёт see pole ei lumi ega vihm, mis sajab, не то спишь, не то бодрствуешь ei maga ega ole ärkvel, я спал три часа, да и то сидя magasin kolm tundi ja sedagi istudes, не то, чтобы я не хотел, а не мог mitte just seda, et ma ei oleks tahtnud, vaid ma ei saanud, у него хорошая квартира, не то что у нас tal on hea korter, hoopis ~ sootuks teine asi kui meil, а то как же kuidas siis muidu, не то või muidu, aga muidu, то есть союз see tähendab, see on, teiste sõnadega, то есть частица kõnek. (1) kuidas nii, (2) lihtsalt, otse, päriselt;
tingimuse, alternatiivi, käsu v soovi märkimisel (kui)...siis, (kas)...või siis; если поздно, то не ходи, kui on hilja, ära siis mine, если он знает, то пусть скажет, kui ta teab, siis eks öelgu ~ ütelgu, когда я вернулся, то он уже был дома kui tagasi tulin, oli ta juba kodus, посиди дома, а не то сходи в кино ole kodus või siis mine käi kinos;
то и дело ~ знай kõnek. aina, aiva, üha, ühtelugu, ühtevalu, ühtesoodu, muudkui, järjest, järjepanu; то ли дело kõnek. hoopis teine asi ~ lugu ~ tubakas
толкнуть 336a (без страд. прич. прош. вр.) Г сов. и однокр. к толкать
кого-что korraks lööma ~ tõukama, müksama, tonksama, tonkama;
(без несов.) madalk. (maha) müüma, ärima;
ни в зуб толкнуть madalk. tume kui tökatipudel, pururumal, püstirumal, täisjuhmakas, kes ei tea millest a-d ega b-d
тот 152 М м. (та, то, те) see, too; teine; тот дом see maja, в тот год sel ~ tol aastal, в тот раз tol korral, tookord, на том берегу teisel kaldal, vastaskaldal, по ту сторону дороги teisel pool ~ teispool teed, tee vastaspoolel, на той неделе eelmisel ~ möödunud nädalal, до того времени, до тех пор seni, seniajani, senimaani, siiamaani, с того времени, с тех пор sellest ~ tollest ajast peale ~ alates, тем временем samal ajal, vahepeal, тот самый seesama, одно и то же üks ja seesama, ükssama, то был мой друг see oli minu sõber, те шепчутся, те смеются ühed sosistavad, teised naeravad, спрошу у того, кто знает küsin selle käest, kes teab, и тот и другой nii see kui teine, mõlemad, ни тот ни другой ei see ega teine, mitte kumbki, это всё не то (kõik) see pole see, два дня тому назад kahe päeva eest, kaks päeva tagasi, тем ~ тем самым дело и кончилось sellega ~ sedaviisi lugu lõppeski, до того я устал kõnek. olen nii väsinud, кому не до того kellel pole milleks aega ~ mahti, и без того niigi, isegi, selletagi, не без того ju jah, küllap jah, küllap ikka, ju vist, благодаря тому что seetõttu ~ tänu sellele et, для того чтобы selleks et, в то время как sel ~ samal ajal kui, sellal kui, kuna, kuni, ввиду ~ в силу того, что seetõttu et, sellepärast et, до тех пор, пока niikaua kuni, seni ~ senikaua ~ seniajani ~ senimaani kuni, sestsaadik, siiasaadik, enne kui, из-за того что sellepärast et, seetõttu et, несмотря на то, что sellest hoolimata et, sellele vaatamata et, с тем чтобы selleks et, вместо того, чтобы selle asemel et, по мере того, как sel määral kui, sedamööda kui(das), вместе с тем (1) ühtlasi, (2) siiski, перед тем, как enne seda kui, между тем, как sel ~ samal ajal kui, ühtlasi, тем не менее siiski, ikkagi, ometi(gi), kummatigi, sellegipärast, sellest hoolimata, sellele vaatamata, и тому подобное ja muu sellesarnane, ja muud sellesarnast, ja nii edasi;
во что бы то ни стало maksku mis maksab, iga hinna eest, ilmtingimata; ни то ни сё kõnek. ei see ega teine, ei üks ega teine, ei seda ega teist; как бы то ни было olgu kuidas on, olgu sellega kuidas tahes ~ on, igal juhul, mis ka (iganes) ei oleks; да и то сказать kõnek. mis siin salata, tõepoolest, tõele au andes; не та музыка, не тот коленкор madalk. hoopis teine tubakas ~ lugu ~ asi, iseasi; если уж на то пошло kõnek. kui juba, siis juba, kui jutt juba selle peale on läinud
тпру межд. tpruu, ptruu;
ни тпру ни ну madalk. ei edasi ega tagasi, ei liigu paigastki
туда Н sinna; пойти туда sinna minema, билет туда и обратно edasi-tagasi pilet, то туда, то сюда kord siia, kord sinna, edasi-tagasi, siia-sinna, sinna-tänna, сам молокосос, а туда же учить kõnek. endal alles kõrvatagused märjad, aga juba kipub ~ tükib õpetama;
ни туда, ни сюда kõnek. ei edasi ega tagasi, mitte paigastki (liikuma, nihkuma); туда и дорога kõnek. (1) кому see on kellele (täitsa) paras, (2) чему head teed tal minna, ja polegi tast kahju, ja mis tast taga nutta
увидеться 230 Г сов. с кем (üksteist, teineteist) nägema ~ kohtama, (üksteisega, teineteisega) kokku saama ~ kohtuma, (üksteist, teineteist) näha saama; увидимся не скоро ega me niipea (ei) kohtu; vrd. видеться
удерж 28 С м. неод. kõnek. väljendeis без удержу meeletult, pidurdamatult, tagasihoidmatult; плакать без удержу nagu arutu ~ meelest ära nutma; нет удержу кому-чему, на кого-чего ei ole mingit pidamist, ei saa kuidagi pidama, millele ei tulegi lõppu; расшалятся дети, и удержу нет на них kui lapsed hullama hakkavad, siis sellele ei tulegi lõppu, пьёт и удержу не знает joob ega pea piiri ~ ega saa pidama ~ ega tunne mõõtu
уж III частица
rõhutab juurdekuuluvat sõna juba, küll, ikka, ju, vast, ometi; уж если делать, то делать хорошо kui juba teha, siis teha hästi, уж сколько раз я тебе говорил kui mitu korda juba olen sulle seda rääkinud, чего уж там стесняться mida seal siis ikka häbeneda, уж и хитёр он küll ta on ikka kaval, где уж мне kus siis mina, это не так уж плохо see polegi ju nii halb ~ halvasti, вот уж неправда see ei ole küll õige ~ tõsi, see pole küll tõsi, уж очень он глуп ta on ikka rumal küll, вот уж нет seda nüüd küll mitte ~ ei ole ~ ei tule, уж очень много дел on vast palju asjatoimetusi, уж не плачете ли? ega te ometi ei nuta?;
folkl. alustussõnana ja siis, ja kus (küll)
уйти 374 Г сов. несов. уходить I
куда, откуда ära minema, lahkuma (ka ülek.); уйти на работу tööle minema, уйти в море merele minema, уйти на охоту jahile minema, уйти на фронт rindele minema, уйти на отдых (vanadus)puhkusele minema, уйти в отпуск puhkusele minema, уйти в отставку erru minema, уйти на пенсию pensionile minema, уйти со сцены (1) lavalt lahkuma, (2) ülek. näitelavalt ~ areenilt lahkuma, уйти от дел asjaajamisest eemale jääma ~ tõmbuma, уйти с работы kõnek. töölt lahkuma, end töölt lahti võtma, уйти от семьи perekonna juurest ära minema, perekonda maha jätma, уйти вперёд ette minema ~ jõudma (ka ülek.), свая ушла в землю vai läks maasse, поезд давно ушёл rong on ammu (ära) läinud, гости ушли поздно külalised lahkusid hilja, не сам ушёл, а его ушли kõnek. nalj. ta ei läinud ise, vaid ta lasti lahti ~ sunniti minema, он ушёл в расцвете сил ta lahkus ~ suri õitsvas ~ kõige paremas eas, все вещи ушли в чемодан kõnek. kõik asjad läksid ~ mahtusid kohvrisse;
от кого-чего põgenema, pakku minema; pääsema; millest hoiduma, kõrvale hoidma ~ põiklema ~ hiilima ~ kalduma ~ minema; уйти от погони tagaajajate käest pääsema, уйти от дождя vihma eest varju(le) ~ vihmavarju minema, уйти от опасности hädaohust pääsema, уйти от ответа vastusest kõrvale hiilima ~ põiklema, уйти от наказания karistusest kõrvale hoidma ~ pääsema, уйти от темы teemast kõrvale kalduma, от меня он не уйдёт minu käest ta ei pääse, от судьбы не уйдёшь saatuse eest ei pääse ~ pole pääsu, уйти в подполье ülek. põranda alla minema;
ülek. mööduma, mööda minema ~ veerema, kaduma; молодость ушла noorus on möödas ~ läbi ~ käest kadunud, с тех пор ушло много времени sellest on palju aega möödunud ~ mööda läinud ~ möödas, это не уйдёт sellega on veel aega, ega see eest ära jookse;
на что (ära) kuluma, minema; на беседу ушло два часа jutuajamiseks kulus kaks tundi, на покупки ушло много денег ostudeks ~ ostude peale ~ sisseostude tegemiseks kulus ~ läks palju raha, на это уйдёт полдня selleks kulub ~ läheb pool päeva, на платье уйдёт три метра ткани kleidi jaoks kulub ~ läheb kolm meetrit riiet;
во что ülek. süvenema, süüvima, sukelduma; уйти в науку teadusesse süvenema, уйти в воспоминания mälestustesse süvenema ~ süüvima;
во что, куда vajuma, minema (ka ülek.); уйти под воду vee alla vajuma ~ minema, уйти ко дну ~ на дно põhja vajuma ~ minema, вода ушла в землю vesi läks maa sisse, солнце ушло за лес päike läks ~ vajus metsa taha, голова ушла в плечи pea kadus õlgade vahele;
kõnek. üle keema ~ minema ~ ajama; молоко ушло piim kees üle;
kõnek. ette käima ~ minema (kella kohta); будильник ушёл на двадцать минут вперёд äratuskell on kakskümmend minutit ees ~ ette käinud;
во что kõnek. mida kasvatama hakkama, millesse minema; уйти в ствол putke kasvama ~ minema, картофель ушёл в ботву kartul kasvatab ainult pealseid;
уйти ~ уходить в кусты kõnek. põõsasse pugema, alt ära hüppama; уйти ~ уходить в лучший (вечный, другой) мир sellest ~ siit ilmast lahkuma, teise ilma minema; уйти ~ уходить в (самого) себя enesesse kapselduma ~ tõmbuma; уйти ~ уходить из жизни elavate kirjast lahkuma; уйти ~ уходить между пальцами ~ сквозь пальцы kõnek. käest ~ läbi peo ~ sõrmede vahelt pudenema ~ kaduma; уйти от самого себя iseenda eest põgenema ~ pakku minema; уйти ~ уходить с головой во что kõnek. üle pea millesse süvenema ~ sukelduma; почва уходит ~ ушла из-под ног у кого kellel (maa)pind kaob ~ kadus jalge alt ~ on jalge alt kadunud; душа ушла ~ уходит в пятки у кого kõnek. kelle süda vajub ~ vajus ~ kukub ~ kukkus saapasäärde; далеко не уйдёшь на чём, без кого-чего, с кем-чем kõnek. kellega-millega, kelleta-milleta kaugele ei jõua; уйти ~ уходить из рук чьих kelle käte vahelt välja libisema, kelle küüsist pääsema
умираться 169 Г несов. (безл.) с отриц. kõnek. surema; не умирается surm ei tule ega tule, не умиралось surm ei tahtnud tulla
упереться 243 Г сов. несов. упираться
чем, во что, обо что kõnek. kuhu ~ mille vastu toetuma, naalduma, nõjatuma, najatuma; упереться спиной в стену seljaga vastu seina toetuma ~ najatuma, упереться о палку kepile toetuma, упереться рукой в бок (1) kätt puusa panema, (2) vastu küljekonte nügima, упереться ногами в землю jalgu vastu maad ~ maha toetama;
во что kõnek. vastu mida jõudma, ees püsti olema, risti ees olema, millega lõppema; улица упёрлась в ворота tänav lõppes väravaga, я шёл, шёл и упёрся в забор läksin, läksin, järsku oli aed risti ees;
на чём ülek. madalk. vastu punnima ~ ajama ~ panema, sõrgu vastu ajama, tõrkuma, oma jonni ajama; он упёрся и никуда не поехал ta punnis vastu ega sõitnud kuhugi, он упёрся на своём ta ajas oma jonni;
чем, в кого-что ülek. kõnek. pilku kuhu puurima, üksisilmi ~ ainiti vahtima, jõllitama;
(без несов.) madalk. minema vajutama ~ litsuma ~ panema, vehkat tegema;
упереться ~ упираться как бык ~ баран madalk. (nagu sõnn) sõrgu vastu ajama, sarvi vastu ajama
успеется 229b Г сов. (безл.) kõnek. aega on, küll jõuab (veel), sellega pole kiiret; посидим, ещё успеется istume veel, aega on ~ ega kiiret ole
усы 3 С мн. ч. неод. (ед. ч. ус м.)
vuntsid, vurrud, mokahabe; отрастить ~ отпустить усы endale vuntse ~ mokahabet kasvatama, улыбаться в ус habemesse naerma, усы выдры saarma vurrud;
tundlad, katsesarved;
bot. köitraod, väänlad, väädid, väädikud; võsundid; обрывать усы клубники maasikavõsundeid ära näpistama;
(обычно ед. ч.) tehn. nina (näit. poldil); kisk, kisa; haru; усы гафеля mer. kahvliharu, склейка на ус kaldne liimliide;
и усом не ведёт, и в ус (себе) не дует kõnek. ei tee kuulmagi, ei kõssagi, ei tee väljagi; сами с усами kõnek. meil enestelgi aru peas, ega meiegi ole eile sündinud ~ siia ilma tulnud; мотать ~ намотать себе на ус что kõnek. mida endale kõrva taha panema ~ kirjutama
утаить 283 Г сов. несов. утаивать что
от кого-чего varjama, peitma, salajas hoidma; утаить правду tõde varjama, утаить свои чувства oma tundeid varjama ~ peitma ~ maha salgama, от него ничего не утаишь tema eest ei saa midagi salajas hoida ~ varjata;
salaja omastama; утаить чужие вещи salaja võõraid asju omastama;
шила в мешке не утаишь vanas. kaua naaskel kotis seisab, ega terav nõel kotis seisa
ухо 104 (мн. ч. им. п., вин. п. уши, род. п. ушей, дат. п. ушам, твор. п. ушами, предл. п. об ушах) С с. неод.
kõrv (kuulmiselund; sang, käepide; ka ülek.); наружное ухо anat. väliskõrv, внутреннее ухо anat. sisekõrv, среднее ухо anat. keskkõrv, больное ухо haige kõrv, оттопыренные уши peast eemalehoidvad kõrvad, глух на одно ухо ühest kõrvast kurt, чуткое ухо у кого kellel on terav kõrv ~ terane kuulmine, охотничье ухо jahimehe kõrv (terav kuulmine), в ушах шумит kõrvus kohiseb, в ушах стоит что mis kumiseb (kogu aeg) kõrvus, в ушах звенит у кого kelle kõrvus kumiseb, kelle kõrvad kumisevad ~ huugavad ~ ajavad pilli, уши заложило у кого kelle kõrvad on lukus, kellel on kõrvad lukus, он отморозил уши külm võttis tal ~ ta külmetas kõrvad ära, приложить ~ приставить ухо к чему kõrva mille vastu panema ~ suruma, улыбаться до ушей suu kõrvuni naerma, почесать за ухом kõrvatagust kratsima ~ sügama, таскать за уши кого kõnek. keda kõrvust sakutama ~ sikutama ~ kiskuma, дать в ухо ~ по уху кому kõnek. kellele vastu kõrvu andma, над самым ухом otse kõrva ääres, за уши не оттащишь кого keda ei saa väevõimugagi millest eemale, уши котла pajasangad, pajakõrvad, уши колокола (kiriku)kella sangad, морское ухо zool. merikõrv (meretigu Haliotis);
уши мн. ч. mütsikõrvad, kõrva(k)lapid; шапка с ушами kõrvikmüts, läkiläki, опустить уши mütsikõrvu alla laskma;
(nõela)silm; ухо иголки nõelasilm;
крепок на ухо kõva ~ vaese ~ vaevase ~ nõrga kuulmisega, kelle kõrv on tönts; уши вянут у кого kõnek. kellel kõrvad löövad pilli ~ jooksevad virtsavett; режет ухо ~ уши mis lõikab kõrvu; держать ухо востро kõnek. kõrvu teritama ~ kikitama ~ kikkis hoidma, valvas olema; навострить ~ насторожить уши kõnek. kõrvu teritama ~ kikitama ~ kikkis hoidma, valvas olema; нарвать ~ натрепать уши кому kõnek. kellel kõrvu kuumaks kütma ~ tuliseks tegema, keda kõrvust kiskuma ~ sakutama, kellel kõrvu pihku võtma; прожужжать ~ прогудеть ~ пpотрубить ~ прокричать (все) уши кому kõnek. (ühesama) jutuga ära tüütama, kellel kõrvad huugavad (ühest ja samast) jutust; слышать ~ услышать своими ~ собственными ушами oma kõrvaga kuulma; краснеть ~ покраснеть ~ вспыхнуть до ушей kõrvuni punastama; доходить ~ дойти до чьих ушей kelle kõrvu ulatuma ~ kostma ~ puutuma; за уши тянуть ~ тащить кого kõnek. halv keda kättpidi edasi talutama, tagant upitama; пропустить ~ пропускать мимо ушей kõrvust mööda laskma; в одно ухо входит, в другое выходит kõnek. ühest kõrvast (läks, läheb) sisse, teisest välja; краем ~ краешком уха ~ одним ухом слышать ~ услышать kõnek. ühe ~ poole kõrvaga kuulma; не видать кому кого-чего как своих ушей kõnek. keda-mida niisama vähe kui oma kõrvu nägema ~ näha saama, kellest-millest suud puhtaks pühkima; по уши влюбиться ~ влюбляться в кого kõnek. kõrvuni armuma kellesse; по уши в долгах kõnek. kõrvuni ~ üle pea võlgades; ни уха ни рыла не смыслить ~ не знать ~ не понимать в чём vulg. mitte tuhkagi ~ mitte mõhkugi ~ mitte pooli pudrunõusidki teadma, mitte ööst ega päevast teadma, kellel pole mitte õrna aimugi; и ухом не ведёт ~ не повёл kõnek. kes ei tee ~ ei teinud väljagi, ei liiguta ~ liigutanud oimugi; сказать ~ шептать ~ шепнуть на ухо kõrva sosistama ~ kõrva sisse ütlema; хлопать ушами kõnek. halv (1) ammulisui vahtima, (2) käed rüpes istuma; (и) у стен есть уши vanas. (ka) seintel on kõrvad; выше лба уши не растут vanas. lind ei või kõrgemale lennata, kui tiivad kannavad, üle oma varju ei hüppa; не верить ~ не поверить своим ~ собственным ушам kõnek. oma kõrvu mitte uskuma; развесить ~ развешивать уши kõnek. halv. (1) ammulisui kuulama, (2) käed rüpes istuma; медведь ~ слон на ухо наступил кому kõnek. kellele on karu ~ elevant kõrva peale astunud
ход С м. неод.
1, 3 (предл. п. ед. ч. на ходу) käik (ka ülek. в ходе), kulg (pikaajalisem käik) ; малый ход tasane käik, средний ход keskmine käik, полный ход täiskäik, свободный ход vabakäik, lõtk, холостой ход tühikäik, tühijooks, jõudekäik (arvutil), рабочий ход töökäik, задний ход tagasikäik, тактический ход taktikaline käik, потайной ход salakäik, ответный ход vastukäik (males, kabes; ka ülek.), контрольный ход kontrollkäik (kabes, males), ход пешкой etturikäik, ход конём ratsukäik (ka ülek.), ход доказательства tõestuskäik, ход вещей asjakäik, ход развития (1) arenemiskäik, arenemiskulg, (2) arenduskäik (males, kabes), ход вперёд edasikäik, ход поршня kolvikäik, ход событий sündmuste kulg ~ käik, ход болезни haiguse kulg, ход волны laine kulg, ход войны sõja kulg, ход часов kella käimine ~ käik, ход поезда rongi liikumine, ход рыбы kalade liikumine, kalaränne, ход тузом ässaga käimine, рискованный ход riskantne ~ ohtlik samm, дипломатический ход diplomaatiline samm, конькобежный ход uisusamm (suusatamises), дать ход делу asjale käiku andma, развивать полный ход täiskäiku andma, идти своим ходом omal jõul liikuma, ise edasi sõitma (sõiduki kohta), вскочить в трамвай на ходу liikuvale trammile hüppama, читать газету на ходу käies ~ käigu peal lehte lugema, машина работает на холостом ходу masin käib tühjalt, туда пять минут хода ~ ходу sinna on viie minuti tee, на полном ~ всём ходу täiskäigul, täies purjes, с ходу, с хода käigu pealt (ka ülek.), по ходу дела asjade käigus, в ходе чего mille käigus ~ ajal, по ходу часовой стрелки päripäeva, против хода часовой стрелки vastupäeva, ход под парусами purjetamine, seilamine;
1, 3 (предл. п. ед. ч. в ходе и ходу) läbikäik, läbipääs; главный ход peasissekäik, paraaduks, чёрный ход tagauks, tagatrepp, köögikäik, подземный ход maa-alune käik, allmaakäik, боковой ход külgpääs, квартира с отдельным ходом omaette ~ eraldi sissekäiguga korter;
1 (предл. п. на ходу) ( без мн. ч.) kulgmik, rattad; колёсный ход rattad, ratastik, rataskulgmik, гусеничный ход roomikud, roomikkulgmik, тележка на резиновом ходу kummiratastega käru, часы с анкерным ходом ankurkell, анкерный ход часового механизма kella(mehhanismi) ankruratas;
1, 3 käigutee; наклонный ход kaldtee, катальный ход ehit. kärutee, ход сообщения ühenduskraav (ka sõj.), смоляной ход bot. vaigukäik (okaspuupuidus), поперечный ход arhit. ristikäik, ristilööv (sammaskäik kloostri siseõue ümber);
1 (предл. п. на ходу) ( без мн. ч.) kõnek. käidav ~ elava liiklusega koht; на самом ходу kõige käidavamas ~ elavamas ~ rahvarohkemas kohas;
1 (без мн. ч.) kiirus; набирать ход kiirust võtma ~ lisama ~ suurendama, замедлить ход kiirust vähendama ~ maha võtma;
4 (мн. ч. хода, род. п. ходов, предл. п. ед. ч. в ~ на ходу) käiguulatus; käivik; маятниковый ход mas. pendelkäivik;
1 (мн. ч. ходы) muus. (siirde)käik; ход басов bassikäik, струнные ходы keelpillide käigud, аккордовые ходы akordikäigud;
быть в (большом) ходу kõnek. nõutav ~ minev ~ hea minekuga olema; дать ходу madalk. jalga laskma; знать все ходы и выходы kõnek. milles kodus olema, kõiki ees- ja tagauksi teadma; идти полным ходом täie hooga ~ täiskäiguga edasi minema; хода ~ ходу нет чем kõnek. mis ei liigu ~ ei lähe edasi ega tagasi ~ ei edene ~ tammub paigal; пустить в ход что mida käiku laskma ~ panema; пойти в ход käiku minema, tarvitusele ~ käibele tulema; черепашьим ходом kõnek. teosammul, kilpkonnatempoga
холодно
Н külmalt, jahedalt (ka ülek.), ükskõikselt; холодно взглянуть на кого kellele jahedat pilku heitma, холодно ответить jahedalt vastama, холодно проститься jahedalt hüvasti jätma;
предик. on külm; по ночам холодно öösiti on jahe ~ külm, ööd on jahedad ~ külmad, сегодня холодно täna on jahe ~ külm ilm, мне холодно в лёгком пальто mul on õhukese mantliga külm, детям холодно lastel on külm;
предик. ülek. on külm ja kõle; на душе холодно südamel on kõle;
ни жарко ни холодно, ни тепло ни холодно кому от чего kõnek. kellel pole sooja ega külma millest
царствовать 171b Г несов.
(tsaarina, keisrina, kuningana) valitsema, troonil olema;
kõnek. võimutsema, võimul olema; недолго тебе царствовать ega sa kauaks võimule jää, ega sa kaua ei saa oma võimu näidata;
ülek. valitsema, domineerima, tooni andma; в комнате царствовала тишина toas valitses vaikus
чай II вводн. сл. madalk.
küllap, ilmselt, vist(isti), nähtavasti; чай, встретимся ещё küllap kohtume veel;
ikkagi, ju; чай, мы с тобой не чужие me pole ju võõrad, ega’s me võõrad ole
часом Н kõnek.
mõnikord, vahel, aeg-ajalt;
в функции вводн. сл. muide, muuseas, juhtumisi, juhuslikult; ты, часом, не меня ищешь? ega sa juhuslikult ~ juhtumisi ~ äkki mind ei otsi?;
часом с квасом, порой с водой kõnekäänd peost suhu (elama)
чёрт 5 (мн. ч. им. п. черти, род. и вин. п. чертей, дат. п. чертям, твор. п. чертями, предл. п. о чертях) С м. од. kurat, saatan, kurivaim, vanapagan, vanatühi, vanakuri, põrguvürst, vanaõelus, vanakurat, vanasarvik, pärgel; работать как чёрт nagu hobune ~ nagu meeletu tööd tegema, какой ты, к чёрту, врач kõnek. mis pagana arst sa ka oled, не верить ни в бога, ни в чёрта mitte jumalat ega kuradit uskuma;
послать ко всем чертям ~ к чёрту kõnek. põrgusse ~ kuradile saatma; ни к чёрту не годится kõnek. ei kõlba kusagile ~ kuradilegi ~ kassi saba allagi; сам чёрт не поймёт ~ не разберёт kõnek. keegi kurat ei saa aru, vanakuratki ~ tontki ei saa otsa peale; у чёрта на куличках kõnek. karukolkas, pärapõrgus, põrgupõhjas, maailma otsas; чем чёрт не шутит kõnek. paljugi mis ~ ei või iialgi teada, mis võib juhtuda, tont teab, kuidas läheb; чёрт дёрнул кого kõnek. kes kurat käskis kellel mida teha; чёрт попутал кого kõnek. kiusatus tuli peale kellele; чёрта с два madalk. keda kuraditki ei..., võta näpust; бояться кого как чёрт ладана kõnek. kartma keda nagu vanakurat välku; ни богу свечка, ни чёрту кочерга kõnek. (kes) pole ei liha ega kala, (kellest) pole põrguharki ega taevavärki, kahvatu kuju (olema); всё пошло ~ полетело к чёрту kõnek. kõik lendas kuradile ~ vastu taevast ~ läks vett vedama; чёрт возьми ~ побери madalk. kurat võtku ~ võtaks, põrgu ~ kirevase päralt; ни черта нет madalk. tuhkagi pole; чёрт знает что madalk. kurat ~ tont teab mis; не так страшен чёрт, как его малюют vanas. kurat polegi nii hirmus, kui teda maalitakse, asi ei olegi nii hull, kui pealt paistab; в тихом омуте черти водятся vanas. vaga vesi, sügav põhi; кой ~ какой чёрт madalk. (1) mis ~ kes kurat, (2) mis pagan; на кой ~ какой чёрт madalk. mis pagana ~ kuradi pärast ~ jaoks; ни один чёрт kõnek. mitte keegi kurat ~ ükski tont; (сам) чёрт ногу ~ голову сломит kõnek. kõik on pilla-palla, vanakurigi murrab oma kaela; один чёрт madalk. üks kama kõik; тьфу (ты) чёрт madalk. sa tuline ~ sinine ~ sarviline saatan, ptüi, põrguline; до чёрта madalk. kuradimoodi, põrgumoodi, roppumoodi; чёрт носит кого где madalk. kus kurat keegi küll ringi kolab ~ on; одному чёрту известно kõnek. mida teab ainult vanakurat ise
число 100 С с. неод.
arv (ka mat.), number; абсолютное число absoluutarv, относительное число suhtarv, положительное число positiivne arv, отрицательное число negatiivne arv, приближённое число ligikaudne arv, массовое число massiarv, октановое число oktaaniarv (bensiinil), действительное ~ вещественное число reaalarv, двоичное число kahendarv, binaararv, мнимое число imaginaararv, нечётное число paaritu arv, чётное число paarisarv, несоизмеримые числа ühismõõduta arvud, простое число algarv, целое число täisarv, дробное число murdarv, число оборотов (1) pöörete arv, (2) pöörlemiskiirus, атомное число füüs., keem. aatomnumber, единственное число lgv. ainsus, singular, множественное число lgv. mitmus, pluural, двойственное число lgv. duaal, kaksus;
kuupäev; какое сегодня число? mitmes (kuupäev) täna on?, пятого числа viiendal (kuupäeval), в первых числах мая mai(kuu) esimestel päevadel;
hulk; большое число людей suur hulk inimesi, в большом числе suurel hulgal, без числа arvutu ~ määratu hulk, отряд числом в двадцать человек kahekümnemeheline ~ kahekümneline salk, относить кого к числу своих друзей keda oma sõprade hulka arvama, быть в числе присутствующих kohalolijate ~ kohalviibijate ~ kohalviibivate hulgas olema, malnitsema, в том числе sealhulgas;
числа нет ~ несть числа кому-чему arvutul hulgal, millel pole otsa ega äärt; по первое число попадёт ~ достанется кому kõnek. kes saab nii et kõliseb ~ laksub, kes saab nii, et ei mäleta, kui vana ta on; задним числом takkajärele, tagantjärele
чох 18 С м. неод. kõnek. väljendis кто не верит ни в сон ни в чох kes ei usu jumalat ega kuradit
что I 159 М
mis; kõnek. miski; что случилось? mis juhtus ~ on juhtunud ~ on lahti?, что вы говорите kas tõesti, ärge rääkige, mis te ~ mis asja te räägite, что толку в этом mis mõte sel on, mis sest kasu ~ tolku on, что пользы mis kasu sest on, что такое (1) mis juhtus, (2) mis see siis olgu, что делать ~ поделаешь pole (midagi) parata, mis seal siis ikka teha, что бы ни случилось mis ka ei juhtuks, что ты (1) mis sul on, mis sul hakkas, mis sa õige mõtled, (2) mis sa nüüd, mine (nüüd) ikka, mis asja, что за ерунда mis jama see on, что он за человек mis inimene ta on, что за прелесть (1) kui ilus, (2) mis ~ missugune tore asi, kui kena see on, что за погода küll on ~ kus on alles ilm, что дома? mis kodus uudist?, что новенького? kõnek. mis uudist?, mis kuulukse?, во что обойдётся поездка? mis sõit ~ reis maksma läheb?, что и говорить mis seal (üldse) rääkida, что надо? (1) mis ~ mida sa tahad (te tahate)?, mis ~ mida sul (teil) tarvis on?, (2) ülek. kõnek. nagu peab, nagu kord ja kohus, tipp-topp, ну и что ja mis siis, а что, если я опоздаю? aga mis (oleks) siis, kui ma hiljaks jään?, чуть что -- сразу сообщи kui midagi peaks juhtuma, teata kohe, что и требовалось доказать mida oligi tarvis tõestada, сделай вот что tee nõndaviisi ~ vaat mida, что ни делай, на него не угодишь mida ka ei teeks, miski pole talle meele järele, что за человек пришёл? kes seal tuli?, что, он уже вернулся? mis, kas ta on juba tagasi, mis, on ta siis juba tagasi?, наказать его, что ли kui õige karistaks teda, поешь чего маленько kõnek. sööksid ehk veidike, вот что nõndaviisi, vaat, mis, для чего milleks, misjaoks, что ни говори kõigest hoolimata, на что лучше palju parem(ini), чего там olgu pealegi, pole parata, не к чему pole mõtet, ei millekski, чего там только не было mida seal küll ei olnud, mis seal kõik oli, что за беда mis siis sellest, ega sellest pole lugu, pole häda ~ viga midagi;
в функции Н miks, milleks; что ты задумался? miks ~ mispärast sa mõttesse jäid?, что ты одна? miks sa üksi oled?, что плачешь? miks sa nutad?, к чему ты мне это говоришь? miks sa mulle seda räägid?, с чего бы он не согласился? miks ta ei peaks nõusse jääma?, на что мне эти деньги mis ma selle rahaga teen ~ peale hakkan, milleks mulle see raha, с чего ты взял? kust sa selle võtad ~ võtsid?, miks sa nii arvad?, что тут долго разговаривать mis siin nii pikalt rääkida, чем не автомобиль mispoolest ~ mille poolest see auto pole, чего там бояться mis seal karta, что бы тебе раньше прийти oleksid võinud siia varem tulla, только что just praegu, hetk tagasi, с чего бы это ei tea miks ~ millest see tuleb ~ millest see võib olla, чего ради mis hea pärast, что так? miks nii?, почти что peaaegu;
в функции частицы; вот именно что дурак just nimelt loll, вот ~ вон оно что ah vaat mis, ah selles on asi, vaat milles on asi, ещё что ~ чего mis sa veel ei taha;
ни за что ни про что kõnek. asja ees, teist taga; остаться ни при чём kõnek. tühjade kätega jääma; что душе угодно kõnek. mida hing ihkab ~ süda lustib; что (и) греха таить kõnek. mis seal ikka salata; что есть ~ было духу kõnek. kõigest jõust ~ väest, elu eest; что есть силы kõigest jõust ~ väest; что к чему kõnek. mis ja kuidas; кто ни при чём kõnek. kes ei puutu asjasse, kellel pole millega pistmist; во что бы то ни стало iga hinna eest, maksku mis maksab, kas või nui neljaks; не за что kõnek. pole tänu ~ kõne väärt; что почём madalk. mis on midagi väärt; как ни в чём не бывало nagu poleks midagi juhtunud ~ tema asigi ~ selle asja meeski; ни за что kõnek. mitte mingi hinna eest, mitte mingil juhul; что бы там ни было mis ka ei juhtuks, igal juhul, kõigest hoolimata, igatahes, mis ka iganes oleks; что ни на есть kõnek. (see) kõige...; что ни на есть лучший see on kõikse parem; ни во что не ставить кого-что kõnek. keda-mida mitte millekski pidama; ни с чем kõnek. tühjade kätega, tühjalt; чего доброго kõnek. hoidku jumal, hoidku et, vaata veel et; дело стало за кем-чем kõnek. kelle-mille taha asi seisma ~ pidama ~ toppama jäi
шить 325 Г несов.
что, чем, без доп. õmblema; шить пальто mantlit õmblema, шить на машинке (õmblus)masinaga õmblema, шить вручную käsitsi õmblema, шить на детей laste jaoks ~ lastele (seljariideid) õmblema, шить у портного rätsepal õmmelda laskma, шить в ателье ateljees õmmelda laskma;
что, чем tikkima, välja õmblema; шить шёлком siidiga tikkima, шить бисером pärlitega tikkima;
что, чем ühendama, liitma; шить плоты parvesid ühendama;
шито белыми нитками kõnek. traagelniidid näha, kõik paistab läbi; не лыком шит кто madalk. kes pole mehest madalam ~ eile ilma sündinud ~ sita pealt riisutud; ни шьёт ни порет ei noh ega jah; шито и крыто kõnek. kuskilt (otsast) ei saa kinni hakata, kõik on varjatud ~ maskeeritud ~ salastatud ~ saladuskatte all; vrd. сшить
шуба 51 С ж. неод. kasukas (kõnek. ka looma karvkatte kohta); овчинная шуба lambanahka ~ lambanahkne ~ lambanahast kasukas, каракулевая шуба karakullkasukas, крытая шуба (riidega) kaetud ~ pealisriidega kasukas, нагольная шуба pealisriideta kasukas, белая шуба овцы kõnek. lamba valge kasukas, медвежья шуба kõnek. karu kasukas;
шубы не сошьёшь, не шубу шить из чего kõnek. humor. millest söönuks ei saa, millest ei saa suhu ega silma, mida ei saa suhu pista ega selga panna, millest ei saa kuube selga; не к шубе рукав madalk. kui juurteta puu, tuulte-tormide tõugata
шутить 316b Г несов. чем, с кем nalja heitma ~ tegema, naljatama, naljatlema; над кем-чем aasima, narri(ta)ma, nokkima, nöökama, tögama; остроумно шутить vaimukalt ~ teravmeelselt nalja tegema, шутить с детьми lastega naljatama ~ naljatlema ~ nalja tegema, со здоровьем нельзя шутить tervisega ei tohi nalja teha, он любит шутить talle meeldib nalja teha, над тобой ведь шутят sinu üle heidetakse ju nalja, sind ju narritakse ~ tögatakse, ты что, шутишь? kõnek. nalja teed või?, ega sa seda tõsiselt ei mõtle?;
шутить с огнём tulega mängima; чем чёрт не шутит kõnek. mida kõike ei juhtu, mis kõik ei või juhtuda, kõik võib olla; шутки шутить (1) nalja tegema ~ heitma ~ viskama, naljatlema, (2) aasima, narri(ta)ma, nokkima, nöökama, tögama
шутка 72 С ж. неод.
nali; остроумная шутка vaimukas ~ teravmeelne nali, невинная шутка süütu nali, лёгкая шутка väike ~ leebe nali, глупая шутка rumal nali, грубая шутка jäme ~ labane nali, сказать в шутку ~ ради шутки naljaks ~ naljapärast ~ naljaviluks ütlema, отпускать ~ откалывать шутки kõnek. nalja heitma ~ viskama, мне не до шуток (1) mul on tõsi taga, olen naljast kaugel, (2) mul ei ole naljatuju, пятьдесят километров пройти -- не шутка viiskümmend kilomeetrit maha käia pole nali ~ naljaasi, не на шутку испугаться päris tõsiselt ~ tõemeeli kohkuma, без ~ кроме шуток ilma naljata, tõsiselt, tõepoolest, что за шутка mis nali see veel on, обратить что в шутку mida naljaks pöörama, отделаться шутками asja naljaks pöörates pääsema (näit. tõsisest jutuajamisest);
naljamäng, jant; шутка в одном действии naljamäng ~ jant ühes vaatuses;
шутка (ли) сказать kõnek. kas see naljaasi on, ega see nali ~ naljaasi ole; шутки в сторону ilma naljata, nali naljaks, päris tõemeeli; шутки плохи с кем-чем kellega-millega pole nalja, kes ei mõista nalja, kes on naljast kaugel; шутка шуткой, шутки шутками nali naljaks; сыграть шутку с кем kõnek. kellele vingerpussi mängima, hullu nalja ~ tükki tegema
шуточный 126 П nalja-; шуточное дело naljaasi, шуточный рассказ naljajutt, шуточная кличка naljanimi, шуточное ли это дело ega see pole nali ~ naljaasi
этак Н
kõnek. niiviisi, niimoodi, nõnda, sedamoodi, sedasi, sedaviisi; этак ничего не получится sedaviisi ei tule midagi välja;
в функции частицы nii (umbes); дня этак через два nii (umbes) kahe ~ paari päeva pärast;
(и) так и этак kõnek. (1) küll nii, küll teisiti, küll nii, küll naa, küll üht-, küll teistviisi, küll sedamoodi, küll teistmoodi, küll niimoodi ja naamoodi, (2) nii ja teisiti; ни так, ни этак ei seda- ega teistpidi, ei üht- ega teistviisi
я 160 М
mina, ma; это я see olen mina, как мне быть mis ~ mida ma pean tegema, kuidas ma pean talitama ~ toimima, меня это не интересует mind see ei huvita, это по мне see on mulle meeltmööda ~ meeldib mulle ~ on minu maitse, это не по мне see ei ole mulle meeltmööda ~ ei meeldi mulle ~ ei ole minu maitse ~ ei istu mulle, по мне она хороша minu meelest ~ arvates on ta kena, я думаю (1) ma mõtlen ~ arvan, (2) kõnek. muidugi mõista, arvata võib, loomulikult, seda võib arvata, для меня вы все равны minule ~ minu jaoks olete kõik võrdsed ;
М С нескл. с. од. mina; он моё второе я ta on minu teine mina, сохранить своё я omaenese mina säilitama, кроме собственного я ничем не интересуется ta ei tunne huvi millegi muu kui ainult omaenese mina vastu;
я не я и лошадь не моя kõnekäänd mina olin puu otsas, kui pauk käis, mina ei ole midagi kuulnud ega näinud; (я) не я буду, если не ... kõnek. kindel, mis kindel, mis kindel, see kindel, ma ei ole mina ise, kui ..., võin pea anda; я тебе (ему, вам, им) ~ тебя (его, вас, их) kõnek. küll ma sulle (talle, teile, neile) näitan ~ teen; без меня женили kõnekäänd mind müüdi minuta ~ seljataga maha, tehti seljataga ära
язык С м.
19 неод. keel (elund; suhtlusvahend; ka ülek.); собачий язык koera keel, заливной язык keel tarrendis, показать язык keelt näitama (ka ülek.), лизать языком keelega limpsima ~ lakkuma, язык пламени leek, tulekeel, огненные языки tulekeeled, языки копоти tahmatordid, tahmalondid, родной язык emakeel, национальный язык rahvuskeel, литературный язык kirjakeel, разговорный язык kõnekeel, государственный язык riigikeel, официальный язык (1) ametlik keel, (2) ametikeel, иностранный язык võõrkeel, естественный язык loomulik keel, искусственный язык tehiskeel, живой язык elav keel, мёртвый язык surnud keel, образный язык piltlik ~ kujundlik keel, воровской язык vargakeel, varaste erikeel, vargaargoo, язык художественной литературы (ilu)kirjanduskeel, язык газеты ajalehekeel, язык музыки muusika keel, язык жестов viipekeel, žestide keel, входной язык sisendkeel, выходной язык väljundkeel, целевой язык info tulemkeel, информационно-поисковый язык info infootsikeel, informatsiooni otsimise keel, индейские языки indiaani keeled, индоевропейские языки indoeuroopa keeled, древние языки muinaskeeled, классические языки klassikalised keeled, владеть многими языками paljusid keeli valdama ~ oskama, говорить на русском языке vene keelt ~ vene keeli ~ vene keeles rääkima, знать язык keelt oskama, ломать язык keelt purssima ~ väänama ~ murdma, обшаться на немецком языке saksa keeles suhtlema, перевести с греческого языка на эстонский язык kreeka keelest eestindama ~ eesti keelde tõlkima;
19 од. (teadete hankimiseks toodud) sõjavang, keel; захватить ~ взять языка keelt ~ kontrollvangi võtma;
19 неод. tila, kara, kõra (kellal); язык колокола kella tila ~ kara ~ kõra;
19 неод. (без мн. ч.) kõne, kõnevõime; лишиться языка kõnevõimet kaotama, больной лежит без языка и без движений haige ei räägi ega liiguta end;
ед. ч. 19, мн. ч. 19, 18 неод. van. rahvus, natsioon; rahvas; нашествие двунадесяти языков aj. Prantsuse Suure armee ~ kaheteistkümne rahva Venemaa-sõjakäik (Isamaasõjas 1812);
злые языки kurjad keeled; язык без костей у кого kõnek. ega keelel ole konti sees (lobisemise kohta), kelle suu käib vahetpidamata ~ käib nagu tatraveski ~ ei seisa kinni; язык хорошо подвешен у кого kõnek. kes pole suu peale kukkunud, kellel on head lõuad ~ hea suuvärk ~ hea lõuavärk, kelle(l) jutt jookseb hästi, kellel on suuvärk parajas paigas, kellel on keel omal kohal, kes on osav sõnu sõlmima; длинный язык kõnek. (1) suupruukimine, pikk keel, (2) у кого kes on latatara ~ lobasuu ~ vatraja ~ suure suuga; остёр на язык terava keelega; что на уме, то на языке kõnekäänd mis meelel, see keelel, süda keelel ~ keele peal; язык на плече у кого kõnek. kellel on keel vestil ~ vesti peal; давать ~ дать волю языку kõnek. keelele vaba voli andma, suud pruukima, sõnadele voli andma; держать язык за зубами ~ на привязи kõnek. keelt hammaste taga hoidma ~ pidama; болтать ~ трепать ~ чесать ~ молоть языком, чесать ~ мозолить язык kõnek. tühja lobisema, vatrama, laterdama, jahvatama; чесать языки ~ языками kõnek. keelt peksma, taga rääkima, lõugu lõksutama (madalk.); вертится на языке ~ на кончике языка kõnek. on keele peal; язык заплетается kõnek. keel läheb sõlme ~ on pehme; язык не поворачивается у кого kõnek. kelle keel ei paindu (ütlema); прикусить ~ закусить язык kõnek. huulde hammustama, äkki vait jääma; сорваться ~ срываться с языка kõnek. suust ~ keelelt lipsama; язык чешется у кого kõnek. kellel keel sügeleb, mis kibeleb ~ kipitab ~ sügeleb ~ kiheleb kelle keelel, mis kipitab kellel keele peal; связать ~ связывать язык кому kõnek. kellel suud lukku panema, mitte suudki lahti teha laskma; находить ~ найти общий язык с кем kellega ühist keelt leidma; говорить с кем на разных языках üksteist mitte mõistma, eri keelt kõnelema; суконный язык maavillane keel; эзопов ~ эзоповский язык liter. mõistukõne, läbi lillede ütlemine; говорить ~ сказать каким языком kõnek. selges mis keeles ütlema ~ rääkima; язык до Киева доведёт kõnekäänd küll keel viib Kiievisse, jala ei saa kuhugi, kes teed küsib, see pärale jõuab; (бежать) высунув язык kõnek. (jooksma) keel vesti peal; придерживать ~ придержать язык kõnek. oma keelt talitsema ~ taltsutama, mokka maas pidama; не сходить с языка у кого kõnek. kellel pidevalt suus ~ hammaste vahel olema; попасть ~ попадать ~ попасться ~ попадаться на язык кому, к кому kõnek. kelle hammaste vahele sattuma; развязывать ~ развязать язык кому kõnek. kelle keelepaelu lahti ~ valla päästma; язык развязался у кого kõnek. kelle keelepaelad läksid lahti; распускать ~ распустить язык kõnek. keelele liiga vaba voli andma, laialt suud pruukima; тянуть за язык кого kõnek. keda rääkima panema ~ sundima, rääkida käskima, kelle keelepaelu valla päästma, kelle keelekupjaks hakkama; язык проглотишь kõnek. mis viib keele alla, paneb suu vett jooksma; язык проглотить kõnek. suu (nagu) vett täis (võtma), tumm nagu kala (olema); типун кому на язык madalk. pipart kellele keele peale; укоротить язык кому madalk. kelle suud kinni panema, keelt taltsutama; укороти язык madalk. taltsuta oma keelt, pea pool suud kinni; язык сломаешь kõnek. kelle keel läheb sõlme; язык прилип к гортани ~ отнялся у кого kelle suu vajus lukku, kes jäi keeletuks; отсохни у меня язык kõnek. kuivagu mu keel; на языке быть у кого kõnek. (1) kellel keele peal olema, (2) kellel pidevalt suus ~ hammaste vahel olema; как корова языком слизала ~ слизнула кого-что kõnek. nagu ära pühitud

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur