[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
Leitud 314 artiklit, väljastan 200
за I предлог I с вин. п.
‣ kelle-mille taha, teisele poole mida, üle mille, millest välja; сесть за стол laua taha ~ lauda istuma, спрятаться за спину кого end kelle selja taha peitma, поехать за реку üle jõe ~ teisele poole jõge sõitma, ступить за порог üle läve astuma, поехать за город linnast välja sõitma, заткнуть за пояс (1) что vöö vahele pistma, (2) ülek. кого kellele silmi ~ kümmet silma ette andma, kellest üle olema;
‣ millise aja jooksul, kestel, vältel, -ga; за эти годы nende aastate jooksul, nende aastatega, за лето он вырос suvega on ta suureks kasvanud, за неделю много сделано nädalaga on palju tehtud;
‣ enne mida, millise aja eest, kui kaua tagasi; за несколько дней до отъезда mõni päev enne ärasõitu, площадь, за минуту кипевшая народом, теперь опустела väljak, mis hetke eest kihas rahvast, on ~ oli nüüd tühi;
‣ mille juurde ~ kallale; взяться за дело asja juurde asuma;
‣ mille pärast ~ tõttu; её любили за доброту teda armastati tema headuse pärast, беспокоиться за отца isa pärast muret tundma;
‣ kelle-mille eest; mille nimel; отдать жизнь за родину kodumaa eest elu andma, купить за три рубля kolme rubla eest ostma, благодарить за помощь abi eest tänama, отвечать за порядок korra eest vastutama, ручаться за друга sõbra eest vastutama, бороться за свои идеалы oma ideaalide nimel ~ eest võitlema;
‣ kelle-mille poolt; проголосовать за чью кандидатуру kelle poolt hääletama, кто за? kes on (selle) poolt?
‣ üle millise piiri; ему за пятьдесят (лет) ta on üle viiekümne (aasta vana), мороз за двадцать градусов külma on üle kahekümne kraadi, уже за полночь kesköö on juba läbi;
‣ kaugusel millest; за десять километров от города linnast kümne kilomeetri kaugusel, kümme kilomeetrit linnast (eemal), за три дома от нас meist kolm maja edasi;
‣ kelle-mille asemel, eest; я всё за тебя сделаю teen kõik sinu eest ära, работать за двоих kahe eest töötama;
‣ -ks (pidama, arvama, võtma); считать за честь auasjaks pidama, принять за правило reegliks võtma, я приняла его за своего знакомого ma pidasin teda oma tuttavaks;
‣ kellest-millest kinni (haarama, hoidma); держаться за руки kätest kinni hoidma, держись за меня hoia minust kinni;
‣ kosimise ja abiellumisega seotud väljendeis; сестра вышла за инженера õde abiellus inseneriga ~ läks insenerile (mehele), он сватался за всех богатых невест ta käis kosjas kõigil rikastel naitumisealistel tüdrukutel; II с твор. п. . mille taga, teisel pool mida, millest väljas; сидеть за столом laua taga istuma, находиться за рекой teisel pool jõge olema ~ asetsema ~ paiknema, жить за городом linnast väljas elama;
‣ pärast ~ peale mida, kelle-mille järel ~ järele, kellele-millele järele; вслед за весной наступает лето kevadele järgneb suvi, за мной minu järel, mulle järele, день за днём päev päeva järel, послать за врачом (kedagi) arsti järele saatma, поехать за товаром kauba järele sõitma, я пришёл за советом tulin nõu küsima, ходить за ягодами marjul käima;
‣ millise tegevuse vältel, jooksul, ajal; за обедом lõunasöögi ajal, за чтением не заметил, как стемнело lugedes ei märganudki, et oli pimedaks läinud;
‣ kelle-mille eest (hoolitsema), kelle-mille järele (valvama); ухаживать за больным haige eest hoolitsema, следить за порядком korra järele valvama, следить за ходом дела asjade käiku ~ kulgu jälgima;
‣ kelle käes ~ kellel (olema); за ним водится такая привычка tal on selline komme, за мной числится пять книг minu käes ~ nimel on viis raamatut, теперь очередь за мной nüüd on minu kord;
‣ kõnek. mille tõttu ~ pärast; за леностью ума mõttelaiskusest, за отсутствием времени aja puudusel;
‣ väljendeis ответ за подписью директора direktori allkirjaga vastus, приказ за номером 50 käskkiri nr. 50, (быть) замужем за кем kellega abielus (olema), kellel mehel (olema);
◊ ни за что mitte mingi hinna eest; ни за что ни про что kõnek. asja ees, teist taga
‣ kelle-mille taha, teisele poole mida, üle mille, millest välja; сесть за стол laua taha ~ lauda istuma, спрятаться за спину кого end kelle selja taha peitma, поехать за реку üle jõe ~ teisele poole jõge sõitma, ступить за порог üle läve astuma, поехать за город linnast välja sõitma, заткнуть за пояс (1) что vöö vahele pistma, (2) ülek. кого kellele silmi ~ kümmet silma ette andma, kellest üle olema;
‣ millise aja jooksul, kestel, vältel, -ga; за эти годы nende aastate jooksul, nende aastatega, за лето он вырос suvega on ta suureks kasvanud, за неделю много сделано nädalaga on palju tehtud;
‣ enne mida, millise aja eest, kui kaua tagasi; за несколько дней до отъезда mõni päev enne ärasõitu, площадь, за минуту кипевшая народом, теперь опустела väljak, mis hetke eest kihas rahvast, on ~ oli nüüd tühi;
‣ mille juurde ~ kallale; взяться за дело asja juurde asuma;
‣ mille pärast ~ tõttu; её любили за доброту teda armastati tema headuse pärast, беспокоиться за отца isa pärast muret tundma;
‣ kelle-mille eest; mille nimel; отдать жизнь за родину kodumaa eest elu andma, купить за три рубля kolme rubla eest ostma, благодарить за помощь abi eest tänama, отвечать за порядок korra eest vastutama, ручаться за друга sõbra eest vastutama, бороться за свои идеалы oma ideaalide nimel ~ eest võitlema;
‣ kelle-mille poolt; проголосовать за чью кандидатуру kelle poolt hääletama, кто за? kes on (selle) poolt?
‣ üle millise piiri; ему за пятьдесят (лет) ta on üle viiekümne (aasta vana), мороз за двадцать градусов külma on üle kahekümne kraadi, уже за полночь kesköö on juba läbi;
‣ kaugusel millest; за десять километров от города linnast kümne kilomeetri kaugusel, kümme kilomeetrit linnast (eemal), за три дома от нас meist kolm maja edasi;
‣ kelle-mille asemel, eest; я всё за тебя сделаю teen kõik sinu eest ära, работать за двоих kahe eest töötama;
‣ -ks (pidama, arvama, võtma); считать за честь auasjaks pidama, принять за правило reegliks võtma, я приняла его за своего знакомого ma pidasin teda oma tuttavaks;
‣ kellest-millest kinni (haarama, hoidma); держаться за руки kätest kinni hoidma, держись за меня hoia minust kinni;
‣ kosimise ja abiellumisega seotud väljendeis; сестра вышла за инженера õde abiellus inseneriga ~ läks insenerile (mehele), он сватался за всех богатых невест ta käis kosjas kõigil rikastel naitumisealistel tüdrukutel; II с твор. п. . mille taga, teisel pool mida, millest väljas; сидеть за столом laua taga istuma, находиться за рекой teisel pool jõge olema ~ asetsema ~ paiknema, жить за городом linnast väljas elama;
‣ pärast ~ peale mida, kelle-mille järel ~ järele, kellele-millele järele; вслед за весной наступает лето kevadele järgneb suvi, за мной minu järel, mulle järele, день за днём päev päeva järel, послать за врачом (kedagi) arsti järele saatma, поехать за товаром kauba järele sõitma, я пришёл за советом tulin nõu küsima, ходить за ягодами marjul käima;
‣ millise tegevuse vältel, jooksul, ajal; за обедом lõunasöögi ajal, за чтением не заметил, как стемнело lugedes ei märganudki, et oli pimedaks läinud;
‣ kelle-mille eest (hoolitsema), kelle-mille järele (valvama); ухаживать за больным haige eest hoolitsema, следить за порядком korra järele valvama, следить за ходом дела asjade käiku ~ kulgu jälgima;
‣ kelle käes ~ kellel (olema); за ним водится такая привычка tal on selline komme, за мной числится пять книг minu käes ~ nimel on viis raamatut, теперь очередь за мной nüüd on minu kord;
‣ kõnek. mille tõttu ~ pärast; за леностью ума mõttelaiskusest, за отсутствием времени aja puudusel;
‣ väljendeis ответ за подписью директора direktori allkirjaga vastus, приказ за номером 50 käskkiri nr. 50, (быть) замужем за кем kellega abielus (olema), kellel mehel (olema);
◊ ни за что mitte mingi hinna eest; ни за что ни про что kõnek. asja ees, teist taga
ухаживать 168b Г несов. за кем-чем
‣ kelle-mille eest hoolitsema, hoolt kandma, keda-mida hooldama; ухаживать за ребёнком lapse eest hoolitsema, ухаживать за больным haige eest hoolitsema ~ hoolt kandma, haiget hooldama ~ talitama ~ põetama, ухаживать за кожей лица näonaha eest hoolitsema, näonahka hooldama, ухаживать за цветами lillede eest hoolitsema;
‣ kurameerima, tiivaripsutama, tiivaripsu ~ külge lööma; kelle ümber keerlema (ka ülek.); ухаживать за девушками tütarlastega kurameerima
‣ kelle-mille eest hoolitsema, hoolt kandma, keda-mida hooldama; ухаживать за ребёнком lapse eest hoolitsema, ухаживать за больным haige eest hoolitsema ~ hoolt kandma, haiget hooldama ~ talitama ~ põetama, ухаживать за кожей лица näonaha eest hoolitsema, näonahka hooldama, ухаживать за цветами lillede eest hoolitsema;
‣ kurameerima, tiivaripsutama, tiivaripsu ~ külge lööma; kelle ümber keerlema (ka ülek.); ухаживать за девушками tütarlastega kurameerima
уберечь 379 Г сов. → несов. уберегать кого-что, от кого-чего alles ~ alal hoidma; (tervena, puutumatuna) säilitama; kelle-mille eest hoidma ~ kaitsma; уберечь ребёнка от простуды last külmetuse eest ~ külmetamast hoidma, уберечь кого от клеветы keda laimu eest kaitsma, уберечь от сырости niiskumast hoidma, уберечь сено от дождя heina vihma eest kaitsma, уберечь вещи от моли asju koide eest hoidma
стать I 223 Г сов. → несов. становиться
‣ seisma jääma; стать в дверях uksele ~ ukse ette seisma jääma, стать у окна akna alla seisma jääma, стать в очередь järjekorda seisma ~ võtma ~ asuma, стать в позу poosi ~ asendit võtma, poosi ~ asendisse jääma, негде стать pole kohta, kus seista, стать на колени põlvitama, põlvili laskuma ~ langema (ka ülek.);
‣ asuma; стать на пост vahipostile asuma, стать на вахту vahti ~ vahikorda asuma, стать за прилавок leti taha asuma, стать лагерем laagrisse jääma, стать на ночёвку ööbima ~ öömajale jääma, стать во главе etteotsa asuma, стать на мель madalikule jooksma ~ sõitma ~ minema ~ ajama, стать на якорь ankrusse heitma, ankurduma, стать на стоянку parkima, стать в строй (1) rivvi astuma ~ võtma, (2) astuda rivvi (käsklus), шкаф станет здесь kapi paneme siia, kapp tuleb (panna) siia, стать у власти võimule astuma ~ asuma, он стал на лыжи ta sai suusatamise kätte, ta hakkas suusatama, стать на сторону кого kelle poole asuma, keda pooldama, стать на работу tööle asuma, стать на путь совершенствования end täiendama asuma ~ hakkama;
‣ (püsti) tõusma; стать на ноги püsti tõusma, jalule tõusma (ka ülek.), ülek. jalgu alla saama, стать на цыпочки kikivarvule ~ kikivarbaile tõusma, стать на четвереньки käpuli ~ käpukile ~ neljakäpakile laskma;
‣ за кого-что ülek. välja astuma, seisma kelle-mille eest; стать на защиту угнетённых rõhutute kaitseks välja astuma, стать за правду tõe eest seisma ~ väljas olema;
‣ (без несов.) tõusma, kerkima (ka ülek.); на небе стала луна kuu on tõusnud, над болотом стал туман soo kohale tõusis ~ kerkis udu, стал вопрос kerkis küsimus;
‣ (без несов.) seisma jääma; лошади стали hobused jäid seisma, часы стали kell jäi seisma ~ on seisma jäänud;
‣ (без несов.) kõnek. kinni külmuma; река стала jõgi on kinni ~ jääs ~ külmunud;
‣ (без несов.) с кем-чем kõnek. saama, juhtuma; что с ним стало после болезни mis temast pärast põdemist ~ haigust on saanud, стать жертвой несчастного случая õnnetuse ohvriks langema;
‣ кем-чем saama; стать взрослым täiskasvanuks saama, täisikka jõudma, он стал писателем temast on kirjanik saanud, стать законом seaduseks saama ~ muutuma;
‣ кого-чего с отриц. olemast lakkama, kaduma; когда меня не станет kui mind enam ei ole, сил не стало jõud on otsas ~ kadunud, денег не стало raha sai ~ lõppes otsa, не стало чего mis kadus (müügilt, majast);
‣ (без несов.) с инф. hakkama; мне стало плохо mul hakkas halb, стать не по себе ebamugav ~ kõhe hakkama, я не стану читать ma ei hakka lugema, он стал вспоминать ta hakkas meenutama, что ты станешь делать mida sa tegema ~ peale hakkad, стало светать hakkas koitma, он стал работать ta hakkas tööle, он не стал даже слушать ta ei hakanud kuulamagi ~ ei võtnud kuuldagi;
‣ кем-чем, каким muutuma, minema; город стал ещё красивее linn on veel kaunimaks muutunud, он стал нервным ~ нервный ta on närviliseks läinud, мне стало грустно mu meel läks kurvaks, mul hakkas kurb, стало светло on valgeks läinud, она стала похожа на мать ta on ema nägu läinud;
‣ end nimekirja ~ arvele võtma; стать на учёт end arvele võtma, стать на очередь end järjekorda panema;
‣ (без несов.) кому-чему, во что kõnek. maksma minema; это станет дорого see läheb kalliks ~ ilusat raha maksma, поездка стала в сто рублей sõit läks sada rubla maksma;
‣ pidama jääma; за чем дело стало mille taha asi pidama ~ toppama jäi, за мной дело не станет minu taha asi pidama ei jää, за малым дело стало asi jäi tühja taha ~ pärast toppama;
‣ станет 3 л. буд. вр. с кого kõnek. kellelt võib kõike oodata; с тебя этого станет sinust ~ sinult võib seda oodata;
◊ во что бы то ни стало maksku mis maksab, ilmtingimata, iga hinna eest; стало быть kõnek. tähendab, järelikult, seega; ни стать ни сесть kõnek. ei saa istuda ega astuda; не уметь ни стать ни сесть kõnek. mitte istuda ega astuda oskama; стать v становиться на своё место paika minema, oma kohta leidma, (korraga) selgeks ~ klaariks saama; стать в копеечку ~ в копейку кому kõnek. kellele kena kopika maksma minema; стать горой за кого-что kelle-mille eest nagu müür seisma; стать грудью за кого-что rinnaga kaitsma keda-mida; стать ~ становиться на пути ~ на дороге кого, у кого, стать ~ становиться поперёк пути ~ дороги кому risti tee peal ees olema, kellele teele ette jääma; стать как вкопанный kõnek. seisma nagu naelutatud ~ nagu post ~ nagu soolasammas; стать ~ становиться в тупик segadusse ~ kitsikusse sattuma, kimpu ~ kimbatusse jääma; стать ~ становиться поперёк горла кому kõnek. kõrini ~ villand saama kellel, kellele väljakannatamatuks muutuma
‣ seisma jääma; стать в дверях uksele ~ ukse ette seisma jääma, стать у окна akna alla seisma jääma, стать в очередь järjekorda seisma ~ võtma ~ asuma, стать в позу poosi ~ asendit võtma, poosi ~ asendisse jääma, негде стать pole kohta, kus seista, стать на колени põlvitama, põlvili laskuma ~ langema (ka ülek.);
‣ asuma; стать на пост vahipostile asuma, стать на вахту vahti ~ vahikorda asuma, стать за прилавок leti taha asuma, стать лагерем laagrisse jääma, стать на ночёвку ööbima ~ öömajale jääma, стать во главе etteotsa asuma, стать на мель madalikule jooksma ~ sõitma ~ minema ~ ajama, стать на якорь ankrusse heitma, ankurduma, стать на стоянку parkima, стать в строй (1) rivvi astuma ~ võtma, (2) astuda rivvi (käsklus), шкаф станет здесь kapi paneme siia, kapp tuleb (panna) siia, стать у власти võimule astuma ~ asuma, он стал на лыжи ta sai suusatamise kätte, ta hakkas suusatama, стать на сторону кого kelle poole asuma, keda pooldama, стать на работу tööle asuma, стать на путь совершенствования end täiendama asuma ~ hakkama;
‣ (püsti) tõusma; стать на ноги püsti tõusma, jalule tõusma (ka ülek.), ülek. jalgu alla saama, стать на цыпочки kikivarvule ~ kikivarbaile tõusma, стать на четвереньки käpuli ~ käpukile ~ neljakäpakile laskma;
‣ за кого-что ülek. välja astuma, seisma kelle-mille eest; стать на защиту угнетённых rõhutute kaitseks välja astuma, стать за правду tõe eest seisma ~ väljas olema;
‣ (без несов.) tõusma, kerkima (ka ülek.); на небе стала луна kuu on tõusnud, над болотом стал туман soo kohale tõusis ~ kerkis udu, стал вопрос kerkis küsimus;
‣ (без несов.) seisma jääma; лошади стали hobused jäid seisma, часы стали kell jäi seisma ~ on seisma jäänud;
‣ (без несов.) kõnek. kinni külmuma; река стала jõgi on kinni ~ jääs ~ külmunud;
‣ (без несов.) с кем-чем kõnek. saama, juhtuma; что с ним стало после болезни mis temast pärast põdemist ~ haigust on saanud, стать жертвой несчастного случая õnnetuse ohvriks langema;
‣ кем-чем saama; стать взрослым täiskasvanuks saama, täisikka jõudma, он стал писателем temast on kirjanik saanud, стать законом seaduseks saama ~ muutuma;
‣ кого-чего с отриц. olemast lakkama, kaduma; когда меня не станет kui mind enam ei ole, сил не стало jõud on otsas ~ kadunud, денег не стало raha sai ~ lõppes otsa, не стало чего mis kadus (müügilt, majast);
‣ (без несов.) с инф. hakkama; мне стало плохо mul hakkas halb, стать не по себе ebamugav ~ kõhe hakkama, я не стану читать ma ei hakka lugema, он стал вспоминать ta hakkas meenutama, что ты станешь делать mida sa tegema ~ peale hakkad, стало светать hakkas koitma, он стал работать ta hakkas tööle, он не стал даже слушать ta ei hakanud kuulamagi ~ ei võtnud kuuldagi;
‣ кем-чем, каким muutuma, minema; город стал ещё красивее linn on veel kaunimaks muutunud, он стал нервным ~ нервный ta on närviliseks läinud, мне стало грустно mu meel läks kurvaks, mul hakkas kurb, стало светло on valgeks läinud, она стала похожа на мать ta on ema nägu läinud;
‣ end nimekirja ~ arvele võtma; стать на учёт end arvele võtma, стать на очередь end järjekorda panema;
‣ (без несов.) кому-чему, во что kõnek. maksma minema; это станет дорого see läheb kalliks ~ ilusat raha maksma, поездка стала в сто рублей sõit läks sada rubla maksma;
‣ pidama jääma; за чем дело стало mille taha asi pidama ~ toppama jäi, за мной дело не станет minu taha asi pidama ei jää, за малым дело стало asi jäi tühja taha ~ pärast toppama;
‣ станет 3 л. буд. вр. с кого kõnek. kellelt võib kõike oodata; с тебя этого станет sinust ~ sinult võib seda oodata;
◊ во что бы то ни стало maksku mis maksab, ilmtingimata, iga hinna eest; стало быть kõnek. tähendab, järelikult, seega; ни стать ни сесть kõnek. ei saa istuda ega astuda; не уметь ни стать ни сесть kõnek. mitte istuda ega astuda oskama; стать v становиться на своё место paika minema, oma kohta leidma, (korraga) selgeks ~ klaariks saama; стать в копеечку ~ в копейку кому kõnek. kellele kena kopika maksma minema; стать горой за кого-что kelle-mille eest nagu müür seisma; стать грудью за кого-что rinnaga kaitsma keda-mida; стать ~ становиться на пути ~ на дороге кого, у кого, стать ~ становиться поперёк пути ~ дороги кому risti tee peal ees olema, kellele teele ette jääma; стать как вкопанный kõnek. seisma nagu naelutatud ~ nagu post ~ nagu soolasammas; стать ~ становиться в тупик segadusse ~ kitsikusse sattuma, kimpu ~ kimbatusse jääma; стать ~ становиться поперёк горла кому kõnek. kõrini ~ villand saama kellel, kellele väljakannatamatuks muutuma
застать 223 Г сов. → несов. заставать кого, где, за чем, на чём eest leidma, peale sattuma; tabama; я застал её в слезах leidsin ta nutmast ~ pisarais eest, она застала мужа за работой ta leidis mehe töötamast, её трудно застать дома teda on raske kodunt kätte saada, его застали на месте преступления ta tabati kuriteopaigalt, он застал себя на странной мысли ta tabas end imelikult mõttelt, восход солнца застал нас уже в дорог е päike tõusis, kui olime juba teel, застать врасплох кого (ootamatu tulekuga) üllatama keda, не застал в живых кого ei jõudnud enne kelle surma pärale, ei leidnud keda elusalt eest
поплатиться 316 Г сов. чем, за что kõnek. mille eest maksma; поплатиться жизнью за смелость julguse eest eluga maksma, ты за это поплатишься see läheb sul kalliks maksma;
◊ поплатиться головой за что oma peaga maksma mille eest; vrd. платиться
◊ поплатиться головой за что oma peaga maksma mille eest; vrd. платиться
спасибо
‣ частица aitäh, aitüma, tänan; спасибо за угощение aitäh ~ aitüma kostitamast, спасибо и на этом aitäh ~ aitüma sellegi eest, спасибо на добром слове aitäh ~ aitüma hea sõna eest, спасибо за помощь aitäh ~ aitüma abi eest;
‣ предик. кому-чему aitäh; спасибо соседу, что помог aitäh naabrile appi tulemast;
‣ предик. kõnek. hea veel..., õnne veel...;
‣ нескл. С с. неод. (без мн. ч.) aitäh; большое спасибо suur aitäh ~ tänu;
◊ спасибоа не сказал ei öelnud aitähki; за одно спасибо palja aitähhi eest
‣ частица aitäh, aitüma, tänan; спасибо за угощение aitäh ~ aitüma kostitamast, спасибо и на этом aitäh ~ aitüma sellegi eest, спасибо на добром слове aitäh ~ aitüma hea sõna eest, спасибо за помощь aitäh ~ aitüma abi eest;
‣ предик. кому-чему aitäh; спасибо соседу, что помог aitäh naabrile appi tulemast;
‣ предик. kõnek. hea veel..., õnne veel...;
‣ нескл. С с. неод. (без мн. ч.) aitäh; большое спасибо suur aitäh ~ tänu;
◊ спасибоа не сказал ei öelnud aitähki; за одно спасибо palja aitähhi eest
расплатиться 316 Г сов. → несов. расплачиваться
‣ с кем-чем, за что ära maksma ~ tasuma, arvet õiendama; расплатиться с долгами võlgu ära maksma ~ tasuma, расплатиться за такси takso eest maksma, расплатиться по счёту (1) arvega tasuma, (2) arve järgi tasuma;
‣ с кем-чем, за что ülek. kätte maksma ~ tasuma, arveid õiendama; расплатиться с врагом vaenlasega arveid õiendama;
‣ за что ülek. karistada ~ nuhelda saama, maksma mille eest; расплатиться за свою беззаботность oma kergemeelsuse eest karistada saama, расплатиться за чужие грехи võõraste pattude eest nuhelda saama, расплатиться дорогой ценой ülek. kallist hinda maksma
‣ с кем-чем, за что ära maksma ~ tasuma, arvet õiendama; расплатиться с долгами võlgu ära maksma ~ tasuma, расплатиться за такси takso eest maksma, расплатиться по счёту (1) arvega tasuma, (2) arve järgi tasuma;
‣ с кем-чем, за что ülek. kätte maksma ~ tasuma, arveid õiendama; расплатиться с врагом vaenlasega arveid õiendama;
‣ за что ülek. karistada ~ nuhelda saama, maksma mille eest; расплатиться за свою беззаботность oma kergemeelsuse eest karistada saama, расплатиться за чужие грехи võõraste pattude eest nuhelda saama, расплатиться дорогой ценой ülek. kallist hinda maksma
стоять 257 Г несов.
‣ seisma, püsima, olema; parkima (liikluses); стоять на месте paigal seisma ~ püsima, стоять на ногах püsti seisma, стоять на цыпочках kikivarvul seisma, стоять навытяжку tikksirgelt seisma, стоять спиной к кому seljaga ~ selg kelle poole seisma, стоять в углу nurgas seisma, стоять перед зеркалом peegli ees seisma, стоять на ветру tuule käes seisma, стоять в очереди järjekorras seisma ~ olema, стоять перед глазами silmade ~ silme ees seisma, стоять за мир rahu eest seisma, rahu kaitsma, стоять борт о борт pardati ~ pardad vastakuti ~ parras pardas seisma, стоять на мели madalikul seisma ~ olema, стоять на якоре ankrus seisma ~ olema, стоять на вахте vahis seisma ~ olema, стоять близко к кому kelle lähedal seisma, kellele lähedane olema, стоять на стороне кого kelle poolt olema, стоять в центре внимания tähelepanu keskpunktis ~ keskmes olema, стоять у власти võimul olema, valitsema, стоять во главе чего mille eesotsas olema, стоять на повестке дня päevakorras olema, стоять в списке nimekirjas olema, стоять наготове valmis olema, стоять на страже Родины kodumaa kaitsel olema, kodumaad kaitsma, стоять в обороне kaitses ~ kaitsel olema, стоять на пoсту (vahi)postil olema ~ seisma, стоять на коленях põlvili olema, põlvitama, стоять лагерем laagris olema, стоять на зимних квартирах talvekorteris olema, стоять перед катастрофой katastroofi ~ suure õnnetuse äärel ~ hukkumas ~ hukul olema, часы стоят kell seisab, работа стоит töö seisab, перед нами стоят важные задачи meie ees seisavad tähtsad ülesanded, цветы стоят в вазе lilled on vaasis, слёзы стоят в горле nutuklimp on kurgus, на глазах стояли слёзы pisarad olid silmis, silmad olid veekalkvel ~ vees, стояло лето oli suvi, на дворе стоял октябрь käes oli oktoober, стояли солнечные дни olid ~ püsisid päik(e)selised ~ päikest täis päevad, жара стоит palav ~ kuum ilm püsib, peab palavat ~ kuuma ilma, на ногах не стоит ta püsib vaevu jalul, в ушах стоял шум kõrvus kohises, стоит грохот müriseb, mürtsub, стоит смех on kuulda naeru, naerdakse;
‣ стой(те) повел. накл. seis, pidage kinni, oodake, pidage; стой! seis! стойте, теперь я вспомнил pidage, mul tuli nüüd meelde;
◊ стоять горой за кого-что nagu müür kelle-mille eest seisma; стоять грудью за кого-что rinnaga kelle-mille eest seisma, keda-mida kaitsma; стоять на карте kaalul olema; стоять над душой чьей, у кого kõnek. (1) juures vahtima, (2) kui uni kellele peale käima, asu ~ hingerahu mitte andma; ругать ~ бранить на чём свет стоит kõnek. sõimama nii et maa must; стоять выше кого kellest üle olema; стоять на своём oma seisukoha juurde jääma, oma seisukohale truuks ~ kindlaks jääma; стоять одной ногой в могиле kõnek. haua äärel ~ ühe jalaga hauas olema, üks jalg hauas, teine haua äärel; стоять на ложном пути valel teel olema; стоять на распутье teelahkmel olema; стоять насмерть elu ja surma peale võitlema, viimseni vastu pidama; стоять на одной доске с кем kellega ühe pulga peal olema
‣ seisma, püsima, olema; parkima (liikluses); стоять на месте paigal seisma ~ püsima, стоять на ногах püsti seisma, стоять на цыпочках kikivarvul seisma, стоять навытяжку tikksirgelt seisma, стоять спиной к кому seljaga ~ selg kelle poole seisma, стоять в углу nurgas seisma, стоять перед зеркалом peegli ees seisma, стоять на ветру tuule käes seisma, стоять в очереди järjekorras seisma ~ olema, стоять перед глазами silmade ~ silme ees seisma, стоять за мир rahu eest seisma, rahu kaitsma, стоять борт о борт pardati ~ pardad vastakuti ~ parras pardas seisma, стоять на мели madalikul seisma ~ olema, стоять на якоре ankrus seisma ~ olema, стоять на вахте vahis seisma ~ olema, стоять близко к кому kelle lähedal seisma, kellele lähedane olema, стоять на стороне кого kelle poolt olema, стоять в центре внимания tähelepanu keskpunktis ~ keskmes olema, стоять у власти võimul olema, valitsema, стоять во главе чего mille eesotsas olema, стоять на повестке дня päevakorras olema, стоять в списке nimekirjas olema, стоять наготове valmis olema, стоять на страже Родины kodumaa kaitsel olema, kodumaad kaitsma, стоять в обороне kaitses ~ kaitsel olema, стоять на пoсту (vahi)postil olema ~ seisma, стоять на коленях põlvili olema, põlvitama, стоять лагерем laagris olema, стоять на зимних квартирах talvekorteris olema, стоять перед катастрофой katastroofi ~ suure õnnetuse äärel ~ hukkumas ~ hukul olema, часы стоят kell seisab, работа стоит töö seisab, перед нами стоят важные задачи meie ees seisavad tähtsad ülesanded, цветы стоят в вазе lilled on vaasis, слёзы стоят в горле nutuklimp on kurgus, на глазах стояли слёзы pisarad olid silmis, silmad olid veekalkvel ~ vees, стояло лето oli suvi, на дворе стоял октябрь käes oli oktoober, стояли солнечные дни olid ~ püsisid päik(e)selised ~ päikest täis päevad, жара стоит palav ~ kuum ilm püsib, peab palavat ~ kuuma ilma, на ногах не стоит ta püsib vaevu jalul, в ушах стоял шум kõrvus kohises, стоит грохот müriseb, mürtsub, стоит смех on kuulda naeru, naerdakse;
‣ стой(те) повел. накл. seis, pidage kinni, oodake, pidage; стой! seis! стойте, теперь я вспомнил pidage, mul tuli nüüd meelde;
◊ стоять горой за кого-что nagu müür kelle-mille eest seisma; стоять грудью за кого-что rinnaga kelle-mille eest seisma, keda-mida kaitsma; стоять на карте kaalul olema; стоять над душой чьей, у кого kõnek. (1) juures vahtima, (2) kui uni kellele peale käima, asu ~ hingerahu mitte andma; ругать ~ бранить на чём свет стоит kõnek. sõimama nii et maa must; стоять выше кого kellest üle olema; стоять на своём oma seisukoha juurde jääma, oma seisukohale truuks ~ kindlaks jääma; стоять одной ногой в могиле kõnek. haua äärel ~ ühe jalaga hauas olema, üks jalg hauas, teine haua äärel; стоять на ложном пути valel teel olema; стоять на распутье teelahkmel olema; стоять насмерть elu ja surma peale võitlema, viimseni vastu pidama; стоять на одной доске с кем kellega ühe pulga peal olema
протекция 89 С ж. неод. protektsioon (soodustav kaitse), eestkoste; по чьей протекции kelle eestkostel ~ soovitusel, оказать протекцию кому kelle eest kostma, keda soovitama
платиться 316 Г несов. чем, за что mille eest millega maksma ~ tasuma; дорого платиться за легкомыслие kergemeelsuse eest kallist hinda ~ kallilt maksma, платиться жизнью за неосторожность ettevaatamatuse eest eluga maksma; vrd. поплатиться
позаботиться 274 Г сов. о ком-чём hoolitsema, hoolt kandma kelle-mille eest; позаботиться о семье perekonna eest hoolt kandma, позаботиться о ночлеге öömaja muretsema, öömaja eest hoolt kandma; vrd. заботиться
бороться 252 Г несов.
‣ с кем maadlema kellega (ka sport);
‣ с кем-чем, против кого-чего, за кого-что, без доп. võitlema kelle-mille vastu v eest, kellega-millega (ka ülek.); бороться с контрреволюцией ~ против контрреволюции kontrrevolutsiooni vastu võitlema, бороться с предрассудками eelarvamuste vastu võitlema, eelarvamusi ületama, бороться за свободу vabaduse eest võitlema, vabadusvõitlust pidama, бороться за свои убеждения oma veendumuste ~ tõekspidamiste eest võitlema ~ välja astuma, зависть боролась в нём с великодушием temas võitlesid kadedus ja suuremeelsus, нужно бороться с отсталостью mahajäämusest tuleb jagu saada
‣ с кем maadlema kellega (ka sport);
‣ с кем-чем, против кого-чего, за кого-что, без доп. võitlema kelle-mille vastu v eest, kellega-millega (ka ülek.); бороться с контрреволюцией ~ против контрреволюции kontrrevolutsiooni vastu võitlema, бороться с предрассудками eelarvamuste vastu võitlema, eelarvamusi ületama, бороться за свободу vabaduse eest võitlema, vabadusvõitlust pidama, бороться за свои убеждения oma veendumuste ~ tõekspidamiste eest võitlema ~ välja astuma, зависть боролась в нём с великодушием temas võitlesid kadedus ja suuremeelsus, нужно бороться с отсталостью mahajäämusest tuleb jagu saada
нипочём Н kõnek.
‣ poolmuidu, jumalamuidu; предик. ei maksa midagi; продал нипочём andsin (andsid, andis) jumalamuidu ~ võileivahinna eest ära, арбузы там нипочём arbuuse müüakse seal poolmuidu;
‣ предик. кому-чему, для кого-чего ei tähenda ~ ei tee midagi, on naljaasi, on tühiasi; мороз ему нипочём pakane ei tähenda talle midagi, ему нипочём было пройти десять километров kümme kilomeetrit maha käia oli talle tühiasi;
‣ madalk. ei mingil juhul, mitte mingi hinna eest; он нипочём не уступит ta ei anna mingil juhul järele, нипочём не соглашусь ma ei nõustu mingi ~ ühegi hinna eest
‣ poolmuidu, jumalamuidu; предик. ei maksa midagi; продал нипочём andsin (andsid, andis) jumalamuidu ~ võileivahinna eest ära, арбузы там нипочём arbuuse müüakse seal poolmuidu;
‣ предик. кому-чему, для кого-чего ei tähenda ~ ei tee midagi, on naljaasi, on tühiasi; мороз ему нипочём pakane ei tähenda talle midagi, ему нипочём было пройти десять километров kümme kilomeetrit maha käia oli talle tühiasi;
‣ madalk. ei mingil juhul, mitte mingi hinna eest; он нипочём не уступит ta ei anna mingil juhul järele, нипочём не соглашусь ma ei nõustu mingi ~ ühegi hinna eest
оберегать 169a Г несов. → сов. оберечь кого-что, от кого-чего kaitsma kelle-mille eest, (eemale) hoidma keda kellest-millest; оберегать детей от опасности lapsi ohtude eest kaitsma, оберегать кого от забот keda muredest säästma, kellest mured eemal hoidma, оберегать государственную собственность riigivara hoidma ~ kaitsma, оберегать лицо от солнца nägu päikese eest hoidma
холить 269a Г несов. кого-что kelle-mille eest hästi hoolitsema, keda-mida hästi hoidma; poputama, toputama, hellitama, pillitama; холить жену naist hellitama, холить землю maa eest hästi hoolt kandma, холить бороду habeme eest hoolitsema
на I предлог I с вин. п.
‣ suuna v. suundumuse märkimisel otsa, peale, kallale, poole, -le, -sse; залезть на дерево puu otsa ronima, вскочить на коня ratsu selga hüppama, наткнуться на камень kivi otsa komistama, надеяться на товарища sõbra peale ~ sõbrale lootma, брать на себя enda peale ~ enda teha võtma, с боку на бок küljelt küljele, окна выходят на море aknad on mere poole, на восток itta, ida poole, ida suunas, вид на море vaade merele, сесть на стул toolile istuma, (пригласить) на обед lõunale ~ lõunasöögile (kutsuma), отправиться на охоту jahile minema, (надевать) на голову, на руку, на ногу pähe, kätte, jalga (panema), приходить на ум mõttesse tulema, поехать на Украину Ukrainasse sõitma, автобус на Пярну Pärnu buss, Pärnusse sõitev buss, на свадьбу pulma, на войну sõtta, брать работу на дом tööd koju võtma, взять на руки sülle võtma, попасться на глаза silma alla sattuma;
‣ aja v. ajapiiri märkimisel -l, -ks; на следующий день (1) järgmisel päeval, (2) järgmiseks päevaks, в ночь с субботы на воскресенье ööl vastu pühapäeva, он уехал на три года ta sõitis kolmeks aastaks ära, на этот раз seekord;
‣ toimimisviisi märkimisel -le, peale, -st, -ga; опуститься на колени põlvili ~ põlvedele laskuma, встать на цыпочки kikivarvule tõusma, перейти на ты sina peale minema, sinatama hakkama, сказать на ухо kõrva sisse ütlema, kõrva sosistama, запереть на замок lukustama, lukku panema, говорить на память peast kõnelema, верить на слово sõnast uskuma;
‣ mõõdu v. määra märkimisel eest, võrra, jagu jt.; купить на рубль rubla eest ostma, опоздать на несколько минут mõni minut hilinema, разделить на части osadeks jaotama ~ jagama, каюта на два человека kaheinimesekajut, выше на голову pea jagu üle ~ kõrgem ~ pikem, (длиннее, шире) на один метр ühe meetri võrra ~ meeter (pikem, laiem), он старше меня на три года ta on minust kolm aastat vanem, на рубль дороже rubla võrra kallim, прославиться на весь мир maailmakuulsaks saama, (кричать) на весь дом (karjuma) üle kogu maja ~ nii et terve maja kajab;
‣ tunnuse v. suhte märkimisel -st, -ga jt.; слепой на один глаз ühest silmast pime, хромать на одну ногу ühte jalga ~ ühest jalast lonkama, боек на язык sõnakas, лёгкий на ногу kergejalgne, на мой вкус minu maitse järgi, слово оканчивается на гласный sõna lõpeb täishäälikuga, sõna on vokaallõpuline;
‣ võrdluse v. sarnasuse märkimisel kelle-mille sarnane ~ taoline; походить на отца isa nägu olema, isaga sarnanema, послышалось что-то похожее на выстрел nagu oleks pauk käinud;
‣ eesmärgi, sihi vm. märkimisel -ks, -le jt.; взять на поруки käendusele võtma, подарить на день рождения sünnipäevaks kinkima, работать на кого kelle heaks ~ kasuks töötama, учиться на инженера inseneriks õppima, учиться на пятёрки ~ на отлично viitele õppima, разрешение на проезд läbisõiduluba, испытание на растяжение venitusteim, билет на самолёт lennu(ki)pilet, деньги на пальто mantliraha, на благо родины kodumaa hüvanguks, матч на первенство мира maailmameistri(tiitli)matš, право на самоопределение enesemääramisõigus, право на труд õigus tööle, монополия на продажу нефти naftamüügimonopol, подозрение на рак vähikahtlus(tus), на чьё счастье (1) kelle õnne peale, (2) kelle õnneks (vedamise mõttes), на зависть kiuste, nimme; II с предл. п. . koha v. toimimissfääri märkimisel peal, otsas, -l, -s; сидеть на стуле toolil istuma, стоять на горе mäe otsas ~ mäel seisma ~ asuma, на берегу kaldal, на Волге Volgal, Volga jõel, Volga ääres, Volga kaldal, на лугу niidul, aasal, выступать на собрании koosolekul sõna võtma, на работе tööl, на похоронах matus(t)el, весь дом на ней kõnek. tema õlul on kogu majapidamine, на заводе tehases, на Кавказе Kaukaasias, на севере põhjas, põhjalas, põhjamaal, на войне sõjas, шапка на голове müts on peas, туфли на ногах kingad on jalas, что у тебя на уме mis su mõttes küll on, на службе teenistuses, на свадьбе pulmas, на медицинском факультете arstiteaduskonnas, на приёме у врача arsti juures;
‣ aja märkimisel -l; отправляться на рассвете koidikul teele asuma, на прошлой неделе möödunud ~ läinud nädalal, на днях neil päevil, на каникулах koolivaheajal, на старости лет vanuigi, vanas eas, на первых порах esialgu;
‣ toimimisviisi märkimisel peal, all, ees, eest, -l, -lt, -ga, -il jt.; у всех на глазах kõigi silme all ~ ees, kõigi nähes, ходить на цыпочках kikivarvul käima, на карачках kõnek. neljakäpukil, стоять на коленях põlvili olema, põlvitama, на бегу jooksu peal(t), спрыгнуть на ходу käigul ~ käigu peal(t) maha hüppama, машина на ходу auto on sõidukorras, жарить на масле võiga praadima, на выгодных условиях soodsatel tingimustel, обещать на словах (1) suuliselt ~ suusõnal lubama, (2) vaid moepärast lubama, говорить на английском языке inglise keelt rääkima;
‣ tunnuse märkimisel -ga, nimetavaline ~ omastavaline täiendsõna jt.; туфли на высоком каблуке kõrge kontsaga kingad, пальто на меху karusvoodriga mantel, мост на понтонах pontoonsild, ujuksild, матрас на пружинах vedrumadrats;
‣ vahendi märkimisel -l, -ga, osastav; выполнять упражнения на кольцах rõngastel võimlema ~ harjutusi tegema, работать на ткацком станке kudumistelgedel ~ kangastelgedel töötama, ходить на костылях karkudel ~ karkudega käima, кататься на лыжах suusatama, ехать на трамвае trammiga sõitma, играть на скрипке viiulit ~ (midagi) viiulil mängima;
◊ на свой страх и риск omal riisikol ~ vastutusel; на свежую голову selge peaga; мастер на все руки meister igal alal, mees iga asja peale; злой на язык kurja ~ salvava keelega; нечист на руку pikanäpumees; сводить на нет luhta ~ nurja ajama, nurjama, nullini viima
‣ suuna v. suundumuse märkimisel otsa, peale, kallale, poole, -le, -sse; залезть на дерево puu otsa ronima, вскочить на коня ratsu selga hüppama, наткнуться на камень kivi otsa komistama, надеяться на товарища sõbra peale ~ sõbrale lootma, брать на себя enda peale ~ enda teha võtma, с боку на бок küljelt küljele, окна выходят на море aknad on mere poole, на восток itta, ida poole, ida suunas, вид на море vaade merele, сесть на стул toolile istuma, (пригласить) на обед lõunale ~ lõunasöögile (kutsuma), отправиться на охоту jahile minema, (надевать) на голову, на руку, на ногу pähe, kätte, jalga (panema), приходить на ум mõttesse tulema, поехать на Украину Ukrainasse sõitma, автобус на Пярну Pärnu buss, Pärnusse sõitev buss, на свадьбу pulma, на войну sõtta, брать работу на дом tööd koju võtma, взять на руки sülle võtma, попасться на глаза silma alla sattuma;
‣ aja v. ajapiiri märkimisel -l, -ks; на следующий день (1) järgmisel päeval, (2) järgmiseks päevaks, в ночь с субботы на воскресенье ööl vastu pühapäeva, он уехал на три года ta sõitis kolmeks aastaks ära, на этот раз seekord;
‣ toimimisviisi märkimisel -le, peale, -st, -ga; опуститься на колени põlvili ~ põlvedele laskuma, встать на цыпочки kikivarvule tõusma, перейти на ты sina peale minema, sinatama hakkama, сказать на ухо kõrva sisse ütlema, kõrva sosistama, запереть на замок lukustama, lukku panema, говорить на память peast kõnelema, верить на слово sõnast uskuma;
‣ mõõdu v. määra märkimisel eest, võrra, jagu jt.; купить на рубль rubla eest ostma, опоздать на несколько минут mõni minut hilinema, разделить на части osadeks jaotama ~ jagama, каюта на два человека kaheinimesekajut, выше на голову pea jagu üle ~ kõrgem ~ pikem, (длиннее, шире) на один метр ühe meetri võrra ~ meeter (pikem, laiem), он старше меня на три года ta on minust kolm aastat vanem, на рубль дороже rubla võrra kallim, прославиться на весь мир maailmakuulsaks saama, (кричать) на весь дом (karjuma) üle kogu maja ~ nii et terve maja kajab;
‣ tunnuse v. suhte märkimisel -st, -ga jt.; слепой на один глаз ühest silmast pime, хромать на одну ногу ühte jalga ~ ühest jalast lonkama, боек на язык sõnakas, лёгкий на ногу kergejalgne, на мой вкус minu maitse järgi, слово оканчивается на гласный sõna lõpeb täishäälikuga, sõna on vokaallõpuline;
‣ võrdluse v. sarnasuse märkimisel kelle-mille sarnane ~ taoline; походить на отца isa nägu olema, isaga sarnanema, послышалось что-то похожее на выстрел nagu oleks pauk käinud;
‣ eesmärgi, sihi vm. märkimisel -ks, -le jt.; взять на поруки käendusele võtma, подарить на день рождения sünnipäevaks kinkima, работать на кого kelle heaks ~ kasuks töötama, учиться на инженера inseneriks õppima, учиться на пятёрки ~ на отлично viitele õppima, разрешение на проезд läbisõiduluba, испытание на растяжение venitusteim, билет на самолёт lennu(ki)pilet, деньги на пальто mantliraha, на благо родины kodumaa hüvanguks, матч на первенство мира maailmameistri(tiitli)matš, право на самоопределение enesemääramisõigus, право на труд õigus tööle, монополия на продажу нефти naftamüügimonopol, подозрение на рак vähikahtlus(tus), на чьё счастье (1) kelle õnne peale, (2) kelle õnneks (vedamise mõttes), на зависть kiuste, nimme; II с предл. п. . koha v. toimimissfääri märkimisel peal, otsas, -l, -s; сидеть на стуле toolil istuma, стоять на горе mäe otsas ~ mäel seisma ~ asuma, на берегу kaldal, на Волге Volgal, Volga jõel, Volga ääres, Volga kaldal, на лугу niidul, aasal, выступать на собрании koosolekul sõna võtma, на работе tööl, на похоронах matus(t)el, весь дом на ней kõnek. tema õlul on kogu majapidamine, на заводе tehases, на Кавказе Kaukaasias, на севере põhjas, põhjalas, põhjamaal, на войне sõjas, шапка на голове müts on peas, туфли на ногах kingad on jalas, что у тебя на уме mis su mõttes küll on, на службе teenistuses, на свадьбе pulmas, на медицинском факультете arstiteaduskonnas, на приёме у врача arsti juures;
‣ aja märkimisel -l; отправляться на рассвете koidikul teele asuma, на прошлой неделе möödunud ~ läinud nädalal, на днях neil päevil, на каникулах koolivaheajal, на старости лет vanuigi, vanas eas, на первых порах esialgu;
‣ toimimisviisi märkimisel peal, all, ees, eest, -l, -lt, -ga, -il jt.; у всех на глазах kõigi silme all ~ ees, kõigi nähes, ходить на цыпочках kikivarvul käima, на карачках kõnek. neljakäpukil, стоять на коленях põlvili olema, põlvitama, на бегу jooksu peal(t), спрыгнуть на ходу käigul ~ käigu peal(t) maha hüppama, машина на ходу auto on sõidukorras, жарить на масле võiga praadima, на выгодных условиях soodsatel tingimustel, обещать на словах (1) suuliselt ~ suusõnal lubama, (2) vaid moepärast lubama, говорить на английском языке inglise keelt rääkima;
‣ tunnuse märkimisel -ga, nimetavaline ~ omastavaline täiendsõna jt.; туфли на высоком каблуке kõrge kontsaga kingad, пальто на меху karusvoodriga mantel, мост на понтонах pontoonsild, ujuksild, матрас на пружинах vedrumadrats;
‣ vahendi märkimisel -l, -ga, osastav; выполнять упражнения на кольцах rõngastel võimlema ~ harjutusi tegema, работать на ткацком станке kudumistelgedel ~ kangastelgedel töötama, ходить на костылях karkudel ~ karkudega käima, кататься на лыжах suusatama, ехать на трамвае trammiga sõitma, играть на скрипке viiulit ~ (midagi) viiulil mängima;
◊ на свой страх и риск omal riisikol ~ vastutusel; на свежую голову selge peaga; мастер на все руки meister igal alal, mees iga asja peale; злой на язык kurja ~ salvava keelega; нечист на руку pikanäpumees; сводить на нет luhta ~ nurja ajama, nurjama, nullini viima
отдать 227 Г сов. → несов. отдавать
‣ кого-что, кому-чему tagasi ~ ära andma, tagastama; отдать долг võlga tagasi andma ~ tasuma, отдать книгу в библиотеку raamatut raamatukogusse tagastama, отдать визит vastukülaskäiku ~ vastuvisiiti tegema, отдать в аренду välja rentima, rendile andma, отдать напрокат laenutama, laenuks andma (tarbeesemeid), отдать вещи на хранение asju hoiule andma, отдать в починку parandusse andma, отдать жизнь за родину kodumaa eest elu andma, отдать свои знания кому oma teadmisi edasi andma kellele, отдать голос за кого kelle poolt hääletama ~ oma häält andma, отдать за бесценок kõnek. poolmuidu ~ võileivahinna eest ära andma ~ müüma, много бы отдал за что oleksin paljugi andnud ~ annaksin paljugi mille eest, отдать под суд kohtu alla andma, отдать в солдаты aj. nekrutiks andma, отдать на растерзание кому kelle lõugade vahele viskama (ka ülek.), отдать приказ käsku andma, отдать честь sõj. au andma, отдать предпочтение eelistama, отдать поклон van. kummardama, kummardust tegema;
‣ кого, за кого, куда (mehele, kooli) panema; отдать за старика vanamehele mehele panema, отдать замуж за кого ~ в жёны кому mehele panema, отдать в школу kooli panema;
‣ (также безл.) tagasi lööma; ружьё отдало в плечо püss lõi tagasi, отдало в спину seljast käis valuhoog läbi;
‣ что mer. lahti päästma, hiivama; pöörama; отдать канат köit lahti päästma ~ tegema, отдать концы (1) mer. otsi lahti andma, (2) ülek. madalk. vedru välja viskama, (3) ülek. madalk. plehku panema, varvast viskama, отдать якорь ankrut hiivama, отдать рычаг на себя hooba enda poole tõmbama, отдать назад madalk. taganema;
‣ кого-что, кому-чему pühendama; отдать жизнь науке oma elu teadusele pühendama, отдать все силы чему kogu jõudu pühendama millele;
◊ отдать ~ отдавать богу душу van., kõnek. iroon. hinge heitma, issanda juurde minema; отдать ~ отдавать ~ платить дань чему (1) vääriliselt hindama mida, (2) lõivu maksma, tähelepanu osutama millele; отдать ~ отдавать последний долг кому liter. viimset ~ viimast austust avaldama; отдать ~ отдавать должное ~ справедливость кому-чему vääriliselt hindama keda-mida
‣ кого-что, кому-чему tagasi ~ ära andma, tagastama; отдать долг võlga tagasi andma ~ tasuma, отдать книгу в библиотеку raamatut raamatukogusse tagastama, отдать визит vastukülaskäiku ~ vastuvisiiti tegema, отдать в аренду välja rentima, rendile andma, отдать напрокат laenutama, laenuks andma (tarbeesemeid), отдать вещи на хранение asju hoiule andma, отдать в починку parandusse andma, отдать жизнь за родину kodumaa eest elu andma, отдать свои знания кому oma teadmisi edasi andma kellele, отдать голос за кого kelle poolt hääletama ~ oma häält andma, отдать за бесценок kõnek. poolmuidu ~ võileivahinna eest ära andma ~ müüma, много бы отдал за что oleksin paljugi andnud ~ annaksin paljugi mille eest, отдать под суд kohtu alla andma, отдать в солдаты aj. nekrutiks andma, отдать на растерзание кому kelle lõugade vahele viskama (ka ülek.), отдать приказ käsku andma, отдать честь sõj. au andma, отдать предпочтение eelistama, отдать поклон van. kummardama, kummardust tegema;
‣ кого, за кого, куда (mehele, kooli) panema; отдать за старика vanamehele mehele panema, отдать замуж за кого ~ в жёны кому mehele panema, отдать в школу kooli panema;
‣ (также безл.) tagasi lööma; ружьё отдало в плечо püss lõi tagasi, отдало в спину seljast käis valuhoog läbi;
‣ что mer. lahti päästma, hiivama; pöörama; отдать канат köit lahti päästma ~ tegema, отдать концы (1) mer. otsi lahti andma, (2) ülek. madalk. vedru välja viskama, (3) ülek. madalk. plehku panema, varvast viskama, отдать якорь ankrut hiivama, отдать рычаг на себя hooba enda poole tõmbama, отдать назад madalk. taganema;
‣ кого-что, кому-чему pühendama; отдать жизнь науке oma elu teadusele pühendama, отдать все силы чему kogu jõudu pühendama millele;
◊ отдать ~ отдавать богу душу van., kõnek. iroon. hinge heitma, issanda juurde minema; отдать ~ отдавать ~ платить дань чему (1) vääriliselt hindama mida, (2) lõivu maksma, tähelepanu osutama millele; отдать ~ отдавать последний долг кому liter. viimset ~ viimast austust avaldama; отдать ~ отдавать должное ~ справедливость кому-чему vääriliselt hindama keda-mida
отлететь 234 Г сов. → несов. отлетать I
‣ от чего, без доп. eemale lendama; без доп. ära ~ minema lendama (ka ülek.); птицы давно отлетели linnud on ammu ära lennanud, отлетели грустные думы kurvad mõtted hajusid ~ kadusid;
‣ kõnek. eest ~ küljest ~ otsast lahti tulema, eest ära kargama; подошва отлетела tald on lahti tulnud, пуговица отлетела nööp on eest ära tulnud
‣ от чего, без доп. eemale lendama; без доп. ära ~ minema lendama (ka ülek.); птицы давно отлетели linnud on ammu ära lennanud, отлетели грустные думы kurvad mõtted hajusid ~ kadusid;
‣ kõnek. eest ~ küljest ~ otsast lahti tulema, eest ära kargama; подошва отлетела tald on lahti tulnud, пуговица отлетела nööp on eest ära tulnud
уйти 374 Г сов. → несов. уходить I
‣ куда, откуда ära minema, lahkuma (ka ülek.); уйти на работу tööle minema, уйти в море merele minema, уйти на охоту jahile minema, уйти на фронт rindele minema, уйти на отдых (vanadus)puhkusele minema, уйти в отпуск puhkusele minema, уйти в отставку erru minema, уйти на пенсию pensionile minema, уйти со сцены (1) lavalt lahkuma, (2) ülek. näitelavalt ~ areenilt lahkuma, уйти от дел asjaajamisest eemale jääma ~ tõmbuma, уйти с работы kõnek. töölt lahkuma, end töölt lahti võtma, уйти от семьи perekonna juurest ära minema, perekonda maha jätma, уйти вперёд ette minema ~ jõudma (ka ülek.), свая ушла в землю vai läks maasse, поезд давно ушёл rong on ammu (ära) läinud, гости ушли поздно külalised lahkusid hilja, не сам ушёл, а его ушли kõnek. nalj. ta ei läinud ise, vaid ta lasti lahti ~ sunniti minema, он ушёл в расцвете сил ta lahkus ~ suri õitsvas ~ kõige paremas eas, все вещи ушли в чемодан kõnek. kõik asjad läksid ~ mahtusid kohvrisse;
‣ от кого-чего põgenema, pakku minema; pääsema; millest hoiduma, kõrvale hoidma ~ põiklema ~ hiilima ~ kalduma ~ minema; уйти от погони tagaajajate käest pääsema, уйти от дождя vihma eest varju(le) ~ vihmavarju minema, уйти от опасности hädaohust pääsema, уйти от ответа vastusest kõrvale hiilima ~ põiklema, уйти от наказания karistusest kõrvale hoidma ~ pääsema, уйти от темы teemast kõrvale kalduma, от меня он не уйдёт minu käest ta ei pääse, от судьбы не уйдёшь saatuse eest ei pääse ~ pole pääsu, уйти в подполье ülek. põranda alla minema;
‣ ülek. mööduma, mööda minema ~ veerema, kaduma; молодость ушла noorus on möödas ~ läbi ~ käest kadunud, с тех пор ушло много времени sellest on palju aega möödunud ~ mööda läinud ~ möödas, это не уйдёт sellega on veel aega, ega see eest ära jookse;
‣ на что (ära) kuluma, minema; на беседу ушло два часа jutuajamiseks kulus kaks tundi, на покупки ушло много денег ostudeks ~ ostude peale ~ sisseostude tegemiseks kulus ~ läks palju raha, на это уйдёт полдня selleks kulub ~ läheb pool päeva, на платье уйдёт три метра ткани kleidi jaoks kulub ~ läheb kolm meetrit riiet;
‣ во что ülek. süvenema, süüvima, sukelduma; уйти в науку teadusesse süvenema, уйти в воспоминания mälestustesse süvenema ~ süüvima;
‣ во что, куда vajuma, minema (ka ülek.); уйти под воду vee alla vajuma ~ minema, уйти ко дну ~ на дно põhja vajuma ~ minema, вода ушла в землю vesi läks maa sisse, солнце ушло за лес päike läks ~ vajus metsa taha, голова ушла в плечи pea kadus õlgade vahele;
‣ kõnek. üle keema ~ minema ~ ajama; молоко ушло piim kees üle;
‣ kõnek. ette käima ~ minema (kella kohta); будильник ушёл на двадцать минут вперёд äratuskell on kakskümmend minutit ees ~ ette käinud;
‣ во что kõnek. mida kasvatama hakkama, millesse minema; уйти в ствол putke kasvama ~ minema, картофель ушёл в ботву kartul kasvatab ainult pealseid;
◊ уйти ~ уходить в кусты kõnek. põõsasse pugema, alt ära hüppama; уйти ~ уходить в лучший (вечный, другой) мир sellest ~ siit ilmast lahkuma, teise ilma minema; уйти ~ уходить в (самого) себя enesesse kapselduma ~ tõmbuma; уйти ~ уходить из жизни elavate kirjast lahkuma; уйти ~ уходить между пальцами ~ сквозь пальцы kõnek. käest ~ läbi peo ~ sõrmede vahelt pudenema ~ kaduma; уйти от самого себя iseenda eest põgenema ~ pakku minema; уйти ~ уходить с головой во что kõnek. üle pea millesse süvenema ~ sukelduma; почва уходит ~ ушла из-под ног у кого kellel (maa)pind kaob ~ kadus jalge alt ~ on jalge alt kadunud; душа ушла ~ уходит в пятки у кого kõnek. kelle süda vajub ~ vajus ~ kukub ~ kukkus saapasäärde; далеко не уйдёшь на чём, без кого-чего, с кем-чем kõnek. kellega-millega, kelleta-milleta kaugele ei jõua; уйти ~ уходить из рук чьих kelle käte vahelt välja libisema, kelle küüsist pääsema
‣ куда, откуда ära minema, lahkuma (ka ülek.); уйти на работу tööle minema, уйти в море merele minema, уйти на охоту jahile minema, уйти на фронт rindele minema, уйти на отдых (vanadus)puhkusele minema, уйти в отпуск puhkusele minema, уйти в отставку erru minema, уйти на пенсию pensionile minema, уйти со сцены (1) lavalt lahkuma, (2) ülek. näitelavalt ~ areenilt lahkuma, уйти от дел asjaajamisest eemale jääma ~ tõmbuma, уйти с работы kõnek. töölt lahkuma, end töölt lahti võtma, уйти от семьи perekonna juurest ära minema, perekonda maha jätma, уйти вперёд ette minema ~ jõudma (ka ülek.), свая ушла в землю vai läks maasse, поезд давно ушёл rong on ammu (ära) läinud, гости ушли поздно külalised lahkusid hilja, не сам ушёл, а его ушли kõnek. nalj. ta ei läinud ise, vaid ta lasti lahti ~ sunniti minema, он ушёл в расцвете сил ta lahkus ~ suri õitsvas ~ kõige paremas eas, все вещи ушли в чемодан kõnek. kõik asjad läksid ~ mahtusid kohvrisse;
‣ от кого-чего põgenema, pakku minema; pääsema; millest hoiduma, kõrvale hoidma ~ põiklema ~ hiilima ~ kalduma ~ minema; уйти от погони tagaajajate käest pääsema, уйти от дождя vihma eest varju(le) ~ vihmavarju minema, уйти от опасности hädaohust pääsema, уйти от ответа vastusest kõrvale hiilima ~ põiklema, уйти от наказания karistusest kõrvale hoidma ~ pääsema, уйти от темы teemast kõrvale kalduma, от меня он не уйдёт minu käest ta ei pääse, от судьбы не уйдёшь saatuse eest ei pääse ~ pole pääsu, уйти в подполье ülek. põranda alla minema;
‣ ülek. mööduma, mööda minema ~ veerema, kaduma; молодость ушла noorus on möödas ~ läbi ~ käest kadunud, с тех пор ушло много времени sellest on palju aega möödunud ~ mööda läinud ~ möödas, это не уйдёт sellega on veel aega, ega see eest ära jookse;
‣ на что (ära) kuluma, minema; на беседу ушло два часа jutuajamiseks kulus kaks tundi, на покупки ушло много денег ostudeks ~ ostude peale ~ sisseostude tegemiseks kulus ~ läks palju raha, на это уйдёт полдня selleks kulub ~ läheb pool päeva, на платье уйдёт три метра ткани kleidi jaoks kulub ~ läheb kolm meetrit riiet;
‣ во что ülek. süvenema, süüvima, sukelduma; уйти в науку teadusesse süvenema, уйти в воспоминания mälestustesse süvenema ~ süüvima;
‣ во что, куда vajuma, minema (ka ülek.); уйти под воду vee alla vajuma ~ minema, уйти ко дну ~ на дно põhja vajuma ~ minema, вода ушла в землю vesi läks maa sisse, солнце ушло за лес päike läks ~ vajus metsa taha, голова ушла в плечи pea kadus õlgade vahele;
‣ kõnek. üle keema ~ minema ~ ajama; молоко ушло piim kees üle;
‣ kõnek. ette käima ~ minema (kella kohta); будильник ушёл на двадцать минут вперёд äratuskell on kakskümmend minutit ees ~ ette käinud;
‣ во что kõnek. mida kasvatama hakkama, millesse minema; уйти в ствол putke kasvama ~ minema, картофель ушёл в ботву kartul kasvatab ainult pealseid;
◊ уйти ~ уходить в кусты kõnek. põõsasse pugema, alt ära hüppama; уйти ~ уходить в лучший (вечный, другой) мир sellest ~ siit ilmast lahkuma, teise ilma minema; уйти ~ уходить в (самого) себя enesesse kapselduma ~ tõmbuma; уйти ~ уходить из жизни elavate kirjast lahkuma; уйти ~ уходить между пальцами ~ сквозь пальцы kõnek. käest ~ läbi peo ~ sõrmede vahelt pudenema ~ kaduma; уйти от самого себя iseenda eest põgenema ~ pakku minema; уйти ~ уходить с головой во что kõnek. üle pea millesse süvenema ~ sukelduma; почва уходит ~ ушла из-под ног у кого kellel (maa)pind kaob ~ kadus jalge alt ~ on jalge alt kadunud; душа ушла ~ уходит в пятки у кого kõnek. kelle süda vajub ~ vajus ~ kukub ~ kukkus saapasäärde; далеко не уйдёшь на чём, без кого-чего, с кем-чем kõnek. kellega-millega, kelleta-milleta kaugele ei jõua; уйти ~ уходить из рук чьих kelle käte vahelt välja libisema, kelle küüsist pääsema
укрыться 347 Г сов. → несов. укрываться
‣ чем end (hoolikalt) kinni katma; kattuma; укрыться одеялом endale tekki peale võtma, end tekiga katma, укрыться с головой tekki üle pea tõmbama, земля укрылась снегом maa kattus lumega, lumevaip katab maad ~ kattis maad;
‣ от кого-чего end varjama ~ peitma, varjule ~ peitu minema, varjuma (ka sõj.), peituma, varju leidma; укрыться от людей end inimeste eest varjama, укрыться от дождя vihma eest varju ~ vihmavarju minema, укрыться от ветра tuulevarju minema, укрыться в кустах põõsastesse peitu pugema, укрыться от чужих глаз võõra pilgu eest peitu pugema ~ varju leidma;
‣ varju ~ märkamata ~ tähele panemata jääma; от меня ничто не укроется minu eest ei jää midagi varjule, mul ei jää midagi märkamata
‣ чем end (hoolikalt) kinni katma; kattuma; укрыться одеялом endale tekki peale võtma, end tekiga katma, укрыться с головой tekki üle pea tõmbama, земля укрылась снегом maa kattus lumega, lumevaip katab maad ~ kattis maad;
‣ от кого-чего end varjama ~ peitma, varjule ~ peitu minema, varjuma (ka sõj.), peituma, varju leidma; укрыться от людей end inimeste eest varjama, укрыться от дождя vihma eest varju ~ vihmavarju minema, укрыться от ветра tuulevarju minema, укрыться в кустах põõsastesse peitu pugema, укрыться от чужих глаз võõra pilgu eest peitu pugema ~ varju leidma;
‣ varju ~ märkamata ~ tähele panemata jääma; от меня ничто не укроется minu eest ei jää midagi varjule, mul ei jää midagi märkamata
спереди
‣ Н ees, eespool; eestpoolt, eest; ettepoole; спереди был берег ees oli kallas, вид спереди eestvaade;
‣ предлог с род. п. mille ees, eespool mida, mille esipoolel
‣ Н ees, eespool; eestpoolt, eest; ettepoole; спереди был берег ees oli kallas, вид спереди eestvaade;
‣ предлог с род. п. mille ees, eespool mida, mille esipoolel
благодарить 285a (без страд. прич. прош. вр.) Г несов. кого-что, за что tänama keda-mida, mille eest; благодарить за доверие usalduse eest tänama, благодарю вас tänan teid, olge tänatud, suur tänu teile, olge meheks, благодарю покорно van. tänan alandlikult, minu sügavaim tänu (ka iroon.); vrd. поблагодарить
забота 51 С ж. неод. mure, hool, hoolitsus; забота о человеке hoolitsus inimese eest, окружить кого заботой kelle eest hoolitsema, жить без забот muretut elu elama, повседневные заботы igapäevane mure ~ hool, igapäevased mured, у меня много забот mul on palju tegemist, это уж моя забота see on juba minu mure ~ asi, вот (ещё) не было заботы! madalk. kas mul veel muret vähe oli!
заботиться 274 Г несов. о ком-чём hoolitsema, hoolt kandma kelle eest; hoolima kellest; muretsema, muret tundma mille üle ~ kelle pärast; заботиться о детях laste eest hoolitsema, о себе он вовсе не заботится enesest ei hooli ta üldse, заботиться о точности чего püüdma täpne olla milles; vrd. позаботиться
отстаивание I 115 С с. неод. (без мн. ч.) kaitsmine, mille eest seismine; отстаивание своих взглядов oma vaadete kaitsmine, отстаивание дела мира rahuürituse eest seismine
поделом Н, предик. кому-чему paras; kõnek. asja eest, teenitult, õigesti, õiglaselt; поделом ему за это paras talle selle eest
постоять 257 Г сов.
‣ (mõnda aega) seisma ~ (püstijalu) olema;
‣ за кого-что kelle-mille eest seisma, keda-mida kaitsma; уметь постоять за себя enda eest seista oskama;
‣ за чем с отриц. madalk. mille taha mitte seisma jääma, millest mitte hoolima; за деньгами мы не постоим raha taha meie poolt asi seisma ei jää;
‣ постой, постойте повел. накл. oot, oot-oot; постойте, я сама oodake ~ oot-oot, ma ise
‣ (mõnda aega) seisma ~ (püstijalu) olema;
‣ за кого-что kelle-mille eest seisma, keda-mida kaitsma; уметь постоять за себя enda eest seista oskama;
‣ за чем с отриц. madalk. mille taha mitte seisma jääma, millest mitte hoolima; за деньгами мы не постоим raha taha meie poolt asi seisma ei jää;
‣ постой, постойте повел. накл. oot, oot-oot; постойте, я сама oodake ~ oot-oot, ma ise
походить I 313b Г сов.
‣ (natuke) käima ~ kõndima;
‣ за кем-чем madalk. (mõnda aega) hoolitsema kelle-mille eest; походить за больным haige eest hoolitsema ~ hoolt kandma
‣ (natuke) käima ~ kõndima;
‣ за кем-чем madalk. (mõnda aega) hoolitsema kelle-mille eest; походить за больным haige eest hoolitsema ~ hoolt kandma
приласкать 165a Г сов. кого hoidma, hellitama, kelle eest õrnalt hoolitsema; приласкать сироту orvu eest hoolitsema, orbu oma hoole alla võtma
беречься 379 Г несов. end hoidma ~ säästma; кого-чего hoiduma kelle-mille eest; берегитесь простуды ärge külmetage end, hoiduge külmetusest, берегись ~ берегитесь поезда hoidu ~ hoidke end rongi eest, берегись ~ берегитесь! hoia ~ hoidke alt!
борьба 52 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ за кого-что, против кого-чего, с кем-чем võitlus, heitlus kelle-mille vastu v eest, kellega-millega; tõrje; классовая борьба klassivõitlus, национально-освободительная борьба rahvusvõitlus, rahvuslik vabadusvõitlus, революционная борьба revolutsioonivõitlus, revolutsiooniline võitlus, борьба за мир rahuvõitlus, võitlus rahu eest, борьба за существование biol. olelusvõitlus, вести борьбу võitlema, борьба противоположностей filos. vastandite võitlus, возглавить борьбу võitlust juhtima, призывать на борьбу võitlusele kutsuma, борьба с сорняками umbrohutõrje, борьба с гололёдом jäitetõrje;
‣ maadlus (ka sport), maadlemine; соревнования по борьбе maadlusvõistlused, вольная борьба vabamaadlus, классическая борьба klassikaline ~ kreeka-rooma ~ prantsuse maadlus
‣ за кого-что, против кого-чего, с кем-чем võitlus, heitlus kelle-mille vastu v eest, kellega-millega; tõrje; классовая борьба klassivõitlus, национально-освободительная борьба rahvusvõitlus, rahvuslik vabadusvõitlus, революционная борьба revolutsioonivõitlus, revolutsiooniline võitlus, борьба за мир rahuvõitlus, võitlus rahu eest, борьба за существование biol. olelusvõitlus, вести борьбу võitlema, борьба противоположностей filos. vastandite võitlus, возглавить борьбу võitlust juhtima, призывать на борьбу võitlusele kutsuma, борьба с сорняками umbrohutõrje, борьба с гололёдом jäitetõrje;
‣ maadlus (ka sport), maadlemine; соревнования по борьбе maadlusvõistlused, вольная борьба vabamaadlus, классическая борьба klassikaline ~ kreeka-rooma ~ prantsuse maadlus
вознаграждение 115 С с. неод. (без мн. ч.) autasu(stus), tasu, tasumine; вознаграждение за труд tasu töö eest, вознаграждение за находку leiutasu, за небольшое вознаграждение väikese tasu eest
даром Н kõnek.
‣ maksuta, tasuta, muidu; даром он ничего не даёт tasuta ei anna ta midagi, tasuta ei saa tema käest midagi, получить почти даром peaaegu eimillegi eest saama, poolmuidu saama, ему ничего не давалось даром ta ei saanud midagi kerge vaevaga;
‣ ilmaaegu, asjatult, kasutult; тратить время даром ilmaaegu ~ asjatult aega raiskama, весь день пропал даром kogu päev läks tühja;
◊ даром не пройдёт кому mida kellele ei kingita, kellel on karistus soolas mille eest
‣ maksuta, tasuta, muidu; даром он ничего не даёт tasuta ei anna ta midagi, tasuta ei saa tema käest midagi, получить почти даром peaaegu eimillegi eest saama, poolmuidu saama, ему ничего не давалось даром ta ei saanud midagi kerge vaevaga;
‣ ilmaaegu, asjatult, kasutult; тратить время даром ilmaaegu ~ asjatult aega raiskama, весь день пропал даром kogu päev läks tühja;
◊ даром не пройдёт кому mida kellele ei kingita, kellel on karistus soolas mille eest
оберегаться 169 Г несов. → сов. оберечься
‣ от кого-чего, без доп. hoiduma, end hoidma ~ kaitsma kelle-mille eest; оберегаться от палящих лучей end kõrvetavate kiirte eest kaitsma;
‣ страд. к оберегать
‣ от кого-чего, без доп. hoiduma, end hoidma ~ kaitsma kelle-mille eest; оберегаться от палящих лучей end kõrvetavate kiirte eest kaitsma;
‣ страд. к оберегать
присмотреть 239 Г сов. → несов. присматривать
‣ за кем-чем, без доп. kelle järele vaatama ~ valvama, kelle eest hoolt kandma; присмотреть за детьми laste järele vaatama, присмотреть за больным haige eest hoolitsema;
‣ кого-что kõnek. välja vaatama ~ valima; присмотреть себе квартиру endale korterit valmis vaatama ~ valima
‣ за кем-чем, без доп. kelle järele vaatama ~ valvama, kelle eest hoolt kandma; присмотреть за детьми laste järele vaatama, присмотреть за больным haige eest hoolitsema;
‣ кого-что kõnek. välja vaatama ~ valima; присмотреть себе квартиру endale korterit valmis vaatama ~ valima
ратовать 171a Г несов. за кого-что, против кого-чего liter.
‣ van. sõdima, taplema, vaenuväljal võitlema ~ heitlema;
‣ kelle-mille eest väljas olema ~ võitlema, keda-mida kaitsma; ратовать за правду tõe eest võitlema ~ väljas olema
‣ van. sõdima, taplema, vaenuväljal võitlema ~ heitlema;
‣ kelle-mille eest väljas olema ~ võitlema, keda-mida kaitsma; ратовать за правду tõe eest võitlema ~ väljas olema
уберечься 379 Г сов. → несов. уберегаться от кого-чего end hoidma ~ kaitsma; (tervena, puutumatuna) säilima; kelle-mille eest pääsema, millest hoiduma; от его злого языка не уберечься tema kurja ~ terava keele eest ei pääse ~ pole pääsu ~ pole keegi kaitstud
взыскивать 168a Г несов. → сов. взыскать
‣ что, с кого jur. sisse nõudma mida, kellelt; взыскивать налоги makse sisse nõudma;
‣ с кого, за что, без доп. van. karistama keda, mille eest; взыскивать с подчинённых за опоздание alluvaid hilinemise eest ~ pärast karistama, не взыщи(те) ära (ärge) pan(g)e pahaks
‣ что, с кого jur. sisse nõudma mida, kellelt; взыскивать налоги makse sisse nõudma;
‣ с кого, за что, без доп. van. karistama keda, mille eest; взыскивать с подчинённых за опоздание alluvaid hilinemise eest ~ pärast karistama, не взыщи(те) ära (ärge) pan(g)e pahaks
вывернуться 338 Г сов. → несов. вывёртываться, выворачиваться II из чего, без доп.
‣ (kruvimise tagajärjel) välja tulema;
‣ madalk. (kuskilt) välja keerama ~ pöörama, äkki nähtavale ilmuma;
‣ eest ära pöörduma; он хотел меня поймать, но я вывернулся ta tahtis mind kinni püüda, aga ma sain eest ära;
‣ kõnek. ennast välja keerutama; välja rabelema; вывернуться из беды hädast välja rabelema;
‣ pahupidi minema; рукав вывернулся наизнанку käis on pahupidi läinud;
‣ kõnek. liigesest ~ liikmest välja minema;
◊ вывернуться из петли silmusest pääsema; вывернуться из чьих рук kelle käest libisema
‣ (kruvimise tagajärjel) välja tulema;
‣ madalk. (kuskilt) välja keerama ~ pöörama, äkki nähtavale ilmuma;
‣ eest ära pöörduma; он хотел меня поймать, но я вывернулся ta tahtis mind kinni püüda, aga ma sain eest ära;
‣ kõnek. ennast välja keerutama; välja rabelema; вывернуться из беды hädast välja rabelema;
‣ pahupidi minema; рукав вывернулся наизнанку käis on pahupidi läinud;
‣ kõnek. liigesest ~ liikmest välja minema;
◊ вывернуться из петли silmusest pääsema; вывернуться из чьих рук kelle käest libisema
жизнь 90 С ж. неод. (обычно без мн. ч.) elu(iga), eluaastad; захолустная жизнь kolkaelu, зажиточная жизнь jõukas elu, супружеская жизнь abielu, жизнь человечества inimkonna elu ~ olelu ~ eksistents, дать жизнь кому kõrgst. kellele elu andma, keda sünnitama, отдать жизнь за кого-что kõrgst. elu kelle-mille eest andma, лишиться жизни surma saama, hukkuma, лишить себя жизни endale lõppu tegema, vabasurma minema, поплатиться жизнью eluga maksma, борьба за жизнь võitlus elu eest, образ жизни elulaad, eluviis, уклад жизни elulaad, продолжительность жизни eluiga, elu kestus, закат жизни ülek. eluloojang, на заре жизни ülek. elukoidikul, раз в жизни kord(ki) elus, на всю жизнь eluajaks, eluks ajaks, никогда в жизни eluilmaski mitte, mitte kordagi elus, в течение всей жизни kogu elu vältel ~ kestel ~ jooksul, при жизни eluajal, врачи вернули его к жизни arstid andsid talle elu tagasi, рассказ, верный жизни elulähedane jutustus, он полон жизни ta on täis elulusti, расскажи мне о своей жизни räägi mulle oma elust, в деревне проснулась жизнь maal ~ külas läks elu käima, maa ärkas ellu, он решил дожить свою жизнь в горах ta otsustas oma viimased eluaastad veeta mägedes, зарабатывать на жизнь elatist teenima, средства к жизни elatusvahendid;
◊ подруга жизни eluseltsiline, naine; по гроб жизни madalk. elu lõpuni, haua ääreni; ни в жизнь kõnek. eluilmaski mitte; вопрос жизни или смерти elu ja surma küsimus; жизнь бьёт ключом elu pulbitseb ~ keeb; брать всё от жизни elu nautima, elult võtma, mis võtta on ~ end võtta laseb; внедрять ~ внедрить в жизнь ellu viima ~ rakendama; претворять ~ претворить в жизнь teoks tegema, ellu viima
◊ подруга жизни eluseltsiline, naine; по гроб жизни madalk. elu lõpuni, haua ääreni; ни в жизнь kõnek. eluilmaski mitte; вопрос жизни или смерти elu ja surma küsimus; жизнь бьёт ключом elu pulbitseb ~ keeb; брать всё от жизни elu nautima, elult võtma, mis võtta on ~ end võtta laseb; внедрять ~ внедрить в жизнь ellu viima ~ rakendama; претворять ~ претворить в жизнь teoks tegema, ellu viima
заменить 308 Г сов. → несов. заменять кого-что, кем-чем, на что, кому asendama, välja vahetama, aset täitma, asemele tulema; заменить старый телевизор на цветной vana televiisorit värvilisega asendama, заменить ржавые трубы новыми roostes torusid välja vahetama, шинель заменила солдату одеяло sinel oli sõdurile teki eest, заменить погибшего командира langenud komandöri asemele asuma, никто не может его заменить ta on asendamatu, он заменил мне отца ta oli mulle isaks ~ isa eest
о II, об, обо предлог I с вин. п.
‣ puudutatava eseme märkimisel vastu mida, mille vastu ~ taha ~ otsa ~ külge ~ sisse, -l, -le; ударить об пол ~ об пол vastu põrandat lööma, волны бьются о берег lained löövad kaldale, lained peksavad vastu kallast, запачкаться о стену end seina vastu ära määrima, споткнуться о порог lävel ~ künnisel ~ lävepaku taha ~ lävepaku otsa komistama, вытереть руки о фартук käsi põlle sisse ~ külge pühkima, опереться о спинку стула toolileenile toetuma ~ nõjatuma;
‣ van. aja märkimisel ajal, -l; об эту пору, о сю пору sel ajal, о полночь keskööl; II с предл. п. . objekti märkimisel üle, kohta, eest, -st, -le jt. (ka liitsõnaliselt); спорить о фильме filmi üle vaidlema, сказать несколько слов о чём mille kohta paar ~ mõne sõna ütlema, заботиться о детях laste eest hoolitsema ~ hoolt kandma, предупреждать об опасности ohu eest hoiatama, мечтать о поездке reisist unistama, говорить обо всём kõigest ~ kõige üle rääkima, речь идёт о детях jutt on ~ käib lastest, книга об учёном raamat teadlasest, думать о родителях vanematele mõtlema, плакать о погибших langenuid leinama ~ taga nutma, тоска о близких igatsus omaste järele, на память о встрече kohtumise mälestuseks, лекция о воспитании kasvatusteemaline loeng, законодательство о труде jur. tööseadusandlus, решение о принятии санкций sanktsioonide rakendamise otsus, вопрос о разоружении desarmeerimisküsimus, декрет о мире rahudekreet;
‣ van. suuruse märkimisel -line, -ga, -suurune, -laiune jt.; дом о двух этажах kahekorruseline maja;
◊ палка о двух концах kahe teraga mõõk; биться как рыба об лёд nagu kala kuival visklema ~ olema; бок о бок külg külje kõrval; рука об руку käsikäes
‣ puudutatava eseme märkimisel vastu mida, mille vastu ~ taha ~ otsa ~ külge ~ sisse, -l, -le; ударить об пол ~ об пол vastu põrandat lööma, волны бьются о берег lained löövad kaldale, lained peksavad vastu kallast, запачкаться о стену end seina vastu ära määrima, споткнуться о порог lävel ~ künnisel ~ lävepaku taha ~ lävepaku otsa komistama, вытереть руки о фартук käsi põlle sisse ~ külge pühkima, опереться о спинку стула toolileenile toetuma ~ nõjatuma;
‣ van. aja märkimisel ajal, -l; об эту пору, о сю пору sel ajal, о полночь keskööl; II с предл. п. . objekti märkimisel üle, kohta, eest, -st, -le jt. (ka liitsõnaliselt); спорить о фильме filmi üle vaidlema, сказать несколько слов о чём mille kohta paar ~ mõne sõna ütlema, заботиться о детях laste eest hoolitsema ~ hoolt kandma, предупреждать об опасности ohu eest hoiatama, мечтать о поездке reisist unistama, говорить обо всём kõigest ~ kõige üle rääkima, речь идёт о детях jutt on ~ käib lastest, книга об учёном raamat teadlasest, думать о родителях vanematele mõtlema, плакать о погибших langenuid leinama ~ taga nutma, тоска о близких igatsus omaste järele, на память о встрече kohtumise mälestuseks, лекция о воспитании kasvatusteemaline loeng, законодательство о труде jur. tööseadusandlus, решение о принятии санкций sanktsioonide rakendamise otsus, вопрос о разоружении desarmeerimisküsimus, декрет о мире rahudekreet;
‣ van. suuruse märkimisel -line, -ga, -suurune, -laiune jt.; дом о двух этажах kahekorruseline maja;
◊ палка о двух концах kahe teraga mõõk; биться как рыба об лёд nagu kala kuival visklema ~ olema; бок о бок külg külje kõrval; рука об руку käsikäes
от, ото предлог с род. п.
‣ millestki lähtumise, eemaldumise, vabanemise v. pärinemise märkimisel juurest, poolt, käest, -st, -lt; отойти от дома majast eemalduma, идти от дома к воротам maja juurest värava poole minema, уйти от семьи perekonna juurest ära minema, узнать от друга sõbra käest ~ sõbralt teada saama, считать от одного до десяти ühest kümneni loendama, от пяти часов до семи kella viiest seitsmeni, прочитать книгу от корки до корки raamatut kaanest kaaneni läbi lugema, от Пушкина до Горького Puškinist Gorkini, слеп от рождения sündimisest saadik pime, далёк от истины kaugel tõest, в трёх шагах от меня minust kolme sammu kaugusel, вспрянуть ото сна unest virguma, освободиться от ошибок vigadest lahti saama, очистить от грязи porist puhastama, отвыкнуть от родителей vanematest võõrduma, vanematele ~ emale-isale võõraks jääma, сын от первого брака poeg esimesest abielust, пошёл работать девяти лет от роду läks tööle üheksa-aastaselt, отстранить от должности ametikohalt vallandama ~ tagandama, говорить от чьего имени kelle nimel rääkima, воздержаться от голосования hääletamisel erapooletuks jääma, еле удержаться от слёз pisaraid vaevu tagasi hoidma;
‣ põhjuse v. otstarbe märkimisel pärast, tõttu, eest, vastu, -st (ka liitsõna); петь от радости rõõmu pärast laulma ~ lõõritama, дрожать от страха hirmu pärast ~ hirmust värisema, от боли valu pärast, valust, от усталости väsimuse tõttu, väsimusest, быть вне себя от счастья õnnest seitsmendas taevas olema, глаза, красные от слёз nutust punased silmad, от нечего делать igavusest, tegevusetusest, jõudeelust, спрятаться от дождя vihma eest varju otsima ~ varju pugema, защищать от врага vaenlase eest kaitsma, средство от зубной боли hambavalurohi;
‣ terviku osa märkimisel küljest (ka liitsõna); отломить сучок от дерева puu küljest oksa murdma, отрезать ломоть от хлеба leiva küljest viilu lõikama, пуговица от пальто mantlinööp, ключ от замка lukuvõti;
‣ eristamise v. vastandamise märkimisel; отличать добро от зла hea ja kurja vahet tegema, head kurjast eristama;
‣ daatumi märkimisel -st (ka omastav); приказ от 1 марта käskkiri 1. märtsist, 1. märtsi käskkiri, письмо от 2 июля kiri 2. juulist, 2. juuli (kuupäevaga) kiri;
‣ ajalise pidevuse märkimisel; от зари до зари koidust ehani, varavalgest hilisõhtuni, год от году aastast aastasse, aasta-aastalt, день ото дня päevast päeva, час от часу tund-tunnilt, время от времени aeg-ajalt;
‣ tegevuslaadi märkimisel; писать от руки käsitsi kirjutama, смеяться от души südamest naerma, благодарить от всего сердца südamest tänulik olema;
‣ tegevusala märkimisel; рабочий от станка tööline tööpingi tagant, крестьянин от сохи talupoeg adra tagant, люди от науки teadusinimesed
‣ millestki lähtumise, eemaldumise, vabanemise v. pärinemise märkimisel juurest, poolt, käest, -st, -lt; отойти от дома majast eemalduma, идти от дома к воротам maja juurest värava poole minema, уйти от семьи perekonna juurest ära minema, узнать от друга sõbra käest ~ sõbralt teada saama, считать от одного до десяти ühest kümneni loendama, от пяти часов до семи kella viiest seitsmeni, прочитать книгу от корки до корки raamatut kaanest kaaneni läbi lugema, от Пушкина до Горького Puškinist Gorkini, слеп от рождения sündimisest saadik pime, далёк от истины kaugel tõest, в трёх шагах от меня minust kolme sammu kaugusel, вспрянуть ото сна unest virguma, освободиться от ошибок vigadest lahti saama, очистить от грязи porist puhastama, отвыкнуть от родителей vanematest võõrduma, vanematele ~ emale-isale võõraks jääma, сын от первого брака poeg esimesest abielust, пошёл работать девяти лет от роду läks tööle üheksa-aastaselt, отстранить от должности ametikohalt vallandama ~ tagandama, говорить от чьего имени kelle nimel rääkima, воздержаться от голосования hääletamisel erapooletuks jääma, еле удержаться от слёз pisaraid vaevu tagasi hoidma;
‣ põhjuse v. otstarbe märkimisel pärast, tõttu, eest, vastu, -st (ka liitsõna); петь от радости rõõmu pärast laulma ~ lõõritama, дрожать от страха hirmu pärast ~ hirmust värisema, от боли valu pärast, valust, от усталости väsimuse tõttu, väsimusest, быть вне себя от счастья õnnest seitsmendas taevas olema, глаза, красные от слёз nutust punased silmad, от нечего делать igavusest, tegevusetusest, jõudeelust, спрятаться от дождя vihma eest varju otsima ~ varju pugema, защищать от врага vaenlase eest kaitsma, средство от зубной боли hambavalurohi;
‣ terviku osa märkimisel küljest (ka liitsõna); отломить сучок от дерева puu küljest oksa murdma, отрезать ломоть от хлеба leiva küljest viilu lõikama, пуговица от пальто mantlinööp, ключ от замка lukuvõti;
‣ eristamise v. vastandamise märkimisel; отличать добро от зла hea ja kurja vahet tegema, head kurjast eristama;
‣ daatumi märkimisel -st (ka omastav); приказ от 1 марта käskkiri 1. märtsist, 1. märtsi käskkiri, письмо от 2 июля kiri 2. juulist, 2. juuli (kuupäevaga) kiri;
‣ ajalise pidevuse märkimisel; от зари до зари koidust ehani, varavalgest hilisõhtuni, год от году aastast aastasse, aasta-aastalt, день ото дня päevast päeva, час от часу tund-tunnilt, время от времени aeg-ajalt;
‣ tegevuslaadi märkimisel; писать от руки käsitsi kirjutama, смеяться от души südamest naerma, благодарить от всего сердца südamest tänulik olema;
‣ tegevusala märkimisel; рабочий от станка tööline tööpingi tagant, крестьянин от сохи talupoeg adra tagant, люди от науки teadusinimesed
ручаться 165 Г несов. за кого-что, кому tagama, garanteerima, vastutama; ручаться за качество товара kauba kvaliteeti tagama ~ garanteerima, ручаться за рекомендуемого работника soovitatud töötaja eest vastutama;
◊ ручаться головой за кого-что kelle-mille eest (oma) peaga vastutama
◊ ручаться головой за кого-что kelle-mille eest (oma) peaga vastutama
словечко 107 С с. неод. dem. kõnek. sõnake, sõna; мне надо вам словечко сказать mul on tarvis teile paar sõna(kest) ütelda;
◊ крепкое словечко kõnek. vänge ~ krõbe sõna, sõimusõna; замолвить словечко о ком, за кого, перед кем kõnek. kelle eest ~ kaitseks ~ heaks sõna(kest) ütlema ~ kostma ~ paari sõna kostma; закидывать ~ закинуть ~ запускать ~ запустить словечко за кого, о ком-чём kõnek. sõnakest lausuma kelle-mille kohta ~ eest; перекинуться ~ обменяться словечком kõnek. mõnda ~ paari sõna(kest) vahetama
◊ крепкое словечко kõnek. vänge ~ krõbe sõna, sõimusõna; замолвить словечко о ком, за кого, перед кем kõnek. kelle eest ~ kaitseks ~ heaks sõna(kest) ütlema ~ kostma ~ paari sõna kostma; закидывать ~ закинуть ~ запускать ~ запустить словечко за кого, о ком-чём kõnek. sõnakest lausuma kelle-mille kohta ~ eest; перекинуться ~ обменяться словечком kõnek. mõnda ~ paari sõna(kest) vahetama
увернуться 338 Г сов. → несов. увёртываться
‣ во что kõnek. end millesse mässima ~ mähkima ~ keerama ~ pakkima; увернуться в одеяло end teki sisse mässima ~ keerama;
‣ от кого-чего, из-под чего kõrvale põikama (kõnek. ka ülek.); kõnek. (eest) ära ~ käest lipsama, välja rabelema; увернуться от удара löögi eest kõrvale põikama, увернуться от прямого ответа otsesest vastusest põiklema ~ kõrvale põikama ~ mööda hiilima, увернуться из-под контроля kontrolli alt ära lipsama, от нас он не увернётся meie käest ta ei pääse ~ pole tal pääsu, от судьбы не увернёшься saatuse käest ~ eest ei pääse ~ pole pääsu
‣ во что kõnek. end millesse mässima ~ mähkima ~ keerama ~ pakkima; увернуться в одеяло end teki sisse mässima ~ keerama;
‣ от кого-чего, из-под чего kõrvale põikama (kõnek. ka ülek.); kõnek. (eest) ära ~ käest lipsama, välja rabelema; увернуться от удара löögi eest kõrvale põikama, увернуться от прямого ответа otsesest vastusest põiklema ~ kõrvale põikama ~ mööda hiilima, увернуться из-под контроля kontrolli alt ära lipsama, от нас он не увернётся meie käest ta ei pääse ~ pole tal pääsu, от судьбы не увернёшься saatuse käest ~ eest ei pääse ~ pole pääsu
хлопотать 204b Г несов.
‣ askeldama, toimetama, talitama, müttama; хлопотать по хозяйству kodus toimetama ~ talitama, koduseid töid tegema, хлопотать на кухне köögis talitama ~ askeldama ~ müttama, хлопотать у плиты pliidi juures toimetama;
‣ о чём taotlema, (ametlikult) asja ajama; хлопотать о пенсии pensioniasja ajama, хлопотать о приёме на работу kelle töökoha asju ~ töölevõtmist ajama, keda tööle sokutama;
‣ о ком, за кого muretsema, kelle-mille pärast vaeva nägema, kelle-mille eest hea seisma; хлопотать за друга sõbra eest kostma
‣ askeldama, toimetama, talitama, müttama; хлопотать по хозяйству kodus toimetama ~ talitama, koduseid töid tegema, хлопотать на кухне köögis talitama ~ askeldama ~ müttama, хлопотать у плиты pliidi juures toimetama;
‣ о чём taotlema, (ametlikult) asja ajama; хлопотать о пенсии pensioniasja ajama, хлопотать о приёме на работу kelle töökoha asju ~ töölevõtmist ajama, keda tööle sokutama;
‣ о ком, за кого muretsema, kelle-mille pärast vaeva nägema, kelle-mille eest hea seisma; хлопотать за друга sõbra eest kostma
ходить 313b Г несов.
‣ käima (ka ülek.), kõndima, liikuma, liikvel olema; kurseerima, mille vahet käima; ходить в школу koolis käima, ходить на работу tööl ~ ametis käima, ходить в театр teatris käima, ходить в гости külas ~ võõrusel käima, ходить по магазинам mööda poode ~ poodides käima, ходить гулять jalutamas ~ kõndimas käima, ходить за грибами seenel käima, ходить на охоту jahil käima, ходить на медведя karujahil käima, karu jahtima, ходить на парусах ~ под парусами purjetama, purjetamas käima, ходить на вёслах aerutamas ~ sõudmas käima, ходить в море merel käima, merd sõitma, ходить в атаку rünnakul käima, ходить за плугом adra taga käima, ходить на лыжах suusatama, ходить в ногу ühte jalga astuma ~ käima, ходить босиком paljajalu käima, ходить на цыпочках (1) kikivarvul käima, (2) перед кем ülek. kelle ees saba liputama, kas või nahast välja pugema ходить на руках kätel käima, ходить под руку ~ под ручку käevangus ~ käe alt kinni käima, ходить на костылях karkudega käima, ходить в тапочках sussidega käima, ходить в пальто mantliga ~ palituga käima, ходить неряхой lohakalt riides käima, lohakas välja nägema, ходить в трауре leinariideid kandma, leinariides käima, ходить в очках prille kandma, ходить с бородой habet kandma, ходить пешкой etturiga käima, ходить тузом ~ с туза ässaga käima, ässa välja käima, солнце ходит высоко päike käib kõrgelt, облака ходят по небу taevas liiguvad ~ sõuavad pilved, ходят слухи käib kuuldus ~ kumu, käivad jutud ~ kuuldused, поезда ходят регулярно rongiliiklus on korrapärane, rongid käivad ~ liiguvad korrapäraselt, поезда ходят по расписанию rongid käivad sõiduplaani järgi, трамвай уже ходит tramm juba käib ~ sõidab;
‣ за кем-чем hoolitsema kelle-mille eest, talitama keda; ходить за больным haige eest hoolitsema, haiget põetama ~ talitama;
‣ (sõidu-, ratsa- vm. loom) olema; эта лошадь ходит под седлом see on ratsahobune;
‣ kõnek. kõikuma, üles-alla liikuma; мостки ходят под ногами purre kõigub jalgade all;
‣ kõnek. väljas ~ asjal käima; ребёнок ходит на горшок laps käib potil;
‣ madalk. mis ametis olema ~ ametit pidama; ходить в старостах rühmavanem ~ klassivanem ~ külavanem olema;
◊ ходить колесом hundiratast viskama; ходить в золоте kullas ja karras käima; ходить на задних лапках перед кем kõnek. kelle ees saba liputama, lipitsema, lömitama, kannuseid teenima; ходить по ниточке ~ по струнке nagu nööripidi käima; по миру ходить kõnek. kerjamas käima; ходить вокруг да около kõnek. nagu kass ümber palava pudru käima; ходить именинником kõnek. kellel on ~ oli rõõmus nägu peas kui peiupoisil, rõõmust ~ õnnest särama; ходить как во сне nagu unes ~ nagu kuutõbine ringi käima; ходить на голове kõnek. maja selga võtma; ходить козырем kõnek. kui ärtuäss ~ nina seljas ~ uhkelt ~ iseteadvalt ringi käima; ходить на помочах у кого kõnek. nöörist tõmmata olema, kelle lõa otsas olema; ходить по пятам за кем, кого kelle kannul käima, kellel kogu aeg sabas sörkima; ходить с протянутой рукой kätt väristama; ходить гоголем kõnek. tähtsalt ~ kui täispuhutud kalkun ~ konn ringi käima; ходить тенью за кем nagu vari kelle kannul käima; недалеко ходить за примером näidet pole tarvis kaugelt otsida, näide on käepärast võtta vrd. идти
‣ käima (ka ülek.), kõndima, liikuma, liikvel olema; kurseerima, mille vahet käima; ходить в школу koolis käima, ходить на работу tööl ~ ametis käima, ходить в театр teatris käima, ходить в гости külas ~ võõrusel käima, ходить по магазинам mööda poode ~ poodides käima, ходить гулять jalutamas ~ kõndimas käima, ходить за грибами seenel käima, ходить на охоту jahil käima, ходить на медведя karujahil käima, karu jahtima, ходить на парусах ~ под парусами purjetama, purjetamas käima, ходить на вёслах aerutamas ~ sõudmas käima, ходить в море merel käima, merd sõitma, ходить в атаку rünnakul käima, ходить за плугом adra taga käima, ходить на лыжах suusatama, ходить в ногу ühte jalga astuma ~ käima, ходить босиком paljajalu käima, ходить на цыпочках (1) kikivarvul käima, (2) перед кем ülek. kelle ees saba liputama, kas või nahast välja pugema ходить на руках kätel käima, ходить под руку ~ под ручку käevangus ~ käe alt kinni käima, ходить на костылях karkudega käima, ходить в тапочках sussidega käima, ходить в пальто mantliga ~ palituga käima, ходить неряхой lohakalt riides käima, lohakas välja nägema, ходить в трауре leinariideid kandma, leinariides käima, ходить в очках prille kandma, ходить с бородой habet kandma, ходить пешкой etturiga käima, ходить тузом ~ с туза ässaga käima, ässa välja käima, солнце ходит высоко päike käib kõrgelt, облака ходят по небу taevas liiguvad ~ sõuavad pilved, ходят слухи käib kuuldus ~ kumu, käivad jutud ~ kuuldused, поезда ходят регулярно rongiliiklus on korrapärane, rongid käivad ~ liiguvad korrapäraselt, поезда ходят по расписанию rongid käivad sõiduplaani järgi, трамвай уже ходит tramm juba käib ~ sõidab;
‣ за кем-чем hoolitsema kelle-mille eest, talitama keda; ходить за больным haige eest hoolitsema, haiget põetama ~ talitama;
‣ (sõidu-, ratsa- vm. loom) olema; эта лошадь ходит под седлом see on ratsahobune;
‣ kõnek. kõikuma, üles-alla liikuma; мостки ходят под ногами purre kõigub jalgade all;
‣ kõnek. väljas ~ asjal käima; ребёнок ходит на горшок laps käib potil;
‣ madalk. mis ametis olema ~ ametit pidama; ходить в старостах rühmavanem ~ klassivanem ~ külavanem olema;
◊ ходить колесом hundiratast viskama; ходить в золоте kullas ja karras käima; ходить на задних лапках перед кем kõnek. kelle ees saba liputama, lipitsema, lömitama, kannuseid teenima; ходить по ниточке ~ по струнке nagu nööripidi käima; по миру ходить kõnek. kerjamas käima; ходить вокруг да около kõnek. nagu kass ümber palava pudru käima; ходить именинником kõnek. kellel on ~ oli rõõmus nägu peas kui peiupoisil, rõõmust ~ õnnest särama; ходить как во сне nagu unes ~ nagu kuutõbine ringi käima; ходить на голове kõnek. maja selga võtma; ходить козырем kõnek. kui ärtuäss ~ nina seljas ~ uhkelt ~ iseteadvalt ringi käima; ходить на помочах у кого kõnek. nöörist tõmmata olema, kelle lõa otsas olema; ходить по пятам за кем, кого kelle kannul käima, kellel kogu aeg sabas sörkima; ходить с протянутой рукой kätt väristama; ходить гоголем kõnek. tähtsalt ~ kui täispuhutud kalkun ~ konn ringi käima; ходить тенью за кем nagu vari kelle kannul käima; недалеко ходить за примером näidet pole tarvis kaugelt otsida, näide on käepärast võtta vrd. идти
что I 159 М
‣ mis; kõnek. miski; что случилось? mis juhtus ~ on juhtunud ~ on lahti?, что вы говорите kas tõesti, ärge rääkige, mis te ~ mis asja te räägite, что толку в этом mis mõte sel on, mis sest kasu ~ tolku on, что пользы mis kasu sest on, что такое (1) mis juhtus, (2) mis see siis olgu, что делать ~ поделаешь pole (midagi) parata, mis seal siis ikka teha, что бы ни случилось mis ka ei juhtuks, что ты (1) mis sul on, mis sul hakkas, mis sa õige mõtled, (2) mis sa nüüd, mine (nüüd) ikka, mis asja, что за ерунда mis jama see on, что он за человек mis inimene ta on, что за прелесть (1) kui ilus, (2) mis ~ missugune tore asi, kui kena see on, что за погода küll on ~ kus on alles ilm, что дома? mis kodus uudist?, что новенького? kõnek. mis uudist?, mis kuulukse?, во что обойдётся поездка? mis sõit ~ reis maksma läheb?, что и говорить mis seal (üldse) rääkida, что надо? (1) mis ~ mida sa tahad (te tahate)?, mis ~ mida sul (teil) tarvis on?, (2) ülek. kõnek. nagu peab, nagu kord ja kohus, tipp-topp, ну и что ja mis siis, а что, если я опоздаю? aga mis (oleks) siis, kui ma hiljaks jään?, чуть что -- сразу сообщи kui midagi peaks juhtuma, teata kohe, что и требовалось доказать mida oligi tarvis tõestada, сделай вот что tee nõndaviisi ~ vaat mida, что ни делай, на него не угодишь mida ka ei teeks, miski pole talle meele järele, что за человек пришёл? kes seal tuli?, что, он уже вернулся? mis, kas ta on juba tagasi, mis, on ta siis juba tagasi?, наказать его, что ли kui õige karistaks teda, поешь чего маленько kõnek. sööksid ehk veidike, вот что nõndaviisi, vaat, mis, для чего milleks, misjaoks, что ни говори kõigest hoolimata, на что лучше palju parem(ini), чего там olgu pealegi, pole parata, не к чему pole mõtet, ei millekski, чего там только не было mida seal küll ei olnud, mis seal kõik oli, что за беда mis siis sellest, ega sellest pole lugu, pole häda ~ viga midagi;
‣ в функции Н miks, milleks; что ты задумался? miks ~ mispärast sa mõttesse jäid?, что ты одна? miks sa üksi oled?, что плачешь? miks sa nutad?, к чему ты мне это говоришь? miks sa mulle seda räägid?, с чего бы он не согласился? miks ta ei peaks nõusse jääma?, на что мне эти деньги mis ma selle rahaga teen ~ peale hakkan, milleks mulle see raha, с чего ты взял? kust sa selle võtad ~ võtsid?, miks sa nii arvad?, что тут долго разговаривать mis siin nii pikalt rääkida, чем не автомобиль mispoolest ~ mille poolest see auto pole, чего там бояться mis seal karta, что бы тебе раньше прийти oleksid võinud siia varem tulla, только что just praegu, hetk tagasi, с чего бы это ei tea miks ~ millest see tuleb ~ millest see võib olla, чего ради mis hea pärast, что так? miks nii?, почти что peaaegu;
‣ в функции частицы; вот именно что дурак just nimelt loll, вот ~ вон оно что ah vaat mis, ah selles on asi, vaat milles on asi, ещё что ~ чего mis sa veel ei taha;
◊ ни за что ни про что kõnek. asja ees, teist taga; остаться ни при чём kõnek. tühjade kätega jääma; что душе угодно kõnek. mida hing ihkab ~ süda lustib; что (и) греха таить kõnek. mis seal ikka salata; что есть ~ было духу kõnek. kõigest jõust ~ väest, elu eest; что есть силы kõigest jõust ~ väest; что к чему kõnek. mis ja kuidas; кто ни при чём kõnek. kes ei puutu asjasse, kellel pole millega pistmist; во что бы то ни стало iga hinna eest, maksku mis maksab, kas või nui neljaks; не за что kõnek. pole tänu ~ kõne väärt; что почём madalk. mis on midagi väärt; как ни в чём не бывало nagu poleks midagi juhtunud ~ tema asigi ~ selle asja meeski; ни за что kõnek. mitte mingi hinna eest, mitte mingil juhul; что бы там ни было mis ka ei juhtuks, igal juhul, kõigest hoolimata, igatahes, mis ka iganes oleks; что ни на есть kõnek. (see) kõige...; что ни на есть лучший see on kõikse parem; ни во что не ставить кого-что kõnek. keda-mida mitte millekski pidama; ни с чем kõnek. tühjade kätega, tühjalt; чего доброго kõnek. hoidku jumal, hoidku et, vaata veel et; дело стало за кем-чем kõnek. kelle-mille taha asi seisma ~ pidama ~ toppama jäi
‣ mis; kõnek. miski; что случилось? mis juhtus ~ on juhtunud ~ on lahti?, что вы говорите kas tõesti, ärge rääkige, mis te ~ mis asja te räägite, что толку в этом mis mõte sel on, mis sest kasu ~ tolku on, что пользы mis kasu sest on, что такое (1) mis juhtus, (2) mis see siis olgu, что делать ~ поделаешь pole (midagi) parata, mis seal siis ikka teha, что бы ни случилось mis ka ei juhtuks, что ты (1) mis sul on, mis sul hakkas, mis sa õige mõtled, (2) mis sa nüüd, mine (nüüd) ikka, mis asja, что за ерунда mis jama see on, что он за человек mis inimene ta on, что за прелесть (1) kui ilus, (2) mis ~ missugune tore asi, kui kena see on, что за погода küll on ~ kus on alles ilm, что дома? mis kodus uudist?, что новенького? kõnek. mis uudist?, mis kuulukse?, во что обойдётся поездка? mis sõit ~ reis maksma läheb?, что и говорить mis seal (üldse) rääkida, что надо? (1) mis ~ mida sa tahad (te tahate)?, mis ~ mida sul (teil) tarvis on?, (2) ülek. kõnek. nagu peab, nagu kord ja kohus, tipp-topp, ну и что ja mis siis, а что, если я опоздаю? aga mis (oleks) siis, kui ma hiljaks jään?, чуть что -- сразу сообщи kui midagi peaks juhtuma, teata kohe, что и требовалось доказать mida oligi tarvis tõestada, сделай вот что tee nõndaviisi ~ vaat mida, что ни делай, на него не угодишь mida ka ei teeks, miski pole talle meele järele, что за человек пришёл? kes seal tuli?, что, он уже вернулся? mis, kas ta on juba tagasi, mis, on ta siis juba tagasi?, наказать его, что ли kui õige karistaks teda, поешь чего маленько kõnek. sööksid ehk veidike, вот что nõndaviisi, vaat, mis, для чего milleks, misjaoks, что ни говори kõigest hoolimata, на что лучше palju parem(ini), чего там olgu pealegi, pole parata, не к чему pole mõtet, ei millekski, чего там только не было mida seal küll ei olnud, mis seal kõik oli, что за беда mis siis sellest, ega sellest pole lugu, pole häda ~ viga midagi;
‣ в функции Н miks, milleks; что ты задумался? miks ~ mispärast sa mõttesse jäid?, что ты одна? miks sa üksi oled?, что плачешь? miks sa nutad?, к чему ты мне это говоришь? miks sa mulle seda räägid?, с чего бы он не согласился? miks ta ei peaks nõusse jääma?, на что мне эти деньги mis ma selle rahaga teen ~ peale hakkan, milleks mulle see raha, с чего ты взял? kust sa selle võtad ~ võtsid?, miks sa nii arvad?, что тут долго разговаривать mis siin nii pikalt rääkida, чем не автомобиль mispoolest ~ mille poolest see auto pole, чего там бояться mis seal karta, что бы тебе раньше прийти oleksid võinud siia varem tulla, только что just praegu, hetk tagasi, с чего бы это ei tea miks ~ millest see tuleb ~ millest see võib olla, чего ради mis hea pärast, что так? miks nii?, почти что peaaegu;
‣ в функции частицы; вот именно что дурак just nimelt loll, вот ~ вон оно что ah vaat mis, ah selles on asi, vaat milles on asi, ещё что ~ чего mis sa veel ei taha;
◊ ни за что ни про что kõnek. asja ees, teist taga; остаться ни при чём kõnek. tühjade kätega jääma; что душе угодно kõnek. mida hing ihkab ~ süda lustib; что (и) греха таить kõnek. mis seal ikka salata; что есть ~ было духу kõnek. kõigest jõust ~ väest, elu eest; что есть силы kõigest jõust ~ väest; что к чему kõnek. mis ja kuidas; кто ни при чём kõnek. kes ei puutu asjasse, kellel pole millega pistmist; во что бы то ни стало iga hinna eest, maksku mis maksab, kas või nui neljaks; не за что kõnek. pole tänu ~ kõne väärt; что почём madalk. mis on midagi väärt; как ни в чём не бывало nagu poleks midagi juhtunud ~ tema asigi ~ selle asja meeski; ни за что kõnek. mitte mingi hinna eest, mitte mingil juhul; что бы там ни было mis ka ei juhtuks, igal juhul, kõigest hoolimata, igatahes, mis ka iganes oleks; что ни на есть kõnek. (see) kõige...; что ни на есть лучший see on kõikse parem; ни во что не ставить кого-что kõnek. keda-mida mitte millekski pidama; ни с чем kõnek. tühjade kätega, tühjalt; чего доброго kõnek. hoidku jumal, hoidku et, vaata veel et; дело стало за кем-чем kõnek. kelle-mille taha asi seisma ~ pidama ~ toppama jäi
анфас Н otsevaates, eest, pr. ‘en face’; снимать анфас eestvaates ~ otsevaates pildistama
опекать 169a Г несов. кого-что järele valvama, keda hooldama; jur. kelle eest kostma, eestkostja olema; опекать младших nooremate järele valvama, опекать малолетних alaealisi hooldama
поборник 18 С м. од. liter. eestvõitleja, (kirglik) kaitsja, (tuline) pooldaja; поборник мира kirglik rahuvõitleja ~ rahu eest võitleja
девятеро 135b Ч üheksa; üheksa paari; девятеро сыновей üheksa poega, девятеро туфель üheksa paari kingi;
◊ (есть, пить) за девятерых (sööma, jooma) mitme mehe eest ~ nagu üheksa meest
◊ (есть, пить) за девятерых (sööma, jooma) mitme mehe eest ~ nagu üheksa meest
ей-богу межд. kõnek. jumala eest, jumala tõsi; ей-богу, это был он! jumala eest oli see tema!
открутить 316a Г сов. → несов. откручивать что (eest) ära keerama; lahti keerama ~ kruvima ~ keerutama; открутить пуговицу nööpi eest ära keerama, открутить кран kraani lahti keerama, открутить верёвку nööri lahti keerutama
распрячься 383 Г сов. → несов. распрягаться
‣ rakkest lahti ~ eest ära tulema; лошадь распряглась hobune tuli rakkest lahti ~ eest ära;
‣ kõnek. lahti tulema (rakmete kohta); дуга распряглась look tuli lahti
‣ rakkest lahti ~ eest ära tulema; лошадь распряглась hobune tuli rakkest lahti ~ eest ära;
‣ kõnek. lahti tulema (rakmete kohta); дуга распряглась look tuli lahti
уклониться 308 Г сов. → несов. уклоняться
‣ от кого-чего kõrvale ~ eest ära põikama ~ keerama, ära ~ kõrvale pöörduma; уклониться от удара hoobi ~ löögi eest kõrvale põikama, дорога уклонилась вправо tee pöördus ~ käänas paremale;
‣ от чего ka ülek. kõrvale kalduma, hälbima; уклониться от темы teemast kõrvale kalduma, уклониться от курса kursist kõrvale kalduma;
‣ от чего ülek. kõrvale hoiduma, (end) kõrvale hoidma, kõrvale põiklema ~ hiilima, puiklema; уклониться от встречи kohtumisest hoiduma ~ kõrvale hoidma, kohtumist vältima, уклониться от ответа vastusest kõrvale põiklema, уклониться от ответственности vastutusest kõrvale hiilima
‣ от кого-чего kõrvale ~ eest ära põikama ~ keerama, ära ~ kõrvale pöörduma; уклониться от удара hoobi ~ löögi eest kõrvale põikama, дорога уклонилась вправо tee pöördus ~ käänas paremale;
‣ от чего ka ülek. kõrvale kalduma, hälbima; уклониться от темы teemast kõrvale kalduma, уклониться от курса kursist kõrvale kalduma;
‣ от чего ülek. kõrvale hoiduma, (end) kõrvale hoidma, kõrvale põiklema ~ hiilima, puiklema; уклониться от встречи kohtumisest hoiduma ~ kõrvale hoidma, kohtumist vältima, уклониться от ответа vastusest kõrvale põiklema, уклониться от ответственности vastutusest kõrvale hiilima
выслужить 312* Г сов. → несов. выслуживать что välja teenima, teenistuse eest saama; kõnek. (teatud aega) teenima, (teenistujana v. ametnikuna) töötama; выслужить награду teenistuse eest autasu saama, выслужить пенсию pensioni välja teenima, дед выслужил десять лет в канцелярии vanaisa teenis (tervelt) kümme aastat kantseleis
доплата 51 С ж. неод. juurdemaks; lisatasu, lisamaks; внести доплату juurde maksma, доплата за работу в ночное время lisatasu öötöö eest
заступиться 323 Г сов. → несов. заступаться за кого-что kelle-mille kaitseks välja astuma, kelle eest seisma ~ kostma, kaitsma keda; заступиться за обиженного solvatu kaitseks välja astuma
надбавка 72 С ж. неод.
‣ juurdepanek, juurdelisamine;
‣ lisatasu, lisand, juurdemaks; надбавка за выслугу лет teenistusvanusetasu, tasu väljateenitud aastate eest
‣ juurdepanek, juurdelisamine;
‣ lisatasu, lisand, juurdemaks; надбавка за выслугу лет teenistusvanusetasu, tasu väljateenitud aastate eest
отодвинуть 334 Г сов. → несов. отодвигать
‣ кого-что, от кого-чего ära ~ kaugemale ~ eemale ~ kõrvale nihutama, eest ära lükkama; отодвинуть стул tooli eemale nihutama, отодвинуть тарелку в сторону taldrikut kõrvale lükkama, отодвинуть задвижку riivi eest ära ~ lahti lükkama;
‣ что ülek. kõnek. edasi lükkama; отодвинуть срок tähtaega edasi lükkama, отодвинуть экзамен eksamit edasi lükkama;
◊ отодвинуть ~ отодвигать на задний план tagaplaanile suruma ~ nihutama
‣ кого-что, от кого-чего ära ~ kaugemale ~ eemale ~ kõrvale nihutama, eest ära lükkama; отодвинуть стул tooli eemale nihutama, отодвинуть тарелку в сторону taldrikut kõrvale lükkama, отодвинуть задвижку riivi eest ära ~ lahti lükkama;
‣ что ülek. kõnek. edasi lükkama; отодвинуть срок tähtaega edasi lükkama, отодвинуть экзамен eksamit edasi lükkama;
◊ отодвинуть ~ отодвигать на задний план tagaplaanile suruma ~ nihutama
отстраниться 285 Г сов. → несов. отстраняться от кого-чего eemale ~ kõrvale tõmbuma ~ põikama, eemale ~ kõrvale hoiduma; отстраниться от удара löögi eest kõrvale tõmbuma ~ põikama, end löögi eest hoidma, отстраниться от хлопот end askeldustest eemale hoidma, отстраниться от борьбы võitlusest kõrvale hoiduma ~ eemale ~ kõrvale jääma
перекупить 323a Г сов. → несов. перекупать I кого-что
‣ kõnek. kelle eest ära ostma;
‣ kõnek. edasimüügiks ostma; tagasi ostma;
‣ madalk. (kõike, palju) üles ~ kokku ostma
‣ kõnek. kelle eest ära ostma;
‣ kõnek. edasimüügiks ostma; tagasi ostma;
‣ madalk. (kõike, palju) üles ~ kokku ostma
подвижник 18 С м. од.
‣ askeet, lihasuretaja;
‣ kõrgst. ennastsalgav (mille eest v. nimel) võitleja, jünger, fanaatik; подвижник науки teadussangar, -vägilane, подвижники искусства kunstijüngrid
‣ askeet, lihasuretaja;
‣ kõrgst. ennastsalgav (mille eest v. nimel) võitleja, jünger, fanaatik; подвижник науки teadussangar, -vägilane, подвижники искусства kunstijüngrid
пострадать 165b Г сов.
‣ за кого-что, из-за кого-чего, от кого-чего, без доп. kannatama, kannatada saama kelle-mille eest v tõttu v pärast v läbi; kahju saama; пострадать за правду tõe eest kannatama, город пострадал от землетрясения linn sai maavärina läbi kannatada, от этого может пострадать дисциплина selle tõttu võib kannatada distsipliin;
‣ (mõnda aega) kannatama; vrd. страдать
‣ за кого-что, из-за кого-чего, от кого-чего, без доп. kannatama, kannatada saama kelle-mille eest v tõttu v pärast v läbi; kahju saama; пострадать за правду tõe eest kannatama, город пострадал от землетрясения linn sai maavärina läbi kannatada, от этого может пострадать дисциплина selle tõttu võib kannatada distsipliin;
‣ (mõnda aega) kannatama; vrd. страдать
продефилировать 171b Г сов. перед кем-чем kellest-millest, kelle-mille eest (pidulikult) mööda marssima, (mööda) defileerima
распрячь 383 Г сов. → несов. распрягать кого-что lahti rakendama, rakkest lahti võtma, (hobust) eest ära võtma; распрячь лошадь hobust lahti rakendama, распрячь сани hobust ree ~ saani eest lahti ~ ära võtma
стеречься 379 Г несов.
‣ кого-чего, с инф. madalk. hoiduma, end kelle-mille eest hoidma;
‣ страд. к стеречь
‣ кого-чего, с инф. madalk. hoiduma, end kelle-mille eest hoidma;
‣ страд. к стеречь
увильнуть 336b Г сов. → несов. увиливать от кого-чего kõnek. minema ~ eest ~ ära ~ kõrvale lipsama (ka ülek.), kõrvale hiilima ~ põikama, mööda minema; увильнуть от удара löögi eest kõrvale põikama, увильнуть от прямого ответа otsesest vastusest kõrvale põiklema ~ mööda minema, увильнуть от работы tööst kõrvale hoidma
упасти 364 Г сов. кого-что, от кого-чего van. madalk. päästma, mille eest hoidma; упасти кого от беды keda õnnetusest päästma;
◊ упаси бог ~ боже ~ господи ~ господь kõnek. jumal ~ issand hoidku
◊ упаси бог ~ боже ~ господи ~ господь kõnek. jumal ~ issand hoidku
устеречься 379 Г сов. → несов. устерегаться kõnek. end mille eest hoidma; он не устерёгся от простуды ta ei suutnud külmetusest hoiduda
ходатайствовать 171b Г несов. о ком-чём, за кого-что, перед кем-чем taotlema, (ametlikku) palvet ~ taotlust esitama; kelle eest kostma ~ paluma
говорить 285a Г несов. что, кому, о ком-чём, с кем rääkima, kõnelema, ütlema; ребёнок ещё не говорит laps ei räägi veel, говорить по-русски vene keelt ~ vene keeli rääkima, говорить правду tõtt rääkima ~ ütlema, это ни о чём ещё не говорит see ei ütle veel midagi, говорить с самим собой iseendaga rääkima, говорит Таллинн siin Tallinn (ringhäälingus), говорят тебе! kõnek. sulle ju öeldi ~ öeldakse! цифры говорят сами за себя arvud räägivad ise ~ enda eest, говорят, это правда see pidavat tõsi olema, говорить сквозь зубы läbi hammaste rääkima, говорить на разных языках (1) mitut keelt kõnelema, (2) ülek. üksteist mitte mõistma, eri keelt kõnelema, не говоря уже о том, что(бы)... rääkimata sellest, et..., между нами говоря omavahel öelda, говорить загадками mõistu kõnelema, собственно говоря õieti öelda, иначе говоря teiste sõnadega;
◊ не говоря худого ~ дурного слова paha sõna ütlemata; и не говори(те)! kõnek. mis seda rääkida! aga loomulikult! jumala eest! что вы говорите? kõnek. kas tõesti? ärge rääkige! говорить ~ сказать в лицо что кому kellele mida näkku ~ suisa suhu ütlema; говорить на ветер tühje sõnu tegema, sõnu tuulde loopima; говорить начистoту suud puhtaks rääkima; говорить под руку без доп., кому jutuga keda eksitama
◊ не говоря худого ~ дурного слова paha sõna ütlemata; и не говори(те)! kõnek. mis seda rääkida! aga loomulikult! jumala eest! что вы говорите? kõnek. kas tõesti? ärge rääkige! говорить ~ сказать в лицо что кому kellele mida näkku ~ suisa suhu ütlema; говорить на ветер tühje sõnu tegema, sõnu tuulde loopima; говорить начистoту suud puhtaks rääkima; говорить под руку без доп., кому jutuga keda eksitama
грош 29 С м. неод. kross (rahaühik);
◊ грош цена кому-чему kõnek. pole krossigi väärt; ни за грош kõnek. jumalamuidu; в грош ~ ни в грош не ставить кого-что kõnek. keda-mida eimi(lle)kski pidama; гроша медного ~ ломаного не стоит kõnek. pole punast krossigi väärt; ни гроша за душой kõnek. pole pennigi ~ punast krossigi hinge taga; за гроши kõnek. võileivahinna eest
◊ грош цена кому-чему kõnek. pole krossigi väärt; ни за грош kõnek. jumalamuidu; в грош ~ ни в грош не ставить кого-что kõnek. keda-mida eimi(lle)kski pidama; гроша медного ~ ломаного не стоит kõnek. pole punast krossigi väärt; ни гроша за душой kõnek. pole pennigi ~ punast krossigi hinge taga; за гроши kõnek. võileivahinna eest
деньги 74 (дат. п. мн. ч. деньгам, твор. п. деньгами, предл. п. о деньгах) С неод. (без ед. ч.) raha; бумажные деньги paberraha, мелкие деньги peenraha, наличными деньгами sularahas, держать деньги в кубышке raha sukasääres hoidma;
◊ денег куры не клюют у кого kõnek. kellel on raha nagu raba; ни за какие деньги kõnek. mitte mingi hinna eest
◊ денег куры не клюют у кого kõnek. kellel on raha nagu raba; ни за какие деньги kõnek. mitte mingi hinna eest
дух 18 С м. неод.
‣ (без мн. ч.) vaim (ka filos.); vaimulaad; meeleolu; боевой дух võitlusvaim, дух времени ajavaim, сильный духом kindlameelne, в духе дружбы sõbralikus vaimus ~ õhkkonnas, воспитывать в духе патриотизма isamaalikus ~ patriotismi vaimus kasvatama, продолжать в том же духе samas vaimus jätkama, поднимать дух meeleolu ülendama ~ tõstma, соотношение духа и материи vaimse ja materiaalse vahekord;
‣ од. vaim; злые духи kurjad vaimud, вызывать духов vaime välja kutsuma, нечистый дух kurivaim, vanakuri;
‣ (без мн. ч.) kõnek. lõhn; lehk, hais; van. murd. õhk; грибной дух seenelõhn;
‣ väljendeis на духу kirikl. pihil, как на духу täiesti avameelselt;
◊ дух занимается ~ занялся у кого hing jääb ~ jäi rindu kinni kellel; дух захватывает ~ захватило у кого, от чего hing jäi kinni kellel millest, matab hinge kellel; испустить дух van. iroon. hinge heitma; переводить ~ перевести дух (sügavalt) hinge tõmbama ~ endale hingetõmbeaega lubama; во весь дух kõigest jõust, elu eest; вышибать ~ вышибить душу ~ дух из кого madalk. kabelimatsu andma kellele, maha koksama keda; дух вон из кого kõnek. kes viskas vedru välja; (быть) в добром ~ хорошем расположении духа heas meeleolus olema; (быть) в духе heas tujus olema; падать ~ упасть духом meelt heitma, meelekindlust kaotama; собираться ~ собраться с духом ennast koguma, südant rindu võtma; ни сном ни духом (не знаю ~ не ведаю) pole aimugi ~ ei teadnud mõhkugi ~ ööd ega päeva; живым духом kõnek. välkkiirelt; одним ~ единым духом ühe hingetõmbega, ühe soojaga ~ raksuga; не хватает ~ хватило духу у кого на что kellel ei jätku ~ ei jätkunud julgust milleks, kelle vaim ei ole ~ ei olnud valmis milleks; ни слуху ни духу о ком-чём kõnek. kellest-millest pole kuulda ei kippu ega kõppu; что есть ~ было духу kõnek. kõigest jõust ~ väest, elu eest; чтобы и духу чьего (здесь) не было kõnek. et kellest siin enam lõhnagi ~ haisugi järel ei oleks
‣ (без мн. ч.) vaim (ka filos.); vaimulaad; meeleolu; боевой дух võitlusvaim, дух времени ajavaim, сильный духом kindlameelne, в духе дружбы sõbralikus vaimus ~ õhkkonnas, воспитывать в духе патриотизма isamaalikus ~ patriotismi vaimus kasvatama, продолжать в том же духе samas vaimus jätkama, поднимать дух meeleolu ülendama ~ tõstma, соотношение духа и материи vaimse ja materiaalse vahekord;
‣ од. vaim; злые духи kurjad vaimud, вызывать духов vaime välja kutsuma, нечистый дух kurivaim, vanakuri;
‣ (без мн. ч.) kõnek. lõhn; lehk, hais; van. murd. õhk; грибной дух seenelõhn;
‣ väljendeis на духу kirikl. pihil, как на духу täiesti avameelselt;
◊ дух занимается ~ занялся у кого hing jääb ~ jäi rindu kinni kellel; дух захватывает ~ захватило у кого, от чего hing jäi kinni kellel millest, matab hinge kellel; испустить дух van. iroon. hinge heitma; переводить ~ перевести дух (sügavalt) hinge tõmbama ~ endale hingetõmbeaega lubama; во весь дух kõigest jõust, elu eest; вышибать ~ вышибить душу ~ дух из кого madalk. kabelimatsu andma kellele, maha koksama keda; дух вон из кого kõnek. kes viskas vedru välja; (быть) в добром ~ хорошем расположении духа heas meeleolus olema; (быть) в духе heas tujus olema; падать ~ упасть духом meelt heitma, meelekindlust kaotama; собираться ~ собраться с духом ennast koguma, südant rindu võtma; ни сном ни духом (не знаю ~ не ведаю) pole aimugi ~ ei teadnud mõhkugi ~ ööd ega päeva; живым духом kõnek. välkkiirelt; одним ~ единым духом ühe hingetõmbega, ühe soojaga ~ raksuga; не хватает ~ хватило духу у кого на что kellel ei jätku ~ ei jätkunud julgust milleks, kelle vaim ei ole ~ ei olnud valmis milleks; ни слуху ни духу о ком-чём kõnek. kellest-millest pole kuulda ei kippu ega kõppu; что есть ~ было духу kõnek. kõigest jõust ~ väest, elu eest; чтобы и духу чьего (здесь) не было kõnek. et kellest siin enam lõhnagi ~ haisugi järel ei oleks
любой 120 П
‣ iga, ükskõik kes ~ mis ~ missugune, kes ~ mis tahes; выбирай любую книгу vali ükskõik mis(sugune) raamat, в любое время millal tahes, igal ajal, при любых условиях, в любом случае igal juhul;
‣ П → С любой м, любая ж. од. igaüks; любой из нас igaüks meist, kes tahes meist;
◊ любой ценой iga hinna eest
‣ iga, ükskõik kes ~ mis ~ missugune, kes ~ mis tahes; выбирай любую книгу vali ükskõik mis(sugune) raamat, в любое время millal tahes, igal ajal, при любых условиях, в любом случае igal juhul;
‣ П → С любой м, любая ж. од. igaüks; любой из нас igaüks meist, kes tahes meist;
◊ любой ценой iga hinna eest
нагореть 231b Г сов. → несов. нагорать
‣ (pikka) sütt ajama; свеча нагорела küünal ajas pika söe otsa;
‣ (обычно безл.) чего, без доп. kõnek. (põlemisel) kuluma, ära põlema (kütuse v. elektri kohta);
‣ безл. кому, за что, от кого ülek. madalk. nahutada ~ võtta saama; ему нагорело за это talle tehti selle eest peapesu ~ säru, ta sai selle eest nahutada ~ võtta
‣ (pikka) sütt ajama; свеча нагорела küünal ajas pika söe otsa;
‣ (обычно безл.) чего, без доп. kõnek. (põlemisel) kuluma, ära põlema (kütuse v. elektri kohta);
‣ безл. кому, за что, от кого ülek. madalk. nahutada ~ võtta saama; ему нагорело за это talle tehti selle eest peapesu ~ säru, ta sai selle eest nahutada ~ võtta
назад Н tagasi, taha(poole); идти назад tagasi minema ~ tulema, вернуться назад tagasi pöörduma, сделать шаг назад sammu tagasi astuma, заложить руки назад käsi selja taha panema, оглянуться назад tagasi ~ taha vaatama, взять своё слово назад oma sõna tagasi võtma, сорок лет (тому) назад nelikümmend aastat tagasi, neljakümne aasta eest
обязанный 127 П (кр. ф. обязан, обязана, обязано, обязаны)
‣ с инф. kohustatud; люди, обязанные руководить эвакуацией evakueerimist juhtima kohustatud isikud, я обязан ему помочь olen kohustatud teda aitama, он был обязан нас предупредить ta oleks pidanud meile ette teatama ~ meid hoiatama;
‣ (обычно кр. ф.) кому-чему, чем (tänu) võlgu; я вам очень обязан võlgnen teile palju tänu, я обязана ему жизнью tema päästis mu elu, olen talle oma elu eest tänu võlgu, весьма обязан за приглашение liter. olen teile väga tänulik kutse eest, чувствовать себя обязанным end tänuvõlglasena tundma
‣ с инф. kohustatud; люди, обязанные руководить эвакуацией evakueerimist juhtima kohustatud isikud, я обязан ему помочь olen kohustatud teda aitama, он был обязан нас предупредить ta oleks pidanud meile ette teatama ~ meid hoiatama;
‣ (обычно кр. ф.) кому-чему, чем (tänu) võlgu; я вам очень обязан võlgnen teile palju tänu, я обязана ему жизнью tema päästis mu elu, olen talle oma elu eest tänu võlgu, весьма обязан за приглашение liter. olen teile väga tänulik kutse eest, чувствовать себя обязанным end tänuvõlglasena tundma
один 133
‣ Ч, Ч → С м. üks; один метр üks meeter, комната в одно окно ühe aknaga tuba, меня тревожит одно ma muretsen vaid ühe asja pärast, одно и то же ükssama, üks ja seesama (lugu vm.), одного недостаёт ainult ühest asjast on puudus, одно из двух üks kahest, emb-kumb, по одному ükshaaval, ühekaupa;
‣ Ч → П üksi(nda); ainult, aina; один как перст ihuüksi, täiesti üksi(nda), он живёт один ta elab üksinda, оставить детей одних lapsi omapead ~ üksinda koju jätma, дома одни лишь дети kodus on ainult lapsed, одни неприятности aina pahandused, всё это -- одни слова need on ainult ~ tühipaljad sõnad, одно название kõnek. tühipaljas nimi, в одном платье kleidiväel;
‣ Ч → П sama, seesama; жить с кем в одном доме kellega samas majas elama, мы с вами одного мнения oleme samal ~ ühel arvamusel, одних с нами лет meie eakaaslased, meiega ühevanused ~ samavanused, в одно и то же время samal ajal, сидеть за одной партой pinginaabrid olema, привести к одному знаменателю ühe nimetaja alla viima (ka ülek.);
‣ Ч → М, С м. keegi, mingi, üks; один молодой человек keegi noormees, один из нас keegi ~ üks meie hulgast, в один прекрасный день ühel ilusal päeval, одно время мы часто встречались üksvahe saime tihti kokku, с одной стороны ühest küljest, ühelt poolt, из одной крайности в другую ühest äärmusest teise, одно письмо грознее другого üks kiri on ähvardavam kui teine, один из самых одарённых üks andekaim, занять одно из первых ~ призовых мест auhinnalisele kohale tulema, одно другому не мешает üks (töö vm.) ei sega teist, то один, то другой kord üks, kord teine, один за другим üksteise järel, hanereas;
◊ в один голос (nagu) ühest suust, ühel häälel, (kõik) kooris; в один присест korraga, ühe jutiga mida tegema; один ~ одно к одному ~ одна к одной üks parem kui teine, nagu valitud; одно к одному üks häda teise otsa; один на один (1) nelja silma all, (2) üks ühe vastu; все как один nagu üks mees; все до одного viimane kui üks; один другого стоит üks väärib teist; один в поле не воин vanas. üks ei ole võitlusväljal sõdur; одна нога здесь, другая там kõnek. kibekähku, nagu välgupoeg, välgukiirusel, tuulekiirusel, nagu õlitatud välk; в одни руки kõnek. ühele inimesele, (ühe) nina peale; в одних руках ühe inimese käes; одним словом ühesõnaga; одним ухом poole kõrvaga; (хоть) одним глазом kas või silmanurgast(ki); одним ~ единым духом ühe raksuga ~ soojaga ~ valuga; одним ~ единым махом, с одного маху kõnek. ühe ropsuga ~ hoobiga ~ hingetõmbega; одним росчерком пера üheainsa suletõmbega; одним миром мазаны halv. nagu ühe vitsaga löödud, üks pole parem kui teine, ühed hullud kõik; на одно лицо (kõik) ühte nägu; все за одного, один за всех vanas. kõik ühe eest, üks kõigi eest; (они) одного поля ягода kõnek. (nad) on ühest killast ~ ühte tõugu ~ ühe vitsaga löödud, viska ühega teist; стоять одной ногой в могиле ühe jalaga hauas olema, haua äärel olema; ставить ~ поставить на одну доску кого, с кем ühele pulgale seadma ~ panema; стричь ~ подстригать ~ остричь ~ подстричь (всех) под одну гребёнку (kõiki) ühe mõõdupuuga mõõtma, (kõiki) ühele liistule tõmbama ~ samale pulgale asetama
‣ Ч, Ч → С м. üks; один метр üks meeter, комната в одно окно ühe aknaga tuba, меня тревожит одно ma muretsen vaid ühe asja pärast, одно и то же ükssama, üks ja seesama (lugu vm.), одного недостаёт ainult ühest asjast on puudus, одно из двух üks kahest, emb-kumb, по одному ükshaaval, ühekaupa;
‣ Ч → П üksi(nda); ainult, aina; один как перст ihuüksi, täiesti üksi(nda), он живёт один ta elab üksinda, оставить детей одних lapsi omapead ~ üksinda koju jätma, дома одни лишь дети kodus on ainult lapsed, одни неприятности aina pahandused, всё это -- одни слова need on ainult ~ tühipaljad sõnad, одно название kõnek. tühipaljas nimi, в одном платье kleidiväel;
‣ Ч → П sama, seesama; жить с кем в одном доме kellega samas majas elama, мы с вами одного мнения oleme samal ~ ühel arvamusel, одних с нами лет meie eakaaslased, meiega ühevanused ~ samavanused, в одно и то же время samal ajal, сидеть за одной партой pinginaabrid olema, привести к одному знаменателю ühe nimetaja alla viima (ka ülek.);
‣ Ч → М, С м. keegi, mingi, üks; один молодой человек keegi noormees, один из нас keegi ~ üks meie hulgast, в один прекрасный день ühel ilusal päeval, одно время мы часто встречались üksvahe saime tihti kokku, с одной стороны ühest küljest, ühelt poolt, из одной крайности в другую ühest äärmusest teise, одно письмо грознее другого üks kiri on ähvardavam kui teine, один из самых одарённых üks andekaim, занять одно из первых ~ призовых мест auhinnalisele kohale tulema, одно другому не мешает üks (töö vm.) ei sega teist, то один, то другой kord üks, kord teine, один за другим üksteise järel, hanereas;
◊ в один голос (nagu) ühest suust, ühel häälel, (kõik) kooris; в один присест korraga, ühe jutiga mida tegema; один ~ одно к одному ~ одна к одной üks parem kui teine, nagu valitud; одно к одному üks häda teise otsa; один на один (1) nelja silma all, (2) üks ühe vastu; все как один nagu üks mees; все до одного viimane kui üks; один другого стоит üks väärib teist; один в поле не воин vanas. üks ei ole võitlusväljal sõdur; одна нога здесь, другая там kõnek. kibekähku, nagu välgupoeg, välgukiirusel, tuulekiirusel, nagu õlitatud välk; в одни руки kõnek. ühele inimesele, (ühe) nina peale; в одних руках ühe inimese käes; одним словом ühesõnaga; одним ухом poole kõrvaga; (хоть) одним глазом kas või silmanurgast(ki); одним ~ единым духом ühe raksuga ~ soojaga ~ valuga; одним ~ единым махом, с одного маху kõnek. ühe ropsuga ~ hoobiga ~ hingetõmbega; одним росчерком пера üheainsa suletõmbega; одним миром мазаны halv. nagu ühe vitsaga löödud, üks pole parem kui teine, ühed hullud kõik; на одно лицо (kõik) ühte nägu; все за одного, один за всех vanas. kõik ühe eest, üks kõigi eest; (они) одного поля ягода kõnek. (nad) on ühest killast ~ ühte tõugu ~ ühe vitsaga löödud, viska ühega teist; стоять одной ногой в могиле ühe jalaga hauas olema, haua äärel olema; ставить ~ поставить на одну доску кого, с кем ühele pulgale seadma ~ panema; стричь ~ подстригать ~ остричь ~ подстричь (всех) под одну гребёнку (kõiki) ühe mõõdupuuga mõõtma, (kõiki) ühele liistule tõmbama ~ samale pulgale asetama
отвечать Г несов. → сов. ответить
‣ 169a что, кому-чему, на что, чем vastama; отвечать урок koolitükki vastama, отвечать на вопрос учителя õpetaja küsimusele vastama, отвечать отказом eitavalt vastama, отвечать презрением на что millele põlgusega vastama;
‣ 169b за кого-что, чем vastutama, vastust andma; отвечать за свои слова oma sõnade eest vastust andma ~ vastutama, отвечать за всех kõigi eest vastutama;
‣ 165b (без сов.) чему vastav olema, vastama; диссертация отвечает предъявляемым к ней требованиям väitekiri vastab esitatud nõuetele;
◊ отвечать головой за что peaga vastutama
‣ 169a что, кому-чему, на что, чем vastama; отвечать урок koolitükki vastama, отвечать на вопрос учителя õpetaja küsimusele vastama, отвечать отказом eitavalt vastama, отвечать презрением на что millele põlgusega vastama;
‣ 169b за кого-что, чем vastutama, vastust andma; отвечать за свои слова oma sõnade eest vastust andma ~ vastutama, отвечать за всех kõigi eest vastutama;
‣ 165b (без сов.) чему vastav olema, vastama; диссертация отвечает предъявляемым к ней требованиям väitekiri vastab esitatud nõuetele;
◊ отвечать головой за что peaga vastutama
отличие 115 С с. неод.
‣ erinevus; внешние отличия välised erinevused, существенные отличия olulised erinevused, в отличие от кого-чего erinevalt kellest-millest;
‣ teene; за боевые отличия lahinguteenete eest, знак отличия teenetemärk, eesrindlase märk, медаль «За трудовое отличие» medal «Eeskujuliku töö eest»;
‣ kiitus; кончить университет с отличием ülikooli kiitusega ~ ‘cum laude’ lõpetama, диплом с отличием kiitusega diplom
‣ erinevus; внешние отличия välised erinevused, существенные отличия olulised erinevused, в отличие от кого-чего erinevalt kellest-millest;
‣ teene; за боевые отличия lahinguteenete eest, знак отличия teenetemärk, eesrindlase märk, медаль «За трудовое отличие» medal «Eeskujuliku töö eest»;
‣ kiitus; кончить университет с отличием ülikooli kiitusega ~ ‘cum laude’ lõpetama, диплом с отличием kiitusega diplom
оторваться 217 (прош. вр. оторвалась, оторвалось, оторвались) Г сов. → несов. отрываться
‣ от чего, без доп. küljest ära ~ lahti tulema ~ rebenema; пуговица оторвалась nööp tuli eest ära ~ on eest ära (tulnud);
‣ от кого-чего (end v. pilku) lahti kiskuma ~ rebima mille küljest; самолёт оторвался от земли lennuk rebis end maa küljest lahti, он оторвался от карты ta kiskus pilgu kaardilt, я не мог оторваться от интересной книги ma ei saanud huvitavat raamatut kuidagi pooleli jätta, оторваться от противника end vaenlasest lahti rebima (näit. taganemisel);
‣ от кого-чего ülek. eemalduma, eralduma, võõrduma, irduma; оторваться от деревни külaelust võõrduma, оторваться от жизни eluvõõraks jääma, elust irduma
‣ от чего, без доп. küljest ära ~ lahti tulema ~ rebenema; пуговица оторвалась nööp tuli eest ära ~ on eest ära (tulnud);
‣ от кого-чего (end v. pilku) lahti kiskuma ~ rebima mille küljest; самолёт оторвался от земли lennuk rebis end maa küljest lahti, он оторвался от карты ta kiskus pilgu kaardilt, я не мог оторваться от интересной книги ma ei saanud huvitavat raamatut kuidagi pooleli jätta, оторваться от противника end vaenlasest lahti rebima (näit. taganemisel);
‣ от кого-чего ülek. eemalduma, eralduma, võõrduma, irduma; оторваться от деревни külaelust võõrduma, оторваться от жизни eluvõõraks jääma, elust irduma
отстоять I 257 (страд. прич. прош. вр. отстоянный, кр. ф. отстоятьн, отстоятьна, отстоятьно, отстоятьны; без повел. накл.) Г сов. → несов. отстаивать что kaitsma, mille eest seisma; отстоять Родину kodumaad kaitsma, отстоять свои права oma õigusi kaitsma, отстоять свою точку зрения oma seisukohale ~ arvamusele jääma, oma seisukohta ~ arvamust kaitsma, отстоять свою самостоятельность end iseseisvaks võitlema, oma iseseisvust kaitsma
погладить 270a Г сов.
‣ что kõnek. (siledaks) triikima ~ pressima;
‣ кого-что, по чему (mõnda aega) silitama (ka ülek.), pai tegema; погладить по голове pead silitama;
◊ (нас за это) по головке не погладят ega meil selle eest pead ei silitata, ega meid selle eest ei paitata ~ ei kiideta; vrd. гладить
‣ что kõnek. (siledaks) triikima ~ pressima;
‣ кого-что, по чему (mõnda aega) silitama (ka ülek.), pai tegema; погладить по голове pead silitama;
◊ (нас за это) по головке не погладят ega meil selle eest pead ei silitata, ega meid selle eest ei paitata ~ ei kiideta; vrd. гладить
под II предлог I с вин. п.
‣ koha v. suuna märkimisel alla, ette, taha; лезть под стол laua alla ronima, положить под сукно kalevi alla panema, говорить себе под нос endale nina alla ~ habemesse pomisema, ехать под гору allamäge sõitma, бросить под ноги jalgade ette viskama, плыть под ветер pärituult sõitma (laevaga);
‣ seisundisse v. olukorda sattumist v. panemist märkides alla, alt, kätte, -le; отдать под команду кому kelle juhtimise alla andma, отдать под суд kohtu alla andma, попасть под дождь vihma kätte ~ alla jääma, попасть под чью власть kelle võimu alla sattuma, попасть под влияние кого kelle mõju alla sattuma, взять под защиту kaitse alla võtma, взять под стражу valve ~ vahi alla võtma, поставить под ружьё püssi alla võtma ~ panema, ставить под вопрос küsimärgi alla panema, взять под контроль kontrollima, kontrolli alla võtma, подвести дом под крышу maja katuse alla saama, брать под руку käe alt kinni võtma, призвать под ружьё relvile kutsuma, посадить под арест pokri ~ istuma panema, поставить под угрозу ohtu seadma;
‣ aja v. vanuse märkimisel eel, -l, vastu, enne, ligi, umbes, peaaegu, ka liitsõna; под вечер õhtu eel, под осень sügise eel, в ночь под Новый год vana-aastaööl, ему под пятьдесят ta on ligi viiskümmend aastat vana, ему лет под сорок ta on umbes neljakümneaastane, под старость vanas eas, vanuigi;
‣ saateteguri v. vahendi märkimisel saatel, -ga; под музыку muusika saatel, под оркестр orkestri saatel, под шум ветра tuulekohina saatel, (петь) под гитару kitarri saatel (laulma), заснуть под шум дождя vihmasahina saatel uinuma, стричь под машинку masinaga juukseid (maha) lõikama;
‣ matkimise v. jäljenduse märkimisel stiili(s), laadi(s), moodi, taoline, sarnane, nagu; мебель под орех pähklipuud imiteeriv ~ pähkliimitatsiooniga mööbel, окрасить под красное дерево mahagonipuu taoliseks värvima, под цвет неба taevakarva, петь под Шаляпина Šaljapinit matkides ~ järele aimates laulma, стричь под мальчика poisipead lõikama, poisipeasoengut tegema kellele;
‣ otstarbe märkimisel mille jaoks (määratud), ka liitsõna; ящики под фрукты kastid puuvilja jaoks, puuviljakastid, банка под варенье moosipurk, земля под дачу suvilakrunt;
‣ tagatise märkimisel vastu, eest, peale; под расписку allkirja vastu, под проценты protsentide eest, под честное слово ausõna peale; II с твор. п. . koha märkimisel all, taga, lähedal; под столом laua all, под горой mäe all, быть под боком külje all olema, под замком luku taga, жить под Москвой Moskva all ~ lähedal ~ lähistel elama;
‣ seisundi v. oleku märkimisel all, -l, käes; под защитой kaitse all, под властью võimu all, под судом kohtu all, быть под вопросом küsimärgi all ~ küsitav olema, стоять под дождём vihma käes ~ vihma all seisma, под угрозой (1) ähvardusel, (2) ohus, под влиянием гнева viha mõjul, под руководством кого kelle juhatusel, оркестр под управлением кого orkester kelle juhatusel, словарь под редакцией кого kelle toimetatud sõnastik;
‣ tunnuse v. esinemislaadi märkimisel all, -ga, -s; судно под советским флагом Nõukogude lipu all sõitev laev, плыть под парусами seilama, purjede all ~ purjedega ~ purjetades ~ purjelaeval sõitma, под псевдонимом varjunime all, лампа под абажуром varjuga lamp, дом под железной крышей plekk-katusega maja, рыба под белым соусом kala valge kastmega ~ valges kastmes;
‣ sisuselgituse märkimisel all, -st, -ga; что надо понимать под этим термином? mida tuleb mõista selle termini ~ oskussõna all? kuidas sellest terminist aru saada? что вы подразумеваете под этим словом? mida te selle sõna all mõistate ~ selle sõnaga mõtlete?
‣ koha v. suuna märkimisel alla, ette, taha; лезть под стол laua alla ronima, положить под сукно kalevi alla panema, говорить себе под нос endale nina alla ~ habemesse pomisema, ехать под гору allamäge sõitma, бросить под ноги jalgade ette viskama, плыть под ветер pärituult sõitma (laevaga);
‣ seisundisse v. olukorda sattumist v. panemist märkides alla, alt, kätte, -le; отдать под команду кому kelle juhtimise alla andma, отдать под суд kohtu alla andma, попасть под дождь vihma kätte ~ alla jääma, попасть под чью власть kelle võimu alla sattuma, попасть под влияние кого kelle mõju alla sattuma, взять под защиту kaitse alla võtma, взять под стражу valve ~ vahi alla võtma, поставить под ружьё püssi alla võtma ~ panema, ставить под вопрос küsimärgi alla panema, взять под контроль kontrollima, kontrolli alla võtma, подвести дом под крышу maja katuse alla saama, брать под руку käe alt kinni võtma, призвать под ружьё relvile kutsuma, посадить под арест pokri ~ istuma panema, поставить под угрозу ohtu seadma;
‣ aja v. vanuse märkimisel eel, -l, vastu, enne, ligi, umbes, peaaegu, ka liitsõna; под вечер õhtu eel, под осень sügise eel, в ночь под Новый год vana-aastaööl, ему под пятьдесят ta on ligi viiskümmend aastat vana, ему лет под сорок ta on umbes neljakümneaastane, под старость vanas eas, vanuigi;
‣ saateteguri v. vahendi märkimisel saatel, -ga; под музыку muusika saatel, под оркестр orkestri saatel, под шум ветра tuulekohina saatel, (петь) под гитару kitarri saatel (laulma), заснуть под шум дождя vihmasahina saatel uinuma, стричь под машинку masinaga juukseid (maha) lõikama;
‣ matkimise v. jäljenduse märkimisel stiili(s), laadi(s), moodi, taoline, sarnane, nagu; мебель под орех pähklipuud imiteeriv ~ pähkliimitatsiooniga mööbel, окрасить под красное дерево mahagonipuu taoliseks värvima, под цвет неба taevakarva, петь под Шаляпина Šaljapinit matkides ~ järele aimates laulma, стричь под мальчика poisipead lõikama, poisipeasoengut tegema kellele;
‣ otstarbe märkimisel mille jaoks (määratud), ka liitsõna; ящики под фрукты kastid puuvilja jaoks, puuviljakastid, банка под варенье moosipurk, земля под дачу suvilakrunt;
‣ tagatise märkimisel vastu, eest, peale; под расписку allkirja vastu, под проценты protsentide eest, под честное слово ausõna peale; II с твор. п. . koha märkimisel all, taga, lähedal; под столом laua all, под горой mäe all, быть под боком külje all olema, под замком luku taga, жить под Москвой Moskva all ~ lähedal ~ lähistel elama;
‣ seisundi v. oleku märkimisel all, -l, käes; под защитой kaitse all, под властью võimu all, под судом kohtu all, быть под вопросом küsimärgi all ~ küsitav olema, стоять под дождём vihma käes ~ vihma all seisma, под угрозой (1) ähvardusel, (2) ohus, под влиянием гнева viha mõjul, под руководством кого kelle juhatusel, оркестр под управлением кого orkester kelle juhatusel, словарь под редакцией кого kelle toimetatud sõnastik;
‣ tunnuse v. esinemislaadi märkimisel all, -ga, -s; судно под советским флагом Nõukogude lipu all sõitev laev, плыть под парусами seilama, purjede all ~ purjedega ~ purjetades ~ purjelaeval sõitma, под псевдонимом varjunime all, лампа под абажуром varjuga lamp, дом под железной крышей plekk-katusega maja, рыба под белым соусом kala valge kastmega ~ valges kastmes;
‣ sisuselgituse märkimisel all, -st, -ga; что надо понимать под этим термином? mida tuleb mõista selle termini ~ oskussõna all? kuidas sellest terminist aru saada? что вы подразумеваете под этим словом? mida te selle sõna all mõistate ~ selle sõnaga mõtlete?
поддержка 73 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) toetamine, toetus; моральная поддержка moraalne toetus, оказать поддержку кому keda toetama, выступить в поддержку кого kelle eest ~ poolt ~ toetuseks välja astuma;
‣ tugi (ülek. без мн. ч. );
‣ sport (partneri) tõstmine, tõste (ka tantsus)
‣ (без мн. ч.) toetamine, toetus; моральная поддержка moraalne toetus, оказать поддержку кому keda toetama, выступить в поддержку кого kelle eest ~ poolt ~ toetuseks välja astuma;
‣ tugi (ülek. без мн. ч. );
‣ sport (partneri) tõstmine, tõste (ka tantsus)
поди повел. накл. Г пойти madalk.
‣ tule, mine, käi; katsu, proovi; поди сюда tule siia, поди прочь käi minema, поди пойми их katsu ~ proovi neid mõista, mine saa neist aru;
‣ в функции вводн. сл. vist, arvatavasti, ilmselt; ты, поди, не знаешь его sa vist ei tunnegi teda;
‣ в функции частицы mis sa veel ei taha, mine nüüd, ei või olla, mis sa ütled ~ kostad; поди ты, какой удар mis sa ütled, milline löök;
‣ в функции межд. eest ära! hoia alt! (kutsari hoiatav hüüe)
‣ tule, mine, käi; katsu, proovi; поди сюда tule siia, поди прочь käi minema, поди пойми их katsu ~ proovi neid mõista, mine saa neist aru;
‣ в функции вводн. сл. vist, arvatavasti, ilmselt; ты, поди, не знаешь его sa vist ei tunnegi teda;
‣ в функции частицы mis sa veel ei taha, mine nüüd, ei või olla, mis sa ütled ~ kostad; поди ты, какой удар mis sa ütled, milline löök;
‣ в функции межд. eest ära! hoia alt! (kutsari hoiatav hüüe)
попасть 356b Г сов. → несов. попадать
‣ в кого-что, чем tabama; попасть в цель märki tabama, снаряд попал в дом mürsk tabas maja, попасть камнем в окно kivi aknasse lennutama, попасть ногой в лужу jalaga veelompi astuma;
‣ куда sattuma; saama, juhtuma, pääsema; попасть в окружение sõj. piiramisrõngasse sattuma, попасть в плен sõj. vangi sattuma ~ langema, мыло попало в глаза seep läks silma, вы не туда попали (1) te olete valesse kohta sattunud, (2) te helistate valel numbril, valeühendus, письмо попало не по адресу kiri sattus valesse kohta, попасть в чьи руки kelle kätte sattuma, попасть в немилость к кому kelle ebasoosingusse sattuma, попасть в беду hätta sattuma, попасть в неловкое положение piinlikku olukorda sattuma, попасть под суд kohtu alla sattuma, он не попал на самолёт ta ei saanud ~ ei jõudnudki lennuki peale, как попасть на площадь Победы? kuidas saab ~ pääseb Võidu väljakule? попасть в гости к ужину õhtusöögi ajaks külla juhtuma, попасть на хорошую книгу hea raamatu peale juhtuma, попасть на другой берег teisele kaldale pääsema, попасть на приём к врачу arsti vastuvõtule pääsema, попасть в университет ülikooli pääsema, попасть под трамвай trammi alla jääma, попасть под дождь vihma kätte jääma, попасть в зависимость от кого kellest sõltuma hakkama, sõltuvusse sattuma, sõltuvaks jääma;
‣ безл. кому-чему kõnek. riielda ~ naha peale saama, karistada saama; ему попало от отца ta sai isa käest võtta, попадёт тебе за это küll sa selle eest alles saad, selle eest on sul nüüd küll nahatäis soolas;
‣ попало прош. вр. с. р. kõnek. väljendeis куда попало kuhu juhtub ~ juhtus, как попало kuidas juhtub ~ juhtus, чем попало millega juhtub ~ juhtus;
◊ попасть ~ попадать в (неприятную) историю ~ в переплёт ~ в переделку portsu otsa kukkuma, supi sisse sattuma; попасть ~ попадать впросак kõnek. omadega sisse kukkuma, orki lendama, kimpu ~ pigisse jääma; попасть ~ попадать в точку märki tabama; попасть ~ попадать в когти (к) кому kelle küüsi ~ pihku sattuma; попасть ~ попадать в ловушку lõksu langema; попасть ~ попадать на зубок ~ на зуб кому, к кому kõnek. kelle hammaste vahele sattuma; попасть ~ попадать пальцем в небо kõnek. mööda panema, viltu laskma; попасть ~ попадать как кур во щи kõnek. orki lendama, kimbatusse ~ hätta sattuma, omadega vahele jääma; попасть ~ попадать под руку кому kellele kätte sattuma ~ juhtuma; попадёт на орехи кому kõnek. kellel on nahatäis ~ keretäis ~ peapesu soolas; попасть ~ попадать не в бровь, а в глаз kõnek. otse naelapea pihta ~ nagu rusikaga silmaauku (tabama)
‣ в кого-что, чем tabama; попасть в цель märki tabama, снаряд попал в дом mürsk tabas maja, попасть камнем в окно kivi aknasse lennutama, попасть ногой в лужу jalaga veelompi astuma;
‣ куда sattuma; saama, juhtuma, pääsema; попасть в окружение sõj. piiramisrõngasse sattuma, попасть в плен sõj. vangi sattuma ~ langema, мыло попало в глаза seep läks silma, вы не туда попали (1) te olete valesse kohta sattunud, (2) te helistate valel numbril, valeühendus, письмо попало не по адресу kiri sattus valesse kohta, попасть в чьи руки kelle kätte sattuma, попасть в немилость к кому kelle ebasoosingusse sattuma, попасть в беду hätta sattuma, попасть в неловкое положение piinlikku olukorda sattuma, попасть под суд kohtu alla sattuma, он не попал на самолёт ta ei saanud ~ ei jõudnudki lennuki peale, как попасть на площадь Победы? kuidas saab ~ pääseb Võidu väljakule? попасть в гости к ужину õhtusöögi ajaks külla juhtuma, попасть на хорошую книгу hea raamatu peale juhtuma, попасть на другой берег teisele kaldale pääsema, попасть на приём к врачу arsti vastuvõtule pääsema, попасть в университет ülikooli pääsema, попасть под трамвай trammi alla jääma, попасть под дождь vihma kätte jääma, попасть в зависимость от кого kellest sõltuma hakkama, sõltuvusse sattuma, sõltuvaks jääma;
‣ безл. кому-чему kõnek. riielda ~ naha peale saama, karistada saama; ему попало от отца ta sai isa käest võtta, попадёт тебе за это küll sa selle eest alles saad, selle eest on sul nüüd küll nahatäis soolas;
‣ попало прош. вр. с. р. kõnek. väljendeis куда попало kuhu juhtub ~ juhtus, как попало kuidas juhtub ~ juhtus, чем попало millega juhtub ~ juhtus;
◊ попасть ~ попадать в (неприятную) историю ~ в переплёт ~ в переделку portsu otsa kukkuma, supi sisse sattuma; попасть ~ попадать впросак kõnek. omadega sisse kukkuma, orki lendama, kimpu ~ pigisse jääma; попасть ~ попадать в точку märki tabama; попасть ~ попадать в когти (к) кому kelle küüsi ~ pihku sattuma; попасть ~ попадать в ловушку lõksu langema; попасть ~ попадать на зубок ~ на зуб кому, к кому kõnek. kelle hammaste vahele sattuma; попасть ~ попадать пальцем в небо kõnek. mööda panema, viltu laskma; попасть ~ попадать как кур во щи kõnek. orki lendama, kimbatusse ~ hätta sattuma, omadega vahele jääma; попасть ~ попадать под руку кому kellele kätte sattuma ~ juhtuma; попадёт на орехи кому kõnek. kellel on nahatäis ~ keretäis ~ peapesu soolas; попасть ~ попадать не в бровь, а в глаз kõnek. otse naelapea pihta ~ nagu rusikaga silmaauku (tabama)
правый II 119 П (кр. ф. прав, права, право, правы)
‣ õige, õiglane; наше дело правое meie üritus on õige ~ õiglane, meie ideed on õiged, правый суд õiglane kohus, суд признал его правым kohus mõistis ta õigeks;
‣ (только кр. ф.) on õigus; вы правы teil on õigus, не знаю, кто прав, кто виноват ei tea, kellel seal õigus on;
‣ П → С правый м. од. van. õige mees;
◊ право слово вводн. сл. kõnek. ausõna, jumala eest
‣ õige, õiglane; наше дело правое meie üritus on õige ~ õiglane, meie ideed on õiged, правый суд õiglane kohus, суд признал его правым kohus mõistis ta õigeks;
‣ (только кр. ф.) on õigus; вы правы teil on õigus, не знаю, кто прав, кто виноват ei tea, kellel seal õigus on;
‣ П → С правый м. од. van. õige mees;
◊ право слово вводн. сл. kõnek. ausõna, jumala eest
пробежать 182 Г сов. → несов. пробегать
‣ mööda ~ läbi ~ maha jooksma; пробежать мимо дома majast mööda jooksma, пробежать через мост üle silla jooksma, он пробежал километр ta jooksis ära ~ läbi ~ maha kilomeetri maad, пробежать на лыжах десять километров kümme kilomeetrit maha suusatama;
‣ (без 1 и 2 л.) ülek. läbima; üle kihutama ~ libisema ~ veerema; по телу пробежала дрожь kehast käis värin läbi, по толпе пробежал шум rahvasummas tõusis kära, по лицу пробежала усмешка muie libises üle näo, слезинка пробежала по щеке pisar veeres mööda põske alla, пробежать пальцами по клавишам sõrmedega üle klahvide libistama;
‣ mööda lendama, kiiresti mööduma (aja kohta);
‣ что ülek. silmade ~ pilgu eest läbi laskma; он мысленно пробежал весь пройденный день ta laskis kõik päevasündmused silmade eest läbi käia;
‣ что ülek. kõnek. pilgul üle libiseda laskma, silmadega üle käima, pilku (peale) heitma; глазами пробежать страницу pilgul üle lehekülje libiseda laskma
‣ mööda ~ läbi ~ maha jooksma; пробежать мимо дома majast mööda jooksma, пробежать через мост üle silla jooksma, он пробежал километр ta jooksis ära ~ läbi ~ maha kilomeetri maad, пробежать на лыжах десять километров kümme kilomeetrit maha suusatama;
‣ (без 1 и 2 л.) ülek. läbima; üle kihutama ~ libisema ~ veerema; по телу пробежала дрожь kehast käis värin läbi, по толпе пробежал шум rahvasummas tõusis kära, по лицу пробежала усмешка muie libises üle näo, слезинка пробежала по щеке pisar veeres mööda põske alla, пробежать пальцами по клавишам sõrmedega üle klahvide libistama;
‣ mööda lendama, kiiresti mööduma (aja kohta);
‣ что ülek. silmade ~ pilgu eest läbi laskma; он мысленно пробежал весь пройденный день ta laskis kõik päevasündmused silmade eest läbi käia;
‣ что ülek. kõnek. pilgul üle libiseda laskma, silmadega üle käima, pilku (peale) heitma; глазами пробежать страницу pilgul üle lehekülje libiseda laskma
пронести 365 Г сов. → несов. проносить I
‣ кого-что mööda kandma, läbi ~ mööda viima; (takistusi vältides) sisse viima ~ toimetama; пронести флаги мимо трибуны lippe tribüüni eest mööda kandma, lippudega tribüüni eest mööduma, пронести чемодан до вокзала kohvrit käe otsas jaamani kandma, kohvrit käe otsas jaama viima, пронести шкаф в дверь kappi uksest sisse viima, пронести любовь через всю жизнь armastust kogu elu südames kandma, пронести на фабрику листовки lendlehti vabrikusse toimetama;
‣ кого-что mööda ~ kohale ~ pärale sõidutama ~ viima;
‣ (без 1 и 2 л.) что mööduma, mööda minema sundima; беду пронесло hädaoht läks mööda, ветер пронёс тучи tuul ajas pilved laiali;
‣ безл. кого, от чего madalk. lahti minema (kõhu kohta); ребёнка пронесло lapse kõht läks ~ oli lahti
‣ кого-что mööda kandma, läbi ~ mööda viima; (takistusi vältides) sisse viima ~ toimetama; пронести флаги мимо трибуны lippe tribüüni eest mööda kandma, lippudega tribüüni eest mööduma, пронести чемодан до вокзала kohvrit käe otsas jaamani kandma, kohvrit käe otsas jaama viima, пронести шкаф в дверь kappi uksest sisse viima, пронести любовь через всю жизнь armastust kogu elu südames kandma, пронести на фабрику листовки lendlehti vabrikusse toimetama;
‣ кого-что mööda ~ kohale ~ pärale sõidutama ~ viima;
‣ (без 1 и 2 л.) что mööduma, mööda minema sundima; беду пронесло hädaoht läks mööda, ветер пронёс тучи tuul ajas pilved laiali;
‣ безл. кого, от чего madalk. lahti minema (kõhu kohta); ребёнка пронесло lapse kõht läks ~ oli lahti
просить 319a Г несов.
‣ кого-что, чего, о ком-чём, за кого-что, с инф. küsima, paluma; просить разрешения luba küsima ~ paluma, просить совета nõu küsima, просить слова sõna paluma, просить прощения andeks ~ andestust paluma, просить извинения vabandust paluma, просить о помощи abi paluma, просить помочь aidata paluma, прошу садиться palun istet võtta, просят не курить palutakse ~ on palve mitte suitsetada, просить гостей к столу külalisi lauda paluma, просить на танец tantsule ~ tantsima paluma, просить за друга sõbra eest paluma, сердце просит любви süda ihkab armastust, сколько за это просят? kõnek. mis hinda ~ kui palju selle eest küsitakse?
‣ van. kerjama, santima, santimas ~ kerjamas käima;
‣ (без страд. прич.) на кого van. (kohtusse) kaebama, kaebust esitama, hagema;
◊ просить ~ попросить чьей руки kelle kätt paluma; милости просим palume lahkesti, olge nii lahke(d); сапоги (ботинки) каши просят kõnek. humor. saapatald on lahti ~ irevil, saapad irvitavad; просить христом-богом кого о чём jumalakeeli paluma keda ~ kellelt mida; честью просить кого о чём heaga paluma keda ~ kellelt mida; vrd. попросить
‣ кого-что, чего, о ком-чём, за кого-что, с инф. küsima, paluma; просить разрешения luba küsima ~ paluma, просить совета nõu küsima, просить слова sõna paluma, просить прощения andeks ~ andestust paluma, просить извинения vabandust paluma, просить о помощи abi paluma, просить помочь aidata paluma, прошу садиться palun istet võtta, просят не курить palutakse ~ on palve mitte suitsetada, просить гостей к столу külalisi lauda paluma, просить на танец tantsule ~ tantsima paluma, просить за друга sõbra eest paluma, сердце просит любви süda ihkab armastust, сколько за это просят? kõnek. mis hinda ~ kui palju selle eest küsitakse?
‣ van. kerjama, santima, santimas ~ kerjamas käima;
‣ (без страд. прич.) на кого van. (kohtusse) kaebama, kaebust esitama, hagema;
◊ просить ~ попросить чьей руки kelle kätt paluma; милости просим palume lahkesti, olge nii lahke(d); сапоги (ботинки) каши просят kõnek. humor. saapatald on lahti ~ irevil, saapad irvitavad; просить христом-богом кого о чём jumalakeeli paluma keda ~ kellelt mida; честью просить кого о чём heaga paluma keda ~ kellelt mida; vrd. попросить
прочь
‣ Н, междометие ära, eemale, maha, välja; уйти прочь ära ~ eemale minema, оттолкнуть прочь eemale tõukama, пошёл прочь (отсюда)! välja ~ minema siit! прочь с дороги! eest ~ alt ära! tee vabaks! руки прочь! käed eemale! прочь с глаз моих! kao mu silmist! прочь все сомнения maha ~ hajugu kõik kahtlused;
‣ предик. on ära ~ läbi ~ läinud;
◊ кто не прочь kõnek. kellel pole midagi selle vastu; день да ночь -- сутки прочь kõnekäänd pea see päev mööda ei lähe
‣ Н, междометие ära, eemale, maha, välja; уйти прочь ära ~ eemale minema, оттолкнуть прочь eemale tõukama, пошёл прочь (отсюда)! välja ~ minema siit! прочь с дороги! eest ~ alt ära! tee vabaks! руки прочь! käed eemale! прочь с глаз моих! kao mu silmist! прочь все сомнения maha ~ hajugu kõik kahtlused;
‣ предик. on ära ~ läbi ~ läinud;
◊ кто не прочь kõnek. kellel pole midagi selle vastu; день да ночь -- сутки прочь kõnekäänd pea see päev mööda ei lähe
родина 51 С ж. неод. kodumaa, sünnimaa, isamaa; sünnikoht, kodukoht; защищать родину kodumaad kaitsma, любовь к родине kodumaa-armastus, тоска по родине kojuigatsus, koduigatsus, koduhõllandus, моя родина minu sünnimaa ~ kodumaa ~ sünnikoht ~ sünnipaik, родина картофеля -- Америка Ameerika on kartuli kodumaa, награда за заслуги перед родиной autasu kodumaale osutatud teenete eest
следить I 289 Г несов.
‣ за кем-чем jälgima keda-mida; следить глазами silmadega jälgima, pilguga saatma, seirama, следить за разговором vestlust jälgima, следить за литературой kirjandusega kursis olema, следить за успехами науки teaduse saavutustega ~ edusammudega kursis olema, следить за модой moega kaasas käima ~ kursis olema, moodi silmas pidama ~ järgima;
‣ (без страд. прич.) за кем-чем, с союзом чтобы valvama, kelle järele vaatama; следить за порядком korda pidama, следить за детьми lastel silma peal hoidma, следить за своим здоровьем oma tervise eest hoolitsema ~ hoolt kandma, следить за собой (1) oma välimuse eest hoolitsema, (2) oma käitumist jälgima;
‣ кого jah. jälitama; следить зверя ulukit jälitama
‣ за кем-чем jälgima keda-mida; следить глазами silmadega jälgima, pilguga saatma, seirama, следить за разговором vestlust jälgima, следить за литературой kirjandusega kursis olema, следить за успехами науки teaduse saavutustega ~ edusammudega kursis olema, следить за модой moega kaasas käima ~ kursis olema, moodi silmas pidama ~ järgima;
‣ (без страд. прич.) за кем-чем, с союзом чтобы valvama, kelle järele vaatama; следить за порядком korda pidama, следить за детьми lastel silma peal hoidma, следить за своим здоровьем oma tervise eest hoolitsema ~ hoolt kandma, следить за собой (1) oma välimuse eest hoolitsema, (2) oma käitumist jälgima;
‣ кого jah. jälitama; следить зверя ulukit jälitama
сойти 374 Г сов. → несов. сходить I
‣ с кого-чего alla ~ maha tulema ~ minema; на что laskuma (ka ülek.); сойти с лестницы trepist alla tulema ~ minema, treppi mööda laskuma, сойти с лошади hobuse seljast maha tulema, сойти с подножки astmelaualt alla ~ maha astuma, сойти на станции jaamas maha tulema ~ minema, сойти с поезда rongilt maha tulema ~ minema, кожа сошла с пальца sõrme ~ varba pealt on nahk maha tulnud, краска сошла värv on maha tulnud, ноготь сошёл küüs tuli ära ~ maha, снег сошёл с полей lumi on ~ oli põldudelt läinud ~ sulanud, ночь сошла не землю saabus öö, öö tuli maha, ööpimedus laskus maale, сойти на берег maabuma, maale minema (laevalt), сойти с дистанции sport (jooksus, suusatamises katkestama), rajalt lahkuma (ka ülek.), сойти со сцены lavalt lahkuma (ka ülek.), сойти с арены areenilt lahkuma (ka ülek.);
‣ с чего kaduma, kadumiseni vähenema; румянец сошёл с её щёк puna on ~ oli põskedelt kadunud, загар сошёл с лица päevitus on ~ oli näolt maha tulnud ~ läinud, улыбка сошла с лица naeratus kustus;
‣ с чего, на что ära pöörama, teelt kõrvale astuma; сойти с тротуара на мостовую kõnniteelt sõiduteele pöörama ~ astuma, сойти с дороги teelt ära pöörama, поезд сошёл с рельсов rong jooksis rööbastest välja ~ rööbastelt maha;
‣ kõnek. korda minema, õnnestuma; kõlbama; доклад сошёл неплохо ettekanne läks kenasti, всё сошло удачно kõik läks korda;
‣ сойдёт 3 л. буд. вр. в функции безл. сказ. kõnek. käib küll;
‣ за кого-что kelle-mille pähe ~ eest käima, mõõtu välja andma; сойти за учителя kes käib õpetaja eest küll, kes annab õpetaja mõõdu välja;
◊ сойти ~ сходить за чистую монету puhta kulla ette käima, puhta kullana võtma; сойти ~ сходить на нет tühja minema ~ jooksma, alla käima, luhta minema, nullpunkti langema; сойти ~ сходить с рук кому, без доп. kõnek. (1) terve nahaga pääsema, puhtalt välja tulema, (2) hästi ~ õnneks minema; сойти ~ сходить с ума (1) aru ~ mõistust kaotama, hulluks minema, (2) от кого kõnek. kelle pärast arust ära olema; сойти в могилу kõnek. hauda minema; семь потов сойдёт ~ сошло kõnek. põrguvaeva nägema, nii et higi jookseb ~ nahk seljas märg tegema mida; не сойти мне с этого места kõnek. nii tõesti kui ma siin seisan, nii kindel kui aamen kirikus
‣ с кого-чего alla ~ maha tulema ~ minema; на что laskuma (ka ülek.); сойти с лестницы trepist alla tulema ~ minema, treppi mööda laskuma, сойти с лошади hobuse seljast maha tulema, сойти с подножки astmelaualt alla ~ maha astuma, сойти на станции jaamas maha tulema ~ minema, сойти с поезда rongilt maha tulema ~ minema, кожа сошла с пальца sõrme ~ varba pealt on nahk maha tulnud, краска сошла värv on maha tulnud, ноготь сошёл küüs tuli ära ~ maha, снег сошёл с полей lumi on ~ oli põldudelt läinud ~ sulanud, ночь сошла не землю saabus öö, öö tuli maha, ööpimedus laskus maale, сойти на берег maabuma, maale minema (laevalt), сойти с дистанции sport (jooksus, suusatamises katkestama), rajalt lahkuma (ka ülek.), сойти со сцены lavalt lahkuma (ka ülek.), сойти с арены areenilt lahkuma (ka ülek.);
‣ с чего kaduma, kadumiseni vähenema; румянец сошёл с её щёк puna on ~ oli põskedelt kadunud, загар сошёл с лица päevitus on ~ oli näolt maha tulnud ~ läinud, улыбка сошла с лица naeratus kustus;
‣ с чего, на что ära pöörama, teelt kõrvale astuma; сойти с тротуара на мостовую kõnniteelt sõiduteele pöörama ~ astuma, сойти с дороги teelt ära pöörama, поезд сошёл с рельсов rong jooksis rööbastest välja ~ rööbastelt maha;
‣ kõnek. korda minema, õnnestuma; kõlbama; доклад сошёл неплохо ettekanne läks kenasti, всё сошло удачно kõik läks korda;
‣ сойдёт 3 л. буд. вр. в функции безл. сказ. kõnek. käib küll;
‣ за кого-что kelle-mille pähe ~ eest käima, mõõtu välja andma; сойти за учителя kes käib õpetaja eest küll, kes annab õpetaja mõõdu välja;
◊ сойти ~ сходить за чистую монету puhta kulla ette käima, puhta kullana võtma; сойти ~ сходить на нет tühja minema ~ jooksma, alla käima, luhta minema, nullpunkti langema; сойти ~ сходить с рук кому, без доп. kõnek. (1) terve nahaga pääsema, puhtalt välja tulema, (2) hästi ~ õnneks minema; сойти ~ сходить с ума (1) aru ~ mõistust kaotama, hulluks minema, (2) от кого kõnek. kelle pärast arust ära olema; сойти в могилу kõnek. hauda minema; семь потов сойдёт ~ сошло kõnek. põrguvaeva nägema, nii et higi jookseb ~ nahk seljas märg tegema mida; не сойти мне с этого места kõnek. nii tõesti kui ma siin seisan, nii kindel kui aamen kirikus
сокровище 108 С с. неод. (обычно мн. ч.) aare (ülek. ka inimese kohta), aarded, kallisvara (ka ülek.); драгоценные сокровища aarded, несметные сокровища loendamatud aarded, arvutu ~ arvamatu rikkus, музейные сокровища muuseumirikkused, muuseumiaarded, muuseumivaramu, умственные сокровища vaimne vara ~ rikkus, сокровища культуры kultuuriaarded, сокровища искусства kunstiaarded, сокровища науки teaduse kullafond, сокровища русского зодчества vene (puu)arhitektuuri kullafond, сокровища души hingerikkus, hingeüllus, hingesoojus, südameheadus, сокровище моё kõnek. sa mu aare ~ kullatükk ~ varandus ~ silmatera;
◊ ни за какие сокровища kõnek. ei mingi ~ mitte mingi hinna eest, ka kuldraha eest mitte
◊ ни за какие сокровища kõnek. ei mingi ~ mitte mingi hinna eest, ka kuldraha eest mitte
сорвать 217a Г сов. → несов. срывать I
‣ что, с кого-чего ära ~ maha ~ lahti ~ otsast ~ küljest tõmbama ~ rebima ~ kiskuma ~ murdma; сорвать яблоко õuna puu otsast võtma ~ rapsama, сорвать цветок lille murdma, сорвать ветку oksa murdma, сорвать галстук lipsu eest rebima ~ ropsama, сорвать дверь ust (hingedelt) maha kiskuma, сорвать гайку mutrit üle keerama, mutril vinti maha keerama, vindist välja keerama (kõnek.), сорвать с колена кожу kõnek. põlve marrastama, põlvelt nahka maha tõmbama, ветром сорвало крышу tuul viis katuse pealt, ветром сорвало с головы шляпу tuul viis ~ rebis kaabu ~ kübara peast;
‣ что ülek. nurja ~ luhta ~ untsu ajama, nurjama; сорвать планы plaane ~ kavatsusi nurja ajama ~ nurjama, сорвать работу tööd nurja ajama, сорвать урок tundi nurja ajama (koolis);
‣ что, без доп. ülek. kõnek. vägisi võtma; välja meelitama ~ pressima; сорвать поцелуй vägisi suudlust napsama, сорвать аплодисменты aplausi välja meelitama, сорвать куш head noosi saama, сорвать банк (kaardimängus) kogu panka võtma ~ võitma ~ endale saama;
‣ что, на ком-чём ülek. kõnek. välja valama kelle-mille peale; сорвать гнев на детях viha laste peale välja valama;
◊ сорвать голову с кого madalk. kellel pead maha võtma; сорвать ~ срывать маску с кого kellel maski eest rebima, kelle tõelist nägu paljastama; сорвать ~ срывать сердце на ком-чём kõnek. oma viha kelle-mille peale välja valama
‣ что, с кого-чего ära ~ maha ~ lahti ~ otsast ~ küljest tõmbama ~ rebima ~ kiskuma ~ murdma; сорвать яблоко õuna puu otsast võtma ~ rapsama, сорвать цветок lille murdma, сорвать ветку oksa murdma, сорвать галстук lipsu eest rebima ~ ropsama, сорвать дверь ust (hingedelt) maha kiskuma, сорвать гайку mutrit üle keerama, mutril vinti maha keerama, vindist välja keerama (kõnek.), сорвать с колена кожу kõnek. põlve marrastama, põlvelt nahka maha tõmbama, ветром сорвало крышу tuul viis katuse pealt, ветром сорвало с головы шляпу tuul viis ~ rebis kaabu ~ kübara peast;
‣ что ülek. nurja ~ luhta ~ untsu ajama, nurjama; сорвать планы plaane ~ kavatsusi nurja ajama ~ nurjama, сорвать работу tööd nurja ajama, сорвать урок tundi nurja ajama (koolis);
‣ что, без доп. ülek. kõnek. vägisi võtma; välja meelitama ~ pressima; сорвать поцелуй vägisi suudlust napsama, сорвать аплодисменты aplausi välja meelitama, сорвать куш head noosi saama, сорвать банк (kaardimängus) kogu panka võtma ~ võitma ~ endale saama;
‣ что, на ком-чём ülek. kõnek. välja valama kelle-mille peale; сорвать гнев на детях viha laste peale välja valama;
◊ сорвать голову с кого madalk. kellel pead maha võtma; сорвать ~ срывать маску с кого kellel maski eest rebima, kelle tõelist nägu paljastama; сорвать ~ срывать сердце на ком-чём kõnek. oma viha kelle-mille peale välja valama
стена 57 С ж. неод. sein; müür (ka ülek.); стены комнаты toaseinad, каменная стена (1) (kivi)müür, (2) kivisein, бревенчатая стена palksein, висячая ~ навесная стена rippsein, облегчённая стена kergsein, глухая стена umbsein, avadeta sein, звуконепроницаемая стена helipidav sein, засыпная стена täidissein, городская стена linnamüür, крепостная стена kindlusemüür, стена недоверия umbusaldusemüür, usaldamatusemüür, стена леса metsamüür, стена равнодушия ükskõiksusemüür, бой под стенами города lahing linnamüüride all, между нами выросла стена meie vahele on sein kasvanud, в стенах университета ülikooli seinte vahel;
◊ (жить, сидеть) в четырёх стенах nelja seina vahel (istuma); лезть на стену kõnek. raevu ~ marru minema; хоть на стену лезь kõnek. roni või mööda seina üles; стоять стеной за кого-что nagu müür seisma kelle-mille eest; как за каменной стеной nagu vanajumala selja taga; как на каменную стену положиться на кого kaljukindel ~ surmkindel olema kelle peale; как об стену горох kõnek. nagu hane selga vesi; прижать к стене vastu seina ~ nurka suruma; дома и стены помогают kõnekäänd kodus aitavad seinadki, koduseinadki aitavad; биться головой ~ лбом об стену (oma) pead vastu seina taguma, (endal) juukseid katkuma; китайская стена Hiina müür; лбом стену не прошибёшь vanas. peaga ei või läbi seina joosta
◊ (жить, сидеть) в четырёх стенах nelja seina vahel (istuma); лезть на стену kõnek. raevu ~ marru minema; хоть на стену лезь kõnek. roni või mööda seina üles; стоять стеной за кого-что nagu müür seisma kelle-mille eest; как за каменной стеной nagu vanajumala selja taga; как на каменную стену положиться на кого kaljukindel ~ surmkindel olema kelle peale; как об стену горох kõnek. nagu hane selga vesi; прижать к стене vastu seina ~ nurka suruma; дома и стены помогают kõnekäänd kodus aitavad seinadki, koduseinadki aitavad; биться головой ~ лбом об стену (oma) pead vastu seina taguma, (endal) juukseid katkuma; китайская стена Hiina müür; лбом стену не прошибёшь vanas. peaga ei või läbi seina joosta
так II союз
‣ siis; niisiis; подписано, так с плеч долой kui käsi all, siis kaelast ära, ехать, так ехать kui sõita, siis sõita, так едем niisiis sõidame, eks läki siis teele, так зачем ты пришёл? milleks sa siis tulid?, не тут, так там kui mitte siin, siis seal, работать так работать kui juba tööd teha, siis teha, так что niisiis, nii et, так чтобы selleks et, так как kuna, et, sest;
‣ aga, kuid; тебе говорили, так ты слушать не хотел, sulle ju räägiti, aga ~ kuid sa ei võtnud kuulda ~ ei teinud kuulmagi, он заболел, так я пришёл вместо него ta jäi haigeks, ma siis tulin tema asemel ~ eest
‣ siis; niisiis; подписано, так с плеч долой kui käsi all, siis kaelast ära, ехать, так ехать kui sõita, siis sõita, так едем niisiis sõidame, eks läki siis teele, так зачем ты пришёл? milleks sa siis tulid?, не тут, так там kui mitte siin, siis seal, работать так работать kui juba tööd teha, siis teha, так что niisiis, nii et, так чтобы selleks et, так как kuna, et, sest;
‣ aga, kuid; тебе говорили, так ты слушать не хотел, sulle ju räägiti, aga ~ kuid sa ei võtnud kuulda ~ ei teinud kuulmagi, он заболел, так я пришёл вместо него ta jäi haigeks, ma siis tulin tema asemel ~ eest
тот 152 М м. (та, то, те) see, too; teine; тот дом see maja, в тот год sel ~ tol aastal, в тот раз tol korral, tookord, на том берегу teisel kaldal, vastaskaldal, по ту сторону дороги teisel pool ~ teispool teed, tee vastaspoolel, на той неделе eelmisel ~ möödunud nädalal, до того времени, до тех пор seni, seniajani, senimaani, siiamaani, с того времени, с тех пор sellest ~ tollest ajast peale ~ alates, тем временем samal ajal, vahepeal, тот самый seesama, одно и то же üks ja seesama, ükssama, то был мой друг see oli minu sõber, те шепчутся, те смеются ühed sosistavad, teised naeravad, спрошу у того, кто знает küsin selle käest, kes teab, и тот и другой nii see kui teine, mõlemad, ни тот ни другой ei see ega teine, mitte kumbki, это всё не то (kõik) see pole see, два дня тому назад kahe päeva eest, kaks päeva tagasi, тем ~ тем самым дело и кончилось sellega ~ sedaviisi lugu lõppeski, до того я устал kõnek. olen nii väsinud, кому не до того kellel pole milleks aega ~ mahti, и без того niigi, isegi, selletagi, не без того ju jah, küllap jah, küllap ikka, ju vist, благодаря тому что seetõttu ~ tänu sellele et, для того чтобы selleks et, в то время как sel ~ samal ajal kui, sellal kui, kuna, kuni, ввиду ~ в силу того, что seetõttu et, sellepärast et, до тех пор, пока niikaua kuni, seni ~ senikaua ~ seniajani ~ senimaani kuni, sestsaadik, siiasaadik, enne kui, из-за того что sellepärast et, seetõttu et, несмотря на то, что sellest hoolimata et, sellele vaatamata et, с тем чтобы selleks et, вместо того, чтобы selle asemel et, по мере того, как sel määral kui, sedamööda kui(das), вместе с тем (1) ühtlasi, (2) siiski, перед тем, как enne seda kui, между тем, как sel ~ samal ajal kui, ühtlasi, тем не менее siiski, ikkagi, ometi(gi), kummatigi, sellegipärast, sellest hoolimata, sellele vaatamata, и тому подобное ja muu sellesarnane, ja muud sellesarnast, ja nii edasi;
◊ во что бы то ни стало maksku mis maksab, iga hinna eest, ilmtingimata; ни то ни сё kõnek. ei see ega teine, ei üks ega teine, ei seda ega teist; как бы то ни было olgu kuidas on, olgu sellega kuidas tahes ~ on, igal juhul, mis ka (iganes) ei oleks; да и то сказать kõnek. mis siin salata, tõepoolest, tõele au andes; не та музыка, не тот коленкор madalk. hoopis teine tubakas ~ lugu ~ asi, iseasi; если уж на то пошло kõnek. kui juba, siis juba, kui jutt juba selle peale on läinud
◊ во что бы то ни стало maksku mis maksab, iga hinna eest, ilmtingimata; ни то ни сё kõnek. ei see ega teine, ei üks ega teine, ei seda ega teist; как бы то ни было olgu kuidas on, olgu sellega kuidas tahes ~ on, igal juhul, mis ka (iganes) ei oleks; да и то сказать kõnek. mis siin salata, tõepoolest, tõele au andes; не та музыка, не тот коленкор madalk. hoopis teine tubakas ~ lugu ~ asi, iseasi; если уж на то пошло kõnek. kui juba, siis juba, kui jutt juba selle peale on läinud
укрыть 347a Г сов. → несов. укрывать
‣ кого-что, чем (hoolikalt, üleni) kinni katma; укрыть ребёнка одеялом last tekiga kinni katma, lapsele tekki peale panema, укрыть кого с головой tekki kellel üle pea tõmbama;
‣ кого-что, от кого-чего varjama, peitma; укрыть от дождя vihma eest varjama ~ kaitsma, укрыть беглеца jooksikut ~ põgenikku varjama ~ peitma, укрыть от врагов vaenlaste eest varjama
‣ кого-что, чем (hoolikalt, üleni) kinni katma; укрыть ребёнка одеялом last tekiga kinni katma, lapsele tekki peale panema, укрыть кого с головой tekki kellel üle pea tõmbama;
‣ кого-что, от кого-чего varjama, peitma; укрыть от дождя vihma eest varjama ~ kaitsma, укрыть беглеца jooksikut ~ põgenikku varjama ~ peitma, укрыть от врагов vaenlaste eest varjama
ускользнуть 336b Г сов. → несов. ускользать
‣ käest maha libisema; налим ускользнул из рук luts libises käest;
‣ ülek. kõnek. minema ~ käest lipsama ~ kaduma; ускользнуть за дверь ukse taha lipsama, незаметно ускользнуть из комнаты toast märkamatult välja lipsama, ускользнуть от погони tagaajajate käest ära lipsama, ускользнуть из памяти meelest ~ peast minema, надежда ускользнула lootus on läinud ~ kadunud;
‣ от кого-чего ülek. kõnek. kõrvale põiklema ~ hoidma; ускользнуть от ответа vastusest kõrvale põiklema, ускользнуть от ответственности vastutusest eemale ~ kõrvale hoidma, ускользнуть от наказания karistusest pääsema, это не ускользнуло от моего внимания see ei jäänud mul märkamata ~ kahe silma vahele;
◊ ускользнуть ~ ускользать из рук чьих kõnek. kelle käest libisema ~ lipsama, kelle eest ära lipsama; почва ускользнула ~ ускользает из-под ног у кого kellel kadus ~ kaob (maa)pind jalge alt
‣ käest maha libisema; налим ускользнул из рук luts libises käest;
‣ ülek. kõnek. minema ~ käest lipsama ~ kaduma; ускользнуть за дверь ukse taha lipsama, незаметно ускользнуть из комнаты toast märkamatult välja lipsama, ускользнуть от погони tagaajajate käest ära lipsama, ускользнуть из памяти meelest ~ peast minema, надежда ускользнула lootus on läinud ~ kadunud;
‣ от кого-чего ülek. kõnek. kõrvale põiklema ~ hoidma; ускользнуть от ответа vastusest kõrvale põiklema, ускользнуть от ответственности vastutusest eemale ~ kõrvale hoidma, ускользнуть от наказания karistusest pääsema, это не ускользнуло от моего внимания see ei jäänud mul märkamata ~ kahe silma vahele;
◊ ускользнуть ~ ускользать из рук чьих kõnek. kelle käest libisema ~ lipsama, kelle eest ära lipsama; почва ускользнула ~ ускользает из-под ног у кого kellel kadus ~ kaob (maa)pind jalge alt
хлопоты 51 (род. п. хлопот) С неод. (без ед. ч.)
‣ askeldamine, askeldus, askel, rahmeldus, toimetamine; хлопоты по хозяйству majapidamistöö(d), majapidamismure(d), домашние хлопоты kodutööd, kodutoimetused, kodused tööd ~ toimetused, kodune askeldamine ~ talitamine ~ askel, быть ~ находиться в хлопотах askeldama, millega tegevuses olema;
‣ asjaajamine, asjatoimetus, asjaõiendus, asjatalitus, taotlemine; хлопоты по какому делу millise asja ajamine;
‣ muretsemine, muretsus, mure, hool, vaevanägemine kelle eest ~ pärast; наделать хлопот кому kellele tüli tegema, хлопот не оберёшься с кем-чем kellega-millega on sekeldust ~ tüli kui palju;
◊ хлопот полон рот у кого kõnek. kellel on käed-jalad tööd-tegemist täis
‣ askeldamine, askeldus, askel, rahmeldus, toimetamine; хлопоты по хозяйству majapidamistöö(d), majapidamismure(d), домашние хлопоты kodutööd, kodutoimetused, kodused tööd ~ toimetused, kodune askeldamine ~ talitamine ~ askel, быть ~ находиться в хлопотах askeldama, millega tegevuses olema;
‣ asjaajamine, asjatoimetus, asjaõiendus, asjatalitus, taotlemine; хлопоты по какому делу millise asja ajamine;
‣ muretsemine, muretsus, mure, hool, vaevanägemine kelle eest ~ pärast; наделать хлопот кому kellele tüli tegema, хлопот не оберёшься с кем-чем kellega-millega on sekeldust ~ tüli kui palju;
◊ хлопот полон рот у кого kõnek. kellel on käed-jalad tööd-tegemist täis
четверо 135b Ч neli; neljad, neli paari; neljakesi; четверо суток neli ööpäeva, четверо саней neli rege ~ saani, четверо детей neli last, lapsed neljakesi, четверо ножниц neljad käärid, нас четверо meid on neli, oleme neljakesi, делить на четверых nelja vahel jaotama ~ jagama, есть за четверых mehe eest ~ mehe moodi ~ mitme mehe eest sööma
шиш 29 С м. неод. madalk. trääs; показать шиш trääsa näitama;
◊ шиш с маслом (получить ~ дать) madalk. säh sulle kooki moosiga, millest tuleb ~ tuli suu puhtaks pühkida, mitte kui midagi saama; ни шиша madalk. tuhkagi, kübetki, õhkagi, miskitki; на какие шиши (жить, приобретать) madalk. mis rahade eest
◊ шиш с маслом (получить ~ дать) madalk. säh sulle kooki moosiga, millest tuleb ~ tuli suu puhtaks pühkida, mitte kui midagi saama; ни шиша madalk. tuhkagi, kübetki, õhkagi, miskitki; на какие шиши (жить, приобретать) madalk. mis rahade eest
передний 121 П esi-, ees-, eest-, eesmine; передний фасад (esi)fassaad, esikülg, eeskülg, eestvaade, переднее колесо esiratas, на переднем плане esiplaanil, на переднем крае (1) eesliinil (rindel), (2) ülek. esirinnas, esireas, гласный переднего ряда lgv. eesvokaal, передний угол tehn. eesnurk (lõiketeral), передний фокус mat., füüs. eesmine fookus
двое 135a Ч kaks; kahed, kaks paari; двое братьев kaks venda, двое суток kaks ööpäeva, нас было двое meid oli kaks, встретил двоих kohtasin kahte (meest), работать за двоих kahe (mehe) eest töötama, двое брюк kahed püksid, kaks paari pükse; Ш на своих (на) двоих kõnek. kondiauruga, jalgsi
есть I 359 Г несов. что, чем sööma (ka ülek.); кого ülek. närima; есть с аппетитом isukalt ~ (hea) isuga sööma, есть за двоих kahe mehe eest sööma, есть до отвала isu täis ~ end kõrini täis sööma, ржавчина ест железо rooste sööb rauda, дым ест глаза suits hakkab silmade peale ~ paneb silmad kipitama ~ sööb silmi;
◊ есть глазами кого kõnek. silmadega õgima keda; даром хлеб есть muidusööja olema; есть поедом kõnek. närima kelle kallal, kellel hinge seest sööma
◊ есть глазами кого kõnek. silmadega õgima keda; даром хлеб есть muidusööja olema; есть поедом kõnek. närima kelle kallal, kellel hinge seest sööma
копейка 75 С ж. неод. kopikas; ülek. kõnek. raha; пять рублей с копейками viis rubla millegagi ~ kopikatega, купить на десять копеек kümne kopika eest ostma, марка в четыре копейки neljakopikane mark, жадность к копейке rahaahnus, сколотить копейку (head) kopikat koguma, kopikat kõrvale panema;
◊ копейка в копейку kõnek. kopika pealt; дрожать ~ трястись над (каждой) копейкой halv. kopikakoi olema; копейки нет за душой kõnek. pole kopikatki ~ pennigi hinge taga; перебиваться с гроша на копейку kõnek. peost suhu elama, kopikaid lugema; (пользы) ни на копейку kõnek. pole kopika eestki kasu; стать ~ влететь ~ вскочить в копейку кому kõnek. kellele ränka raha maksma minema; пропадать ~ пропасть ~ погибать ~ погибнуть ни за копейку kõnek. mõttetult ~ asja ees, teist taga hukkuma ~ otsa saama ~ raisku minema
◊ копейка в копейку kõnek. kopika pealt; дрожать ~ трястись над (каждой) копейкой halv. kopikakoi olema; копейки нет за душой kõnek. pole kopikatki ~ pennigi hinge taga; перебиваться с гроша на копейку kõnek. peost suhu elama, kopikaid lugema; (пользы) ни на копейку kõnek. pole kopika eestki kasu; стать ~ влететь ~ вскочить в копейку кому kõnek. kellele ränka raha maksma minema; пропадать ~ пропасть ~ погибать ~ погибнуть ни за копейку kõnek. mõttetult ~ asja ees, teist taga hukkuma ~ otsa saama ~ raisku minema
фронтальный 126 П frontaalne (esikülgne, esiküljel asetsev; esiküljele suunatud; kunst püsttelje suhtes sümmeetriline; ped. üldine, võimalikult paljusid hõlmav), frontaal-, esi-, eest-; фронтальная атака sõj. otserünnak, frontaalrünnak, фронтальный огонь sõj. otsetuli, frontaaltuli, фронтальный забой mäend. frontaalesi, фронтальная зона meteor. frontaaltsoon, фронтальный опрос ped. üleklassiküsitlus, frontaalküsitlus, фронтальный контроль üldkontroll, фронтальная плоскость mat. frontaaltasa(pi)nd, фронтальная прямая mat. frontaalne sirgjoon, фронтальный вид mat. esivaade, eestvaade
пройти Г сов. → несов. проходить I
‣ 373 что, без доп. (üle, poole, läbi, mööda) minema ~ tulema ~ kõndima, (mööda) astuma ~ sammuma; пройти по мосту üle silla minema, здесь недавно прошёл медведь siit on hiljaaegu karu üle ~ läbi ~ mööda läinud, пройти к выходу väljapääsu poole minema, пройти вперёд edasi astuma ~ minema ~ tulema, пройти торжественным маршем pidulikult mööda marssima, пройти несколько шагов mõnda sammu astuma, пройти несколько туров вальса paari valsituuri tegema;
‣ 373 что maha ~ läbi käima ~ sõitma, läbima; пройти всю дорогу пешком kogu teed jala ~ jalgsi maha ~ ära käima, за час поезд прошёл сто километров tunniga läbis rong sada kilomeetrit, бегун хорошо прошёл дистанцию jooksja läbis distantsi hea ajaga;
‣ 373 что, мимо чего mööda sõitma ~ minema; пройти по рассеянности свой дом hajameelsusest oma kodust ~ majast mööda minema, пройти мимо чего millest (peatumata) mööda minema (ka ülek.), пройти мимо фактов tõsiasjadest ~ faktidest mööda minema ~ hiilima;
‣ 374 ülek. üle ~ mööda libisema; пройти перед глазами silmade eest mööda libisema;
‣ 374 ülek. laiali kanduma, levima; по классу прошёл слух о чём klassis levis kuuldus, et... о ней прошла худая слава temast räägiti halvasti, tema kohta levis ~ liikus halba juttu, tal oli halb maine;
‣ 374 (maha) sadama; прошёл дождь sadas vihma, прошёл дождь с градом tuli vihma ja rahet ~ vihma koos rahega;
‣ 374 ülek. mööduma, mööda minema, lakkama, järele jääma, üle ~ ära minema, vaibuma, järele andma; прошёл год möödus aasta, день прошёл хорошо päev möödus hästi, дождь уже прошёл vihmasadu lakkas ~ läks mööda, vihm jäi järele ~ üle, боль прошла valu läks mööda ~ üle ~ andis järele, обида прошла solvumistunne läks üle, сон прошёл uni läks ära, лёд прошёл jääminek on lõppenud ~ läbi, jää on läinud;
‣ 374 во что, через что läbi pääsema ~ mahtuma; тут не пройдёшь siit ei pääse ~ ei saa läbi, стол прошёл через дверь laud mahtus uksest läbi;
‣ 374 через что, сквозь что läbi imbuma; чернила прошли сквозь бумагу tint imbus ~ tuli paberist läbi, paber laskis ~ andis tinti läbi, вода прошла через потолок lagi on läbi jooksnud;
‣ 374 во что, в кого-что, без доп. ülek. läbi minema, õnnestuma, sisse saama; предложение не прошло ettepanek ei läinud läbi, пройти в председатели esimehekohale saama ~ esimeheks valitama, это не пройдёт see ei lähe läbi ~ ei õnnestu, это ему даром не пройдёт seda talle ei kingita, sellest ta terve nahaga ei pääse, пройти по конкурсу konkursiga ~ võistluskatsetega sisse saama;
‣ 373 что, через кого-что mida läbima, millest läbi käima ~ minema (ka ülek.); пройти выработку kaeveõõnt läbindama, пройти две борозды kahte vagu läbi sõitma (näit. traktoriga), письма прошли через регистрацию kirjad läksid registratuurist läbi, пройти много инстанций paljusid instantse läbi käima, paljudest instantsidest läbi minema, пройти через многие руки paljude käest läbi käima;
‣ 373 что kõnek. läbi võtma; пройти по алгебре уравнения algebras võrrandeid läbi võtma, пройти программу (õppe)programmi ~ (õppe)kava läbi võtma;
‣ 374 etenduma, mööduma; опера прошла с большим успехом ooperietendus(t)el ~ ooperil oli suur menu, концерты прошли успешно kontserdid läksid ~ möödusid edukalt;
‣ 373 что läbi tegema; пройти испытания katsetusi läbi tegema, пройти аспирантуру aspirantuuri läbi tegema, пройти курс лечения ravikuuri läbi tegema;
‣ 374 kulgema (tee vm. kohta); трасса пройдёт здесь trass kulgeb siitkaudu;
‣ что, по чему, чем katma; пройти потолок мелом kõnek. lage kriidiga valgendama ~ üle käima, пройти стол лаком lauda lakkima;
◊ пройти ~ проходить между рук у кого kelle(l) käest ära lipsama; пройти (сквозь) огонь и воду (и медные трубы) tulest ja veest (ja vasktorudest) läbi käima; (этот) номер не пройдёт, это не пройдёт kõnek. see ei lähe korda ~ läbi, see number küll ei õnnestu
‣ 373 что, без доп. (üle, poole, läbi, mööda) minema ~ tulema ~ kõndima, (mööda) astuma ~ sammuma; пройти по мосту üle silla minema, здесь недавно прошёл медведь siit on hiljaaegu karu üle ~ läbi ~ mööda läinud, пройти к выходу väljapääsu poole minema, пройти вперёд edasi astuma ~ minema ~ tulema, пройти торжественным маршем pidulikult mööda marssima, пройти несколько шагов mõnda sammu astuma, пройти несколько туров вальса paari valsituuri tegema;
‣ 373 что maha ~ läbi käima ~ sõitma, läbima; пройти всю дорогу пешком kogu teed jala ~ jalgsi maha ~ ära käima, за час поезд прошёл сто километров tunniga läbis rong sada kilomeetrit, бегун хорошо прошёл дистанцию jooksja läbis distantsi hea ajaga;
‣ 373 что, мимо чего mööda sõitma ~ minema; пройти по рассеянности свой дом hajameelsusest oma kodust ~ majast mööda minema, пройти мимо чего millest (peatumata) mööda minema (ka ülek.), пройти мимо фактов tõsiasjadest ~ faktidest mööda minema ~ hiilima;
‣ 374 ülek. üle ~ mööda libisema; пройти перед глазами silmade eest mööda libisema;
‣ 374 ülek. laiali kanduma, levima; по классу прошёл слух о чём klassis levis kuuldus, et... о ней прошла худая слава temast räägiti halvasti, tema kohta levis ~ liikus halba juttu, tal oli halb maine;
‣ 374 (maha) sadama; прошёл дождь sadas vihma, прошёл дождь с градом tuli vihma ja rahet ~ vihma koos rahega;
‣ 374 ülek. mööduma, mööda minema, lakkama, järele jääma, üle ~ ära minema, vaibuma, järele andma; прошёл год möödus aasta, день прошёл хорошо päev möödus hästi, дождь уже прошёл vihmasadu lakkas ~ läks mööda, vihm jäi järele ~ üle, боль прошла valu läks mööda ~ üle ~ andis järele, обида прошла solvumistunne läks üle, сон прошёл uni läks ära, лёд прошёл jääminek on lõppenud ~ läbi, jää on läinud;
‣ 374 во что, через что läbi pääsema ~ mahtuma; тут не пройдёшь siit ei pääse ~ ei saa läbi, стол прошёл через дверь laud mahtus uksest läbi;
‣ 374 через что, сквозь что läbi imbuma; чернила прошли сквозь бумагу tint imbus ~ tuli paberist läbi, paber laskis ~ andis tinti läbi, вода прошла через потолок lagi on läbi jooksnud;
‣ 374 во что, в кого-что, без доп. ülek. läbi minema, õnnestuma, sisse saama; предложение не прошло ettepanek ei läinud läbi, пройти в председатели esimehekohale saama ~ esimeheks valitama, это не пройдёт see ei lähe läbi ~ ei õnnestu, это ему даром не пройдёт seda talle ei kingita, sellest ta terve nahaga ei pääse, пройти по конкурсу konkursiga ~ võistluskatsetega sisse saama;
‣ 373 что, через кого-что mida läbima, millest läbi käima ~ minema (ka ülek.); пройти выработку kaeveõõnt läbindama, пройти две борозды kahte vagu läbi sõitma (näit. traktoriga), письма прошли через регистрацию kirjad läksid registratuurist läbi, пройти много инстанций paljusid instantse läbi käima, paljudest instantsidest läbi minema, пройти через многие руки paljude käest läbi käima;
‣ 373 что kõnek. läbi võtma; пройти по алгебре уравнения algebras võrrandeid läbi võtma, пройти программу (õppe)programmi ~ (õppe)kava läbi võtma;
‣ 374 etenduma, mööduma; опера прошла с большим успехом ooperietendus(t)el ~ ooperil oli suur menu, концерты прошли успешно kontserdid läksid ~ möödusid edukalt;
‣ 373 что läbi tegema; пройти испытания katsetusi läbi tegema, пройти аспирантуру aspirantuuri läbi tegema, пройти курс лечения ravikuuri läbi tegema;
‣ 374 kulgema (tee vm. kohta); трасса пройдёт здесь trass kulgeb siitkaudu;
‣ что, по чему, чем katma; пройти потолок мелом kõnek. lage kriidiga valgendama ~ üle käima, пройти стол лаком lauda lakkima;
◊ пройти ~ проходить между рук у кого kelle(l) käest ära lipsama; пройти (сквозь) огонь и воду (и медные трубы) tulest ja veest (ja vasktorudest) läbi käima; (этот) номер не пройдёт, это не пройдёт kõnek. see ei lähe korda ~ läbi, see number küll ei õnnestu
свет II 1 С м. неод. (без мн. ч.)
‣ maailm, universum; части света maailmajaod, страны света ilmakaared, путешествие вокруг света ümbermaailmareis, Новый свет Uus Maailm (Ameerika), конец света (1) maailma ots ~ äär ~ lõpp, (2) maailma lõpp (hukk), на всём свете terves ilmas, путешествовать по свету maailmas ringi rändama;
‣ inimesed, ilmarahvas, ilm; это всему свету известно see on kõigile ~ kogu ilmale ~ ilmarahvale teada;
‣ van. (kõrgem) seltskond, suurilm, suurmaailm; большой свет suur(maa)ilm, высший свет kõrgem seltskond, koorekiht, положение в свете seltskondlik positsioon, выезжать в свет seltskonda minema, бывать в свете seltskonnas liikuma;
◊ белый свет maailm, maa ja ilm, maad ja ilmad; на белом свете laias ilmas; выходить ~ выйти в свет trükist ilmuma, trükivalgust nägema; выпускать ~ выпустить в свет что mida välja andma ~ publitseerima, trükis avaldama, üllitama; браниться ~ ругаться на чём свет стоит kõnek. maa põhja (manama), nii et maa must (põhjama); отправлять ~ отправить на тот свет кого kõnek. keda teise ilma saatma; отправляться ~ отправиться на тот свет teise ilma minema; оставить ~ покинуть свет siitilmast ~ siitmaailmast ~ elavate kirjast lahkuma; кого нет на свете keda pole enam siinilmas olemas, kes on juba manalamees; на краю света kõnek. maailma lõpus ~ otsas; на край света maailma otsa ~ lõppu; ни за что на свете mitte mingi hinna eest; свет не клином сошёлся на ком-чём kõnek. egas see (sina, tema jne.) ole ainuke (koht, tegija vm.), ega veel kelle v mille pärast maailm hukas ole ~ hukka lähe; свет не без добрых людей ega head inimesed (veel) ilmast otsas ~ kadunud ole; сживать ~ сжить со света ~ со свету кого kõnek. kellelt eluisu (ära) võtma, keda hauda ajama, keda surmani ära vaevama, kellel hinge seest välja võtma; преставление света van. maailmalõpp, viimnepäev; появляться ~ появиться на свет ilmale tulema, ilma sündima; произвести на свет кого keda ilmale tooma; увидеть свет (1) ilmale tulema, ilmavalgust nägema, (2) trükivalgust nägema, trükist ilmuma, (3) kergemalt hingata saama, elust rõõmu tunda saama, valust ~ murest lahti saama; на свет божий не глядел бы kõnek. eluisu on otsas; выходец с того света kummitus, kodukäija, hauast tõusnu
‣ maailm, universum; части света maailmajaod, страны света ilmakaared, путешествие вокруг света ümbermaailmareis, Новый свет Uus Maailm (Ameerika), конец света (1) maailma ots ~ äär ~ lõpp, (2) maailma lõpp (hukk), на всём свете terves ilmas, путешествовать по свету maailmas ringi rändama;
‣ inimesed, ilmarahvas, ilm; это всему свету известно see on kõigile ~ kogu ilmale ~ ilmarahvale teada;
‣ van. (kõrgem) seltskond, suurilm, suurmaailm; большой свет suur(maa)ilm, высший свет kõrgem seltskond, koorekiht, положение в свете seltskondlik positsioon, выезжать в свет seltskonda minema, бывать в свете seltskonnas liikuma;
◊ белый свет maailm, maa ja ilm, maad ja ilmad; на белом свете laias ilmas; выходить ~ выйти в свет trükist ilmuma, trükivalgust nägema; выпускать ~ выпустить в свет что mida välja andma ~ publitseerima, trükis avaldama, üllitama; браниться ~ ругаться на чём свет стоит kõnek. maa põhja (manama), nii et maa must (põhjama); отправлять ~ отправить на тот свет кого kõnek. keda teise ilma saatma; отправляться ~ отправиться на тот свет teise ilma minema; оставить ~ покинуть свет siitilmast ~ siitmaailmast ~ elavate kirjast lahkuma; кого нет на свете keda pole enam siinilmas olemas, kes on juba manalamees; на краю света kõnek. maailma lõpus ~ otsas; на край света maailma otsa ~ lõppu; ни за что на свете mitte mingi hinna eest; свет не клином сошёлся на ком-чём kõnek. egas see (sina, tema jne.) ole ainuke (koht, tegija vm.), ega veel kelle v mille pärast maailm hukas ole ~ hukka lähe; свет не без добрых людей ega head inimesed (veel) ilmast otsas ~ kadunud ole; сживать ~ сжить со света ~ со свету кого kõnek. kellelt eluisu (ära) võtma, keda hauda ajama, keda surmani ära vaevama, kellel hinge seest välja võtma; преставление света van. maailmalõpp, viimnepäev; появляться ~ появиться на свет ilmale tulema, ilma sündima; произвести на свет кого keda ilmale tooma; увидеть свет (1) ilmale tulema, ilmavalgust nägema, (2) trükivalgust nägema, trükist ilmuma, (3) kergemalt hingata saama, elust rõõmu tunda saama, valust ~ murest lahti saama; на свет божий не глядел бы kõnek. eluisu on otsas; выходец с того света kummitus, kodukäija, hauast tõusnu
полундра межд. alt ~ eest ära, hoia alt (enamasti meremeeste ja sadamatööliste kõnepruugis)
беззаконие 115 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) seadusetus; борьба с беззаконием võitlus seaduslikkuse jaluleseadmise eest;
‣ seadusvastane ~ ebaseaduslik tegu; совершать беззакония seadusvastaselt toimima ~ talitama
‣ (без мн. ч.) seadusetus; борьба с беззаконием võitlus seaduslikkuse jaluleseadmise eest;
‣ seadusvastane ~ ebaseaduslik tegu; совершать беззакония seadusvastaselt toimima ~ talitama
взращивать 168a Г несов. → сов. взрастить что kõrgst. hoolikalt ~ hellalt kasvatama; любовно взращивать каждый цветок iga õie eest hoolitsema ~ hoolt kandma, iga õit hellitama
вознаграждать 169a Г несов. → сов. вознаградить кого-что, чем, за что liter. tasuma, hüvitama; вознаграждать за труды töö eest (vääriliselt) tasuma
втридорога Н kõnek. väljendites заплатить втридорога hingehinda maksma, брать за товар втридорога kauba eest hingehinda võtma
выкупать 169a Г несов. → сов. выкупить кого-что välja ~ tagasi ostma ~ lunastama, lunaraha eest välja ~ vabaks ostma; выкупать заложенную вещь panditud eset lunastama, выкупать книги raamatuid välja ostma, выкупать кого из крепостной зависимости keda pärisorjusest vabaks ostma
выпрячь 383* Г сов. → несов. выпрягать кого-что, из чего lahti rakendama, rakkest lahti võtma; выпрячь лошадь hobust (vankri v. ree eest) lahti rakendama
выручить 288* Г сов. → несов. выручать
‣ кого (hädast) päästma ~ välja aitama; выручить друга из беды sõpra hädast päästma ~ välja aitama;
‣ что (kauba eest raha) saama; выручить большие деньги palju raha ~ suurt summat saama
‣ кого (hädast) päästma ~ välja aitama; выручить друга из беды sõpra hädast päästma ~ välja aitama;
‣ что (kauba eest raha) saama; выручить большие деньги palju raha ~ suurt summat saama
господь косв. формы 1 С м. од. (без мн. ч.) issand, jumal;
◊ господь (его) знает jumal (teda) teab; не дай ~ не приведи господи issand hoidku selle eest; слава тебе господи jumal tänatud, tänu taevale; господь с тобой (1) issand (olgu) sinuga, (2) issand hoidku!
◊ господь (его) знает jumal (teda) teab; не дай ~ не приведи господи issand hoidku selle eest; слава тебе господи jumal tänatud, tänu taevale; господь с тобой (1) issand (olgu) sinuga, (2) issand hoidku!
домовитый 119 П (кр. ф. домовит, домовита, домовито, домовиты) kõnek. koduhoolas, majapidamise eest hoolitsev, heaperemehelik; домовитая хозяйка koduhoolas perenaine
друг II кр. ф. П другой väljendeis друг друга üksteist, teineteist, друг с другом omavahel, isekeskis, стоять друг за друга üksteise ~ teineteise eest seisma, друг против друга üksteise ~ teineteise vastu, друг за другом üksteise ~ teineteise järel
задвигаться 169 Г несов. → сов. задвинуться
‣ sisselükatav olema, kinni käima; эти рамы задвигаются neid raame saab (ette, eest ära) lükata, need on lükandraamid, ящик стола легко задвигается lauasahtel käib kergesti (kinni);
‣ страд. к задвигать
‣ sisselükatav olema, kinni käima; эти рамы задвигаются neid raame saab (ette, eest ära) lükata, need on lükandraamid, ящик стола легко задвигается lauasahtel käib kergesti (kinni);
‣ страд. к задвигать
застигать 169a Г несов. → сов. застичь, застигнуть кого, на чём, где tabama, kätte saama; eest leidma; застигать врасплох ootamatult tabama, peale sattuma
защищаться 169 Г несов. → сов. защититься
‣ от кого-чего, чем, без доп. end kaitsma; защищаться от нападок end etteheidete ~ süüdistuste eest kaitsma, он в этом году защищается kõnek. ta kaitseb sel aastal väitekirja;
‣ страд. к защищать
‣ от кого-чего, чем, без доп. end kaitsma; защищаться от нападок end etteheidete ~ süüdistuste eest kaitsma, он в этом году защищается kõnek. ta kaitseb sel aastal väitekirja;
‣ страд. к защищать
изголовье 113 С с. неод.
‣ peats, päits; в изголовье peatsis;
‣ peaalune; служить изголовьем padja eest olema
‣ peats, päits; в изголовье peatsis;
‣ peaalune; служить изголовьем padja eest olema
из-под предлог с род. п.
‣ mille alt; вылезти из-под стола laua alt välja ronima, освободиться из-под ареста vahi alt ~ arestist vabanema, из-под носа otse nina eest ~ alt, выходить из-под пера кого kelle sulest ilmuma, (смотреть) из-под ладони ~ руки kätt silme ees hoides (vaatama);
‣ viitab eseme endisele otstarbele; бочка из-под дёгтя (tühi) tökativaat, катушка из-под кабеля (tühi) kaablirull;
‣ mille kandist, lähedalt, lähedusest; он родом из-под Москвы ta on pärit Moskva lähedalt ~ kandist;
◊ словно ~ точно ~ как из-под земли (вырос) nagu maa alt (kerkis, kerkinud), nagu taevast (kukkus, kukkunud); (работать) из-под палки piitsa sunnil, kepihirmus (töötama)
‣ mille alt; вылезти из-под стола laua alt välja ronima, освободиться из-под ареста vahi alt ~ arestist vabanema, из-под носа otse nina eest ~ alt, выходить из-под пера кого kelle sulest ilmuma, (смотреть) из-под ладони ~ руки kätt silme ees hoides (vaatama);
‣ viitab eseme endisele otstarbele; бочка из-под дёгтя (tühi) tökativaat, катушка из-под кабеля (tühi) kaablirull;
‣ mille kandist, lähedalt, lähedusest; он родом из-под Москвы ta on pärit Moskva lähedalt ~ kandist;
◊ словно ~ точно ~ как из-под земли (вырос) nagu maa alt (kerkis, kerkinud), nagu taevast (kukkus, kukkunud); (работать) из-под палки piitsa sunnil, kepihirmus (töötama)
коврижка 73 С ж. неод.
‣ (mee)präänik;
‣ dem. pätsik (ümmargune väike leivapäts);
◊ ни за какие коврижки kõnek. ei mingi hinna eest, eluilmaski (mitte)
‣ (mee)präänik;
‣ dem. pätsik (ümmargune väike leivapäts);
◊ ни за какие коврижки kõnek. ei mingi hinna eest, eluilmaski (mitte)
косить II 297a (без страд. прич. прош. вр.) Г несов.
‣ что, без доп. viltu kiskuma ~ tõmbama ~ olema; платье спереди косит kõnek. kleit kisub eest, косить рот suud viltu tõmbama;
‣ что, чем, без доп. kõõritama, piiluma, viltu vaatama; kõõrsilmne olema, kõõrdi vaatama; косить глазом на кого keda silmanurgast piiluma, kelle poole kõõritama, она косит на один глаз tal on üks silm kõõrdi, у него глаза косят tal on silmad kõõrdi, ta on kõõrsilmne
‣ что, без доп. viltu kiskuma ~ tõmbama ~ olema; платье спереди косит kõnek. kleit kisub eest, косить рот suud viltu tõmbama;
‣ что, чем, без доп. kõõritama, piiluma, viltu vaatama; kõõrsilmne olema, kõõrdi vaatama; косить глазом на кого keda silmanurgast piiluma, kelle poole kõõritama, она косит на один глаз tal on üks silm kõõrdi, у него глаза косят tal on silmad kõõrdi, ta on kõõrsilmne
лета 95 С мн. ч. неод. (ед. ч. год м. р.) aastad, vanus; прошло много лет on möödunud palju aastaid, несколько лет тому назад mõne aasta eest, сколько тебе лет? kui vana sa oled? моих лет minuealine, женщина средних лет keskealine naine, с детских лет lapsest saadik, lapsepõlvest peale;
◊ на старости лет vanas eas, vanuigi; по молодости лет nooruse tõttu; во цвете лет õitseeas, õilmeeas; в летах aastates, elatanud; сколько лет, сколько зим (не видались) terve igavik(u) (pole kohtunud); не по летам ~ годам (рассудительный) oma vanuse kohta (väga arukas)
◊ на старости лет vanas eas, vanuigi; по молодости лет nooruse tõttu; во цвете лет õitseeas, õilmeeas; в летах aastates, elatanud; сколько лет, сколько зим (не видались) terve igavik(u) (pole kohtunud); не по летам ~ годам (рассудительный) oma vanuse kohta (väga arukas)
мстить 296b Г несов. кому, чем, за что kätte maksma ~ tasuma, neimama; мстить за обиды solvamise eest tasuma; vrd. отомстить
надсматривать 168b Г несов. за кем-чем, над кем-чем kõnek. järele vaatama, valvama; надсматривать за всем в доме majapidamise eest hoolt kandma, kogu majapidamist juhtima
назвонить 285b Г сов.
‣ о ком-чём, без доп. madalk. laialt kuulutama, kellama; назвонить о своих успехах oma edu kõigile kuulutama;
‣ kõnek. (teatud raha eest) helistama; назвонить на два рубля helistamisele kaks rubla kulutama
‣ о ком-чём, без доп. madalk. laialt kuulutama, kellama; назвонить о своих успехах oma edu kõigile kuulutama;
‣ kõnek. (teatud raha eest) helistama; назвонить на два рубля helistamisele kaks rubla kulutama
найти I 373 Г сов. → несов. находить кого-что, где, каким, с союзом что leidma, avastama, eest leidma kust; найти монету на дороге tee pealt raha ~ kopikat leidma, найти глазами silmadega ~ pilguga leidma, найти своё место в жизни oma kohta elus leidma, найти ответ на вопрос küsimusele vastust leidma, найти решение lahendust leidma, найти новый метод uut meetodit avastama ~ leidma, нашёл чем хвастаться leidis ka, millega kiidelda ~ hoobelda, нашёл чему радоваться leidis ka, mille üle rõõmustada, найти время aega leidma, найти утешение lohutust saama ~ leidma, найти удовольствие rahuldust saama, найти применение kasutamist ~ rakendust leidma, kasutatav olema, найти отражение kajastuma, врач нашёл его здоровым arst leidis ta terve olevat ~ leidis, et ta on terve, найти нужным vajalikuks pidama;
◊ найти ~ находить общий язык с кем ühist keelt leidma kellega; найти ~ находить себя ennast leidma, oma kohta leidma; не найти ~ не находить (себе) места (endale) asu mitte leidma; найти ~ находить себе могилу ~ смерть ~ конец liter. endale hauda leidma, oma lõppu ~ otsa leidma
◊ найти ~ находить общий язык с кем ühist keelt leidma kellega; найти ~ находить себя ennast leidma, oma kohta leidma; не найти ~ не находить (себе) места (endale) asu mitte leidma; найти ~ находить себе могилу ~ смерть ~ конец liter. endale hauda leidma, oma lõppu ~ otsa leidma
нараспашку Н kõnek. lahti, valla, avali, pärani; дверь нараспашку uks on ristseliti lahti, пальто нараспашку mantlihõlmad on valla, mantel on eest lahti;
◊ душа нараспашку у кого kõnek. kellel on aval hing
◊ душа нараспашку у кого kõnek. kellel on aval hing
оградиться 292 Г сов. → несов. ограждаться от кого-чего, чем end eraldama, (end teiste eest) varjama millega
ослушание 115 С с. неод. (без мн. ч.) sõnakuulmatus, käsust ~ keelust üleastumine; наказать за ослушание sõnakuulmatuse eest karistama, ослушание родителей vanemate sõna mittekuulamine, vanemate käsust üleastumine, ослушание приказа käsust üleastumine
отблагодарить 285a Г сов. кого, за что, чем tänama, tänu avaldama; aineliselt hüvitama; отблагодарить за помощь abi eest tänama
отвертеть 241 Г сов. что kõnek. lahti ~ pealt ~ otsast ~ küljest ära keerama; ülek. ära vaevama (näiteks käsi); отвертеть пуговицу nööpi eest ära keerama ~ tõmbama
отгул 1 С м. неод.
‣ puhkamine, vaba(d) päev(ad); получить отгул за дежурство kõnek. valvesoleku eest vabu päevi saama;
‣ kosumine, nuumumine (karjamaal)
‣ puhkamine, vaba(d) päev(ad); получить отгул за дежурство kõnek. valvesoleku eest vabu päevi saama;
‣ kosumine, nuumumine (karjamaal)
отдёрнуть 335a Г сов. → несов. отдёргивать что kõrvale ~ tagasi tõmbama; отдёрнуть занавеску kardinat kõrvale ~ eest ära tõmbama, отдёрнуть палец sõrme tagasi tõmbama
переплатить 316a Г сов. → несов. переплачивать
‣ за кого-что, сколько, без доп. üle ~ rohkem ~ enam maksma; он переплатил за книгу два рубля ta maksis raamatu eest kaks rubla rohkem;
‣ что, сколько kõnek. (vähehaaval, kokku palju) raha maksma ~ välja andma; сколько мы им денег переплатили oleme neile juba kõvasti raha maksnud
‣ за кого-что, сколько, без доп. üle ~ rohkem ~ enam maksma; он переплатил за книгу два рубля ta maksis raamatu eest kaks rubla rohkem;
‣ что, сколько kõnek. (vähehaaval, kokku palju) raha maksma ~ välja andma; сколько мы им денег переплатили oleme neile juba kõvasti raha maksnud
платить 316a Г несов. что, за что, чем maksma, tasuma; платить долг võlga maksma, платить за покупки ostude eest maksma, платить по счёту arve järgi maksma, платить золотом kullaga maksma, платить наличными sularahas maksma, платить добром за добро head heaga tasuma, платить услугой за услугу teenega teenet tasuma, vastuteenet tegema;
◊ платить дань (1) чего, кому-чему keda-mida vääriliselt hindama, kelle-mille vastu õiglast suhtumist üles näitama, (2) чему millele lõivu maksma; платить той же монетой кому kõnek. kellele samaga tasuma, kellele sama mõõduga vastama; платить чёрной неблагодарностью tänamatusega tasuma; vrd. заплатить
◊ платить дань (1) чего, кому-чему keda-mida vääriliselt hindama, kelle-mille vastu õiglast suhtumist üles näitama, (2) чему millele lõivu maksma; платить той же монетой кому kõnek. kellele samaga tasuma, kellele sama mõõduga vastama; платить чёрной неблагодарностью tänamatusega tasuma; vrd. заплатить
поблагодарить 285a Г сов. кого-что, за что tänama, aitäh ütlema; поблагодарить за внимание tähelepanu eest tänama; vrd. благодарить
полагаться I 169 Г несов. ette nähtud ~ kohane olema; за вход полагается плата sissepääsu eest tuleb tasuda, этого делать не полагается seda teha ei tohi, see pole lubatud, see pole kombeks, всё идёт как полагается kõik läheb nii, nagu vaja ~ nagu kord ja kohus
полцены нескл. С väljendis за полцены kõnek. poole hinnaga, poole hinna eest, poolmuidu
поручиться 311 Г сов. за кого-что, без доп. käendama, tagama, garanteerima; vastutama, kinnitama, pead andma; поручиться за правильность сведений andmete õigsuse eest vastutama
потомство 94 С с. неод. (без мн. ч.) järeltulijad, järglased; lapsed, (looma)pojad; järelpõlv, järeltulev(ad) põlv(ed) ~ põlvkonnad; заботиться о потомстве järglaste eest hoolt kandma
похвалить 305a Г сов. кого-что, за что kiitma; ученика похвалили за хороший ответ õpilane sai toreda vastuse eest kiita
поцеловать 172a Г сов. кого-что, во что suudlema, suud andma;
◊ поцеловать пробой ~ замок kõnek. lukustatud ~ lukus ust eest leidma; vrd. целовать
◊ поцеловать пробой ~ замок kõnek. lukustatud ~ lukus ust eest leidma; vrd. целовать
предостеречь 379 Г сов. → несов. предостерегать кого-что, от кого-чего (ette) hoiatama; предостеречь от опасности ohu eest hoiatama, предостеречь кого от ошибок keda vigu tegemast hoidma
припрятать 187 Г сов. → несов. припрятывать что kõnek. ära peitma, kõrvale panema; припрятать конфеты от детей komme ~ kompvekke laste eest ära peitma ~ panema, припрятать деньги raha kõrvale panema
притенить 285a Г сов. → несов. притенять что
‣ valguse eest varjama, varju panema;
‣ varjustama (näit. joonistamisel)
‣ valguse eest varjama, varju panema;
‣ varjustama (näit. joonistamisel)
провоз 1 С м. неод. (без мн. ч.) vedu, veondus, transport, transportimine; провоз багажа pagasivedu, заплатить за провоз veo eest maksma
прогоны 1 С мн. ч. неод. (ед. ч. прогон м. р. kõnek.) aj. paguniraha, sõiduraha (postisõidu eest, ohvitseride ja riigiametnike raudteesõidukulud, mis kroonu kinni maksis)
промелькнуть 336b Г сов. (mööda) vilksatama ~ välgatama (ka ülek.); промелькнуть мимо окон akendest mööda vilksatama, промелькнуть перед глазами silmade eest mööda vilksatama, в голове промелькнула новая мысль peas välgatas uus mõte, в его словах промелькнула насмешка tema sõnades oli tunda kerget irooniat ~ pilget, в газете промелькнуло сообщение о чём ajalehes vilksatas teade mille kohta
прятаться 187 Г несов. куда, где end peitma ~ varjama, peituma, varjuma, peitu minema ~ pugema, varjule minema; прятаться от дождя vihma eest varjule minema, прятаться в кусты (1) end põõsastesse peitma, (2) ülek. põõsasse pugema; vrd. спрятаться
раздёрнуть 335a Г сов. → несов. раздёргивать что kõnek. lahti ~ laiali tõmbama ~ rebima; раздёрнуть шторы kardinaid lahti ~ eest ära tõmbama
распихать 165a Г сов. → несов. распихивать кого-что madalk.
‣ (inimesi) laiali ~ eemale ~ eest ära tõukama, kõrvale lükkama ~ suruma; trügides teed tegema;
‣ laiali ~ siia-sinna toppima; распихать по карманам taskutesse toppima
‣ (inimesi) laiali ~ eemale ~ eest ära tõukama, kõrvale lükkama ~ suruma; trügides teed tegema;
‣ laiali ~ siia-sinna toppima; распихать по карманам taskutesse toppima
распихнуть 337 Г сов. → несов. распихивать кого-что madalk. (inimesi) laiali ~ eemale ~ eest ära tõukama ~ lükkama; trügides teed tegema
расхлёбываться 168 Г несов.
‣ за что madalk. teiste keedetud putru sööma (ülek.); расхлёбываться за чужие грехи teiste pattude eest vastust andma;
‣ страд. к расхлёбывать
‣ за что madalk. teiste keedetud putru sööma (ülek.); расхлёбываться за чужие грехи teiste pattude eest vastust andma;
‣ страд. к расхлёбывать
ремиз 1 С м. неод.
‣ remiis (kaardimängus tihide puuduvõtt, karistus puuduvõtu eest; sport vehklemises korduv hoiatuslöök);
‣ maj. rahamaks siirdveksli kaudu;
‣ tekst. niieraamid koos niitega
‣ remiis (kaardimängus tihide puuduvõtt, karistus puuduvõtu eest; sport vehklemises korduv hoiatuslöök);
‣ maj. rahamaks siirdveksli kaudu;
‣ tekst. niieraamid koos niitega
рента 51 С ж. неод. maj. rent (tulu teisele kasutada antud kapitali, maa vm. eest; riigiobligatsioonide valdaja saadav tulu riigilt); земельная ~ поземельная рента maarent, отработочная рента teorent, денежная рента raharent
ржавление 115 С с. неод. (без мн. ч.) roostetamine, roostetus, roosteminek; предохранять от ржавления roostetamise eest kaitsma
свобода 51 С ж. неод. vabadus, priius; свобода и необходимость vabadus ja paratamatus, бороться за свободу и независимость vabaduse ja sõltumatuse eest võitlema, предоставить свободу действий кому kellele tegevusvabadust andma, выпустить на свободу кого keda vabadusse ~ priiusesse ~ vabaks ~ priiks laskma, свобода рук tegutsemisvabadus, tegevusvabadus, vabad käed, свобода воли tahtevabadus, свобода личности isikuvabadus, свобода печати trükivabadus, свобода слова sõnavabadus, свобода совести südametunnistuse vabadus, süümevabadus, демократические свободы demokraatlikud vabadused, лишение свободы jur. vabadusekaotus
смахнуть 336a Г сов. → несов. смахивать I
‣ что, с чего, чем (äiates, kaapsates) maha ajama; ära ~ eemale peletama; смахнуть пот со лба higi otsa eest äigama, смахнуть слезу pisarat pühkima, смахнуть пыль с мебели mööblilt tolmu tõmbama, смахнуть крошки со стола laualt puru kaapsama, он смахнул на пол стакан ta lõi ~ ajas klaasi põrandale, смахнуть мух kärbseid eemale peletama, смахнуть волосы pead paljaks ~ juukseid maha ajama;
‣ что, без доп. kõnek. kibekiiresti tegema; смахнуть поле ржи rukkipõldu koristama
‣ что, с чего, чем (äiates, kaapsates) maha ajama; ära ~ eemale peletama; смахнуть пот со лба higi otsa eest äigama, смахнуть слезу pisarat pühkima, смахнуть пыль с мебели mööblilt tolmu tõmbama, смахнуть крошки со стола laualt puru kaapsama, он смахнул на пол стакан ta lõi ~ ajas klaasi põrandale, смахнуть мух kärbseid eemale peletama, смахнуть волосы pead paljaks ~ juukseid maha ajama;
‣ что, без доп. kõnek. kibekiiresti tegema; смахнуть поле ржи rukkipõldu koristama
спастись 364 Г сов. → несов. спасаться
‣ от кого-чего, без доп päästma; спастись чудом ime läbi pääsema, спастись от дождя vihma käest pääsema, vihma eest varjule saama;
‣ без доп. kirikl. oma hinge päästma ~ lunastama
‣ от кого-чего, без доп päästma; спастись чудом ime läbi pääsema, спастись от дождя vihma käest pääsema, vihma eest varjule saama;
‣ без доп. kirikl. oma hinge päästma ~ lunastama
спроситься 319 Г сов. → несов. спрашиваться kõnek.
‣ у кого, кого luba küsima;
‣ (безл.) с кого vastust andma; за это с тебя спросится selle eest annad veel vastust;
‣ (без несов. ) ( безл.) niisama ~ muuseas küsima; так спросилось küsisin niisama;
◊ кому много дано, с того много спросится vanas. kellele palju antud, sellelt ka palju nõutakse
‣ у кого, кого luba küsima;
‣ (безл.) с кого vastust andma; за это с тебя спросится selle eest annad veel vastust;
‣ (без несов. ) ( безл.) niisama ~ muuseas küsima; так спросилось küsisin niisama;
◊ кому много дано, с того много спросится vanas. kellele palju antud, sellelt ka palju nõutakse
сребреник 18 С м. неод. aj. hõbekross; hõbeseekel;
◊ продать ~ предать за тридцать сребреников liter. kolmekümne hõbeseekli eest maha müüma
◊ продать ~ предать за тридцать сребреников liter. kolmekümne hõbeseekli eest maha müüma
суметь 229b Г сов. с инф. suutma, oskama; суметь сохранить самообладание ennast valitseda ~ enesevalitsust säilitada suutma, суметь постоять за себя enda eest seista oskama, он не сумел ответить ta ei osanud vastata, сумеешь починить замок? kas sa oskad lukku parandada?
только III Н alles, vast; она только институт окончила ta alles ~ äsja lõpetas instituudi, он только что был здесь ta oli alles ~ just ~ vähe aja eest siin, ребёнок только проснулся laps alles ärkas, только тогда alles siis
фиксатив 1 С м. неод. kunst fiksatiiv (söe- v. pliiatsijoonistust hõõrdumise eest kaitsev lakilahus)
франко-склад нескл. С м. неод. franko ladu (lepingu järgi kas tootja saadab kauba omal kulul tellija lattu v. ostja ise muretseb kauba saatmise eest tootja laost kuni sihtkohta)
хозяйка 75 С ж. од.
‣ perenaine (omanik; pereema); домашняя хозяйка koduperenaine, быть за хозяйку perenaise eest olema, быть в хозяйках perenaiseks olema, взять в хозяйки perenaiseks võtma;
‣ madalk. naine (abikaasana)
‣ perenaine (omanik; pereema); домашняя хозяйка koduperenaine, быть за хозяйку perenaise eest olema, быть в хозяйках perenaiseks olema, взять в хозяйки perenaiseks võtma;
‣ madalk. naine (abikaasana)
хулиганство 94 С с. неод. (без мн. ч.) huligaansus, ulakus; судить за хулиганство huligaansuse eest ~ pärast kohut mõistma
чаять 259a Г несов. кого-чего, с инф. van. madalk. lootma, ootama; уж не чаяла и в живых застать enam ei lootnudki elusana eest leida, не гадал и не чаял ei osanud arvatagi;
◊ души не чаять в ком kõnek. armastusest kelle vastu arust ära olema, keda meeletult ~ väga armastama ~ hoidma
◊ души не чаять в ком kõnek. armastusest kelle vastu arust ära olema, keda meeletult ~ väga armastama ~ hoidma
чечевичный 126 П läätse-; чечевичный суп läätsesupp, läätseleem;
◊ продать за чечевичную похлёбку läätseleeme eest maha müüma
◊ продать за чечевичную похлёбку läätseleeme eest maha müüma
беречь 379 Г несов. кого-что, от чего hoidma, säästma keda-mida, kaitsma; säilitama; беречь каждую копейку iga kopikat hoidma, беречь здоровье tervist hoidma, беречь от простуды külma eest kaitsma, беречь людей inimesi hoidma ~ säästma, беречь народное добро rahva vara hoidma, беречь время aega säästma;
◊ беречь как зеницу ока hoidma nagu (oma) silmatera
◊ беречь как зеницу ока hoidma nagu (oma) silmatera
благо I 104 С с. неод.
‣ heaolu, hüvang; для блага человечества inimkonna hüvanguks;
‣ (обычно мн. ч.) hüve; блага жизни eluhüved, земные блага maised hüved;
◊ ни за какие блага ei mingi hinna eest; всех благ! kõnek. kõike head!
‣ heaolu, hüvang; для блага человечества inimkonna hüvanguks;
‣ (обычно мн. ч.) hüve; блага жизни eluhüved, земные блага maised hüved;
◊ ни за какие блага ei mingi hinna eest; всех благ! kõnek. kõike head!
благополучие 115 С с. неод. (без мн. ч.) heaolu; материальное благополучие aineline ~ materiaalne heaolu, желать всякого благополучия кому kõike head soovima kellele, заботиться о своём благополучии enda ~ oma heaolu eest hoolitsema
быт 4 (предл. п. ед. ч. о быте, в быте, в быту) С м. неод. (без мн. ч.)
‣ olustik; elukord; olme, eluolu; деревенский быт külaelu, -olustik, домашний быт kodune elu, здоровый быт terve(d) eluviis(id), борьба за новый быт võitlus uue elukorra eest, сфера быта olmesfäär войти в быт tavaks ~ tavaliseks saama, предметы быта tarbeesemed, дом быта teenindusmaja;
‣ van. majapidamine; в домашнем быту всё пригодится (koduses) majapidamises läheb kõike vaja
‣ olustik; elukord; olme, eluolu; деревенский быт külaelu, -olustik, домашний быт kodune elu, здоровый быт terve(d) eluviis(id), борьба за новый быт võitlus uue elukorra eest, сфера быта olmesfäär войти в быт tavaks ~ tavaliseks saama, предметы быта tarbeesemed, дом быта teenindusmaja;
‣ van. majapidamine; в домашнем быту всё пригодится (koduses) majapidamises läheb kõike vaja
быть 350 Г несов.
‣ (3 л. наст. вр. есть) olema; у меня было время mul oli aega, у меня не было времени mul ei olnud ~ polnud aega, у меня есть время mul on aega, если у меня будет время kui ma saan ~ kui mul on aega, так было, есть и будет nii oli, on ja jääb;
‣ (наст. вр. не выражено) olema; viibima; käima; toimuma; hakkama; tulema; я был в городе ma käisin ~ olin linnas, он был на приёме ta oli ~ käis ~ viibis vastuvõtul, сегодня было тепло täna oli soe (ilm), это был выдающийся учёный ta oli silmapaistev teadlane, я был болен olin haige, на нём был серый костюм ta oli hallis ülikonnas, tal oli seljas hall ülikond, дверь была на замке uks oli lukus, он был весь в отца ta oli täiesti isasse (läinud), скоро будет дождь varsti hakkab sadama, я буду у вас примерно через час jõuan teie poole umbes tunni aja pärast, будет тебе за это kõnek. selle eest sa alles saad, быть беде õnnetus ei jää tulemata, быть в долгу (1) у кого kellele võlgu olema, (2) перед кем kelle (ees) võlglane olema, быть в центре внимания tähelepanu keskpunktis olema, быть начеку valvas ~ valvel olema, быть высокого мнения о ком-чём kellest-millest heal arvamusel olema;
◊ быть без памяти от кого kõnek. kelle järele arust ära ~ hull olema; чему быть, того не миновать vanas. kõik tuleb, mis tulema peab; быть вне себя endast väljas olema; была не была kõnek. saagu mis saab, tulgu mis tuleb; как (теперь) быть mis nüüd teha, kuidas nüüd talitada; стало быть kõnek. järelikult; так и быть olgu ~ jäägu ~ saagu nii; vrd. бывать
‣ (3 л. наст. вр. есть) olema; у меня было время mul oli aega, у меня не было времени mul ei olnud ~ polnud aega, у меня есть время mul on aega, если у меня будет время kui ma saan ~ kui mul on aega, так было, есть и будет nii oli, on ja jääb;
‣ (наст. вр. не выражено) olema; viibima; käima; toimuma; hakkama; tulema; я был в городе ma käisin ~ olin linnas, он был на приёме ta oli ~ käis ~ viibis vastuvõtul, сегодня было тепло täna oli soe (ilm), это был выдающийся учёный ta oli silmapaistev teadlane, я был болен olin haige, на нём был серый костюм ta oli hallis ülikonnas, tal oli seljas hall ülikond, дверь была на замке uks oli lukus, он был весь в отца ta oli täiesti isasse (läinud), скоро будет дождь varsti hakkab sadama, я буду у вас примерно через час jõuan teie poole umbes tunni aja pärast, будет тебе за это kõnek. selle eest sa alles saad, быть беде õnnetus ei jää tulemata, быть в долгу (1) у кого kellele võlgu olema, (2) перед кем kelle (ees) võlglane olema, быть в центре внимания tähelepanu keskpunktis olema, быть начеку valvas ~ valvel olema, быть высокого мнения о ком-чём kellest-millest heal arvamusel olema;
◊ быть без памяти от кого kõnek. kelle järele arust ära ~ hull olema; чему быть, того не миновать vanas. kõik tuleb, mis tulema peab; быть вне себя endast väljas olema; была не была kõnek. saagu mis saab, tulgu mis tuleb; как (теперь) быть mis nüüd teha, kuidas nüüd talitada; стало быть kõnek. järelikult; так и быть olgu ~ jäägu ~ saagu nii; vrd. бывать
верность 90 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ õigsus; tõepärasus, tõetruudus; верность глаза silma täpsus ~ õigsus, верность догадок oletuste õigsus, верность перевода tõlke õigsus, за верность сообщения не отвечаю teate õigsuse eest ei vastuta, подтверждать верность õigsust kinnitama;
‣ truudus, ustavus; супружеская верность abielutruudus, сохранить верность truuks ~ ustavaks jääma, поклясться в верности кому-чему kellele-millele truudust vanduma;
◊ для верности kõnek. kindluse mõttes
‣ õigsus; tõepärasus, tõetruudus; верность глаза silma täpsus ~ õigsus, верность догадок oletuste õigsus, верность перевода tõlke õigsus, за верность сообщения не отвечаю teate õigsuse eest ei vastuta, подтверждать верность õigsust kinnitama;
‣ truudus, ustavus; супружеская верность abielutruudus, сохранить верность truuks ~ ustavaks jääma, поклясться в верности кому-чему kellele-millele truudust vanduma;
◊ для верности kõnek. kindluse mõttes
вешать I 164a Г несов.
‣ что (üles) riputama ~ panema; вешать картины pilte seinale ~ üles riputama, вешать трубку (telefoni)toru ära ~ hargile panema, вешать мосты rippsildu ehitama;
‣ кого, за что üles pooma; вешать за убийство mõrva eest üles pooma;
◊ вешать ~ повесить голову kõnek. pead norgu laskma; вешать собак на кого, вешать собак на шею кому kõnek. seitset surmapattu süüks panema kellele; хоть топор вешай madalk. õhk on nii paks, et lõika või noaga; vrd. повесить
‣ что (üles) riputama ~ panema; вешать картины pilte seinale ~ üles riputama, вешать трубку (telefoni)toru ära ~ hargile panema, вешать мосты rippsildu ehitama;
‣ кого, за что üles pooma; вешать за убийство mõrva eest üles pooma;
◊ вешать ~ повесить голову kõnek. pead norgu laskma; вешать собак на кого, вешать собак на шею кому kõnek. seitset surmapattu süüks panema kellele; хоть топор вешай madalk. õhk on nii paks, et lõika või noaga; vrd. повесить
встретить 274a Г сов. → несов. встречать
‣ кого-что kohtama; встретить на улице знакомого tänaval tuttavat kohtama;
‣ кого-что, чем vastu võtma mida, reageerima millele; vastu minema; мы встретили Новый год дома me võtsime uue aasta kodus vastu, встретить неприятеля огнём vastast tulega kostitama, мы встретим друзей на вокзале (me) läheme sõpradele jaama vastu;
‣ кого-что keda-mida (eest) leidma, kohtama, mille osaliseks saama; встретить отказ eitavat vastust saama, встретить поддержку toetust leidma, встретить радушный приём hea vastuvõtu osaliseks saama, встретить осуждение hukkamõistu ~ tauningu osaliseks saama, противник встретил упорное сопротивление vastane põrkas tugevale vastupanule ~ kohtas tugevat vastupanu, комедия встретила одобрение komöödia pälvis heakskiidu, человека с таким умом не часто встретишь kõnek. sellise peaga inimesi tuleb harva ette;
◊ встретить ~ встречать в штыки küünte ja hammastega vastu olema, vaenulikult reageerima; встретить ~ встречать хлебом-солью soola-leivaga ~ avasüli vastu võtma
‣ кого-что kohtama; встретить на улице знакомого tänaval tuttavat kohtama;
‣ кого-что, чем vastu võtma mida, reageerima millele; vastu minema; мы встретили Новый год дома me võtsime uue aasta kodus vastu, встретить неприятеля огнём vastast tulega kostitama, мы встретим друзей на вокзале (me) läheme sõpradele jaama vastu;
‣ кого-что keda-mida (eest) leidma, kohtama, mille osaliseks saama; встретить отказ eitavat vastust saama, встретить поддержку toetust leidma, встретить радушный приём hea vastuvõtu osaliseks saama, встретить осуждение hukkamõistu ~ tauningu osaliseks saama, противник встретил упорное сопротивление vastane põrkas tugevale vastupanule ~ kohtas tugevat vastupanu, комедия встретила одобрение komöödia pälvis heakskiidu, человека с таким умом не часто встретишь kõnek. sellise peaga inimesi tuleb harva ette;
◊ встретить ~ встречать в штыки küünte ja hammastega vastu olema, vaenulikult reageerima; встретить ~ встречать хлебом-солью soola-leivaga ~ avasüli vastu võtma
вылететь 234* Г сов. → несов. вылетать
‣ välja lendama, (õhku) tõusma; самолёт вылетел из Калуги в 6 часов утра lennuk lendas Kalugast välja kell 6 hommikul;
‣ ülek. kuuldavale tulema; из его груди вылетел вздох tema rinnust tuli kuuldavale ohe;
‣ ülek. välja kihutama ~ lendama; из-за угла вылетела тройка nurga tagant kihutas troika välja, он как стрела вылетел из комнаты ta lendas toast välja nagu nool, у окон вылетели стёкла aknaklaasid lendasid eest ära, вылететь из университета kõnek. ülikoolist (välja) lendama;
◊ вылететь ~ вылетать из головы kõnek. meelest minema, nagu peast pühitama; вылететь в трубу kõnek. puupaljaks jääma, põhja kõrbema; хмель вылетел из головы kõnek. pea lõi kaineks ~ selgeks
‣ välja lendama, (õhku) tõusma; самолёт вылетел из Калуги в 6 часов утра lennuk lendas Kalugast välja kell 6 hommikul;
‣ ülek. kuuldavale tulema; из его груди вылетел вздох tema rinnust tuli kuuldavale ohe;
‣ ülek. välja kihutama ~ lendama; из-за угла вылетела тройка nurga tagant kihutas troika välja, он как стрела вылетел из комнаты ta lendas toast välja nagu nool, у окон вылетели стёкла aknaklaasid lendasid eest ära, вылететь из университета kõnek. ülikoolist (välja) lendama;
◊ вылететь ~ вылетать из головы kõnek. meelest minema, nagu peast pühitama; вылететь в трубу kõnek. puupaljaks jääma, põhja kõrbema; хмель вылетел из головы kõnek. pea lõi kaineks ~ selgeks
вымереть 244*b Г сов. → несов. вымирать (без 1 и 2 л. ед. ч.) (välja) surema (ka ülek.); мамонты вымерли много тысяч лет назад mammutid surid välja tuhandeid aastaid tagasi ~ tuhandete aastate eest, город как будто вымер linn on nagu välja surnud
выместить 296*а Г сов. → несов. вымещать
‣ что, на ком-чём (viha, meelepaha) välja valama kelle peale; выместить свою злость на других oma viha teistele välja valama;
‣ что, кому kätte maksma, tasuma; выместить обиду врагу vaenlasele solvangu eest kätte maksma
‣ что, на ком-чём (viha, meelepaha) välja valama kelle peale; выместить свою злость на других oma viha teistele välja valama;
‣ что, кому kätte maksma, tasuma; выместить обиду врагу vaenlasele solvangu eest kätte maksma
