[VES] Vene-eesti sõnaraamat

туда-сюда Н kõnek.
‣ edasi-tagasi, siia-sinna, sinna-tänna; бегать туда-сюда edasi-tagasi jooksma, sõeluma, sagima;
‣ в функции предик. käib kah, ajab asja ära, on üsna talutav; костюм ещё туда-сюда kostüüm ~ ülikond käib kah ~ veel kuidagi käib;
‣ в функции предик. küll nii, küll teisiti; kui mitte ühtmoodi, siis teistmoodi, põiklema (rääkides);
‣ в функции предик. siia-sinna vaatama, siit-sealt otsima; он туда-сюда, нигде никого нет ta otsis siit ja sealt, kuid kedagi ei olnud

расходиться I 313 Г сов. kõnek.
‣ edasi-tagasi käima hakkama; он расходился по комнате ta hakkas mööda tuba edasi-tagasi käima;
‣ (käimisega) hoogu sattuma; käimisega harjuma; расходишься и не замечаешь усталости hakkad kord astuma ega tunnegi väsimust, ноги расходились jalad hakkasid liikuma (pärast istumist);
‣ ülek. hoogu sattuma, ägedaks minema, ägestuma, vihaseks minema, vihastuma; море расходилось meri hakkas mässama, буря расходилась torm tõusis maruks ~ hakkas marutsema, у неё нервы совсем расходились tal on närvid päris käest ära, головная боль расходилась peavalu läks järjest ägedamaks, всё было не по нему, вот и расходился miski polnud talle meeltmööda, seepärast läkski marru

туда Н sinna; пойти туда sinna minema, билет туда и обратно edasi-tagasi pilet, то туда, то сюда kord siia, kord sinna, edasi-tagasi, siia-sinna, sinna-tänna, сам молокосос, а туда же учить kõnek. endal alles kõrvatagused märjad, aga juba kipub ~ tükib õpetama;
◊ ни туда, ни сюда kõnek. ei edasi ega tagasi, mitte paigastki (liikuma, nihkuma); туда и дорога kõnek. (1) кому see on kellele (täitsa) paras, (2) чему head teed tal minna, ja polegi tast kahju, ja mis tast taga nutta

метаться 210 Г несов.
‣ visklema, vähkrema, rabelema (ka ülek.); метаться во сне unes vähkrema, по ночам она металась в бреду öösiti ta sonis ja viskles, метаться в безвыходном положении väljapääsutus olukorras rabelema;
‣ (rahutult) edasi-tagasi jooksma, (ringi) tormama, sagima, segelema; tuhistama, tuiskama; метаться взад и вперёд ~ из стороны в сторону edasi-tagasi sagima ~ tormama, метаться по комнате toas ringi tuulama;
‣ (üles) paiskuma, heitlema (leegi, valgusvihu kohta);
‣ murd. pead looma;
‣ страд. к метать I, II;
◊ метаться как угорелый nagu peata kana ringi tormama

взад Н kõnek. väljendites ходить взад и вперёд edasi-tagasi kõndima ~ käima, ни взад ни вперёд ei edasi ega tagasi

забегать 164b Г сов. edasi-tagasi jooksma ~ sagima ~ saalima hakkama; пальцы её торопливо забегали по клавишам ta sõrmed hakkasid kärmesti üle klahvide libisema, глаза забегали silmad hakkasid vilama

катать 165a Г несов.
‣ что, из чего, по чему (edasi-tagasi) veeretama, lükkama; катать мяч по полу palli mööda põrandat veeretama, катать шарики из глины savist kuulikesi tegema ~ veeretama, катать вагонетки vagonette lükkama, катать коляску lapsevankrit lükkama;
‣ кого, в чём, на ком-чём sõidutama millega; катать ребёнка в коляске last vankriga sõidutama, катать кого на санках kelgusõitu tegema kellele;
‣ что rullima, vaalima; катать тесто taignat rullima, катать бельё pesu rullima;
‣ что valtsima; катать сталь terast valtsima;
‣ что vanutama; катать войлок vilti vanutama;
‣ 165b madalk. (edasi-tagasi, ringi) sõitma ~ kihutama;
‣ что, без доп. madalk. (teha) vorpima ~ vuhtima; катать по пять писем в день kuni ~ oma viis kirja päevas valmis vorpima; vrd. катить

погуливать 168b Г несов. kõnek.
‣ edasi-tagasi kõndima ~ käima;
‣ (vahetevahel) ringi ajama ~ ulaelu elama

проезд 1 С м. неод. (без мн. ч.) sõit; läbisõit, ülesõit, läbisõidutee, läbisõidukoht; põiktänav; проезд в город linna sissesõit, проезд туда и обратно edasi-tagasi sõit, проезд на палубе mer. tekisõit, плата за проезд sõidukulu, деньги на проезд sõiduraha, узкий проезд kitsas läbisõidukoht

разбегаться 164 Г сов. kõnek. edasi-tagasi jooksma hakkama, sebima ~ saalima hakkama

расхаживать 168b Г несов. edasi-tagasi kõndima

рядить II 290, 313a Г несов. кого-что van.
‣ korda looma, valitsema;
‣ tingima, kauplema; рядить извозчика voorimehega tingima;
◊ судить да ~ и рядить kõnek. edasi-tagasi veeretama, aru pidama, heietama

мыкаться 164 Г несов. madalk.
‣ (hädas, viletsuses) ringi rändama, ümber hulkuma; мыкаться по белу свету mööda laia ilma rändama;
‣ sagima, sebima; мыкаться из стороны в сторону edasi-tagasi sagima ~ saalima

судить (действ. прич. наст. вр. судящий и судящий) Г сов. и несов.
‣ 313b несов. о ком-чём, по кому-чему, без доп. otsustama, arvama; судить о книге raamatu üle otsustama, судить по собственному опыту oma kogemuse järgi otsustama, судить по себе enda ~ enese järgi otsustama, судить по внешности ~ по внешнему виду välimuse järgi otsustama ~ otsust langetama, суди сам, что нужно делать otsusta ise, mida tuleb teha, я сужу так: надо немедленно ехать arvan nii, et tuleb otsekohe sõita ~ peab otsekohe sõitma, судите сами, как он рад arvake ise, kui rõõmus ta on;
‣ 313a несов. кого, за что kohut mõistma (ka ülek.), süüdistama; судить преступника kurjategija üle kohut mõistma, судить за кражу varguse pärast kohut mõistma, не судите его слишком строго ülek. ärge tema üle liiga karmilt kohut mõistke;
‣ 313a несов. что, без доп. sport kohtunikuks olema, vilistama; судить на соревнованиях võistlustel kohtunikuks olema, судить игру (korvralli-, võrkpalli- vm.)mängus kohtunik olema, mängu vilistama, судить футбольный матч jalgpallimatši vilistama;
‣ 314 сов. кому-чему, с инф. ette määrama (saatuse kohta); суждено судьбой saatusest määratud;
◊ судить и ~ да рядить kõnek. mida edasi-tagasi veeretama, pikalt arutlema ~ aru pidama; победителей ~ победителя не судят lendväljend võitja(te) üle kohut ei mõisteta

вперёд Н edasi, ette, ettepoole; kõnek. edaspidi; идти вперёд edasi minema, ходить взад и вперёд по комнате toas edasi-tagasi käima, ни взад ни вперёд ei edasi ega tagasi, двигать науку вперёд teadust edasi viima, это был (большой) шаг вперёд see oli (suur) samm edasi, шагнуть вперёд ettepoole astuma, платить деньги вперёд raha ette maksma, забегать вперёд ülek. ette ruttama, вперёд будь осторожнее edaspidi ole ettevaatlikum

гонять 255 Г несов. кого-что ajama; kõnek. (edasi-tagasi) jooksutama; гонять мяч до позднего вечера (hilis)õhtuni palli taguma, terve päeva palli taga ajama, гонять голубей tuvisid lennutama, гонять по всему курсу кого kõnek. keda kogu kursuse ulatuses pinnima;
◊ гонять лодыря madalk. seanahka vedama, lulli lööma, looderdama; vrd. гнать

заездить II 270b (повел. накл. заезди) Г сов. kõnek. (edasi-tagasi) sõitma hakkama

закопошиться 287 Г сов. kõnek.
‣ sagima ~ sibama ~ kihama hakkama (ka ülek.); муравьи закопошились sipelgad hakkasid edasi-tagasi sibama, в голове закопошились мысли mõtted hakkasid peas kihama, в сердце закопошилась ревность südames hakkas armukadedus närima;
‣ kobistama ~ kohmitsema ~ kohmerdama hakkama; кто-то закопошился в углу keegi hakkas nurgas kobistama

заметаться 210 Г сов. kõnek.
‣ visklema hakkama; заметаться в горячке palavikus visklema hakkama;
‣ ringi tormama ~ edasi-tagasi jooksma ~ sagima hakkama; она заметалась в поисках щенка ta tormas ringi kutsikat otsides

заползать 164b Г сов. (edasi-tagasi) roomama hakkama

заходить I 313b Г сов. по чему, без доп. käima ~ kõndima hakkama; он заходил взад-вперёд по комнате ta hakkas toas edasi-tagasi käima, слухи заходили по городу linnas hakkas liikuma kuulujutte, спицы ещё быстрее заходили в её руках vardad hakkasid ta käes veel kärmemini käima, волны заходили по морю merel tõusis lainetus

кататься 165 Г несов.
‣ по чему, без доп. veerema (edasi-tagasi); kõnek. vähkrema, väherdama, vintsklema; карандаш катается по столу pliiats veereb mööda lauda, кататься от боли valu käes vähkrema ~ vintsklema;
‣ на чём, без доп. sõitma millega; кататься на лодке paadiga sõitma, кататься на санках kelgutama, кататься на коньках uisutama, кататься на лыжах suusatama, кататься с горы mäest alla laskma, кататься верхом ratsutama;
‣ страд. к катать;
◊ кататься как сыр в масле nagu kuninga kass elama, nagu kukk villavakas elama; кататься со смеху kõnek. naerma, nii et vats vabiseb, ennast kas või puruks ~ ribadeks naerma; vrd. катиться

летать 165b Г несов. на чём, по чему, через что, где, куда, откуда lendama (korduvalt v. edasi-tagasi; kõnek. ka ülek.), lendlema; летать по воздуху ~ в воздухе õhus lendama, руки летали по клавишам käed ~ sõrmed lausa lendasid mööda klahve;
◊ летать высоко (1) kõrget lendu tegema; (2) endast palju pidama; vrd. лететь

подвигать 164a Г сов. что, чем (mõnda aega) liigutama; (edasi-tagasi) nihutama; подвигать пальцами sõrmi liigutama

ползать 164b Г несов. (edasi-tagasi) roomama ~ ronima, sagima; перед кем ülek. kõnek. roomama; муравьи ползали по траве rohus sagisid sipelgad;
◊ мурашки ползают ~ бегают по спине ~ по телу ~ по коже у кого kellel jooksevad ~ käivad (hirmu)judinad üle selja ~ mööda selga; ползать в ногах у кого kõnek. halv. kelle ees lömitama ~ roomama; ползать на брюхе перед кем madalk. halv. kelle ees maoli olema ~ roomama; vrd. ползти

похаживать 168b Г несов. kõnek.
‣ по чему, без доп. (aeglaselt) edasi-tagasi käima, kõnnisklema;
‣ к кому, куда (aeg-ajalt) kelle juures ~ kus käima

проползать 164b Г сов. (teatud aeg edasi-tagasi) roomama

~ käima; jalutama; ~ по комнате mööda tuba edasi-tagasi käima

сюда Н siia; иди сюда tule siia, туда и сюда siia ja sinna, то туда, то сюда sinna ja tänna, kord siia, kord sinna, гоняют туда и сюда jooksutavad edasi-tagasi ~ sinna-tänna;
◊ ни туда ни сюда ei (saa) edasi ega tagasi, mitte paigastki

хождение 115 С с. неод. (без мн. ч.)
‣ käimine, kõndimine, liikumine, käik, minek; хождение по комнате mööda tuba (edasi-tagasi) käimine, хождение под парусами purjetamine, seilamine, хождение в народ aj. rahva sekka minek;
‣ van. rändamine, palverännak;
‣ kasutus, käibimine, ringlus; хождение денег raharinglus, иметь хождение käibel olema;
◊ хождение по мукам kannatuste rada; по образу пешего хождения nalj. kand ja varvas

чартер 1 С м. неод. tšarter, prahileping (laeva üürileping); круговой чартер prahileping edasi-tagasi reisiks

водить 313a Г несов.
‣ кого, в(о) ~ на что talutama, viima, кого-что juhtima; водить детей гулять lapsi jalutama viima, водить старушку под руку eidekest käe alt kinni hoides talutama, их водили на работу под конвоем tööl käisid nad valve all, водить кого в атаку rünnakule viima, водить поезда ronge juhtima, водить экскурсии ekskursioone juhtima, водить кого по городу linna näitama kellele;
‣ чем, по чему, что vedama, (edasi-tagasi) liigutama; водить карандашом по бумаге pliiatsiga mööda paberit vedama, водить носом ninaga õhku vedama, водить глазами silmi ringi käia laskma, водить бровями kulme kergitama, водить рыбу на удочке kala õnge otsas vedama;
‣ что pidama (без доп. ka peitusmängus); водить дружбу sõprust pidama, sõbrustama, водить знакомство läbi käima, tutvust pidama;
◊ водить за нос кого kõnek. ninapidi vedama keda; водить на помочах кого käekõrval talutama (igal sammul aitama); водить хлеб-соль с кем sõprust pidama kellega; водить хороводы ringmänge mängima; vrd. вести

кидаться 165 Г несов.
‣ чем, без доп. (teineteist, üksteist) pilduma ~ loopima; кидаться снежками lumesõda tegema ~ pidama, üksteist lumepallidega loopima;
‣ сов. кинуться во что, на кого-что, к кому, с инф. sööstma, viskuma, (kallale) tormama; visklema, heitlema ; кидаться в бой lahingusse sööstma, кидаться в кресло tugitooli viskuma, кидаться на шею kaela langema ~ viskuma, кидаться с кулаками на кого kellele rusikatega kallale minema, собаки кидались на прохожих koerad tormasid möödujaile kallale, кидаться из стороны в сторону siia-sinna ~ edasi-tagasi tormama, огонь кидался в разные стороны tuli viskles ~ heitles siia-sinna;
‣ кем-чем ülek. kõnek. hoolimatult ümber käima kellega-millega, ninaga pilduma keda-mida;
‣ страд. к кидать;
◊ кидаться ~ кинуться в глаза кому kõnek. kellele silma torkama; кидаться ~ кинуться в голову кому kõnek. kellele pähe hakkama ~ lööma; кидаться ~ кинуться в нос кому kõnek. kellele ninna lööma

обернуться 338 Г сов. → несов. обёртываться, оборачиваться
‣ чем, к кому-чему, куда, без доп. end pöörama, (ümber) pöörduma; обернуться к кому спиной kellele selga pöörama, обернуться лицом к кому nägu kelle poole pöörama, näoga kelle poole pöörduma, он обернулся ta pööras (end) ümber, куда ни обернёшься, всюду степь kuhu ka ei vaataks, ümberringi on rohtla ~ stepp;
‣ чем, как ülek. mingit pööret võtma; счастье обернулось несчастьем õnnest sai õnnetus, дела обернулись хорошо asjad võtsid soodsa pöörde ~ laabusid hästi, обстоятельства обернулись против меня olukord muutus minu kahjuks;
‣ несов. оборачиваться käibima, ringlema, käibes ~ ringluses olema;
‣ несов. оборачиваться kõnek. (edasi-tagasi) ära käima; раньше часу не обернуться alla tunni seal ära ei käi;
‣ несов. оборачиваться kõnek. hakkama saama, toime tulema; мы сами обернёмся saame ise ~ omal jõul hakkama;
‣ кем-чем, в кого-что moonduma; обернуться волком ~ в волка hundiks moonduma;
‣ чем, во что madalk. end millesse mähkima ~ keerama; обернуться в одеяло ~ одеялом end teki sisse mähkima

прогуляться 254 Г сов. → несов. прогуливаться (ringi) jalutama ~ kõndima, jalutuskäiku tegema; с кем kõnek. kellega kaasa minema; прогуляться по саду aias pisut jalutama, прогуляться взад-вперёд по комнате tuba mööda edasi-tagasi kõndima;
◊ прогуляться на чей счёт ~ по чьему адресу kõnek. kelle arvel ~ kulul nalja tegema ~ viskama ~ heitma, kelle aadressil märkusi ~ vihjeid tegema

размяться 261 (буд. вр. разомнусь, разомнёшься, разомнётся) Г сов. → несов. разминаться
‣ (muljumisest, sõtkumisest) pehmeks ~ segi minema, pehmuma; кожа размялась nahk on pehmeks läinud ~ pehmunud, глина размялась savi on pehmeks sõtkutud;
‣ ülek. kõnek. liikuma hakkama (kehaliikmete kohta); пройтись по комнате, чтобы размяться mööda tuba edasi-tagasi käima, et luid-liikmeid sirutada, постепенно размялись ноги aegamisi hakkasid kangeks jäänud ~ kanged jalad liikuma

угол 7 (предл. п. ед. ч. об угле и в углу, mat. в угле) С м. неод.
‣ nurk (ka mat.; ka ülek.), nukk (nuka), sopp; угол стола lauanurk, lauanukk, угол комнаты toanurk, угол двора õuenurk, õuesopp, угол рта suunurk, угол в тридцать градусов kolmekümnekraadine nurk, угол откоса nõlvanurk, угол снижения laskumisnurk, угол падения lange(mis)nurk, угол отражения peegeldumisnurk, угол зрения vaatenurk, vaatevinkel, vaatekoht, seisukoht, острый угол mat. teravnurk, прямой угол mat. täisnurk, тупой угол mat. nürinurk, вертикальные углы mat. tippnurgad, смежные углы mat. kõrvunurgad, односторонние углы mat. lähisnurgad, вершина угла mat. nurga tipp, угол грудины anat. rinnakunurk, рёберный угол anat. roidenurk, угол прицеливания sõj. sihtnurk, угол дрейфа mer. triivinurk, красный ~ передний угол etn. pühasenurk (ikooninurk vene tares), углы установки колёс aut. rataste suunang, углами nurgeti, nurgi, nurga all, nurkselt, на углу улицы tänavanurgal, из-за угла nurga tagant (ka ülek.), ждать за углом nurga taga ootama, завернуть за угол nurga taha keerama ~ pöörama, наткнуться на угол шкафа vastu kapinurka põrkama ~ jooksma, забиться в угол nurka pugema, end nurka suruma, ставить в угол nurka panema (last), искать по всем углам igast nurgast otsima, kõiki nurki läbi otsima;
‣ (toa)nurk, eluase, peavari, oma kodu ~ kotus; они имеют свой угол neil on oma nurk ~ nurgake, своего угла нет pole oma toanurkagi, снимать угол (endale) toanurka üürima, разойтись по своим углам laiali minema, igaüks oma koju ~ nurka minema;
‣ ülek. maanurk, metsanurk, kolgas; глухой угол (kauge) kolgas ~ metsanurk;
◊ из угла в угол (ходить, шагать) nurgast nurka ~ edasi-tagasi (käima, sammuma); прижать ~ загнать в угол кого keda nurka ~ vastu seina suruma, kitsikusse ajama, täbarasse olukorda panema; сгладить ~ сглаживать ~ стереть ~ стирать острые углы teravaid nurki siluma ~ tasandama; как из-за угла мешком прибитый kõnek. nagu sooja sepikuga ~ pätsiga pähe saanud; медвежий угол karukolgas, pärapõrgu; ставить ~ поставить во главу угла что mida kilbile tõstma, mida kõige tähtsamaks ~ peamiseks ~ eriti oluliseks pidama; шептаться по углам nurgataguseid pidi sosistama