[VES] Vene-eesti sõnaraamat

степень 92 С ж. неод.
‣ määr, tase; aste, järk; степень нагрузки koormusmäär, степень расширения paisumismäär, степень обогащения rikastusmäär, степень плотности tihedusaste, степень сжатия surveaste, kompressiooniaste, степень новизны uudsusaste, uudsuse aste, степень точности täpsusaste, täpsusklass, степень зрелости küpsusaste, küpsusjärk, степень родства sugulusaste, степень опьянения joobeaste, степень вины süü aste, степень полезности kasulikkuse aste, степень огнестойкости tulekindlusaste, степень влажности niiskusaste, veesisaldusmäär, степень развития arengujärk, степень твёрдости kõvadus, степень кислотности happesus, степень мутности воды vee sogasus, степень износа kulumus, степень загрязнения (1) määrdumus, (2) reostumus, степень насыщения küllastumus, küllastusaste, степень насыщенности küllastatus, степень механизации mehhaniseeritus, ожог второй степени teise astme põletus, степень надёжности töökindlus, степень сравнения lgv. võrdlusaste, võrre, положительная степень (сравнения) lgv. algvõrre, positiiv, сравнительная степень lgv. keskvõrre, komparatiiv, превосходная степень lgv. ülivõrre, superlatiiv, степень уравнения mat. võrrandi aste, степень точки mat. punkti potents, икс в пятой степени mat. x⁵, x viiendas astmes, возвести в степень mat. astendama, astmesse tõstma, диплом первой степени esimese järgu diplom, крайняя степень äärmus, высшая степень ülim aste, в высшей степени ülimal määral, ülimalt, äärmiselt, в высокой степени suurel määral, suuresti, ohtrasti, в значительной степени olulisel määral, tunduvalt, oluliselt, в некоторой степени mõningal määral, kuigivõrd, в меньшей степени vähemal määral, vähem, ни в какой степени mitte mingil määral, mitte sugugi, mitte kõige vähematki, в слабой степени vähe, nõrgalt, vähesel määral, до последней степени võimatult, äärmiselt, hullusti, в равной степени võrdselt, в достаточной степени piisavalt;
‣ (teaduslik) kraad; учёная степень teadlaskraad; учёная степень доктора наук doktorikraad;
‣ van. auaste

чин 3 С м.
‣ неод. aj. auaste, aukraad, ametiaste, teenistusaste; amet, seisus; статский ~ гражданский чин tsiviilteenistuse auaste, чин коллежского регистратора kolleegiumiregistraatori (teenistus)auaste, классный чин ametiauaste, офицерский чин ohvitseri aukraad, нижний чин alamväelane, alamväeteenija, в чине майора majori aukraadis, иметь высокий чин, быть в чинах kõrges ametis olema, повышение в чине aukraadi tõstmine, по чину aukraadi ~ seisuse kohaselt, aukraadile ~ seisusele vastav, не по чину aukraadile ~ seisusele mittevastav ~ mittevastavalt;
‣ од. van. ametnik, ametimees; чины дипломатического корпуса diplomaatilise korpuse ametnikud, высокие чины kõrged aukandjad ~ ametimehed;
‣ неод. van. kord, komme; чин погребения matmiskord;
◊ чин чином, чин по чину kõnek. tipp-topp, nagu kord ja kohus

звание 115 С с. неод. (au)nimetus; auaste; kutse; tiitel; seisus; почётное звание aunimetus, звание народного артиста СССР NSV Liidu rahvakunstniku aunimetus ~ nimetus, звание лауреата laureaadi nimetus, присвоить почётное звание aunimetust andma, воинское звание sõjaväeauaste, sõjaväeline auaste, aukraad (van.), учёное звание teadlaskutse, княжеское звание vürstiseisus

майорский 129 П majori(-); майорское звание majori auaste

политрук 19 С м. од. (политический руководитель) sõj. aj. poliitjuht, politruk (kõnek.); старший политрук vanempoliitjuht (auaste), младший политрук noorempoliitjuht (auaste)

старшина 53 С м. од. vanem (sõj. ka auaste, ametikoht); старшина шлюпки paadivanem, старшина катера kaatrivanem, старшина роты sõj. rooduvanem, волостной старшина aj. vallavanem, войсковой старшина aj. kasakaväevanem, старшина 1-й статьи sõj. 1. järgu vanem, старшина запаса sõj. reservvanem, главный старшина sõj. peavanem

командарм 1 С м. од. (командующий армией) sõj. armeekomandör (auaste 1935--1940); armeejuhataja

командор I 1 С м. од.
‣ aj. komtuur (piirkondlik ordupealik);
‣ kommodoor (mereväeohvitseri auaste v. ametikoht; sport jahtklubi esimees);
‣ (autoralli, tähesõidu vms.) direktor

кондуктор II 1 С м. од. sõj. aj. konduktor (üleajateenija auaste)

мичман 1 С м. од. sõj. mitšman (auaste mereväes); мичман запаса reservmitšman

прапорщик 18 С м. од. lipnik (sõjaväeline auaste); старший прапорщик vanemlipnik, прапорщик запаса reservlipnik

ранг 18 С м. неод.
‣ ametiaste, auaste (kraad); aj. aukraad; järk; дипломатические ранги diplomaatide ametiastmed ~ auastmed, табель о рангах aj. teenistustabel, капитан I рангa sõj. 1. järgu kapten, ранг корабля laeva järk, возвести в ранг ametiastet andma;
‣ mat. astak, järk

старшинство 94 С с. неод. (без мн. ч.) vanema auaste ~ ametikoht, vanemaamet

фельдмаршал 1 С м. од. feldmarssal (kõrgeim sõjaväeline auaste mõnes riigis)

флагман 1 С м.
‣ од. flagman (ametikoht v. auaste sõjalaevastikus);
‣ неод. lipulaev (ka ülek.), plagulaev

хорунжий 124 С м. од.
‣ aj. lipukandja (sõjaväes);
‣ horunži (auaste kasakaväes, vastab alamporutšikule v. kornetile)

штаб-офицер 1 С м. од. sõj., aj. staabiohvitser (vanemohvitseri auaste Tsaari-Venemaal)

низший 124 П
‣ превосх. ст. П низкий;
‣ alam(-), madalam, madalaim; низший предел alammäär, низшие слои общества ühiskonna alamkihid, низшее сословие alamseisus, madalam seisus, низшие растения alamad taimed, rakistaimed, низшее звание madalaim auaste;
‣ alg-, algastme-; низшее образование algharidus