[VES] Vene-eesti sõnaraamat


Päring:

osas

Sama päring eesti-vene sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 28 artiklit

вдаваться 219 Г несов. сов. вдаться во что
(sisse) ulatuma, (sügavale sisse) tungima; скала вдаётся в море kalju ulatub ~ eendub merre, залив вдаётся далеко в берег laht tungib sügavale maa sisse ~ rannikusse, огород клином вдаётся в ржаное поле (juurvilja)aed on nagu kiil rukkivälja vahel ~ sees;
ülek. laskuma, kalduma, tungima; вдаваться в крайности äärmustesse laskuma ~ kalduma, вдаваться в подробности üksikasjusse tungima, вдаваться в рассуждения arutama hakkama;
(sissepoole) kummi ~ luppi ~ kõveraks minema, kummuma, koolduma, luppuma, kõverduma
дело 96 С с. неод.
töö, toiming, tegevus; amet, ala (van.); дело кипит töö käib ~ keeb, дело спорится töö läheb ~ laabub, дело жизни elutöö, делать своё дело oma tööd tegema, сидеть без дела käed rüpes ~ tegevusetult istuma, он прекрасно знает своё дело ta tunneb oma tööd hästi, знаток своего дела oma ala meister, золотых дел мастер kullassepp(meister), часовых дел мастер kellassepp(meister);
asi; защита отечества является делом всего народа isamaa kaitse on kogu rahva asi, частное дело eraasi, это не твоё дело kõnek. see pole sinu asi, по делам службы ~ по служебным делам ametiasjus, ему до всего дело tal on kõigega asja ~ pistmist, в чём дело? kõnek. milles asi on? суть дела asja tuum, у меня к тебе дело mul on sinu juurde asja, дело вкуса maitseasi, делo привычки harjumuse asi, а мне какое дело! kõnek. mis (see) minu asi (on), говорить дело asjalikku juttu rääkima, министерство иностранных дел välisministeerium;
jur. juurdlusasi, süüasi, kohtuasi, (kohtu)protsess; toimik, akt; уголовное дело kriminaalasi, разбирать дело süüasja arutama, возбудить дело kohtuasja algatama, громкое ~ скандальное дело kärarikas protsess, личное дело isikutoimik, приложить к делу toimikusse lisama, завести дело на кого kelle toimikut avama;
lugu, asjalugu, sündmus, juhtum; как дела? kuidas käsi käib ~ käbarad käivad? kuidas lugu on? дело было вечером see (lugu) juhtus õhtul;
(без мн. ч.) üritus, õpetus, ideed; дело мира rahuüritus, продолжать дело Ленина Lenini üritust jätkama;
tegu; совершать благородные дела üllaid ~ õilsaid tegusid tegema, не на словах, а на деле mitte sõnade, vaid tegudega;
(без мн. ч.) -asjandus, -ndus; горное дело mäendus, военное дело sõjandus, sõjaasjandus;
van. äri, ettevõte; дело процветает äri õitseb, выгодное дело tulus äri, закрыть своё дело äri lõpetama, ettevõtet sulgema;
van. heitlus, taplus; жаркое дело äge heitlus;
дело в шляпе kõnek. asi vask ~ ants ~ tahe; (моё, твоё, его...) дело маленькое ~ десятое kõnek. mis (mul, sul, temal...) sellest, minusse (sinusse, temasse...) see ei puutu; дело не станет за кем-чем kõnek. kelle-mille taha asi seisma ei jää; дело чьих рук kelle kätetöö; чьё дело сторона kõnek. kellel pole asja millega; дело табак kõnek. asi on sant, lugu on täbar; и делу конец kõnek. ja asi vask ~ ants, ja lool lõpp; (это) гиблое ~ мёртвое дело sellest ei tule midagi välja ~ ei tule head nahka; плохо дело asjad on halvad, lugu on sant; то ли дело hoopis teine asi; не твоегоашего...) ума дело kõnek. (1) see pole sinu (teie...) asi, (2) see pole lapse asi; дело молодое noore inimese asi; по сути дела tegelikult, sisuliselt; (это) не дело kõnek. nii ei kõlba; на (самом) деле tegelikult; в самом деле tõepoolest, tõesti, tõega; между делом kõnek. töö kõrvalt, töö vahel, tööst vabal ajal; (быть) не у дел erru lastud ~ tegevusest eemale tõrjutud olema; первым делом kõnek. kõigepealt, eelkõige, ennekõike; то и дело aina, aiva, järjest, üha
догадка 72 С ж. неод.
oletus; начались толки и догадки rahvas hakkas ~ kõik hakkasid arutama ~ nii ja naa rääkima;
(без мн. ч.) kõnek. taip, nupp, leidlikkus;
строить догадки oletama; теряться в догадках nõutu olema, nõutuks jääma
здраво Н tervelt, kainelt; здраво рассуждать kainelt arutlema ~ arutama
косточка 73 С ж. неод.
dem. luu(ke), (väike) kont, kondike; цыплячьи косточки kanakondid, рыбьи косточки kalaluud;
arvelauanupp; щёлкать косточками arvelauda klõbistama;
(vilja)kivi; абрикосовая косточка aprikoosikivi;
doominokivi; täring;
nahat. valtsluu; гладильная косточка trük. silur, volt(imis)luu;
мыть ~ перемывать ~ перемыть косточки кому kõnek. taga rääkima keda, sarjama ~ sõeluma keda; разбирать ~ разобрать по косточкам кого-что kõnek. üksipulgi läbi võtma ~ arutama keda-mida
нитка 72 С ж. неод. niit, lõng; шёлковые нитки siidniit, -lõng, шерстяные нитки (villane) lõng, вышивальные нитки tikkeniit, -lõng, вязальные нитки kudumislõng, швейные нитки õmblusniit, штопальные нитки nõelelõng, суровые нитки karm lõng, катушка ниток niidirull, rull niiti, клубок ниток lõngakera, нитка паутины härmalõng, ämblikuniit, вдевать нитку в иголку nõelale niiti taha panema, niiti nõelasilmast läbi panema ~ ajama, вышивать шёлковыми нитками siidniidiga ~ siidniitidega ~ siidiga tikkima, винтовая нитка, нитка резьбы tehn. kruviniit, -käik, нитка рельсового пути rööpmelint, нитка жемчуга pärlikee, -rida;
белыми нитками шито iroon. (on) oskamatult kokku klopsitud, traagelniidid on näha; на нитке висеть ~ держаться juuksekarva otsas rippuma; как по нитке nagu nööri järgi, nöörsirgelt; по нитке разбирать ~ разобрать ~ перебирать ~ перебрать кого-что van. üksipulgi läbi arutama ~ võtma, pisiasjadeni läbi sõeluma; обирать ~ обобрать до (последней) нитки кого kõnek. puupaljaks tegema ~ riisuma; вымокнуть ~ промокнуть до (последней) нитки läbimärjaks ~ üdini märjaks saama; (ни одной) живой ~ сухой нитки нет ~ не осталось на ком kes on läbimärg ~ üdini märg, kellel pole kuiva kohta hamba allgi; елать) на живую нитку kõnek. kuidagimoodi ~ ülepeakaela (tegema); вытягиваться ~ вытянуться в нитку (1) valveseisangut võtma, tikksirgeks tõmbuma, (2) joonduma
ниточка 73 С ж. неод. niidiots, lõngajupp; dem. niidike, lõngake;
по ниточке разбирать ~ разобрать кого-что kõnek. üksipulgi läbi arutama ~ võtma, pisiasjadeni läbi sõeluma; на ниточке висеть ~ держаться juuksekarva otsas rippuma; ходить (как) по ниточке kõnek. nööri järgi käima, nagu nööri peal olema
обговорить 285a Г сов. несов. обговаривать что, с кем kõnek. läbi arutama ~ sirgeks rääkima; я с ними всё обговорил arutasin nendega kõik läbi
обсудить 314 Г сов. несов. обсуждать что, с кем läbi arutama, arutlema, kaaluma, aru ~ nõu pidama; обсудить предложение ettepanekut läbi arutama ~ kaaluma, обсудить книгу raamatu üle diskuteerima
перебрать 216 (страд. прич. прош. вр. перебранный, кр. ф. перебран, перебратьа, перебратьо, перебратьы) Г сов. несов. перебирать
что läbi vaatama, (välja) valima ~ korjama ~ sortima; перебрать рукописи käsikirju (hoolikalt) läbi vaatama ~ lehitsema ~ lappama, перебрать старые письма vanu kirju läbi sorima ~ lappama, перебрать в памяти все события дня päevasündmusi meenutama ~ mälus läbi sorima, перебрать ягоду marju valima ~ puhastama, перебрать картофель kartuleid sort(eer)ima;
кого-что ülek. läbi võtma ~ arutama; перебрать все возможности kõiki võimalusi läbi kaaluma ~ arutama, перебрать всех знакомых kõiki tuttavaid läbi võtma;
что kõnek. koost lahti võtma ja uuesti kokku panema; перебрать мотор mootorit lahti võtma ja uuesti kokku panema;
что trük. ümber laduma;
что, чего üleliia ~ ülemäära ~ liiga palju võtma; перебрать пять очков viis liigset punkti ~ silma võtma, viis punkti ~ silma ülearu ~ üle normi võtma, перебрать у знакомых много денег kõnek. juba liigagi palju tuttavatelt laenama ~ võlgu võtma, он вчера малость перебрал madalk. ta võttis eile liiga palju, ta jõi end eile liiga täis;
перебрать ~ перебирать в уме ~ в памяти ~ в мыслях кого-что kõike ~ kõiki järjepanu vaimusilma ette manama, kellel-millel vaimusilma eest mööda libiseda laskma, kõike mõttes läbi kaaluma; перебрать ~ перебирать по косточкам кого-что kõnek. keda üksipulgi läbi võtma, mida pisiasjadeni sõeluma ~ läbi arutama
переговариваться 168 Г несов.
с кем-чем, о чём, без доп. omavahel pisut juttu ajama, omavahel ~ teineteisega paari sõna vahetama;
с кем-чем, о чём van. läbi rääkima, läbirääkimisi pidama, nõu pidama, arutama
переговорить Г сов.
285b с кем-чем, о чём läbi rääkima, nõu pidama, arutama, kõnelema; переговорить с директором direktoriga rääkima ~ nõu pidama, переговорить по телефону telefoni teel kokku ~ läbi rääkima;
285b о ком-чём, без доп. kõnek. kõigest ~ paljust rääkima; мы обо всём переговорили oleme kõigest rääkinud;
285a несов. переговаривать кого-что kõnek. kellest ~ keda üle rääkima; он всех переговорит ta räägib kõigist üle ~ kõik üle
перейти 372 Г сов. несов. переходить I
что, через что, во что üle minema, ületama (ka ülek.), ühest kohast teise minema; üle astuma (ka ülek.); перейти мост ~ через мост üle silla minema, перейти границу piiri ületama, перейти пределы дозволенного lubatud piiridest üle astuma;
от чего, к чему, во что, на что, куда millele (üle) minema, asuma, mida alustama; перейти от обороны к наступлению kaitselt rünnakule üle minema, перейти в другую веру teise usku üle minema, перейти на «ты» sina peale minema, sinatama hakkama, перейти из рук в руки käest kätte minema, власть перешла к трудящимся ~ в руки трудящихся võim läks töörahva kätte, перейти на второй курс teisele kursusele saama, перейти на другую работу töökohta vahetama, uuele töökohale asuma, перейти на диету dieeti pidama hakkama, перейти к новому вопросу teist ~ uut probleemi arutama hakkama, перейти в наступление pealetungi alustama, pealetungile asuma, перейти в атаку rünnakule asuma, rünnakut alustama;
к кому-чему, во что, на что üle minema ~ kanduma, levima, muutuma; разговор перешёл к главному jutt läks ~ kandus peamisele, её весёлое настроение перешло и к другим ta rõõmus meeleolu kandus teistelegi, пламя перешло на соседний дом tuli levis naabermajale, шторм перешёл в ураган torm läks üle ~ muutus orkaaniks, дружба перешла в любовь sõprusest kasvas ~ sai armastus, sõprusest on armastus saanud, причастие перешло в прилагательное kesksõna on adjektiveerunud;
kõnek. van. mööduma, lakkama; дождь перешёл vihm jäi üle;
перейти ~ переходить дорогу кому kõnek. kelle tee peal risti ees olema, kellel tee ära lõikama
перетолковать Г сов. несов. перетолковывать
172a что vääriti tõlgendama, võõriti seletama;
172b (без несов) о ком-чём, с кем kõnek. (järjest paljudega) mida läbi arutama ~ rääkima; (kõike, paljut) läbi arutama
подвергнуть 344a Г сов. несов. подвергать кого-что, чему (mingisse) olukorda ~ seisundisse panema ~ asetama, millele allutama, mille osaliseks tegema ~ saada laskma; подвергнуть обсуждению arutusele panema, arutuse alla võtma, arutama, подвергнуть осмотр у üle vaatama, подвергнуть допросу üle kuulama, подвергнуть критике kritiseerima, kriitikat tegema, подвергнуть бойкоту boikottima, boikoteerima, boikoti alla panema, подвергнуть себя риску riskima, подвергнуть жизнь опасности elu ohustama ~ ohtu seadma ~ panema, подвергнуть обстрелу tule alla võtma, подвергнуть бомбардировке pommitama, подвергнуть угрозе ähvardama, подвергнуть издевательствам mõnitama, подвергнуть насмешкам pilkealuseks tegema, подвергнуть опале põlu alla panema, подвергнуть наказанию karistama, подвергнуть штрафу trahvima
подработать 164a Г сов. несов. подрабатывать kõnek.
что, чего, на чём, без доп. juurde teenima, millele lisa teenima millega; подработать денег raha juurde teenima;
что täiendavalt läbi töötama, kohendama; подработать вопрос probleemi põhjalikumalt läbi arutama, подработать тезисы к докладу ettekande teese kohendama
посмаковать 172a Г сов. что kõnek. (pisut) nautima ~ maitsma; ülek. mõnuga arutama
посудить Г сов. kõnek.
313b о ком-чём, без доп. (järele) mõtlema, arutlema; посуди(те) сам(и) mõtle (mõelge) nüüd ise, посудить да порядить nii ja naa mõtlema ~ asja arutama;
313a кого-что (mõnda aega) kohut mõistma ~ pidama kelle üle
потолковать 172b Г сов. о ком-чём, без доп. kõnek. (mõnda aega, veidi) arutlema ~ arutama ~ aru pidama ~ juttu ajama, rääkima kellest-millest
провентилировать 171a Г сов. что
kõnek. õhu(s)tama, tuulutama, ventileerima;
ülek. madalk. arutama, selgitama, täpsustama; это дело надо провентилировать seda asja tuleb täpsustada ~ vaagida
разбирать 169a Г несов. сов. разобрать
что lahti võtma, demonteerima, lahti monteerima, osadeks lahutama, osandama, lammutama (ka trük.); разбирать пулемёт kuulipildujat lahti võtma, разбирать часы kella osadeks lahutama, разбирать печь ahju lammutama, разбирать постель voodit (magamaminekuks) tegema;
что sort(eer)ima, jaotama, korda seadma; разбирать письма kirju sort(eer)ima, разбирать по номерам numbrite järgi sort(eer)ima ~ jaotama, разбирать бумаги pabereid korda seadma, разбирать кассу trük. tähekasti korda seadma;
что arutama, analüüsima, käsitlema; разбирать персональное дело personaalküsimust arutama, разбирать дело в суде asja kohtus ~ kohtulikult arutama, разбирать конфликт konflikti arutama, разбирать статью artiklit ~ kirjutist arutama ~ analüüsima, разбирать предложение lgv. lauset analüüsima, lauseanalüüsi tegema;
что, без доп. aru saama, mõistma, taipama; я не разбираю его почерк ma ei saa tema käekirjast aru, ma ei loe tema käekirja välja, не разбираю, кто говорит правду ma ei taipa, kes kõneleb tõtt;
что (kõike paljude poolt) võtma ~ ostma; разбирать весь товар kõnek. kogu kaupa ära ostma;
(без 1 и 2 л.) кого kõnek. valdama, võimust võtma; его разбирала злость teda valdas viha, ревность разбирает armukadedus võtab võimust, зависть разбирает кого kellel on kade meel, kes on kadedust täis, смех разбирает naer tikub ~ kipub peale;
(безл.) кого kõnek. pähe hakkama, pehmeks tegema (alkoholi kohta); понемногу вино разбирало всех vähehaaval hakkas vein kõigile pähe;
(без сов.) что kõnek. valima, vahet tegema; не разбирая средств vahendeid valimata, ехать, не разбирая дороги teed valimata ~ huupi ~ umbes sõitma;
разбирать ~ разобрать по косточкам кого-что kõnek. keda-mida üksipulgi läbi arutama ~ võtma
рассматривать 168a Г несов. сов. рассмотреть кого-что
vaatlema, silmitsema, uurima; пристально рассматривать окружающих ümbritsevaid inimesi hoolega silmitsema, рассматривать подпись allkirja uurima, рассматривать строение стебля в микроскоп mikroskoobi abil varre ehitust uurima;
läbi vaatama ~ arutama; käsitlema; рассматривать заявление avaldust läbi vaatama, рассматривать дело в суде asja kohtulikult arutama, рассматривать предложение ettepanekut arutama ~ kaaluma ~ läbi vaatama, рассматривать важную тему tähtsat teemat ~ ainevalda käsitlema;
(без сов.) käsitama, millena võtma; как вы рассматриваете этот вопрос kuidas te käsitate seda küsimust, я рассматриваю это как насмешку pean seda pilkeks, võtan seda pilkena
рассуждать 169b Г несов. о ком-чём, с кем, без доп. arutama, arutlema, kaalutlema, aru pidama; логично рассуждать loogiliselt arutlema, рассуждать о пользе науки teaduse kasulikkuse üle arutlema, прошу не рассуждать palun mitte targutada, ärge palun targutage
слушать 164a Г несов.
кого-что, без доп. kuulama; med. auskulteerima, kuulatlema; слушать лекцию loengut kuulama, слушать оперу ooperit kuulama, слушать во всём отца kõiges isa kuulama ~ kuulda võtma, слушать курс высшей математики kõrgema matemaatika kursust kuulama, врач слушает лёгкие arst kuulab kopse;
что jur. kohtuasja arutama; слушать дело в суде asja kohtus arutama; vrd. послушать
советоваться 171 Г несов. с кем nõu küsima ~ pidama; aru pidama; советоваться с юристом juristilt nõu küsima, juristiga konsulteerima, советоваться с другом sõbraga nõu pidama ~ asja läbi arutama; vrd. посоветоваться
сторона 57 С ж. неод.
külg, pool; передняя сторона esikülg, оборотная сторона tagakülg, наружная сторона väliskülg, внутренняя сторона sisekülg, солнечная сторона päik(e)sepoolne külg, юридическая сторона дела asja juriidiline külg, художественная сторона спектакля etenduse kunstiline külg, сильные и слабые стороны tugevad ja nõrgad küljed, показная сторона ülek. väline ~ esinduslik külg, esinduskülg, fassaad, тыльная сторона строя sõj. rivi tagakülg, наветренная сторона корабля mer. laeva pealtuulekülg, подветренная сторона mer. alltuulekülg, leikülg, лицевая сторона parem pool, pealispool, esikülg, väärik, левая сторона vasak ~ pahem külg ~ pool, правая сторона parem külg ~ pool, противная сторона vastaspool, потерпевшая сторона kannatanud ~ kannataja pool, проигравшая сторона kaotaja pool, выигравшая сторона võitja pool, заинтересованная сторона asjast huvitatud ~ asjahuviline pool, враждующие стороны vaenulikud pooled, vaenupooled, конфликтующие стороны tülis olevad pooled, нападающая сторона ründav pool, сторона по делу jur. pool (kohtuprotsessis), hageleja, protsessija, сторона в договоре, договаривающаяся сторона jur. lepingupool, тыльная сторона руки käeselg, тыльная сторона стопы pöiaselg, тыльная сторона ножа noaselg, в стороне леса metsa pool, со стороны леса metsa poolt, по одну и другую сторону ~ по обе стороны дороги mõlemal ~ kummalgi pool teed, ветер с восточной стороны tuul on idast ~ ida poolt ~ idakaarest, сторона горизонта ilmakaar, родня со стороны мужа mehepoolsed ~ mehe poolt sugulased, правда на нашей стороне õigus on meil ~ meie poolel, это хорошо с твоей стороны see on sinust ~ sinu poolt kena, показать с хорошей стороны heast küljest näitama, обсудить со всех ~ с разных сторон igakülgselt ~ põhjalikult läbi arutama, идти в другую сторону teisele poole ~ teisale minema, разойтись в разные стороны laiali minema, оглядеться по сторонам ringi vaatama, смотреть во все стороны hoolega ringi vaatama, посмотреть на себя со стороны ülek. end kõrvalt vaatama, сидеть в стороне eemal istuma, зевать по сторонам kõnek. ringi vahtima, molutama, бросаться из стороны в сторону visklema, отбросить в сторону kõrvale heitma (ka ülek.), отозвать кого в сторону keda kõrvale ~ eemale kutsuma, отложить в сторону kõrvale panema, продать ~ сбыть на сторону maha sahkerdama, измениться в плохую сторону halvenema, halba pööret võtma, измениться в лучшую ~ хорошую сторону paranema, paremaks minema;
paik, koht, maa, ala, maanurk, kant; прекрасная сторона kaunis paik ~ maa, родная сторона kodupaik, kodukoht, kodukant, kodunurk, на чужой стороне võõral maal, võõrais paigus, строители были со стороны ehitajad olid mujalt ~ väljastpoolt, прожить много лет на стороне palju aastaid võõrsil elama;
mat. haar, külg; сторона угла nurga haar, прилежащая сторона lähiskülg, сторона поверхности pinnakülg, боковая сторона (1) mat. haar, (2) mäend. külgtugisein;
стороной С Н (eemalt) mööda; kõrvalteed pidi ~ mööda ~ kaudu; ülek. kaudselt, kaude, kõrvalteid pidi, ääri-veeri; обойти стороной ringiga mööda minema, дождь прошёл стороной vihm läks kõrvalt mööda, узнать стороной что mida kõrvalteid pidi teada saama, завести речь о ком стороной kellest ääri-veeri juttu tegema;
обратная сторона медали medali teine külg ~ pool; держать сторону чью ~ кого kelle poolt olema; брать ~ взять сторону кого kelle poolele asuma, poolt olema; шутки в сторону kõnek. (1) nali naljaks, ilma naljata, (2) aitab naljast; на все четыре стороны ~ стороны kõigi nelja tuule poole; моё дело сторона kõnek. pole minu asi ~ mure, ei puutu minusse, mul pole sellega asja
толковать Г несов.
172a что, кому-чему seletama, tõlgendama, tõlgitsema, käsitama; käsitlema, interpreteerima; толковать законы seadusi tõlgendama, толковать сны unenägusid seletama;
172a что, кому-чему kõnek. selgitama, selgeks tegema; сколько ни толкуй, ничего не понимает seleta kui palju tahad ~ seleta ja seleta ~ kui palju ka ei selgitaks, ikka ei saa ta millestki aru;
172b с кем-чем, о ком-чём kõnek. rääkima, kõnelema, arutama; толковать о делах tööasjust rääkima, толкуют, что зима будет холодная räägitakse, et tuleb külm talv, что об этом толковать, если всё уже известно mis seda ikka arutada, kui kõik on niigi teada, нечего с ним толковать temaga pole mõtet (pikalt) arutada;
что и толковать kõnek. mis seal rääkida, pole midagi öelda
трактовать 172a Г несов. что, о чём trakteerima (liter. tõlgendama, käsitlema; van. arutlema, aru pidama); трактовать закон seadust tõlgendama, трактовать по-новому uut moodi tõlgendama, трактовать о важных вопросах van. tähtsaid küsimusi arutama, tähtsate küsimuste üle aru pidama

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur