[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
Leitud 883 artiklit, väljastan 200
давать 219a Г несов. → сов. дать кого-что, чего, кому-чему
‣ andma; давать работу tööd andma, давать деньги взаймы raha laenama ~ laenuks andma kellele, давать уроки tunde andma, давать концерт kontserti ~ etendust andma, давать себе отчёт в чём endale aru andma millest, давать понять mõista andma, давать дорогу кому-чему teed andma kellele-millele, mööda laskma keda-mida, давать советы nõu andma, nõuandeid jagama, давать оценку чему millele hinnangut andma, давать повод põhjust andma, давать обед в честь кого kelle auks dineed ~ lõunasööki andma, давать свидетельские показания tunnistama, tunnistust andma, jur. ka (tunnistajana) ütlust andma, давать напрокат laenutama, üürile andma, välja üürima, давать убытки kahjumit tooma ~ andma, давать телеграмму telegrammi saatma, давать занавес teater eesriiet ette tõmbama, давать обязательство kohustuma, давать трещину pragunema, lõhenema, давать о себе знать endast teatama, мотор даёт перебои kõnek. mootor jätab vahele ~ tõrgub, даёшь план! kõnek. plaan olgu täidetud!
‣ кому-чему, с инф. laskma, lubama; давать свече догореть küünalt lõpuni põleda laskma, давать себя успокоить end rahustada laskma, они не давали спать кому nad ei lasknud kellel magada, ему не давали рта раскрыть tal ei lastud suudki lahti teha;
◊ давать ~ дать волю (рукам, слезам...) (kätele, pisaratele) voli andma; давать ~ дать промах ~ промашку kõnek. viltu laskma, mööda panema; давать ~ дать голову ~ руку на отсечение kõnek. pead andma; давать ~ дать себя знать end tunda andma; не давать в обиду кого-что mitte laskma liiga teha kellele; не даёт ~ не давал спуску кому kõnek. ei anna ~ ei andnud armu (ei säästa, ei säästnud); давать ~ дать тягу madalk. jalga laskma; вот ~ во даёт! madalk. no küll (alles) paneb! on alles kibe käsi!
‣ andma; давать работу tööd andma, давать деньги взаймы raha laenama ~ laenuks andma kellele, давать уроки tunde andma, давать концерт kontserti ~ etendust andma, давать себе отчёт в чём endale aru andma millest, давать понять mõista andma, давать дорогу кому-чему teed andma kellele-millele, mööda laskma keda-mida, давать советы nõu andma, nõuandeid jagama, давать оценку чему millele hinnangut andma, давать повод põhjust andma, давать обед в честь кого kelle auks dineed ~ lõunasööki andma, давать свидетельские показания tunnistama, tunnistust andma, jur. ka (tunnistajana) ütlust andma, давать напрокат laenutama, üürile andma, välja üürima, давать убытки kahjumit tooma ~ andma, давать телеграмму telegrammi saatma, давать занавес teater eesriiet ette tõmbama, давать обязательство kohustuma, давать трещину pragunema, lõhenema, давать о себе знать endast teatama, мотор даёт перебои kõnek. mootor jätab vahele ~ tõrgub, даёшь план! kõnek. plaan olgu täidetud!
‣ кому-чему, с инф. laskma, lubama; давать свече догореть küünalt lõpuni põleda laskma, давать себя успокоить end rahustada laskma, они не давали спать кому nad ei lasknud kellel magada, ему не давали рта раскрыть tal ei lastud suudki lahti teha;
◊ давать ~ дать волю (рукам, слезам...) (kätele, pisaratele) voli andma; давать ~ дать промах ~ промашку kõnek. viltu laskma, mööda panema; давать ~ дать голову ~ руку на отсечение kõnek. pead andma; давать ~ дать себя знать end tunda andma; не давать в обиду кого-что mitte laskma liiga teha kellele; не даёт ~ не давал спуску кому kõnek. ei anna ~ ei andnud armu (ei säästa, ei säästnud); давать ~ дать тягу madalk. jalga laskma; вот ~ во даёт! madalk. no küll (alles) paneb! on alles kibe käsi!
подать 227 Г сов. → несов. подавать
‣ что, кому, с инф. kätte andma, ulatama; подать пальто palitut ulatama, подать руку (tere)kätt andma ~ ulatama, подать мяч pallima, servima, подать стул кому tooli ~ istet pakkuma;
‣ что, кому, без доп. almust andma; подать нищему kerjusele almust andma;
‣ что ette andma, kohale toimetama; подать поезд rongi ette andma, карета подана tõld on ukse ees ~ ootab, подать лес на стройку metsamaterjali ehitusele toimetama;
‣ что, кому (sööki) ette andma ~ tooma, serveerima (ka ülek.); подать обед lõunasööki serveerima ~ lauale tooma;
‣ что, без доп. esitama, andma; подать просьбу palvet esitama, подать отчёт aruannet esitama, подать иск hagi esitama, подать заявление avaldust esitama, подать в отставку errumineku palvet esitama, подать надежду lootust andma, подать идею ideed andma, подать повод põhjust andma, подать помощь abi andma, aitama, подать пример eeskuju andma, eeskujuks olema, подать команду käsklust andma, подать сигнал signaalima, signaali andma, подать в суд kohtusse kaebama, подать апелляцию apelleerima, подать признаки жизни elumärki andma ~ ilmutama;
‣ что kõnek. nihutama, lükkama; подать стол влево lauda vasakule nihutama, подать машину вперёд veidi edasi sõitma, autot veidi ettepoole andma;
‣ кого-что, как (kirjanduses, kunstis) kujutama;
◊ не подать ~ не подавать вида ~ виду mitte välja näitama, teist nägugi mitte tegema; подать ~ подавать голос (1) endast elumärki ~ märku andma, (2) häält tegema; рукой подать до чего mis on kiviga visata ~ käega katsuda
‣ что, кому, с инф. kätte andma, ulatama; подать пальто palitut ulatama, подать руку (tere)kätt andma ~ ulatama, подать мяч pallima, servima, подать стул кому tooli ~ istet pakkuma;
‣ что, кому, без доп. almust andma; подать нищему kerjusele almust andma;
‣ что ette andma, kohale toimetama; подать поезд rongi ette andma, карета подана tõld on ukse ees ~ ootab, подать лес на стройку metsamaterjali ehitusele toimetama;
‣ что, кому (sööki) ette andma ~ tooma, serveerima (ka ülek.); подать обед lõunasööki serveerima ~ lauale tooma;
‣ что, без доп. esitama, andma; подать просьбу palvet esitama, подать отчёт aruannet esitama, подать иск hagi esitama, подать заявление avaldust esitama, подать в отставку errumineku palvet esitama, подать надежду lootust andma, подать идею ideed andma, подать повод põhjust andma, подать помощь abi andma, aitama, подать пример eeskuju andma, eeskujuks olema, подать команду käsklust andma, подать сигнал signaalima, signaali andma, подать в суд kohtusse kaebama, подать апелляцию apelleerima, подать признаки жизни elumärki andma ~ ilmutama;
‣ что kõnek. nihutama, lükkama; подать стол влево lauda vasakule nihutama, подать машину вперёд veidi edasi sõitma, autot veidi ettepoole andma;
‣ кого-что, как (kirjanduses, kunstis) kujutama;
◊ не подать ~ не подавать вида ~ виду mitte välja näitama, teist nägugi mitte tegema; подать ~ подавать голос (1) endast elumärki ~ märku andma, (2) häält tegema; рукой подать до чего mis on kiviga visata ~ käega katsuda
сдать 225 (прош. вр. сдало) Г сов. → несов. сдавать
‣ кого-что üle ~ ära ~ tagasi ~ käest ~ üürile andma; сдать дежурство valvet ~ korrapidamist ~ valvekorda üle andma, сдать дела новому работнику asju ~ asjaajamist uuele töötajale üle andma, сдать в эксплуатацию käiku ~ ekspluatatsiooni andma, сдать вещи на хранение asju hoiule andma, сдать зерно сверх плана vilja üle plaani (riigile) andma, сдать в архив (1) arhiivi andma, (2) ülek. maha kandma, сдать в аренду rendile andma, kellele rentima, сдать в наём üürile andma, välja üürima, сдать кровь на анализ verd analüüsiks andma, vereproovi andma, сдать оружие relva ära ~ üle andma, сдать работу tööd (käest) ära andma ~ loovutama, сдать город linna käest andma, сдать (шахматную) партию ilma edasimänguta alistuma (males), сдать на почту postitama, posti panema, сдать книги в библиотеку raamatuid raamatukogusse tagastama ~ tagasi viima, сдать с рубля rublast tagasi andma;
‣ kõnek. что, в чём vähendama, nõrgendama; без доп. nõrgenema, järele andma; сдать темп kiirust ~ tempot vähendama, käiku aeglustama, морозы сдали külm ~ pakane andis järele;
‣ что välja ~ kätte jagama (kaarte vm.); сдать карты kaarte (kätte) jagama;
‣ что (ära) tegema, sooritama; сдать экзамен eksamit ära tegema ~ sooritama ~ õiendama;
‣ (без страд. прич.) без доп. kõnek. üles ütlema, rikki minema, omadega läbi olema, otsa jääma; мотор сдал mootor ütles üles, сердце сдало süda streigib ~ vigurdab ~ jupsib ~ jukerdab, старик сдал vanataat on otsa jäänud
‣ кого-что üle ~ ära ~ tagasi ~ käest ~ üürile andma; сдать дежурство valvet ~ korrapidamist ~ valvekorda üle andma, сдать дела новому работнику asju ~ asjaajamist uuele töötajale üle andma, сдать в эксплуатацию käiku ~ ekspluatatsiooni andma, сдать вещи на хранение asju hoiule andma, сдать зерно сверх плана vilja üle plaani (riigile) andma, сдать в архив (1) arhiivi andma, (2) ülek. maha kandma, сдать в аренду rendile andma, kellele rentima, сдать в наём üürile andma, välja üürima, сдать кровь на анализ verd analüüsiks andma, vereproovi andma, сдать оружие relva ära ~ üle andma, сдать работу tööd (käest) ära andma ~ loovutama, сдать город linna käest andma, сдать (шахматную) партию ilma edasimänguta alistuma (males), сдать на почту postitama, posti panema, сдать книги в библиотеку raamatuid raamatukogusse tagastama ~ tagasi viima, сдать с рубля rublast tagasi andma;
‣ kõnek. что, в чём vähendama, nõrgendama; без доп. nõrgenema, järele andma; сдать темп kiirust ~ tempot vähendama, käiku aeglustama, морозы сдали külm ~ pakane andis järele;
‣ что välja ~ kätte jagama (kaarte vm.); сдать карты kaarte (kätte) jagama;
‣ что (ära) tegema, sooritama; сдать экзамен eksamit ära tegema ~ sooritama ~ õiendama;
‣ (без страд. прич.) без доп. kõnek. üles ütlema, rikki minema, omadega läbi olema, otsa jääma; мотор сдал mootor ütles üles, сердце сдало süda streigib ~ vigurdab ~ jupsib ~ jukerdab, старик сдал vanataat on otsa jäänud
отдать 227 Г сов. → несов. отдавать
‣ кого-что, кому-чему tagasi ~ ära andma, tagastama; отдать долг võlga tagasi andma ~ tasuma, отдать книгу в библиотеку raamatut raamatukogusse tagastama, отдать визит vastukülaskäiku ~ vastuvisiiti tegema, отдать в аренду välja rentima, rendile andma, отдать напрокат laenutama, laenuks andma (tarbeesemeid), отдать вещи на хранение asju hoiule andma, отдать в починку parandusse andma, отдать жизнь за родину kodumaa eest elu andma, отдать свои знания кому oma teadmisi edasi andma kellele, отдать голос за кого kelle poolt hääletama ~ oma häält andma, отдать за бесценок kõnek. poolmuidu ~ võileivahinna eest ära andma ~ müüma, много бы отдал за что oleksin paljugi andnud ~ annaksin paljugi mille eest, отдать под суд kohtu alla andma, отдать в солдаты aj. nekrutiks andma, отдать на растерзание кому kelle lõugade vahele viskama (ka ülek.), отдать приказ käsku andma, отдать честь sõj. au andma, отдать предпочтение eelistama, отдать поклон van. kummardama, kummardust tegema;
‣ кого, за кого, куда (mehele, kooli) panema; отдать за старика vanamehele mehele panema, отдать замуж за кого ~ в жёны кому mehele panema, отдать в школу kooli panema;
‣ (также безл.) tagasi lööma; ружьё отдало в плечо püss lõi tagasi, отдало в спину seljast käis valuhoog läbi;
‣ что mer. lahti päästma, hiivama; pöörama; отдать канат köit lahti päästma ~ tegema, отдать концы (1) mer. otsi lahti andma, (2) ülek. madalk. vedru välja viskama, (3) ülek. madalk. plehku panema, varvast viskama, отдать якорь ankrut hiivama, отдать рычаг на себя hooba enda poole tõmbama, отдать назад madalk. taganema;
‣ кого-что, кому-чему pühendama; отдать жизнь науке oma elu teadusele pühendama, отдать все силы чему kogu jõudu pühendama millele;
◊ отдать ~ отдавать богу душу van., kõnek. iroon. hinge heitma, issanda juurde minema; отдать ~ отдавать ~ платить дань чему (1) vääriliselt hindama mida, (2) lõivu maksma, tähelepanu osutama millele; отдать ~ отдавать последний долг кому liter. viimset ~ viimast austust avaldama; отдать ~ отдавать должное ~ справедливость кому-чему vääriliselt hindama keda-mida
‣ кого-что, кому-чему tagasi ~ ära andma, tagastama; отдать долг võlga tagasi andma ~ tasuma, отдать книгу в библиотеку raamatut raamatukogusse tagastama, отдать визит vastukülaskäiku ~ vastuvisiiti tegema, отдать в аренду välja rentima, rendile andma, отдать напрокат laenutama, laenuks andma (tarbeesemeid), отдать вещи на хранение asju hoiule andma, отдать в починку parandusse andma, отдать жизнь за родину kodumaa eest elu andma, отдать свои знания кому oma teadmisi edasi andma kellele, отдать голос за кого kelle poolt hääletama ~ oma häält andma, отдать за бесценок kõnek. poolmuidu ~ võileivahinna eest ära andma ~ müüma, много бы отдал за что oleksin paljugi andnud ~ annaksin paljugi mille eest, отдать под суд kohtu alla andma, отдать в солдаты aj. nekrutiks andma, отдать на растерзание кому kelle lõugade vahele viskama (ka ülek.), отдать приказ käsku andma, отдать честь sõj. au andma, отдать предпочтение eelistama, отдать поклон van. kummardama, kummardust tegema;
‣ кого, за кого, куда (mehele, kooli) panema; отдать за старика vanamehele mehele panema, отдать замуж за кого ~ в жёны кому mehele panema, отдать в школу kooli panema;
‣ (также безл.) tagasi lööma; ружьё отдало в плечо püss lõi tagasi, отдало в спину seljast käis valuhoog läbi;
‣ что mer. lahti päästma, hiivama; pöörama; отдать канат köit lahti päästma ~ tegema, отдать концы (1) mer. otsi lahti andma, (2) ülek. madalk. vedru välja viskama, (3) ülek. madalk. plehku panema, varvast viskama, отдать якорь ankrut hiivama, отдать рычаг на себя hooba enda poole tõmbama, отдать назад madalk. taganema;
‣ кого-что, кому-чему pühendama; отдать жизнь науке oma elu teadusele pühendama, отдать все силы чему kogu jõudu pühendama millele;
◊ отдать ~ отдавать богу душу van., kõnek. iroon. hinge heitma, issanda juurde minema; отдать ~ отдавать ~ платить дань чему (1) vääriliselt hindama mida, (2) lõivu maksma, tähelepanu osutama millele; отдать ~ отдавать последний долг кому liter. viimset ~ viimast austust avaldama; отдать ~ отдавать должное ~ справедливость кому-чему vääriliselt hindama keda-mida
передать 227 Г сов. → несов. передавать
‣ кого-что, кому-чему, с кем, через кого-что üle andma, edasi andma ~ toimetama ~ saatma, edastama; teatama; передать письмо kirja üle andma ~ edasi toimetama, передать землю кому maad üle andma, передать власть кому võimu üle andma, передать управление кому juhtimist üle andma, передать эстафету труда tööjärge üle andma, передать мысль автора autori mõtet edasi andma, передать привет tervitust edasi andma, terviseid saatma, передать инфекцию nakkust edasi andma, nakatama, передать сообщение teadet edasi andma ~ edastama, teatama, передать известие sõnumit edastama, передать из рук в руки käest kätte andma, передать дело в суд asja kohtusse andma, передать своими словами oma sõnadega jutustama, передать на словах kirjeldama, передать концерт по радио kontserti raadios üle kandma, передать по телефону telefonitsi ~ telefoniga teatama, передать по радио raadio kaudu teatama, передать мяч palli söötma, передать детям любовь к труду lastesse tööarmastust sisendama;
‣ что, чего kõnek. (kogemata) rohkem ~ ülearu andma; liiga palju maksma, peale maksma
‣ кого-что, кому-чему, с кем, через кого-что üle andma, edasi andma ~ toimetama ~ saatma, edastama; teatama; передать письмо kirja üle andma ~ edasi toimetama, передать землю кому maad üle andma, передать власть кому võimu üle andma, передать управление кому juhtimist üle andma, передать эстафету труда tööjärge üle andma, передать мысль автора autori mõtet edasi andma, передать привет tervitust edasi andma, terviseid saatma, передать инфекцию nakkust edasi andma, nakatama, передать сообщение teadet edasi andma ~ edastama, teatama, передать известие sõnumit edastama, передать из рук в руки käest kätte andma, передать дело в суд asja kohtusse andma, передать своими словами oma sõnadega jutustama, передать на словах kirjeldama, передать концерт по радио kontserti raadios üle kandma, передать по телефону telefonitsi ~ telefoniga teatama, передать по радио raadio kaudu teatama, передать мяч palli söötma, передать детям любовь к труду lastesse tööarmastust sisendama;
‣ что, чего kõnek. (kogemata) rohkem ~ ülearu andma; liiga palju maksma, peale maksma
задать 227 Г сов. → несов. задавать что, кому-чему, без доп.
‣ andma, üles ~ ette andma; määrama; задать тему для сочинения kirjandi teemat andma, задать лошадям сена hobustele heinu ette andma, задать страху hirmu peale ajama, задать темп tempot määrama ~ andma, задать вопрос küsimust esitama, küsima;
‣ kõnek. korraldama; задать пир pidu korraldama, я тебе задам! ma sulle (alles) näitan!
◊ задать ~ задавать баню ~ жару ~ пару ~ перцу кому kõnek. sauna kütma kellele, nahka kuumaks kütma kellel, säru ~ peapesu tegema, säru andma kellele; задать ~ задавать дёру ~ стрекача ~ тягу ~ хода kõnek. sääred ~ vehkat ~ putket tegema, jalga laskma, jalgadele tuld ~ valu andma, varvast viskama; задать ~ задавать тон кому-чему tooni andma kellele-millele, mõõduandev olema kelle jaoks; задать ~ задавать храповицкого ~ храпака madalk. norinal magama, magada norisema
‣ andma, üles ~ ette andma; määrama; задать тему для сочинения kirjandi teemat andma, задать лошадям сена hobustele heinu ette andma, задать страху hirmu peale ajama, задать темп tempot määrama ~ andma, задать вопрос küsimust esitama, küsima;
‣ kõnek. korraldama; задать пир pidu korraldama, я тебе задам! ma sulle (alles) näitan!
◊ задать ~ задавать баню ~ жару ~ пару ~ перцу кому kõnek. sauna kütma kellele, nahka kuumaks kütma kellel, säru ~ peapesu tegema, säru andma kellele; задать ~ задавать дёру ~ стрекача ~ тягу ~ хода kõnek. sääred ~ vehkat ~ putket tegema, jalga laskma, jalgadele tuld ~ valu andma, varvast viskama; задать ~ задавать тон кому-чему tooni andma kellele-millele, mõõduandev olema kelle jaoks; задать ~ задавать храповицкого ~ храпака madalk. norinal magama, magada norisema
отпустить 317 Г сов. → несов. отпускать
‣ кого-что ära ~ vabaks ~ lahti ~ minna laskma, luba andma, ära lubama, vabastama; отпустить гостя külalist ära (minna) laskma, отпустить такси taksot ära laskma ~ vabaks andma, отпустить птицу на свободу lindu vabaks laskma, отпустить руку kätt lahti laskma, отпусти его (1) lase tal minna, (2) lase ta lahti, отпустить грехи van. patte andeks andma;
‣ что, без доп. järele laskma, järele andma, lõdvemaks laskma, lõdvendama; отпустить ремень rihma järele laskma, отпустить вожжи ohje lõdvemaks ~ lõdvemale laskma, мороз отпустил kõnek. pakane ~ külm andis järele;
‣ что välja jagama, välja andma, väljastama; отпустить большую сумму suurt summat välja andma, отпустить в кредит krediiti andma, отпустить деньги на строительство ehitust assigneerima;
‣ что kõnek. müüma, (ostjate) kätte andma; отпустить товар (ostjale) kaupa kätte andma;
‣ что pikaks ~ ette kasvatama, kasvada laskma; отпустить волосы juukseid pikaks kasvatama, juustel kasvada laskma, отпустить бороду habet kasvatama;
‣ что kõnek. (äkki, järsku) ütlema, ütelda sähvama, (vaimukusi, teravmeelsusi vm.) lendu laskma; отпустить шутку midagi naljakat ütlema, отпустить острое словечко teravmeelsust ~ vaimukust sekka poetama ~ ütlema;
‣ что tehn. noolutama; отпустить сталь terast noolutama;
‣ что van. (vikatit, mõõka) teritama, teravaks tegema
‣ кого-что ära ~ vabaks ~ lahti ~ minna laskma, luba andma, ära lubama, vabastama; отпустить гостя külalist ära (minna) laskma, отпустить такси taksot ära laskma ~ vabaks andma, отпустить птицу на свободу lindu vabaks laskma, отпустить руку kätt lahti laskma, отпусти его (1) lase tal minna, (2) lase ta lahti, отпустить грехи van. patte andeks andma;
‣ что, без доп. järele laskma, järele andma, lõdvemaks laskma, lõdvendama; отпустить ремень rihma järele laskma, отпустить вожжи ohje lõdvemaks ~ lõdvemale laskma, мороз отпустил kõnek. pakane ~ külm andis järele;
‣ что välja jagama, välja andma, väljastama; отпустить большую сумму suurt summat välja andma, отпустить в кредит krediiti andma, отпустить деньги на строительство ehitust assigneerima;
‣ что kõnek. müüma, (ostjate) kätte andma; отпустить товар (ostjale) kaupa kätte andma;
‣ что pikaks ~ ette kasvatama, kasvada laskma; отпустить волосы juukseid pikaks kasvatama, juustel kasvada laskma, отпустить бороду habet kasvatama;
‣ что kõnek. (äkki, järsku) ütlema, ütelda sähvama, (vaimukusi, teravmeelsusi vm.) lendu laskma; отпустить шутку midagi naljakat ütlema, отпустить острое словечко teravmeelsust ~ vaimukust sekka poetama ~ ütlema;
‣ что tehn. noolutama; отпустить сталь terast noolutama;
‣ что van. (vikatit, mõõka) teritama, teravaks tegema
ударить Г сов. → несов. ударять
‣ 269a кого-что, чем, по кому-чему, во что lööma, lööki ~ hoopi andma (ka ülek.); ударить кулаком по столу rusikaga vastu lauda lööma, ударить в грудь vastu rindu lööma, ударить ногой jalaga lööma, ударить по врагу vaenlasele lööki ~ hoopi andma, ударить по голове vastu pead lööma ~ andma, ударить в колокол (häire-, kiriku)kella lööma, ударить к заутрене hommikujumalateenistust sisse lööma ~ helistama, ударить в барабан trummi lööma, ударить по распущенности lohakusele ja korralagedusele pihta andma, ударить по бюрократам bürokraatidele pihta andma ~ säru tegema, часы ударили полночь kell lõi keskööd ~ kesköötundi, в глаза ударил яркий свет silmadesse lõi ~ hakkas ere valgus, его ударило током ta sai elektrilöögi, луч солнца ударил в комнату kõnek. tuppa tungis päik(e)sekiir, его ударило в пот kõnek. ta läks ~ lõi üleni higiseks ~ hernesveele, его ударил паралич kõnek. ta halvati ära, ta sai halvatuse, ему ударило шестьдесят kõnek. ta sai kuuskümmend (aastat) täis, tal sai kuuskümmend turjale;
‣ 269b kõlatama, kärgatama; ударил выстрел kõlas pauk, ударил звонок kõlatas ~ helises kell, ударил гром kärgatas kõu;
‣ 269a кого-что kõnek. pauku tegema, tuld andma, tulistama, laskma; ударить залпом kogupauku andma;
‣ 269a что, во что, без доп. kõnek. mida tegema pistma ~ kukkuma, põrutama, hooga peale hakkama ~ algust tegema ~ kallale asuma; ударить в вёсла hoogsalt aerudele vajutama, ударили сильные морозы tuli käre pakane, ударил проливной дождь hakkas lahinal sadama, оркестр ударил лезгинку orkester lõi lahti lesginka;
◊ ударить по сердцу kõnek. nagu noaga südamesse lõikama; ударить ~ ударять в голову кому kõnek. (1) kellele pähe lööma ~ hakkama (näit. vein), (2) kellele pähe torkama ~ turgatama; ударить ~ ударять в нос кому kõnek. kellele ninna lööma; ударить ~ ударять об заклад van. kihla vedama; ударить ~ ударять по карману кого kõnek. kellele tasku pihta käima; ударить ~ ударять во все колокола (1) kõnek. häirekella ~ hädakella lööma, (2) madalk. suure kella külge panema ~ riputama, tervele ilmale kuulutama; ударит ~ ударил чей час kelle tund tuleb ~ on tulnud; кровь ударила в голову кому kellel lõi ~ tõusis veri pähe; не ударить лицом в грязь kõnek. endale mitte häbi tegema; ударить ~ ударять по рукам kõnek. käsi (kokku) lööma, kaupa küpseks tegema; палец о палец не ударить для кого-чего, без доп. kõnek. mitte sõrmegi ~ lillegi ~ kõverat kõrtki liigutama, mitte kõrtki kõrre peale tõstma; как обухом по голове ударило кого kõnek. kes on ~ oli nagu puuga pähe saanud; ударить ~ ударять по носу кого kõnek. kellele nina pihta andma
‣ 269a кого-что, чем, по кому-чему, во что lööma, lööki ~ hoopi andma (ka ülek.); ударить кулаком по столу rusikaga vastu lauda lööma, ударить в грудь vastu rindu lööma, ударить ногой jalaga lööma, ударить по врагу vaenlasele lööki ~ hoopi andma, ударить по голове vastu pead lööma ~ andma, ударить в колокол (häire-, kiriku)kella lööma, ударить к заутрене hommikujumalateenistust sisse lööma ~ helistama, ударить в барабан trummi lööma, ударить по распущенности lohakusele ja korralagedusele pihta andma, ударить по бюрократам bürokraatidele pihta andma ~ säru tegema, часы ударили полночь kell lõi keskööd ~ kesköötundi, в глаза ударил яркий свет silmadesse lõi ~ hakkas ere valgus, его ударило током ta sai elektrilöögi, луч солнца ударил в комнату kõnek. tuppa tungis päik(e)sekiir, его ударило в пот kõnek. ta läks ~ lõi üleni higiseks ~ hernesveele, его ударил паралич kõnek. ta halvati ära, ta sai halvatuse, ему ударило шестьдесят kõnek. ta sai kuuskümmend (aastat) täis, tal sai kuuskümmend turjale;
‣ 269b kõlatama, kärgatama; ударил выстрел kõlas pauk, ударил звонок kõlatas ~ helises kell, ударил гром kärgatas kõu;
‣ 269a кого-что kõnek. pauku tegema, tuld andma, tulistama, laskma; ударить залпом kogupauku andma;
‣ 269a что, во что, без доп. kõnek. mida tegema pistma ~ kukkuma, põrutama, hooga peale hakkama ~ algust tegema ~ kallale asuma; ударить в вёсла hoogsalt aerudele vajutama, ударили сильные морозы tuli käre pakane, ударил проливной дождь hakkas lahinal sadama, оркестр ударил лезгинку orkester lõi lahti lesginka;
◊ ударить по сердцу kõnek. nagu noaga südamesse lõikama; ударить ~ ударять в голову кому kõnek. (1) kellele pähe lööma ~ hakkama (näit. vein), (2) kellele pähe torkama ~ turgatama; ударить ~ ударять в нос кому kõnek. kellele ninna lööma; ударить ~ ударять об заклад van. kihla vedama; ударить ~ ударять по карману кого kõnek. kellele tasku pihta käima; ударить ~ ударять во все колокола (1) kõnek. häirekella ~ hädakella lööma, (2) madalk. suure kella külge panema ~ riputama, tervele ilmale kuulutama; ударит ~ ударил чей час kelle tund tuleb ~ on tulnud; кровь ударила в голову кому kellel lõi ~ tõusis veri pähe; не ударить лицом в грязь kõnek. endale mitte häbi tegema; ударить ~ ударять по рукам kõnek. käsi (kokku) lööma, kaupa küpseks tegema; палец о палец не ударить для кого-чего, без доп. kõnek. mitte sõrmegi ~ lillegi ~ kõverat kõrtki liigutama, mitte kõrtki kõrre peale tõstma; как обухом по голове ударило кого kõnek. kes on ~ oli nagu puuga pähe saanud; ударить ~ ударять по носу кого kõnek. kellele nina pihta andma
придать 227 Г сов. → несов. придавать кого-что, чего, кому-чему (juurde) andma, lisama; придать в помощь двух человек kahte inimest abiks andma, придать уверенности кому kellele enesekindlust juurde andma, придать пище острый вкус toidule maitseteravust andma, придать смелости julgust andma, придать силы jõudu juurde andma, придать форму чему mida kujundama, millele kuju andma, придать большое значение чему millele suurt tähtsust andma, mida tähtsaks pidama
выдавать 219 Г несов. → сов. выдать
‣ кого-что, кому (välja) andma; выдавать деньги ~ денег raha (välja) andma, выдавать заработную плату palka (välja) maksma, выдавать властям кого võimudele välja andma keda, выдавать сообщников kaasosalisi välja andma, выдавать секрет saladust avaldama ~ reetma ~ välja andma, выдавать первую плавку esimest sulatist ~ (terase- vm.) partiid andma;
‣ кого, за кого (mehele) panema keda, kellele;
‣ кого-что, за кого-что esitama kellena; он выдавал себя за инженера ta esines insenerina ~ inseneri pähe ~ nimetas end inseneriks;
◊ выдавать ~ выдать головой кого кому keda kelle meelevalda andma ~ jätma; выдавать ~ выдать (себя) с головой (ennast) täielikult reetma
‣ кого-что, кому (välja) andma; выдавать деньги ~ денег raha (välja) andma, выдавать заработную плату palka (välja) maksma, выдавать властям кого võimudele välja andma keda, выдавать сообщников kaasosalisi välja andma, выдавать секрет saladust avaldama ~ reetma ~ välja andma, выдавать первую плавку esimest sulatist ~ (terase- vm.) partiid andma;
‣ кого, за кого (mehele) panema keda, kellele;
‣ кого-что, за кого-что esitama kellena; он выдавал себя за инженера ta esines insenerina ~ inseneri pähe ~ nimetas end inseneriks;
◊ выдавать ~ выдать головой кого кому keda kelle meelevalda andma ~ jätma; выдавать ~ выдать (себя) с головой (ennast) täielikult reetma
издавать 219 Г несов. → сов. издать кого-что
‣ (trükis) avaldama, kirjastama, välja andma ~ laskma; издавать закон о чём millist, mille kohta seadust andma ~ avaldama, издавать приказ käskkirja andma, издавать в переводе tõlkes avaldama, издавать газету ajalehte välja andma, издавать большим тиражом suures tiraažis välja andma;
‣ kuuldavale tooma; издавать звук ~ звуки häälitsema, häält tegema, издавать стон oigama;
‣ (без сов.) andma; издавать слабый свет nõrka valgust andma, kumama, издавать запах lõhnama, haisema, lõhna ~ haisu levitama
‣ (trükis) avaldama, kirjastama, välja andma ~ laskma; издавать закон о чём millist, mille kohta seadust andma ~ avaldama, издавать приказ käskkirja andma, издавать в переводе tõlkes avaldama, издавать газету ajalehte välja andma, издавать большим тиражом suures tiraažis välja andma;
‣ kuuldavale tooma; издавать звук ~ звуки häälitsema, häält tegema, издавать стон oigama;
‣ (без сов.) andma; издавать слабый свет nõrka valgust andma, kumama, издавать запах lõhnama, haisema, lõhna ~ haisu levitama
уступить Г сов. → несов. уступать
‣ 323a кого-что, кому loovutama; уступить дорогу кому kellele teed andma (ka ülek.), уступить место (1) кому kellele kohta loovutama, (2) чему ülek. millele maad andma;
‣ 323b кому-чему, в чём järele ~ alla andma, mööndusi tegema, soostuma; уступить просьбам кого kelle palvetele ~ palumisele järele andma, уступить в споре vaidluses järele ~ alla andma;
‣ 323b кому-чему, в чём обычно с отриц. kellele-millele milles alla ~ kellest maha jääma; он никому не уступит в храбрости ta ei jää vapruse poolest kellelegi alla;
‣ 323a что кому kõnek. (odavamalt) ära andma ~ müüma, hinda alla jätma; уступить вещь за десять крон asja ~ eset kümne krooniga ~ kümne krooni eest ära andma, уступить в цене hinda alla jätma, уступить два рубля kaks rubla hinnast alla jätma;
◊ не уступать ни на йоту kõnek. mitte põrmugi ~ kübetki ~ kröömikestki ~ karvavõrdki taganema
‣ 323a кого-что, кому loovutama; уступить дорогу кому kellele teed andma (ka ülek.), уступить место (1) кому kellele kohta loovutama, (2) чему ülek. millele maad andma;
‣ 323b кому-чему, в чём järele ~ alla andma, mööndusi tegema, soostuma; уступить просьбам кого kelle palvetele ~ palumisele järele andma, уступить в споре vaidluses järele ~ alla andma;
‣ 323b кому-чему, в чём обычно с отриц. kellele-millele milles alla ~ kellest maha jääma; он никому не уступит в храбрости ta ei jää vapruse poolest kellelegi alla;
‣ 323a что кому kõnek. (odavamalt) ära andma ~ müüma, hinda alla jätma; уступить вещь за десять крон asja ~ eset kümne krooniga ~ kümne krooni eest ära andma, уступить в цене hinda alla jätma, уступить два рубля kaks rubla hinnast alla jätma;
◊ не уступать ни на йоту kõnek. mitte põrmugi ~ kübetki ~ kröömikestki ~ karvavõrdki taganema
предоставить 278a Г сов. → несов. предоставлять кого-что, кому-чему, с инф. (valdusse, käsutusse) andma, võimalust andma, võimaldama; предоставить кому комнату tuba kelle käsutusse andma, предоставить отпуск puhkust võimaldama ~ andma, предоставить кредит laenu ~ krediiti andma ~ võimaldama, предоставить льготы soodustusi tegema, предоставить слово кому kellele sõna andma (esinemiseks), предоставить решать самому endal otsustada laskma, enese otsustada jätma;
◊ предоставить ~ предоставлять самому себе kellel omapead talitada laskma, keda omapead ~ iseenda hoolde jätma
◊ предоставить ~ предоставлять самому себе kellel omapead talitada laskma, keda omapead ~ iseenda hoolde jätma
сдаться I 225 (прош. вр. сдалось и сдалось, сдались и сдались) Г сов. → несов. сдаваться I
‣ alla andma ~ vanduma, alistuma; сдаться на тридцать втором ходу kolmekümne teisel käigul alla andma ~ alistuma (males, kabes), сдаться в плен end vangi andma;
‣ на что järele andma; сдаться на просьбы palvetele järele andma
‣ alla andma ~ vanduma, alistuma; сдаться на тридцать втором ходу kolmekümne teisel käigul alla andma ~ alistuma (males, kabes), сдаться в плен end vangi andma;
‣ на что järele andma; сдаться на просьбы palvetele järele andma
рука 78 С ж. неод.
‣ käsi (ka ülek.); левая рука vasak ~ pahem käsi, kurakäsi, поднять руки käsi tõstma (ka ülek.), пожать руку кому kelle ~ kellel kätt suruma, по правую руку paremat kätt, paremal pool, перчатки не по руке sõrmkindad ei ole parajad, все руки заняты mõlemad käed on kinni, эта книга у кого-то на руках see raamat on kellegi käes ~ kellelegi välja antud, снять с руки кольцо sõrmust käest ~ sõrmest ära võtma, взять ребёнка на руки last sülle võtma, гулять под руку käe alt kinni ~ käevangus jalutama, руками не трогать mitte puutuda, переписать от руки käsitsi ümber kirjutama, играть в четыре руки neljal käel (klaverit) mängima, вот (тебе) моя рука minu käsi selle peale, в трое рук делать что kolmekesi tegema mida, выронить из рук (käest) maha pillama, взяться за руки käest kinni võtma, вести за руку кого keda kättpidi talutama, передать в собственные руки isiklikult kätte ~ üle andma, руки вверх! (1) käed üles, (2) käed ülal! руки перед грудью! käed rinnal!, руки за голову! käed kuklal!, руки на голову! käed pealael!, руки на пояс! käed puusal!, рабочие руки ülek. töökäed, опытная рука врача arsti vilunud käsi, умелые руки osavad käed, заботливые руки hoolitsevad käed;
‣ (без мн. ч.) käekiri; allkiri; неразборчивая рука mitteloetav käekiri, подделать чью руку kelle allkirja järele tegema ~ võltsima, приложить руку (1) к чему, под чем van. oma allkirja andma, kätt alla panema, (2) к чему ülek. kätt mängu panema;
◊ лёгкая рука у кого kellel on ~ oli hea ~ õnnelik käsi; правая рука (у) кого, чья kelle parem ~ teine käsi olema; своя рука kõnek. omamees, omainimene; твёрдая рука raudne ~ kõva käsi; золотые руки kuldsed käed; руки коротки у кого kõnek. kelle võim ei ulatu milleni, käed ei küüni milleni, kuhu, hammas ei hakka peale millele, kellel ei ole voli milleks, kelle jõud ~ jaks ei käi üle millest; большой руки kõnek. kangemat ~ suuremat ~ esimest sorti; средней руки kõnek. keskpärane; не рука, не с руки кому, что, с инф. kõnek. (1) kellel-millel ei ole mõtet, (2) ei kõlba, ei sobi, ei passi; из вторых ~ третьих рук teiste suust ~ käest, vahetalitaja kaudu; из первых рук kelle enda käest, algallikast; на живую руку kõnek. ülepeakaela, rutakalt, nagu ratsahobuse seljast; на скорую руку kõnek. (1) kibekähku, pikka pidu pidamata, ilma pikemata, (2) ülepeakaela, pilla-palla tegema, nagu ratsahobuse seljast; на широкую руку kõnek. helde käega, heldekäeliselt, suurejooneliselt; под весёлую руку kõnek. lõbusas ~ heas tujus (olles); под горячую руку kõnek. vihaga, südametäiega, tulist viha täis (olles), ärritatuna; тяжёл ~ тяжела на руку kõnek. valusa käega olema, kellel on valus käsi; нечист на руку kõnek. kelle käed pole puhtad, kellel on pikad näpud; рука об руку käsikäes, ühisel jõul ja nõul; не покладая рук käsi rüppe panemata, usinasti, kätele puhkust andmata; положа руку на сердце kõnek. kätt südamele pannes; сидеть сложа руки käed rüpes istuma; сон в руку unenägu läks ~ on läinud täide; чужими руками жар загребать kõnek. teiste turjal ~ nahal liugu laskma, võõraste pükstega tules istuma, teistel kastaneid tulest välja tuua laskma; с пустыми руками tühjade kätega, palja käega; на руках чьих, у кого (1) kelle hoole all ~ hooldada, (2) kelle käsutuses ~ käsutada; на руку кому kõnek. kellele sobima ~ passima ~ meeltmööda olema; как без рук без кого-чего kõnek. kelleta-milleta pigis ~ hädas ~ plindris olema, mitte midagi peale hakata oskama; бить ~ ударять ~ ударить по рукам kõnek. käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama; брать ~ взять голыми руками кого kellest paljaste kätega ~ vaevata jagu ~ võitu saama; брать ~ взять в руки кого kõnek. keda käsile võtma; брать ~ взять себя в руки end kätte ~ kokku võtma; греть руки на чём kõnek. kelle-mille arvel kasu lõikama, (vahelt)kasu lõikama, matti võtma; гулять по рукам kõnek. käest kätte käima; давать ~ дать руку на отсечение kõnek. (oma) pead pandiks anda võima, mürki võtta võima; давать ~ дать волю рукам kõnek. (1) kätele vaba voli andma, (2) käsi ligi ~ külge ajama; давать ~ дать по рукам кому kõnek. kellele näppude pihta andma; давать ~ дать козырь в руки кому kõnek. kellele trumpi kätte andma; держать в руках кого keda oma käpa all hoidma, valitsema kelle üle; держать себя в руках end vaos hoidma; держать руку кого, чью kõnek. kelle poolt olema ~ kelle poole hoidma, keda pooldama ~ toetama; играть на руку кому kellele mida kätte mängima, kellele kasu tooma; иметь руку seljatagust omama; ломать руки käsi ringutama, meeleheitel olema; марать ~ замарать руки kõnek. (oma) käsi määrima; махнуть рукой на кого-что kelle-mille peale käega lööma; мозолить руки kõnek. käsi rakku töötama, töötama nii, et veri küünte all; набивать ~ набить руку на чём milles kätt harjutama, mida käe sisse saama; накладывать ~ наложить руку на что millele käppa peale panema; накладывать ~ наложить на себя руки kõnek. kätt oma elu külge panema, vabasurma minema; не класть ~ не положить охулки на руку kõnek. omakasu peal väljas olema; носить на руках кого keda kätel kandma; отбиваться руками и ногами от чего kõnek. millele käte ja jalgadega vastu sõdima, sõrgu vastu ajama; отбиваться ~ отбиться от рук kõnek. käest ära ~ ülekäte ~ ulakaks minema; плыть в руки кому kellele sülle langema; подписываться ~ подписаться обеими руками под чем millele kahe käega alla kirjutama; поднимать ~ поднять руку на кого kelle vastu kätt tõstma; попасться под руку кому kellele ette ~ kätte juhtuma, pihku sattuma; пройти между рук у кого kelle käte vahelt välja libisema, ära lipsama; протягивать ~ протянуть руку помощи кому kellele abistavat kätt ulatama; проходить ~ пройти через чьи руки kelle kätest ~ käe alt läbi käima; разводить ~ развести руками käsi laiutama ~ lahutama ~ laotama; развязывать ~ развязать себе руки vaba voli saama, vabu käsi saama; оторвать с руками что kõnek. mida lausa käte vahelt ära kiskuma ~ nabima, minema nagu värsked saiad; связывать ~ связать руки кому keda käsist siduma; связывать ~ связать по рукам и ногам кого kõnek. keda käsist ja jalust ~ käsist-jalust siduma; смотреть ~ глядеть из чьих рук kõnek. kelle pilli järgi tantsima, kelle tahtmist tegema ~ kelle tahtmist mööda tegema ~ talitama; всплеснуть руками kahte kätt ~ käsi kokku lööma; сходить ~ сойти с рук (1) кому terve nahaga pääsema, puhtalt välja tulema , (2) millega (õnnelikult) maha saama; ухватываться ~ ухватиться обеими руками за что kõnek. millest kahe käega ~ küünte ja hammastega kinni haarama; рука не дрогнет ~ не дрогнула у кого kelle käsi ei väärata ~ ei värise ~ ei vääratanud ~ ei värisenud, kes ei kohku ~ ei kohkunud tagasi; рука не поднимается ~ не поднимется у кого (1) на кого käsi ei tõuse kelle vastu, (2) с инф. kellel käsi ei tõuse ~ ei ole südant milleks; руки не доходят у кого, до кого-чего kellel ei ole ~ kes ei saa milleks mahti; руки опускаются ~ опустились у кого kelle käed vajuvad ~ vajusid rüppe; сбывать ~ сбыть с рук кого-что kõnek. (1) kellest-millest lahti saama, (2) keda-mida maha kupeldama ~ müüma ~ ärima; с лёгкой руки кого, чьей kõnek. kui kes on ~ oli otsa lahti teinud; под рукой kõnek. käeulatuses, käepärast; как рукой сняло kõnek. nagu käega ~ peoga pühitud; рукой подать kõnek. siinsamas, kiviga visata, kiviviske kaugusel; мастер на все руки meister ~ mees iga asja peale; из рук валиться kõnek. käest pudenema, viltu vedama; дело чьих рук kelle kätetöö; руки чешутся у кого kõnek. (1) kelle käed sügelevad, (2) на что, с инф. kelle käed kibelevad; умереть на чьих руках kelle käte vahel surema; из рук вон плохо kõnek. hullemini enam ei saa, hullem olla ei saagi, päris halb ~ halvasti; просить чьей руки kelle kätt paluma; предложить руку и сердце kätt ja südant pakkuma
‣ käsi (ka ülek.); левая рука vasak ~ pahem käsi, kurakäsi, поднять руки käsi tõstma (ka ülek.), пожать руку кому kelle ~ kellel kätt suruma, по правую руку paremat kätt, paremal pool, перчатки не по руке sõrmkindad ei ole parajad, все руки заняты mõlemad käed on kinni, эта книга у кого-то на руках see raamat on kellegi käes ~ kellelegi välja antud, снять с руки кольцо sõrmust käest ~ sõrmest ära võtma, взять ребёнка на руки last sülle võtma, гулять под руку käe alt kinni ~ käevangus jalutama, руками не трогать mitte puutuda, переписать от руки käsitsi ümber kirjutama, играть в четыре руки neljal käel (klaverit) mängima, вот (тебе) моя рука minu käsi selle peale, в трое рук делать что kolmekesi tegema mida, выронить из рук (käest) maha pillama, взяться за руки käest kinni võtma, вести за руку кого keda kättpidi talutama, передать в собственные руки isiklikult kätte ~ üle andma, руки вверх! (1) käed üles, (2) käed ülal! руки перед грудью! käed rinnal!, руки за голову! käed kuklal!, руки на голову! käed pealael!, руки на пояс! käed puusal!, рабочие руки ülek. töökäed, опытная рука врача arsti vilunud käsi, умелые руки osavad käed, заботливые руки hoolitsevad käed;
‣ (без мн. ч.) käekiri; allkiri; неразборчивая рука mitteloetav käekiri, подделать чью руку kelle allkirja järele tegema ~ võltsima, приложить руку (1) к чему, под чем van. oma allkirja andma, kätt alla panema, (2) к чему ülek. kätt mängu panema;
◊ лёгкая рука у кого kellel on ~ oli hea ~ õnnelik käsi; правая рука (у) кого, чья kelle parem ~ teine käsi olema; своя рука kõnek. omamees, omainimene; твёрдая рука raudne ~ kõva käsi; золотые руки kuldsed käed; руки коротки у кого kõnek. kelle võim ei ulatu milleni, käed ei küüni milleni, kuhu, hammas ei hakka peale millele, kellel ei ole voli milleks, kelle jõud ~ jaks ei käi üle millest; большой руки kõnek. kangemat ~ suuremat ~ esimest sorti; средней руки kõnek. keskpärane; не рука, не с руки кому, что, с инф. kõnek. (1) kellel-millel ei ole mõtet, (2) ei kõlba, ei sobi, ei passi; из вторых ~ третьих рук teiste suust ~ käest, vahetalitaja kaudu; из первых рук kelle enda käest, algallikast; на живую руку kõnek. ülepeakaela, rutakalt, nagu ratsahobuse seljast; на скорую руку kõnek. (1) kibekähku, pikka pidu pidamata, ilma pikemata, (2) ülepeakaela, pilla-palla tegema, nagu ratsahobuse seljast; на широкую руку kõnek. helde käega, heldekäeliselt, suurejooneliselt; под весёлую руку kõnek. lõbusas ~ heas tujus (olles); под горячую руку kõnek. vihaga, südametäiega, tulist viha täis (olles), ärritatuna; тяжёл ~ тяжела на руку kõnek. valusa käega olema, kellel on valus käsi; нечист на руку kõnek. kelle käed pole puhtad, kellel on pikad näpud; рука об руку käsikäes, ühisel jõul ja nõul; не покладая рук käsi rüppe panemata, usinasti, kätele puhkust andmata; положа руку на сердце kõnek. kätt südamele pannes; сидеть сложа руки käed rüpes istuma; сон в руку unenägu läks ~ on läinud täide; чужими руками жар загребать kõnek. teiste turjal ~ nahal liugu laskma, võõraste pükstega tules istuma, teistel kastaneid tulest välja tuua laskma; с пустыми руками tühjade kätega, palja käega; на руках чьих, у кого (1) kelle hoole all ~ hooldada, (2) kelle käsutuses ~ käsutada; на руку кому kõnek. kellele sobima ~ passima ~ meeltmööda olema; как без рук без кого-чего kõnek. kelleta-milleta pigis ~ hädas ~ plindris olema, mitte midagi peale hakata oskama; бить ~ ударять ~ ударить по рукам kõnek. käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama; брать ~ взять голыми руками кого kellest paljaste kätega ~ vaevata jagu ~ võitu saama; брать ~ взять в руки кого kõnek. keda käsile võtma; брать ~ взять себя в руки end kätte ~ kokku võtma; греть руки на чём kõnek. kelle-mille arvel kasu lõikama, (vahelt)kasu lõikama, matti võtma; гулять по рукам kõnek. käest kätte käima; давать ~ дать руку на отсечение kõnek. (oma) pead pandiks anda võima, mürki võtta võima; давать ~ дать волю рукам kõnek. (1) kätele vaba voli andma, (2) käsi ligi ~ külge ajama; давать ~ дать по рукам кому kõnek. kellele näppude pihta andma; давать ~ дать козырь в руки кому kõnek. kellele trumpi kätte andma; держать в руках кого keda oma käpa all hoidma, valitsema kelle üle; держать себя в руках end vaos hoidma; держать руку кого, чью kõnek. kelle poolt olema ~ kelle poole hoidma, keda pooldama ~ toetama; играть на руку кому kellele mida kätte mängima, kellele kasu tooma; иметь руку seljatagust omama; ломать руки käsi ringutama, meeleheitel olema; марать ~ замарать руки kõnek. (oma) käsi määrima; махнуть рукой на кого-что kelle-mille peale käega lööma; мозолить руки kõnek. käsi rakku töötama, töötama nii, et veri küünte all; набивать ~ набить руку на чём milles kätt harjutama, mida käe sisse saama; накладывать ~ наложить руку на что millele käppa peale panema; накладывать ~ наложить на себя руки kõnek. kätt oma elu külge panema, vabasurma minema; не класть ~ не положить охулки на руку kõnek. omakasu peal väljas olema; носить на руках кого keda kätel kandma; отбиваться руками и ногами от чего kõnek. millele käte ja jalgadega vastu sõdima, sõrgu vastu ajama; отбиваться ~ отбиться от рук kõnek. käest ära ~ ülekäte ~ ulakaks minema; плыть в руки кому kellele sülle langema; подписываться ~ подписаться обеими руками под чем millele kahe käega alla kirjutama; поднимать ~ поднять руку на кого kelle vastu kätt tõstma; попасться под руку кому kellele ette ~ kätte juhtuma, pihku sattuma; пройти между рук у кого kelle käte vahelt välja libisema, ära lipsama; протягивать ~ протянуть руку помощи кому kellele abistavat kätt ulatama; проходить ~ пройти через чьи руки kelle kätest ~ käe alt läbi käima; разводить ~ развести руками käsi laiutama ~ lahutama ~ laotama; развязывать ~ развязать себе руки vaba voli saama, vabu käsi saama; оторвать с руками что kõnek. mida lausa käte vahelt ära kiskuma ~ nabima, minema nagu värsked saiad; связывать ~ связать руки кому keda käsist siduma; связывать ~ связать по рукам и ногам кого kõnek. keda käsist ja jalust ~ käsist-jalust siduma; смотреть ~ глядеть из чьих рук kõnek. kelle pilli järgi tantsima, kelle tahtmist tegema ~ kelle tahtmist mööda tegema ~ talitama; всплеснуть руками kahte kätt ~ käsi kokku lööma; сходить ~ сойти с рук (1) кому terve nahaga pääsema, puhtalt välja tulema , (2) millega (õnnelikult) maha saama; ухватываться ~ ухватиться обеими руками за что kõnek. millest kahe käega ~ küünte ja hammastega kinni haarama; рука не дрогнет ~ не дрогнула у кого kelle käsi ei väärata ~ ei värise ~ ei vääratanud ~ ei värisenud, kes ei kohku ~ ei kohkunud tagasi; рука не поднимается ~ не поднимется у кого (1) на кого käsi ei tõuse kelle vastu, (2) с инф. kellel käsi ei tõuse ~ ei ole südant milleks; руки не доходят у кого, до кого-чего kellel ei ole ~ kes ei saa milleks mahti; руки опускаются ~ опустились у кого kelle käed vajuvad ~ vajusid rüppe; сбывать ~ сбыть с рук кого-что kõnek. (1) kellest-millest lahti saama, (2) keda-mida maha kupeldama ~ müüma ~ ärima; с лёгкой руки кого, чьей kõnek. kui kes on ~ oli otsa lahti teinud; под рукой kõnek. käeulatuses, käepärast; как рукой сняло kõnek. nagu käega ~ peoga pühitud; рукой подать kõnek. siinsamas, kiviga visata, kiviviske kaugusel; мастер на все руки meister ~ mees iga asja peale; из рук валиться kõnek. käest pudenema, viltu vedama; дело чьих рук kelle kätetöö; руки чешутся у кого kõnek. (1) kelle käed sügelevad, (2) на что, с инф. kelle käed kibelevad; умереть на чьих руках kelle käte vahel surema; из рук вон плохо kõnek. hullemini enam ei saa, hullem olla ei saagi, päris halb ~ halvasti; просить чьей руки kelle kätt paluma; предложить руку и сердце kätt ja südant pakkuma
вносить 319a Г несов. → сов. внести
‣ кого-что, во что (sisse) viima ~ tooma (ka ülek.); вносить чемодан в вагон kohvrit vagunisse viima ~ tooma, вносить больного в операционную haiget operatsioonisaali ~ lõikussaali ~ lõikustuppa viima ~ kandma, вносить знамя lippu sisse kandma ~ tooma, вносить удобрение в почву maad väetama, väetist mulda viima, вносить ясность во что selgust tooma millesse, вносить оживление elevust tooma ~ tekitama, вносить новое условие в договор lepingusse uut tingimust võtma;
‣ кого-что во что (sisse) võtma ~ kandma; вносить в список кого nimekirja kandma ~ võtma keda, вносить в книгу что raamatusse kandma mida;
‣ что, во что tegema mida, milles(se); вносить предложение ettepanekut tegema ~ sisse andma, вносить исправления во что parandusi tegema milles(se);
‣ (sisse) maksma; вносить плату tasuma;
‣ что esitama; вносить законопроект seaduseelnõu esitama, вносить протест jur. protesti esitama ~ sisse andma;
◊ вносить ~ внести свой вклад во что oma panust andma millesse
‣ кого-что, во что (sisse) viima ~ tooma (ka ülek.); вносить чемодан в вагон kohvrit vagunisse viima ~ tooma, вносить больного в операционную haiget operatsioonisaali ~ lõikussaali ~ lõikustuppa viima ~ kandma, вносить знамя lippu sisse kandma ~ tooma, вносить удобрение в почву maad väetama, väetist mulda viima, вносить ясность во что selgust tooma millesse, вносить оживление elevust tooma ~ tekitama, вносить новое условие в договор lepingusse uut tingimust võtma;
‣ кого-что во что (sisse) võtma ~ kandma; вносить в список кого nimekirja kandma ~ võtma keda, вносить в книгу что raamatusse kandma mida;
‣ что, во что tegema mida, milles(se); вносить предложение ettepanekut tegema ~ sisse andma, вносить исправления во что parandusi tegema milles(se);
‣ (sisse) maksma; вносить плату tasuma;
‣ что esitama; вносить законопроект seaduseelnõu esitama, вносить протест jur. protesti esitama ~ sisse andma;
◊ вносить ~ внести свой вклад во что oma panust andma millesse
нести I 365 Г несов.
‣ кого-что (edasi) kandma (ka ülek.), tassima; нести чемодан kohvrit kandma, нести мешок на спине kotti seljas tassima, нести на себе seljas ~ turjal kandma ~ tassima, течение быстро несло лодку vool kandis kiirelt paati edasi, нести наказание karistust kandma, нести потери kaotusi kandma, нести расходы kulusid kandma, нести убытки kahju kannatama;
‣ что, кому ülek. viima, (endaga kaasa) tooma, edasi andma; нести культуру в массы kultuuri massidesse viima, нести гибель hukatust tooma, нести страдания kannatusi tooma;
‣ что ülek. täitma (kohustusi); нести службу teenima, teenistuses olema, нести ответственность перед кем-чем, за кого-что kelle-mille ees v eest vastutama, нести вахту vahis olema;
‣ безл. чем, от кого-чего, откуда kõnek. lõhnama, haisema millest, mille järele; õhkuma, tulema, hoovama; от него несёт табаком ta haiseb tubaka järele, от печки несёт жаром ahi õhkab ~ hõõgab kuuma, от окна несёт холодом aknast õhkab ~ tuleb külma, из погреба несёт сыростью keldrist tuleb niiskust ~ niisket õhku;
‣ кого-что viima, sõidutama; лошади легко несли сани saan otse lendas hobuste järel;
‣ madalk. väljendeis куда тебя (нелёгкая) несёт? куда тебя черти несут? kuhu sa kipud? kes sind sinna ajab?;
‣ что ülek. kõnek. jamama, loba ajama; ну что ты несёшь mis jama sa küll ajad, mida sa ometi suust välja ajad;
◊ нести чепуху ~ вздор ~ ахинею ~ околесицу ~ ересь kõnek. jama ~ pada ajama; нести свой крест oma risti kandma; vrd. носить
‣ кого-что (edasi) kandma (ka ülek.), tassima; нести чемодан kohvrit kandma, нести мешок на спине kotti seljas tassima, нести на себе seljas ~ turjal kandma ~ tassima, течение быстро несло лодку vool kandis kiirelt paati edasi, нести наказание karistust kandma, нести потери kaotusi kandma, нести расходы kulusid kandma, нести убытки kahju kannatama;
‣ что, кому ülek. viima, (endaga kaasa) tooma, edasi andma; нести культуру в массы kultuuri massidesse viima, нести гибель hukatust tooma, нести страдания kannatusi tooma;
‣ что ülek. täitma (kohustusi); нести службу teenima, teenistuses olema, нести ответственность перед кем-чем, за кого-что kelle-mille ees v eest vastutama, нести вахту vahis olema;
‣ безл. чем, от кого-чего, откуда kõnek. lõhnama, haisema millest, mille järele; õhkuma, tulema, hoovama; от него несёт табаком ta haiseb tubaka järele, от печки несёт жаром ahi õhkab ~ hõõgab kuuma, от окна несёт холодом aknast õhkab ~ tuleb külma, из погреба несёт сыростью keldrist tuleb niiskust ~ niisket õhku;
‣ кого-что viima, sõidutama; лошади легко несли сани saan otse lendas hobuste järel;
‣ madalk. väljendeis куда тебя (нелёгкая) несёт? куда тебя черти несут? kuhu sa kipud? kes sind sinna ajab?;
‣ что ülek. kõnek. jamama, loba ajama; ну что ты несёшь mis jama sa küll ajad, mida sa ometi suust välja ajad;
◊ нести чепуху ~ вздор ~ ахинею ~ околесицу ~ ересь kõnek. jama ~ pada ajama; нести свой крест oma risti kandma; vrd. носить
вручить 287a Г сов. → несов. вручать что, кому-чему kätte ~ üle andma; вручить кому письмо под расписку kirja allkirja vastu kätte andma kellele, вручить телеграмму telegrammi kätte andma, вручить орден ordenit kätte andma
наградить 292 Г сов. → несов. награждать кого-что, кем-чем, за что
‣ autasustama, autasu andma; наградить орденом ordenit andma kellele, ordeniga autasustama keda;
‣ ülek. kinkima, andma, õnnistama; наградить кого улыбкой kellele naeratust kinkima, наградить пощёчиной кого nalj. kõrvalopsuga õnnistama keda, kõrvakiilu andma kellele, наградить здоровьем кого hea tervisega õnnistama keda, tugevat tervist andma kellele
‣ autasustama, autasu andma; наградить орденом ordenit andma kellele, ordeniga autasustama keda;
‣ ülek. kinkima, andma, õnnistama; наградить кого улыбкой kellele naeratust kinkima, наградить пощёчиной кого nalj. kõrvalopsuga õnnistama keda, kõrvakiilu andma kellele, наградить здоровьем кого hea tervisega õnnistama keda, tugevat tervist andma kellele
наделить 285a Г сов. → несов. наделять кого-что, чем kellele andma, eraldama, (välja) jagama, kinkima; наделить землёй кого kellele maad andma ~ jagama, природа наделила его недюжинным умом loodus on talle heldelt tarkust jaganud ~ kinkinud, наделить прозвищем кого kellele hüüdnime panema ~ andma
подкармливать 168a Г несов. → сов. подкормить
‣ кого-что toitma, söötma, süüa andma;
‣ кого-что kosutama, turgutama, lisatoitu ~ lisasööta andma; подкармливать ребёнка lapsele lisatoitu andma;
‣ что pealtväetama; подкармливать посевы põllukultuure pealtväetama, põllukultuuridele pealtväetist andma
‣ кого-что toitma, söötma, süüa andma;
‣ кого-что kosutama, turgutama, lisatoitu ~ lisasööta andma; подкармливать ребёнка lapsele lisatoitu andma;
‣ что pealtväetama; подкармливать посевы põllukultuure pealtväetama, põllukultuuridele pealtväetist andma
разнести 365 Г сов. → несов. разносить II
‣ что laiali kandma ~ viima (kõnek. ka ülek.); разнести письма kirju laiali kandma, разнести грязь pori laiali kandma, ветер разнёс облака tuul ajas pilved laiali, разнести слухи kuuldust laiali kandma ~ levitama, разнести грипп grippi levitama;
‣ что sisse ~ läbi kandma; разнести счета по книгам arveid raamatutest läbi kandma;
‣ что kõnek. laiali paiskama ~ pilduma, lõhkuma, purustama; бомба разнесла дом pomm purustas maja, разнести в щепки pilbasteks lõhkuma ~ lööma, разнести в клочья tükkideks rebima ~ kiskuma;
‣ кого-что ülek. kõnek. läbi sarjama ~ võtma ~ sõimama, peapesu tegema, pähe andma; разнести нерадивого работника lohakale töötajale peapesu tegema;
‣ (безл.) кого-что kõnek. paiste minema, punduma; paksuks minema; щёку разнесло põsk läks paiste ~ on paistes;
◊ разнести в пух и прах кого-что kõnek. keda-mida põrmustama, pihuks ja põrmuks lööma ~ tegema
‣ что laiali kandma ~ viima (kõnek. ka ülek.); разнести письма kirju laiali kandma, разнести грязь pori laiali kandma, ветер разнёс облака tuul ajas pilved laiali, разнести слухи kuuldust laiali kandma ~ levitama, разнести грипп grippi levitama;
‣ что sisse ~ läbi kandma; разнести счета по книгам arveid raamatutest läbi kandma;
‣ что kõnek. laiali paiskama ~ pilduma, lõhkuma, purustama; бомба разнесла дом pomm purustas maja, разнести в щепки pilbasteks lõhkuma ~ lööma, разнести в клочья tükkideks rebima ~ kiskuma;
‣ кого-что ülek. kõnek. läbi sarjama ~ võtma ~ sõimama, peapesu tegema, pähe andma; разнести нерадивого работника lohakale töötajale peapesu tegema;
‣ (безл.) кого-что kõnek. paiste minema, punduma; paksuks minema; щёку разнесло põsk läks paiste ~ on paistes;
◊ разнести в пух и прах кого-что kõnek. keda-mida põrmustama, pihuks ja põrmuks lööma ~ tegema
присвоить 268 Г сов. → несов. присваивать
‣ что omastama, omavoliliselt võtma; присвоить находку leidu ~ leitud eset endale võtma ~ omastama, присвоить право на патент patendiõigust seadusvastaselt omastama;
‣ что, кому-чему andma (aunimetust, nime, kraadi vm.); присвоить театру имя Чехова teatrile Tšehhovi nime andma, присвоить кому звание капитана kapteni auastet andma
‣ что omastama, omavoliliselt võtma; присвоить находку leidu ~ leitud eset endale võtma ~ omastama, присвоить право на патент patendiõigust seadusvastaselt omastama;
‣ что, кому-чему andma (aunimetust, nime, kraadi vm.); присвоить театру имя Чехова teatrile Tšehhovi nime andma, присвоить кому звание капитана kapteni auastet andma
пустить 317 Г сов. → несов. пускать кого-что
‣ (lahti, sisse, juurde, läbi, välja, üles) laskma; lubama kuhu, mida teha; пустить птицу на волю lindu lahti ~ vabadusse laskma, пусти мою руку lase mu käsi lahti, пустить пассажиров в вагон sõitjaid vagunisse laskma, пустить ночевать ~ на ночлег öömajale laskma ~ võtma ~ lubama, пустить жильцов üürilisi võtma, (ruume) välja üürima, пустить стадо на пастбище karja välja laskma, пустить коня на траву hobust rohumaale ~ sööma laskma, пустить ракету raketti (üles v. välja) laskma, пустить поезд под откос rongi kraavi laskma, пустить лодку на дно paati uputama ~ põhja laskma, пустить воздушного змея tuulelohet üles ~ õhku laskma ~ lennutama, пустить слух juttu ~ kõlakat lahti laskma, пустить в оборот что käibele ~ ringlusse laskma, пустить в продажу müügile laskma, пустить по течению ~ по ветру mer. triivima panema, пустить кровь (1) aadrit laskma, (2) madalk. kelle verd valama, veretegusid tegema, пустить воду vett lahti keerama, vett jooksma panema, пустить лошадь шагом hobust ~ hobusel sammu käia laskma, hobust sammule sundima, пустить сына по портновскому делу kõnek. poega rätsepaks koolitama, пустить детей в кино lapsi kinno lubama, пустить в отпуск puhkusele lubama;
‣ käiku laskma ~ andma; käima panema ~ käivitama; пустить в ход (1) käiku laskma (ka ülek.), (2) käivitama, пустить электростанцию elektrijaama käiku andma, пустить в эксплуатацию ekspluatatsiooni ~ käitusse ~ käiku andma ~ laskma, пустить автобус между городом и посёлком linna ja alevi vahel bussiliini avama, пустить на полную мощность täie võimsusega käima panema, пустить мотор mootorit käivitama, пустить полным ходом täiskäiku sisse lülitama;
‣ tekitama; eritama; пустить волну laineid üles lööma, vett lainetama panema, пустить дым suitsu välja ajama (hakkama), пустить хрип norinat kuuldavale tooma, norskama hakkama;
‣ что, на что, подо что jätma, määrama; пустить поле под рожь põldu rukki alla jätma, пустить лес под топор metsa maha raiuma;
‣ что, чем lennutama, viskama, virutama; suunama; пустить камень ~ камнем в окно kivi ~ kiviga aknasse viskama, пустить стрелу noolt lennutama;
‣ что juuri ajama, idanema (ka ülek.); пустить корни juuri ajama, juurduma, пустить ростки idanema, tärkama;
‣ что kõnek. (värvides, tikkides) varjundit andma; teatud moega õmblema; пустить по краям зелёным mille ääri roheliseks tegema;
‣ kõnek. ütlema, lausuma, kohmama; пустить крепкое словечко krõbedat sõna (sisse) poetama;
‣ van. sisse valama, tilgutama; lisama;
◊ пустить ~ пускать козла в огород kõnek. kitse kärneriks laskma ~ panema; пустить ~ пускать пыль в глаза кому kõnek. kellele puru silma ~ kärbseid pähe ajama; пустить ~ пускать по миру кого kõnek. kerjama saatma keda, kerjakotti andma kellele; пустить ~ пускать слезу kõnek. silmi vesistama, pisarat poetama; не пустить ~ не пускать на глаза кого keda mitte silma alla laskma; пустить ~ пускать по ветру ~ на ветер tuulde loopima ~ laskma, läbi lööma; пустить ~ пускать (красного) петуха kõnek. punast kukke räästasse pistma ~ torkama ~ valla päästma; пустить ~ пускать (себе) пулю в лоб kõnek. endale kuuli pähe kihutama; пустить ~ пускать по течению кого-что (allavoolu) minna laskma; не пустить ~ не пускать на порог кого üle läve mitte laskma
‣ (lahti, sisse, juurde, läbi, välja, üles) laskma; lubama kuhu, mida teha; пустить птицу на волю lindu lahti ~ vabadusse laskma, пусти мою руку lase mu käsi lahti, пустить пассажиров в вагон sõitjaid vagunisse laskma, пустить ночевать ~ на ночлег öömajale laskma ~ võtma ~ lubama, пустить жильцов üürilisi võtma, (ruume) välja üürima, пустить стадо на пастбище karja välja laskma, пустить коня на траву hobust rohumaale ~ sööma laskma, пустить ракету raketti (üles v. välja) laskma, пустить поезд под откос rongi kraavi laskma, пустить лодку на дно paati uputama ~ põhja laskma, пустить воздушного змея tuulelohet üles ~ õhku laskma ~ lennutama, пустить слух juttu ~ kõlakat lahti laskma, пустить в оборот что käibele ~ ringlusse laskma, пустить в продажу müügile laskma, пустить по течению ~ по ветру mer. triivima panema, пустить кровь (1) aadrit laskma, (2) madalk. kelle verd valama, veretegusid tegema, пустить воду vett lahti keerama, vett jooksma panema, пустить лошадь шагом hobust ~ hobusel sammu käia laskma, hobust sammule sundima, пустить сына по портновскому делу kõnek. poega rätsepaks koolitama, пустить детей в кино lapsi kinno lubama, пустить в отпуск puhkusele lubama;
‣ käiku laskma ~ andma; käima panema ~ käivitama; пустить в ход (1) käiku laskma (ka ülek.), (2) käivitama, пустить электростанцию elektrijaama käiku andma, пустить в эксплуатацию ekspluatatsiooni ~ käitusse ~ käiku andma ~ laskma, пустить автобус между городом и посёлком linna ja alevi vahel bussiliini avama, пустить на полную мощность täie võimsusega käima panema, пустить мотор mootorit käivitama, пустить полным ходом täiskäiku sisse lülitama;
‣ tekitama; eritama; пустить волну laineid üles lööma, vett lainetama panema, пустить дым suitsu välja ajama (hakkama), пустить хрип norinat kuuldavale tooma, norskama hakkama;
‣ что, на что, подо что jätma, määrama; пустить поле под рожь põldu rukki alla jätma, пустить лес под топор metsa maha raiuma;
‣ что, чем lennutama, viskama, virutama; suunama; пустить камень ~ камнем в окно kivi ~ kiviga aknasse viskama, пустить стрелу noolt lennutama;
‣ что juuri ajama, idanema (ka ülek.); пустить корни juuri ajama, juurduma, пустить ростки idanema, tärkama;
‣ что kõnek. (värvides, tikkides) varjundit andma; teatud moega õmblema; пустить по краям зелёным mille ääri roheliseks tegema;
‣ kõnek. ütlema, lausuma, kohmama; пустить крепкое словечко krõbedat sõna (sisse) poetama;
‣ van. sisse valama, tilgutama; lisama;
◊ пустить ~ пускать козла в огород kõnek. kitse kärneriks laskma ~ panema; пустить ~ пускать пыль в глаза кому kõnek. kellele puru silma ~ kärbseid pähe ajama; пустить ~ пускать по миру кого kõnek. kerjama saatma keda, kerjakotti andma kellele; пустить ~ пускать слезу kõnek. silmi vesistama, pisarat poetama; не пустить ~ не пускать на глаза кого keda mitte silma alla laskma; пустить ~ пускать по ветру ~ на ветер tuulde loopima ~ laskma, läbi lööma; пустить ~ пускать (красного) петуха kõnek. punast kukke räästasse pistma ~ torkama ~ valla päästma; пустить ~ пускать (себе) пулю в лоб kõnek. endale kuuli pähe kihutama; пустить ~ пускать по течению кого-что (allavoolu) minna laskma; не пустить ~ не пускать на порог кого üle läve mitte laskma
спустить 317 Г сов. → несов. спускать
‣ кого-что alla ~ lahti ~ välja laskma; спустить парус purje alla laskma, спустить занавес eesriiet alla laskma (näit. teatris), спустить флаг lippu alla laskma ~ langetama, спустить чулок (1) sukka alla laskma, (2) sukka ahendama ~ kokku võtma, спустить петлю (kudumisel) silma maha laskma, (suka)silmal maha joosta laskma, спустить с лестницы kõnek. trepist alla viskama, спустить поезд под откос rongi kraavi laskma, спустить на воду veeskama, vette laskma, спустить новый корабль uut laeva vette laskma, спустить собаку с цепи koera ketist lahti laskma, спустить воду vett välja laskma, спустить пар auru välja laskma, спустить баллон ballooni tühjaks laskma, спустить пруд tiiki tühjaks ~ maha ~ alla laskma, спустить с рук (1) sülest maha panema, (2) ülek. kõnek. lahti saama (näit. kaubast);
‣ что alla laskma; (lahti) päästma, päästikule vajutama; спустить курок (1) vinna ~ kukke alla laskma, (2) vinna ~ kukke lahti päästma, päästikule vajutama;
‣ что ülek. (ülaltpoolt) andma ~ ette kirjutama; спустить директиву allorganeile direktiivi ~ suunist andma, спустить план plaani andma ~ ette kirjutama;
‣ (без страд. прич.) õhku läbi laskma, tühjaks minema; шина спустила rehv ~ kumm läks tühjaks;
‣ что madalk. maha võtma; спустить жир rasva ~ rasvu maha võtma, спустить несколько килограммов paar kilo maha võtma;
‣ что õhendama, õhemaks tegema; спустить края nahat. ääri õhendama, спустить петли silmi kokku võtma, (kudumist) ahendama;
‣ что (häält) tasandama;
‣ что, кому-чему kõnek. armu heitma ~ kinkima, niisama jätma;
‣ что ülek. madalk. maha ~ ära müüma; läbi lööma, maha laristama; спустить за бесценок poolmuidu ~ võileiva hinna eest ära müüma ~ ära andma;
◊ спустить шкуру ~ три шкуры ~ семь шкур с кого madalk. kellele opmani keretäit andma, kellel nahka maha võtma; спустя рукава lohakalt, pilla-palla, kuidagiviisi, kuidas juhtub
‣ кого-что alla ~ lahti ~ välja laskma; спустить парус purje alla laskma, спустить занавес eesriiet alla laskma (näit. teatris), спустить флаг lippu alla laskma ~ langetama, спустить чулок (1) sukka alla laskma, (2) sukka ahendama ~ kokku võtma, спустить петлю (kudumisel) silma maha laskma, (suka)silmal maha joosta laskma, спустить с лестницы kõnek. trepist alla viskama, спустить поезд под откос rongi kraavi laskma, спустить на воду veeskama, vette laskma, спустить новый корабль uut laeva vette laskma, спустить собаку с цепи koera ketist lahti laskma, спустить воду vett välja laskma, спустить пар auru välja laskma, спустить баллон ballooni tühjaks laskma, спустить пруд tiiki tühjaks ~ maha ~ alla laskma, спустить с рук (1) sülest maha panema, (2) ülek. kõnek. lahti saama (näit. kaubast);
‣ что alla laskma; (lahti) päästma, päästikule vajutama; спустить курок (1) vinna ~ kukke alla laskma, (2) vinna ~ kukke lahti päästma, päästikule vajutama;
‣ что ülek. (ülaltpoolt) andma ~ ette kirjutama; спустить директиву allorganeile direktiivi ~ suunist andma, спустить план plaani andma ~ ette kirjutama;
‣ (без страд. прич.) õhku läbi laskma, tühjaks minema; шина спустила rehv ~ kumm läks tühjaks;
‣ что madalk. maha võtma; спустить жир rasva ~ rasvu maha võtma, спустить несколько килограммов paar kilo maha võtma;
‣ что õhendama, õhemaks tegema; спустить края nahat. ääri õhendama, спустить петли silmi kokku võtma, (kudumist) ahendama;
‣ что (häält) tasandama;
‣ что, кому-чему kõnek. armu heitma ~ kinkima, niisama jätma;
‣ что ülek. madalk. maha ~ ära müüma; läbi lööma, maha laristama; спустить за бесценок poolmuidu ~ võileiva hinna eest ära müüma ~ ära andma;
◊ спустить шкуру ~ три шкуры ~ семь шкур с кого madalk. kellele opmani keretäit andma, kellel nahka maha võtma; спустя рукава lohakalt, pilla-palla, kuidagiviisi, kuidas juhtub
нанести I 365 Г сов. → несов. наносить I
‣ что, чего (mingit hulka) kokku kandma ~ kuhjama; водой нанесло песку vesi on liiva kokku kandnud;
‣ что, на что, чем kõnek. kandma, ajama (veevoolu, tuule vm. kohta); лодку нанесло на мель vool ~ tuul ajas paadi madalikule, paat on madalale kandunud;
‣ что, на что peale märkima ~ kandma; нанести на карту kaardile kandma, нанести рисунок на ткань mustrit riidele kandma, нанести пунктир punkteerima;
‣ что, на что katma; нанести краску värvi peale kandma, värviga katma, värvima, нанести штукатурку krohvima, нанести лак на мебель mööblit lakkima;
‣ что, кому tegema; нанести вред kahju tegema, нанести визит visiiti tegema, külastama, нанести оскорбление ~ обиду кому solvama keda, нанести удар lööki andma, нанести смертельную рану surmavat haava lööma, нанести поражение кому keda võitma, puruks lööma
‣ что, чего (mingit hulka) kokku kandma ~ kuhjama; водой нанесло песку vesi on liiva kokku kandnud;
‣ что, на что, чем kõnek. kandma, ajama (veevoolu, tuule vm. kohta); лодку нанесло на мель vool ~ tuul ajas paadi madalikule, paat on madalale kandunud;
‣ что, на что peale märkima ~ kandma; нанести на карту kaardile kandma, нанести рисунок на ткань mustrit riidele kandma, нанести пунктир punkteerima;
‣ что, на что katma; нанести краску värvi peale kandma, värviga katma, värvima, нанести штукатурку krohvima, нанести лак на мебель mööblit lakkima;
‣ что, кому tegema; нанести вред kahju tegema, нанести визит visiiti tegema, külastama, нанести оскорбление ~ обиду кому solvama keda, нанести удар lööki andma, нанести смертельную рану surmavat haava lööma, нанести поражение кому keda võitma, puruks lööma
недодать 227 (прош. вр. недодал и недодал...; страд. прич. прош. вр. недоданный) Г сов. → несов. недодавать что, чего (mingit hulka) ettenähtust vähem andma ~ tootma ~ maksma, osa andmata ~ tootmata ~ maksmata jätma; недодать десять рублей kümme rubla puudu jätma ~ vähem andma ~ maksma, недодать продукции ettenähtust vähem toodangut andma
мирволить 269b Г несов. кому kõnek. van. voli andma kellele, järele andma, järelandmisi tegema; soosima keda; мирволить детям lastele järele ~ voli andma
переиздать 226 Г сов. → несов. переиздавать что uuesti välja andma ~ trükis avaldama ~ kirjastama, kordustrükki välja andma; переиздать учебник õpiku kordustrükki välja andma
предать 227 Г сов. → несов. предавать
‣ кого-что reetma, ära andma;
‣ кого-что чему liter. andma, jätma; предать суду kohtu alla andma, предать забвению unustuse hõlma jätma, предать гласности teatavaks tegema, välja kuulutama, предать проклятию ära needma, предать осмеянию välja naerma, naerualuseks tegema, предать смерти surmama, предать земле mulda sängitama ~ panema;
◊ предать ~ предавать огню и мечу kõrgst. tule ja mõõgaga laastama ~ hävitama
‣ кого-что reetma, ära andma;
‣ кого-что чему liter. andma, jätma; предать суду kohtu alla andma, предать забвению unustuse hõlma jätma, предать гласности teatavaks tegema, välja kuulutama, предать проклятию ära needma, предать осмеянию välja naerma, naerualuseks tegema, предать смерти surmama, предать земле mulda sängitama ~ panema;
◊ предать ~ предавать огню и мечу kõrgst. tule ja mõõgaga laastama ~ hävitama
чёс 1 С м. неод. madalk. väljendis задать чёсу (1) кому kellele säru tegema, sauna andma, vastu kukalt andma, (2) päkkadele valu ~ tuld andma
вытянуть Г сов.
‣ 339*a несов. вытягивать;
‣ 339*a кого-что madalk. (piki keha piitsaga, malakaga vm.) hoopi andma; вытянуть лошадь кнутом hobusele piitsaga pikalt andma;
‣ 339*b kõnek. vastu pidama ~ lööma; он там долго не вытянет seal ta kaua vastu ei pea;
‣ 339*b kõnek. kaalus välja andma
‣ 339*a несов. вытягивать;
‣ 339*a кого-что madalk. (piki keha piitsaga, malakaga vm.) hoopi andma; вытянуть лошадь кнутом hobusele piitsaga pikalt andma;
‣ 339*b kõnek. vastu pidama ~ lööma; он там долго не вытянет seal ta kaua vastu ei pea;
‣ 339*b kõnek. kaalus välja andma
опоить 305a, буд. вр. также 284 Г сов. → несов. опаивать кого-что, чем liigjootma, üle jootma, liiga palju ~ ülemäära juua andma; purju jootma; van. mürki (juua) andma; опоить лошадь hobusele liiga palju vett andma
вернуть 338a Г сов. кого-что, кому tagastama, tagasi andma ~ tooma ~ kutsuma ~ saama ~ saatma; вернуть долг võlga tagastama, он вернул книгу в библиотеку ta viis raamatu raamatukokku tagasi, верни его kutsu ~ too ta tagasi, вернуть капитал, затраченный на что millesse mahutatud kapitali tagasi saama, вернуть свободу кому vabastama keda, vabadust tagasi andma kellele;
◊ вернуть к жизни кого kellele elu tagasi andma
◊ вернуть к жизни кого kellele elu tagasi andma
осадить III 313a Г сов. → несов. осаживать кого
‣ (käigult, järsku) peatama; tagasikäiku andma; осадить лошадь hobust järsult peatama, hobust taganema sundima;
‣ ülek. kõnek. vastu nina ~ nina peale andma, õpetust andma
‣ (käigult, järsku) peatama; tagasikäiku andma; осадить лошадь hobust järsult peatama, hobust taganema sundima;
‣ ülek. kõnek. vastu nina ~ nina peale andma, õpetust andma
перепоручить 311a Г сов. → несов. перепоручать кому-чему, что, с инф. (oma ülesannet v. kohustust) kellele andma ~ jätma, edasi volitama; кого-что, кому keda-mida teise hoolde jätma ~ usaldama; перепоручить ведение дела другому asjaajamist teisele ülesandeks tegema ~ üle andma
сообщить 287a Г сов. → несов. сообщать
‣ что, кому, о ком-чём, без доп teatama, teatavaks tegema, teada andma; сообщить новость uudist teatama, сообщить по радио raadios teatama, сообщить по телефону telefoni teel ~ telefonitsi teatama ~ teada andma;
‣ что кому-чему van. (edasi) andma; сообщить детям любовь к музыке lastele muusikaarmastust edasi andma;
‣ что чему milliseks tegema ~ muutma; сообщить ткани водонепроницаемость riiet vettpidavaks tegema
‣ что, кому, о ком-чём, без доп teatama, teatavaks tegema, teada andma; сообщить новость uudist teatama, сообщить по радио raadios teatama, сообщить по телефону telefoni teel ~ telefonitsi teatama ~ teada andma;
‣ что кому-чему van. (edasi) andma; сообщить детям любовь к музыке lastele muusikaarmastust edasi andma;
‣ что чему milliseks tegema ~ muutma; сообщить ткани водонепроницаемость riiet vettpidavaks tegema
бить 325 Г несов.
‣ кого-что, чем, по чему lööma, taguma, peksma, piitsutama keda-mida, vastu mida, mille pihta, millega; не бей его ära löö teda, бить по руке käe pihta ~ vastu kätt lööma, бить молотком по гвоздю haamriga naela pihta lööma, бить кулаком в дверь rusikaga vastu ust taguma, бить по воротам sport (väravale) peale lööma, ветки бьют по лицу oksad löövad näkku ~ vastu nägu;
‣ что, во что, без доп. lööma mida; часы бьют полночь kell lööb kesköötundi, бить в барабан trummi lööma, бить в набат häirekella lööma (ka ülek.), бить в ладоши käsi plaksutama;
‣ кого tapma keda (loomade ja lindude kohta); бить скот koduloomi tapma ~ veristama, бить зверя ulukeid ~ metsloomi laskma ~ tapma;
‣ кого-что lõhkuma, purustama, puruks peksma (ka ülek.); бить окна aknaid lõhkuma ~ puruks peksma ~ lööma, бить посуду nõusid lõhkuma ~ puruks peksma, бить карту kaarti tapma ~ lööma, бить врага vaenlast lööma, vastast purustama;
‣ из чего, по кому-чему, во что tulistama, laskma keda millest, pihta andma (ka ülek.) kellele; бить из пушек по окопам противника vastase kaevikuid kahuritest tulistama, vastase kaevikute pihta kahurituld andma, бить птиц на лету linde lennult laskma ~ tabama, бить по бюрократам bürokraatidele pihta andma;
‣ purskama, ülek. pulbitsema; из радиатора начал бить пар radiaatorist purskas auru, жизнь бьёт ключом elu pulbitseb;
‣ (без 1 и 2 л.) кого kõnek. raputama; его бьёт лихорадка ta vappub palavikus, ta kannatab vappekülma all, tal on kõrge palavik, его бьёт дрожь tal on külmavärinad;
‣ что tegema, valmistama, teatud viisil töötlema; бить масло võid tegema, бить шерсть villa kraasima;
◊ бить баклуши kõnek. lulli lööma; бить тревогу häiret andma, häilitama, lärmi tõstma; бить в глаза (1) silma hakkama, (2) silmi pimestama; бить в одну точку ühte ja sama taotlema, sama eesmärki teenima; бить в цель märki tabama; бить мимо цели märgist mööda laskma; бить в нос ninna lööma (lõhna kohta); бить наверняка kõnek. kindla peale välja minema; бить по карману кого tasku pihta käima kellele; бить по рукам käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama; бить челом van. (1) кому maani kummardama kelle ees, (2) кому, о чём anuma, paluma kellelt, mida, (3) на кого süüdistust tõstma, kaebama, kaebust esitama kelle peale; бить через край üle keema ~ voolama (rõõmu, energia vm. kohta); бьёт чей час kelle tund on tulnud; бить на что kõnek. millele rõhuma
‣ кого-что, чем, по чему lööma, taguma, peksma, piitsutama keda-mida, vastu mida, mille pihta, millega; не бей его ära löö teda, бить по руке käe pihta ~ vastu kätt lööma, бить молотком по гвоздю haamriga naela pihta lööma, бить кулаком в дверь rusikaga vastu ust taguma, бить по воротам sport (väravale) peale lööma, ветки бьют по лицу oksad löövad näkku ~ vastu nägu;
‣ что, во что, без доп. lööma mida; часы бьют полночь kell lööb kesköötundi, бить в барабан trummi lööma, бить в набат häirekella lööma (ka ülek.), бить в ладоши käsi plaksutama;
‣ кого tapma keda (loomade ja lindude kohta); бить скот koduloomi tapma ~ veristama, бить зверя ulukeid ~ metsloomi laskma ~ tapma;
‣ кого-что lõhkuma, purustama, puruks peksma (ka ülek.); бить окна aknaid lõhkuma ~ puruks peksma ~ lööma, бить посуду nõusid lõhkuma ~ puruks peksma, бить карту kaarti tapma ~ lööma, бить врага vaenlast lööma, vastast purustama;
‣ из чего, по кому-чему, во что tulistama, laskma keda millest, pihta andma (ka ülek.) kellele; бить из пушек по окопам противника vastase kaevikuid kahuritest tulistama, vastase kaevikute pihta kahurituld andma, бить птиц на лету linde lennult laskma ~ tabama, бить по бюрократам bürokraatidele pihta andma;
‣ purskama, ülek. pulbitsema; из радиатора начал бить пар radiaatorist purskas auru, жизнь бьёт ключом elu pulbitseb;
‣ (без 1 и 2 л.) кого kõnek. raputama; его бьёт лихорадка ta vappub palavikus, ta kannatab vappekülma all, tal on kõrge palavik, его бьёт дрожь tal on külmavärinad;
‣ что tegema, valmistama, teatud viisil töötlema; бить масло võid tegema, бить шерсть villa kraasima;
◊ бить баклуши kõnek. lulli lööma; бить тревогу häiret andma, häilitama, lärmi tõstma; бить в глаза (1) silma hakkama, (2) silmi pimestama; бить в одну точку ühte ja sama taotlema, sama eesmärki teenima; бить в цель märki tabama; бить мимо цели märgist mööda laskma; бить в нос ninna lööma (lõhna kohta); бить наверняка kõnek. kindla peale välja minema; бить по карману кого tasku pihta käima kellele; бить по рукам käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama; бить челом van. (1) кому maani kummardama kelle ees, (2) кому, о чём anuma, paluma kellelt, mida, (3) на кого süüdistust tõstma, kaebama, kaebust esitama kelle peale; бить через край üle keema ~ voolama (rõõmu, energia vm. kohta); бьёт чей час kelle tund on tulnud; бить на что kõnek. millele rõhuma
вводить 313a Г несов. → сов. ввести кого-что, во что
‣ (sisse) viima ~ juhtima; вводить войска в город vägesid linna viima ~ juhtima, вводить лошадь в конюшню hobust talli viima, вводить зонд в желудок sondi makku viima, вводить в заблуждение eksitama, eksiteele viima, вводить в замешательство ~ в смущение segadusse viima, hämmeldama, kohmetama panema, вводить в издержки ~ в расходы кого kellele (suurt) kulu tegema;
‣ kehtestama, kehtima panema; kasutusele ~ tarvitusele võtma, rakendama; sisse seadma; вводить новый порядок uut korda sisse seadma ~ kehtestama, вводить всеобщее среднее образование üldist keskharidust sisse seadma, üldist keskkoolikohustust kehtestama, вводить новую дисциплину uut õppeainet kavva võtma, вводить новые методы работы uusi tööviise kasutusele võtma, вводить в оборот käibele laskma ~ võtma, вводить в моду moejoonde sisse võtma, moodi viima, вводить в методику преподавания õppemetoodikas kasutusele võtma;
‣ (koosseisu) arvama, (sisse) lülitama; вводить в состав нового бюро uue büroo koosseisu arvama;
‣ käiku ~ käitusse andma ~ laskma; вводить фабрику в эксплуатацию vabrikut käitusse ~ kasutusse ~ ekspluatatsiooni ~ käiku andma, vabrikut käiku laskma, вводить шахту в действие kaevandust käiku laskma, вводить в строй käiku laskma, käima panema, töösse ~ käiku andma;
‣ (sisse) viima, manustama; вводить в почву питательные вещества toitaineid mulda viima, mulda toitainetega rikastama, вводить больному лекарство haigele ravimit andma ~ manustama;
‣ jur. asetama; вводить во владение valdusse asetama;
◊ вводить ~ ввести в курс дела кого keda (asjaga) kurssi viima, asjasse pühendama; вводить ~ ввести в грех patuteele viima
‣ (sisse) viima ~ juhtima; вводить войска в город vägesid linna viima ~ juhtima, вводить лошадь в конюшню hobust talli viima, вводить зонд в желудок sondi makku viima, вводить в заблуждение eksitama, eksiteele viima, вводить в замешательство ~ в смущение segadusse viima, hämmeldama, kohmetama panema, вводить в издержки ~ в расходы кого kellele (suurt) kulu tegema;
‣ kehtestama, kehtima panema; kasutusele ~ tarvitusele võtma, rakendama; sisse seadma; вводить новый порядок uut korda sisse seadma ~ kehtestama, вводить всеобщее среднее образование üldist keskharidust sisse seadma, üldist keskkoolikohustust kehtestama, вводить новую дисциплину uut õppeainet kavva võtma, вводить новые методы работы uusi tööviise kasutusele võtma, вводить в оборот käibele laskma ~ võtma, вводить в моду moejoonde sisse võtma, moodi viima, вводить в методику преподавания õppemetoodikas kasutusele võtma;
‣ (koosseisu) arvama, (sisse) lülitama; вводить в состав нового бюро uue büroo koosseisu arvama;
‣ käiku ~ käitusse andma ~ laskma; вводить фабрику в эксплуатацию vabrikut käitusse ~ kasutusse ~ ekspluatatsiooni ~ käiku andma, vabrikut käiku laskma, вводить шахту в действие kaevandust käiku laskma, вводить в строй käiku laskma, käima panema, töösse ~ käiku andma;
‣ (sisse) viima, manustama; вводить в почву питательные вещества toitaineid mulda viima, mulda toitainetega rikastama, вводить больному лекарство haigele ravimit andma ~ manustama;
‣ jur. asetama; вводить во владение valdusse asetama;
◊ вводить ~ ввести в курс дела кого keda (asjaga) kurssi viima, asjasse pühendama; вводить ~ ввести в грех patuteele viima
воля 62 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ tahe, tahtmine; soov; железная воля raudne tahe, последняя воля viimne tahe, сила воли tahtejõud, усилие воли tahtepingutus, свобода воли tahtevabadus, воля к жизни elutahe, по доброй воле vabal tahtel, против воли vastu tahtmist, объявить свою волю oma tahet avaldama;
‣ võimus, meelevald; võim; это в твоей воле see on sinu võimuses;
‣ vabadus, voli; выпустить на волю vabadusse ~ vabaks laskma, вырваться на волю vabadusse pääsema, жить на воле vabaduses elama;
‣ van. priius; priikslaskmine;
◊ воля ваша tehke, nagu soovite, teie tahtmine sündigu; давать ~ дать волю языку suud pruukima, sõnadele voli andma; давать ~ дать волю рукам kätele (vaba) voli andma, käsi ligi ~ külge ajama; давать ~ дать волю слезам pisaratele voli andma; давать ~ дать волю кому vaba voli ~ vabu käsi andma kellele
‣ tahe, tahtmine; soov; железная воля raudne tahe, последняя воля viimne tahe, сила воли tahtejõud, усилие воли tahtepingutus, свобода воли tahtevabadus, воля к жизни elutahe, по доброй воле vabal tahtel, против воли vastu tahtmist, объявить свою волю oma tahet avaldama;
‣ võimus, meelevald; võim; это в твоей воле see on sinu võimuses;
‣ vabadus, voli; выпустить на волю vabadusse ~ vabaks laskma, вырваться на волю vabadusse pääsema, жить на воле vabaduses elama;
‣ van. priius; priikslaskmine;
◊ воля ваша tehke, nagu soovite, teie tahtmine sündigu; давать ~ дать волю языку suud pruukima, sõnadele voli andma; давать ~ дать волю рукам kätele (vaba) voli andma, käsi ligi ~ külge ajama; давать ~ дать волю слезам pisaratele voli andma; давать ~ дать волю кому vaba voli ~ vabu käsi andma kellele
облечь I 378a Г сов. → несов. облекать
‣ кого-что, во что, чем liter. van. riietama, rõivastama, rüütama;
‣ кого-что, чем mähkima, mässima, katma (ka ülek.); облечь тайной saladusega katma ~ varjama, saladusse mähkima;
‣ что, во что, чем ülek. valama, vormima, vormi ~ kuju andma; облечь свою мысль в слова oma mõtteid sõnastama ~ sõnadeks vormima;
‣ кого-что чем ülek. (kätte) andma mida, varustama keda millega; облечь властью võimu andma kellele, облечь полномочиями täievoliliseks tegema, облечь доверием usaldama, usaldusaluseks tegema;
◊ облечь ~ облекать в плоть и кровь ~ плотью и кровью что liter. millele missugust kuju ~ ilmet andma, mida mis kujul näitama
‣ кого-что, во что, чем liter. van. riietama, rõivastama, rüütama;
‣ кого-что, чем mähkima, mässima, katma (ka ülek.); облечь тайной saladusega katma ~ varjama, saladusse mähkima;
‣ что, во что, чем ülek. valama, vormima, vormi ~ kuju andma; облечь свою мысль в слова oma mõtteid sõnastama ~ sõnadeks vormima;
‣ кого-что чем ülek. (kätte) andma mida, varustama keda millega; облечь властью võimu andma kellele, облечь полномочиями täievoliliseks tegema, облечь доверием usaldama, usaldusaluseks tegema;
◊ облечь ~ облекать в плоть и кровь ~ плотью и кровью что liter. millele missugust kuju ~ ilmet andma, mida mis kujul näitama
поддать 227 Г сов. → несов. поддавать
‣ что, чем üles lööma; чем, кому madalk. virutama; поддать мяч ногой palli jalaga üles lööma, конь поддал задом hobune lõi takka üles, поддать коленом põlvehoopi andma;
‣ чего, что, ülek. ka кому-чему kõnek. juurde andma ~ panema; поддать пару leili lisama ~ juurde viskama, поддать ходу kiirust lisama;
‣ что kõnek. ohverdama, ära andma (kabes, kaardimängus vms.); поддать пешку etturit ohverdama ~ kahima;
◊ поддать ~ поддавать жару ~ пару кому madalk. keda tagant kihutama ~ tõukama, kellele hoogu juurde andma; поддать ~ поддавать ~ дать ~ давать леща кому madalk. kellele lajatama ~ virutama
‣ что, чем üles lööma; чем, кому madalk. virutama; поддать мяч ногой palli jalaga üles lööma, конь поддал задом hobune lõi takka üles, поддать коленом põlvehoopi andma;
‣ чего, что, ülek. ka кому-чему kõnek. juurde andma ~ panema; поддать пару leili lisama ~ juurde viskama, поддать ходу kiirust lisama;
‣ что kõnek. ohverdama, ära andma (kabes, kaardimängus vms.); поддать пешку etturit ohverdama ~ kahima;
◊ поддать ~ поддавать жару ~ пару кому madalk. keda tagant kihutama ~ tõukama, kellele hoogu juurde andma; поддать ~ поддавать ~ дать ~ давать леща кому madalk. kellele lajatama ~ virutama
подмазать 186 Г сов. → несов. подмазывать
‣ что, чем (veidi, kergelt sisse) määrima; (kergelt, kohati, üle) võõpama; подмазать губы huuli värvima;
‣ кого-что, без доп. ülek. madalk. määrima, meelehead ~ pistist andma;
◊ подмазать ~ подмазывать колёса kõnek. van. (rattaid) määrima, meelehead andma; подмазать ~ подмазывать пятки салом kõnek. jalgadele tuld ~ valu andma
‣ что, чем (veidi, kergelt sisse) määrima; (kergelt, kohati, üle) võõpama; подмазать губы huuli värvima;
‣ кого-что, без доп. ülek. madalk. määrima, meelehead ~ pistist andma;
◊ подмазать ~ подмазывать колёса kõnek. van. (rattaid) määrima, meelehead andma; подмазать ~ подмазывать пятки салом kõnek. jalgadele tuld ~ valu andma
преподать 227 (прош. вр. преподал и преподал, преподало и преподало, преподали и преподали; страд. прич. прош. вр. преподанный, кр. ф. преподан, преподана и преподана, преподано, преподаны) Г сов. что liter. õpetust andma ~ jagama; преподать совет nõu andma, преподать урок кому kellele (head) õppetundi andma
присудить 314 Г сов. → несов. присуждать
‣ кого-что, к чему, что, кому jur. (kohtulikult) mõistma, määrama; välja mõistma; присудить кого к тюремному заключению kellele vanglakaristust määrama, ему присудили штраф kõnek. talle määrati trahv, присудить истцу тысячу рублей kõnek. hagejale tuhat rubla välja mõistma;
‣ что, кому andma, määrama; присудить премию preemiat andma
‣ кого-что, к чему, что, кому jur. (kohtulikult) mõistma, määrama; välja mõistma; присудить кого к тюремному заключению kellele vanglakaristust määrama, ему присудили штраф kõnek. talle määrati trahv, присудить истцу тысячу рублей kõnek. hagejale tuhat rubla välja mõistma;
‣ что, кому andma, määrama; присудить премию preemiat andma
сыграть 165a Г сов.
‣ что, во что, на чём (ära) mängima; сыграть сонату sonaati mängima, сыграть роль osa mängima ~ etendama, сыграть первый тайм вничью esimest poolaega ~ kolmandikaega viiki mängima, сыграть в волейбол võrkpalli mängima, сыграть в кинофильме filmis mängima, сыграть на бильярде piljardit mängima, сыграть что на скрипке mida viiulil mängima ~ esitama, сыграть (партию) в шахматы malepartiid tegema, сыграть спектакль etendust andma, сыграть свадьбу pulmi tegema ~ pidama;
‣ что (signaali) andma; сыграть боевую тревогу kõnek. lahinguhäiret andma, сыграть отбой lõpusignaali andma;
◊ сыграть в ящик vulg. kõrvu pea alla panema, koibi sirgu ajama, mullatoidule minema; сыграть шут ку ~ штуку kõnek. hullu tükki tegema, kellele vingerpussi mängima ~ vempu viskama; сыграть на руку кому kellele trumpe kätte mängima, kellele kasuks tulema, kellele kasu tooma; vrd. играть
‣ что, во что, на чём (ära) mängima; сыграть сонату sonaati mängima, сыграть роль osa mängima ~ etendama, сыграть первый тайм вничью esimest poolaega ~ kolmandikaega viiki mängima, сыграть в волейбол võrkpalli mängima, сыграть в кинофильме filmis mängima, сыграть на бильярде piljardit mängima, сыграть что на скрипке mida viiulil mängima ~ esitama, сыграть (партию) в шахматы malepartiid tegema, сыграть спектакль etendust andma, сыграть свадьбу pulmi tegema ~ pidama;
‣ что (signaali) andma; сыграть боевую тревогу kõnek. lahinguhäiret andma, сыграть отбой lõpusignaali andma;
◊ сыграть в ящик vulg. kõrvu pea alla panema, koibi sirgu ajama, mullatoidule minema; сыграть шут ку ~ штуку kõnek. hullu tükki tegema, kellele vingerpussi mängima ~ vempu viskama; сыграть на руку кому kellele trumpe kätte mängima, kellele kasuks tulema, kellele kasu tooma; vrd. играть
хлестать 211 Г несов.
‣ кого-что, чем, по кому-чему, во что nüpeldama, piitsutama, nuutima, (vitsa, piitsa, nuudiga) peksma, vitsutama; хлестать лошадь кнутом hobusele piitsa andma, ветки хлестали его по лицу ~ в лицо oksad peksid talle vastu nägu, дождь хлестал в окно vihm peksis vastu akent;
‣ кого, чем, по чему kõnek. plaksti lööma ~ virutama (mitu korda); хлестать по щекам kõrvakiile jagama, vastu nägu peksma, хлестать себя веником (end) vihtlema;
‣ pekslema, peksma, mässama (jõe, järve, mere kohta); волны хлещут о берег lained peksavad vastu kallast;
‣ purskama, purskuma; ülek. pulbitsema; дождь хлещет vihma lausa kallab, вода хлещет vesi voolab pahinal, purskub vett, vesi purskub, кровь хлещет из носу ninast purskab verd, veri purskub ninast;
‣ что madalk. läigatama, (maha) ajama;
‣ что madalk. halv. kaanima; хлестать чай teed kaanima, хлестать пиво õlut ~ kesvamärga kaanima;
‣ kõnek. (pidevalt, lakkamatult) tulistama, tuld andma; хлестать свинцом tinarahet kaela kupatama, ühtevalu tina andma
‣ кого-что, чем, по кому-чему, во что nüpeldama, piitsutama, nuutima, (vitsa, piitsa, nuudiga) peksma, vitsutama; хлестать лошадь кнутом hobusele piitsa andma, ветки хлестали его по лицу ~ в лицо oksad peksid talle vastu nägu, дождь хлестал в окно vihm peksis vastu akent;
‣ кого, чем, по чему kõnek. plaksti lööma ~ virutama (mitu korda); хлестать по щекам kõrvakiile jagama, vastu nägu peksma, хлестать себя веником (end) vihtlema;
‣ pekslema, peksma, mässama (jõe, järve, mere kohta); волны хлещут о берег lained peksavad vastu kallast;
‣ purskama, purskuma; ülek. pulbitsema; дождь хлещет vihma lausa kallab, вода хлещет vesi voolab pahinal, purskub vett, vesi purskub, кровь хлещет из носу ninast purskab verd, veri purskub ninast;
‣ что madalk. läigatama, (maha) ajama;
‣ что madalk. halv. kaanima; хлестать чай teed kaanima, хлестать пиво õlut ~ kesvamärga kaanima;
‣ kõnek. (pidevalt, lakkamatult) tulistama, tuld andma; хлестать свинцом tinarahet kaela kupatama, ühtevalu tina andma
высечь II 378*a Г сов. кого ihunuhtlust andma, vitsu ~ peksa andma, läbi peksma; высечь розгами rooskama, rooska andma; vrd. сечь
помиловать 171a Г сов.
‣ кого armu andma kellele; van. andeks andma, halastama, armu heitma kellele; помиловать виновного süüdlasele armu andma;
‣ помилуй(те) повел. накл. в функции вводн. сл. kõnek. arm ~ jumal hoidku, kus sa sellega
‣ кого armu andma kellele; van. andeks andma, halastama, armu heitma kellele; помиловать виновного süüdlasele armu andma;
‣ помилуй(те) повел. накл. в функции вводн. сл. kõnek. arm ~ jumal hoidku, kus sa sellega
сигнализировать 171b Г сов. и несов. кому-чему, о чём, чем signaliseerima, signaalima, signaale edasi andma, signaali(de)ga teatama, märku andma (ka ülek.), teada andma; сигнализировать флагом lipuga signaalima, сигнализировать о неполадках häiretest teatama, сигнализировать о том, что срывается план plaani nurjamisest teatama; vrd. просигнализировать
наименовать 172a Г сов. → несов. наименовывать кого-что, кем-чем liter. nimetama, nimetust andma, nimeks andma
отчитаться 165 Г сов. → несов. отчитываться перед кем, в чём, без доп. aru andma; отчитаться перед избирателями valijatele aru andma
пальнуть 336b Г сов. однокр. к палить II из чего, по кому-чему, без доп. kõnek. (üks kord) tulistama, tuld andma, laskma, pauku tegema ~ andma
перевести 367 Г сов. → несов. переводить
‣ кого-что, через что, куда üle viima ~ tooma, siirma; перевести детей через улицу ~ на другую сторону улицы lapsi üle tänava viima ~ tooma, перевести учреждение в другое здание asutust teise hoonesse üle viima, перевести на другую работу teisele tööle üle viima, перевести на следующий курс järgmisele kursusele (üle) viima, перевести предприятие на хозрасчёт ettevõtet isemajandamisele üle viima, перевести стрелку часов kellaosutit nihutama, перевести стрелку raudt. pöörangut seadma, перевести дыхание (1) sügavalt sisse hingama, (2) ülek. hinge tagasi tõmbama, endale hingetõmbeaega andma, перевести дом на чьё имя maja kelle nimele kirjutama;
‣ что, на что, во что, куда ülek. (pilku, juttu) pöörama; перевести взгляд на брата pilku vennale pöörama, перевести разговор на другое juttu teisale pöörama;
‣ что, кому, куда üle ~ peale kandma; перевести деньги по телеграфу raha telegraafi teel üle kandma, перевести выкройку lõiget peale kandma, перевести картинку pilti läbi ajama, pilti üle ~ peale kandma;
‣ что, kõnek. кого, с чего, на что tõlkima; перевести с русского языка на эстонский vene keelest eesti keelde tõlkima, перевести слово в слово sõna-sõnalt tõlkima;
‣ что во что, на что ümber arvestama; перевести фунты в килограммы naelu kilogrammideks ümber arvestama;
‣ кого-что kõnek. hävitama; перевести мышей hiiri hävitama;
‣ что kõnek. ära raiskama ~ kulutama; перевести деньги на пустяки raha tühja-tähja peale kulutama, перевести много топлива palju kütust kulutama
‣ кого-что, через что, куда üle viima ~ tooma, siirma; перевести детей через улицу ~ на другую сторону улицы lapsi üle tänava viima ~ tooma, перевести учреждение в другое здание asutust teise hoonesse üle viima, перевести на другую работу teisele tööle üle viima, перевести на следующий курс järgmisele kursusele (üle) viima, перевести предприятие на хозрасчёт ettevõtet isemajandamisele üle viima, перевести стрелку часов kellaosutit nihutama, перевести стрелку raudt. pöörangut seadma, перевести дыхание (1) sügavalt sisse hingama, (2) ülek. hinge tagasi tõmbama, endale hingetõmbeaega andma, перевести дом на чьё имя maja kelle nimele kirjutama;
‣ что, на что, во что, куда ülek. (pilku, juttu) pöörama; перевести взгляд на брата pilku vennale pöörama, перевести разговор на другое juttu teisale pöörama;
‣ что, кому, куда üle ~ peale kandma; перевести деньги по телеграфу raha telegraafi teel üle kandma, перевести выкройку lõiget peale kandma, перевести картинку pilti läbi ajama, pilti üle ~ peale kandma;
‣ что, kõnek. кого, с чего, на что tõlkima; перевести с русского языка на эстонский vene keelest eesti keelde tõlkima, перевести слово в слово sõna-sõnalt tõlkima;
‣ что во что, на что ümber arvestama; перевести фунты в килограммы naelu kilogrammideks ümber arvestama;
‣ кого-что kõnek. hävitama; перевести мышей hiiri hävitama;
‣ что kõnek. ära raiskama ~ kulutama; перевести деньги на пустяки raha tühja-tähja peale kulutama, перевести много топлива palju kütust kulutama
перепоить 305a, буд. вр. также 284 Г сов. → несов. перепаивать кого-что
‣ liiga palju juua andma, üle jootma; перепоить лошадь hobusele üleliia vett andma;
‣ (kõigile ~ paljudele järjest) juua andma;
‣ kõnek. (kõiki ~ paljusid üksteise järel, maani) täis ~ purju jootma
‣ liiga palju juua andma, üle jootma; перепоить лошадь hobusele üleliia vett andma;
‣ (kõigile ~ paljudele järjest) juua andma;
‣ kõnek. (kõiki ~ paljusid üksteise järel, maani) täis ~ purju jootma
понадавать 219a Г сов. что, чего, кому-чему kõnek. hulganisti andma ~ jagama; понадавать обещаний rohkesti lubadusi andma
принести 365 Г сов. → несов. приносить
‣ кого-что, чего (kohale) tooma (ka ülek.) ~ kandma; принести в кухню дров puid kööki tooma, ветер принёс с собой запах дыма tuul tõi ~ kandis suitsulõhna kaasa, принести известие teadet tooma;
‣ (без 1 и 2 л.) кого ilmale tooma; что vilja kandma; кошка принесла трёх котят kass tõi kolm poega, деревья принесли плоды puud kandsid vilja;
‣ что tooma; принести пользу kasu tooma, принести счастье õnne tooma, принести доход tulu tooma ~ andma, tulukas olema, принести убытки kahju tooma, принести несчастье õnnetust tooma, принести клятву tõotust ~ vannet andma, tõotama, vanduma, принести извинения vabandust paluma, принести благодарность tänama, tänu avaldama;
‣ (без страд. прич.) безл. кого madalk. (ootamatult, soovimatult) kohale tulema; снова их принесло jälle on nad kohal;
◊ принести ~ приносить жертву ohvrit tooma; принести ~ приносить в жертву keda ohvriks tooma, ohverdama; принести ~ приносить повинную oma pattu ~ süüd kahetsema; нелёгкая (его) принесла, чёрт ~ бес ~ леший (его) принёс madalk. kes pagan tal siia käskis tulla, mille pagana pärast ta pidi kohale tulema
‣ кого-что, чего (kohale) tooma (ka ülek.) ~ kandma; принести в кухню дров puid kööki tooma, ветер принёс с собой запах дыма tuul tõi ~ kandis suitsulõhna kaasa, принести известие teadet tooma;
‣ (без 1 и 2 л.) кого ilmale tooma; что vilja kandma; кошка принесла трёх котят kass tõi kolm poega, деревья принесли плоды puud kandsid vilja;
‣ что tooma; принести пользу kasu tooma, принести счастье õnne tooma, принести доход tulu tooma ~ andma, tulukas olema, принести убытки kahju tooma, принести несчастье õnnetust tooma, принести клятву tõotust ~ vannet andma, tõotama, vanduma, принести извинения vabandust paluma, принести благодарность tänama, tänu avaldama;
‣ (без страд. прич.) безл. кого madalk. (ootamatult, soovimatult) kohale tulema; снова их принесло jälle on nad kohal;
◊ принести ~ приносить жертву ohvrit tooma; принести ~ приносить в жертву keda ohvriks tooma, ohverdama; принести ~ приносить повинную oma pattu ~ süüd kahetsema; нелёгкая (его) принесла, чёрт ~ бес ~ леший (его) принёс madalk. kes pagan tal siia käskis tulla, mille pagana pärast ta pidi kohale tulema
приютить 294 (без страд. прич. прош. вр.) Г сов. кого peavarju ~ ulualust andma kellele, oma katuse alla võtma keda; приютить сироту orvule peavarju andma
трубить 303 Г несов.
‣ во что, без доп. trompetit mängima, pasunat puhuma; трубить в рог sarve puhuma;
‣ что signaali andma; трубить тревогу häiret ~ häiresignaali andma, hädapasunat puhuma (ka ülek.), трубить сбор kogunemissignaali andma;
‣ üürgama, pasundama (madalk. ka ülek.); трубы трубят pasunad üürgavad, паровозы трубят vedurid annavad vilet, veduriviled huilgavad, трубить о своих успехах madalk. oma edu kõigile pasundama ~ kuulutama;
‣ madalk. rühmama, rügama, nühkima; на кого-что keda orjama; двадцать лет в канцелярии трубит kakskümmend aastat nühib ~ on nühkinud kantseleis püksitagumikku ~ rühmab ~ on rühmanud kantseleis;
◊ в трубы трубить о ком-чём kõnek. kellama, pasundama kellest-millest; хоть в трубу труби kõnek. lase või kõrva ääres kahurit; vrd. протрубить
‣ во что, без доп. trompetit mängima, pasunat puhuma; трубить в рог sarve puhuma;
‣ что signaali andma; трубить тревогу häiret ~ häiresignaali andma, hädapasunat puhuma (ka ülek.), трубить сбор kogunemissignaali andma;
‣ üürgama, pasundama (madalk. ka ülek.); трубы трубят pasunad üürgavad, паровозы трубят vedurid annavad vilet, veduriviled huilgavad, трубить о своих успехах madalk. oma edu kõigile pasundama ~ kuulutama;
‣ madalk. rühmama, rügama, nühkima; на кого-что keda orjama; двадцать лет в канцелярии трубит kakskümmend aastat nühib ~ on nühkinud kantseleis püksitagumikku ~ rühmab ~ on rühmanud kantseleis;
◊ в трубы трубить о ком-чём kõnek. kellama, pasundama kellest-millest; хоть в трубу труби kõnek. lase või kõrva ääres kahurit; vrd. протрубить
упокоить 268 Г сов. кого-что van. hingerahu andma, rahu tooma; puhkamist ~ hingamist saatma; упокоить чью старость kellele rahulikke vanaduspäevi andma
чёска 72 С ж. неод. (без мн. ч.) kammimine, sugemine, kraasimine;
◊ задать чёску кому madalk. kellele sauna andma ~ kütma, säru tegema, vastu kukalt andma
◊ задать чёску кому madalk. kellele sauna andma ~ kütma, säru tegema, vastu kukalt andma
шаховать 172a Г несов. кого-что tuld andma kellele-millele (males); шаховать короля kuningale (korduvalt) tuld andma
команда 51 С ж. неод.
‣ käsklus, käsk; по команде käskluse järgi, подать команду käsklust andma, предварительная команда sõj. eelkäsklus, исполнительная команда sõj. täitekäsklus, логическая команда info loogikakäsk, команда переноса info edastuskäsk, transpordikäsk, счётчик команд info käsuloendur, набор ~ список команд info käsusüsteem, käsustik;
‣ komando; meeskond, võistkond; команда связи sidekomando, пожарная команда tuletõrjekomando, сапёрная команда sapöörikomando, спасательная команда päästemeeskond, команда корабля, судовая команда laeva meeskond, рулевая команда roolimeeskond, футбольная команда jalgpallimeeskond, сборная команда koondvõistkond, выставить команду võistkonda välja panema, женская баскетбольная команда korvpallinaiskond;
‣ juhtimine; под командой juhtimisel, juhtimise all, принять команду juhtimist üle võtma, сдать команду juhtimist üle andma
‣ käsklus, käsk; по команде käskluse järgi, подать команду käsklust andma, предварительная команда sõj. eelkäsklus, исполнительная команда sõj. täitekäsklus, логическая команда info loogikakäsk, команда переноса info edastuskäsk, transpordikäsk, счётчик команд info käsuloendur, набор ~ список команд info käsusüsteem, käsustik;
‣ komando; meeskond, võistkond; команда связи sidekomando, пожарная команда tuletõrjekomando, сапёрная команда sapöörikomando, спасательная команда päästemeeskond, команда корабля, судовая команда laeva meeskond, рулевая команда roolimeeskond, футбольная команда jalgpallimeeskond, сборная команда koondvõistkond, выставить команду võistkonda välja panema, женская баскетбольная команда korvpallinaiskond;
‣ juhtimine; под командой juhtimisel, juhtimise all, принять команду juhtimist üle võtma, сдать команду juhtimist üle andma
откуп 4 С м. неод. aj. maksurent; maksurendisüsteem; взять на откуп что maksurendile võtma mida, отдать на откуп что кому (1) kellele mida maksurendile andma, (2) ülek. kellele milles vaba voli ~ vabad käed andma
перевооружить 287a Г сов. → несов. перевооружать
‣ кого-что ümber relvastama;
‣ что, чем ümber seadmestama, uute seadmetega varustama, uusi seadmeid andma; перевооружить промышленность новой техникой tööstusele uusi seadmeid andma
‣ кого-что ümber relvastama;
‣ что, чем ümber seadmestama, uute seadmetega varustama, uusi seadmeid andma; перевооружить промышленность новой техникой tööstusele uusi seadmeid andma
переименовать 172a Г сов. → несов. переименовывать кого-что, во что ümber nimetama, uut nime ~ nimetust andma; переименовать улицу tänavat ümber nimetama, tänavale uut nime andma
переосмыслить 269a (повел. накл. переосмысли) Г сов. → несов. переосмысливать что teisiti ~ uuesti ~ ümber mõtestama, uut mõtet ~ tõlgendust andma; переосмыслить исторические события ajaloosündmusi teisiti käsitama, ajaloosündmustele uut tõlgendust andma
разнуздать 165a Г сов. → несов. разнуздывать
‣ кого (hobusel) suuraudu ära võtma, suuraudadest vabastama;
‣ кого-что ülek. kõnek. vaba voli andma, käest ära laskma, ohjeldamatuks ~ taltsutamatuks ~ pööraseks tegema; разнуздать страсти kirgedele voli andma
‣ кого (hobusel) suuraudu ära võtma, suuraudadest vabastama;
‣ кого-что ülek. kõnek. vaba voli andma, käest ära laskma, ohjeldamatuks ~ taltsutamatuks ~ pööraseks tegema; разнуздать страсти kirgedele voli andma
рассчитываться 168 Г несов. → сов. рассчитаться
‣ vt. рассчитаться;
‣ (без сов.) за что vastust andma, vastutama; рассчитываться за свои поступки oma tegude eest vastust andma
‣ vt. рассчитаться;
‣ (без сов.) за что vastust andma, vastutama; рассчитываться за свои поступки oma tegude eest vastust andma
свидетельствовать Г несов.
‣ 171b о чём, без доп. tõendama, tunnistust andma, tunnistama; успехи свидетельствуют о мощи страны edu tõendab riigi võimsust ~ annab tõendust riigi võimsusest, свидетельствовать в суде kohtus tunnistust andma, свидетельствовать в суде по делу о краже kohtus varguseasjas tunnistust andma ~ tunnistaja olema;
‣ 171a что tõestama; свидетельствовать подпись allkirja tõestama;
‣ 171a кого-что van. läbi vaatama (näit. haiget)
‣ 171b о чём, без доп. tõendama, tunnistust andma, tunnistama; успехи свидетельствуют о мощи страны edu tõendab riigi võimsust ~ annab tõendust riigi võimsusest, свидетельствовать в суде kohtus tunnistust andma, свидетельствовать в суде по делу о краже kohtus varguseasjas tunnistust andma ~ tunnistaja olema;
‣ 171a что tõestama; свидетельствовать подпись allkirja tõestama;
‣ 171a кого-что van. läbi vaatama (näit. haiget)
стегать I 166 Г несов. кого-что, чем, по чему, без доп. (piitsaga, rihmaga vm.) lööma ~ peksma, piitsa ~ rihma andma, nuutima, rihmutama, piitsutama (ka ülek.); стегать кнутом piitsa andma, стегать ремнём rihma andma, стегать по спине selga kirjuks tegema (nuhtlema), дождь стегает в лицо vihm peksab näkku ~ piitsutab nägu; vrd. выстегать
уведомить 279 (повел. накл. уведоми и уведомь) Г сов. → несов. уведомлять кого-что, о чём, чем kellele teatama; sõna tooma ~ viima, teatavaks tegema, teada andma, keda informeerima; jur. notifitseerima; уведомить о времени приезда saabumisaega teatama, уведомить письмом kirjalikult ~ kirja teel ~ kirjatsi teatama ~ teada andma
уделить 285a Г сов. → несов. уделять что, кому-чему, для кого-чего, на кого-что, из чего, от кого-чего eraldama, osa andma ~ määrama; уделить внимание кому-чему kellele-millele tähelepanu osutama ~ pöörama ~ pühendama, уделить время кому-чему kellele-millele aega pühendama, kelle-mille jaoks aega leidma, уделить часть денег кому kellele osa raha eraldama ~ andma
удобрять 255 Г несов. → сов. удобрить что, чем väetama, rammutama (van.); удобрять посевы külve väetama, külvidele väetist andma, удобрять навозом sõnnikuga väetama ~ rammutama, sõnnikut panema ~ andma
удостоить 268 Г сов. → несов. удостаивать кого-что, чего, чем mille vääriliseks tunnistama ~ pidama (ka iroon.); millega autasustama, (preemiat, nimetust) andma; iroon. austama; удостоить кого высокой награды keda kõrge autasu vääriliseks pidama, kellele kõrget autasu andma, удостоить правительственной награды valitsuse autasu andma, учёный, удостоенный Нобелевской премии Nobeli preemia saanud teadlane, меня удостоили этой чести mulle sai ~ langes see au osaks, удостоить кого ответом keda vastuse vääriliseks pidama, удостоить взглядом pilgu vääriliseks pidama, удостоить внимания tähelepanu väärivaks pidama
уполномочить 271а Г сов. → несов. уполномочивать кого-что на что, кем, с инф. volitama; volitust andma; уполномочить на ведение дела asja ajama volitama, asjaajamiseks volitust andma
вести 367 Г несов.
‣ кого, к кому-чему, в(о) v на что, без доп. viima (ka millele v. milleni), talutama; juhtima; tooma; лестница ведёт на чердак trepp viib ~ läheb pööningule, куда ведёт эта дорога? kuhu see tee viib ~ läheb? вести ребёнка в детский сад last lasteaeda viima, вести больного в больницу haiget (käekõrval) haiglasse viima ~ saatma ~ talutama, вести слепого через улицу pimedat üle tänava talutama ~ juhtima, вести осуждённого в тюрьму süüdimõistetut vanglasse viima ~ toimetama, вести солдат в атаку sõdureid rünnakule viima, вести за собой массы masse endaga kaasa viima ~ tõmbama, борьба ведёт к победе võitlus viib võidule, вести к цели eesmärgile viima, вести к возникновению чего mille tekkeni ~ tekkimiseni viima, шалости к добру не ведут vallatusest ei tule head, никак не пойму, к чему вы ведёте kõnek. mitte ei saa aru, kuhu te sihite, вести машину autot juhtima, капитан Сергеев ведёт корабль к берегам Африки kapten Sergejev on oma laevaga teel Aafrikasse, вести машину с бешеной скоростью autoga pööraselt kihutama, веди его сюда too ta siia;
‣ что andma (tundide kohta); tegema; juhatama, juhendama; вести уроки математики в пятом классе viiendas klassis matemaatikatunde andma, вести научную работу teaduslikku uurimistööd tegema, вести общественную работу ühiskondlikku tööd tegema, вести подготовку ettevalmistusi tegema, valmistuma, вести практические занятия со студентами üliõpilaste praktikumi ~ praktilisi töid juhatama ~ juhendama, вести собрание koosolekut juhatama, вести кружок ringi juhatama;
‣ что juhtima; вести хозяйство majapidamist juhtima, вести концерт kontserti juhtima, вести дела asju ajama;
‣ чем по чему millega mida mööda vedama, tõmbama; что rajama; медленно вести смычком по струнам aeglaselt poognaga mööda keeli ~ üle keelte tõmbama, вести указкой по карте kepiga mööda kaarti vedama, вести железную дорогу raudteed rajama, вести телефонные провода telefoniliini vedama;
‣ что pidama; вести счёт чему arvet pidama mille üle; вести переписку kirjavahetust pidama, вести войну sõda pidama, sõdima, вести весёлую жизнь lõbusat elu elama, вести мужественную борьбу mehiselt võitlema, mehist võitlust pidama, вести перестрелку tulevahetust pidama, вести спор vaidlema, вести разговор jutlema, keskust(e)lema, вести дискуссию diskuteerima, вести торговлю kauplema, вести протокол protokollima, вести огонь tulistama, вести сев зерновых teravilja külvama;
◊ вести свой род от кого kellest põlvnema; вести начало от кого-чего kellest-millest algust saama, kellest algama; вести себя как kuidas, millisel moel käituma; вести речь околицами ääri-veeri mööda juttu tegema ~ rääkima; и ухом не ведёт kõnek. ei tee kuulmagi ~ väljagi; vrd. водить
‣ кого, к кому-чему, в(о) v на что, без доп. viima (ka millele v. milleni), talutama; juhtima; tooma; лестница ведёт на чердак trepp viib ~ läheb pööningule, куда ведёт эта дорога? kuhu see tee viib ~ läheb? вести ребёнка в детский сад last lasteaeda viima, вести больного в больницу haiget (käekõrval) haiglasse viima ~ saatma ~ talutama, вести слепого через улицу pimedat üle tänava talutama ~ juhtima, вести осуждённого в тюрьму süüdimõistetut vanglasse viima ~ toimetama, вести солдат в атаку sõdureid rünnakule viima, вести за собой массы masse endaga kaasa viima ~ tõmbama, борьба ведёт к победе võitlus viib võidule, вести к цели eesmärgile viima, вести к возникновению чего mille tekkeni ~ tekkimiseni viima, шалости к добру не ведут vallatusest ei tule head, никак не пойму, к чему вы ведёте kõnek. mitte ei saa aru, kuhu te sihite, вести машину autot juhtima, капитан Сергеев ведёт корабль к берегам Африки kapten Sergejev on oma laevaga teel Aafrikasse, вести машину с бешеной скоростью autoga pööraselt kihutama, веди его сюда too ta siia;
‣ что andma (tundide kohta); tegema; juhatama, juhendama; вести уроки математики в пятом классе viiendas klassis matemaatikatunde andma, вести научную работу teaduslikku uurimistööd tegema, вести общественную работу ühiskondlikku tööd tegema, вести подготовку ettevalmistusi tegema, valmistuma, вести практические занятия со студентами üliõpilaste praktikumi ~ praktilisi töid juhatama ~ juhendama, вести собрание koosolekut juhatama, вести кружок ringi juhatama;
‣ что juhtima; вести хозяйство majapidamist juhtima, вести концерт kontserti juhtima, вести дела asju ajama;
‣ чем по чему millega mida mööda vedama, tõmbama; что rajama; медленно вести смычком по струнам aeglaselt poognaga mööda keeli ~ üle keelte tõmbama, вести указкой по карте kepiga mööda kaarti vedama, вести железную дорогу raudteed rajama, вести телефонные провода telefoniliini vedama;
‣ что pidama; вести счёт чему arvet pidama mille üle; вести переписку kirjavahetust pidama, вести войну sõda pidama, sõdima, вести весёлую жизнь lõbusat elu elama, вести мужественную борьбу mehiselt võitlema, mehist võitlust pidama, вести перестрелку tulevahetust pidama, вести спор vaidlema, вести разговор jutlema, keskust(e)lema, вести дискуссию diskuteerima, вести торговлю kauplema, вести протокол protokollima, вести огонь tulistama, вести сев зерновых teravilja külvama;
◊ вести свой род от кого kellest põlvnema; вести начало от кого-чего kellest-millest algust saama, kellest algama; вести себя как kuidas, millisel moel käituma; вести речь околицами ääri-veeri mööda juttu tegema ~ rääkima; и ухом не ведёт kõnek. ei tee kuulmagi ~ väljagi; vrd. водить
возлагать 165a Г несов. → сов. возложить liter.
‣ что на что (peale) panema ~ asetama mida millele; возлагать венок на могилу pärga hauale asetama ~ panema;
‣ что на кого ülek. andma, panema, ülesandeks tegema kellele mida; возлагать на кого общественное поручение kellele ühiskondlikku ülesannet andma, возлагать надежду на кого-что kellele-millele lootma, (oma) lootust panema, возлагать вину на кого kellele süüd veeretama, keda süüdistama, возлагать ответственность на кого vastutust panema kelle peale
‣ что на что (peale) panema ~ asetama mida millele; возлагать венок на могилу pärga hauale asetama ~ panema;
‣ что на кого ülek. andma, panema, ülesandeks tegema kellele mida; возлагать на кого общественное поручение kellele ühiskondlikku ülesannet andma, возлагать надежду на кого-что kellele-millele lootma, (oma) lootust panema, возлагать вину на кого kellele süüd veeretama, keda süüdistama, возлагать ответственность на кого vastutust panema kelle peale
выпустить 317* Г сов. → несов. выпускать
‣ кого-что välja ~ lahti laskma; выпустить из рук käest kukkuda laskma, коров выпустили из хлева lehmad lasti laudast välja, его выпустили на свободу ta lasti vabaks ~ vabadusse, мать выпустила ребёнка погулять ema laskis ~ lubas lapse õue, выпустить вино на землю veini maha joosta laskma, выпустить воду из ванны vanni veest tühjaks ~ vett vannist välja laskma;
‣ что välja andma, kirjastama, publitseerima, trükis avaldama; выпустили новый учебник anti välja uus õpik, выпустить фильм filmi ekraanile laskma;
‣ что välja ~ käibele laskma; выпустить новые монеты uut metallraha käibele laskma;
‣ что tootma, valmistama, välja laskma; завод выпустил партию новых радиоприёмников tehas valmistas partii uusi raadiovastuvõtjaid ~ raadioaparaate;
‣ кого ellu saatma (õppeasutusest); выпустить много хороших специалистов palju häid erialatöötajaid ellu saatma, suurt lendu erialatöötajaid andma, его выпустили в звании лейтенанта ta lõpetas leitnandi auastmes;
‣ что pikemaks ~ laiemaks laskma, järele ~ lahti laskma; выпустить складку volti lahti laskma;
‣ что välja jätma ~ kärpima; автор выпустил из романа целую главу autor jättis romaanist terve peatüki välja;
‣ что välja ajama; выпустить побеги kasvusid ajama, кошка выпустила когти kass ajas ~ sirutas küüned välja;
‣ что (välja v. üles) laskma, tulistama; выпустить очередь из пулемёта kuulipildujast valangut andma, выпустить ракету raketti üles laskma;
◊ выпустить ~ выпускать в свет что avaldama, publitseerima mida; выпустить ~ выпускать из виду кого-что kahe silma vahele jätma keda-mida; выпустить в трубу (1) кого puupaljaks koorima keda, (2) что (raha v. varandust) läbi lööma ~ sirgeks tegema ~ korstnasse kirjutama ~ laskma; выпустить из рук что käest (ära libiseda) laskma mida
‣ кого-что välja ~ lahti laskma; выпустить из рук käest kukkuda laskma, коров выпустили из хлева lehmad lasti laudast välja, его выпустили на свободу ta lasti vabaks ~ vabadusse, мать выпустила ребёнка погулять ema laskis ~ lubas lapse õue, выпустить вино на землю veini maha joosta laskma, выпустить воду из ванны vanni veest tühjaks ~ vett vannist välja laskma;
‣ что välja andma, kirjastama, publitseerima, trükis avaldama; выпустили новый учебник anti välja uus õpik, выпустить фильм filmi ekraanile laskma;
‣ что välja ~ käibele laskma; выпустить новые монеты uut metallraha käibele laskma;
‣ что tootma, valmistama, välja laskma; завод выпустил партию новых радиоприёмников tehas valmistas partii uusi raadiovastuvõtjaid ~ raadioaparaate;
‣ кого ellu saatma (õppeasutusest); выпустить много хороших специалистов palju häid erialatöötajaid ellu saatma, suurt lendu erialatöötajaid andma, его выпустили в звании лейтенанта ta lõpetas leitnandi auastmes;
‣ что pikemaks ~ laiemaks laskma, järele ~ lahti laskma; выпустить складку volti lahti laskma;
‣ что välja jätma ~ kärpima; автор выпустил из романа целую главу autor jättis romaanist terve peatüki välja;
‣ что välja ajama; выпустить побеги kasvusid ajama, кошка выпустила когти kass ajas ~ sirutas küüned välja;
‣ что (välja v. üles) laskma, tulistama; выпустить очередь из пулемёта kuulipildujast valangut andma, выпустить ракету raketti üles laskma;
◊ выпустить ~ выпускать в свет что avaldama, publitseerima mida; выпустить ~ выпускать из виду кого-что kahe silma vahele jätma keda-mida; выпустить в трубу (1) кого puupaljaks koorima keda, (2) что (raha v. varandust) läbi lööma ~ sirgeks tegema ~ korstnasse kirjutama ~ laskma; выпустить из рук что käest (ära libiseda) laskma mida
доставить 278a Г сов. → несов. доставлять
‣ кого-что (kohale) viima, (kätte) toimetama; доставить товар на дом кому kellele kaupa koju viima, доставить самолётом õhuteel ~ lennukiga kohale viima ~ toimetama, доставить посылку в срок saadetist õigeks ajaks kätte toimetama;
‣ что pakkuma, võimaldama, andma, tegema; доставить удовольствие rahuldust pakkuma, доставить много забот ~ хлопот palju tüli tegema, доставить возможность võimaldama, võimalust andma
‣ кого-что (kohale) viima, (kätte) toimetama; доставить товар на дом кому kellele kaupa koju viima, доставить самолётом õhuteel ~ lennukiga kohale viima ~ toimetama, доставить посылку в срок saadetist õigeks ajaks kätte toimetama;
‣ что pakkuma, võimaldama, andma, tegema; доставить удовольствие rahuldust pakkuma, доставить много забот ~ хлопот palju tüli tegema, доставить возможность võimaldama, võimalust andma
жизнь 90 С ж. неод. (обычно без мн. ч.) elu(iga), eluaastad; захолустная жизнь kolkaelu, зажиточная жизнь jõukas elu, супружеская жизнь abielu, жизнь человечества inimkonna elu ~ olelu ~ eksistents, дать жизнь кому kõrgst. kellele elu andma, keda sünnitama, отдать жизнь за кого-что kõrgst. elu kelle-mille eest andma, лишиться жизни surma saama, hukkuma, лишить себя жизни endale lõppu tegema, vabasurma minema, поплатиться жизнью eluga maksma, борьба за жизнь võitlus elu eest, образ жизни elulaad, eluviis, уклад жизни elulaad, продолжительность жизни eluiga, elu kestus, закат жизни ülek. eluloojang, на заре жизни ülek. elukoidikul, раз в жизни kord(ki) elus, на всю жизнь eluajaks, eluks ajaks, никогда в жизни eluilmaski mitte, mitte kordagi elus, в течение всей жизни kogu elu vältel ~ kestel ~ jooksul, при жизни eluajal, врачи вернули его к жизни arstid andsid talle elu tagasi, рассказ, верный жизни elulähedane jutustus, он полон жизни ta on täis elulusti, расскажи мне о своей жизни räägi mulle oma elust, в деревне проснулась жизнь maal ~ külas läks elu käima, maa ärkas ellu, он решил дожить свою жизнь в горах ta otsustas oma viimased eluaastad veeta mägedes, зарабатывать на жизнь elatist teenima, средства к жизни elatusvahendid;
◊ подруга жизни eluseltsiline, naine; по гроб жизни madalk. elu lõpuni, haua ääreni; ни в жизнь kõnek. eluilmaski mitte; вопрос жизни или смерти elu ja surma küsimus; жизнь бьёт ключом elu pulbitseb ~ keeb; брать всё от жизни elu nautima, elult võtma, mis võtta on ~ end võtta laseb; внедрять ~ внедрить в жизнь ellu viima ~ rakendama; претворять ~ претворить в жизнь teoks tegema, ellu viima
◊ подруга жизни eluseltsiline, naine; по гроб жизни madalk. elu lõpuni, haua ääreni; ни в жизнь kõnek. eluilmaski mitte; вопрос жизни или смерти elu ja surma küsimus; жизнь бьёт ключом elu pulbitseb ~ keeb; брать всё от жизни elu nautima, elult võtma, mis võtta on ~ end võtta laseb; внедрять ~ внедрить в жизнь ellu viima ~ rakendama; претворять ~ претворить в жизнь teoks tegema, ellu viima
засыпать 189 Г сов. → несов. засыпать II
‣ что, чем täis ~ kinni ajama; яму надо засыпать песком auk tuleb liiva täis ajada, засыпать могилу hauda kinni ajama, палатку совсем засыпало снегом telk on üleni lumme mattunud, глаза засыпало песком liiva läks silma, silmad on liiva täis;
‣ кого-что чем üle külvama ~ puistama; засыпать вопросами küsimustega üle külvama;
‣ что, чего, во что sisse raputama ~ puistama ~ kallama; засыпать зерно в мешок vilja kotti laskma ~ puistama ~ kallama; засыпать кофе kohvi(pulbrit) sisse panema;
‣ что, чего, во что, кому ette puistama ~ andma; засыпать лошадям овса hobustele kaeru (ette) andma;
◊ засыпать под рубашку кому madalk. urvaplaastrit andma, triibulisi tegema
‣ что, чем täis ~ kinni ajama; яму надо засыпать песком auk tuleb liiva täis ajada, засыпать могилу hauda kinni ajama, палатку совсем засыпало снегом telk on üleni lumme mattunud, глаза засыпало песком liiva läks silma, silmad on liiva täis;
‣ кого-что чем üle külvama ~ puistama; засыпать вопросами küsimustega üle külvama;
‣ что, чего, во что sisse raputama ~ puistama ~ kallama; засыпать зерно в мешок vilja kotti laskma ~ puistama ~ kallama; засыпать кофе kohvi(pulbrit) sisse panema;
‣ что, чего, во что, кому ette puistama ~ andma; засыпать лошадям овса hobustele kaeru (ette) andma;
◊ засыпать под рубашку кому madalk. urvaplaastrit andma, triibulisi tegema
накласть Г сов. → несов. накладывать madalk.
‣ 356a что, чего, чем (mingit kogust) täis laduma ~ panema;
‣ 356b кому tuupi tegema; накласть в загорбок võmmu kuklasse andma, mööda küüru andma
‣ 356a что, чего, чем (mingit kogust) täis laduma ~ panema;
‣ 356b кому tuupi tegema; накласть в загорбок võmmu kuklasse andma, mööda küüru andma
наушничать 168b Г несов. кому, на кого-что, без доп. kõnek. (peale) kaebama, salakaebama, üles andma, öördama, keelt kandma
опоясать 188 Г сов. → несов. опоясывать
‣ кого-что, чем vöötama, vööd peale ~ ümber panema; van. vööle panema (relva kohta); опоясать пальто mantlile vööd peale panema, опоясать меч ~ мечом mõõka vööle panema;
‣ что ülek. (vööna) ümbritsema ~ piirama; опоясать дом деревьями maja ümber puid istutama;
‣ кого, чем madalk. üle kere tõmbama, sirakat andma, nähvama, peksma; опоясать кнутом nuutima, nuudiga lööma, piitsaga ~ vemblaga üle kere tõmbama, опоясать ремнём rihma andma
‣ кого-что, чем vöötama, vööd peale ~ ümber panema; van. vööle panema (relva kohta); опоясать пальто mantlile vööd peale panema, опоясать меч ~ мечом mõõka vööle panema;
‣ что ülek. (vööna) ümbritsema ~ piirama; опоясать дом деревьями maja ümber puid istutama;
‣ кого, чем madalk. üle kere tõmbama, sirakat andma, nähvama, peksma; опоясать кнутом nuutima, nuudiga lööma, piitsaga ~ vemblaga üle kere tõmbama, опоясать ремнём rihma andma
отвести 367 Г сов. → несов. отводить
‣ кого-что, куда, от чего (ära, eemale) viima; отвести детей домой lapsi koju viima, отвести от окна akna juurest eemale viima, отвести войска в тыл vägesid tagalasse viima;
‣ что, от кого-чего kõrvale ~ eemale ~ ära juhtima, tõrjuma, (kõrvale) pöörama; отвести удар lööki kõrvale juhtima ~ tõrjuma, отвести волосы со лба juukseid laubalt ära lükkama, отвести глаза от книги silmi raamatult ära pöörama, не мог отвести глаз ei saanud silmi pealt ära ~ küljest lahti;
‣ кого-что tagasi lükkama; jur. taandama, kõrvaldama; отвести заявление avaldust tagasi lükkama, отвести свидетеля tunnistajat taandama ~ kõrvaldama;
‣ что, кому-чему määrama, kasutamiseks andma, eraldama; отвести участок под огород krunti ~ maatükki aiamaaks eraldama, отвести комнату кому kellele tuba eraldama ~ andma, отвести время aega andma ~ jätma;
‣ что kõnek. ära hoidma; отвести беду õnnetust ära hoidma;
‣ aiand. võrsikutega paljundama;
◊ отвести ~ отводить душу kõnek. (1) südant kergendama, südamelt ära rääkima ~ ütlema, (2) millest hingekosutust saama; отвести ~ отводить глаза кому kõnek. kelle tähelepanu kõrvale juhtima
‣ кого-что, куда, от чего (ära, eemale) viima; отвести детей домой lapsi koju viima, отвести от окна akna juurest eemale viima, отвести войска в тыл vägesid tagalasse viima;
‣ что, от кого-чего kõrvale ~ eemale ~ ära juhtima, tõrjuma, (kõrvale) pöörama; отвести удар lööki kõrvale juhtima ~ tõrjuma, отвести волосы со лба juukseid laubalt ära lükkama, отвести глаза от книги silmi raamatult ära pöörama, не мог отвести глаз ei saanud silmi pealt ära ~ küljest lahti;
‣ кого-что tagasi lükkama; jur. taandama, kõrvaldama; отвести заявление avaldust tagasi lükkama, отвести свидетеля tunnistajat taandama ~ kõrvaldama;
‣ что, кому-чему määrama, kasutamiseks andma, eraldama; отвести участок под огород krunti ~ maatükki aiamaaks eraldama, отвести комнату кому kellele tuba eraldama ~ andma, отвести время aega andma ~ jätma;
‣ что kõnek. ära hoidma; отвести беду õnnetust ära hoidma;
‣ aiand. võrsikutega paljundama;
◊ отвести ~ отводить душу kõnek. (1) südant kergendama, südamelt ära rääkima ~ ütlema, (2) millest hingekosutust saama; отвести ~ отводить глаза кому kõnek. kelle tähelepanu kõrvale juhtima
отчёт 1 С м. неод. aruanne; seletus; отчёт депутата saadiku aruanne, финансовый отчёт finantsaruanne, годовой отчёт aastaaruanne, отчёт о командировке lähetusaruanne, komandeerimisaruanne, сводный отчёт (koond)aruanne, требовать отчёта aru pärima, отдавать ~ дать отчёт в своём поступке oma käitumise kohta seletust ~ aru andma;
◊ отдавать ~ отдать ~ дать себе отчёт в чём millest endale aru andma
◊ отдавать ~ отдать ~ дать себе отчёт в чём millest endale aru andma
оформить 279 Г сов. → несов. оформлять
‣ кого-что vormistama; оформить на работу tööle vormistama, оформить документы dokumente ~ pabereid vormistama;
‣ что kujundama, vormima, vormi andma; оформить стенгазету seinalehte kujundama, чётко оформить мысли mõtetele selget kuju ~ vormi andma
‣ кого-что vormistama; оформить на работу tööle vormistama, оформить документы dokumente ~ pabereid vormistama;
‣ что kujundama, vormima, vormi andma; оформить стенгазету seinalehte kujundama, чётко оформить мысли mõtetele selget kuju ~ vormi andma
оценка 72 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) hinnangu andmine, hindamine; оценка знаний учащихся õpilaste teadmiste hindamine, оценка качества полевых работ põllutööde headuse ~ kvaliteedi määramine ~ hindamine;
‣ hinne, hinnang; получить хорошую оценку за сочинение kirjandi eest head hinnet saama, положительная оценка positiivne hinnang, оценка погрешности mat. veahinnang, дать оценку чему mida hindama, millele hinnangut andma, дать должную ~ верную ~ правильную оценку õiget hinnangut andma
‣ (без мн. ч.) hinnangu andmine, hindamine; оценка знаний учащихся õpilaste teadmiste hindamine, оценка качества полевых работ põllutööde headuse ~ kvaliteedi määramine ~ hindamine;
‣ hinne, hinnang; получить хорошую оценку за сочинение kirjandi eest head hinnet saama, положительная оценка positiivne hinnang, оценка погрешности mat. veahinnang, дать оценку чему mida hindama, millele hinnangut andma, дать должную ~ верную ~ правильную оценку õiget hinnangut andma
поддаться 227 (прош. вр. поддалась, поддалось и поддалось, поддались и поддались) Г сов. → несов. поддаваться (обычно с отриц.)
‣ кому-чему, на что, без доп. järele andma (ka ülek.), (mõju) alla sattuma; дверь с трудом поддалась uks andis vaevaliselt järele, поддаться соблазну kiusatusele järele andma, поддаться влиянию друзей sõprade mõju alla sattuma, поддаться панике paanikasse minema ~ sattuma;
‣ кому alla andma, alistuma (kõnek. ka mängus); он не хотел поддаться ta ei tahtnud alla anda, ta osutas vastupanu, ta pani viimseni vastu
‣ кому-чему, на что, без доп. järele andma (ka ülek.), (mõju) alla sattuma; дверь с трудом поддалась uks andis vaevaliselt järele, поддаться соблазну kiusatusele järele andma, поддаться влиянию друзей sõprade mõju alla sattuma, поддаться панике paanikasse minema ~ sattuma;
‣ кому alla andma, alistuma (kõnek. ka mängus); он не хотел поддаться ta ei tahtnud alla anda, ta osutas vastupanu, ta pani viimseni vastu
прикармливать 168a Г несов. → сов. прикормить
‣ кого-что söödaga (juurde) meelitama; ülek. kõnek. enda poole võitma; прикармливать воробьёв varblasi toitma ~ toiduga ligi meelitama;
‣ (без сов.) кого-что, чем lisatoitu ~ lisasööta andma; kõnek. (lisaks v. salaja) toitma; прикармливать грудного ребёнка imikule lisatoitu andma
‣ кого-что söödaga (juurde) meelitama; ülek. kõnek. enda poole võitma; прикармливать воробьёв varblasi toitma ~ toiduga ligi meelitama;
‣ (без сов.) кого-что, чем lisatoitu ~ lisasööta andma; kõnek. (lisaks v. salaja) toitma; прикармливать грудного ребёнка imikule lisatoitu andma
принять 265 Г сов. → несов. принимать
‣ кого-что, куда vastu võtma; kuulda võtma; принять подарок kinki vastu võtma, принять заказ tellimust vastu võtma, принять телеграмму telegrammi vastu võtma, принять дела asju ~ asjaajamist vastu ~ üle võtma, принять в университет ülikooli vastu võtma, принять на курсы kursustele võtma, принять экзамен eksamit vastu võtma, принять предложение ettepanekut vastu võtma, принять пост директора direktoriametit vastu võtma, принять закон seadust vastu võtma ~ andma, принять решение otsust tegema ~ vastu võtma, otsustama, ваш проект принят teie projekt on vastu võetud ~ heaks kiidetud, принять бой lahingut vastu võtma, принять дивизию diviisi juhtimist üle ~ vastu võtma, принять гостей külalisi vastu võtma, принять извинения vabandama, andeks andma, vabandust vastu võtma, принять военную присягу sõjaväelist vandetõotust andma, принять оправдания кого kelle õigustusi kuulda võtma, принять чей совет kelle nõuannet kuulda võtma;
‣ что, без доп. võtma; принять лекарство rohtu võtma, принять ванну vanni võtma, vannis käima, принять к сведению teadmiseks võtma, принять во внимание arvesse võtma, arvestama, принять к руководству juhendiks ~ juhtnööriks võtma, принять на себя enda peale võtma, принять участие в чём osa võtma, osalema milles, принять обязательство kohustust võtma, принять гражданство kodakondsust ~ riikkondsust võtma, принять меры meetmeid võtma ~ rakendama, abinõusid tarvitusele võtma, принять меры пресечения jur. tõkendama, tõkestama, принять позу hoiakut võtma, принять другой вид teist ilmet võtma, принять важный вид tähtsat nägu tegema, принять всерьёз tõsiselt võtma, принять вправо paremale võtma ~ hoiduma, принять сторону кого kelle poolele asuma, принять на веру uskuma, usaldama, принять смерть van. surma minema, принять христианство ristiusku minema, принять монашество mungaks ~ nunnaks minema, принять крещение (end) ristida laskma, дело приняло опасный поворот asi võttis ohtliku pöörde, разговор принял острый характер jutt läks teravaks, улицы приняли праздничный вид tänavad on piduehtes;
‣ кого-что, за кого-что kelleks-milleks pidama; принять кого за знакомого keda (eksikombel) tuttavaks pidama;
◊ принять ~ принимать близко к сердцу что (1) südamesse võtma, (2) südamelähedaseks ~ esmatähtsaks pidama; принять ~ принимать в штыки кого-что kõnek. kelle-mille vastu olema ~ okkaid püsti ajama, keda ebasõbralikult ~ sõjakalt vastu võtma; принять ~ принимать за чистую монету что mida puhta kullana võtma; принять ~ принимать на веру что mida hea usu peale (tõeks) võtma, sõnapealt uskuma jääma; принять ~ принимать на свой счёт что enda arvele panema ~ kirjutama
‣ кого-что, куда vastu võtma; kuulda võtma; принять подарок kinki vastu võtma, принять заказ tellimust vastu võtma, принять телеграмму telegrammi vastu võtma, принять дела asju ~ asjaajamist vastu ~ üle võtma, принять в университет ülikooli vastu võtma, принять на курсы kursustele võtma, принять экзамен eksamit vastu võtma, принять предложение ettepanekut vastu võtma, принять пост директора direktoriametit vastu võtma, принять закон seadust vastu võtma ~ andma, принять решение otsust tegema ~ vastu võtma, otsustama, ваш проект принят teie projekt on vastu võetud ~ heaks kiidetud, принять бой lahingut vastu võtma, принять дивизию diviisi juhtimist üle ~ vastu võtma, принять гостей külalisi vastu võtma, принять извинения vabandama, andeks andma, vabandust vastu võtma, принять военную присягу sõjaväelist vandetõotust andma, принять оправдания кого kelle õigustusi kuulda võtma, принять чей совет kelle nõuannet kuulda võtma;
‣ что, без доп. võtma; принять лекарство rohtu võtma, принять ванну vanni võtma, vannis käima, принять к сведению teadmiseks võtma, принять во внимание arvesse võtma, arvestama, принять к руководству juhendiks ~ juhtnööriks võtma, принять на себя enda peale võtma, принять участие в чём osa võtma, osalema milles, принять обязательство kohustust võtma, принять гражданство kodakondsust ~ riikkondsust võtma, принять меры meetmeid võtma ~ rakendama, abinõusid tarvitusele võtma, принять меры пресечения jur. tõkendama, tõkestama, принять позу hoiakut võtma, принять другой вид teist ilmet võtma, принять важный вид tähtsat nägu tegema, принять всерьёз tõsiselt võtma, принять вправо paremale võtma ~ hoiduma, принять сторону кого kelle poolele asuma, принять на веру uskuma, usaldama, принять смерть van. surma minema, принять христианство ristiusku minema, принять монашество mungaks ~ nunnaks minema, принять крещение (end) ristida laskma, дело приняло опасный поворот asi võttis ohtliku pöörde, разговор принял острый характер jutt läks teravaks, улицы приняли праздничный вид tänavad on piduehtes;
‣ кого-что, за кого-что kelleks-milleks pidama; принять кого за знакомого keda (eksikombel) tuttavaks pidama;
◊ принять ~ принимать близко к сердцу что (1) südamesse võtma, (2) südamelähedaseks ~ esmatähtsaks pidama; принять ~ принимать в штыки кого-что kõnek. kelle-mille vastu olema ~ okkaid püsti ajama, keda ebasõbralikult ~ sõjakalt vastu võtma; принять ~ принимать за чистую монету что mida puhta kullana võtma; принять ~ принимать на веру что mida hea usu peale (tõeks) võtma, sõnapealt uskuma jääma; принять ~ принимать на свой счёт что enda arvele panema ~ kirjutama
прописать 202a Г сов. → несов. прописывать
‣ кого-что sisse kirjutama ~ registreerima ~ möllima (van.); прописать жильца elanikku sisse kirjutama, прописать паспорт passi sissekirjutusmärget tegema;
‣ что, кому, с инф. (välja) kirjutama, (ravi) määrama; прописать больному лекарство haigele ravimit määrama;
‣ (без несов.) о ком-чём madalk. (kirjas) kirjutama;
‣ (без несов.) что, без доп. (teatud aeg) kirjutama;
‣ кому, что, за что madalk. näitama (ähvardusena), kõrvu pihku võtma kellel, naha peale andma kellele; я вот им пропишу küll ma neile näitan;
‣ кого-что madalk. (trükisõnas) kellest-millest halba ~ vihaselt kirjutama;
‣ что kunst visandama, visandit ~ allmaalingut tegema;
◊ прописать ижицу кому van. näitama kellele, kuidas Luukas õlut teeb, kere peale andma
‣ кого-что sisse kirjutama ~ registreerima ~ möllima (van.); прописать жильца elanikku sisse kirjutama, прописать паспорт passi sissekirjutusmärget tegema;
‣ что, кому, с инф. (välja) kirjutama, (ravi) määrama; прописать больному лекарство haigele ravimit määrama;
‣ (без несов.) о ком-чём madalk. (kirjas) kirjutama;
‣ (без несов.) что, без доп. (teatud aeg) kirjutama;
‣ кому, что, за что madalk. näitama (ähvardusena), kõrvu pihku võtma kellel, naha peale andma kellele; я вот им пропишу küll ma neile näitan;
‣ кого-что madalk. (trükisõnas) kellest-millest halba ~ vihaselt kirjutama;
‣ что kunst visandama, visandit ~ allmaalingut tegema;
◊ прописать ижицу кому van. näitama kellele, kuidas Luukas õlut teeb, kere peale andma
разить I 293a Г несов. кого-что, чем liter.
‣ (relvaga) lööma, raiuma; разить мечом mõõgaga raiuma, разить цель märki tabama;
‣ ülek. purustama, hävitama, hävitavat lööki andma, põrmuks lööma, põrmustama; разить врага vaenlasele hävitavat lööki andma
‣ (relvaga) lööma, raiuma; разить мечом mõõgaga raiuma, разить цель märki tabama;
‣ ülek. purustama, hävitama, hävitavat lööki andma, põrmuks lööma, põrmustama; разить врага vaenlasele hävitavat lööki andma
свидетельство 94 С с. неод. tunnistus, tõend; свидетельство о браке abielutunnistus, свидетельство о рождении sünnitunnistus, свидетельство о смерти surmatunnistus, приписное свидетельство sõj. arvelevõtmistunnistus, авторское свидетельство autoritunnistus, племенное свидетельство tõutunnistus, по свидетельству очевидцев pealtnägijate tunnistuse järgi, неоспоримое свидетельство чего mille vaieldamatu tõend, исторические свидетельства ajalootõendid, ajaloofaktid, свидетельство на звание капитана mer. kaptenidiplom, мерительное свидетельство mer. mõõdukiri, свидетельство о повреждении mer. avariisertifikaat, выдать кому свидетельство о чём kellele mille kohta tõendit andma, kellele missugust tunnistust andma
сечь 378a (действ. прич. прош. вр. секший, дееприч. прош. вр. секши) Г несов.
‣ кого-что, чем peeneks ~ maha raiuma, hakkima, lõikama; сечь капусту kapsast raiuma, сечь саблей mõõgaga raiuma, сечь крыльями воздух tiibadega õhku lõikama;
‣ что tahuma; сечь камень kivi tahuma;
‣ кого-что, чем peksma, piitsutama (ka ülek.); сечь кнутом piitsa andma, сечь розгами vitsu andma, vitstega nuhtlema, vitsanuhtlust andma, дождь сечёт в окно vihm peksab vastu akent, дождь сечёт по лицу vihm peksab näkku ~ piitsutab nägu; vrd. высечь II
‣ кого-что, чем peeneks ~ maha raiuma, hakkima, lõikama; сечь капусту kapsast raiuma, сечь саблей mõõgaga raiuma, сечь крыльями воздух tiibadega õhku lõikama;
‣ что tahuma; сечь камень kivi tahuma;
‣ кого-что, чем peksma, piitsutama (ka ülek.); сечь кнутом piitsa andma, сечь розгами vitsu andma, vitstega nuhtlema, vitsanuhtlust andma, дождь сечёт в окно vihm peksab vastu akent, дождь сечёт по лицу vihm peksab näkku ~ piitsutab nägu; vrd. высечь II
слово С с. неод.
‣ sõna (ka ülek.), lekseem, vokaabel; ласковое слово hell ~ lahke ~ sõbralik sõna, ругательное слово sõimusõna, иностранное слово võõrsõna, заголовочное слово ~ заглавное слово märksõna (sõnastikus), ключевое слово võtmesõna, отдельное слово üksiksõna, lekseem, знаменательное слово lgv. täissõna, täistähenduslik sõna, служебное слово lgv. abisõna, вводное слово lgv. kiilsõna, крылатое слово lgv. lendsõna, порядковое слово bibl. järjestussõna, удвоенное слово info topeltsõna, слово данных info andmesõna, порядок слов sõnajärg, sõnade järjekord, игра слов ülek. sõnamäng, kalambuur, подбирать слова sõnu otsima, слов не нахожу для чего ma ei leia sõnu, mul pole sõnu, глотать слова sõnu (alla) neelama, pudinal rääkima, pudistama, последнее слово техники tehnika viimane sõna, новое слово в медицине arstiteaduse uus saavutus, в полном ~ прямом смысле слова sõna otseses mõttes, к слову сказать вводн. сл. muide, muuseas, к слову пришлось kõnek. tuli jutuks;
‣ (без мн. ч.) sõna, kõne; культура слова kõnekultuur, дар слова (1) sõnaseadeoskus, sõnaosavus, sõnameisterlikkus, (2) kõnevõime, родное слово emakeel, оружие писателя -- слово kirjaniku relv on sõna;
‣ jutt, rääkimine, sõna(d); внушительное слово veenev jutt, веское слово kaalukas sõna, громкие слова suured ~ kõlavad sõnad, kõlisev jutt, пустые слова tühjad sõnad, sõnakõlksud, оскорбительные слова solvavad sõnad, solvav jutt, слова утешения lohutussõnad, lohutav jutt, по словам кого kelle sõnade ~ ütlemise järgi, в двух словах paari sõnaga, lühidalt, в немногих ~ коротких словах põgusalt, mõne sõnaga, другими словами teiste sõnadega, одним словом ühesõnaga, на словах (1) suusõnal, (2) sõnadega, jutuga, об этом слова нет selle kohta pole midagi ~ sõnagi öeldud, слов нет, пишет хорошо pole midagi ütelda, ta kirjutab hästi, слов нет, как она хороша ei leia sõnu, kui ilus ta on, спасибо на добром слове aitäh hea sõna eest, не находить слов благодарности ei jõua ära tänada, поминать добрым словом hea sõnaga meenutama, понять друг друга без слов teineteist sõnadeta mõistma, подбирать слова sõnu otsima, пересказать своими словами oma sõnadega ümber jutustama, отделаться несколькими словами paari lausega õigeks ~ hakkama saama, перейти от слова к делу sõnadelt tegudele minema, слова не расходятся с делом teod ei lähe sõnadest lahku, словами тут ничего не сделаешь (palja) jutuga ei tee siin midagi, не с кем слова сказать pole kellega sõnakestki vahetada ~ rääkida, не даёт мне слова сказать ei lase mul sõnagi ~ sõnakestki ütelda;
‣ (без мн. ч.) (au)sõna, lubadus; честное слово ausõna, сдержать своё слово oma sõna pidama, человек слова sõnapidaja, он крепок на слово ta on sõnakindel, ta on kange oma sõna pidama, дать слово (1) (esinemiseks) sõna andma, (2) ülek. sõna ~ lubadust andma, связать себя словом end lubadusega siduma, взять слово с кого kellelt ausõna ~ lubadust võtma, верить на слово sõna ~ lubadust uskuma, ausõna peale usaldama, положиться на слово кого kelle lubadusele lootma;
‣ (без мн. ч.) sõna, sõnavõtt, kõne; вступительное слово avasõna, заключительное слово lõppsõna, последнее слово подсудимого kahtlusaluse viimane sõna, свобода слова sõnavabadus, приветственное слово tervituskõne, надгробное слово lahkumissõnad, järelehüüe, просить слово на собрании koosolekul sõna paluma, предоставить слово для доклада ettekandeks sõna andma, лишить кого слова kellelt sõnaõigust ära võtma;
‣ (без мн. ч.) van. lugu, pajatus, jutustus; «Слово о полку Игореве» «Lugu Igori sõjaretkest»;
‣ слова мн. ч. tekst, (laulu)sõnad; романс на слова Лермонтова romanss Lermontovi sõnadele;
◊ крепкое слово vänge ~ krõbe sõna, sõimusõna; слово за слово sõna sõna järel, sõnahaaval, vähehaaval, üks ütleb sõna, teine ütleb sõna jne.; бросать слова на ветер sõnu (tuulde) loopima ~ pilduma, suure suuga rääkima; бросаться словами tühje sõnu tegema; играть словами (1) teravmeelsusi pilduma, sõnadega mängima, (2) sõnu tegema ~ kõlksutama; ловить ~ поймать на слове кого (1) kellel sõnasabast kinni haarama, keda sõnast püüdma, (2) kelle sõnade kallal norima, kelle sõnade külge hakkama; не лезть ~ полезть за словом в карман kõnek. kes ei ole suu peale kukkunud, kellel on vastus varnast võtta, ega sõnadest puudu tule; без дальних слов kõnek. ilma pikema jututa; сказать своё слово oma sõna ütlema; слова застряли в горле у кого kellel jäid sõnad kurku kinni, kellel surid sõnad suus ~ huulil; слово в слово sõna-sõnalt; держаться на чистом слове kõnek. ausõna peal püsima; слово -- серебро, молчание -- золото vanas. rääkimine hõbe, vaikimine kuld; не проронить ни слова mitte sõnakestki poetama; ни слова не добьёшься ei saa sõnagi suust ~ kätte; быть хозяином своего слова oma sõna peremees olema
‣ sõna (ka ülek.), lekseem, vokaabel; ласковое слово hell ~ lahke ~ sõbralik sõna, ругательное слово sõimusõna, иностранное слово võõrsõna, заголовочное слово ~ заглавное слово märksõna (sõnastikus), ключевое слово võtmesõna, отдельное слово üksiksõna, lekseem, знаменательное слово lgv. täissõna, täistähenduslik sõna, служебное слово lgv. abisõna, вводное слово lgv. kiilsõna, крылатое слово lgv. lendsõna, порядковое слово bibl. järjestussõna, удвоенное слово info topeltsõna, слово данных info andmesõna, порядок слов sõnajärg, sõnade järjekord, игра слов ülek. sõnamäng, kalambuur, подбирать слова sõnu otsima, слов не нахожу для чего ma ei leia sõnu, mul pole sõnu, глотать слова sõnu (alla) neelama, pudinal rääkima, pudistama, последнее слово техники tehnika viimane sõna, новое слово в медицине arstiteaduse uus saavutus, в полном ~ прямом смысле слова sõna otseses mõttes, к слову сказать вводн. сл. muide, muuseas, к слову пришлось kõnek. tuli jutuks;
‣ (без мн. ч.) sõna, kõne; культура слова kõnekultuur, дар слова (1) sõnaseadeoskus, sõnaosavus, sõnameisterlikkus, (2) kõnevõime, родное слово emakeel, оружие писателя -- слово kirjaniku relv on sõna;
‣ jutt, rääkimine, sõna(d); внушительное слово veenev jutt, веское слово kaalukas sõna, громкие слова suured ~ kõlavad sõnad, kõlisev jutt, пустые слова tühjad sõnad, sõnakõlksud, оскорбительные слова solvavad sõnad, solvav jutt, слова утешения lohutussõnad, lohutav jutt, по словам кого kelle sõnade ~ ütlemise järgi, в двух словах paari sõnaga, lühidalt, в немногих ~ коротких словах põgusalt, mõne sõnaga, другими словами teiste sõnadega, одним словом ühesõnaga, на словах (1) suusõnal, (2) sõnadega, jutuga, об этом слова нет selle kohta pole midagi ~ sõnagi öeldud, слов нет, пишет хорошо pole midagi ütelda, ta kirjutab hästi, слов нет, как она хороша ei leia sõnu, kui ilus ta on, спасибо на добром слове aitäh hea sõna eest, не находить слов благодарности ei jõua ära tänada, поминать добрым словом hea sõnaga meenutama, понять друг друга без слов teineteist sõnadeta mõistma, подбирать слова sõnu otsima, пересказать своими словами oma sõnadega ümber jutustama, отделаться несколькими словами paari lausega õigeks ~ hakkama saama, перейти от слова к делу sõnadelt tegudele minema, слова не расходятся с делом teod ei lähe sõnadest lahku, словами тут ничего не сделаешь (palja) jutuga ei tee siin midagi, не с кем слова сказать pole kellega sõnakestki vahetada ~ rääkida, не даёт мне слова сказать ei lase mul sõnagi ~ sõnakestki ütelda;
‣ (без мн. ч.) (au)sõna, lubadus; честное слово ausõna, сдержать своё слово oma sõna pidama, человек слова sõnapidaja, он крепок на слово ta on sõnakindel, ta on kange oma sõna pidama, дать слово (1) (esinemiseks) sõna andma, (2) ülek. sõna ~ lubadust andma, связать себя словом end lubadusega siduma, взять слово с кого kellelt ausõna ~ lubadust võtma, верить на слово sõna ~ lubadust uskuma, ausõna peale usaldama, положиться на слово кого kelle lubadusele lootma;
‣ (без мн. ч.) sõna, sõnavõtt, kõne; вступительное слово avasõna, заключительное слово lõppsõna, последнее слово подсудимого kahtlusaluse viimane sõna, свобода слова sõnavabadus, приветственное слово tervituskõne, надгробное слово lahkumissõnad, järelehüüe, просить слово на собрании koosolekul sõna paluma, предоставить слово для доклада ettekandeks sõna andma, лишить кого слова kellelt sõnaõigust ära võtma;
‣ (без мн. ч.) van. lugu, pajatus, jutustus; «Слово о полку Игореве» «Lugu Igori sõjaretkest»;
‣ слова мн. ч. tekst, (laulu)sõnad; романс на слова Лермонтова romanss Lermontovi sõnadele;
◊ крепкое слово vänge ~ krõbe sõna, sõimusõna; слово за слово sõna sõna järel, sõnahaaval, vähehaaval, üks ütleb sõna, teine ütleb sõna jne.; бросать слова на ветер sõnu (tuulde) loopima ~ pilduma, suure suuga rääkima; бросаться словами tühje sõnu tegema; играть словами (1) teravmeelsusi pilduma, sõnadega mängima, (2) sõnu tegema ~ kõlksutama; ловить ~ поймать на слове кого (1) kellel sõnasabast kinni haarama, keda sõnast püüdma, (2) kelle sõnade kallal norima, kelle sõnade külge hakkama; не лезть ~ полезть за словом в карман kõnek. kes ei ole suu peale kukkunud, kellel on vastus varnast võtta, ega sõnadest puudu tule; без дальних слов kõnek. ilma pikema jututa; сказать своё слово oma sõna ütlema; слова застряли в горле у кого kellel jäid sõnad kurku kinni, kellel surid sõnad suus ~ huulil; слово в слово sõna-sõnalt; держаться на чистом слове kõnek. ausõna peal püsima; слово -- серебро, молчание -- золото vanas. rääkimine hõbe, vaikimine kuld; не проронить ни слова mitte sõnakestki poetama; ни слова не добьёшься ei saa sõnagi suust ~ kätte; быть хозяином своего слова oma sõna peremees olema
справедливость 90 С ж. неод. (без мн. ч.) õiglus, õigsus, tõele vastavus; mat. kehtivus; чувство справедливости õiglustunne, поступить по справедливости õiglaselt toimima, справедливость показания tunnistuse õigsus, добиваться справедливости õiglust taotlema, отдать справедливость кому-чему liter. (1) keda-mida vääriliselt hindama, millele au andma, (2) tõele au andma
справка 72 С ж. неод.
‣ järelepärimine, päring;
‣ kõrvutamine, võrdlemine, kontrollimine, kõrvutus, võrdlus, kontroll;
‣ teatis (asutuse antud kirjalik teade), tähik, tõestus, teade, õiend, tõend, teadis (vastus päringule); справка о состоянии здоровья arstitõend, архивная справка arhiiviteatis, библиотечная справка bibl. leidumusteadis, библиографическая справка bibliograafiateadis, справка с места работы töökohaõiend, töökohatõend, töökoha antud õiend, справки info teatmed (otsimisvalmis andmestik), навести справки teatisi ~ teatmeid nõutama ~ muretsema, дать справку (1) tõendit andma, (2) teateid andma
‣ järelepärimine, päring;
‣ kõrvutamine, võrdlemine, kontrollimine, kõrvutus, võrdlus, kontroll;
‣ teatis (asutuse antud kirjalik teade), tähik, tõestus, teade, õiend, tõend, teadis (vastus päringule); справка о состоянии здоровья arstitõend, архивная справка arhiiviteatis, библиотечная справка bibl. leidumusteadis, библиографическая справка bibliograafiateadis, справка с места работы töökohaõiend, töökohatõend, töökoha antud õiend, справки info teatmed (otsimisvalmis andmestik), навести справки teatisi ~ teatmeid nõutama ~ muretsema, дать справку (1) tõendit andma, (2) teateid andma
ссыпать 189 Г сов. → несов. ссыпать что, куда
‣ (kokku v. maha v. sisse) puistama; ссыпать зерно в мешок vilja kotti puistama ~ kallama;
‣ vilja (vastuvõtu)punkti (üle) andma; ссыпать зерно в элеватор vilja elevaatorisse andma
‣ (kokku v. maha v. sisse) puistama; ссыпать зерно в мешок vilja kotti puistama ~ kallama;
‣ vilja (vastuvõtu)punkti (üle) andma; ссыпать зерно в элеватор vilja elevaatorisse andma
ставить 277 Г несов.
‣ кого-что panema, paigutama, asetama; ставить вещи на место asju kohale panema, ставить в ряд ritta seadma ~ panema, reastama, ставить книги на полку raamatuid riiulile ~ riiulisse panema, ставить автомобиль в гараж autot garaaži panema, ставить кастрюлю на огонь potti ~ kastrulit tulele panema, ставить друг на друга ülestikku ~ üksteise peale panema ~ asetama, ставить горчичник sinepiplaastrit panema, ставить банки больному haigele kuppu(sid) panema, ставить заплату lappima, paikama, ставить тесто tainast kerkima panema, ставить вино kõnek. veini käärima panema, ставить пиво kõnek. õlletegu üles panema, ставить самовар samovari ~ teemasinat üles panema, ставить часы kella õigeks panema, ставить на якорь ankrusse panema, ankurdama, ставить сеть võrku sisse panema ~ sisse laskma, ставить в бригадиры ~ бриадиром kõnek. brigadiriks panema, ставить в угол nurka panema, ставить на колени põlvili panema (ka ülek.), ставить на ноги (1) püsti panema ~ tõstma, (2) ülek. jalule aitama, ставить подножку jalga taha panema (ka ülek.), ставить точку punkti panema (ka ülek.), ставить тройку kolme panema (hinnet), ставить на очередь järjekorda panema, ставить на голосование hääletusele panema, ставить у власти võimule panema, ставить под сомнение kahtluse alla seadma ~ panema, ставить в затруднительное положение täbarasse ~ rumalasse olukorda ~ kitsikusse panema, ставить подпись alla kirjutama, allkirja andma, ставить диагноз diagnoosima, diagnoosi panema, ставить клеймо märgistama, ставить мины mineerima, miine panema;
‣ что püstitama (ka ülek.), ehitama; ставить памятник mälestussammast püstitama, ставить мачту masti püstitama, ставить рекорд rekordit püstitama, ставить вопрос küsimust (üles) tõstma ~ üles seadma, ставить паруса purjesid üles tõmbama ~ üles tõstma ~ heiskama;
‣ что lavastama, lavale tooma; ставить пьесу näidendit lavastama, ставить оперу ooperit lavale tooma;
‣ что seadma, tegema; ставить новые цели uusi eesmärke seadma, ставить себе целью endale eesmärgiks seadma, ставить в пример eeskujuks seadma, ставить задачей ülesandeks seadma, ставить перед фактом fakti ette seadma, ставить серьёзную задачу перед кем kelle ette rasket ~ tõsist ülesannet seadma, ставить голос häält seadma (lauljal), ставить в известность teatavaks tegema, teada andma, ставить в упрёк etteheidet tegema, ette heitma, ставить препятствие takistusi tegema, takistama, ставить кляксу tindiplekki tegema, ставить в зависимость от кого-чего sõltuvaks tegema kellest-millest, ставить твёрдые сроки kindlat tähtaega andma ~ tähtpäeva määrama;
‣ что korraldama, organiseerima; ставить работу tööd korraldama ~ organiseerima, ставить опыты katseid korraldama ~ tegema ~ sooritama;
‣ что, во что (millekski) pidama, arvama, lugema, hindama; ставить в заслугу кому kelle teeneks pidama ~ arvama ~ lugema, ставить в вину кому kellele süüks panema, kelle süüks pidama ~ arvama, süüdistama, ставить кого наравне с кем keda kellega võrdseks pidama, высоко ставить чьи способности kelle võimeid kõrgelt hindama, kelle võimetest palju pidama;
◊ ставить всякое лыко в строку кому kõnek. kellele kõike süüks arvama ~ iga viga pahaks panema; ставить в тупик кого keda ummikusse ajama, kimbatusse viima; ставить на вид кому kellele märkust tegema; ставить на кон что kõnek. mida mängu ~ kaalule panema; ставить на одну доску кого-что с кем-чем kõnek. ühele pulgale ~ õrrele panema, samale pulgale panema; ставить крест на ком-чём, на кого-что kõnek. kellele-millele kriipsu ~ risti peale tõmbama; ставить палки в колёса кому kõnek. kellele kaikaid kodaratesse pilduma; ни в грош ~ ни во что не ставить кого-что kõnek. keda-mida ei millekski ~ mitte millekski pidama; ставить во главу угла что mida peaasjaks ~ kõige tähtsamaks ~ peamiseks pidama, mida mille nurgakiviks pidama; ставить вопрос ребром küsimust resoluutselt tõstatama ~ teravalt üles tõstma; ставить знак равенства между кем-чем võrdsusmärki vahele panema; ставить к позорному столбу кого keda häbiposti panema ~ naelutama; ставить к стенке кого kõnek. keda seina äärde panema; ставить на карту что mida mängu ~ kaalule ~ ühele kaardile panema; ставить под вопрос küsimärgi alla panema ~ seadma; ставить под ружьё püssi alla panema; ставить себя на чьё место end kelle asemele panema ~ seadma; ставить точки над и i-le punkti panema; vrd. поставить
‣ кого-что panema, paigutama, asetama; ставить вещи на место asju kohale panema, ставить в ряд ritta seadma ~ panema, reastama, ставить книги на полку raamatuid riiulile ~ riiulisse panema, ставить автомобиль в гараж autot garaaži panema, ставить кастрюлю на огонь potti ~ kastrulit tulele panema, ставить друг на друга ülestikku ~ üksteise peale panema ~ asetama, ставить горчичник sinepiplaastrit panema, ставить банки больному haigele kuppu(sid) panema, ставить заплату lappima, paikama, ставить тесто tainast kerkima panema, ставить вино kõnek. veini käärima panema, ставить пиво kõnek. õlletegu üles panema, ставить самовар samovari ~ teemasinat üles panema, ставить часы kella õigeks panema, ставить на якорь ankrusse panema, ankurdama, ставить сеть võrku sisse panema ~ sisse laskma, ставить в бригадиры ~ бриадиром kõnek. brigadiriks panema, ставить в угол nurka panema, ставить на колени põlvili panema (ka ülek.), ставить на ноги (1) püsti panema ~ tõstma, (2) ülek. jalule aitama, ставить подножку jalga taha panema (ka ülek.), ставить точку punkti panema (ka ülek.), ставить тройку kolme panema (hinnet), ставить на очередь järjekorda panema, ставить на голосование hääletusele panema, ставить у власти võimule panema, ставить под сомнение kahtluse alla seadma ~ panema, ставить в затруднительное положение täbarasse ~ rumalasse olukorda ~ kitsikusse panema, ставить подпись alla kirjutama, allkirja andma, ставить диагноз diagnoosima, diagnoosi panema, ставить клеймо märgistama, ставить мины mineerima, miine panema;
‣ что püstitama (ka ülek.), ehitama; ставить памятник mälestussammast püstitama, ставить мачту masti püstitama, ставить рекорд rekordit püstitama, ставить вопрос küsimust (üles) tõstma ~ üles seadma, ставить паруса purjesid üles tõmbama ~ üles tõstma ~ heiskama;
‣ что lavastama, lavale tooma; ставить пьесу näidendit lavastama, ставить оперу ooperit lavale tooma;
‣ что seadma, tegema; ставить новые цели uusi eesmärke seadma, ставить себе целью endale eesmärgiks seadma, ставить в пример eeskujuks seadma, ставить задачей ülesandeks seadma, ставить перед фактом fakti ette seadma, ставить серьёзную задачу перед кем kelle ette rasket ~ tõsist ülesannet seadma, ставить голос häält seadma (lauljal), ставить в известность teatavaks tegema, teada andma, ставить в упрёк etteheidet tegema, ette heitma, ставить препятствие takistusi tegema, takistama, ставить кляксу tindiplekki tegema, ставить в зависимость от кого-чего sõltuvaks tegema kellest-millest, ставить твёрдые сроки kindlat tähtaega andma ~ tähtpäeva määrama;
‣ что korraldama, organiseerima; ставить работу tööd korraldama ~ organiseerima, ставить опыты katseid korraldama ~ tegema ~ sooritama;
‣ что, во что (millekski) pidama, arvama, lugema, hindama; ставить в заслугу кому kelle teeneks pidama ~ arvama ~ lugema, ставить в вину кому kellele süüks panema, kelle süüks pidama ~ arvama, süüdistama, ставить кого наравне с кем keda kellega võrdseks pidama, высоко ставить чьи способности kelle võimeid kõrgelt hindama, kelle võimetest palju pidama;
◊ ставить всякое лыко в строку кому kõnek. kellele kõike süüks arvama ~ iga viga pahaks panema; ставить в тупик кого keda ummikusse ajama, kimbatusse viima; ставить на вид кому kellele märkust tegema; ставить на кон что kõnek. mida mängu ~ kaalule panema; ставить на одну доску кого-что с кем-чем kõnek. ühele pulgale ~ õrrele panema, samale pulgale panema; ставить крест на ком-чём, на кого-что kõnek. kellele-millele kriipsu ~ risti peale tõmbama; ставить палки в колёса кому kõnek. kellele kaikaid kodaratesse pilduma; ни в грош ~ ни во что не ставить кого-что kõnek. keda-mida ei millekski ~ mitte millekski pidama; ставить во главу угла что mida peaasjaks ~ kõige tähtsamaks ~ peamiseks pidama, mida mille nurgakiviks pidama; ставить вопрос ребром küsimust resoluutselt tõstatama ~ teravalt üles tõstma; ставить знак равенства между кем-чем võrdsusmärki vahele panema; ставить к позорному столбу кого keda häbiposti panema ~ naelutama; ставить к стенке кого kõnek. keda seina äärde panema; ставить на карту что mida mängu ~ kaalule ~ ühele kaardile panema; ставить под вопрос küsimärgi alla panema ~ seadma; ставить под ружьё püssi alla panema; ставить себя на чьё место end kelle asemele panema ~ seadma; ставить точки над и i-le punkti panema; vrd. поставить
съездить 270b (повел. накл. съезди) Г сов.
‣ (sõidukiga) ära käima ~ käiku tegema; съездить в город linnas ära käima, съездить к родным sugulaste ~ omaste pool ära käima, съездить за город rohelises (ära) käima, väljasõitu tegema;
‣ кому, по чему vulg. virutama, äigama; съездить по голове vastu pead virutama, съездить в зубы vastu hambaid ~ vahtimist andma, съездить в ухо vastu kõrvu andma
‣ (sõidukiga) ära käima ~ käiku tegema; съездить в город linnas ära käima, съездить к родным sugulaste ~ omaste pool ära käima, съездить за город rohelises (ära) käima, väljasõitu tegema;
‣ кому, по чему vulg. virutama, äigama; съездить по голове vastu pead virutama, съездить в зубы vastu hambaid ~ vahtimist andma, съездить в ухо vastu kõrvu andma
урок 18 С м. неод.
‣ õppetund (ka ülek.), (kooli)tund; õppetükk; открытый урок lahtine tund, урок литературы kirjandustund, урок по математике matemaatikatund, расписание уроков tunniplaan, звонок на урок tunni alguse kell, kell heliseb tundi, звонок с урока tunni lõpu kell, kell heliseb tunnist välja, вести урок tundi andma, давать уроки tunde andma, брать уроки tunde võtma, зарабатывать уроками tunniandmisega ~ eratundidega teenima, учить уроки koolitööd ~ õppetükke tegema, õppima, отвечать урок õppetundi ~ õppetükki vastama, уроки не сделаны õppetükid ~ koolitükid ~ koolitöö on tegemata, kellel on õppimata, остаться после уроков pärast tunde jääma, kinni jääma (kõnek.), уроки прошлого mineviku õppetunnid, уроки истории ajaloo õppetunnid, дать урок кому kellele õpetust ~ õppetundi andma, получить урок õpetust ~ õppetundi saama, служить уроком õpetuseks ~ õppetunniks olema, это ему хороший урок see on talle hea ~ paras õpetus ~ õppetund;
‣ van. tähtajatöö, (ajaline) ülesanne; дневной урок päevaülesanne
‣ õppetund (ka ülek.), (kooli)tund; õppetükk; открытый урок lahtine tund, урок литературы kirjandustund, урок по математике matemaatikatund, расписание уроков tunniplaan, звонок на урок tunni alguse kell, kell heliseb tundi, звонок с урока tunni lõpu kell, kell heliseb tunnist välja, вести урок tundi andma, давать уроки tunde andma, брать уроки tunde võtma, зарабатывать уроками tunniandmisega ~ eratundidega teenima, учить уроки koolitööd ~ õppetükke tegema, õppima, отвечать урок õppetundi ~ õppetükki vastama, уроки не сделаны õppetükid ~ koolitükid ~ koolitöö on tegemata, kellel on õppimata, остаться после уроков pärast tunde jääma, kinni jääma (kõnek.), уроки прошлого mineviku õppetunnid, уроки истории ajaloo õppetunnid, дать урок кому kellele õpetust ~ õppetundi andma, получить урок õpetust ~ õppetundi saama, служить уроком õpetuseks ~ õppetunniks olema, это ему хороший урок see on talle hea ~ paras õpetus ~ õppetund;
‣ van. tähtajatöö, (ajaline) ülesanne; дневной урок päevaülesanne
христианский 129 П risti-, ristiusu, kristlus-, kristlas-, kristlas(t)e, ristiinimese, kristlik, ristiusuline; христианская религия ristiusk, kristlus, христианская церковь ristiusu kirik, христианское смирение kristlase ~ ristiinimese ~ pühamehe ~ kristlik vagadus, христианский мир kristlik ~ ristiusu ~ ristiusuline maailm, христианский социализм pol. kristlik sotsialism, христианский демократ pol. kristlik demokraat, исполнить христианский долг kristlase ~ ristiinimese kohust täitma, täitma oma kohust jumala ees;
◊ привести в христианский вид кого-что, придать христианский вид кому-чему nalj. kellele ristiinimese väljanägemist ~ kasitud välimust andma, mõistlikku väljanägemist andma
◊ привести в христианский вид кого-что, придать христианский вид кому-чему nalj. kellele ristiinimese väljanägemist ~ kasitud välimust andma, mõistlikku väljanägemist andma
шея 82 С ж. неод. kael; длинная шея pikk ~ sale kael, лебединая шея luigekael (ka ülek.), мыть шею kaela pesema, броситься на шею kaela langema;
◊ вешаться ~ повеситься на шею кому kõnek. ennast kaela riputama kellele; надевать ~ надеть петлю на шею paela kaela panema, oma pead silmusesse ~ kapla pistma; надевать ~ надеть ~ вешать ~ повесить (себе) хомут ~ ярмо на шею kõnek. ennast (ise) ikkesse panema, endale koormat kaela võtma, rakkesse hakkama; виснуть ~ висеть на шее у кого kõnek. (1) kelle kaelas rippuma, (2) kellel (ristiks) kaelas olema; гнуть шею перед кем kõnek. kelle ees koogutama ~ lipitsema, küüru selga tõmbama; гнать кого в шею ~ в три шеи madalk. nattipidi ~ tuttipidi ~ kraedpidi ~ käkaskaela välja viskama, minema lööma ~ kihutama; намылить ~ наломать ~ намять шею кому madalk. kellele (1) vastu kaela ~ kere peale ~ võmmu kuklasse andma, (2) peapesu tegema, pähe andma; сидеть на шее у кого kõnek. kelle kaelas ~ kaela peal olema; дать по шее кому madalk. (1) kellele vastu kaela ~ kere peale andma, (2) keda nattipidi ~ tuttipidi ~ kraedpidi välja viskama; вешать собак на шею кому madalk. keda laimama, kellele seitset surmapattu süüks panema, keda patuoinaks pidama; брать на шею kõnek. enda kaela ~ oma kaela peale võtma; садиться ~ сесть на шею кому kõnek. (1) kellele koormaks kaela jääma, kelle kaela peale tulema, (2) kelle turjale istuma tulema; свернуть шею кому kõnek. kellel kaela kahekorra keerama; сломать ~ свернуть ~ свихнуть себе шею на чём kõnek. oma kaela murdma millega; спихивать ~ спихнуть на шею кому kõnek. kelle kaela veeretama ~ määrima ~ jätma; сам чёрт шею сломает kõnek. vanakurigi murrab oma kaela
◊ вешаться ~ повеситься на шею кому kõnek. ennast kaela riputama kellele; надевать ~ надеть петлю на шею paela kaela panema, oma pead silmusesse ~ kapla pistma; надевать ~ надеть ~ вешать ~ повесить (себе) хомут ~ ярмо на шею kõnek. ennast (ise) ikkesse panema, endale koormat kaela võtma, rakkesse hakkama; виснуть ~ висеть на шее у кого kõnek. (1) kelle kaelas rippuma, (2) kellel (ristiks) kaelas olema; гнуть шею перед кем kõnek. kelle ees koogutama ~ lipitsema, küüru selga tõmbama; гнать кого в шею ~ в три шеи madalk. nattipidi ~ tuttipidi ~ kraedpidi ~ käkaskaela välja viskama, minema lööma ~ kihutama; намылить ~ наломать ~ намять шею кому madalk. kellele (1) vastu kaela ~ kere peale ~ võmmu kuklasse andma, (2) peapesu tegema, pähe andma; сидеть на шее у кого kõnek. kelle kaelas ~ kaela peal olema; дать по шее кому madalk. (1) kellele vastu kaela ~ kere peale andma, (2) keda nattipidi ~ tuttipidi ~ kraedpidi välja viskama; вешать собак на шею кому madalk. keda laimama, kellele seitset surmapattu süüks panema, keda patuoinaks pidama; брать на шею kõnek. enda kaela ~ oma kaela peale võtma; садиться ~ сесть на шею кому kõnek. (1) kellele koormaks kaela jääma, kelle kaela peale tulema, (2) kelle turjale istuma tulema; свернуть шею кому kõnek. kellel kaela kahekorra keerama; сломать ~ свернуть ~ свихнуть себе шею на чём kõnek. oma kaela murdma millega; спихивать ~ спихнуть на шею кому kõnek. kelle kaela veeretama ~ määrima ~ jätma; сам чёрт шею сломает kõnek. vanakurigi murrab oma kaela
эксплуатация 89 С ж. неод. (без мн. ч.) ekspluateerimine, ekspluatatsioon (käitus, kasutus, rakendus; kurnamine, rõhumine); эксплуатация природных богатств loodusvarade kasutamine, эксплуатация машин masinate käitamine ~ kasutamine ~ rakendamine, эксплуатация изобретения leiutise kasutamine, эксплуатация месторождения mäend. maardla kaevandamine ~ ekspluateerimine, эксплуатация человека человеком inimese ekspluateerimine inimese poolt, вводить ~ пускать в эксплуатацию käiku ~ käitusse andma ~ laskma, вступать в эксплуатацию käiku ~ käitusse minema, сдать дом в эксплуатацию maja käiku ~ ekspluatatsiooni andma
язык С м.
‣ 19 неод. keel (elund; suhtlusvahend; ka ülek.); собачий язык koera keel, заливной язык keel tarrendis, показать язык keelt näitama (ka ülek.), лизать языком keelega limpsima ~ lakkuma, язык пламени leek, tulekeel, огненные языки tulekeeled, языки копоти tahmatordid, tahmalondid, родной язык emakeel, национальный язык rahvuskeel, литературный язык kirjakeel, разговорный язык kõnekeel, государственный язык riigikeel, официальный язык (1) ametlik keel, (2) ametikeel, иностранный язык võõrkeel, естественный язык loomulik keel, искусственный язык tehiskeel, живой язык elav keel, мёртвый язык surnud keel, образный язык piltlik ~ kujundlik keel, воровской язык vargakeel, varaste erikeel, vargaargoo, язык художественной литературы (ilu)kirjanduskeel, язык газеты ajalehekeel, язык музыки muusika keel, язык жестов viipekeel, žestide keel, входной язык sisendkeel, выходной язык väljundkeel, целевой язык info tulemkeel, информационно-поисковый язык info infootsikeel, informatsiooni otsimise keel, индейские языки indiaani keeled, индоевропейские языки indoeuroopa keeled, древние языки muinaskeeled, классические языки klassikalised keeled, владеть многими языками paljusid keeli valdama ~ oskama, говорить на русском языке vene keelt ~ vene keeli ~ vene keeles rääkima, знать язык keelt oskama, ломать язык keelt purssima ~ väänama ~ murdma, обшаться на немецком языке saksa keeles suhtlema, перевести с греческого языка на эстонский язык kreeka keelest eestindama ~ eesti keelde tõlkima;
‣ 19 од. (teadete hankimiseks toodud) sõjavang, keel; захватить ~ взять языка keelt ~ kontrollvangi võtma;
‣ 19 неод. tila, kara, kõra (kellal); язык колокола kella tila ~ kara ~ kõra;
‣ 19 неод. (без мн. ч.) kõne, kõnevõime; лишиться языка kõnevõimet kaotama, больной лежит без языка и без движений haige ei räägi ega liiguta end;
‣ ед. ч. 19, мн. ч. 19, 18 неод. van. rahvus, natsioon; rahvas; нашествие двунадесяти языков aj. Prantsuse Suure armee ~ kaheteistkümne rahva Venemaa-sõjakäik (Isamaasõjas 1812);
◊ злые языки kurjad keeled; язык без костей у кого kõnek. ega keelel ole konti sees (lobisemise kohta), kelle suu käib vahetpidamata ~ käib nagu tatraveski ~ ei seisa kinni; язык хорошо подвешен у кого kõnek. kes pole suu peale kukkunud, kellel on head lõuad ~ hea suuvärk ~ hea lõuavärk, kelle(l) jutt jookseb hästi, kellel on suuvärk parajas paigas, kellel on keel omal kohal, kes on osav sõnu sõlmima; длинный язык kõnek. (1) suupruukimine, pikk keel, (2) у кого kes on latatara ~ lobasuu ~ vatraja ~ suure suuga; остёр на язык terava keelega; что на уме, то на языке kõnekäänd mis meelel, see keelel, süda keelel ~ keele peal; язык на плече у кого kõnek. kellel on keel vestil ~ vesti peal; давать ~ дать волю языку kõnek. keelele vaba voli andma, suud pruukima, sõnadele voli andma; держать язык за зубами ~ на привязи kõnek. keelt hammaste taga hoidma ~ pidama; болтать ~ трепать ~ чесать ~ молоть языком, чесать ~ мозолить язык kõnek. tühja lobisema, vatrama, laterdama, jahvatama; чесать языки ~ языками kõnek. keelt peksma, taga rääkima, lõugu lõksutama (madalk.); вертится на языке ~ на кончике языка kõnek. on keele peal; язык заплетается kõnek. keel läheb sõlme ~ on pehme; язык не поворачивается у кого kõnek. kelle keel ei paindu (ütlema); прикусить ~ закусить язык kõnek. huulde hammustama, äkki vait jääma; сорваться ~ срываться с языка kõnek. suust ~ keelelt lipsama; язык чешется у кого kõnek. kellel keel sügeleb, mis kibeleb ~ kipitab ~ sügeleb ~ kiheleb kelle keelel, mis kipitab kellel keele peal; связать ~ связывать язык кому kõnek. kellel suud lukku panema, mitte suudki lahti teha laskma; находить ~ найти общий язык с кем kellega ühist keelt leidma; говорить с кем на разных языках üksteist mitte mõistma, eri keelt kõnelema; суконный язык maavillane keel; эзопов ~ эзоповский язык liter. mõistukõne, läbi lillede ütlemine; говорить ~ сказать каким языком kõnek. selges mis keeles ütlema ~ rääkima; язык до Киева доведёт kõnekäänd küll keel viib Kiievisse, jala ei saa kuhugi, kes teed küsib, see pärale jõuab; (бежать) высунув язык kõnek. (jooksma) keel vesti peal; придерживать ~ придержать язык kõnek. oma keelt talitsema ~ taltsutama, mokka maas pidama; не сходить с языка у кого kõnek. kellel pidevalt suus ~ hammaste vahel olema; попасть ~ попадать ~ попасться ~ попадаться на язык кому, к кому kõnek. kelle hammaste vahele sattuma; развязывать ~ развязать язык кому kõnek. kelle keelepaelu lahti ~ valla päästma; язык развязался у кого kõnek. kelle keelepaelad läksid lahti; распускать ~ распустить язык kõnek. keelele liiga vaba voli andma, laialt suud pruukima; тянуть за язык кого kõnek. keda rääkima panema ~ sundima, rääkida käskima, kelle keelepaelu valla päästma, kelle keelekupjaks hakkama; язык проглотишь kõnek. mis viib keele alla, paneb suu vett jooksma; язык проглотить kõnek. suu (nagu) vett täis (võtma), tumm nagu kala (olema); типун кому на язык madalk. pipart kellele keele peale; укоротить язык кому madalk. kelle suud kinni panema, keelt taltsutama; укороти язык madalk. taltsuta oma keelt, pea pool suud kinni; язык сломаешь kõnek. kelle keel läheb sõlme; язык прилип к гортани ~ отнялся у кого kelle suu vajus lukku, kes jäi keeletuks; отсохни у меня язык kõnek. kuivagu mu keel; на языке быть у кого kõnek. (1) kellel keele peal olema, (2) kellel pidevalt suus ~ hammaste vahel olema; как корова языком слизала ~ слизнула кого-что kõnek. nagu ära pühitud
‣ 19 неод. keel (elund; suhtlusvahend; ka ülek.); собачий язык koera keel, заливной язык keel tarrendis, показать язык keelt näitama (ka ülek.), лизать языком keelega limpsima ~ lakkuma, язык пламени leek, tulekeel, огненные языки tulekeeled, языки копоти tahmatordid, tahmalondid, родной язык emakeel, национальный язык rahvuskeel, литературный язык kirjakeel, разговорный язык kõnekeel, государственный язык riigikeel, официальный язык (1) ametlik keel, (2) ametikeel, иностранный язык võõrkeel, естественный язык loomulik keel, искусственный язык tehiskeel, живой язык elav keel, мёртвый язык surnud keel, образный язык piltlik ~ kujundlik keel, воровской язык vargakeel, varaste erikeel, vargaargoo, язык художественной литературы (ilu)kirjanduskeel, язык газеты ajalehekeel, язык музыки muusika keel, язык жестов viipekeel, žestide keel, входной язык sisendkeel, выходной язык väljundkeel, целевой язык info tulemkeel, информационно-поисковый язык info infootsikeel, informatsiooni otsimise keel, индейские языки indiaani keeled, индоевропейские языки indoeuroopa keeled, древние языки muinaskeeled, классические языки klassikalised keeled, владеть многими языками paljusid keeli valdama ~ oskama, говорить на русском языке vene keelt ~ vene keeli ~ vene keeles rääkima, знать язык keelt oskama, ломать язык keelt purssima ~ väänama ~ murdma, обшаться на немецком языке saksa keeles suhtlema, перевести с греческого языка на эстонский язык kreeka keelest eestindama ~ eesti keelde tõlkima;
‣ 19 од. (teadete hankimiseks toodud) sõjavang, keel; захватить ~ взять языка keelt ~ kontrollvangi võtma;
‣ 19 неод. tila, kara, kõra (kellal); язык колокола kella tila ~ kara ~ kõra;
‣ 19 неод. (без мн. ч.) kõne, kõnevõime; лишиться языка kõnevõimet kaotama, больной лежит без языка и без движений haige ei räägi ega liiguta end;
‣ ед. ч. 19, мн. ч. 19, 18 неод. van. rahvus, natsioon; rahvas; нашествие двунадесяти языков aj. Prantsuse Suure armee ~ kaheteistkümne rahva Venemaa-sõjakäik (Isamaasõjas 1812);
◊ злые языки kurjad keeled; язык без костей у кого kõnek. ega keelel ole konti sees (lobisemise kohta), kelle suu käib vahetpidamata ~ käib nagu tatraveski ~ ei seisa kinni; язык хорошо подвешен у кого kõnek. kes pole suu peale kukkunud, kellel on head lõuad ~ hea suuvärk ~ hea lõuavärk, kelle(l) jutt jookseb hästi, kellel on suuvärk parajas paigas, kellel on keel omal kohal, kes on osav sõnu sõlmima; длинный язык kõnek. (1) suupruukimine, pikk keel, (2) у кого kes on latatara ~ lobasuu ~ vatraja ~ suure suuga; остёр на язык terava keelega; что на уме, то на языке kõnekäänd mis meelel, see keelel, süda keelel ~ keele peal; язык на плече у кого kõnek. kellel on keel vestil ~ vesti peal; давать ~ дать волю языку kõnek. keelele vaba voli andma, suud pruukima, sõnadele voli andma; держать язык за зубами ~ на привязи kõnek. keelt hammaste taga hoidma ~ pidama; болтать ~ трепать ~ чесать ~ молоть языком, чесать ~ мозолить язык kõnek. tühja lobisema, vatrama, laterdama, jahvatama; чесать языки ~ языками kõnek. keelt peksma, taga rääkima, lõugu lõksutama (madalk.); вертится на языке ~ на кончике языка kõnek. on keele peal; язык заплетается kõnek. keel läheb sõlme ~ on pehme; язык не поворачивается у кого kõnek. kelle keel ei paindu (ütlema); прикусить ~ закусить язык kõnek. huulde hammustama, äkki vait jääma; сорваться ~ срываться с языка kõnek. suust ~ keelelt lipsama; язык чешется у кого kõnek. kellel keel sügeleb, mis kibeleb ~ kipitab ~ sügeleb ~ kiheleb kelle keelel, mis kipitab kellel keele peal; связать ~ связывать язык кому kõnek. kellel suud lukku panema, mitte suudki lahti teha laskma; находить ~ найти общий язык с кем kellega ühist keelt leidma; говорить с кем на разных языках üksteist mitte mõistma, eri keelt kõnelema; суконный язык maavillane keel; эзопов ~ эзоповский язык liter. mõistukõne, läbi lillede ütlemine; говорить ~ сказать каким языком kõnek. selges mis keeles ütlema ~ rääkima; язык до Киева доведёт kõnekäänd küll keel viib Kiievisse, jala ei saa kuhugi, kes teed küsib, see pärale jõuab; (бежать) высунув язык kõnek. (jooksma) keel vesti peal; придерживать ~ придержать язык kõnek. oma keelt talitsema ~ taltsutama, mokka maas pidama; не сходить с языка у кого kõnek. kellel pidevalt suus ~ hammaste vahel olema; попасть ~ попадать ~ попасться ~ попадаться на язык кому, к кому kõnek. kelle hammaste vahele sattuma; развязывать ~ развязать язык кому kõnek. kelle keelepaelu lahti ~ valla päästma; язык развязался у кого kõnek. kelle keelepaelad läksid lahti; распускать ~ распустить язык kõnek. keelele liiga vaba voli andma, laialt suud pruukima; тянуть за язык кого kõnek. keda rääkima panema ~ sundima, rääkida käskima, kelle keelepaelu valla päästma, kelle keelekupjaks hakkama; язык проглотишь kõnek. mis viib keele alla, paneb suu vett jooksma; язык проглотить kõnek. suu (nagu) vett täis (võtma), tumm nagu kala (olema); типун кому на язык madalk. pipart kellele keele peale; укоротить язык кому madalk. kelle suud kinni panema, keelt taltsutama; укороти язык madalk. taltsuta oma keelt, pea pool suud kinni; язык сломаешь kõnek. kelle keel läheb sõlme; язык прилип к гортани ~ отнялся у кого kelle suu vajus lukku, kes jäi keeletuks; отсохни у меня язык kõnek. kuivagu mu keel; на языке быть у кого kõnek. (1) kellel keele peal olema, (2) kellel pidevalt suus ~ hammaste vahel olema; как корова языком слизала ~ слизнула кого-что kõnek. nagu ära pühitud
питать 165a Г несов.
‣ кого-что, чем toitma (ka ülek.);
‣ что, чем varustama; питать город электроэнергией linnale elektrit andma;
‣ что к кому ülek. tundma; питать доверие к кому usaldama keda, kelle vastu usaldust tundma, питать отвращение к кому vastikust tundma, питать надежду lootust hellitama, питать ненависть к кому keda vihkama, питать сочувствие к кому kellele kaasa tundma, kaastundega suhtuma kellesse, питать уважение к кому kellest lugu pidama, питать глубокие чувства к кому sügavalt armastama keda, kelle vastu sügavaid tundeid eneses ~ hinges kandma
‣ кого-что, чем toitma (ka ülek.);
‣ что, чем varustama; питать город электроэнергией linnale elektrit andma;
‣ что к кому ülek. tundma; питать доверие к кому usaldama keda, kelle vastu usaldust tundma, питать отвращение к кому vastikust tundma, питать надежду lootust hellitama, питать ненависть к кому keda vihkama, питать сочувствие к кому kellele kaasa tundma, kaastundega suhtuma kellesse, питать уважение к кому kellest lugu pidama, питать глубокие чувства к кому sügavalt armastama keda, kelle vastu sügavaid tundeid eneses ~ hinges kandma
благословлять 255 Г несов. → сов. благословить
‣ кого-что, на что õnnistama (ka kirikl.); õnnistust kaasa andma; благословлять на подвиг sangariteele õnnistust kaasa andma;
‣ кого-что tänama, õnnistama; благословлять судьбу saatust tänama
‣ кого-что, на что õnnistama (ka kirikl.); õnnistust kaasa andma; благословлять на подвиг sangariteele õnnistust kaasa andma;
‣ кого-что tänama, õnnistama; благословлять судьбу saatust tänama
изливать 169a Г несов.
‣ сов. излить;
‣ ülek. liter. kuuldavale tooma; endast välja andma; изливать звуки helisema, изливать свет valgust kallama ~ andma, изливать запах lõhnama
‣ сов. излить;
‣ ülek. liter. kuuldavale tooma; endast välja andma; изливать звуки helisema, изливать свет valgust kallama ~ andma, изливать запах lõhnama
командовать 171b Г несов.
‣ käsklema, käsutama, käsklusi ~ käsku ~ komandot andma; командовать «Огонь!» tulekäsklust andma, «Tuld!» hüüdma;
‣ кем-чем sõj. juhtima, komandör olema; kõnek. кем-чем, над кем-чем, без доп. kamandama; командовать полком polku ~ rügementi juhtima, polgukomandör ~ rügemendiülem olema, командовать парадом paraadi juhatama, не давай собой командовать ära lase ennast kamandada; vrd. скомандовать
‣ käsklema, käsutama, käsklusi ~ käsku ~ komandot andma; командовать «Огонь!» tulekäsklust andma, «Tuld!» hüüdma;
‣ кем-чем sõj. juhtima, komandör olema; kõnek. кем-чем, над кем-чем, без доп. kamandama; командовать полком polku ~ rügementi juhtima, polgukomandör ~ rügemendiülem olema, командовать парадом paraadi juhatama, не давай собой командовать ära lase ennast kamandada; vrd. скомандовать
надавать 219a Г сов. что, чего, кому-чему kõnek. (suurt hulka mitme korraga) andma; надавать обещаний (palju) lubadusi andma, надавать оплеух kõrvakiile jagama
накормить 321 Г сов. кого-что, чем süüa andma, toitma, kõhtu täis söötma; накормить ребёнка грудью lapsele rinda andma, last imetama; vrd. кормить
наподдавать 219a Г сов. madalk.
‣ чего, кому, чем tuupi tegema, naha peale andma;
‣ чего (palju, hulgi, tarbeks) ette andma ~ loopima ~ tõstma
‣ чего, кому, чем tuupi tegema, naha peale andma;
‣ чего (palju, hulgi, tarbeks) ette andma ~ loopima ~ tõstma
напоить Г сов. → несов. напаивать
‣ 305a, буд. вр. также 283 кого, чем juua andma, jootma; purju jootma; напоить ребёнка молоком lapsele piima juua andma;
‣ напоённый (кр. ф. напоён, напоена, напоитьо, напоитьы) страд. прич. прош. вр. чем ülek. kõrgst. täitdetud, küllastatud; воздух напоён запахом ландышей õhk on täis maikellukeste lõhna
‣ 305a, буд. вр. также 283 кого, чем juua andma, jootma; purju jootma; напоить ребёнка молоком lapsele piima juua andma;
‣ напоённый (кр. ф. напоён, напоена, напоитьо, напоитьы) страд. прич. прош. вр. чем ülek. kõrgst. täitdetud, küllastatud; воздух напоён запахом ландышей õhk on täis maikellukeste lõhna
нахлопать 164a Г сов. → несов. нахлопывать I кого, по чему, чем kõnek. laksima, lakse andma, laksakaid andma ~ jagama; он нахлопал озорника ta tõmbas võrukaelale mitu laksakut
обет 1 С м. неод. liter. pühalik tõotus, vanne; обет верности truudusvanne, монашеский обет mungavanne, давать обет tõotust andma, tõotama, vannet andma, он наложил на себя обет молчания ta andis vaikimisvande, ta tõotas lõpuni vaikida
отсалютовать 172b Г сов. кому-чему saluteerima, saluuti andma, saluudiga tervitama, au andma; отсалютовать крепости kindluse auks saluteerima; vrd. салютовать
отхлестать 211 Г сов. → несов. отхлёстывать kõnek.
‣ кого, чем piitsutama, vemmeldama, nuutima, piitsa ~ vemmalt ~ nuuti andma, vitstega peksma, vitsu andma; отхлестать по щекам vastu nägu peksma;
‣ кого-что ülek. nahutama, teravalt kritiseerima ~ arvustama
‣ кого, чем piitsutama, vemmeldama, nuutima, piitsa ~ vemmalt ~ nuuti andma, vitstega peksma, vitsu andma; отхлестать по щекам vastu nägu peksma;
‣ кого-что ülek. nahutama, teravalt kritiseerima ~ arvustama
отшлёпать 164a Г сов. → несов. отшлёпывать
‣ кого-что kõnek. lakse andma; отшлёпать шалуна võrukaelale lakse andma;
‣ madalk. (porist) teed tallama, (teatud maad porisel teel) maha käima ~ kõmpima
‣ кого-что kõnek. lakse andma; отшлёпать шалуна võrukaelale lakse andma;
‣ madalk. (porist) teed tallama, (teatud maad porisel teel) maha käima ~ kõmpima
палить II 285b Г несов. из чего, по кому-чему, без доп. kõnek. tulistama, tuld andma, laskma, paugutama; палить из пушек kahuritest tuld andma ~ kõmmutama
перенести 365 Г сов. → несов. переносить I
‣ кого-что, через что, куда üle viima ~ tooma ~ kandma, teise kohta viima ~ tooma, edastama, edasi lükkama; перенести вещи в комнату asju tuppa viima ~ tooma, перенести столицу в другой город pealinna mujale ~ teisale üle viima, teist linna pealinnaks tegema ~ kuulutama, перенести последний слог на другую строку viimast silpi teisele reale üle viima, перенести правку во второй экземпляр рукописи parandust käsikirja teise eksemplari üle kandma, перенести собрание на другой день koosolekut teisele päevale edasi lükkama, перенести главный удар pealööki ümber suunama, перенести дело в суд asja kohtule üle andma;
‣ что läbi ~ üle elama, taluma, välja kannatama, tunda saama; läbi põdema; хорошо перенести засуху põuda hästi taluma, перенести много горя palju muret tunda saama, перенести болезнь haigust läbi põdema
‣ кого-что, через что, куда üle viima ~ tooma ~ kandma, teise kohta viima ~ tooma, edastama, edasi lükkama; перенести вещи в комнату asju tuppa viima ~ tooma, перенести столицу в другой город pealinna mujale ~ teisale üle viima, teist linna pealinnaks tegema ~ kuulutama, перенести последний слог на другую строку viimast silpi teisele reale üle viima, перенести правку во второй экземпляр рукописи parandust käsikirja teise eksemplari üle kandma, перенести собрание на другой день koosolekut teisele päevale edasi lükkama, перенести главный удар pealööki ümber suunama, перенести дело в суд asja kohtule üle andma;
‣ что läbi ~ üle elama, taluma, välja kannatama, tunda saama; läbi põdema; хорошо перенести засуху põuda hästi taluma, перенести много горя palju muret tunda saama, перенести болезнь haigust läbi põdema
поить 305a, наст. вр. также 284 Г несов. кого-что, чем jootma, juua andma (ka alkoholi kohta); поить кого малиной kellele vaarikateed juua andma, поить и кормить семью peret toitma, поить чаем teega kostitama, teed pakkuma; vrd. напоить
пороть II 252 Г несов. кого, чем kõnek. keda peksma, rooskama, kellele ihunuhtlust andma, kere peale andma; vrd. выпороть II
почмокать 164b Г сов. чем, кому kõnek. (veidi) matsutama ~ muisutama; кого-что, во что (mitu korda) plaksuga suud ~ musi andma, plaksumusi ~ plaksumopsu andma; почмокать губами suud matsutama, muisutama
простить 296a Г сов. → несов. прощать кого-что, кому
‣ andeks andma, andestama kellele; простить шалуна võrukaelale andeks andma, простите нас andke meile andeks, vabandage meid;
‣ что, кому van. kinkima, kustutama (võla kohta); он простил мне долг ta kinkis mulle ~ kustutas mu võla;
‣ прости(те) повел. накл., также в функции вводн. сл. vabanda(ge), anna (andke) andeks; простите, как пройти на вокзал? vabandage, kuidas pääseb jaama? такая работа, простите, никуда не годится see töö, vabandage väga, ei kõlba kuhugi;
‣ (без несов.) прости(те) повел. накл. van. jumalaga, nägemiseni
‣ andeks andma, andestama kellele; простить шалуна võrukaelale andeks andma, простите нас andke meile andeks, vabandage meid;
‣ что, кому van. kinkima, kustutama (võla kohta); он простил мне долг ta kinkis mulle ~ kustutas mu võla;
‣ прости(те) повел. накл., также в функции вводн. сл. vabanda(ge), anna (andke) andeks; простите, как пройти на вокзал? vabandage, kuidas pääseb jaama? такая работа, простите, никуда не годится see töö, vabandage väga, ei kõlba kuhugi;
‣ (без несов.) прости(те) повел. накл. van. jumalaga, nägemiseni
раскачать 165a Г сов. → несов. раскачивать
‣ кого-что kiikuma ~ liikuma ~ kõikuma ~ võnkuma panema, hoogu sisse andma; раскачать качели kiigele hoogu andma, раскачать маятник pendlit võnkuma panema, раскачать лодку paati kõigutama ~ kiigutama;
‣ что kõnek. lahti kõigutama ~ logistama ~ loksutama, kõikuma ~ loksuma ~ logisema panema; раскачать столб posti lahti kangutama ~ kõigutama;
‣ кого ülek. kõnek. liigutama sundima, elu sisse panema ~ tegema
‣ кого-что kiikuma ~ liikuma ~ kõikuma ~ võnkuma panema, hoogu sisse andma; раскачать качели kiigele hoogu andma, раскачать маятник pendlit võnkuma panema, раскачать лодку paati kõigutama ~ kiigutama;
‣ что kõnek. lahti kõigutama ~ logistama ~ loksutama, kõikuma ~ loksuma ~ logisema panema; раскачать столб posti lahti kangutama ~ kõigutama;
‣ кого ülek. kõnek. liigutama sundima, elu sisse panema ~ tegema
сигналить 269b Г несов. кому-чему, о чём, чем signaliseerima, signaalima, signaale edasi andma, signaali(de)ga teatama, signaali andma; автомобиль сигналит auto annab signaali ~ tuututab; vrd. просигналить
сориентировать 171a Г сов. кого-чего, на что, в чём, по чему orienteerima, suunda (kätte) andma, (olukorrast) ülevaadet andma; juhtima, suunama; сориентировать карту kaarti maastikul orienteerima; vrd. ориентировать
спрофилировать 171a Г сов. что profileerima, profiilima (õiget profiili andma); спрофилировать дорогу teed profileerima, teele ettenähtud profiili ~ kuju andma; vrd. профилировать
ссудить 313a Г сов. → несов. ссужать кого-что чем, кому-чему что laenu andma ~ laenama kellele, laenuks andma, välja laenama, laenutama
стравить II 321 Г сов. → несов. стравливать II, стравлять II что
‣ mer. viirama, järele andma (trossi); стравить канат köit järele andma ~ laskma;
‣ välja laskma (auru, õhku); стравить пар auru välja laskma; vrd. травить II
‣ mer. viirama, järele andma (trossi); стравить канат köit järele andma ~ laskma;
‣ välja laskma (auru, õhku); стравить пар auru välja laskma; vrd. травить II
тон С м. неод.
‣ 5, 1 (heli)toon (ka füüs., muus.), helikõrgus; высокий тон kõrge toon, низкий тон madal toon, задать тон (1) häält andma, (2) ülek. kõnek. tooni andma, mõõduandev olema, петь не в тон vale viisi ~ valel viisil laulma, тоны сердца med. südametoonid;
‣ 1 (без мн. ч.) hääl, hääletoon, kõnetoon (ka ülek.), häälevarjund; властный тон võimukas ~ käskiv (hääle)toon, деловой тон asjalik toon, иронический тон irooniline toon, pilketoon, мажорный тон ülek. rõõmsameelne hääl(etoon), минор ный тон ülek. kurvameelne hääl(etoon), тон статьи kirjutise ~ artikli toon, повысить тон häält kõrgendama ~ tõstma, изменить тон hääletooni muutma, настроить себя на грустный тон ülek. end nukrale lainele häälestama;
‣ 1 (без мн. ч.) toon, käitumisviis, maneer; правила хорошего тона hea tooni ~ kombeka käitumise reeglid, дурной тон halb komme ~ maneer;
‣ 4 (värvi)toon, värvus; светлые тона heledad (värvi)toonid, пастельные тона pastelltoonid, яркие тона eredad (värvi)toonid, спокойные тона rahulikud (värvi)toonid, тёплые тона soojad (värvi)toonid, тон цвета, цветовой тон värvitoon, värving, тон в тон (1) toon toonis, (2) ülek. samas laadis, изображать в светлых тонах heledates (värvi)toonides kujutama ~ kirjeldama;
◊ попадать ~ попасть в тон кому kelle tooni tabama, end kelle lainele häälestama
‣ 5, 1 (heli)toon (ka füüs., muus.), helikõrgus; высокий тон kõrge toon, низкий тон madal toon, задать тон (1) häält andma, (2) ülek. kõnek. tooni andma, mõõduandev olema, петь не в тон vale viisi ~ valel viisil laulma, тоны сердца med. südametoonid;
‣ 1 (без мн. ч.) hääl, hääletoon, kõnetoon (ka ülek.), häälevarjund; властный тон võimukas ~ käskiv (hääle)toon, деловой тон asjalik toon, иронический тон irooniline toon, pilketoon, мажорный тон ülek. rõõmsameelne hääl(etoon), минор ный тон ülek. kurvameelne hääl(etoon), тон статьи kirjutise ~ artikli toon, повысить тон häält kõrgendama ~ tõstma, изменить тон hääletooni muutma, настроить себя на грустный тон ülek. end nukrale lainele häälestama;
‣ 1 (без мн. ч.) toon, käitumisviis, maneer; правила хорошего тона hea tooni ~ kombeka käitumise reeglid, дурной тон halb komme ~ maneer;
‣ 4 (värvi)toon, värvus; светлые тона heledad (värvi)toonid, пастельные тона pastelltoonid, яркие тона eredad (värvi)toonid, спокойные тона rahulikud (värvi)toonid, тёплые тона soojad (värvi)toonid, тон цвета, цветовой тон värvitoon, värving, тон в тон (1) toon toonis, (2) ülek. samas laadis, изображать в светлых тонах heledates (värvi)toonides kujutama ~ kirjeldama;
◊ попадать ~ попасть в тон кому kelle tooni tabama, end kelle lainele häälestama
травить II 321 Г несов.
‣ что mer. viirama, järele andma, lõdvemaks laskma; травить канат trossi järele andma;
‣ что (õhku, auru vm.) välja laskma; травить пар auru välja laskma;
‣ (безл.) ülek. kõnek. oksele ~ iiveldama ajama, iiveldama, kalu söötma (meremeeste keeles);
‣ что madalk. udu ~ udujuttu ~ käojaani ~ kägu ajama, (kokku) jahvatama ~ luuletama, jahmerdama ~ lobisema; целый вечер травили анекдоты kogu õhtu jahvatati anekdoote
‣ что mer. viirama, järele andma, lõdvemaks laskma; травить канат trossi järele andma;
‣ что (õhku, auru vm.) välja laskma; травить пар auru välja laskma;
‣ (безл.) ülek. kõnek. oksele ~ iiveldama ajama, iiveldama, kalu söötma (meremeeste keeles);
‣ что madalk. udu ~ udujuttu ~ käojaani ~ kägu ajama, (kokku) jahvatama ~ luuletama, jahmerdama ~ lobisema; целый вечер травили анекдоты kogu õhtu jahvatati anekdoote
упорствовать 171b Г несов. в чём, без доп. visa ~ kangekaelne ~ järeleandmatu ~ sihikindel ~ meelekindel olema, visalt ~ kangekaelselt vastu panema ~ tõrkuma ~ vastu punnima; упорствовать в своих требованиях oma nõudmistes visa ~ sihikindel ~ järeleandmatu olema, мороз упорствует ülek. pakane on visa järele andma
шлепок 24 С м. неод. kõnek.
‣ plaks, laks; наградить кого шлепком kellele plaksu ~ laksu andma, надавать кому шлепков kellele plakse andma ~ hoope jagama;
‣ pliks, plaksatus, plaksakas, potsatus
‣ plaks, laks; наградить кого шлепком kellele plaksu ~ laksu andma, надавать кому шлепков kellele plakse andma ~ hoope jagama;
‣ pliks, plaksatus, plaksakas, potsatus
щадить 289 Г несов. кого-что halastama, armu andma ~ heitma; hoidma, säästma; не щадить врагов vaenlasele mitte armu andma, щадить своё здоровье oma tervist hoidma ~ säästma, oma tervisele halastama, щадить чьё самолюбие kelle enesearmastust säästma ~ mitte riivama, kelle enesearmastuse vastu säästev ~ taktiline ~ leebiv olema, щадить чьи чувства kelle tunnetest lugu pidama, kelle tundeid säästma, не щадя себя ennastsalgavalt, не щадя сил jõudu säästmata; vrd. пощадить
вверяться 255 Г несов. → сов. ввериться кому liter.
‣ ennast kelle hoolde andma ~ usaldama, (täielikult) uskuma ~ usaldama keda; вверяться судьбе ennast saatuse hoolde andma ~ usaldama;
‣ страд. к вверять
‣ ennast kelle hoolde andma ~ usaldama, (täielikult) uskuma ~ usaldama keda; вверяться судьбе ennast saatuse hoolde andma ~ usaldama;
‣ страд. к вверять
взаймы Н võlgu, laenuks; взять взаймы у кого võlgu võtma ~ laenama kellelt, дать взаймы кому kellele võlgu ~ laenu(ks) andma
внаём Н üürile; сдать внаём что mida üürile andma
возвращать 169a Г несов. → сов. возвратить
‣ кого-что tagastama, tagasi andma; tagasi tooma; возвращать взятые взаймы деньги laenatud raha tagastama;
‣ что (endale) tagasi saama; возвращать покой rahu tagasi saama;
◊ возвращать ~ возвратить к жизни кого liter. elule tagasi andma ~ võitma keda
‣ кого-что tagastama, tagasi andma; tagasi tooma; возвращать взятые взаймы деньги laenatud raha tagastama;
‣ что (endale) tagasi saama; возвращать покой rahu tagasi saama;
◊ возвращать ~ возвратить к жизни кого liter. elule tagasi andma ~ võitma keda
воздавать 219 Г несов. → сов. воздать liter.
‣ что, кому-чему andma, osutama, avaldama, üles näitama (au jm. kohta); воздавать должное героям kangelastele au osutama, воздавать по заслугам vastavalt teenetele hindama;
‣ чем, за что tasuma; воздавать злом за добро head kurjaga tasuma, воздавать сторицею kõrgst. sajakordselt tasuma, воздавать тем же samaga tasuma
‣ что, кому-чему andma, osutama, avaldama, üles näitama (au jm. kohta); воздавать должное героям kangelastele au osutama, воздавать по заслугам vastavalt teenetele hindama;
‣ чем, за что tasuma; воздавать злом за добро head kurjaga tasuma, воздавать сторицею kõrgst. sajakordselt tasuma, воздавать тем же samaga tasuma
выдрать 216* Г сов. kõnek.
‣ несов. выдирать;
‣ кого, чем, за что nahatäit andma kellele, läbi rookima; (kõrvust v. juustest) sakutama; выдрать за уши кого kelle(l) kõrvu tuliseks tegema, выдрать ремнём rihma andma, rihmutama; vrd. драть
‣ несов. выдирать;
‣ кого, чем, за что nahatäit andma kellele, läbi rookima; (kõrvust v. juustest) sakutama; выдрать за уши кого kelle(l) kõrvu tuliseks tegema, выдрать ремнём rihma andma, rihmutama; vrd. драть
выстегать 166*a Г сов. → несов. выстёгивать
‣ что ära teppima, läbi õmblema; выстегать одеяло tekki (ära) teppima;
‣ (без несов.) кого kõnek. kere peale andma kellele, nuhtlema, läbi nüpeldama, rihma ~ vemmalt andma kellele; vrd. стегать
‣ что ära teppima, läbi õmblema; выстегать одеяло tekki (ära) teppima;
‣ (без несов.) кого kõnek. kere peale andma kellele, nuhtlema, läbi nüpeldama, rihma ~ vemmalt andma kellele; vrd. стегать
головоломка 72 С ж. неод. peamurdmisülesanne, nuputusülesanne, keerdülesanne, ülek. pähkel; задать головоломку кому kellele (kõvasti) peamurdmist andma
доконать 165a (без страд. прич. прош. вр.) Г сов. кого-что kõnek. hukka saatma, hukutama, (lõplikult) ära kurnama, lõppu tegema, surmahoopi andma; доконать врага vaenlasele surmahoopi andma, больного доконала лихорадка palavik võttis haigelt viimase jõu, palavik andis haigele viimase hoobi
загривок 23 С м. неод. tagalakk, laka tagaosa (hobusel); kõnek. turi;
◊ дать по загривку madalk. võmmu kuklasse andma
◊ дать по загривку madalk. võmmu kuklasse andma
затрещина 51 С ж. неод. madalk. kõrvakiil, võmm, hoop, mats, obadus; дать хорошую ~ здоровую затрещину kõva matsu ~ kõrvakiilu andma
зуботычина 51 С ж. неод. madalk. hoop vastu hambaid, lõuahoop; раздавать зуботычины vastu hambaid ~ lõugu andma
индульгенция 89 С ж. неод. kirikl. aj. indulgents, patukustutuskiri; дать ~ выдать индульгенцию ülek. andeks andma
интервью нескл. С с. неод. intervjuu, usutelu; брать интервью у кого keda usutlema, intervjueerima, дать интервью кому kellele intervjuud andma
компромисс 1 С м. неод. kompromiss (vastutulekkokkulepe), järeleandmine; идти на компромисс kompromissi tegema, kompromissile minema, (vastastikku) järele andma
лещ 29 С м. од. zool. latikas (Abramis brama);
◊ давать ~ дать ~ подносить ~ поднести леща кому madalk. kellele vopsu ~ laksu andma
◊ давать ~ дать ~ подносить ~ поднести леща кому madalk. kellele vopsu ~ laksu andma
материализовать 172a Г сов. и несов. что liter. materialiseerima, ainestama, materiaalset ~ ainelist kuju andma
морда I 51 С ж. неод. koon; vulg. lõust, larhv; дать ~ съездить по морде, дать в морду vastu vahtimist andma
мордасы 1 С неод. (без ед. ч.) väljendis бить ~ дать ~ ударить по мордасам vulg. vastu vahtimist andma
настояние 115 С с. неод. visa nõue ~ nõudmine, tungiv palve, pealekäimine; по настоянию visal nõudmisel, уступить настояниям pealekäimisele järele andma
недвусмысленно Н selgelt, ühemõtteliselt, selgesõnaliselt, sõnaselgelt; недвусмысленно давать понять selgelt ~ ühemõtteliselt mõista andma
обещать 165a Г
‣ сов. и несов. кого-что, чего, кому-чему, с инф. lubama, lubadust andma, tõotama; он обещал прийти вовремя ta lubas õigeks ajaks tulla, он обещал мне денег ta lubas mulle raha anda, ты обещал мне это sa lubasid mulle seda;
‣ несов. с инф., что lootust andma, tõotama; день обещал быть ясным päev lubas ~ tõotas tulla selge, он обещает быть хорошим скрипачом on lootust ~ loota, et temast saab hea viiuldaja, рожь обещает богатый урожай rukis tõotab head saaki, это не обещает ничего доброго see ei tõota midagi head; vrd. пообещать
‣ сов. и несов. кого-что, чего, кому-чему, с инф. lubama, lubadust andma, tõotama; он обещал прийти вовремя ta lubas õigeks ajaks tulla, он обещал мне денег ta lubas mulle raha anda, ты обещал мне это sa lubasid mulle seda;
‣ несов. с инф., что lootust andma, tõotama; день обещал быть ясным päev lubas ~ tõotas tulla selge, он обещает быть хорошим скрипачом on lootust ~ loota, et temast saab hea viiuldaja, рожь обещает богатый урожай rukis tõotab head saaki, это не обещает ничего доброго see ei tõota midagi head; vrd. пообещать
облобызать 165a (без страд. прич. прош. вр.) Г сов. кого van., humor. suudlustega katma, musutama, suud andma
облобызаться 165 Г сов. с кем, без доп. van., humor. teineteist suudlema ~ musutama, teineteisele suud andma
одолжить 278a (страд. прич. прош. вр. одолженный) Г сов. → несов. одолжать, одалживать
‣ кого-что, чего, кому-чему (välja) laenama, laenuks andma, laenutama; kõnek. loovutama; одолжить большую сумму кому kellele suurt summat laenama, одолжить посуду lauanõusid laenuks andma;
‣ кого-что, чем van. tänuvõlglaseks tegema; вы меня очень одолжили этим olen teile selle eest palju tänu võlgu, olen teie ees suur tänuvõlglane
‣ кого-что, чего, кому-чему (välja) laenama, laenuks andma, laenutama; kõnek. loovutama; одолжить большую сумму кому kellele suurt summat laenama, одолжить посуду lauanõusid laenuks andma;
‣ кого-что, чем van. tänuvõlglaseks tegema; вы меня очень одолжили этим olen teile selle eest palju tänu võlgu, olen teie ees suur tänuvõlglane
пасовать I 172b Г несов.
‣ passima (kaardimängus pakkumisest loobuma);
‣ перед кем-чем, без доп. ülek. alla andma, taganema, araks lööma ~ kohkuma; пасовать перед трудностями raskuste ees taganema, raskustele alla andma, пасовать перед опасностью (häda)ohu ees araks lööma; vrd. спасовать
‣ passima (kaardimängus pakkumisest loobuma);
‣ перед кем-чем, без доп. ülek. alla andma, taganema, araks lööma ~ kohkuma; пасовать перед трудностями raskuste ees taganema, raskustele alla andma, пасовать перед опасностью (häda)ohu ees araks lööma; vrd. спасовать
перепороть II 252 Г сов. кого, чем madalk. (kõiki v. paljusid üksteise järel) läbi peksma ~ sugema ~ nuhtlema ~ rooskama, (üksteise järel kõigile v. paljudele) vitsu andma
перецеловать 172a Г сов. кого-что (järgemööda kõiki v. paljusid) suudlema, (kõigile v. paljudele) suud andma
перецеловаться 172 Г сов. с кем, без доп. (järgemööda kõigiga v. paljudega v. üksteist) suudlema, (järgemööda kõigile v. paljudele) suud andma
пнуть 336a Г сов. однокр. к пинать кого-что kõnek. jalaga tõukama ~ lööma ~ virutama, jalahoopi andma
подзатыльник 18 С м. неод. kõnek. kuklavõmm, võmm kuklasse; дать подзатыльник кому kellele võmmu kuklasse andma
подморгнуть 336b Г сов. → несов. подмаргивать кому kõnek. silma tegema ~ pilgutama, silmapilgutusega märku andma
подпись 90 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) allakirjutamine; давать документ на подпись dokumenti allakirjutamiseks andma;
‣ allkiri; письмо за подписью директора direktori allkirjaga kiri, подпись под документом allkiri dokumendil, собственноручная подпись isiklik ~ oma käega kirjutatud allkiri, поставить ~ дать подпись allkirja andma, за подписью и печатью allkirja ja pitsatiga;
‣ autori nimi ~ signatuur pildil;
‣ tekst pildi all, (pildi) pealkiri; allakirjutis (kaardil, plaanil); подпись под картиной maali pealkiri ~ nimetus
‣ (без мн. ч.) allakirjutamine; давать документ на подпись dokumenti allakirjutamiseks andma;
‣ allkiri; письмо за подписью директора direktori allkirjaga kiri, подпись под документом allkiri dokumendil, собственноручная подпись isiklik ~ oma käega kirjutatud allkiri, поставить ~ дать подпись allkirja andma, за подписью и печатью allkirja ja pitsatiga;
‣ autori nimi ~ signatuur pildil;
‣ tekst pildi all, (pildi) pealkiri; allakirjutis (kaardil, plaanil); подпись под картиной maali pealkiri ~ nimetus
позволить 269a Г сов. → несов. позволять
‣ кому-чему, что, с инф. lubama, luba andma, laskma; позволить сесть istuda lubama, позволить себе что endale lubama mida, я позволю себе надеяться, что... julgen loota, et..., позвольте мне пройти lubage mind mööda;
‣ кому-чему, с инф. võimalust andma, võimaldama (olude kohta); обстоятельства не позволили уехать asjaolud ei lubanud ära sõita;
‣ позволь, позвольте (обычно с инф.) luba, lubage, oot-oot, pidage; (vastuväite v. meeldetuletuse puhul) pea, pidage; позволь, что ты говоришь pea’nd, pea, mida sa räägid
‣ кому-чему, что, с инф. lubama, luba andma, laskma; позволить сесть istuda lubama, позволить себе что endale lubama mida, я позволю себе надеяться, что... julgen loota, et..., позвольте мне пройти lubage mind mööda;
‣ кому-чему, с инф. võimalust andma, võimaldama (olude kohta); обстоятельства не позволили уехать asjaolud ei lubanud ära sõita;
‣ позволь, позвольте (обычно с инф.) luba, lubage, oot-oot, pidage; (vastuväite v. meeldetuletuse puhul) pea, pidage; позволь, что ты говоришь pea’nd, pea, mida sa räägid
полагать 169a Г несов.
‣ во что, на что van. (sisse) panema, millele andma; всю силу полагать в работу kogu jõudu töösse panema;
‣ сов. положить kõrgst. van. panema; полагать конец спору vaidlust lõpetama;
‣ кого-что, каким, с твор. п. и с инф., с союзом что liter. pidama, arvama; полагать его больным teda haigeks pidama, полагать необходимым сказать hädavajalikuks pidama öelda, полагать целесообразным уехать ärasõitu otstarbekaks pidama, полагать возможным võimalikuks pidama, полагаю, что он прав arvan, et tal on õigus, надо полагать, что он не придёт arvatavasti ~ vististi ~ ilmselt ta ei tule;
‣ 169b с инф. liter. kavatsema; он полагал начать работу сегодня ta kavatses täna tööd alustada, он полагал уехать вечером ta kavatses õhtul ära sõita
‣ во что, на что van. (sisse) panema, millele andma; всю силу полагать в работу kogu jõudu töösse panema;
‣ сов. положить kõrgst. van. panema; полагать конец спору vaidlust lõpetama;
‣ кого-что, каким, с твор. п. и с инф., с союзом что liter. pidama, arvama; полагать его больным teda haigeks pidama, полагать необходимым сказать hädavajalikuks pidama öelda, полагать целесообразным уехать ärasõitu otstarbekaks pidama, полагать возможным võimalikuks pidama, полагаю, что он прав arvan, et tal on õigus, надо полагать, что он не придёт arvatavasti ~ vististi ~ ilmselt ta ei tule;
‣ 169b с инф. liter. kavatsema; он полагал начать работу сегодня ta kavatses täna tööd alustada, он полагал уехать вечером ta kavatses õhtul ära sõita
постегать I 166 Г сов. кого, чем kõnek. (mõnda aega) piitsutama ~ nuutima ~ vitsutama, piitsa ~ nuuti ~ vitsa andma
потакать 165b Г несов. кому-чему, в чём kõnek. liigsallima, järele andma, hinnaalandust tegema, liiga leebe ~ pehme käega olema, leebelt suhtuma, läbi sõrmede vaatama, silmi ~ üht silma kinni pigistama, mahitama, vaikides nõus olema; потакать капризам ребёнка lapse tujudele järele andma, потакать мальчику в шалостях ~ шалостям мальчика poisi tempudesse leebelt suhtuma, poisi tempudele läbi sõrmede vaatama
поучить 311a Г сов.
‣ что (mõnda aega) õppima; поучить уроки koolitükke õppima;
‣ кого-что, чему, с инф. (mõnda aega) õpetama; kõnek. karistama, õpetust andma; поучить танцевать кого tantsutunde andma kellele, tantsima õpetama keda
‣ что (mõnda aega) õppima; поучить уроки koolitükke õppima;
‣ кого-что, чему, с инф. (mõnda aega) õpetama; kõnek. karistama, õpetust andma; поучить танцевать кого tantsutunde andma kellele, tantsima õpetama keda
пригреть 247 Г сов. → несов. пригревать кого-что
‣ (pisut, pealtpoolt) soojendama;
‣ ülek. kõnek. peavarju ~ ulualust andma, oma hoole alla võtma; пригреть сирот vaeslastele ~ orbudele peavarju andma, vaeslapsed ~ orvud oma hoole alla võtma;
◊ пригреть ~ пригревать ~ согреть ~ согревать змею на груди madu oma rinnal ~ põues soojendama
‣ (pisut, pealtpoolt) soojendama;
‣ ülek. kõnek. peavarju ~ ulualust andma, oma hoole alla võtma; пригреть сирот vaeslastele ~ orbudele peavarju andma, vaeslapsed ~ orvud oma hoole alla võtma;
◊ пригреть ~ пригревать ~ согреть ~ согревать змею на груди madu oma rinnal ~ põues soojendama
приданое 119 С с. неод. (без мн. ч.)
‣ kaasavara, veimevakk; получить в приданое что mida kaasavaraks saama, дать приданое за кем kellele kaasavara andma, дать в приданое что кому mida kellele kaasavaraks andma;
‣ beebi(pesu)komplekt, komplekt beebipesu
‣ kaasavara, veimevakk; получить в приданое что mida kaasavaraks saama, дать приданое за кем kellele kaasavara andma, дать в приданое что кому mida kellele kaasavaraks andma;
‣ beebi(pesu)komplekt, komplekt beebipesu
приз I 3 С м. неод. auhind (ka sport); переходящий приз rändauhind, поощрительный приз ergutusauhind, почётный приз auhind, вручить приз auhinda kätte andma
приналечь 375 Г сов. на что kõnek. (jõuga) peale suruma (ka ülek.), peale vajutama; ülek. (hooga) mille kallale asuma, millele pihta andma; приналечь грудью на что rinnuli mille peale vajuma, приналечь на вёсла hoogsalt sõudma hakkama, приналечь на учёбу usinalt õppima hakkama, приналечь на работу tööle pihta andma, приналечь на еду toidu kallale asuma
прогудеть 232b Г сов.
‣ vilet andma; unnates mööduma; на реке прогудел последний гудок jõel vaibus viimane laevavile;
‣ что, без доп. ülek. kõnek. madala ~ kumiseva häälega ~ rinnahäälega ütlema;
‣ (määratud aja jooksul) vilet andma, vilistama (näit. vabrikuvile kohta), undama; фабричные гудки прогудели четверть часа vabrikuviled undasid ~ üürgasid veerand tundi
‣ vilet andma; unnates mööduma; на реке прогудел последний гудок jõel vaibus viimane laevavile;
‣ что, без доп. ülek. kõnek. madala ~ kumiseva häälega ~ rinnahäälega ütlema;
‣ (määratud aja jooksul) vilet andma, vilistama (näit. vabrikuvile kohta), undama; фабричные гудки прогудели четверть часа vabrikuviled undasid ~ üürgasid veerand tundi
прозвище 108 С с. неод. hüüdnimi, lisanimi; по прозвищу hüüdnime järgi, дать прозвище hüüdnime andma
разрешить 287a Г сов. → несов. разрешать
‣ что, с инф. lubama, luba andma; разрешить выезд из города linnast väljasõitu lubama, ему разрешили гулять tal lubati jalutada, разрешить книгу к печати raamatu trükiluba andma, разрешите войти lubage sisse astuda ~ sisse tulla, разрешите обратиться к вам lubage teie poole pöörduda, kas tohib teie poole pöörduda;
‣ что lahendama; разрешить научную проблему teaduslikku probleemi lahendama, разрешить спорный вопрос vaidlusküsimust lahendama, разрешить конфликт konflikti lahendama
‣ что, с инф. lubama, luba andma; разрешить выезд из города linnast väljasõitu lubama, ему разрешили гулять tal lubati jalutada, разрешить книгу к печати raamatu trükiluba andma, разрешите войти lubage sisse astuda ~ sisse tulla, разрешите обратиться к вам lubage teie poole pöörduda, kas tohib teie poole pöörduda;
‣ что lahendama; разрешить научную проблему teaduslikku probleemi lahendama, разрешить спорный вопрос vaidlusküsimust lahendama, разрешить конфликт konflikti lahendama
