[VES] Vene-eesti sõnaraamat

начать 222 Г сов. → несов. начинать что, с инф., чем, с кого-чего, без доп. alustama, algust ~ hakatust tegema, (peale) hakkama, hakatama; начать работу tööd alustama, tööga pihta hakkama, пора начать работу on aeg tööle hakata ~ tööd alustada, начать речь приветствием ~ с приветствия kõnet tervitussõnadega alustama, начать новую игру uut mängu alustama ~ algatama, начать строить ehitama hakkama, он начал понимать ta hakkas taipama, начал накрапывать дождь vihma hakkas tibutama, начало светать hakkab ~ hakkas valgeks minema, начать следствие juurdlust alustama, начиная кем-чем ~ от кого-чего ~ с кого-чего alustades kellest-millest, начнём сначала hakkame otsast ~ algusest peale, начать с конца lõpust alustama, начать не с того конца valest otsast alustama, начал он блестяще algus oli tal hiilgav

почать 222 (прош. вр. почал, почала, почало, почали) Г сов. → несов. починать что
‣ murd., van. alustama, algust tegema;
‣ madalk. alustama, lahti võtma

открыть 347a Г сов. → несов. открывать
‣ что avama, lahti tegema ~ päästma, alustama; alguseks olema millele; открыть дверь ust avama, открыть зонтик vihmavarju avama, открыть границу piiri avama, открыть доступ к чему juurdepääsu võimaldama ~ avama mille juurde, открыть дорогу teed avama (ka ülek.), открыть огонь sõj. tuld avama, открыть театр teatrit avama, открыть собрание koosolekut avama, открыть счёт (1) arvet avama, (2) sport skoori avama, открыть сезон hooaega alustama ~ avama, открыть прения läbirääkimisi alustama ~ avama, открыть воду kõnek. vett lahti keerama ~ päästma, открыть газ kõnek. gaasi avama ~ lahti keerama, открыть рот suud lahti tegema (ka ülek.), открыть военные действия sõjategevust alustama, открыть крышку kaant üles tõstma, открыть рояль klaverikaant üles tõstma, открыть кастрюлю kastrulikaant kergitama ~ pealt ära tõstma;
‣ что, кому teatavaks ~ avalikuks tegema; открыть свои планы oma kavatsustest rääkima, открыть всю правду kogu tõde päevavalgele tooma ~ avaldama ~ ära rääkima, открыть тайну saladust välja rääkima ~ reetma, открыть своё имя oma nime avaldama ~ teatavaks tegema;
‣ что avastama, teada saama; открыть заговор vandenõu avastama ~ paljastama;
◊ открыть ~ открывать Aмерику iroon. Ameerikat avastama; открыть ~ открывать кому глаза на кого-что kelle silmi avama; открыть ~ открывать душу oma hinge avama

перейти 372 Г сов. → несов. переходить I
‣ что, через что, во что üle minema, ületama (ka ülek.), ühest kohast teise minema; üle astuma (ka ülek.); перейти мост ~ через мост üle silla minema, перейти границу piiri ületama, перейти пределы дозволенного lubatud piiridest üle astuma;
‣ от чего, к чему, во что, на что, куда millele (üle) minema, asuma, mida alustama; перейти от обороны к наступлению kaitselt rünnakule üle minema, перейти в другую веру teise usku üle minema, перейти на «ты» sina peale minema, sinatama hakkama, перейти из рук в руки käest kätte minema, власть перешла к трудящимся ~ в руки трудящихся võim läks töörahva kätte, перейти на второй курс teisele kursusele saama, перейти на другую работу töökohta vahetama, uuele töökohale asuma, перейти на диету dieeti pidama hakkama, перейти к новому вопросу teist ~ uut probleemi arutama hakkama, перейти в наступление pealetungi alustama, pealetungile asuma, перейти в атаку rünnakule asuma, rünnakut alustama;
‣ к кому-чему, во что, на что üle minema ~ kanduma, levima, muutuma; разговор перешёл к главному jutt läks ~ kandus peamisele, её весёлое настроение перешло и к другим ta rõõmus meeleolu kandus teistelegi, пламя перешло на соседний дом tuli levis naabermajale, шторм перешёл в ураган torm läks üle ~ muutus orkaaniks, дружба перешла в любовь sõprusest kasvas ~ sai armastus, sõprusest on armastus saanud, причастие перешло в прилагательное kesksõna on adjektiveerunud;
‣ kõnek. van. mööduma, lakkama; дождь перешёл vihm jäi üle;
◊ перейти ~ переходить дорогу кому kõnek. kelle tee peal risti ees olema, kellel tee ära lõikama

затеять 259a Г сов. → несов. затевать kõnek.
‣ что algatama, alustama; затеять ссору tüli norima ~ alustama ~ algatama, затеять разговор juttu alustama ~ tegema;
‣ что, с инф. kavatsema, ette ~ pähe ~ nõuks võtma; sepitsema; он затеял жениться ta võttis nõuks abielluda, talle tuli pähe naine võtta

взяться 262 (прош. вр. взялся и взялся, взялась, взялось, взялись) Г сов. → несов. браться
‣ за что millest kinni võtma; взяться за поручень käsipuust ~ reelingust kinni võtma, взяться за ру ки kätest kinni võtma;
‣ за кого-что mida alustama, mille kallale asuma, mida kätte ~ keda-mida käsile võtma, mida nõuks võtma; взяться за дело asja käsile võtma, asja kallale asuma, взяться за постройку дома majaehitust ette võtma, взяться за книгу raamatut kätte ~ käsile võtma (s. t. seda lugema v. kirjutama hakkama), взяться за книги raamatuid kätte võtma (s. t. õppimist alustama), взяться за иголку õmblustööd kätte võtma, взяться за перо sulge haarama, мы взялись за печенье me asusime küpsiste kallale, гость взялся за шапку külaline asutas end minekule ~ haaras mütsi järele, будет время, возьмусь и сделаю kui saan aega, võtan kätte ja teen ära, он взялся доставить меня на станцию ta võttis nõuks mind jaama viia, взяться помогать кому nõuks võtma abistada keda, отец строго взялся за сына kõnek. isa võttis poja kõvasti käsile;
‣ tulema, tekkima, ilmuma; откуда только взялась у него смелость kust ta küll selle julguse võttis ~ sai, откуда взялся у него конь kust ta hobuse sai, неоткуда здесь волкам взяться siin ei saa ~ ei või hunte olla, kust need hundid siia saavad, откуда что взялось? kõnek. kust see küll tuleb ~ tuli, et...;
◊ взяться ~ браться за ум aru pähe võtma; (вдруг) откуда ни возьмись... aga äkki, ei tea kust...

вступить 323b Г сов. → несов. вступать во что, на что
‣ sisse ~ peale astuma, sisse tulema, sisse sõitma (ratsa); войска вступили в город sõjavägi saabus ~ marssis linna;
‣ (liikmeks) astuma; вступить в партию parteisse astuma, вступить в колхоз kolhoosi astuma;
‣ mida alustama, millesse astuma; вступить в переговоры läbirääkimisi alustama ~ pidama hakkama, вступить в бой lahingut pidama hakkama, lahingusse astuma, вступить в брак abielluma, abiellu astuma, вступить на престол troonile astuma, вступить в спор vaidlusse sekkuma;
◊ вступить ~ ступать в права õigustesse astuma; вступить ~ вступать в действие ~ в силу jõustuma; вступили ~ вступали в строй (новые заводы) uued tehased läksid käiku

завязать I 198 Г сов. → несов. завязывать
‣ что, чем kinni ~ kokku siduma ~ sõlmama ~ sõlmima (ka ülek.); завязать шнурки ботинок saapapaelu kinni siduma, завязать платком голову rätikut ümber pea ~ pähe siduma, завязать концы платка rätiku nurki kokku sõlmima, завязать узел ~ узлом sõlme tegema, sõlme siduma, завязать знакомство tutvust sõlmima;
‣ что ülek. alustama; завязать перестрелку tulevahetust alustama, завязать разговор juttu tegema ~ sobitama;
‣ (без страд. прич.) madalk. lõpetama, lõppu tegema (joomise, varastamise vm. kohta)

идти 371 Г несов.
‣ куда, откуда, с кем-чем, за кем-чем, на кого-что, с инф., без доп. minema, tulema, liikuma (sõltuvalt kontekstist: kõndima, sammuma, astuma, jooksma, ujuma, aerutama, purjetama, traavima, voolama, tõusma, laskuma, mööduma jne.); идти туда sinna minema, идти сюда siia tulema, идти оттуда sealt tulema, идти вперёд edasi minema, идти назад tagasi minema ~ tulema, идти навстречу vastu minema ~ tulema, идти домой koju minema ~ tulema, идти в библиотеку raamatukokku minema, идти на работу tööle minema, идти из театра teatrist tulema, идти из школы koolist tulema, идти со стадиона staadionilt ~ spordiväljakult tulema, идти к врачу arstile ~ arsti juurde minema, идти от подруги sõbratari poolt tulema, идти в гости külla minema, идти из гостей külast tulema, идти с друзьями koos sõpradega minema ~ tulema, идти пешком jala ~ jalgsi minema ~ tulema, идти шагом sammuma, sammu käima, идти гуськом hanereas minema ~ tulema ~ liikuma, идти друг за другом üksteisele ~ teineteisele järgnema, идти по дороге mööda teed minema ~ tulema ~ kõndima ~ liikuma, идти к реке jõe äärde ~ jõele minema, идти мимо mööduma, идти в магазин за хлебом poest leiba tooma minema, идти за сыном в детский сад pojale lasteaeda järele minema, идти обедать lõunale minema, идти гулять jalutama minema, идти на охоту jahile minema, идти на медведя karujahile minema, идти по ягоды marjule minema, идти в монастырь kloostrisse minema, идти на войну sõtta minema, идти в атаку rünnakule minema, rünnakut alustama, идти в наступление peale tungima, pealetungile minema, идти в разведку luurele minema, идти на выручку appi minema, идти в отпуск puhkusele minema, идти к намеченной цели eesmärgi poole minema ~ liikuma, всё идёт к лучшему kõik läheb paremaks, asjad liiguvad paremuse poole, идти по пути технического прогресса tehnilise edu teed käima, идти за своим учителем oma õpetaja jälil ~ jälgedes käima, идти рука об руку käsikäes minema ~ sammuma, идти в авангарде esirinnas sammuma, поезд идёт! rong tuleb ~ saabub, следующий поезд идёт утром järgmine rong läheb hommikul, от вокзала до центра города автобус идёт двадцать минут jaamast kesklinna sõidab buss kakskümmend minutit, грядою идут облака pilved sõuavad reas, машины шли плотной колонной autod liikusid tiheda kolonnina, про него идёт слух ~ молва tema kohta liigub kuuldus, письма идут долго kirjad lähevad ~ tulevad ~ käivad kaua, идти рысью traavima, traavi sõitma, идти на вёслах aerutama, идти на парусах purjetama, с севера шли холода põhja poolt lähenes külm, põhja poolt tuli üks külmalaine teise järel, день идёт за днём päev möödub päeva järel, время идёт aeg läheb ~ möödub, весна идёт kevad tuleb, из трубы идёт дым korstnast tõuseb ~ tuleb suitsu, из раны идёт кровь haavast tuleb verd, сон не идёт uni ei tule, идти на растопку tulehakatuseks ~ läiteks minema, идти в пищу toiduks minema, идти (замуж) за кого kellele (mehele) minema ~ (naiseks) tulema, идти в починку parandusse minema, идти в продажу müügile minema, идти на экспорт ekspordiks minema, идти на подъём tõusuteed käima ~ minema, идти в уровень с веком ajaga sammu pidama, идти ко дну ~ на дно (1) põhja minema, (2) ülek. põhja kõrbema, товар идёт за бесценок kaup tuleb poolmuidu käest anda, идти походом на кого kelle vastu sõjakäiku alustama, идти в открытую против кого kelle vastu otse ~ avalikult välja astuma, идти добровольцем в армию vabatahtlikuna sõjaväkke astuma, идти в комсомол komsomoli astuma, идти в ремесленное училище tööstuskooli astuma ~ (õppima) minema, река идёт изгибами jõgi lookleb, шрам идёт через всю щеку arm jookseb üle kogu põse, жалованье идёт kõnek. palk jookseb, на экранах идёт новая кинокомедия kinodes jookseb uus komöödiafilm, картофель идёт в ботву kartul kasvab pealsesse, идти на убыль kahanema, идти впрок кому kellele kasuks tulema, идти к концу lõpule lähenema, идти на поправку paranema, идти на снижение laskuma, идти на понижение alanema, идти на посадку maandele ~ maandumisele minema ~ tulema, maandumist alustama, идти на сближение lähenema, идти на примирение (ära) leppima, идти на риск riskima, riskile välja minema, идти на обман pettusele välja minema, идти на уступки järele andma, järeleandmisi tegema, идти на жертвы ohvreid tooma, идти на хитрость kavaldama, идти на всё kõigeks valmis olema, не идёт ни на какие уговоры ta ei lase end karvavõrdki veenda, не идёт ни в какое сравнение ei lase end võrreldagi;
‣ käima, toimuma, olema; часы идут точно kell käib täpselt, разговор идёт об уборке урожая jutt käib viljakoristusest, речь идёт о судьбе девушки jutt on neiu saatusest, идут последние приготовления on käimas viimased ettevalmistused, идут экзамены on (käimas) eksamid, идёт заседание koosolek käib (parajasti), идут бои käivad lahingud, идёт 19...-й год on aasta 19..., ребёнку идёт пятый год laps käib viiendat aastat, он идёт первым в списке ta on nimekirjas esimene;
‣ (välja) käima, käiku tegema; идти конём ratsuga käima, идти козырем trumpi välja käima;
‣ edenema, laabuma; работа идёт вяло töö edeneb visalt ~ aeglaselt, работа не идёт töö ei laabu ~ ei lähe, дело идёт на лад asi hakkab laabuma;
‣ кому, к чему sobima; этот цвет ей очень идёт see värv sobib talle väga;
‣ на кого-что kuluma, minema; много сил идёт на подготовку ettevalmistuseks kulub palju jõudu, на костюм идёт три метра материи ülikonnale ~ kostüümile läheb kolm meetrit riiet, много денег идёт на ремонт remont läheb palju maksma;
‣ sadama; идёт дождь vihma sajab, идёт снег lund sajab;
‣ куда viima; дверь идёт в кабинет uks viib kabinetti, дорога идёт в гору tee viib ~ läheb mäkke;
‣ от кого-чего pärinema, tulenema; его музыкальность идёт от матери musikaalsuse on ta pärinud emalt, musikaalsuse poolest on ta emasse;
‣ на что kõnek. näkkama (kala kohta);
‣ kõnek. õppima; она хорошо идёт по всем предметам tal on edu kõigis õppeaineis;
◊ идти в гору ülesmäge minema ~ sammuma; идти в ногу с кем-чем sammu pidama kellega-millega; идти к венцу ~ под венец с кем van. altari ette astuma kellega; идти ~ отправляться ~ отправиться на боковую kõnek. põhku pugema, küliti viskama; идти на поводу у кого kelle lõa otsas olema; идти на удочку kõnek. õnge ~ liimile minema; идти насмарку kõnek. vett vedama ~ mokka ~ aia taha minema; идти по миру kerjama, kerjakotiga käima; идти по следам ~ стопам кого kelle jälgedes käima; vrd. ходить

заголосить 297a Г сов.
‣ по кому-чему folkl. itkema ~ halama hakkama, nutulaulu ~ itku alustama; заголосить по покойнику (surnu)itku alustama;
‣ что, без доп. madalk. kisa tõstma, kisama ~ ulguma ~ töinama hakkama; в деревне заголосили петухи külas hakkasid kuked kirema

печка 73 С ж. неод. ahi;
◊ танцевать от печки kõnek. iroon. otsast peale alustama, sissetallatud ~ vana rada käima; (начинать, делать) от печки kõnek. taas otsast peale (alustama, tegema)

восставать 219 Г несов. → сов. восстать
‣ против кого-чего, без доп. üles tõusma, ülestõusu alustama, välja astuma; vastu hakkama; восставать против помещиков mõisnike vastu üles tõusma ~ välja astuma, восставать с оружием в руках relvis üles tõusma, relvaülestõusu ~ relvastatud ülestõusu alustama, восставать против грубого обращения jämedale kohtlemisele vastu hakkama;
‣ ülek. kerkima, tõusma, taastekkima; восставать из пепла ~ развалин kõrgst. tuhast ~ varemetest tõusma, восставать ото сна van. magamast tõusma, unest ärkama ~ virguma;
‣ ülek. elustuma; восставать из мёртвых liter. surmaunest ärkama, surnuist üles tõusma

зажить II 332 (без страд. прич.) Г сов. elama hakkama, elu alustama; kõnek. rahulikult ~ külluses elama hakkama; зажить своим домом omaette elama hakkama, зажить семейной жизнью perekonnaelu elama hakkama ~ alustama, зажить припеваючи külluses ~ muretult elama hakkama

зачать 222 (прош. вр. зачал, зачала, зачало, зачали; страд. прич. прош. вр. зачатый, зачат, зачата, зачато, зачаты) Г сов. → несов. зачинать
‣ madalk. alustama;
‣ van. sigitama

перестрелка 72 С ж. неод. tulevahetus (ka ülek.); завязать перестрелку tulevahetusse astuma, tulevahetust alustama

завести 367 Г сов. → несов. заводить I
‣ кого-что, куда (teatud paika v. kaugele) viima ~ tooma ~ panema ~ juhtima ~ talutama; завести за угол nurga taha viima, завести слишком далеко liiga kaugele viima, завести лошадей в конюшню hobuseid talli viima, завести машину в гараж autot garaaži ajama, завести в тупик ummikusse viima ~ ajama (ka ülek.), ему завели руки назад tal väänati käed selja taha, завести глаза silmi pahupidi ajama ~ pöörama;
‣ что sisse seadma, maksma ~ kehtima panema; они завели новые порядки nad seadsid uue korra sisse, так у нас заведено nii on meil kombeks;
‣ кого-что kõnek. (endale) hankima ~ soetama ~ muretsema; завести корову endale lehma soetama;
‣ что sõlmima, sobitama; завести знакомство с кем tutvust sõlmima ~ sobitama;
‣ что, о ком-чём alustama; завести речь о ком-чём kellest-millest juttu tegema, завести тесто taignat kerkima panema;
‣ что käivitama, käima panema; üles keerama; завести мотор mootorit käivitama, завести часы kella üles keerama, как заведённый nagu üleskeeratud

класть 356a (без страд. прич.) Г несов. → сов. положить
‣ кого-что, на что, во что (pikali, lapiti) asetama, panema, tõstma; класть книгу на полку raamatut riiulile panema, класть больного на носилки haiget kanderaamile panema, отца кладут в больницу isa võetakse ~ jäetakse haiglasse (sisse), класть противника на лопатки vastast seljatama ~ selili panema ~ suruma, класть ногу на ногу jalga üle põlve panema ~ tõstma, класть деньги на текущий счёт raha jooksevkontole ~ jooksvale arvele (kõnek.) panema, класть чемодан на верхнюю полку kohvrit ülemisele riiulile tõstma ~ panema, класть блины на тарелку pannkooke taldrikule tõstma ~ panema, класть сахар в чай teele suhkrut panema, класть вещи в чемодан asju kohvrisse panema ~ laduma, класть яйца munema, класть краску värvima, värvi peale kandma, класть печать pitserit panema ~ peale vajutama, класть начало чему mida alustama, rajama, millele alust panema, mille algus olema, класть конец чему millele lõppu tegema, класть в основу aluseks võtma, класть поклоны kummardusi tegema;
‣ на что, за что kõnek. arvestama; madalk. hinda tegema;
‣ что, на что kõnek. kulutama; класть много сил на что millele palju jõudu kulutama;
‣ сов. сложить что laduma; класть печь ahju laduma;
◊ класть ~ положить голову ~ жизнь ~ живот за кого-что, без доп. hukkuma, oma elu andma; класть (деньги) в кубышку kõnek. (raha) sukasäärde koguma; класть ~ положить зубы на полку kõnek. hambaid varna panema ~ riputama; класть пятно на кого-что varju heitma millele-kellele; класть ~ положить на (обе) лопатки кого kõnek. selja peale ~ selili panema keda; класть ~ положить под сукно что kalevi alla panema mida; (ему) пальца в рот не клади kõnek. ta ei lase endale kanna peale astuda, hoia näpud temast eemal; краше в гроб кладут kõnek. (on) nagu surmavari ~ surmakutsar

поднять 264 (прош. вр. поднял и поднял, подняло и подняло, подняли и подняли; страд. прич. прош. вр. поднятый, кр. ф. поднят, поднятьа, поднятьо, поднятьы; буд. вр. kõnek. подыму, подымешь...) Г сов. → несов. поднимать
‣ кого-что (üles, püsti, kõrgemale) tõstma (ka ülek.), kergitama, tõstatama; поднять руку ( на кого ka ülek.) kätt tõstma (ka kelle vastu), поднять руки käsi üles tõstma (ka ülek.), поднять с земли maast üles tõstma, поднять стул tooli üles ~ püsti tõstma, поднять воротник kraed üles tõstma, поднять телефонную трубку telefonitoru tõstma, поднять бокал за кого kelle terviseks klaasi tõstma, поднять глаза на кого kellele pilku tõstma, поднять брови kulme kergitama, поднять настроение tuju tõstma, поднять производительность труда tööviljakust tõstma ~ suurendama, поднять дисциплину korda tugevdama, поднять в общественном мнении ühiskonna silmis tõstma keda, поднять голос muus. kõrgemalt laulma, поднять цены hindu tõstma, поднять флаг lippu heiskama, поднять паруса purjesid üles tõmbama ~ heiskama, поднять якорь ankrut hiivama, поднять упавшего kukkunut üles aitama, поднять изголовье peaalust kergitama ~ ülespoole tõstma ~ kõrgemaks tegema, поднять пыль tolmu üles keerutama, поднять тревогу paanikat tegema, поднять шерсть karvu turri ajama, поднять петли на чулке sukasilmi üles võtma, поднять на дыбы (коня) (hobust) tagajalgadele ajama, поднять весь архив kogu arhiivi läbi vaatama ~ tuhnima, поднять на воздух õhkima, õhku laskma, поднять из пепла tuhast üles ehitama, поднять вопрос probleemi tõstatama;
‣ кого-что kõnek. (heale) järjele aitama, parandama; поднять хозяйство majapidamist edendama ~ paremale järjele viima;
‣ üles ajama ~ äratama; поднять с постели voodist üles ajama, поднять на заре koidu ajal üles äratama;
‣ кого jah. üles hirmutama, lendu ajama;
‣ кого-что, на что ülek. õhutama, üles kihutama; поднять на борьбу võitlusse kutsuma, võitlusele virgutama, поднять в атаку rünnakule viima, поднять народ на восстание rahvast ülestõusule kihutama,
‣ что üles kündma; поднять пар kesa kündma, поднять целину uudismaad kündma ~ üles harima;
‣ кого üles kasvatama, jalule aitama; поднять детей lapsi jalule aitama ~ üles kasvatama;
‣ что alustama, (tegema) hakkama; tekitama; algatama; поднять возню mürama ~ hullama hakkama, mürglit korraldama, поднять вопль halama ~ kisendama hakkama, kisa tõstma, поднять восстание üles tõusma, mässama hakkama, поднять крик kisa tõstma, собаки подняли лай koerad hakkasid haukuma, поднять суматоху segadust ~ tohuvabohu tekitama, kõiki jalule ~ ärevile ajama, поднять шумиху kõnek. kära tegema, поднять скандал skandaali tegema;
‣ что esile tõstma, rõhutama, ilmekamaks tegema; поднять карту kaarti ilmekamaks ~ näitlikumaks tegema (näit. värvides);
‣ что ülek. kõnek. hakkama ~ jagu saama; он поднимет это дело ta saab selle asjaga hakkama, see asi on talle jõudu mööda ~ jõukohane;
◊ поднять ~ поднимать голову pead tõstma; поднять ~ поднимать голос (1) endast märku andma, häält tegema, (2) против кого-чего, за кого-что, в защиту кого-чего häält tõstma, meelsust avaldama; поднять ~ поднимать ~ поставить ~ ставить на ноги кого (1) keda terveks arstima, keda (haigevoodist) jalule aitama, (2) kellel jalgu alla ~ kaelakandjaks saada aitama, keda jalule aitama, (3) keda jalule ajama, kellele jalgu alla tegema; поднять ~ поднимать на смех кого-что keda-mida naerualuseks tegema; поднять ~ поднимать нос kõnek. nina püsti ajama; поднять на щит liter. ülistama, taevani tõstma, kilbile tõstma

положить Г сов. → несов. класть 311a
‣ кого-что, во что, на что (pikali, lapiti) panema, asetama, paigutama, tõstma; положить книгу на стол raamatut lauale panema, положить деньги на сберкнижку raha hoiuraamatu peale panema, raha hoiukassasse viima, положить больного в больницу haiget haiglasse panema ~ paigutama, положить сахар в чай teele ~ tee sisse suhkrut panema, положить ногу на ногу jalga üle põlve panema ~ tõstma, положить границу чему millele piiri panema, положить начало чему mida alustama, rajama, mille algus olema, положить конец чему millele lõppu tegema, положить в основу aluseks võtma, положить много сил на что milleks palju jõudu rakendama, положить стихи на музыку ~ на ноты luuletusi viisistama, luuletustele viisi looma;
‣ на что, за что kõnek. arvestama; madalk. hinda tegema;
‣ что, на что kõnek. kulutama;
‣ (без несов) кого ülek. kõnek. van. maha lööma, vagaseks tegema, kellele otsa peale tegema;
‣ 311b (без несов) с инф. van. otsustama; положили дать делу законный ход asjale otsustati anda seaduslik käik;
‣ (без несов) что кому kõnek. van. määrama, ette nägema; ей положили небольшое жалование talle määrati väike tasu ~ palk;
‣ положено кр. ф. страд. прич. прош. вр. в функции предик. кому, без доп. kõnek. с инф. tuleb, peab, on ette nähtud, on kohane, on kombeks; здесь находиться не положено siin ei tohi olla, он поступает так, как положено моряку ta toimib ~ talitab nii, nagu on kohane meremehele;
‣ положим 1 л. мн. ч. также в функции вводн. сл. и частицы oletame, mööname;
◊ положа руку на сердце kätt südamele pannes; как бог на душу положит кому nagu jumal juhatab; положить ~ класть под сукно что kalevi alla panema mida; положить ~ класть жизнь за кого-что, без доп. kelle-mille eest hukkuma, oma elu andma; положить ~ класть зубы на полку kõnek. hambaid varna riputama ~ panema; вынь да положь kõnek. olgu olla, mitte üks jutt

почин 1 С м. неод. (без мн. ч.)
‣ algatus, initsiatiiv; по своему ~ личному ~ собственному почину omal algatusel, взять на себя почин в чём mille algatajaks hakkama, подхватить ~ поддержать чей почин kelle algatust toetama;
‣ madalk. van. algus, alustus, hakatus, hakk; брать ~ делать ~ класть почин alustama, algust ~ hakatust tegema

роман 1 С м. неод. kirj. romaan (kõnek. ka ülek.); исторический роман ajalooline romaan, бытовой роман olmeromaan, olustikuromaan, приключенческий роман seiklusromaan, фантастический роман ulmeromaan, роман в стихах värssromaan, завести с кем роман kellega romaani alustama

снова Н uuesti, jälle, taas, otsast peale; снова пошёл дождь uuesti ~ jälle hakkas sadama, он снова с нами ta on taas ~ jälle meiega, начать снова uuesti alustama, taasalustama, otsast peale hakkama

воз-, вос- приставка väljendab:
‣ tegevuse suundumist ülespoole; tegevuse algust v. järsku intensiivistumist; воздвигнуть püstitama, восславить ülistama, восстать üles tõusma (ülek.), возгораться lõkkele lööma, воскликнуть hüüatama, возненавидеть vihkama (hakkama);
‣ tegevuse taastumist, taasloomist; возобновить uuesti alustama, taasalustama, воссоздать taaslooma, воскресить ellu äratama, воспроизводить taastama, taastootma, -esitama

абзац 32 С м. неод.
‣ taane, taandrida; начать с абзаца taandega alustama;
‣ (teksti)lõik; прочитать первый абзац esimest lõiku (läbi) lugema

драка 69 С ж. неод. kaklus, kähmlus, lööming; затевать драку kaklust alustama, завязалась драка algas kaklus, läks löömaks, (дело) дошло до драки lõpuks läks kähmluseks, лезть в драку kõnek. kaklema ~ kaklusse kippuma

заговаривать I 168b Г несов. → сов. заговорить I с кем, о ком-чём kõnetama keda, juttu tegema ~ alustama kellega, kellest-millest; заговаривать с незнакомым человеком võõrast (inimest) kõnetama, заговаривать о свадьбе pulmadest juttu tegema

заезжать II 165b Г несов. sõitu alustama (ratsaspordis)

запеть 248 Г сов. → несов. запевать
‣ что, без доп. laulma hakkama, laulu alustama; ülek. laulvalt rääkima hakkama; запеть соловьём ööbikuna laulma hakkama, запеть петухом kukena kirema, запела арфа harf lõi helisema, он бы у меня запел другим голосом ülek. kõnek. ta oleks mul teist laulu laulma hakanud;
‣ что kõnek. ära leierdama; запетая мелодия äraleierdatud viis

контрнаступление 115 С с. неод. vastupealetung; начать контрнаступление vastupealetungi alustama, перейти в контрнаступление vastupealetungile minema

мятеж 29 С м. неод. mäss; военный мятеж sõjaväeline mäss, поднять мятеж mässu tõstma ~ alustama, mässama hakkama, подавить мятеж mässu maha suruma

наново Н kõnek. uuesti, otsast peale, ümber; начать что наново mida uuesti ~ otsast alustama, написать наново ümber kirjutama

наступление I 115 С с. неод. pealetung, rünnak, ründamine; стремительное наступление hoogne pealetung, начать наступление pealetungi alustama, пойти в наступление ründama, перейти в наступление rünnakule asuma, отбить наступление rünnakut ~ pealetungi tagasi lööma ~ tõrjuma, развивать наступление pealetungi arendama, вести наступление pealetungilahinguid pidama, наступление на город linna ründamine, pealetung linnale, наступление на тайгу taiga hõlvamine

ополчиться 287 Г сов. → несов. ополчаться на кого-что, против кого-чего
‣ van. lipu ~ lippude alla koonduma, relvi haarama;
‣ sõda alustama, kallale tungima, ründama (ka ülek.)

отдалённо Н kaugelt, eemalt; tõrjuvalt, reserveeritult; начать рассказ отдалённо juttu ääri-veeri ~ kaugelt alustama, держаться отдалённо tõrjuva hoiakuga olema, eemale hoiduma, она отдалённо напоминает мне сестру ta meenutab mulle kuidagi õde

розыск 18 С м. неод.
‣ otsing, otsimine; идти на розыски otsinguid alustama, розыск имущества jur. varaotsing;
‣ jur. jälitus, tagaotsimine; уголовный розыск kriminaaljälitus;
‣ aj. ülekuulamine

стартовать 172b Г сов. и несов. startima, alustama (võistlust, lendu vm.)

сызнова Н kõnek. uuesti, jälle, otsast ~ algusest peale; начать сызнова uuesti ~ otsast peale alustama ~ pihta hakkama

аз 2 С м. неод.
‣ van. a-täht; аз, буки, веди... = а, б, в... (tähestiku algus);
‣ азы мн. ч. van. tähed, tähestik; ülek. algteadmised, aa-bee;
◊ начинать ~ начать с азов a-st, b-st alustama; (он) ни аза (в глаза) не знает see ei tea aad ega beed, ta ei tea tuhkagi

бой 44 С м. неод.
‣ (род. п. ед. ч. без боя, с бою, предл. п. ед. ч. о бое, в бою) lahing, võitlus, heitlus, taplus; воздушный бой õhulahing, рукопашный бой käsivõitlus, käsikähmlus, оборонительный бой kaitselahing, встречный бой kohtumislahing, решительный бой otsustav lahing, ожесточённые бои ägedad lahingud, бой быков härjavõitlus, петушиный бой kukevõitlus, кулачный бой rusikavõitlus, смертный бой surmalahing, surmavõitlus, поле боя lahinguväli, võitlusväli, принять бой lahingut vastu võtma, вести бой lahingut pidama, вступать в бой võitlusse astuma, завязать бой lahingut ~ võitlust alustama, отдать без боя võitluseta loovutama (ka ülek.);
‣ (без мн. ч.) (klaasi)puru, killud;
‣ (без мн. ч.) löögid; бой часов kellalöögid, барабанный бой trummipõrin, часы с боем mänguga kell;
‣ (без мн. ч.) peks, peksmine; бить смертным боем vaeseomaks peksma;
‣ (без мн. ч.) (loomade) tapmine, loomatapp, mahalöömine; бой скота kariloomade tapmine;
◊ брать ~ взять с бою lahinguga vallutama, tormijooksuga võtma

восстание 115 С с. неод.
‣ ülestõus; вооружённое восстание relvaülestõus, relvastatud ülestõus, крестьянское восстание talurahva ülestõus, поднять восстание üles tõusma, ülestõusu alustama;
‣ geol. tõus; восстание жилы soone tõus;
‣ (без мн. ч.) van. elluärkamine, ülestõusmine; восстание из мёртвых surnuist ülestõusmine

затянуть 339a Г сов. → несов. затягивать
‣ кого-что, чем, во что kinni ~ kokku ~ pingule tõmbama; затянуть петлю silmust kinni tõmbama, затянуть талию корсетом korsetiga vöökohta kokku tõmbama, затянуть пояс vööd pingutama ~ kinnitama, затянуть гайку mutrit kinni keerama ~ pingutama;
‣ (без 1 и 2 л.) кого-что, во что sisse tõmbama, imama; ülek. põhja kiskuma; болото затянуло телёнка soo kiskus ~ tõmbas vasika alla, vasikas vajus sohu;
‣ кого, во что kaasa tõmbama ~ kiskuma; гостя затянули в разговор külaline tõmmati vestlusse (kaasa);
‣ что, чем katma, üle tõmbama; мороз затянул лужи тонким льдом külm tõmbas lombile jääkirme peale, külm kattis lombi jääkirmega, рану затянуло kõnek. haav on kinni kasvanud;
‣ что venitama, viivitama; затянуть собрание koosolekut pikale venitama;
‣ что, без доп. kõnek. (venitades) laulu alustama; рота затянула песню rood alustas laulu

кончить 271a (повел. накл. кончи) Г сов. → несов. кончать что, кем-чем, с кем-чем, с инф. lõpetama; кончить жатву viljalõikust lõpetama, кончить речь приветствием kõnet tervitussõnadega lõpetama, кончить университет с отличием ülikooli kiitusega lõpetama, он кончил писать ta lõpetas kirjutamise, кончить свой век ~ свои дни oma elupäevi lõpetama;
◊ кончен бал kõnek. lõpp naljal, it. ‘finita la commedia’; начать за здравие, а кончить за упокой kõnekäänd heaga alustama ja halvaga lõpetama

песня 66 С ж. неод. laul; детская песня lastelaul, застольная песня seltskonnalaul, колыбельная песня hällilaul, массовая песня massilaul, народная песня rahvalaul, обрядовая песня tavandilaul, плясовая песня tantsulaul, солдатская песня sõdurilaul, folkl. nekrutilaul, хоровая песня koorilaul, цыганская песня mustlaslaul, песня без слов muus. sõnadeta laul (laulva meloodiaga instrumentaalminiatuur), поэма из пяти песен viiest laulust koosnev poeem, затянуть песню kõnek. laulu alustama ~ üles võtma, сложить песню про кого-что kellest-millest, kelle-mille kohta laulu tegema ~ looma;
◊ лебединая песня luigelaul; старая песня kõnek. vana lugu ~ laul; тянуть ~ петь одну и ту же песню kõnek. vana joru ajama, üht ja sama laulu laulma; чья песня спета kõnek. kelle laul on lauldud, kelle lips on läbi; из песни слова не выкинешь kõnekäänd pole pääsu, ka kõik halb tuleb välja laduda, asja huvides tuleb kõik ära rääkida, laulust sõnu välja ei viska

подняться 264 (прош. вр. поднялся и поднялся, поднялась, поднялось и поднялось, поднялись и поднялись; буд. вр. kõnek. подымусь...) Г сов. → несов. подниматься
‣ (üles, püsti, kõrgemale) tõusma, kerkima (ka ülek.); подняться с места kohalt ~ püsti tõusma, подняться во весь рост kogu pikkuses tõusma, подняться из-за стола lauast tõusma, подняться с постели voodist tõusma, подняться на гору mäkke tõusma, подняться на высоту десять километров kümne kilomeetri kõrgusele tõusma, подняться в чьих глазах kelle silmis tõusma, вода в реке поднялась vesi on jões tõusnud, барометр поднялся baromeeter tõusis ~ on tõusnud, настроение поднялось tuju tõusis, поднялся шум tõusis kisa-kära, цены поднялись hinnad tõusid, поднялся сильный ветер tõusis tugev tuul, производительность труда поднялась tööviljakus tõusis, город поднялся из руин linn kerkis varemeist, занавес поднялся eesriie kerkis, брови поднялись kulmud kerkisid, туча поднялась над лесом pilv kerkis metsa kohale, тесто поднялось taigen on kerkinud, шерсть поднялась karvad läksid turri, пароход поднялся по реке laev sõitis ülesjõge, подняться на крыльцо trepile astuma, подняться по лестнице trepist ~ redelit mööda üles minema;
‣ puhkema, algama, tekkima; поднялся хохот puhkes naerulagin ~ vali ~ mürisev naer, поднялась суматоха tekkis segadus;
‣ ülek. kõnek. jalule ~ heale järjele saama; хозяйство поднялось majapidamine on paremal järjel ~ on kosunud;
‣ jah. lendu tõusma;
‣ на кого-что, без доп. ülek. liikvele minema, tegevusse asuma; teele asuma; подняться на восстание üles tõusma, ülestõusu alustama, подняться на войну sõdima hakkama, подняться в атаку rünnakule minema;
‣ kõnek. sirguma, üles kasvama;
◊ рука не поднялась на кого-что ülek. käsi ei tõusnud kelle-mille vastu; подняться ~ подниматься на ноги ülek. jalgu alla saama

подойти 374 Г сов. → несов. подходить к кому-чему, без доп.
‣ juurde ~ lähemale astuma ~ tulema ~ minema, lähenema (ka ülek.); подойти к окну akna juurde astuma, пароход подошёл к пристани laev tuli ~ jõudis sadamasse, уметь подойти к людям inimestele läheneda oskama, критически подойти к чему kriitikaga ~ kriitiliselt lähenema millele ~ suhtuma millesse, подойти к концу lõppema, lõpule lähenema;
‣ saabuma, kätte jõudma; подошёл вечер õhtu on käes, он должен вот-вот подойти kõnek. ta peab iga hetk saabuma ~ tulema;
‣ ulatuma; лес подошёл к дороге mets ulatus teeni;
‣ sobima; подойти по размеру suuruse poolest sobima, такие условия нам не подойдут need tingimused meile ei sobi, подойти к платью kleidiga kokku sobima;
‣ kallale ~ juurde asuma; подойти к изучению чего mille uurimist alustama;
‣ kõnek. kerkima (taigna kohta);
‣ madalk. valmis ~ küpseks saama (vilja kohta); рожь уже подошла rukis on küps;
◊ подойти ~ подходить со своей меркой к кому-чему keda-mida oma mõõdupuuga mõõtma

приступить 323b Г сов. → несов. приступать
‣ к чему mida tegema asuma ~ hakkama, millega hakatust tegema, mille (kallale) asuma; приступить к голосованию hääletama asuma, приступить к делу asja juurde ~ kallale asuma, приступить к работе tööle hakkama, tööd alustama;
‣ к кому, с чем ülek. van. tüütama; приступить к кому с просьбами keda palvetega ründama

пуститься 317 Г сов. → несов. пускаться kõnek.
‣ куда kuhu asuma; пуститься в путь teele asuma, пуститься в море merele minema, пуститься следом järele minema ~ sõitma;
‣ во что, с инф. sööstma, tormama; пуститься бежать põgenema, lõikama panema, punuma pistma, пуститься в погоню järele sööstma ~ tormama;
‣ во что, с инф. hakkama, kukkuma mida tegema, laskuma millesse; пуститься в дискуссию ägedalt diskuteerima hakkama, пуститься в споры vaidlema kukkuma, vaidlusse laskuma, пуститься в переговоры innukalt läbirääkimisi alustama, пуститься в подробности üksikasjadesse ~ peensustesse laskuma, пуститься в воспоминания mälestusi heietama hakkama, пуститься в пляс tantsu vihtuma hakkama, пуститься в рассуждения pikalt ~ laialt arutlema hakkama ~ kukkuma;
‣ на что mida appi ~ kasutusele võtma; пуститься на хитрости kavalust appi võtma, kavaldamise peale välja minema;
◊ пуститься во все тяжкие kõnek. (1) ringi tõmbama hakkama, laiale teele minema, (2) kõiki rattaid käima panema, kõiki abinõusid kasutusele võtma

развернуть 338 Г сов. → несов. развёртывать, разворачивать I что
‣ lahti käänama ~ keerama ~ rullima, avama (ka ülek.), laotama, (ümbrist) ära võtma; развернуть ковёр vaipa lahti rullima, развернуть книгу raamatut avama, развернуть пакет pakki ~ paket lahti tegema, развернуть бумагу paberit lahti keerama ~ rullima, развернуть конфету kompvekipaberit ära võtma, развернуть палец sõrmelt sidet ära võtma, развернуть свои планы oma plaane avama, развернуть кампанию kampaaniat alustama;
‣ (õlgu) taha suruma; (saapaninasid) laiali asetama; развернуть плечи õlgu taha suruma, selga sirgeks lööma;
‣ sõj. täiskoosseisuni suurendama; sõjaks ~ lahingutegevuseks grupeerima; развернуть бригаду в дивизию brigaadi diviisiks suurendama, развернуть войска vägesid (lahingutegevuseks) grupeerima;
‣ püstitama, üles ~ töövalmis ~ töökorda seadma; развернуть палатку telki üles panema, развернуть радиостанцию raadiojaama üles ~ töövalmis ~ töökorda seadma, развернуть термоядерные ракеты tuumarakette üles seadma ~ kohale paigutama ~ paigaldama, развернуть батальон pataljoni lahingukorda seadma;
‣ ülek. (välja) arendama, hoogustama, laiendama; ilmutama; развернуть перспективы perspektiive arendama ~ avardama, развернуть социалистическое соревнование sotsialistlikku võistlust hoogustama, шире развернуть исследования uuringuid hoogustama, развернуть борьбу за мир võitlust rahu eest ~ rahuvõitlust hoogustama, развернуть свои таланты oma andele arenguvabadust andma;
‣ tagasi ~ ümber pöörama ~ keerama; развернуть машину autot ümber pöörama

разговор 1 С м. неод.
‣ jutuajamine, kõnelus, vestlus, keskustelu, jutt, kõne; крупный разговор tõsine jutuajamine, предстоящий разговор eelseisev jutuajamine, разговор по душам avameelne jutuajamine, оживлённый разговор elav vestlus ~ keskustelu, непринуждённый разговор sundimatu vestlus, бесполезный разговор kasutu jutt, телефонный разговор telefonikõne, завести разговор juttu alustama ~ sobitama, подслушать разговор kõnelust pealt kuulama, разговор шёл о друге jutt oli ~ käis sõbrast, разговор зашёл о политике jutt kaldus poliitikale, прервать разговор jutuajamist katkestama, переменить разговор kõneainet vahetama ~ muutma, прекратите разговоры jätke jutud, включиться в разговор kõnelusse sekkuma, разговор не клеится kõnek. jutt ei laabu, втянуть в разговор кого keda vestlusse tõmbama, об этом не может быть и разговору kõnek. sellest ei saa juttugi olla, без разговоров kõnek. ilma mingi jututa, vastu vaidlemata, вот и весь разговор kõnek. ja ongi kogu lugu, ja lool ~ jutul lõpp;
‣ разговоры мн. ч. kõnek. kuulujutud, kuuldused, keelepeks; теперь пойдут разговоры nüüd hakkavad levima ~ lähevad lahti kuulujutud, nüüd läheb jutt lahti;
◊ без лишних разговоров ilma pikema jututa

разменять 254a Г сов. → несов. разменивать кого-что, на кого-что vahetama; разменять кого на кого keda kelle vastu vahetama, разменять сто рублей sada rubla ära ~ lahti vahetama, разменять четвёртый десяток kõnek. neljandat aastakümmet alustama;
◊ разменять ~ разменивать на мелочи ~ на мелочь что kõnek. mida tulutult ära raiskama, mida peenrahaks vahetama

школа 51 С ж. неод.
‣ kool (ka ülek.); koolimaja; начальная школа algkool, неполная средняя школа (1) põhikool, (2) aj. mittetäielik keskkool, средняя школа keskkool, основная школа põhikool, высшая школа kõrgkool, музыкальная школа muusikakool, морская школа merekool, лётная школа aj. lennukool, общеобразовательная школа üldhariduskool, вечерняя школа õhtukool, базовая школа педагогического училища pedagoogilise kooli harjutuskool, сельская школа maakool, уездная школ maakonnakool, школа высшего спортивного мастерства kõrgema spordimeisterlikkuse kool, суровая школа жизни karm elukool, наша новая школа meie uus kool ~ koolimaja, здание школы koolimaja, koolihoone, выпускник средней школы (1) abiturient, keskkoolilõpetaja, (2) keskkoolilõpetanu, vilistlane, поступить в школу kooli minema, kooliteed alustama, ходить в школу koolis käima, окончить школу kooli lõpetama, пройти хорошую школу head (elu)kooli saama, это ему хорошая школа see on talle hea ~ paras õppus ~ õpetus ~ õppetund;
‣ koolkond; научная школа koolkond (teaduses), натуральная школа realistlik suund ~ koolkond (vene kirjanduses XIX saj. 40. aastail), создать свою школу oma koolkonda rajama;
‣ puukool (maa-ala puude ja põõsaste paljundamiseks); школа плодовых деревьев viljapuukool;
‣ (без мн. ч.) väljaõpe, koolitus; у вас первоклассная школа teil on hea koolitus

штык I 19 С м. неод.
‣ tääk, püssitikk, bajonett; иголчатый штык tikktääk, клинковый штык teratääk, трёхгранный штык kolmkant(tikk)tääk, удар штыком täägilöök, атака в штыки täägirünnak, отряд в тысячу штыков tuhandemeheline väesalk, tuhande püssimehe salk, идти в штыки täägivõitlusse minema ~ asuma, täägivõitlust alustama, держаться на штыках ülek. püssihirmul püsima;
‣ (labidasügavune) kaevekiht; перекопать землю в один штык (лопаты) maad (ühe) labida(laba) sügavuselt üles kaevama, глубиной в три штыка kolme labida sügavune ~ sügavuselt;
◊ встретить ~ встречать ~ принять ~ принимать в штыки кого-что kellele-millele nagu rauda vastu ajama ~ raiuma, vastu sõdima, nagu tulist rauda vastu seisma; как штык kõnek. täpipealt, täpselt, akuraat

это I 151 С с. неод. see; как всё это случилось kuidas see kõik ~ asi ~ lugu õieti juhtus, это невозможно see on võimatu, see pole võimalik, это было вчера see juhtus ~ oli eile, об этом ещё поговорим sellest me veel räägime, из этого ничего не выйдет sellest ei tule midagi välja, к этому мы ещё вернёмся selle juurde tuleme veel tagasi, с этого надо начинать sellest peab alustama ~ tuleb alustada, с этим нельзя шутить sellega ei või ~ ei tohi nalja teha, дело не в этом asi pole ~ ei ole ~ ei seisa selles, в этом всё дело kogu asi selles seisabki, при этом sealjuures, kõigele lisaks, в связи с этим seoses sellega, вот это да täitsa vahva, sa vaata vaid;
◊ где это видано kus seda enne on nähtud; куда это годится kuhu see kõlbab