[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
Leitud 134 artiklit
время 116 С с. неод.
‣ (обычно без мн. ч.) aeg (ka lgv.); kestus; рабочее время tööaeg, свободное время vaba aeg, дополнительное время lisaaeg, время отправления väljumisaeg, время полёта lennu kestus, lennuaeg, проводить время aega veetma, тратить время на что aega raiskama millele, mille peale, у меня нет времени mul ei ole aega, за отсутствием времени aja puudusel, ajapuuduse tõttu, в скором времени lähemal ~ lähimal ajal, в настоящее время praegusel ajal, praegu, во время войны sõja ajal, sõjaajal, время от времени aeg-ajalt, ajuti, (в) первое время esialgu, algul, alguses, (в) последнее время viimasel ajal, до сего времени tänaseni, tänini, seni, в то время как kuna, sellal kui, samal ajal kui, kuni, будущее время lgv. tulevik, настоящее время lgv. olevik, прошедшее время lgv. minevik;
‣ aeg, ajastu; дух времени aja vaim, ajastu vaim, тяжёлые времена rasked ajad, времена года aastaajad, во времена Петра I Peeter I ajal, с незапамятных времён iidsest ajast, iidsetest aegadest peale;
◊ со временем aja jooksul, ajapikku; на время ajutiselt, mõneks ajaks; во время оно van. ükskord, muiste, ennemuiste, ennevanasti; до поры до времени esialgu; время покажет aeg annab arutust, eks aeg näita; время -- лучший врач vanas. aeg kõik haavad parandab; всякому овощу своё время vanas. iga asi tuleb omal ajal
‣ (обычно без мн. ч.) aeg (ka lgv.); kestus; рабочее время tööaeg, свободное время vaba aeg, дополнительное время lisaaeg, время отправления väljumisaeg, время полёта lennu kestus, lennuaeg, проводить время aega veetma, тратить время на что aega raiskama millele, mille peale, у меня нет времени mul ei ole aega, за отсутствием времени aja puudusel, ajapuuduse tõttu, в скором времени lähemal ~ lähimal ajal, в настоящее время praegusel ajal, praegu, во время войны sõja ajal, sõjaajal, время от времени aeg-ajalt, ajuti, (в) первое время esialgu, algul, alguses, (в) последнее время viimasel ajal, до сего времени tänaseni, tänini, seni, в то время как kuna, sellal kui, samal ajal kui, kuni, будущее время lgv. tulevik, настоящее время lgv. olevik, прошедшее время lgv. minevik;
‣ aeg, ajastu; дух времени aja vaim, ajastu vaim, тяжёлые времена rasked ajad, времена года aastaajad, во времена Петра I Peeter I ajal, с незапамятных времён iidsest ajast, iidsetest aegadest peale;
◊ со временем aja jooksul, ajapikku; на время ajutiselt, mõneks ajaks; во время оно van. ükskord, muiste, ennemuiste, ennevanasti; до поры до времени esialgu; время покажет aeg annab arutust, eks aeg näita; время -- лучший врач vanas. aeg kõik haavad parandab; всякому овощу своё время vanas. iga asi tuleb omal ajal
пора 57 С ж. неод.
‣ aeg; рабочая пора tööaeg, счастливая пора õnnelik aeg, õnneaeg, грибная пора seeneaeg, страдная пора lõikusaeg, (saagi)koristusaeg, зимняя пора talveaeg, talv, горячая пора kiire aeg, пора дождей vihmaperiood, в самой поре kõnek. paremas eas, parimais aastais, в мою пору minu ajal, вечерней порой õhtusel ajal, õhtul, той порой ~ порою, в ту пору tol ajal, tollal, до сих пор seniajani, siiamaani, siiani, до каких пор mis ajani, kui kaua (veel), до тех пор, пока seni(kaua) kui, с тех пор sellest ~ tollest ajast peale ~ saadik, на первых порах esialgu, algul, alguses, в самую пору õigel ~ parajal ajal, без поры без времени folkl. enneaegselt, enneaegu, до поры до времени seni(ks) kuni;
‣ в функции предик. кому, без доп. on aeg; пора ехать on aeg teele asuda, пора спать on aeg magama heita, пора домой on aeg koju minna;
◊ пора и честь знать kõnek. (1) on aeg ära minna, hea külaline on see, kes oskab õigel ajal lahkuda, (2) aitab naljast, igal asjal olgu ikka lõpp ka; пора на боковую kõnek. on aeg koti peale minna ~ põhku pugeda
‣ aeg; рабочая пора tööaeg, счастливая пора õnnelik aeg, õnneaeg, грибная пора seeneaeg, страдная пора lõikusaeg, (saagi)koristusaeg, зимняя пора talveaeg, talv, горячая пора kiire aeg, пора дождей vihmaperiood, в самой поре kõnek. paremas eas, parimais aastais, в мою пору minu ajal, вечерней порой õhtusel ajal, õhtul, той порой ~ порою, в ту пору tol ajal, tollal, до сих пор seniajani, siiamaani, siiani, до каких пор mis ajani, kui kaua (veel), до тех пор, пока seni(kaua) kui, с тех пор sellest ~ tollest ajast peale ~ saadik, на первых порах esialgu, algul, alguses, в самую пору õigel ~ parajal ajal, без поры без времени folkl. enneaegselt, enneaegu, до поры до времени seni(ks) kuni;
‣ в функции предик. кому, без доп. on aeg; пора ехать on aeg teele asuda, пора спать on aeg magama heita, пора домой on aeg koju minna;
◊ пора и честь знать kõnek. (1) on aeg ära minna, hea külaline on see, kes oskab õigel ajal lahkuda, (2) aitab naljast, igal asjal olgu ikka lõpp ka; пора на боковую kõnek. on aeg koti peale minna ~ põhku pugeda
вовремя Н õigel ajal ~ kohal, õigeks ajaks, ajaldi; прийти вовремя õigel ajal ~ õigeks ajaks saabuma, вовремя сказанное слово õigel hetkel ~ õigel kohal öeldud sõna, не вовремя sobimatul ~ ebasobival ajal
при предлог с предл. п.
‣ koha, eseme vm. märkimisel, mille lähedal v. juures midagi asub v. toimub: juures, ääres, küljes, all, -s, genitiivatribuut; при доме maja juures, сабля при седле mõõk sadula küljes, битва при Бородине Borodino lahing, lahing Borodino all, при мне minu juuresolekul, при этом siinjuures, при дворе õukonnas;
‣ aja v. samaaegsuse märkimisel: ajal, sel ajal kui, -l, des-tarind; при обыске läbiotsimise ajal, läbiotsimisel, при жизни отца isa eluajal, при Пушкине Puškini ajal, при его появлении tema tulekul, при виде его teda nähes, при мысли о ком kellele mõeldes;
‣ juuresoleku märkimisel: juuresolekul, ees, des-tarind; при свидетелях tunnistajate juuresolekul, при всех kõigi juuresolekul, kõigi ees ~ nähes, говорить при отце isa kuuldes rääkima, он неотлучно был при мне ta ei lahkunud mu juurest hetkekski, ta oli kogu aeg minuga;
‣ kuuluvuse v. alluvuse märkimisel: juures, genitiivatribuut; курсы при институте instituudi juures toimuvad kursused, предметный указатель при книге raamatu aineregister, ассистент при профессоре professori assistent, прачечная при гостинице hotelli pesula, его оставили при институте ta jäeti instituuti tööle;
‣ valduse märkimisel: kaasas, käes; деньги при нём raha on tal kaasas, документы при мне dokumendid on mul kaasas, держать при себе что mida enda käes ~ oma valduses hoidma;
‣ vahendi märkimisel: abil, kaasabil, -ga; при помощи чего mille abil, при его содействии tema kaasabil ~ abiga;
‣ olemasolu v. ilmaolu märkimisel: korral, puhul, juures, kõrval, -l, -ga; при моей неловкости minu saamatuse juures, он был при шляпе tal oli kaabu peas, ta oli kübaraga, он всегда был при галстуке tal oli alati lips ees, быть при оружии relvastatud olema, он не при деньгах tal pole raha;
‣ (toimimis)tingimuste märkimisel: -l, -ga, käes; при первой возможности esimesel võimalusel, ни при каких условиях mitte mingil tingimusel, при свете лампы lambivalgel, lambivalgusega, при солнце päikesepaistel, päikesega, päikese käes, при первых лучах солнца esimeste päikesekiirtega, при луне kuuvalgel, kuuvalgega, при сильном морозе käreda pakasega, при желании soovi ~ hea tahte korral, при малейшей ошибке vähimagi eksimuse ~ vea puhul, при удаче edu korral, при случае juhul, puhul, juhuse korral, при его силе tema jõu juures, niisuguse jõu korral nagu temal, при всём этом (он хороший человек) kõige selle juures ~ kõrval (on ta hea inimene), вздрагивать при каждом шорохе iga kahina peale võpatama, при закрытых дверях kinniste ~ suletud uste taga, kinnisuksi;
‣ seisundi märkimisel: -s; при последнем издыхании liter. hinge heitmas, при смерти suremas, при памяти van. mõistuse juures;
‣ muud laadi väljendites; быть при деле oma tegemist tegema, millega ametis olema ~ tegelema, остаться при своём мнении eri arvamusele jääma, остаться ни при чём kõnek. tühjade kätega jääma, я тут ни при чём ma ei puutu asjasse, mul pole sellega tegemist ~ pistmist
‣ koha, eseme vm. märkimisel, mille lähedal v. juures midagi asub v. toimub: juures, ääres, küljes, all, -s, genitiivatribuut; при доме maja juures, сабля при седле mõõk sadula küljes, битва при Бородине Borodino lahing, lahing Borodino all, при мне minu juuresolekul, при этом siinjuures, при дворе õukonnas;
‣ aja v. samaaegsuse märkimisel: ajal, sel ajal kui, -l, des-tarind; при обыске läbiotsimise ajal, läbiotsimisel, при жизни отца isa eluajal, при Пушкине Puškini ajal, при его появлении tema tulekul, при виде его teda nähes, при мысли о ком kellele mõeldes;
‣ juuresoleku märkimisel: juuresolekul, ees, des-tarind; при свидетелях tunnistajate juuresolekul, при всех kõigi juuresolekul, kõigi ees ~ nähes, говорить при отце isa kuuldes rääkima, он неотлучно был при мне ta ei lahkunud mu juurest hetkekski, ta oli kogu aeg minuga;
‣ kuuluvuse v. alluvuse märkimisel: juures, genitiivatribuut; курсы при институте instituudi juures toimuvad kursused, предметный указатель при книге raamatu aineregister, ассистент при профессоре professori assistent, прачечная при гостинице hotelli pesula, его оставили при институте ta jäeti instituuti tööle;
‣ valduse märkimisel: kaasas, käes; деньги при нём raha on tal kaasas, документы при мне dokumendid on mul kaasas, держать при себе что mida enda käes ~ oma valduses hoidma;
‣ vahendi märkimisel: abil, kaasabil, -ga; при помощи чего mille abil, при его содействии tema kaasabil ~ abiga;
‣ olemasolu v. ilmaolu märkimisel: korral, puhul, juures, kõrval, -l, -ga; при моей неловкости minu saamatuse juures, он был при шляпе tal oli kaabu peas, ta oli kübaraga, он всегда был при галстуке tal oli alati lips ees, быть при оружии relvastatud olema, он не при деньгах tal pole raha;
‣ (toimimis)tingimuste märkimisel: -l, -ga, käes; при первой возможности esimesel võimalusel, ни при каких условиях mitte mingil tingimusel, при свете лампы lambivalgel, lambivalgusega, при солнце päikesepaistel, päikesega, päikese käes, при первых лучах солнца esimeste päikesekiirtega, при луне kuuvalgel, kuuvalgega, при сильном морозе käreda pakasega, при желании soovi ~ hea tahte korral, при малейшей ошибке vähimagi eksimuse ~ vea puhul, при удаче edu korral, при случае juhul, puhul, juhuse korral, при его силе tema jõu juures, niisuguse jõu korral nagu temal, при всём этом (он хороший человек) kõige selle juures ~ kõrval (on ta hea inimene), вздрагивать при каждом шорохе iga kahina peale võpatama, при закрытых дверях kinniste ~ suletud uste taga, kinnisuksi;
‣ seisundi märkimisel: -s; при последнем издыхании liter. hinge heitmas, при смерти suremas, при памяти van. mõistuse juures;
‣ muud laadi väljendites; быть при деле oma tegemist tegema, millega ametis olema ~ tegelema, остаться при своём мнении eri arvamusele jääma, остаться ни при чём kõnek. tühjade kätega jääma, я тут ни при чём ma ei puutu asjasse, mul pole sellega tegemist ~ pistmist
кстати Н
‣ õigel ~ parajal ajal ~ hetkel, ajaldi; parajasti; ваша помощь пришла как нельзя кстати teie abi tuli väga õigel ajal, это весьма кстати see kulub just ära, это сказано кстати see on õigel kohal öeldud, говорить кстати что mida õigel ~ parajal kohal ütlema;
‣ ühtlasi (ka), üksiti; кстати зайди и за книгами ühtlasi vii ~ too raamatud ka ära;
‣ в функции вводн. сл. muuseas, muide; кстати сказать muuseas öeldes ~ öelda, кстати, как вы себя чувствуете? muide, kuidas te end tunnete?
‣ õigel ~ parajal ajal ~ hetkel, ajaldi; parajasti; ваша помощь пришла как нельзя кстати teie abi tuli väga õigel ajal, это весьма кстати see kulub just ära, это сказано кстати see on õigel kohal öeldud, говорить кстати что mida õigel ~ parajal kohal ütlema;
‣ ühtlasi (ka), üksiti; кстати зайди и за книгами ühtlasi vii ~ too raamatud ka ära;
‣ в функции вводн. сл. muuseas, muide; кстати сказать muuseas öeldes ~ öelda, кстати, как вы себя чувствуете? muide, kuidas te end tunnete?
прижизненный 127 П elu ajal olnud ~ juhtunud; biol. elupuhune, intravitaalne; прижизненное издание сочинений писателя kirjaniku elu ajal ilmuv ~ ilmunud teostekogu, прижизненная слава elu ajal saavutatav ~ saavutatud kuulsus, прижизненное распоряжение elu ajal ~ elu lõpul tehtud ~ antud korraldus
своевременно Н õigel ~ parajal ajal, õigeaegselt, ajaldi; on õigeaegne; своевременно посеять õigel ajal külvama
подгадать 165b Г сов. → несов. подгадывать с чем, к чему, с инф., без доп. kõnek. parajal ajal mida teha oskama; он подгадал приехать ta oskas ~ taipas parajal ~ õigel ajal kohale sõita, он подгадал с работой ta oskas oma tööga parajaks ajaks valmis saada
час 3 (два, три, четыре часа, предл. п. о часе, в часе и часу) С м. неод.
‣ tund; каждый час iga tund, академический час akadeemiline tund (45 v. 50 minutit), четверть часа veerand tundi, остались считанные часы on jäänud mõni tund ~ vähe aega, за час до отъезда tund enne ärasõitu, опоздать на час tund aega hilinema, со скоростью сто километров в час sajakilomeetrise tunnikiirusega, час за часом tund tunni järel, часом раньше tund aega varem(ini), через час (1) tunni aja pärast, (2) iga tunni tagant, который час? mis kell on?, в час ночи kell üks ~ kella ühe ajal öösel, в восемь часов утра kell kaheksa hommikul, к шести часам kella kuueks, с пяти часов kella viiest peale ~ alates ~ saadik, с часу до двух kella ühest kaheni, в третьем часу pärast ~ peale kella kahte, kui kell on ~ oli kolme peal, kella kahe ja kolme vahel;
‣ чего aeg, tund; обеденный час lõunatund, lõunavaheaeg, вечерний час õhtutund, тихий час vaikne tund, puhketund (lasteaias, sanatooriumis, haiglas vm.), часы пик tipptund, комендантский час komandanditund, keelutund, звёздный час ülek. tähetund, elu kõrghetk, час расплаты ülek. tasumistund, kättemaksuhetk, дневные часы päevane aeg, приёмные часы vastuvõtuaeg, часы открытия lahtiolekuaeg (näit. muuseumis), поздний час hiline aeg, õhtutund, на час üürikeseks ~ lühikeseks ajaks, tunniks;
‣ часы мн. ч. sõj. van. vahisolekuaeg; стоять на часах vahipostil ~ vahis olema ~ seisma, vahti pidama, tunnimees olema;
‣ часы мн. ч. kirikl. jumalateenistus (õigeusklikel), palvus;
◊ час пробил ~ настал (1) tund on tulnud, aeg on käes, (2) кого, чей kelle tunnike on tulnud; последний час viimane tund; смертный час surmatund; умереть в свой час õigel ajal ~ vanuigi ~ vanaduse surma surema; битый час kõnek. väga kaua, terve igavik(u); калиф на час ühepäevavõimumees, ühepäevavalitseja; не ровен ~ ровён час madalk. paljugi mis võib ette tulla, kõike võib juhtuda, mine sa tea; час добрый, в добрый час head teed, õnn kaasa, kivi kotti; с часу на час (1) iga hetk, õige pea, silmapilk, (2) tund-tunnilt; час от часу не легче taga ~ aina hullemaks läheb; через час по чайной ложке kõnek. (1) aeg-ajalt ja jupikaupa, vähehaaval, piskuhaaval, (2) aegluubis, jorutamisi, venitamisi; час от часу üha, aina, aiva; всему свой час iga asi omal ajal; не по дням, а по часам (расти) silmanähtavalt, iga tunniga (kasvama)
‣ tund; каждый час iga tund, академический час akadeemiline tund (45 v. 50 minutit), четверть часа veerand tundi, остались считанные часы on jäänud mõni tund ~ vähe aega, за час до отъезда tund enne ärasõitu, опоздать на час tund aega hilinema, со скоростью сто километров в час sajakilomeetrise tunnikiirusega, час за часом tund tunni järel, часом раньше tund aega varem(ini), через час (1) tunni aja pärast, (2) iga tunni tagant, который час? mis kell on?, в час ночи kell üks ~ kella ühe ajal öösel, в восемь часов утра kell kaheksa hommikul, к шести часам kella kuueks, с пяти часов kella viiest peale ~ alates ~ saadik, с часу до двух kella ühest kaheni, в третьем часу pärast ~ peale kella kahte, kui kell on ~ oli kolme peal, kella kahe ja kolme vahel;
‣ чего aeg, tund; обеденный час lõunatund, lõunavaheaeg, вечерний час õhtutund, тихий час vaikne tund, puhketund (lasteaias, sanatooriumis, haiglas vm.), часы пик tipptund, комендантский час komandanditund, keelutund, звёздный час ülek. tähetund, elu kõrghetk, час расплаты ülek. tasumistund, kättemaksuhetk, дневные часы päevane aeg, приёмные часы vastuvõtuaeg, часы открытия lahtiolekuaeg (näit. muuseumis), поздний час hiline aeg, õhtutund, на час üürikeseks ~ lühikeseks ajaks, tunniks;
‣ часы мн. ч. sõj. van. vahisolekuaeg; стоять на часах vahipostil ~ vahis olema ~ seisma, vahti pidama, tunnimees olema;
‣ часы мн. ч. kirikl. jumalateenistus (õigeusklikel), palvus;
◊ час пробил ~ настал (1) tund on tulnud, aeg on käes, (2) кого, чей kelle tunnike on tulnud; последний час viimane tund; смертный час surmatund; умереть в свой час õigel ajal ~ vanuigi ~ vanaduse surma surema; битый час kõnek. väga kaua, terve igavik(u); калиф на час ühepäevavõimumees, ühepäevavalitseja; не ровен ~ ровён час madalk. paljugi mis võib ette tulla, kõike võib juhtuda, mine sa tea; час добрый, в добрый час head teed, õnn kaasa, kivi kotti; с часу на час (1) iga hetk, õige pea, silmapilk, (2) tund-tunnilt; час от часу не легче taga ~ aina hullemaks läheb; через час по чайной ложке kõnek. (1) aeg-ajalt ja jupikaupa, vähehaaval, piskuhaaval, (2) aegluubis, jorutamisi, venitamisi; час от часу üha, aina, aiva; всему свой час iga asi omal ajal; не по дням, а по часам (расти) silmanähtavalt, iga tunniga (kasvama)
одновременно Н üheaegselt, samaaegselt, sünkroonselt, ühel ajal, samal ajal, korraga, üht(e)aegu, ühtlasi; все заговорили одновременно kõik hakkasid korraga rääkima, кончить работу одновременно tööd üheaegselt ~ ühel ja samal ajal ~ korraga lõpetama
скоромный П (кр. ф. скоромен, скоромна, скоромно, скоромны)
‣ paastuvastane, paastu ajal sobimatu ~ lubamatu; скоромная пища paastu ajal keelatud toit;
‣ ülek. kõnek. van. patu-; скоромные разговоры patujutud;
‣ П → С скоромное с. неод. paastu ajal keelatud toit
‣ paastuvastane, paastu ajal sobimatu ~ lubamatu; скоромная пища paastu ajal keelatud toit;
‣ ülek. kõnek. van. patu-; скоромные разговоры patujutud;
‣ П → С скоромное с. неод. paastu ajal keelatud toit
тогда Н tollal, tol ajal, siis; он был тогда ещё молод ta oli tollal ~ tol ajal ~ siis veel noor, прочитаю книгу, тогда и скажу своё мнение loen raamatu läbi, küll siis ütlen oma arvamuse ~ siis ütlengi oma arvamuse, тогда и только тогда parajasti siis, siis ja ainult siis, тогда как союз (1) kuigi, ehkki, (2) samal ajal kui, sellal kui, kuna
некстати Н sobimatul ~ kohatul ~ mitteparajal ajal ~ momendil; sobimatult, kohatult; on sobimatu ~ kohatu; прийти некстати valel ajal tulema, сказать некстати kohatult ~ sündmatult ütlema, ваше замечание некстати teie märkus on kohatu
царь 11 С м. од. tsaar, (Vene) keiser, kuningas (ka ülek.); при царе Петре I tsaar Peeter I ajal, свержение царя tsaari ~ keisri ~ kuninga kukutamine, лев -- царь зверей lõvi on loomade kuningas, человек -- царь природы inimene on looduse kuningas ~ kroon;
◊ без царя ~ нет царя в голове kõnek. arust lage ~ puupea ~ kõlupea (olema); не без царя в голове kõnek. kellel on nutti, nupukas ~ nutikas ~ taiplik (olema); олух царя небесного vulg. viimane puupea ~ tainapea ~ kõlupea; при царе Горохе kõnek. humor. vanal hallil ajal, Noa ajal; царь небесный taevaisa
◊ без царя ~ нет царя в голове kõnek. arust lage ~ puupea ~ kõlupea (olema); не без царя в голове kõnek. kellel on nutti, nupukas ~ nutikas ~ taiplik (olema); олух царя небесного vulg. viimane puupea ~ tainapea ~ kõlupea; при царе Горохе kõnek. humor. vanal hallil ajal, Noa ajal; царь небесный taevaisa
о II, об, обо предлог I с вин. п.
‣ puudutatava eseme märkimisel vastu mida, mille vastu ~ taha ~ otsa ~ külge ~ sisse, -l, -le; ударить об пол ~ об пол vastu põrandat lööma, волны бьются о берег lained löövad kaldale, lained peksavad vastu kallast, запачкаться о стену end seina vastu ära määrima, споткнуться о порог lävel ~ künnisel ~ lävepaku taha ~ lävepaku otsa komistama, вытереть руки о фартук käsi põlle sisse ~ külge pühkima, опереться о спинку стула toolileenile toetuma ~ nõjatuma;
‣ van. aja märkimisel ajal, -l; об эту пору, о сю пору sel ajal, о полночь keskööl; II с предл. п. . objekti märkimisel üle, kohta, eest, -st, -le jt. (ka liitsõnaliselt); спорить о фильме filmi üle vaidlema, сказать несколько слов о чём mille kohta paar ~ mõne sõna ütlema, заботиться о детях laste eest hoolitsema ~ hoolt kandma, предупреждать об опасности ohu eest hoiatama, мечтать о поездке reisist unistama, говорить обо всём kõigest ~ kõige üle rääkima, речь идёт о детях jutt on ~ käib lastest, книга об учёном raamat teadlasest, думать о родителях vanematele mõtlema, плакать о погибших langenuid leinama ~ taga nutma, тоска о близких igatsus omaste järele, на память о встрече kohtumise mälestuseks, лекция о воспитании kasvatusteemaline loeng, законодательство о труде jur. tööseadusandlus, решение о принятии санкций sanktsioonide rakendamise otsus, вопрос о разоружении desarmeerimisküsimus, декрет о мире rahudekreet;
‣ van. suuruse märkimisel -line, -ga, -suurune, -laiune jt.; дом о двух этажах kahekorruseline maja;
◊ палка о двух концах kahe teraga mõõk; биться как рыба об лёд nagu kala kuival visklema ~ olema; бок о бок külg külje kõrval; рука об руку käsikäes
‣ puudutatava eseme märkimisel vastu mida, mille vastu ~ taha ~ otsa ~ külge ~ sisse, -l, -le; ударить об пол ~ об пол vastu põrandat lööma, волны бьются о берег lained löövad kaldale, lained peksavad vastu kallast, запачкаться о стену end seina vastu ära määrima, споткнуться о порог lävel ~ künnisel ~ lävepaku taha ~ lävepaku otsa komistama, вытереть руки о фартук käsi põlle sisse ~ külge pühkima, опереться о спинку стула toolileenile toetuma ~ nõjatuma;
‣ van. aja märkimisel ajal, -l; об эту пору, о сю пору sel ajal, о полночь keskööl; II с предл. п. . objekti märkimisel üle, kohta, eest, -st, -le jt. (ka liitsõnaliselt); спорить о фильме filmi üle vaidlema, сказать несколько слов о чём mille kohta paar ~ mõne sõna ütlema, заботиться о детях laste eest hoolitsema ~ hoolt kandma, предупреждать об опасности ohu eest hoiatama, мечтать о поездке reisist unistama, говорить обо всём kõigest ~ kõige üle rääkima, речь идёт о детях jutt on ~ käib lastest, книга об учёном raamat teadlasest, думать о родителях vanematele mõtlema, плакать о погибших langenuid leinama ~ taga nutma, тоска о близких igatsus omaste järele, на память о встрече kohtumise mälestuseks, лекция о воспитании kasvatusteemaline loeng, законодательство о труде jur. tööseadusandlus, решение о принятии санкций sanktsioonide rakendamise otsus, вопрос о разоружении desarmeerimisküsimus, декрет о мире rahudekreet;
‣ van. suuruse märkimisel -line, -ga, -suurune, -laiune jt.; дом о двух этажах kahekorruseline maja;
◊ палка о двух концах kahe teraga mõõk; биться как рыба об лёд nagu kala kuival visklema ~ olema; бок о бок külg külje kõrval; рука об руку käsikäes
тот 152 М м. (та, то, те) see, too; teine; тот дом see maja, в тот год sel ~ tol aastal, в тот раз tol korral, tookord, на том берегу teisel kaldal, vastaskaldal, по ту сторону дороги teisel pool ~ teispool teed, tee vastaspoolel, на той неделе eelmisel ~ möödunud nädalal, до того времени, до тех пор seni, seniajani, senimaani, siiamaani, с того времени, с тех пор sellest ~ tollest ajast peale ~ alates, тем временем samal ajal, vahepeal, тот самый seesama, одно и то же üks ja seesama, ükssama, то был мой друг see oli minu sõber, те шепчутся, те смеются ühed sosistavad, teised naeravad, спрошу у того, кто знает küsin selle käest, kes teab, и тот и другой nii see kui teine, mõlemad, ни тот ни другой ei see ega teine, mitte kumbki, это всё не то (kõik) see pole see, два дня тому назад kahe päeva eest, kaks päeva tagasi, тем ~ тем самым дело и кончилось sellega ~ sedaviisi lugu lõppeski, до того я устал kõnek. olen nii väsinud, кому не до того kellel pole milleks aega ~ mahti, и без того niigi, isegi, selletagi, не без того ju jah, küllap jah, küllap ikka, ju vist, благодаря тому что seetõttu ~ tänu sellele et, для того чтобы selleks et, в то время как sel ~ samal ajal kui, sellal kui, kuna, kuni, ввиду ~ в силу того, что seetõttu et, sellepärast et, до тех пор, пока niikaua kuni, seni ~ senikaua ~ seniajani ~ senimaani kuni, sestsaadik, siiasaadik, enne kui, из-за того что sellepärast et, seetõttu et, несмотря на то, что sellest hoolimata et, sellele vaatamata et, с тем чтобы selleks et, вместо того, чтобы selle asemel et, по мере того, как sel määral kui, sedamööda kui(das), вместе с тем (1) ühtlasi, (2) siiski, перед тем, как enne seda kui, между тем, как sel ~ samal ajal kui, ühtlasi, тем не менее siiski, ikkagi, ometi(gi), kummatigi, sellegipärast, sellest hoolimata, sellele vaatamata, и тому подобное ja muu sellesarnane, ja muud sellesarnast, ja nii edasi;
◊ во что бы то ни стало maksku mis maksab, iga hinna eest, ilmtingimata; ни то ни сё kõnek. ei see ega teine, ei üks ega teine, ei seda ega teist; как бы то ни было olgu kuidas on, olgu sellega kuidas tahes ~ on, igal juhul, mis ka (iganes) ei oleks; да и то сказать kõnek. mis siin salata, tõepoolest, tõele au andes; не та музыка, не тот коленкор madalk. hoopis teine tubakas ~ lugu ~ asi, iseasi; если уж на то пошло kõnek. kui juba, siis juba, kui jutt juba selle peale on läinud
◊ во что бы то ни стало maksku mis maksab, iga hinna eest, ilmtingimata; ни то ни сё kõnek. ei see ega teine, ei üks ega teine, ei seda ega teist; как бы то ни было olgu kuidas on, olgu sellega kuidas tahes ~ on, igal juhul, mis ka (iganes) ei oleks; да и то сказать kõnek. mis siin salata, tõepoolest, tõele au andes; не та музыка, не тот коленкор madalk. hoopis teine tubakas ~ lugu ~ asi, iseasi; если уж на то пошло kõnek. kui juba, siis juba, kui jutt juba selle peale on läinud
впору Н kõnek.
‣ paras; платье пришлось ей впору kleit on talle paras;
‣ предик. (on) õige aeg; ему впору жениться tal on paras aeg naist võtta;
‣ van. õigel ajal; прийти впору parajal ~ õigel ajal saabuma ~ tulema
‣ paras; платье пришлось ей впору kleit on talle paras;
‣ предик. (on) õige aeg; ему впору жениться tal on paras aeg naist võtta;
‣ van. õigel ajal; прийти впору parajal ~ õigel ajal saabuma ~ tulema
самый 119 М м.
‣ sama, seesama; тот же самый seesama, в то самое время samal ajal;
‣ päris, otse, just, paras; в самом центре päris ~ otse ~ just keskel ~ keskuses, в самом начале päris alguses, с самого начала päris algusest ~ otsast peale, перед самым концом päris lõpu eel, у самого моря päris ~ otse mere ääres, туфли в самый раз kingad on päris ~ täpselt ~ täiesti parajad, он пришёл в самый раз ta tuli just parajal ajal, с самого утра hommikust saadik ~ peale, aohakust alates, до самой смерти surmatunnini, до самого дна viimse põhjani, в самом деле tõesti, tõega, tõepoolest, tõeliselt, на самом деле tegelikult;
‣ kõige (ülivõrde puhul); самый большой kõige suurem, suurim, самый старый kõige vanem, vanim, самый северный kõige põhjapoolsem, põhjapoolseim, самые ничтожные причины kõige tühisemad põhjused
‣ sama, seesama; тот же самый seesama, в то самое время samal ajal;
‣ päris, otse, just, paras; в самом центре päris ~ otse ~ just keskel ~ keskuses, в самом начале päris alguses, с самого начала päris algusest ~ otsast peale, перед самым концом päris lõpu eel, у самого моря päris ~ otse mere ääres, туфли в самый раз kingad on päris ~ täpselt ~ täiesti parajad, он пришёл в самый раз ta tuli just parajal ajal, с самого утра hommikust saadik ~ peale, aohakust alates, до самой смерти surmatunnini, до самого дна viimse põhjani, в самом деле tõesti, tõega, tõepoolest, tõeliselt, на самом деле tegelikult;
‣ kõige (ülivõrde puhul); самый большой kõige suurem, suurim, самый старый kõige vanem, vanim, самый северный kõige põhjapoolsem, põhjapoolseim, самые ничтожные причины kõige tühisemad põhjused
с II, со предлог I с род. п.
‣ millestki eemaldumise v eraldumise märkimisel -lt, -st, pealt, otsast, küljest; встать со стула toolilt püsti tõusma, упасть с крыши katuselt (alla) kukkuma, сойти с рельсов rööbastelt maha jooksma, свернуть с дороги teelt kõrvale pöörama, убрать со стола laualt ~ laua pealt ära koristama, lauda koristama ~ kraamima, сбросить с плеч õlgadelt heitma, снять с работы töölt lahti laskma, вернуться с вокзала jaamast tagasi tulema, прийти с мороза külmast ~ külma käest tulema, снять с головы peast võtma (mütsi), сдать с рубля rublast tagasi andma, с дерева puu otsast, puust, puult, вертеться с боку на бок küljelt küljele keerama, vähkrema, прыгать с кочки на кочку mättalt mättale hüppama, сняться с якоря ankrut hiivama;
‣ lähtekoha v suuna märkimisel -lt, -st, pealt, otsast, poolt, liitsõna; с крыльца это видно trepilt ~ trepi pealt on seda ~ see näha, see paistab trepilt ära, стрелять с горы mäelt ~ mäe pealt ~ mäe otsast tulistama, ветер с моря meretuul, tuul merelt, шум с улицы tänavakära, вход со двора sissepääs ~ sissekäik on õuest, окружить со всех сторон (igast küljest) ümber piirama, идти со стороны леса metsa poolt tulema;
‣ pärinemiskoha märkimisel -lt, -st, liitsõna; письмо с родины kiri kodumaalt, человек с улицы mees ~ inimene tänavalt, (juhuslik) võõras, цветы с юга lilled lõunast, lõunast toodud lilled, рабочий с завода tehasetööline, tööline tehasest, девушки с текстильной фабрики tekstiilivabriku tüdrukud, tüdrukud tekstiilivabrikust, хлеборобы с Украины Ukraina põldurid;
‣ loovutaja v arvestusüksuse märkimisel -lt, -st, käest, pealt, liitsõna; собрать налоги с населения elanikelt maksu koguma, с каждого по рублю igaühelt (üks) rubla, с него взяли три рубля temalt ~ tema käest võeti kolm rubla, получить деньги с заказчика tellija käest raha saama, пошлина с товара toll ~ tollimaks kauba pealt ~ kaubalt, kauba toll ~ tollimaks, kaubatoll, цена с тонны tonni hind, tonnihind, урожай с гектара hektarisaak, saak hektarilt, проценты с капитала kapitali protsendid, protsendid kapitalilt, сколько с меня? mis ma võlgnen?, kui palju mul on maksta?, kui palju mul tuleb?;
‣ lähtealuse märkimisel -st, liitsõna; копия с картины maali koopia, koopia maalist, maalikoopia, перевод с русского языка tõlge vene keelest, писать портрет с кого kellest ~ kelle portreed maalima, keda maalima, рисовать с натуры natuurist ~ modelli järgi joonistama;
‣ aja, ajapiiri v ajalise eelnevuse märkimisel -st, alates, peale, saadik, vastu; с детства lapsepõlvest alates ~ peale, lapsest saadik, с осени sügisest peale ~ alates, начиная с понедельника esmaspäevast peale ~ alates ~ saadik, с пяти часов kella viiest peale ~ saadik, с того времени sellest ajast saadik ~ peale, он занят с утра ta on hommikust saadik hõivatud ~ kinni, с Пушкина Puškinist alates ~ peale, Puškini ajast, с утра до вечера hommikust õhtuni, с мая по сентябрь maist septembrini, с рождения до смерти sünnist surmani, hällist hauani, ночь с субботы на воскресенье öö vastu pühapäeva, со дня на день можно было ждать оттепели iga päev oli sula oodata, он должен прийти с минуты на минуту ta peab ~ peaks iga minut ~ hetk tulema;
‣ põhjuse märkimisel -st, pärast, tõttu; с досады meelepahast, с горя murest, mure pärast ~ tõttu, со злости vihast, viha pärast ~ tõttu, устать с дороги reisist väsinud olema, умереть с голоду nälga surema, с чего бы это mispärast ~ miks siis, mis hea pärast siis;
‣ toimimisviisi v tegevuslaadi märkimisel -st, -lt, -ga; кормить с ложки lusikaga ~ lusikast söötma, пить с блюдечка alustassilt jooma, стрелять с колена põlvelt laskma ~ tulistama, с ходу käigu pealt, с размаха hooga, вступить в бой с марша käigult ~ rännakult lahingusse astuma ~ minema, торговать с рук käest müüma, käsimüüki tegema;
‣ suhte v tunnuse märkimisel -st jt.; красен с лица näost punane, лысый с затылка kukla tagant kiilas, он суров с виду ta näib ~ paistab karm olevat, ta on pealtnäha karm;
‣ muud laadi väljendites -l, -ga, -st; с разрешения отца isa loal ~ loaga, с согласия автора autori nõusolekul, влюбиться с первого взгляда esimesest pilgust armuma, опьянеть с двух рюмок kahest pitsist vinti jääma, убить с первого выстрела esimese lasuga tapma; II с вин. п. . umbkaudsuse v ligiläheduse märkimisel umbes, ligi, ligikaudu, umbkaudu, peaaegu; с год umbes üks aasta, с десяток umbes ~ ligi kümme, kümmekond, отдохнуть с полчаса umbes pool tundi puhkama, отъехать с километр ligikaudu kilomeeter maad eemale sõitma, он прожил у меня с неделю ta elas minu juures ligi nädala ~ ligi nädal aega, ростом с меня umbes ~ peaaegu minu pikkune ~ minu kasvu, величиной с дом majasuurune, шириной с просёлочную дорогу külateelaiune;
‣ piisavuse märkimisel -lt, käest; с тебя и этого достаточно sinult piisab ka sellest, sinu käest on sellestki küllalt, хватит с вас teilt ~ teie käest aitab ~ piisab; III с твор. п. . kaasnevuse märkimisel -ga, koos, ühes, seltsis; я с тобой mina ja sina, mina sinuga, мы с ним mina ja tema, повидать отца с матерью isa-ema nägema, он пришёл с другом ta tuli sõbraga, с кем вы там были kellega koos te seal olite, шёл дождь со снегом sadas lörtsi ~ lumesegust vihma, сосиски с капустой viinerid kapsaga;
‣ lisa v täienduse märkimisel -ga, koos, ühes; уплатить долг с процентами võlga koos ~ ühes protsentidega (ära) maksma ~ tasuma, выговор с предупреждением noomitus koos hoiatusega, два с половиной километра kaks ja pool kilomeetrit, семь километров с гаком kõnek. (tublisti) üle seitsme kilomeetri, seitse kilomeetrit millegagi, часа три с гаком kõnek. (tublisti) üle kolme tunni;
‣ tegevuse, seose, suhte v juhtumiga hõlmatud objekti märkimisel -ga, -st, liitsõna; вырвать с корнем juurtega välja kiskuma, укрыться с головой одеялом tekki üle pea tõmbama, peadpidi teki alla pugema, сесть с ногами на диван jaluli ~ jalgupidi diivanile ronima, спорить с учителем õpetajaga vaidlema, торговаться с продавцом müüjaga ~ kaupmehega tingima, соревноваться с соседним заводом naabertehasega võistlema, авария с самолётом lennuõnnetus, õnnetus lennukiga, с работой обстоит хорошо tööga on asjad korras, tööasjad on korras, у него плохо с сердцем tal on süda haige ~ südamega halvad lood, справиться с работой tööga toime tulema, бороться с засухой põuaga ~ põua vastu võitlema, быть осторожным с огнём tulega ettevaatlik olema, поспешить с выводами järelduste tegemisega kiirustama, ennatlikult ~ kiirustamisi järeldama, познакомить с девушкой neiuga tuttavaks tegema ~ tutvustama, поссорить с другом sõbraga tülli ajama, разойтись с мужем mehest ~ mehega lahku minema, связаться с Москвой по телефону Moskvaga telefoni teel ühendust ~ telefoniühendust võtma ~ saama, согласиться с выводами järeldustega nõustuma ~ nõus olema, сравнить с оригиналом originaaliga võrdlema, с подлинным верно ärakiri õige, originaalile ~ algkirjale vastav;
‣ tunnuse, omaduse v omamise märkimisel -ga; девочка с косичками patsidega tüdruk, человек с бородой habemega mees, кошка с котятами poegadega kass, она девушка с характером ta on iseloomuga tüdruk, sel tüdrukul on iseloomu, задача с двумя неизвестными kahe tundmatuga ülesanne, нос с горбинкой kühmus ~ kongus nina, человек с талантом andekas mees, со званием майора majori auastmes, у него чёрная с проседью борода ta mustas habemes on halli, tal on hallisegune must habe, он остался с тремя рублями tal jäi kolm rubla taskusse;
‣ liigi v laadi märkimisel -ga, liitsõna; мешок с мукой jahukott, kott jahuga, бутылка с молоком piimapudel, pudel piimaga, пирог с мясом lihapirukas, бутерброд с сыром juustuvõileib, письмо с жалобой kaebekiri, заявление с просьбой об увольнении lahkumisavaldus, шаг с поворотом pöördsamm, пакеты с подарками kingituspakid;
‣ toimimisviisi märkimisel -lt, -sti, -ga; есть с жадностью ahnelt ~ ahnesti sööma, одеваться со вкусом maitsekalt riietuma, читать с выражением ilmekalt lugema, ударить с силой jõuga lööma, ждать с нетерпением kannatamatult ~ maldamatult ~ kannatamatusega ootama, найти с трудом suure vaevaga ~ suurivaevu leidma, слушать с улыбкой naeratades ~ naerusui kuulama, идти с песнями lauluga ~ lauldes minema, обняться с плачем nuttes teineteist ~ üksteist embama;
‣ vahendi märkimisel -ga, abil, varal, kaudu; послать с курьером kulleriga saatma, уехать с ранним поездом varase rongiga ära sõitma, рассматривать с лупой luubiga vaatlema, мыть с мылом seebiga pesema;
‣ naabruse v ligiduse märkimisel kõrval, kõrvuti, kõrvu, tasa, ühetasa; комната смежная с кухней köögi kõrval asuv tuba, tuba köögi kõrval, сидеть рядом с сестрой õe kõrval ~ õega kõrvuti istuma, в уровень с землёй maaga ~ maapinnaga tasa ~ ühetasa, maapinna joonel ~ tasandil;
‣ aja märkimisel -ga, ajal, jooksul, kestel, vältel; с годами вкусы меняются aastatega ~ aastate jooksul maitse muutub, поумнеть с возрастом vanemaks saades targemaks minema, встать с зарёй koiduga ~ koidu ajal tõusma;
‣ muud laadi väljendites; проснуться с головной болью peavaluga ärkama, с болью в сердце südamevaluga, сделать с намерением meelega ~ tahtlikult ~ sihilikult ~ nimme ~ vihutsi tegema, ездить с визитами visiite tehes ringi sõitma, я позвал вас с тем, чтобы... kutsusin teid selleks, et...
◊ остаться с глазу на глаз с кем nelja silma alla jääma kellega; переминаться с ноги на ногу (jalalt jalale) tammuma; валить с ног jalust maha rabama ~ niitma; сойти с ума aru ~ mõistust kaotama, hulluks minema; продать с молотка oksjonil maha müüma; покатиться со смеху kõnek. naerust kõveras olema; беситься с жиру kõnek. heast elust hukka minema ~ hukas olema, hea elu peal lolliks minema, ei sünni sööma ega mahu magama; с иголочки nõelasilmast tulnud, uhiuus, tuliuus, tuttuus; с головы до ног, с ног до головы pealaest jalatallani; с рук на руки käest kätte; с глаз долой (1) silma alt ära, (2) kao mu silmist; как с гуся вода kõnek. кому nagu hane selga vesi kellele; ни с того ни с сего asja ees, teist taga, heast-paremast, niisama heast peast; мальчик с пальчик pöialpoiss, päkapikk; уйти с головой во что millesse (üle pea) sukelduma; остаться с носом kõnek. pika ninaga jääma; столкнуться нос с носом kõnek. ninapidi kokku jooksma; бог с ним jumal temaga; и дело с концом kõnek. ja asi sellega, ja asi ants ~ vask ~ tahe
‣ millestki eemaldumise v eraldumise märkimisel -lt, -st, pealt, otsast, küljest; встать со стула toolilt püsti tõusma, упасть с крыши katuselt (alla) kukkuma, сойти с рельсов rööbastelt maha jooksma, свернуть с дороги teelt kõrvale pöörama, убрать со стола laualt ~ laua pealt ära koristama, lauda koristama ~ kraamima, сбросить с плеч õlgadelt heitma, снять с работы töölt lahti laskma, вернуться с вокзала jaamast tagasi tulema, прийти с мороза külmast ~ külma käest tulema, снять с головы peast võtma (mütsi), сдать с рубля rublast tagasi andma, с дерева puu otsast, puust, puult, вертеться с боку на бок küljelt küljele keerama, vähkrema, прыгать с кочки на кочку mättalt mättale hüppama, сняться с якоря ankrut hiivama;
‣ lähtekoha v suuna märkimisel -lt, -st, pealt, otsast, poolt, liitsõna; с крыльца это видно trepilt ~ trepi pealt on seda ~ see näha, see paistab trepilt ära, стрелять с горы mäelt ~ mäe pealt ~ mäe otsast tulistama, ветер с моря meretuul, tuul merelt, шум с улицы tänavakära, вход со двора sissepääs ~ sissekäik on õuest, окружить со всех сторон (igast küljest) ümber piirama, идти со стороны леса metsa poolt tulema;
‣ pärinemiskoha märkimisel -lt, -st, liitsõna; письмо с родины kiri kodumaalt, человек с улицы mees ~ inimene tänavalt, (juhuslik) võõras, цветы с юга lilled lõunast, lõunast toodud lilled, рабочий с завода tehasetööline, tööline tehasest, девушки с текстильной фабрики tekstiilivabriku tüdrukud, tüdrukud tekstiilivabrikust, хлеборобы с Украины Ukraina põldurid;
‣ loovutaja v arvestusüksuse märkimisel -lt, -st, käest, pealt, liitsõna; собрать налоги с населения elanikelt maksu koguma, с каждого по рублю igaühelt (üks) rubla, с него взяли три рубля temalt ~ tema käest võeti kolm rubla, получить деньги с заказчика tellija käest raha saama, пошлина с товара toll ~ tollimaks kauba pealt ~ kaubalt, kauba toll ~ tollimaks, kaubatoll, цена с тонны tonni hind, tonnihind, урожай с гектара hektarisaak, saak hektarilt, проценты с капитала kapitali protsendid, protsendid kapitalilt, сколько с меня? mis ma võlgnen?, kui palju mul on maksta?, kui palju mul tuleb?;
‣ lähtealuse märkimisel -st, liitsõna; копия с картины maali koopia, koopia maalist, maalikoopia, перевод с русского языка tõlge vene keelest, писать портрет с кого kellest ~ kelle portreed maalima, keda maalima, рисовать с натуры natuurist ~ modelli järgi joonistama;
‣ aja, ajapiiri v ajalise eelnevuse märkimisel -st, alates, peale, saadik, vastu; с детства lapsepõlvest alates ~ peale, lapsest saadik, с осени sügisest peale ~ alates, начиная с понедельника esmaspäevast peale ~ alates ~ saadik, с пяти часов kella viiest peale ~ saadik, с того времени sellest ajast saadik ~ peale, он занят с утра ta on hommikust saadik hõivatud ~ kinni, с Пушкина Puškinist alates ~ peale, Puškini ajast, с утра до вечера hommikust õhtuni, с мая по сентябрь maist septembrini, с рождения до смерти sünnist surmani, hällist hauani, ночь с субботы на воскресенье öö vastu pühapäeva, со дня на день можно было ждать оттепели iga päev oli sula oodata, он должен прийти с минуты на минуту ta peab ~ peaks iga minut ~ hetk tulema;
‣ põhjuse märkimisel -st, pärast, tõttu; с досады meelepahast, с горя murest, mure pärast ~ tõttu, со злости vihast, viha pärast ~ tõttu, устать с дороги reisist väsinud olema, умереть с голоду nälga surema, с чего бы это mispärast ~ miks siis, mis hea pärast siis;
‣ toimimisviisi v tegevuslaadi märkimisel -st, -lt, -ga; кормить с ложки lusikaga ~ lusikast söötma, пить с блюдечка alustassilt jooma, стрелять с колена põlvelt laskma ~ tulistama, с ходу käigu pealt, с размаха hooga, вступить в бой с марша käigult ~ rännakult lahingusse astuma ~ minema, торговать с рук käest müüma, käsimüüki tegema;
‣ suhte v tunnuse märkimisel -st jt.; красен с лица näost punane, лысый с затылка kukla tagant kiilas, он суров с виду ta näib ~ paistab karm olevat, ta on pealtnäha karm;
‣ muud laadi väljendites -l, -ga, -st; с разрешения отца isa loal ~ loaga, с согласия автора autori nõusolekul, влюбиться с первого взгляда esimesest pilgust armuma, опьянеть с двух рюмок kahest pitsist vinti jääma, убить с первого выстрела esimese lasuga tapma; II с вин. п. . umbkaudsuse v ligiläheduse märkimisel umbes, ligi, ligikaudu, umbkaudu, peaaegu; с год umbes üks aasta, с десяток umbes ~ ligi kümme, kümmekond, отдохнуть с полчаса umbes pool tundi puhkama, отъехать с километр ligikaudu kilomeeter maad eemale sõitma, он прожил у меня с неделю ta elas minu juures ligi nädala ~ ligi nädal aega, ростом с меня umbes ~ peaaegu minu pikkune ~ minu kasvu, величиной с дом majasuurune, шириной с просёлочную дорогу külateelaiune;
‣ piisavuse märkimisel -lt, käest; с тебя и этого достаточно sinult piisab ka sellest, sinu käest on sellestki küllalt, хватит с вас teilt ~ teie käest aitab ~ piisab; III с твор. п. . kaasnevuse märkimisel -ga, koos, ühes, seltsis; я с тобой mina ja sina, mina sinuga, мы с ним mina ja tema, повидать отца с матерью isa-ema nägema, он пришёл с другом ta tuli sõbraga, с кем вы там были kellega koos te seal olite, шёл дождь со снегом sadas lörtsi ~ lumesegust vihma, сосиски с капустой viinerid kapsaga;
‣ lisa v täienduse märkimisel -ga, koos, ühes; уплатить долг с процентами võlga koos ~ ühes protsentidega (ära) maksma ~ tasuma, выговор с предупреждением noomitus koos hoiatusega, два с половиной километра kaks ja pool kilomeetrit, семь километров с гаком kõnek. (tublisti) üle seitsme kilomeetri, seitse kilomeetrit millegagi, часа три с гаком kõnek. (tublisti) üle kolme tunni;
‣ tegevuse, seose, suhte v juhtumiga hõlmatud objekti märkimisel -ga, -st, liitsõna; вырвать с корнем juurtega välja kiskuma, укрыться с головой одеялом tekki üle pea tõmbama, peadpidi teki alla pugema, сесть с ногами на диван jaluli ~ jalgupidi diivanile ronima, спорить с учителем õpetajaga vaidlema, торговаться с продавцом müüjaga ~ kaupmehega tingima, соревноваться с соседним заводом naabertehasega võistlema, авария с самолётом lennuõnnetus, õnnetus lennukiga, с работой обстоит хорошо tööga on asjad korras, tööasjad on korras, у него плохо с сердцем tal on süda haige ~ südamega halvad lood, справиться с работой tööga toime tulema, бороться с засухой põuaga ~ põua vastu võitlema, быть осторожным с огнём tulega ettevaatlik olema, поспешить с выводами järelduste tegemisega kiirustama, ennatlikult ~ kiirustamisi järeldama, познакомить с девушкой neiuga tuttavaks tegema ~ tutvustama, поссорить с другом sõbraga tülli ajama, разойтись с мужем mehest ~ mehega lahku minema, связаться с Москвой по телефону Moskvaga telefoni teel ühendust ~ telefoniühendust võtma ~ saama, согласиться с выводами järeldustega nõustuma ~ nõus olema, сравнить с оригиналом originaaliga võrdlema, с подлинным верно ärakiri õige, originaalile ~ algkirjale vastav;
‣ tunnuse, omaduse v omamise märkimisel -ga; девочка с косичками patsidega tüdruk, человек с бородой habemega mees, кошка с котятами poegadega kass, она девушка с характером ta on iseloomuga tüdruk, sel tüdrukul on iseloomu, задача с двумя неизвестными kahe tundmatuga ülesanne, нос с горбинкой kühmus ~ kongus nina, человек с талантом andekas mees, со званием майора majori auastmes, у него чёрная с проседью борода ta mustas habemes on halli, tal on hallisegune must habe, он остался с тремя рублями tal jäi kolm rubla taskusse;
‣ liigi v laadi märkimisel -ga, liitsõna; мешок с мукой jahukott, kott jahuga, бутылка с молоком piimapudel, pudel piimaga, пирог с мясом lihapirukas, бутерброд с сыром juustuvõileib, письмо с жалобой kaebekiri, заявление с просьбой об увольнении lahkumisavaldus, шаг с поворотом pöördsamm, пакеты с подарками kingituspakid;
‣ toimimisviisi märkimisel -lt, -sti, -ga; есть с жадностью ahnelt ~ ahnesti sööma, одеваться со вкусом maitsekalt riietuma, читать с выражением ilmekalt lugema, ударить с силой jõuga lööma, ждать с нетерпением kannatamatult ~ maldamatult ~ kannatamatusega ootama, найти с трудом suure vaevaga ~ suurivaevu leidma, слушать с улыбкой naeratades ~ naerusui kuulama, идти с песнями lauluga ~ lauldes minema, обняться с плачем nuttes teineteist ~ üksteist embama;
‣ vahendi märkimisel -ga, abil, varal, kaudu; послать с курьером kulleriga saatma, уехать с ранним поездом varase rongiga ära sõitma, рассматривать с лупой luubiga vaatlema, мыть с мылом seebiga pesema;
‣ naabruse v ligiduse märkimisel kõrval, kõrvuti, kõrvu, tasa, ühetasa; комната смежная с кухней köögi kõrval asuv tuba, tuba köögi kõrval, сидеть рядом с сестрой õe kõrval ~ õega kõrvuti istuma, в уровень с землёй maaga ~ maapinnaga tasa ~ ühetasa, maapinna joonel ~ tasandil;
‣ aja märkimisel -ga, ajal, jooksul, kestel, vältel; с годами вкусы меняются aastatega ~ aastate jooksul maitse muutub, поумнеть с возрастом vanemaks saades targemaks minema, встать с зарёй koiduga ~ koidu ajal tõusma;
‣ muud laadi väljendites; проснуться с головной болью peavaluga ärkama, с болью в сердце südamevaluga, сделать с намерением meelega ~ tahtlikult ~ sihilikult ~ nimme ~ vihutsi tegema, ездить с визитами visiite tehes ringi sõitma, я позвал вас с тем, чтобы... kutsusin teid selleks, et...
◊ остаться с глазу на глаз с кем nelja silma alla jääma kellega; переминаться с ноги на ногу (jalalt jalale) tammuma; валить с ног jalust maha rabama ~ niitma; сойти с ума aru ~ mõistust kaotama, hulluks minema; продать с молотка oksjonil maha müüma; покатиться со смеху kõnek. naerust kõveras olema; беситься с жиру kõnek. heast elust hukka minema ~ hukas olema, hea elu peal lolliks minema, ei sünni sööma ega mahu magama; с иголочки nõelasilmast tulnud, uhiuus, tuliuus, tuttuus; с головы до ног, с ног до головы pealaest jalatallani; с рук на руки käest kätte; с глаз долой (1) silma alt ära, (2) kao mu silmist; как с гуся вода kõnek. кому nagu hane selga vesi kellele; ни с того ни с сего asja ees, teist taga, heast-paremast, niisama heast peast; мальчик с пальчик pöialpoiss, päkapikk; уйти с головой во что millesse (üle pea) sukelduma; остаться с носом kõnek. pika ninaga jääma; столкнуться нос с носом kõnek. ninapidi kokku jooksma; бог с ним jumal temaga; и дело с концом kõnek. ja asi sellega, ja asi ants ~ vask ~ tahe
восход 1 С м. неод.
‣ tõus, tõusmine (taevakeha kohta); восход солнца päikesetõus, päevatõus, на восходе päikesetõusu ajal, päevatõusu aegu, koidu ajal;
‣ (без мн. ч.) ida, idakaar; восход алеет idas punetab
‣ tõus, tõusmine (taevakeha kohta); восход солнца päikesetõus, päevatõus, на восходе päikesetõusu ajal, päevatõusu aegu, koidu ajal;
‣ (без мн. ч.) ida, idakaar; восход алеет idas punetab
оный 126 М (кр. ф. оно с. , оны мн. ч.) van. too(sama), see(sama);
◊ во время оно, во времена оны vanal hallil ajal, iidsel ajal, (enne)muiste, ammumöödunud aegadel
◊ во время оно, во времена оны vanal hallil ajal, iidsel ajal, (enne)muiste, ammumöödunud aegadel
пока I
‣ союз märgib pea- ja kõrvallause tegevuse samaaegsust v. ajapiiri sel ajal kui, selle aja jooksul kui; nii kaua kui, seni kui, kuni; пока мы переходили улицу... sel ajal kui me üle tänava läksime..., будем сражаться, пока не победим võitleme nii kaua, kuni võidame, пока здоров, буду работать kuni jätkub tervist, teen tööd edasi;
‣ частица madalk. hüva! hüvasti! nägemist!
◊ куй железо, пока горячо vanas. tao rauda, kuni raud on tuline
‣ союз märgib pea- ja kõrvallause tegevuse samaaegsust v. ajapiiri sel ajal kui, selle aja jooksul kui; nii kaua kui, seni kui, kuni; пока мы переходили улицу... sel ajal kui me üle tänava läksime..., будем сражаться, пока не победим võitleme nii kaua, kuni võidame, пока здоров, буду работать kuni jätkub tervist, teen tööd edasi;
‣ частица madalk. hüva! hüvasti! nägemist!
◊ куй железо, пока горячо vanas. tao rauda, kuni raud on tuline
попутно Н samal ajal, ühtlasi, üksiti, ühtaegu, möödaminnes; обучать языку, а попутно и хорошим манерам õpetama keelt ning samal ajal ~ ühtlasi ~ ühtaegu ka häid kombeid, попутно спросить möödaminnes küsima
разновременный 127 П eriaegne, eri ajal toimuv ~ toimunud, mitte samaaegne; разновременные события eriaegsed ~ eri ajal toimunud sündmused
разом Н kõnek.
‣ üheaegselt, samaaegselt, ühel ajal, samal ajal; встать разом üheaegselt ~ korraga püsti tõusma;
‣ (ühe) korraga, ühe ropsuga; прочесть всё разом kõike korraga ~ ühe ropsuga läbi lugema;
‣ kohe, silmapilk(selt); разом прийти в себя kohe ~ silmapilk(selt) toibuma
‣ üheaegselt, samaaegselt, ühel ajal, samal ajal; встать разом üheaegselt ~ korraga püsti tõusma;
‣ (ühe) korraga, ühe ropsuga; прочесть всё разом kõike korraga ~ ühe ropsuga läbi lugema;
‣ kohe, silmapilk(selt); разом прийти в себя kohe ~ silmapilk(selt) toibuma
вскоре Н peatselt, peagi, varsti, lähemal ~ lähimal ajal
еда 52 С ж. неод. (без мн. ч.) söök, toit; söömine; вкусная еда maitsev toit, перед едой enne sööki, во время еды söögi ajal
неурочный 126 П kindlaksmääramata; ebakohane; неурочная работа ületunnitöö, üleajatöö, в неурочное время, в неурочный час ebakohasel ~ ebasobival ~ mitte kokkuräägitud ajal
осенью Н sügisel, sügisesel ajal
положенный 127
‣ страд. прич. прош. вр. Г положить;
‣ прич. → П (ette)määratud, ettenähtud; в положенное время määratud (kella)ajal
‣ страд. прич. прош. вр. Г положить;
‣ прич. → П (ette)määratud, ettenähtud; в положенное время määratud (kella)ajal
старина С (без мн. ч.)
‣ 53 ж. неод. (enne)muistne ~ iidne aeg, igiaeg, endisaeg, vana aeg; в старину (enne)muiste, (enne)muistsel ~ iidsel ajal, vanasti, седая ~ глубокая старина vana hall aeg, (enne)muistne aeg; по старине nagu (enne)muiste, nagu vanal ajal;
‣ 53 ж. неод. kõnek. (enne)muistsed ~ iidsed ~ endisaegsed asjad ~ kombed ~ tavad; коллекционировать старину vanu asju koguma;
‣ 52 м. од. kõnek. vanataat, vana (kõnetamisel);
◊ тряхнуть стариной kõnek. aastate koormat endalt korraks raputama, end jälle vallatu ja noorena tundma, end jälle kord noorena tundma
‣ 53 ж. неод. (enne)muistne ~ iidne aeg, igiaeg, endisaeg, vana aeg; в старину (enne)muiste, (enne)muistsel ~ iidsel ajal, vanasti, седая ~ глубокая старина vana hall aeg, (enne)muistne aeg; по старине nagu (enne)muiste, nagu vanal ajal;
‣ 53 ж. неод. kõnek. (enne)muistsed ~ iidsed ~ endisaegsed asjad ~ kombed ~ tavad; коллекционировать старину vanu asju koguma;
‣ 52 м. од. kõnek. vanataat, vana (kõnetamisel);
◊ тряхнуть стариной kõnek. aastate koormat endalt korraks raputama, end jälle vallatu ja noorena tundma, end jälle kord noorena tundma
город 4 С м. неод. linn; lastek. kodu (liikumismängudes); портовый город sadamalinn, провинциальный город provintsilinn, промышленный город tööstuslinn, центр города kesklinn, südalinn, в черте города linna piires, выехать за город rohelisse sõitma, выехать из города linnast välja sõitma, жить за городом linnast väljas elama;
◊ ни к селу ни к городу asja ees, teist taga, heast peast; sobimatult, ebasobival ajal
◊ ни к селу ни к городу asja ees, teist taga, heast peast; sobimatult, ebasobival ajal
горох 18 (род. п. гороха и гороху) С м. неод. (без мн. ч.)
‣ bot. hernes (Pisum); посевной горох söögihernes (Pisum sativum), полевой горох söödahernes (Pisum arvense), pelusk;
‣ herned, herneterad; горсть гороха peotäis herneid, лущёный горох kooritud herned, стручок гороха hernekaun;
◊ как об стен(к)у горох kõnek. nagu hane selga vesi; при царе Горохе nalj. Noa ajal
‣ bot. hernes (Pisum); посевной горох söögihernes (Pisum sativum), полевой горох söödahernes (Pisum arvense), pelusk;
‣ herned, herneterad; горсть гороха peotäis herneid, лущёный горох kooritud herned, стручок гороха hernekaun;
◊ как об стен(к)у горох kõnek. nagu hane selga vesi; при царе Горохе nalj. Noa ajal
за I предлог I с вин. п.
‣ kelle-mille taha, teisele poole mida, üle mille, millest välja; сесть за стол laua taha ~ lauda istuma, спрятаться за спину кого end kelle selja taha peitma, поехать за реку üle jõe ~ teisele poole jõge sõitma, ступить за порог üle läve astuma, поехать за город linnast välja sõitma, заткнуть за пояс (1) что vöö vahele pistma, (2) ülek. кого kellele silmi ~ kümmet silma ette andma, kellest üle olema;
‣ millise aja jooksul, kestel, vältel, -ga; за эти годы nende aastate jooksul, nende aastatega, за лето он вырос suvega on ta suureks kasvanud, за неделю много сделано nädalaga on palju tehtud;
‣ enne mida, millise aja eest, kui kaua tagasi; за несколько дней до отъезда mõni päev enne ärasõitu, площадь, за минуту кипевшая народом, теперь опустела väljak, mis hetke eest kihas rahvast, on ~ oli nüüd tühi;
‣ mille juurde ~ kallale; взяться за дело asja juurde asuma;
‣ mille pärast ~ tõttu; её любили за доброту teda armastati tema headuse pärast, беспокоиться за отца isa pärast muret tundma;
‣ kelle-mille eest; mille nimel; отдать жизнь за родину kodumaa eest elu andma, купить за три рубля kolme rubla eest ostma, благодарить за помощь abi eest tänama, отвечать за порядок korra eest vastutama, ручаться за друга sõbra eest vastutama, бороться за свои идеалы oma ideaalide nimel ~ eest võitlema;
‣ kelle-mille poolt; проголосовать за чью кандидатуру kelle poolt hääletama, кто за? kes on (selle) poolt?
‣ üle millise piiri; ему за пятьдесят (лет) ta on üle viiekümne (aasta vana), мороз за двадцать градусов külma on üle kahekümne kraadi, уже за полночь kesköö on juba läbi;
‣ kaugusel millest; за десять километров от города linnast kümne kilomeetri kaugusel, kümme kilomeetrit linnast (eemal), за три дома от нас meist kolm maja edasi;
‣ kelle-mille asemel, eest; я всё за тебя сделаю teen kõik sinu eest ära, работать за двоих kahe eest töötama;
‣ -ks (pidama, arvama, võtma); считать за честь auasjaks pidama, принять за правило reegliks võtma, я приняла его за своего знакомого ma pidasin teda oma tuttavaks;
‣ kellest-millest kinni (haarama, hoidma); держаться за руки kätest kinni hoidma, держись за меня hoia minust kinni;
‣ kosimise ja abiellumisega seotud väljendeis; сестра вышла за инженера õde abiellus inseneriga ~ läks insenerile (mehele), он сватался за всех богатых невест ta käis kosjas kõigil rikastel naitumisealistel tüdrukutel; II с твор. п. . mille taga, teisel pool mida, millest väljas; сидеть за столом laua taga istuma, находиться за рекой teisel pool jõge olema ~ asetsema ~ paiknema, жить за городом linnast väljas elama;
‣ pärast ~ peale mida, kelle-mille järel ~ järele, kellele-millele järele; вслед за весной наступает лето kevadele järgneb suvi, за мной minu järel, mulle järele, день за днём päev päeva järel, послать за врачом (kedagi) arsti järele saatma, поехать за товаром kauba järele sõitma, я пришёл за советом tulin nõu küsima, ходить за ягодами marjul käima;
‣ millise tegevuse vältel, jooksul, ajal; за обедом lõunasöögi ajal, за чтением не заметил, как стемнело lugedes ei märganudki, et oli pimedaks läinud;
‣ kelle-mille eest (hoolitsema), kelle-mille järele (valvama); ухаживать за больным haige eest hoolitsema, следить за порядком korra järele valvama, следить за ходом дела asjade käiku ~ kulgu jälgima;
‣ kelle käes ~ kellel (olema); за ним водится такая привычка tal on selline komme, за мной числится пять книг minu käes ~ nimel on viis raamatut, теперь очередь за мной nüüd on minu kord;
‣ kõnek. mille tõttu ~ pärast; за леностью ума mõttelaiskusest, за отсутствием времени aja puudusel;
‣ väljendeis ответ за подписью директора direktori allkirjaga vastus, приказ за номером 50 käskkiri nr. 50, (быть) замужем за кем kellega abielus (olema), kellel mehel (olema);
◊ ни за что mitte mingi hinna eest; ни за что ни про что kõnek. asja ees, teist taga
‣ kelle-mille taha, teisele poole mida, üle mille, millest välja; сесть за стол laua taha ~ lauda istuma, спрятаться за спину кого end kelle selja taha peitma, поехать за реку üle jõe ~ teisele poole jõge sõitma, ступить за порог üle läve astuma, поехать за город linnast välja sõitma, заткнуть за пояс (1) что vöö vahele pistma, (2) ülek. кого kellele silmi ~ kümmet silma ette andma, kellest üle olema;
‣ millise aja jooksul, kestel, vältel, -ga; за эти годы nende aastate jooksul, nende aastatega, за лето он вырос suvega on ta suureks kasvanud, за неделю много сделано nädalaga on palju tehtud;
‣ enne mida, millise aja eest, kui kaua tagasi; за несколько дней до отъезда mõni päev enne ärasõitu, площадь, за минуту кипевшая народом, теперь опустела väljak, mis hetke eest kihas rahvast, on ~ oli nüüd tühi;
‣ mille juurde ~ kallale; взяться за дело asja juurde asuma;
‣ mille pärast ~ tõttu; её любили за доброту teda armastati tema headuse pärast, беспокоиться за отца isa pärast muret tundma;
‣ kelle-mille eest; mille nimel; отдать жизнь за родину kodumaa eest elu andma, купить за три рубля kolme rubla eest ostma, благодарить за помощь abi eest tänama, отвечать за порядок korra eest vastutama, ручаться за друга sõbra eest vastutama, бороться за свои идеалы oma ideaalide nimel ~ eest võitlema;
‣ kelle-mille poolt; проголосовать за чью кандидатуру kelle poolt hääletama, кто за? kes on (selle) poolt?
‣ üle millise piiri; ему за пятьдесят (лет) ta on üle viiekümne (aasta vana), мороз за двадцать градусов külma on üle kahekümne kraadi, уже за полночь kesköö on juba läbi;
‣ kaugusel millest; за десять километров от города linnast kümne kilomeetri kaugusel, kümme kilomeetrit linnast (eemal), за три дома от нас meist kolm maja edasi;
‣ kelle-mille asemel, eest; я всё за тебя сделаю teen kõik sinu eest ära, работать за двоих kahe eest töötama;
‣ -ks (pidama, arvama, võtma); считать за честь auasjaks pidama, принять за правило reegliks võtma, я приняла его за своего знакомого ma pidasin teda oma tuttavaks;
‣ kellest-millest kinni (haarama, hoidma); держаться за руки kätest kinni hoidma, держись за меня hoia minust kinni;
‣ kosimise ja abiellumisega seotud väljendeis; сестра вышла за инженера õde abiellus inseneriga ~ läks insenerile (mehele), он сватался за всех богатых невест ta käis kosjas kõigil rikastel naitumisealistel tüdrukutel; II с твор. п. . mille taga, teisel pool mida, millest väljas; сидеть за столом laua taga istuma, находиться за рекой teisel pool jõge olema ~ asetsema ~ paiknema, жить за городом linnast väljas elama;
‣ pärast ~ peale mida, kelle-mille järel ~ järele, kellele-millele järele; вслед за весной наступает лето kevadele järgneb suvi, за мной minu järel, mulle järele, день за днём päev päeva järel, послать за врачом (kedagi) arsti järele saatma, поехать за товаром kauba järele sõitma, я пришёл за советом tulin nõu küsima, ходить за ягодами marjul käima;
‣ millise tegevuse vältel, jooksul, ajal; за обедом lõunasöögi ajal, за чтением не заметил, как стемнело lugedes ei märganudki, et oli pimedaks läinud;
‣ kelle-mille eest (hoolitsema), kelle-mille järele (valvama); ухаживать за больным haige eest hoolitsema, следить за порядком korra järele valvama, следить за ходом дела asjade käiku ~ kulgu jälgima;
‣ kelle käes ~ kellel (olema); за ним водится такая привычка tal on selline komme, за мной числится пять книг minu käes ~ nimel on viis raamatut, теперь очередь за мной nüüd on minu kord;
‣ kõnek. mille tõttu ~ pärast; за леностью ума mõttelaiskusest, за отсутствием времени aja puudusel;
‣ väljendeis ответ за подписью директора direktori allkirjaga vastus, приказ за номером 50 käskkiri nr. 50, (быть) замужем за кем kellega abielus (olema), kellel mehel (olema);
◊ ни за что mitte mingi hinna eest; ни за что ни про что kõnek. asja ees, teist taga
завтра Н
‣ homme; завтра утром homme hommikul;
‣ Н → С нескл. с. неод. homme, homne päev; откладывать на завтра homseks jätma, homsele lükkama, светлое завтра helge hommispäev, до завтра homseni, не сегодня ~ не нынче завтра täna-homme, kõige lähemal ajal
‣ homme; завтра утром homme hommikul;
‣ Н → С нескл. с. неод. homme, homne päev; откладывать на завтра homseks jätma, homsele lükkama, светлое завтра helge hommispäev, до завтра homseni, не сегодня ~ не нынче завтра täna-homme, kõige lähemal ajal
настоящий 124 П
‣ käesolev, praegune, antud; в настоящее время käesoleval ajal, praegusajal, в настоящей статье liter. käesolevas ~ nimetatud ~ kõnesolevas kirjutises ~ artiklis, настоящее время lgv. olevik;
‣ tõeline, ehtne; настоящий друг tõeline sõber, настоящее мастерство tõeline kunst ~ meisterlikkus, настоящее золото ehtne kuld, настоящий ад ehtne ~ päris põrgu, настоящая цена õige hind, найти своё настоящее место oma õiget kohta leidma, настоящий дурак kõnek. pururumal, loll mis loll, настоящим образом tõeliselt, nagu kord ja kohus;
‣ П → С настоящее с. неод. (без мн. ч.) olevik, tänapäev, nüüdisaeg, praegusaeg
‣ käesolev, praegune, antud; в настоящее время käesoleval ajal, praegusajal, в настоящей статье liter. käesolevas ~ nimetatud ~ kõnesolevas kirjutises ~ artiklis, настоящее время lgv. olevik;
‣ tõeline, ehtne; настоящий друг tõeline sõber, настоящее мастерство tõeline kunst ~ meisterlikkus, настоящее золото ehtne kuld, настоящий ад ehtne ~ päris põrgu, настоящая цена õige hind, найти своё настоящее место oma õiget kohta leidma, настоящий дурак kõnek. pururumal, loll mis loll, настоящим образом tõeliselt, nagu kord ja kohus;
‣ П → С настоящее с. неод. (без мн. ч.) olevik, tänapäev, nüüdisaeg, praegusaeg
невпопад Н kõnek. sobimatult, sobimatul ~ valel ~ mitteparajal ajal, märgist mööda, huupi; ответить невпопад sobimatult ~ huupi vastama
нельзя предик. с инф., кому-чему ei saa, ei või, ei tohi, (on) keelatud; ei ole võimalik, (on) võimatu ~ lubamatu; этому человеку нельзя доверять seda inimest ei saa ~ ei või usaldada, здесь нельзя курить siin ei tohi suitsetada, siin on suitsetamine keelatud, нам нельзя терять ни минуты me ei tohi minutitki kaotada, это поручение нельзя выполнить seda ülesannet pole võimalik täita ~ on võimatu täita, с этим нельзя не согласиться sellega peab nõustuma ~ tuleb nõustuda, нельзя не признать, что... tuleb tunnistada, et..., нельзя ли им помочь? kas saaks neid kuidagi aidata? как нельзя лучше võimalikult hästi, kõige paremini, как нельзя кстати väga õigel ajal
овощи 31 С мн. ч. неод. (ед. ч. овощ м. р.) aedvili, köögivili, juurvili; ранние овощи varajane köögivili ~ juurvili, суп из свежих овощей (värske) aedviljasupp;
◊ всякому овощу своё время vanas. iga asi tuleb omal ajal
◊ всякому овощу своё время vanas. iga asi tuleb omal ajal
петух 19 С м. од.
‣ kukk (ka ülek.), kikas; индейский петух isakalkun, морской петух zool. ruuge merikukk (kala Trigla lucerna);
‣ петухи мн. ч. kukelaul; сидеть до петухов kukelauluni üleval istuma, вставать с петухами kukelaulu ajal tõusma, проснуться до петухов enne kukelaulu ärkama, когда пропели первые петухи esimese kukelaulu ajal;
◊ красный петух punane kukk (tulekahju); пускать ~ пустить петуха kõnek. kukehäält tegema, murduva häälega laulma; пускать ~ пустить ~ давать ~ дать (красного) петуха kõnek. punast kukke räästasse pistma ~ torkama, punast kukke lahti laskma
‣ kukk (ka ülek.), kikas; индейский петух isakalkun, морской петух zool. ruuge merikukk (kala Trigla lucerna);
‣ петухи мн. ч. kukelaul; сидеть до петухов kukelauluni üleval istuma, вставать с петухами kukelaulu ajal tõusma, проснуться до петухов enne kukelaulu ärkama, когда пропели первые петухи esimese kukelaulu ajal;
◊ красный петух punane kukk (tulekahju); пускать ~ пустить петуха kõnek. kukehäält tegema, murduva häälega laulma; пускать ~ пустить ~ давать ~ дать (красного) петуха kõnek. punast kukke räästasse pistma ~ torkama, punast kukke lahti laskma
потеха 69 С ж. неод.
‣ kõnek. lõbu, lust, nali; на потеху, для потехи кому kelle lõbuks, на потеху всем ilmarahvale naeruks, потехи ради lõbu ~ lusti pärast;
‣ van. (avalik) meelelahutus ~ lõbustus; птичья потеха linnujaht;
‣ в функции предик. (on) tore ~ lõbus lugu; вот потеха! vaat kus tore lugu! (no) on alles lugu!
◊ делу время, потехе час vanas. tee tööd töö ajal, pea pidu peo ajal; пошла потеха lõbu laialt, kus seda lusti ja nalja
‣ kõnek. lõbu, lust, nali; на потеху, для потехи кому kelle lõbuks, на потеху всем ilmarahvale naeruks, потехи ради lõbu ~ lusti pärast;
‣ van. (avalik) meelelahutus ~ lõbustus; птичья потеха linnujaht;
‣ в функции предик. (on) tore ~ lõbus lugu; вот потеха! vaat kus tore lugu! (no) on alles lugu!
◊ делу время, потехе час vanas. tee tööd töö ajal, pea pidu peo ajal; пошла потеха lõbu laialt, kus seda lusti ja nalja
следование 115 С с. неод. (без мн. ч.)
‣ за кем-чем, чему järgnemine; порядок следования järgnevus;
‣ ülek. järgimine, eeskuju võtmine, mille järgi toimimine ~ talitamine; jäljendamine, matkimine; следование правилам reeglite järgimine, reeglitest kinnipidamine;
‣ sõitmine, liikumine, siirdumine, liiklus; поезд дальнего следования kaug(e)sõidurong, пути следования liiklusteed, по пути следования tee peal, teekonnal, в пути следования teel, sõidu ajal
‣ за кем-чем, чему järgnemine; порядок следования järgnevus;
‣ ülek. järgimine, eeskuju võtmine, mille järgi toimimine ~ talitamine; jäljendamine, matkimine; следование правилам reeglite järgimine, reeglitest kinnipidamine;
‣ sõitmine, liikumine, siirdumine, liiklus; поезд дальнего следования kaug(e)sõidurong, пути следования liiklusteed, по пути следования tee peal, teekonnal, в пути следования teel, sõidu ajal
среди предлог с род. п.
‣ keset mida; среди площади keset väljakut, среди ночи südaööl, keset ööd;
‣ kelle-mille seas ~ keskel, vahel; дом среди сосен maja mändide keskel ~ all, среди хороших людей heade inimeste seas ~ keskel, среди развалин varemete vahel, его не было среди участников teda ei olnud osavõtjate seas, агитационная работа среди избирателей valijate agiteerimine;
◊ среди ~ средь бела дня kõnek. päise päeva ajal
‣ keset mida; среди площади keset väljakut, среди ночи südaööl, keset ööd;
‣ kelle-mille seas ~ keskel, vahel; дом среди сосен maja mändide keskel ~ all, среди хороших людей heade inimeste seas ~ keskel, среди развалин varemete vahel, его не было среди участников teda ei olnud osavõtjate seas, агитационная работа среди избирателей valijate agiteerimine;
◊ среди ~ средь бела дня kõnek. päise päeva ajal
условленный 127 П (kokku)leppe-, kokkulepitud; условленный сигнал leppesignaal, условленная встреча kokkulepitud kohtumine, в условленное время kokkulepitud ~ kokkuräägitud ajal
череда I 52 С ж. неод.
‣ van. (järje)kord, järg; придёт и моя череда (küll) tuleb ka minu kord;
‣ rida, rodu, jada; нескончаемая череда людей lõputu inimvool;
◊ идти своей чередой van. oma rada ~ omasoodu minema; всему своя череда van. iga asi omal ajal
‣ van. (järje)kord, järg; придёт и моя череда (küll) tuleb ka minu kord;
‣ rida, rodu, jada; нескончаемая череда людей lõputu inimvool;
◊ идти своей чередой van. oma rada ~ omasoodu minema; всему своя череда van. iga asi omal ajal
шестилетний 121 П kuueaastane, kuus aastat vana ~ pikk ~ kestev, kuue aasta; шестилетний мальчик kuueaastane ~ kuuene poiss, во время шестилетнего отсутствия kuueaastase ~ kuus aastat kestnud ~ kuue aasta pikkuse äraoleku ajal
заблаговременно Н õigel ajal, aegsasti, ajaldi; приглашения были разосланы заблаговременно kutsed saadeti aegsasti kätte ~ laiali
век 21 С м. неод.
‣ sajand, aastasada; двадцатый век kahekümnes sajand, в прошлом веке möödunud sajandil;
‣ aeg, ajastu; каменный век kiviaeg, средние века keskaeg, в наш век meie ajal, век Петра I Peeter I aeg ~ ajastu, золотой век человечества inimkonna kuldne ajastu, отстать от века ajast maha jääma, идти наравне с веком ajaga sammu pidama;
‣ (предл. п. о веке, на веку, без мн. ч.) elu, eluiga; недолгий век цветка lille lühike iga, на своём веку oma eluajal, отжить свой век oma iga ära elama, iganema, весь свой век kogu eluaeg, на мой век хватит minu elu(aja)ks jätkub ~ piisab;
‣ (без мн. ч.) kõnek. igavik; мы целый век не виделись me pole ammuilma ~ terve igaviku üksteist näinud;
‣ С → Н kõnek. ealeski, ilmaski, iialgi, elu seeski; igavesti; век не забуду elu seeski ei unusta;
‣ С → Н веками sajandite jooksul, sajandeid;
◊ (на) веки вечные, на ~ во веки веков, в веках, на века igavesti; из века в век ajast aega; до скончания века viimsepäevani; жить ~ прожить аредовы веки ~ мафусаилов век liter. puruvanaks elama; в кои(-то) веки kõnek. (1) haruharva, (2) lõpuks ometi; испокон века, от века (веков) iidsest ajast; век живи -- век учись vanas. inimene õpib hällist hauani
‣ sajand, aastasada; двадцатый век kahekümnes sajand, в прошлом веке möödunud sajandil;
‣ aeg, ajastu; каменный век kiviaeg, средние века keskaeg, в наш век meie ajal, век Петра I Peeter I aeg ~ ajastu, золотой век человечества inimkonna kuldne ajastu, отстать от века ajast maha jääma, идти наравне с веком ajaga sammu pidama;
‣ (предл. п. о веке, на веку, без мн. ч.) elu, eluiga; недолгий век цветка lille lühike iga, на своём веку oma eluajal, отжить свой век oma iga ära elama, iganema, весь свой век kogu eluaeg, на мой век хватит minu elu(aja)ks jätkub ~ piisab;
‣ (без мн. ч.) kõnek. igavik; мы целый век не виделись me pole ammuilma ~ terve igaviku üksteist näinud;
‣ С → Н kõnek. ealeski, ilmaski, iialgi, elu seeski; igavesti; век не забуду elu seeski ei unusta;
‣ С → Н веками sajandite jooksul, sajandeid;
◊ (на) веки вечные, на ~ во веки веков, в веках, на века igavesti; из века в век ajast aega; до скончания века viimsepäevani; жить ~ прожить аредовы веки ~ мафусаилов век liter. puruvanaks elama; в кои(-то) веки kõnek. (1) haruharva, (2) lõpuks ometi; испокон века, от века (веков) iidsest ajast; век живи -- век учись vanas. inimene õpib hällist hauani
древность 90 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) iidsus, muinsus, muistsus, vanaaegsus; древность монеты не подлежит сомнению (selle) mündi vanaaegsuses ei saa kahelda;
‣ (без мн. ч.) vana aeg, muinasaeg; в глубокой древности muinasajal, ennemuiste, ennemuistsel ajal;
‣ древности мн. ч. muistised, muinasesemed
‣ (без мн. ч.) iidsus, muinsus, muistsus, vanaaegsus; древность монеты не подлежит сомнению (selle) mündi vanaaegsuses ei saa kahelda;
‣ (без мн. ч.) vana aeg, muinasaeg; в глубокой древности muinasajal, ennemuiste, ennemuistsel ajal;
‣ древности мн. ч. muistised, muinasesemed
между предлог с твор. и van. с род. п.
‣ vahel, vahele, vahelt; между деревьями puude vahel, прийти между двумя и тремя часами kella kahe ja kolme vahel tulema, между небом и землёй maa ja taeva vahel, они между собой большие приятели nad on omavahel suured sõbrad, поделить между собой omavahel jagama, за мир и дружбу между народами rahvastevahelise rahu ja sõpruse nimel ~ eest, сообщение между городами linnadevaheline liiklus ~ ühendus, в промежутках между боями lahingute vahepeal ~ vaheajal, время делилось между лекциями и сном ajast jätkus vaid loenguteks ja magamiseks, читать между строк ridade vahelt lugema, между гор mägede vahel, ударить между глаз silmade vahele lööma;
‣ seas(t), keskel(t), hulgas(t); такие рассказчики часто встречаются между охотниками niisuguseid jutumehi leidub küttide hulgas tihti, между бумагами отца она нашла какие-то письма isa paberite hulgast leidis ta mingid kirjad;
◊ между прочим (1) Н muu hulgas (2) в знач. вводн. сл. muuseas; между нами (говоря) omavahel öelda; между двух огней kahe tule vahel; между тем как... kuna, sellal kui; между тем sellal, samal ajal; между делом muu seas, muu töö vahel; между двух стульев (сидеть) kahe tooli vahel (istuma), kahe pere koer olema
‣ vahel, vahele, vahelt; между деревьями puude vahel, прийти между двумя и тремя часами kella kahe ja kolme vahel tulema, между небом и землёй maa ja taeva vahel, они между собой большие приятели nad on omavahel suured sõbrad, поделить между собой omavahel jagama, за мир и дружбу между народами rahvastevahelise rahu ja sõpruse nimel ~ eest, сообщение между городами linnadevaheline liiklus ~ ühendus, в промежутках между боями lahingute vahepeal ~ vaheajal, время делилось между лекциями и сном ajast jätkus vaid loenguteks ja magamiseks, читать между строк ridade vahelt lugema, между гор mägede vahel, ударить между глаз silmade vahele lööma;
‣ seas(t), keskel(t), hulgas(t); такие рассказчики часто встречаются между охотниками niisuguseid jutumehi leidub küttide hulgas tihti, между бумагами отца она нашла какие-то письма isa paberite hulgast leidis ta mingid kirjad;
◊ между прочим (1) Н muu hulgas (2) в знач. вводн. сл. muuseas; между нами (говоря) omavahel öelda; между двух огней kahe tule vahel; между тем как... kuna, sellal kui; между тем sellal, samal ajal; между делом muu seas, muu töö vahel; между двух стульев (сидеть) kahe tooli vahel (istuma), kahe pere koer olema
мирный 126 П (кр. ф. мирен, мирна и мирна, мирно, мирны) rahu-, rahulik, rahus(-a), rahuline, rahumeelne, rahuarmastav; rahuaegne; vaikne, leplik, tasane; мирная политика rahupoliitika, мирный договор rahuleping, в мирное время rahuajal, rahu ajal, мирные переговоры rahuotstarbelised läbirääkimised, мирное население rahulikud elanikud, tsiviilelanikud, мирный сон rahulik uni, мирное сосуществование rahumeelne ~ rahulik kooseksisteerimine, мирный человек rahuarmastav ~ rahumeelne inimene, мирное строительство rahuaegne ülesehitus(töö), мирный характер leplik ~ tasane iseloom
словцо 112 (мн. ч. им. и вин. п. словца, дат. п. словцам, твор. п. словцами, предл. п. словцах) С с. неод. kõnek. sõna, ütlus; острое словцо teravus, terav sõna, вовремя сказанное словцо õigel ~ parajal ajal öeldud sõna;
◊ крепкое словцо vänge ~ krõbe sõna, sõimusõna; красное словцо kõnek. teravmeelsus, vaimukus, tabav ~ teravmeelne sõna ~ väljend; солёное словцо soolane sõna ~ väljend
◊ крепкое словцо vänge ~ krõbe sõna, sõimusõna; красное словцо kõnek. teravmeelsus, vaimukus, tabav ~ teravmeelne sõna ~ väljend; солёное словцо soolane sõna ~ väljend
урочный 126 П
‣ kindlaksmääratud, kokkulepitud; урочное время normijärgne tööaeg, в урочный час kindlaksmääratud ~ kokkulepitud (kella)ajal;
‣ van. tähtaja-, tähtajaline; урочная работа tähtajatöö, tähtajaline töö;
‣ (kooli)tunni-, (kooli)tundide
‣ kindlaksmääratud, kokkulepitud; урочное время normijärgne tööaeg, в урочный час kindlaksmääratud ~ kokkulepitud (kella)ajal;
‣ van. tähtaja-, tähtajaline; урочная работа tähtajatöö, tähtajaline töö;
‣ (kooli)tunni-, (kooli)tundide
древний 121 П (кр. ф. древен, древня, древне, древни) vana(aegne), iidne, põline, muistne, ennemuistne, muinas-; древние обычаи vanad ~ iidsed kombed, древние народы vanad ~ muistsed rahvad, древняя крепость vanaaegne ~ muistne kindlus, древние языки vanad keeled, muinaskeeled, древний мир vanaajamaailm, muinasmaailm, история древнего мира vanaaeg (ajaloodistsipliinina), древняя рукопись vana(aegne) käsikiri, Древняя Греция Vana-Kreeka, Muinas-Kreeka, в древние времена iidsel ajal, древние деревья põlised ~ iidsed puud, древний старик igivana ~ muldvana mees
несвоевременно Н mitteõigeaegselt, mitteajaldi, valel ajal, (liiga) hilja ~ vara; несвоевременно узнать о чём (liiga) hilja ~ mitteõigeaegselt teada saama mida
ход С м. неод.
‣ 1, 3 (предл. п. ед. ч. на ходу) käik (ka ülek. в ходе), kulg (pikaajalisem käik) ; малый ход tasane käik, средний ход keskmine käik, полный ход täiskäik, свободный ход vabakäik, lõtk, холостой ход tühikäik, tühijooks, jõudekäik (arvutil), рабочий ход töökäik, задний ход tagasikäik, тактический ход taktikaline käik, потайной ход salakäik, ответный ход vastukäik (males, kabes; ka ülek.), контрольный ход kontrollkäik (kabes, males), ход пешкой etturikäik, ход конём ratsukäik (ka ülek.), ход доказательства tõestuskäik, ход вещей asjakäik, ход развития (1) arenemiskäik, arenemiskulg, (2) arenduskäik (males, kabes), ход вперёд edasikäik, ход поршня kolvikäik, ход событий sündmuste kulg ~ käik, ход болезни haiguse kulg, ход волны laine kulg, ход войны sõja kulg, ход часов kella käimine ~ käik, ход поезда rongi liikumine, ход рыбы kalade liikumine, kalaränne, ход тузом ässaga käimine, рискованный ход riskantne ~ ohtlik samm, дипломатический ход diplomaatiline samm, конькобежный ход uisusamm (suusatamises), дать ход делу asjale käiku andma, развивать полный ход täiskäiku andma, идти своим ходом omal jõul liikuma, ise edasi sõitma (sõiduki kohta), вскочить в трамвай на ходу liikuvale trammile hüppama, читать газету на ходу käies ~ käigu peal lehte lugema, машина работает на холостом ходу masin käib tühjalt, туда пять минут хода ~ ходу sinna on viie minuti tee, на полном ~ всём ходу täiskäigul, täies purjes, с ходу, с хода käigu pealt (ka ülek.), по ходу дела asjade käigus, в ходе чего mille käigus ~ ajal, по ходу часовой стрелки päripäeva, против хода часовой стрелки vastupäeva, ход под парусами purjetamine, seilamine;
‣ 1, 3 (предл. п. ед. ч. в ходе и ходу) läbikäik, läbipääs; главный ход peasissekäik, paraaduks, чёрный ход tagauks, tagatrepp, köögikäik, подземный ход maa-alune käik, allmaakäik, боковой ход külgpääs, квартира с отдельным ходом omaette ~ eraldi sissekäiguga korter;
‣ 1 (предл. п. на ходу) ( без мн. ч.) kulgmik, rattad; колёсный ход rattad, ratastik, rataskulgmik, гусеничный ход roomikud, roomikkulgmik, тележка на резиновом ходу kummiratastega käru, часы с анкерным ходом ankurkell, анкерный ход часового механизма kella(mehhanismi) ankruratas;
‣ 1, 3 käigutee; наклонный ход kaldtee, катальный ход ehit. kärutee, ход сообщения ühenduskraav (ka sõj.), смоляной ход bot. vaigukäik (okaspuupuidus), поперечный ход arhit. ristikäik, ristilööv (sammaskäik kloostri siseõue ümber);
‣ 1 (предл. п. на ходу) ( без мн. ч.) kõnek. käidav ~ elava liiklusega koht; на самом ходу kõige käidavamas ~ elavamas ~ rahvarohkemas kohas;
‣ 1 (без мн. ч.) kiirus; набирать ход kiirust võtma ~ lisama ~ suurendama, замедлить ход kiirust vähendama ~ maha võtma;
‣ 4 (мн. ч. хода, род. п. ходов, предл. п. ед. ч. в ~ на ходу) käiguulatus; käivik; маятниковый ход mas. pendelkäivik;
‣ 1 (мн. ч. ходы) muus. (siirde)käik; ход басов bassikäik, струнные ходы keelpillide käigud, аккордовые ходы akordikäigud;
◊ быть в (большом) ходу kõnek. nõutav ~ minev ~ hea minekuga olema; дать ходу madalk. jalga laskma; знать все ходы и выходы kõnek. milles kodus olema, kõiki ees- ja tagauksi teadma; идти полным ходом täie hooga ~ täiskäiguga edasi minema; хода ~ ходу нет чем kõnek. mis ei liigu ~ ei lähe edasi ega tagasi ~ ei edene ~ tammub paigal; пустить в ход что mida käiku laskma ~ panema; пойти в ход käiku minema, tarvitusele ~ käibele tulema; черепашьим ходом kõnek. teosammul, kilpkonnatempoga
‣ 1, 3 (предл. п. ед. ч. на ходу) käik (ka ülek. в ходе), kulg (pikaajalisem käik) ; малый ход tasane käik, средний ход keskmine käik, полный ход täiskäik, свободный ход vabakäik, lõtk, холостой ход tühikäik, tühijooks, jõudekäik (arvutil), рабочий ход töökäik, задний ход tagasikäik, тактический ход taktikaline käik, потайной ход salakäik, ответный ход vastukäik (males, kabes; ka ülek.), контрольный ход kontrollkäik (kabes, males), ход пешкой etturikäik, ход конём ratsukäik (ka ülek.), ход доказательства tõestuskäik, ход вещей asjakäik, ход развития (1) arenemiskäik, arenemiskulg, (2) arenduskäik (males, kabes), ход вперёд edasikäik, ход поршня kolvikäik, ход событий sündmuste kulg ~ käik, ход болезни haiguse kulg, ход волны laine kulg, ход войны sõja kulg, ход часов kella käimine ~ käik, ход поезда rongi liikumine, ход рыбы kalade liikumine, kalaränne, ход тузом ässaga käimine, рискованный ход riskantne ~ ohtlik samm, дипломатический ход diplomaatiline samm, конькобежный ход uisusamm (suusatamises), дать ход делу asjale käiku andma, развивать полный ход täiskäiku andma, идти своим ходом omal jõul liikuma, ise edasi sõitma (sõiduki kohta), вскочить в трамвай на ходу liikuvale trammile hüppama, читать газету на ходу käies ~ käigu peal lehte lugema, машина работает на холостом ходу masin käib tühjalt, туда пять минут хода ~ ходу sinna on viie minuti tee, на полном ~ всём ходу täiskäigul, täies purjes, с ходу, с хода käigu pealt (ka ülek.), по ходу дела asjade käigus, в ходе чего mille käigus ~ ajal, по ходу часовой стрелки päripäeva, против хода часовой стрелки vastupäeva, ход под парусами purjetamine, seilamine;
‣ 1, 3 (предл. п. ед. ч. в ходе и ходу) läbikäik, läbipääs; главный ход peasissekäik, paraaduks, чёрный ход tagauks, tagatrepp, köögikäik, подземный ход maa-alune käik, allmaakäik, боковой ход külgpääs, квартира с отдельным ходом omaette ~ eraldi sissekäiguga korter;
‣ 1 (предл. п. на ходу) ( без мн. ч.) kulgmik, rattad; колёсный ход rattad, ratastik, rataskulgmik, гусеничный ход roomikud, roomikkulgmik, тележка на резиновом ходу kummiratastega käru, часы с анкерным ходом ankurkell, анкерный ход часового механизма kella(mehhanismi) ankruratas;
‣ 1, 3 käigutee; наклонный ход kaldtee, катальный ход ehit. kärutee, ход сообщения ühenduskraav (ka sõj.), смоляной ход bot. vaigukäik (okaspuupuidus), поперечный ход arhit. ristikäik, ristilööv (sammaskäik kloostri siseõue ümber);
‣ 1 (предл. п. на ходу) ( без мн. ч.) kõnek. käidav ~ elava liiklusega koht; на самом ходу kõige käidavamas ~ elavamas ~ rahvarohkemas kohas;
‣ 1 (без мн. ч.) kiirus; набирать ход kiirust võtma ~ lisama ~ suurendama, замедлить ход kiirust vähendama ~ maha võtma;
‣ 4 (мн. ч. хода, род. п. ходов, предл. п. ед. ч. в ~ на ходу) käiguulatus; käivik; маятниковый ход mas. pendelkäivik;
‣ 1 (мн. ч. ходы) muus. (siirde)käik; ход басов bassikäik, струнные ходы keelpillide käigud, аккордовые ходы akordikäigud;
◊ быть в (большом) ходу kõnek. nõutav ~ minev ~ hea minekuga olema; дать ходу madalk. jalga laskma; знать все ходы и выходы kõnek. milles kodus olema, kõiki ees- ja tagauksi teadma; идти полным ходом täie hooga ~ täiskäiguga edasi minema; хода ~ ходу нет чем kõnek. mis ei liigu ~ ei lähe edasi ega tagasi ~ ei edene ~ tammub paigal; пустить в ход что mida käiku laskma ~ panema; пойти в ход käiku minema, tarvitusele ~ käibele tulema; черепашьим ходом kõnek. teosammul, kilpkonnatempoga
безрыбье 113 С с. неод. (без мн. ч.) kalapuudus, kalavähesus;
◊ на безрыбье и рак рыба kõnekäänd kõlbab ka, kui paremat ei ole, kehval ~ vaesel ajal käib küll
◊ на безрыбье и рак рыба kõnekäänd kõlbab ka, kui paremat ei ole, kehval ~ vaesel ajal käib küll
бытность 90 С ж. неод. (без мн. ч.) väljendis в бытность кого, чью кем, где kelle viibimise ~ olemise ajal kellena, kus; в бытность мою студентом minu üliõpilaspõlves
важно Н tähtsalt; on tähtis ~ oluline; важно шествовать tähtsalt sammuma, важно, чтобы он об этом вовремя узнал on tähtis, et ta seda ~ sellest õigel ajal teada saaks, это не столь важно see pole nii oluline
вдова 53 С ж. од. lesk(naine); вдова полковника polkovniku lesk;
◊ соломенная вдова kõnek. kesalesk, kesanaine (naine mehe äraoleku ajal)
◊ соломенная вдова kõnek. kesalesk, kesanaine (naine mehe äraoleku ajal)
встряска 72 С ж. неод.
‣ kõnek. vapustus;
‣ madalk. peapesu; keretäis;
‣ kõnek. loksutamine, põrutamine (sõidu ajal);
‣ lõõgastus, reibastus
‣ kõnek. vapustus;
‣ madalk. peapesu; keretäis;
‣ kõnek. loksutamine, põrutamine (sõidu ajal);
‣ lõõgastus, reibastus
днём Н päeval, päeva ajal; вчера днём eile päeval;
◊ днём с огнём не найти ~ не сыщешь kõnekäänd otsi või tikutulega, annab tikutulega otsida
◊ днём с огнём не найти ~ не сыщешь kõnekäänd otsi või tikutulega, annab tikutulega otsida
досуг 18 С м. неод. (без мн. ч.) vaba aeg, jõudeaeg, puhkehetk; на досуге vabal ajal, в часы досуга puhkehetkel, puhketunnil
другой 123 П
‣ teine, muu, teis(t)sugune; teine, järgmine; кто-то другой keegi teine, в другое время muul ~ teisel ajal, в другой комнате teises toas, ни тот, ни другой ei see ega teine, с другой стороны teisest küljest, у него были совсем другие намерения tal olid hoopis teised kavatsused, смотреть другими глазами teise pilguga vaatama, это другое дело see on iseasi, see on hoopis teine asi, на другой день järgmisel päeval, другой раз kõnek. teinekord, mõnikord, в другой раз mõni teine kord;
‣ П → С м. од. (mõni) teine; другой может подумать, что... mõni teine võib arvata, et..., не тот, так другой kui mitte üks, siis teine, он не думает о других teistele ta ei mõtle;
‣ П → С другое с. неод. (без мн. ч.) muu, teine; он говорит одно, а делает совсем другое ta räägib üht, kuid teeb teist ~ hoopis muud
‣ teine, muu, teis(t)sugune; teine, järgmine; кто-то другой keegi teine, в другое время muul ~ teisel ajal, в другой комнате teises toas, ни тот, ни другой ei see ega teine, с другой стороны teisest küljest, у него были совсем другие намерения tal olid hoopis teised kavatsused, смотреть другими глазами teise pilguga vaatama, это другое дело see on iseasi, see on hoopis teine asi, на другой день järgmisel päeval, другой раз kõnek. teinekord, mõnikord, в другой раз mõni teine kord;
‣ П → С м. од. (mõni) teine; другой может подумать, что... mõni teine võib arvata, et..., не тот, так другой kui mitte üks, siis teine, он не думает о других teistele ta ei mõtle;
‣ П → С другое с. неод. (без мн. ч.) muu, teine; он говорит одно, а делает совсем другое ta räägib üht, kuid teeb teist ~ hoopis muud
закат 1 С м. неод.
‣ loojang, loojak, loojaminek (ka ülek.); ehakuma; закат солнца (päikese)loojak, päevaloe (-loode), на закате loojangu ajal, päevaloodel, закат горит eha punetab ~ kumab ~ lõõmab;
‣ van. lääs, õhtu(kaar);
◊ на закате дней kõrgst. eluloojangul
‣ loojang, loojak, loojaminek (ka ülek.); ehakuma; закат солнца (päikese)loojak, päevaloe (-loode), на закате loojangu ajal, päevaloodel, закат горит eha punetab ~ kumab ~ lõõmab;
‣ van. lääs, õhtu(kaar);
◊ на закате дней kõrgst. eluloojangul
запрягать 169a Г несов. → сов. запрячь кого-что, во что ette rakendama, rakkesse panema (kõnek. ka ülek.); он в это время запрягал лошадь ta rakendas sel ajal hobuse ette, запрягать в работу rakkesse ~ tööle panema
зачастить 296b Г сов. kõnek.
‣ куда, к кому, без доп. sageli ~ tihti kus käima hakkama; в последнее время она зачастила к нам в гости viimasel ajal on ta hakanud tihti meil käima;
‣ tihenema, kiirenema, tugevnema, intensiivistuma; что kiirendama mida; к вечеру зачастил дождь õhtuks vihm tihenes, зачастил пулемёт kuulipilduja hakkas kiirelt tärisema
‣ куда, к кому, без доп. sageli ~ tihti kus käima hakkama; в последнее время она зачастила к нам в гости viimasel ajal on ta hakanud tihti meil käima;
‣ tihenema, kiirenema, tugevnema, intensiivistuma; что kiirendama mida; к вечеру зачастил дождь õhtuks vihm tihenes, зачастил пулемёт kuulipilduja hakkas kiirelt tärisema
исповедь 90 С ж. неод.
‣ kirikl. piht(imine); во время исповеди pihi ajal;
‣ pihtimus; авторская исповедь autori pihtimus
‣ kirikl. piht(imine); во время исповеди pihi ajal;
‣ pihtimus; авторская исповедь autori pihtimus
косяк II 19 С м. неод.
‣ kari (hobused, hülged, metssead vm.); косяк тюленей hülgekari;
‣ kalaparv (kudemise ajal);
‣ (nurkjas linnu-) parv, kolmnurkne linnurivi; косяки журавлей летят к югу kureparved lendavad lõunasse
‣ kari (hobused, hülged, metssead vm.); косяк тюленей hülgekari;
‣ kalaparv (kudemise ajal);
‣ (nurkjas linnu-) parv, kolmnurkne linnurivi; косяки журавлей летят к югу kureparved lendavad lõunasse
любой 120 П
‣ iga, ükskõik kes ~ mis ~ missugune, kes ~ mis tahes; выбирай любую книгу vali ükskõik mis(sugune) raamat, в любое время millal tahes, igal ajal, при любых условиях, в любом случае igal juhul;
‣ П → С любой м, любая ж. од. igaüks; любой из нас igaüks meist, kes tahes meist;
◊ любой ценой iga hinna eest
‣ iga, ükskõik kes ~ mis ~ missugune, kes ~ mis tahes; выбирай любую книгу vali ükskõik mis(sugune) raamat, в любое время millal tahes, igal ajal, при любых условиях, в любом случае igal juhul;
‣ П → С любой м, любая ж. од. igaüks; любой из нас igaüks meist, kes tahes meist;
◊ любой ценой iga hinna eest
неподходящий 124 П ebasobiv, sobimatu, ebasoodne, mittevastav; в неподходящий момент ebasobival ~ sobimatul ajal, неподходящие условия ebasoodsad tingimused
неположенный 127 П kohatu, sobimatu, ebasobiv, mittelubatud; в неположенное время valel ~ sobimatul ~ mittelubatud ajal, в неположенном месте vales ~ mittelubatud kohas
нынче Н kõnek.
‣ praegu, nüüd, praegusel ajal;
‣ täna; нынче утром täna hommikul, не нынче завтра täna-homme, kõige lähemail päevil
‣ praegu, nüüd, praegusel ajal;
‣ täna; нынче утром täna hommikul, не нынче завтра täna-homme, kõige lähemail päevil
обычный 126 П (кр. ф. обычен, обычна, обычно, обычны)
‣ harilik, tavaline, tava-; в обычное время harilikul ajal, на обычном месте tavalisel kohal, обычное право jur. tavaõigus;
‣ П → С обычное с. неод. (без мн. ч.) midagi tavalist ~ harjumuslikku; холоднее обычного tavalisest jahedam ~ külmem, позже обычного tavalisest hiljem, hiljem kui tavaliselt, hilinemisega
‣ harilik, tavaline, tava-; в обычное время harilikul ajal, на обычном месте tavalisel kohal, обычное право jur. tavaõigus;
‣ П → С обычное с. неод. (без мн. ч.) midagi tavalist ~ harjumuslikku; холоднее обычного tavalisest jahedam ~ külmem, позже обычного tavalisest hiljem, hiljem kui tavaliselt, hilinemisega
отзовизм 1 С м. неод. (без мн. ч.) pol. aj. otsovism (oportunistlik vool vene töölisliikumises Stolõpini reaktsiooni ajal)
переродить 292 Г сов. → несов. перерождать кого-что täiesti teiseks tegema, põhjalikult muutma, ümber looma ~ kujundama; отдых переродил его puhkuse ajal on temast teine inimene saanud
перетрусить 273b Г сов. kõnek. (õige) araks lööma, (koledasti) hirmu täis minema, verest välja minema ~ lööma; он здорово перетрусил во время грозы tal oli äikese ajal süda saapasääres
поклон 1 С м. неод.
‣ kummardus; низкий ~ земной поклон sügav ~ maani kummardus, бить ~ класть поклоны (palvetamise ajal) kummardusi tegema, отвешивать ~ отдавать ~ делать поклон кому kellele kummardama ~ kummardust tegema, kelle ees kummardama, ответить на чей поклон vastu noogutama ~ tervitama, отдавать кому последний поклон (lahkunuga) jäädavalt hüvasti jätma;
‣ tervised, tervitus; посылать поклоны в письме kirjas terviseid saatma, передайте от меня поклон ~ мой поклон кому tervitage minu poolt keda;
‣ kõnek. alandlik palumine, anumine; идти к кому с поклоном ~ на поклон kelle poole alandliku palvega pöörduma, keda paluma minema
‣ kummardus; низкий ~ земной поклон sügav ~ maani kummardus, бить ~ класть поклоны (palvetamise ajal) kummardusi tegema, отвешивать ~ отдавать ~ делать поклон кому kellele kummardama ~ kummardust tegema, kelle ees kummardama, ответить на чей поклон vastu noogutama ~ tervitama, отдавать кому последний поклон (lahkunuga) jäädavalt hüvasti jätma;
‣ tervised, tervitus; посылать поклоны в письме kirjas terviseid saatma, передайте от меня поклон ~ мой поклон кому tervitage minu poolt keda;
‣ kõnek. alandlik palumine, anumine; идти к кому с поклоном ~ на поклон kelle poole alandliku palvega pöörduma, keda paluma minema
полвосьмого нескл. С kõnek. (kell) (on) pool kaheksa; пришёл полвосьмого ta tuli (kella) poole kaheksa ajal, это произошло полвосьмого see juhtus kell pool kaheksa, уже полвосьмого kell on juba pool kaheksa
полицай 41 С м. од. kõnek. halv. politseinik, võmm (kohalike elanike hulgast Venemaal Teise maailmasõja ajal)
половина 51 С ж.
‣ неод. pool; первая половина игры mängu esimene pool(aeg), половина второго (kell on) pool kaks, в половине второго pool kaks, poole kahe ajal, добрая половина чего kõnek. tubli(sti) pool millest, в половине июля juuli keskel ~ keskpaiku, в первой половине января jaanuari esimesel poolel ~ algupoolel, два с половиной года kaks ja pool aastat, три с половиной килограмма kolm ja pool kilo, прекрасная ~ слабая половина человеческого рода ülek. kõnek. inimkonna õrnem pool ~ sugu;
‣ од. kõnek. nalj. väljendeis моя (твоя) половина minu (sinu) teinepool, моя дражайшая половина minu teinepool (sagedamini naise kohta), küljeluu;
◊ середина ~ серединка на половину ~ на половинку kõnek. (1) ei see ega teine, keskpärane, (2) nii keskelt läbi, keskpäraselt
‣ неод. pool; первая половина игры mängu esimene pool(aeg), половина второго (kell on) pool kaks, в половине второго pool kaks, poole kahe ajal, добрая половина чего kõnek. tubli(sti) pool millest, в половине июля juuli keskel ~ keskpaiku, в первой половине января jaanuari esimesel poolel ~ algupoolel, два с половиной года kaks ja pool aastat, три с половиной килограмма kolm ja pool kilo, прекрасная ~ слабая половина человеческого рода ülek. kõnek. inimkonna õrnem pool ~ sugu;
‣ од. kõnek. nalj. väljendeis моя (твоя) половина minu (sinu) teinepool, моя дражайшая половина minu teinepool (sagedamini naise kohta), küljeluu;
◊ середина ~ серединка на половину ~ на половинку kõnek. (1) ei see ega teine, keskpärane, (2) nii keskelt läbi, keskpäraselt
последний 121 П
‣ viimane, viimne, tagumine; в последнее время viimasel ajal, в последнюю минуту viimasel hetkel, последнее слово техники tehnika viimane sõna, последние известия (1) viimased uudised ~ teated, (2) päevauudised, одет по последней моде viimase moe järgi riides, последний негодяй viimane lurjus, последний раз viimane kord, до последней возможности viimase võimaluseni, последний в очереди viimane ~ tagumine järjekorras, ругаться последними словами kõige ropemate sõnadega sõimama, сказать (своё) последнее слово (oma) viimast sõna ütlema, последняя воля viimne tahe;
‣ П → С последнее с. неод. (без мн. ч.) viimane, viimik; отдать последнее oma viimast ära andma;
◊ до последней капли крови kõrgst. viimse veretilgani; до последнего вздоха ~ дыхания viimse hingetõmbeni; из последнего viimast välja pannes, kõigest jõust; отдавать ~ отдать последний долг кому liter. kellele viimast austust avaldama, lahkunuga hüvasti jätma, keda viimsele teekonnale saatma; проводить в последний путь viimsele teekonnale saatma; последний крик моды kõnek. viimane moekarje, moeröögatus; последний из могикан liter. viimne mohikaanlane; последние времена наступают ~ приходят viimnepäev on lähedal ~ kätte jõudmas; играть не последнюю роль mitte kõige viimast osa etendama; последняя спица в колеснице kõnek. see kõige viimane (isik), kõige väiksem vend ~ kruvi
‣ viimane, viimne, tagumine; в последнее время viimasel ajal, в последнюю минуту viimasel hetkel, последнее слово техники tehnika viimane sõna, последние известия (1) viimased uudised ~ teated, (2) päevauudised, одет по последней моде viimase moe järgi riides, последний негодяй viimane lurjus, последний раз viimane kord, до последней возможности viimase võimaluseni, последний в очереди viimane ~ tagumine järjekorras, ругаться последними словами kõige ropemate sõnadega sõimama, сказать (своё) последнее слово (oma) viimast sõna ütlema, последняя воля viimne tahe;
‣ П → С последнее с. неод. (без мн. ч.) viimane, viimik; отдать последнее oma viimast ära andma;
◊ до последней капли крови kõrgst. viimse veretilgani; до последнего вздоха ~ дыхания viimse hingetõmbeni; из последнего viimast välja pannes, kõigest jõust; отдавать ~ отдать последний долг кому liter. kellele viimast austust avaldama, lahkunuga hüvasti jätma, keda viimsele teekonnale saatma; проводить в последний путь viimsele teekonnale saatma; последний крик моды kõnek. viimane moekarje, moeröögatus; последний из могикан liter. viimne mohikaanlane; последние времена наступают ~ приходят viimnepäev on lähedal ~ kätte jõudmas; играть не последнюю роль mitte kõige viimast osa etendama; последняя спица в колеснице kõnek. see kõige viimane (isik), kõige väiksem vend ~ kruvi
походя Н kõnek.
‣ püstijalu, käigu peal(t); походя есть püstijalu ~ kiirustades ~ käigu peal sööma;
‣ üksiti, ühtlasi, möödaminnes, samal ajal, muuseas; походя заглянуть в комнату mööda minnes tuppa sisse vaatama, этого нельзя решить походя seda ei saa möödaminnes ~ muuseas otsustada
‣ püstijalu, käigu peal(t); походя есть püstijalu ~ kiirustades ~ käigu peal sööma;
‣ üksiti, ühtlasi, möödaminnes, samal ajal, muuseas; походя заглянуть в комнату mööda minnes tuppa sisse vaatama, этого нельзя решить походя seda ei saa möödaminnes ~ muuseas otsustada
пребывание 115 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) olemine, viibimine, asumine; пребывание в партии parteisse kuulumine, во время его пребывания у власти tema võimuloleku ajal, место пребывания asukoht, asupaik, viibimiskoht, страна пребывания pol. viibimismaa, viibemaa;
‣ van. asukoht, viibimiskoht
‣ (без мн. ч.) olemine, viibimine, asumine; пребывание в партии parteisse kuulumine, во время его пребывания у власти tema võimuloleku ajal, место пребывания asukoht, asupaik, viibimiskoht, страна пребывания pol. viibimismaa, viibemaa;
‣ van. asukoht, viibimiskoht
пропылиться 285 Г сов. (ära) tolmuma, tolmuseks saama; пальто пропылилось в дороге mantel on reisi ajal ära tolmunud ~ tolmuseks saanud
пятичасовой 120 П
‣ viietunni(li)ne, viie tunni pikkune, viis tundi kestev ~ pikk; пятичасовое ожидание viietunnine ootamine;
‣ kella viiene, kella viie ajal toimuv; пятичасовой поезд (kella) viiene rong
‣ viietunni(li)ne, viie tunni pikkune, viis tundi kestev ~ pikk; пятичасовое ожидание viietunnine ootamine;
‣ kella viiene, kella viie ajal toimuv; пятичасовой поезд (kella) viiene rong
разный 126 П
‣ erinev, erisugune, eri; mitmesugune, igasugune, kõiksugune; разные взгляды erinevad vaated, в разное время eri ajal ~ aegadel, жить в разных комнатах omaette ~ eraldi ~ eri tubades elama, самые разные вопросы kõige erinevamad ~ igasugused ~ kõikvõimalikud küsimused, разные по характеру erineva iseloomuga, разные мысли mitmesugused ~ igasugused mõtted, разный хват sport segahoie;
‣ П → С разное с. неод. jooksvad küsimused (päevakorras), varia, mitmesugust (trükisõnas); в повестке дня разное päevakorras on jooksvad küsimused, говорили о разном räägiti mitmetest asjadest ~ ühest ja teisest ~ mitmest- setmest
‣ erinev, erisugune, eri; mitmesugune, igasugune, kõiksugune; разные взгляды erinevad vaated, в разное время eri ajal ~ aegadel, жить в разных комнатах omaette ~ eraldi ~ eri tubades elama, самые разные вопросы kõige erinevamad ~ igasugused ~ kõikvõimalikud küsimused, разные по характеру erineva iseloomuga, разные мысли mitmesugused ~ igasugused mõtted, разный хват sport segahoie;
‣ П → С разное с. неод. jooksvad küsimused (päevakorras), varia, mitmesugust (trükisõnas); в повестке дня разное päevakorras on jooksvad küsimused, говорили о разном räägiti mitmetest asjadest ~ ühest ja teisest ~ mitmest- setmest
синхронно Н sünkroonselt, samaaegselt, samal ajal, üheaegselt
спохватиться 316 Г сов. → несов. спохватываться kõnek. äkki meenuma ~ taipama ~ märkama; вовремя спохватиться õigel ajal märkama ~ taipama ~ ära jagama
триклиний 45 С м. неод. aj. trikliinium (sohva kolmele inimesele söögi ajal lamamiseks; söögituba vanarooma majas)
тяга II 69 С ж. неод. jah.
‣ kurvitsate ~ neppide mängulend;
‣ kurvitsajaht, nepijaht (mängulennu ajal); быть ~ стоять на тяге kurvitsajahil olema
‣ kurvitsate ~ neppide mängulend;
‣ kurvitsajaht, nepijaht (mängulennu ajal); быть ~ стоять на тяге kurvitsajahil olema
частить 296b Г несов.
‣ madalk. sageli ~ tihti ~ aina külas käima ~ külastama; он начал частить к нам viimasel ajal ta mujal ei käigi kui meil ~ ta muudkui sõelub meie vahet, ta on hakanud väga tihti meil käima;
‣ kõnek. kiirustama, kiirustamisi tegema; не части, говори яснее ära kiirusta ~ vurista, räägi selgemini, пульс частит pulss on kiire ~ sagenenud ~ tavalisest kiirem, дождь всё частил aina sadas tihedat vihma
‣ madalk. sageli ~ tihti ~ aina külas käima ~ külastama; он начал частить к нам viimasel ajal ta mujal ei käigi kui meil ~ ta muudkui sõelub meie vahet, ta on hakanud väga tihti meil käima;
‣ kõnek. kiirustama, kiirustamisi tegema; не части, говори яснее ära kiirusta ~ vurista, räägi selgemini, пульс частит pulss on kiire ~ sagenenud ~ tavalisest kiirem, дождь всё частил aina sadas tihedat vihma
этот 151 М м. (эта, это, эти) see; этот или тот дом kas see või too maja, в это время sel ajal, на этом берегу siinpool jõge, siinpoolsel kaldal, с этим делом не выйдет sellest ei saa asja, sellest asjast ei tule midagi välja, уж эти мне капризы oh neid kapriise ~ tujusid, oh seda jonni
яйцеживорождение 115 С с. неод. (без мн. ч.) zool. ovovivipaaria, munaspoegimine (emakehast väljunud munas on loode täiesti arenenud ja vabaneb kestadest munemise ajal)
якобинец 36 С м. од.
‣ aj. jakobiin (revolutsioonilis-demokraatliku poliitilise klubi liige Prantsuse kodanliku revolutsiooni ajal);
‣ van. vabamõtleja
‣ aj. jakobiin (revolutsioonilis-demokraatliku poliitilise klubi liige Prantsuse kodanliku revolutsiooni ajal);
‣ van. vabamõtleja
первый 119 П
‣ esimene; первый этаж esimene korrus, первое марта esimene märts, первого марта esimesel märtsil, первая глава книги raamatu esimene peatükk, первый голос muus. esimene hääl, сейчас первый час kell on ühe peal, в первом часу kella kaheteistkümne ja ühe vahel, pärast kella kaht(e)teist;
‣ esi-, esma-, esmas-, esimene (kõige eesmine, eesotsas olev, esialgne, kõige varasem, alustav, lähim); первое место esikoht, на первом плане esiplaanil, первая (медицинская) помощь esmaabi, первое впечатление esimene mulje, первые шаги esimesed sammud, первые ягоды esimesed marjad, первый ученик esimene õpilane, (klassi) priimus, первый сорт esimene sort, первая скрипка esimene viiul (ka ülek.), первый встречный esimene vastutulija ~ ettejuhtunu, ükskõik kes, с первого раза esimese korraga, с первого взгляда esimesest pilgust, на первый взгляд esimesel pilgul, esialgu, при первой возможности, при первом случае esimesel võimalusel, в первых числах kuu alguses, kuu esimestel päevadel, с первых дней esimestest päevadest peale, с первыми петухами esimese kukelaulu ajal (tõusma), первое время esialgu, в первую очередь, первым делом kõigepealt, ennekõike, esmajärjekorras, предметы первой необходимости (1) tarbeesemed, (2) hädavajalikud esemed, не первой молодости mitte enam eriti noor;
◊ всыпать по первое число kõnek. pähe andma, nii et küll saab, uut ja vana tegema; не первой свежести (1) pole kuigi värske, (2) pole kuigi puhas; в первую голову, первым долгом kõigepealt, ennekõike, esmajoones, esmajärjekorras; первый блин комом kõnekäänd esimene vasikas läheb aia taha; (узнать) из первых рук ~ уст otsesest allikast ~ kelle enda käest (teada saama); на первых порах esialgu, hakatuseks
‣ esimene; первый этаж esimene korrus, первое марта esimene märts, первого марта esimesel märtsil, первая глава книги raamatu esimene peatükk, первый голос muus. esimene hääl, сейчас первый час kell on ühe peal, в первом часу kella kaheteistkümne ja ühe vahel, pärast kella kaht(e)teist;
‣ esi-, esma-, esmas-, esimene (kõige eesmine, eesotsas olev, esialgne, kõige varasem, alustav, lähim); первое место esikoht, на первом плане esiplaanil, первая (медицинская) помощь esmaabi, первое впечатление esimene mulje, первые шаги esimesed sammud, первые ягоды esimesed marjad, первый ученик esimene õpilane, (klassi) priimus, первый сорт esimene sort, первая скрипка esimene viiul (ka ülek.), первый встречный esimene vastutulija ~ ettejuhtunu, ükskõik kes, с первого раза esimese korraga, с первого взгляда esimesest pilgust, на первый взгляд esimesel pilgul, esialgu, при первой возможности, при первом случае esimesel võimalusel, в первых числах kuu alguses, kuu esimestel päevadel, с первых дней esimestest päevadest peale, с первыми петухами esimese kukelaulu ajal (tõusma), первое время esialgu, в первую очередь, первым делом kõigepealt, ennekõike, esmajärjekorras, предметы первой необходимости (1) tarbeesemed, (2) hädavajalikud esemed, не первой молодости mitte enam eriti noor;
◊ всыпать по первое число kõnek. pähe andma, nii et küll saab, uut ja vana tegema; не первой свежести (1) pole kuigi värske, (2) pole kuigi puhas; в первую голову, первым долгом kõigepealt, ennekõike, esmajoones, esmajärjekorras; первый блин комом kõnekäänd esimene vasikas läheb aia taha; (узнать) из первых рук ~ уст otsesest allikast ~ kelle enda käest (teada saama); на первых порах esialgu, hakatuseks
поднять 264 (прош. вр. поднял и поднял, подняло и подняло, подняли и подняли; страд. прич. прош. вр. поднятый, кр. ф. поднят, поднятьа, поднятьо, поднятьы; буд. вр. kõnek. подыму, подымешь...) Г сов. → несов. поднимать
‣ кого-что (üles, püsti, kõrgemale) tõstma (ka ülek.), kergitama, tõstatama; поднять руку ( на кого ka ülek.) kätt tõstma (ka kelle vastu), поднять руки käsi üles tõstma (ka ülek.), поднять с земли maast üles tõstma, поднять стул tooli üles ~ püsti tõstma, поднять воротник kraed üles tõstma, поднять телефонную трубку telefonitoru tõstma, поднять бокал за кого kelle terviseks klaasi tõstma, поднять глаза на кого kellele pilku tõstma, поднять брови kulme kergitama, поднять настроение tuju tõstma, поднять производительность труда tööviljakust tõstma ~ suurendama, поднять дисциплину korda tugevdama, поднять в общественном мнении ühiskonna silmis tõstma keda, поднять голос muus. kõrgemalt laulma, поднять цены hindu tõstma, поднять флаг lippu heiskama, поднять паруса purjesid üles tõmbama ~ heiskama, поднять якорь ankrut hiivama, поднять упавшего kukkunut üles aitama, поднять изголовье peaalust kergitama ~ ülespoole tõstma ~ kõrgemaks tegema, поднять пыль tolmu üles keerutama, поднять тревогу paanikat tegema, поднять шерсть karvu turri ajama, поднять петли на чулке sukasilmi üles võtma, поднять на дыбы (коня) (hobust) tagajalgadele ajama, поднять весь архив kogu arhiivi läbi vaatama ~ tuhnima, поднять на воздух õhkima, õhku laskma, поднять из пепла tuhast üles ehitama, поднять вопрос probleemi tõstatama;
‣ кого-что kõnek. (heale) järjele aitama, parandama; поднять хозяйство majapidamist edendama ~ paremale järjele viima;
‣ üles ajama ~ äratama; поднять с постели voodist üles ajama, поднять на заре koidu ajal üles äratama;
‣ кого jah. üles hirmutama, lendu ajama;
‣ кого-что, на что ülek. õhutama, üles kihutama; поднять на борьбу võitlusse kutsuma, võitlusele virgutama, поднять в атаку rünnakule viima, поднять народ на восстание rahvast ülestõusule kihutama,
‣ что üles kündma; поднять пар kesa kündma, поднять целину uudismaad kündma ~ üles harima;
‣ кого üles kasvatama, jalule aitama; поднять детей lapsi jalule aitama ~ üles kasvatama;
‣ что alustama, (tegema) hakkama; tekitama; algatama; поднять возню mürama ~ hullama hakkama, mürglit korraldama, поднять вопль halama ~ kisendama hakkama, kisa tõstma, поднять восстание üles tõusma, mässama hakkama, поднять крик kisa tõstma, собаки подняли лай koerad hakkasid haukuma, поднять суматоху segadust ~ tohuvabohu tekitama, kõiki jalule ~ ärevile ajama, поднять шумиху kõnek. kära tegema, поднять скандал skandaali tegema;
‣ что esile tõstma, rõhutama, ilmekamaks tegema; поднять карту kaarti ilmekamaks ~ näitlikumaks tegema (näit. värvides);
‣ что ülek. kõnek. hakkama ~ jagu saama; он поднимет это дело ta saab selle asjaga hakkama, see asi on talle jõudu mööda ~ jõukohane;
◊ поднять ~ поднимать голову pead tõstma; поднять ~ поднимать голос (1) endast märku andma, häält tegema, (2) против кого-чего, за кого-что, в защиту кого-чего häält tõstma, meelsust avaldama; поднять ~ поднимать ~ поставить ~ ставить на ноги кого (1) keda terveks arstima, keda (haigevoodist) jalule aitama, (2) kellel jalgu alla ~ kaelakandjaks saada aitama, keda jalule aitama, (3) keda jalule ajama, kellele jalgu alla tegema; поднять ~ поднимать на смех кого-что keda-mida naerualuseks tegema; поднять ~ поднимать нос kõnek. nina püsti ajama; поднять на щит liter. ülistama, taevani tõstma, kilbile tõstma
‣ кого-что (üles, püsti, kõrgemale) tõstma (ka ülek.), kergitama, tõstatama; поднять руку ( на кого ka ülek.) kätt tõstma (ka kelle vastu), поднять руки käsi üles tõstma (ka ülek.), поднять с земли maast üles tõstma, поднять стул tooli üles ~ püsti tõstma, поднять воротник kraed üles tõstma, поднять телефонную трубку telefonitoru tõstma, поднять бокал за кого kelle terviseks klaasi tõstma, поднять глаза на кого kellele pilku tõstma, поднять брови kulme kergitama, поднять настроение tuju tõstma, поднять производительность труда tööviljakust tõstma ~ suurendama, поднять дисциплину korda tugevdama, поднять в общественном мнении ühiskonna silmis tõstma keda, поднять голос muus. kõrgemalt laulma, поднять цены hindu tõstma, поднять флаг lippu heiskama, поднять паруса purjesid üles tõmbama ~ heiskama, поднять якорь ankrut hiivama, поднять упавшего kukkunut üles aitama, поднять изголовье peaalust kergitama ~ ülespoole tõstma ~ kõrgemaks tegema, поднять пыль tolmu üles keerutama, поднять тревогу paanikat tegema, поднять шерсть karvu turri ajama, поднять петли на чулке sukasilmi üles võtma, поднять на дыбы (коня) (hobust) tagajalgadele ajama, поднять весь архив kogu arhiivi läbi vaatama ~ tuhnima, поднять на воздух õhkima, õhku laskma, поднять из пепла tuhast üles ehitama, поднять вопрос probleemi tõstatama;
‣ кого-что kõnek. (heale) järjele aitama, parandama; поднять хозяйство majapidamist edendama ~ paremale järjele viima;
‣ üles ajama ~ äratama; поднять с постели voodist üles ajama, поднять на заре koidu ajal üles äratama;
‣ кого jah. üles hirmutama, lendu ajama;
‣ кого-что, на что ülek. õhutama, üles kihutama; поднять на борьбу võitlusse kutsuma, võitlusele virgutama, поднять в атаку rünnakule viima, поднять народ на восстание rahvast ülestõusule kihutama,
‣ что üles kündma; поднять пар kesa kündma, поднять целину uudismaad kündma ~ üles harima;
‣ кого üles kasvatama, jalule aitama; поднять детей lapsi jalule aitama ~ üles kasvatama;
‣ что alustama, (tegema) hakkama; tekitama; algatama; поднять возню mürama ~ hullama hakkama, mürglit korraldama, поднять вопль halama ~ kisendama hakkama, kisa tõstma, поднять восстание üles tõusma, mässama hakkama, поднять крик kisa tõstma, собаки подняли лай koerad hakkasid haukuma, поднять суматоху segadust ~ tohuvabohu tekitama, kõiki jalule ~ ärevile ajama, поднять шумиху kõnek. kära tegema, поднять скандал skandaali tegema;
‣ что esile tõstma, rõhutama, ilmekamaks tegema; поднять карту kaarti ilmekamaks ~ näitlikumaks tegema (näit. värvides);
‣ что ülek. kõnek. hakkama ~ jagu saama; он поднимет это дело ta saab selle asjaga hakkama, see asi on talle jõudu mööda ~ jõukohane;
◊ поднять ~ поднимать голову pead tõstma; поднять ~ поднимать голос (1) endast märku andma, häält tegema, (2) против кого-чего, за кого-что, в защиту кого-чего häält tõstma, meelsust avaldama; поднять ~ поднимать ~ поставить ~ ставить на ноги кого (1) keda terveks arstima, keda (haigevoodist) jalule aitama, (2) kellel jalgu alla ~ kaelakandjaks saada aitama, keda jalule aitama, (3) keda jalule ajama, kellele jalgu alla tegema; поднять ~ поднимать на смех кого-что keda-mida naerualuseks tegema; поднять ~ поднимать нос kõnek. nina püsti ajama; поднять на щит liter. ülistama, taevani tõstma, kilbile tõstma
белый 119 П (кр. ф. бел, бела, бело и бело, белы и белы)
‣ valge(-); белый потолок valge lagi, белые облака valged pilved, белый как мел kriitvalge, белые ночи valged ööd, белое мясо valge liha (kana- v. vasikaliha), белый шар valge kuul (poolthäälena), белый чугун valgemalm, белое вещество мозга füsiol. aju valgeaine ~ valgeollus, белые кровяные тельца füsiol. valgelibled, leukotsüüdid, белое каление tehn. valge hõõgus, белый шум tehn. valge müra, белый стих kirj. blankvärss, белое духовенство kirikl. valged vaimulikud, ilmikvaimulikud (mungaks pühitsemata), белая горячка med. joomahullus, белый медведь zool. jääkaru (Ursus v. Thalarctos maritimus), белый налив bot. valge klaar(õun), белый гриб bot. (harilik) kivipuravik (Boletus edulis);
‣ П → С м. од. valge (valgenahaline); pol. valge(kaartlane); в плену у белых (1) valgete (meeste) käes vangis, (2) valge(kaartlas)te käes vangis;
‣ П → С белые мн. ч. неод. valged (malendid);
◊ белая ворона valge vares; белая кость kõrgemast soost ~ sinivereline (inimene); белое пятно valge laik (uurimata ala); белый свет (1) füüs. valge valgus, (2) (maa)ilm; белые мухи lumehelbed, -räitsakad; доводить ~ довести до белого каления кого kõnek. marru ajama keda; сказка про белого бычка ikka üks ja sama laul; среди ~ средь белого ~ бела дня kõnek. päise päeva ajal; шито белыми нитками iroon. traagelniidid näha; чёрным по белому must valgel
‣ valge(-); белый потолок valge lagi, белые облака valged pilved, белый как мел kriitvalge, белые ночи valged ööd, белое мясо valge liha (kana- v. vasikaliha), белый шар valge kuul (poolthäälena), белый чугун valgemalm, белое вещество мозга füsiol. aju valgeaine ~ valgeollus, белые кровяные тельца füsiol. valgelibled, leukotsüüdid, белое каление tehn. valge hõõgus, белый шум tehn. valge müra, белый стих kirj. blankvärss, белое духовенство kirikl. valged vaimulikud, ilmikvaimulikud (mungaks pühitsemata), белая горячка med. joomahullus, белый медведь zool. jääkaru (Ursus v. Thalarctos maritimus), белый налив bot. valge klaar(õun), белый гриб bot. (harilik) kivipuravik (Boletus edulis);
‣ П → С м. од. valge (valgenahaline); pol. valge(kaartlane); в плену у белых (1) valgete (meeste) käes vangis, (2) valge(kaartlas)te käes vangis;
‣ П → С белые мн. ч. неод. valged (malendid);
◊ белая ворона valge vares; белая кость kõrgemast soost ~ sinivereline (inimene); белое пятно valge laik (uurimata ala); белый свет (1) füüs. valge valgus, (2) (maa)ilm; белые мухи lumehelbed, -räitsakad; доводить ~ довести до белого каления кого kõnek. marru ajama keda; сказка про белого бычка ikka üks ja sama laul; среди ~ средь белого ~ бела дня kõnek. päise päeva ajal; шито белыми нитками iroon. traagelniidid näha; чёрным по белому must valgel
дело 96 С с. неод.
‣ töö, toiming, tegevus; amet, ala (van.); дело кипит töö käib ~ keeb, дело спорится töö läheb ~ laabub, дело жизни elutöö, делать своё дело oma tööd tegema, сидеть без дела käed rüpes ~ tegevusetult istuma, он прекрасно знает своё дело ta tunneb oma tööd hästi, знаток своего дела oma ala meister, золотых дел мастер kullassepp(meister), часовых дел мастер kellassepp(meister);
‣ asi; защита отечества является делом всего народа isamaa kaitse on kogu rahva asi, частное дело eraasi, это не твоё дело kõnek. see pole sinu asi, по делам службы ~ по служебным делам ametiasjus, ему до всего дело tal on kõigega asja ~ pistmist, в чём дело? kõnek. milles asi on? суть дела asja tuum, у меня к тебе дело mul on sinu juurde asja, дело вкуса maitseasi, делo привычки harjumuse asi, а мне какое дело! kõnek. mis (see) minu asi (on), говорить дело asjalikku juttu rääkima, министерство иностранных дел välisministeerium;
‣ jur. juurdlusasi, süüasi, kohtuasi, (kohtu)protsess; toimik, akt; уголовное дело kriminaalasi, разбирать дело süüasja arutama, возбудить дело kohtuasja algatama, громкое ~ скандальное дело kärarikas protsess, личное дело isikutoimik, приложить к делу toimikusse lisama, завести дело на кого kelle toimikut avama;
‣ lugu, asjalugu, sündmus, juhtum; как дела? kuidas käsi käib ~ käbarad käivad? kuidas lugu on? дело было вечером see (lugu) juhtus õhtul;
‣ (без мн. ч.) üritus, õpetus, ideed; дело мира rahuüritus, продолжать дело Ленина Lenini üritust jätkama;
‣ tegu; совершать благородные дела üllaid ~ õilsaid tegusid tegema, не на словах, а на деле mitte sõnade, vaid tegudega;
‣ (без мн. ч.) -asjandus, -ndus; горное дело mäendus, военное дело sõjandus, sõjaasjandus;
‣ van. äri, ettevõte; дело процветает äri õitseb, выгодное дело tulus äri, закрыть своё дело äri lõpetama, ettevõtet sulgema;
‣ van. heitlus, taplus; жаркое дело äge heitlus;
◊ дело в шляпе kõnek. asi vask ~ ants ~ tahe; (моё, твоё, его...) дело маленькое ~ десятое kõnek. mis (mul, sul, temal...) sellest, minusse (sinusse, temasse...) see ei puutu; дело не станет за кем-чем kõnek. kelle-mille taha asi seisma ei jää; дело чьих рук kelle kätetöö; чьё дело сторона kõnek. kellel pole asja millega; дело табак kõnek. asi on sant, lugu on täbar; и делу конец kõnek. ja asi vask ~ ants, ja lool lõpp; (это) гиблое ~ мёртвое дело sellest ei tule midagi välja ~ ei tule head nahka; плохо дело asjad on halvad, lugu on sant; то ли дело hoopis teine asi; не твоего (вашего...) ума дело kõnek. (1) see pole sinu (teie...) asi, (2) see pole lapse asi; дело молодое noore inimese asi; по сути дела tegelikult, sisuliselt; (это) не дело kõnek. nii ei kõlba; на (самом) деле tegelikult; в самом деле tõepoolest, tõesti, tõega; между делом kõnek. töö kõrvalt, töö vahel, tööst vabal ajal; (быть) не у дел erru lastud ~ tegevusest eemale tõrjutud olema; первым делом kõnek. kõigepealt, eelkõige, ennekõike; то и дело aina, aiva, järjest, üha
‣ töö, toiming, tegevus; amet, ala (van.); дело кипит töö käib ~ keeb, дело спорится töö läheb ~ laabub, дело жизни elutöö, делать своё дело oma tööd tegema, сидеть без дела käed rüpes ~ tegevusetult istuma, он прекрасно знает своё дело ta tunneb oma tööd hästi, знаток своего дела oma ala meister, золотых дел мастер kullassepp(meister), часовых дел мастер kellassepp(meister);
‣ asi; защита отечества является делом всего народа isamaa kaitse on kogu rahva asi, частное дело eraasi, это не твоё дело kõnek. see pole sinu asi, по делам службы ~ по служебным делам ametiasjus, ему до всего дело tal on kõigega asja ~ pistmist, в чём дело? kõnek. milles asi on? суть дела asja tuum, у меня к тебе дело mul on sinu juurde asja, дело вкуса maitseasi, делo привычки harjumuse asi, а мне какое дело! kõnek. mis (see) minu asi (on), говорить дело asjalikku juttu rääkima, министерство иностранных дел välisministeerium;
‣ jur. juurdlusasi, süüasi, kohtuasi, (kohtu)protsess; toimik, akt; уголовное дело kriminaalasi, разбирать дело süüasja arutama, возбудить дело kohtuasja algatama, громкое ~ скандальное дело kärarikas protsess, личное дело isikutoimik, приложить к делу toimikusse lisama, завести дело на кого kelle toimikut avama;
‣ lugu, asjalugu, sündmus, juhtum; как дела? kuidas käsi käib ~ käbarad käivad? kuidas lugu on? дело было вечером see (lugu) juhtus õhtul;
‣ (без мн. ч.) üritus, õpetus, ideed; дело мира rahuüritus, продолжать дело Ленина Lenini üritust jätkama;
‣ tegu; совершать благородные дела üllaid ~ õilsaid tegusid tegema, не на словах, а на деле mitte sõnade, vaid tegudega;
‣ (без мн. ч.) -asjandus, -ndus; горное дело mäendus, военное дело sõjandus, sõjaasjandus;
‣ van. äri, ettevõte; дело процветает äri õitseb, выгодное дело tulus äri, закрыть своё дело äri lõpetama, ettevõtet sulgema;
‣ van. heitlus, taplus; жаркое дело äge heitlus;
◊ дело в шляпе kõnek. asi vask ~ ants ~ tahe; (моё, твоё, его...) дело маленькое ~ десятое kõnek. mis (mul, sul, temal...) sellest, minusse (sinusse, temasse...) see ei puutu; дело не станет за кем-чем kõnek. kelle-mille taha asi seisma ei jää; дело чьих рук kelle kätetöö; чьё дело сторона kõnek. kellel pole asja millega; дело табак kõnek. asi on sant, lugu on täbar; и делу конец kõnek. ja asi vask ~ ants, ja lool lõpp; (это) гиблое ~ мёртвое дело sellest ei tule midagi välja ~ ei tule head nahka; плохо дело asjad on halvad, lugu on sant; то ли дело hoopis teine asi; не твоего (вашего...) ума дело kõnek. (1) see pole sinu (teie...) asi, (2) see pole lapse asi; дело молодое noore inimese asi; по сути дела tegelikult, sisuliselt; (это) не дело kõnek. nii ei kõlba; на (самом) деле tegelikult; в самом деле tõepoolest, tõesti, tõega; между делом kõnek. töö kõrvalt, töö vahel, tööst vabal ajal; (быть) не у дел erru lastud ~ tegevusest eemale tõrjutud olema; первым делом kõnek. kõigepealt, eelkõige, ennekõike; то и дело aina, aiva, järjest, üha
день 15 С м. неод. päev; выходной день puhkepäev, будний день argipäev, летний день suvepäev, день рождения sünnipäev, повестка дня päevakord, в течение дня päeva jooksul, целыми днями päevade kaupa ~ viisi, в дни юности nooruspäevil, в эти дни praegu, в те дни noil päevil, tollal, День Победы võidupüha;
◊ день за днём päev päeva järel; день ото дня iga päevaga; днём с огнём не найдёшь kõnekäänd tikutulega otsideski ei leia; дни чьи сочтены liter. kelle päevad on loetud; изо дня в день päevast päeva, päev päeva järel; на дню kõnek. päeva jooksul, päevas; на днях (1) lähemail päevil, (2) neil päevil, alles, äsja, hiljuti; не по дням, а по часам (расти) silmanähtavalt, iga tunniga (kasvama); на ~ про чёрный день kõnek. mustadeks päevadeks; считанные дни mõned ~ vähesed päevad; третьего дня üleeile, tunaeile; ясно как (божий) день päevselge; средь бела дня kõnek. päise päeva ajal; (мы ждём его) со дня на день (ootame teda) iga päev (tulema)
◊ день за днём päev päeva järel; день ото дня iga päevaga; днём с огнём не найдёшь kõnekäänd tikutulega otsideski ei leia; дни чьи сочтены liter. kelle päevad on loetud; изо дня в день päevast päeva, päev päeva järel; на дню kõnek. päeva jooksul, päevas; на днях (1) lähemail päevil, (2) neil päevil, alles, äsja, hiljuti; не по дням, а по часам (расти) silmanähtavalt, iga tunniga (kasvama); на ~ про чёрный день kõnek. mustadeks päevadeks; считанные дни mõned ~ vähesed päevad; третьего дня üleeile, tunaeile; ясно как (божий) день päevselge; средь бела дня kõnek. päise päeva ajal; (мы ждём его) со дня на день (ootame teda) iga päev (tulema)
добрый 126 П (кр. ф. добр, добра, добро, добры и добры)
‣ hea, lahke, helde; доброе сердце hea süda, добрые глаза lahked silmad, добрые знакомые head tuttavad, будьте добры olge lahke(d) ~ olge hea(d), доброе имя hea nimi, в добрые старые времена vanal heal ajal, в добром здоровье hea tervise juures, по доброй воле (oma) heast tahtest, всего доброго! kõike head! доброй ночи! head ööd! добрый день! tere päevast! с добрым утром! доброе утро! tere hommikust! на добрую память mälestuseks;
‣ kõnek. tubli, ehtne, hea, hüva; до города добрых пять километров linnani on tubli viis kilomeetrit, просидели там добрых два часа istusime seal oma kaks tundi;
◊ в добрый час! (1) õnn kaasa! (2) head teed! чего доброго kõnek. vaata veel, et; добрый малый kõnek. iroon. kena mees ~ mehike, tore sell
‣ hea, lahke, helde; доброе сердце hea süda, добрые глаза lahked silmad, добрые знакомые head tuttavad, будьте добры olge lahke(d) ~ olge hea(d), доброе имя hea nimi, в добрые старые времена vanal heal ajal, в добром здоровье hea tervise juures, по доброй воле (oma) heast tahtest, всего доброго! kõike head! доброй ночи! head ööd! добрый день! tere päevast! с добрым утром! доброе утро! tere hommikust! на добрую память mälestuseks;
‣ kõnek. tubli, ehtne, hea, hüva; до города добрых пять километров linnani on tubli viis kilomeetrit, просидели там добрых два часа istusime seal oma kaks tundi;
◊ в добрый час! (1) õnn kaasa! (2) head teed! чего доброго kõnek. vaata veel, et; добрый малый kõnek. iroon. kena mees ~ mehike, tore sell
же, ж I частица
‣ ju, ometi (rõhutamiseks); он же врач ta on ju arst, почему же ты не отвечаешь? miks sa ometi ei vasta?
‣ just, sama (kõrvutamiseks ja samastamiseks); в тот же день samal päeval, такая же книга just samasugune raamat, сейчас же otsekohe, jalamaid, здесь же siinsamas, всё же siiski, ikkagi;
‣ kõnek. ühtlasi ka; он же и врач samal ajal on ta ka arst
‣ ju, ometi (rõhutamiseks); он же врач ta on ju arst, почему же ты не отвечаешь? miks sa ometi ei vasta?
‣ just, sama (kõrvutamiseks ja samastamiseks); в тот же день samal päeval, такая же книга just samasugune raamat, сейчас же otsekohe, jalamaid, здесь же siinsamas, всё же siiski, ikkagi;
‣ kõnek. ühtlasi ka; он же и врач samal ajal on ta ka arst
заря ед. ч. 64, мн. ч. 65 (им. п. зори) С ж. неод. koit, agu, koidik (ka ülek.); eha; sõj. ka õhtueha, ehasignaal; вечерняя заря eha, утренняя заря koit, заря занимается koidab, на заре koidu ajal, koidikul, на заре жизни elukevadel, заря свободы vabaduskoidik, от зари до зари (1) koidust ehani, hommikust õhtuni, (2) ehast koiduni, õhtust hommikuni, играть зарю ~ зорю ehasignaali mängima;
◊ ни свет ни заря enne kukke ja koitu
◊ ни свет ни заря enne kukke ja koitu
затоварить 269a Г сов. → несов. затоваривать что, чем kaupa (ilma müügi väljavaateta) kokku kuhjama ~ ajama, (müübimatu kaubaga) üle kuhjama; затоварить зерно teravilja (lattu vm.) kuhjama ~ seisma jätma ~ õigel ajal müümata jätma, затоварить склады галантереей pudukaupu ladudesse kuhjama
захлестнуть 338 Г сов. → несов. захлёстывать
‣ что, чем, за что, вокруг чего kõnek. kinni ~ sõlme tõmbama; silmust ümber ~ üle viskama; захлестнуть верёвку за перекладину nööri üle põikpuu viskama, захлестнуть петлю вокруг шеи silmust kaela viskama;
‣ кого-что vett täis paiskama, üle ujutama ~ uhtma (ka ülek.); ülek. (enesega kaasa, üleni) haarama; волна захлестнула лодку laine viskas ~ paiskas paadi vett täis ~ lõi paati (sisse), в это время буржуазные теории захлестнули печать sel ajal kubises ajakirjandus kodanlikest teooriatest
‣ что, чем, за что, вокруг чего kõnek. kinni ~ sõlme tõmbama; silmust ümber ~ üle viskama; захлестнуть верёвку за перекладину nööri üle põikpuu viskama, захлестнуть петлю вокруг шеи silmust kaela viskama;
‣ кого-что vett täis paiskama, üle ujutama ~ uhtma (ka ülek.); ülek. (enesega kaasa, üleni) haarama; волна захлестнула лодку laine viskas ~ paiskas paadi vett täis ~ lõi paati (sisse), в это время буржуазные теории захлестнули печать sel ajal kubises ajakirjandus kodanlikest teooriatest
здорово Н madalk.
‣ tublisti, kõvasti, mehemoodi; мы здорово поработали tegime kõvasti ~ mehemoodi tööd;
‣ toredasti, hästi; (on) tore; он здорово отдохнул ta on (puhkuse ajal) hästi välja puhanud, здорово сделано hästi tehtud
‣ tublisti, kõvasti, mehemoodi; мы здорово поработали tegime kõvasti ~ mehemoodi tööd;
‣ toredasti, hästi; (on) tore; он здорово отдохнул ta on (puhkuse ajal) hästi välja puhanud, здорово сделано hästi tehtud
лёт 1 (предл. п. ед. ч. о лёте, на лету) С м. неод. (без мн. ч.) lend, lendamine; до Москвы два часа лёта Moskvasse on lennukiga kahe tunni tee, Moskvasse ~ Moskvani on kaks tundi lennata, осталось три часа лёта on jäänud veel kolm tundi sõita (lennukil), птицы прекратили лёт linnud ei lenda enam ~ on lõpetanud lendamise, на лету (1) lennul, lennu ajal, (2) ülek. lennult, käigu pealt, стрелять в лёт lennult laskma, lendavat lindu (vm.) laskma
минута 51 С ж. неод. minut (1/60 tundi v. kraadi); kõnek. moment, viiv, hetk; десять минут первого kümme minutit ühel, без пяти минут шесть viie minuti pärast kuus, угловая минута mat. nurgaminut, зайти на минуту hetkeks sisse astuma, в первую минуту esimesel hetkel, в данную минуту antud momendil, минуту, одну минуту üks hetk, в минуты радости rõõmuhetkil, минуту внимания! palun hetkeks tähelepanu! минута молчания leinaseisak;
◊ жить минутой ühepäevaliblikas olema, elama nagu linnuke oksal; в добрую минуту hea tuju hetkel; с минуты на минуту iga hetk; в (одну) минуту hetkega, momentaanselt; сию минуту jalamaid, silmapilk, otsekohe; минута в минуту täpselt õigeks ajaks ~ õigel ajal; без пяти минут кто iga hetk kelleks saamas
◊ жить минутой ühepäevaliblikas olema, elama nagu linnuke oksal; в добрую минуту hea tuju hetkel; с минуты на минуту iga hetk; в (одну) минуту hetkega, momentaanselt; сию минуту jalamaid, silmapilk, otsekohe; минута в минуту täpselt õigeks ajaks ~ õigel ajal; без пяти минут кто iga hetk kelleks saamas
не частица
‣ täiseituse märkimisel ei, mitte; pole, ei ole; ära, ärge; я этого не знаю ma ei tea seda, он живёт не один ta ei ela üksi, не догнать тебе его ei saa sina teda kätte, не к лицу ei sobi, на вокзал мы не пришли, а приехали me ei tulnud jala jaama, vaid sõitsime, я буду не читать, а писать ma ei hakka lugema, vaid kirjutama, ничто не нарушало тишины miski ei häirinud vaikust, не лучше и не хуже ei parem ega (ka) halvem, не в счёт ei lähe arvesse, не ошиблись ли вы? ega te ei eksi? это не дело nii ei kõlba ~ ei lähe, сказать не к месту ebasobival ajal ütlema, не кто иной, как ... ei keegi muu kui ..., не что иное, как ... ei miski muu kui ..., не то чтобы... kõnek. mitte et just... не иначе как kõnek. paistab küll, et, ega vist muud ole kui, не правда ли? kas pole tõsi? он не против ~ не прочь tal pole selle vastu midagi, ta on nõus, слышать не слышал и видеть не видел, слыхом не слыхивал и видом не видывал folkl. pole kuulnud ega näinud, не о чем и спорить pole mõtet ~ põhjust vaieldagi, сейчас не время и не место разговорам nüüd pole õige aeg ega koht arutada, ему было не до развлечений tal polnud tuju ~ tahtmist ~ aega lõbutseda, ему не до меня tal endagagi tegemist, tal pole praegu minu jaoks mahti, не за горами pole enam kaugel, on juba silmaga näha, мне не до смеха mul pole naljatuju, Благодарю вас. -- Не за что. Tänan teid. -- Pole tänu väärt, pole põhjust tänada, как ни в чём не бывало nagu poleks midagi juhtunud, rahumeeli, südamerahuga, не уходи ära mine ära, не спешите ärge kiirustage, сам не свой täiesti endast väljas, не по себе on kõhe (olla), не сегодня -- завтра täna-homme, õige pea;
‣ jaatava tähenduse puhul; свет не без добрых людей leidub veel ilmas häid inimesi, не без труда suure vaevaga, mitte just kerge vaevaga, не могу не согласиться pean nõustuma, нельзя не пожалеть jääb üle vaid kahetseda, не раз mitmeid kordi, не без того kõnek. seda küll, seda ka, не без пользы mitte asjatult, mõningase kasuga, чем не жених annab peigmehe mõõdu välja küll, была не была tulgu mis tuleb, saagu mis saab;
‣ osaeituse märkimisel koos sõnakordusega; на нём пальто не пальто, фрак не фрак, а что-то среднее tal on seljas midagi mantli ja fraki vahepealset
‣ täiseituse märkimisel ei, mitte; pole, ei ole; ära, ärge; я этого не знаю ma ei tea seda, он живёт не один ta ei ela üksi, не догнать тебе его ei saa sina teda kätte, не к лицу ei sobi, на вокзал мы не пришли, а приехали me ei tulnud jala jaama, vaid sõitsime, я буду не читать, а писать ma ei hakka lugema, vaid kirjutama, ничто не нарушало тишины miski ei häirinud vaikust, не лучше и не хуже ei parem ega (ka) halvem, не в счёт ei lähe arvesse, не ошиблись ли вы? ega te ei eksi? это не дело nii ei kõlba ~ ei lähe, сказать не к месту ebasobival ajal ütlema, не кто иной, как ... ei keegi muu kui ..., не что иное, как ... ei miski muu kui ..., не то чтобы... kõnek. mitte et just... не иначе как kõnek. paistab küll, et, ega vist muud ole kui, не правда ли? kas pole tõsi? он не против ~ не прочь tal pole selle vastu midagi, ta on nõus, слышать не слышал и видеть не видел, слыхом не слыхивал и видом не видывал folkl. pole kuulnud ega näinud, не о чем и спорить pole mõtet ~ põhjust vaieldagi, сейчас не время и не место разговорам nüüd pole õige aeg ega koht arutada, ему было не до развлечений tal polnud tuju ~ tahtmist ~ aega lõbutseda, ему не до меня tal endagagi tegemist, tal pole praegu minu jaoks mahti, не за горами pole enam kaugel, on juba silmaga näha, мне не до смеха mul pole naljatuju, Благодарю вас. -- Не за что. Tänan teid. -- Pole tänu väärt, pole põhjust tänada, как ни в чём не бывало nagu poleks midagi juhtunud, rahumeeli, südamerahuga, не уходи ära mine ära, не спешите ärge kiirustage, сам не свой täiesti endast väljas, не по себе on kõhe (olla), не сегодня -- завтра täna-homme, õige pea;
‣ jaatava tähenduse puhul; свет не без добрых людей leidub veel ilmas häid inimesi, не без труда suure vaevaga, mitte just kerge vaevaga, не могу не согласиться pean nõustuma, нельзя не пожалеть jääb üle vaid kahetseda, не раз mitmeid kordi, не без того kõnek. seda küll, seda ka, не без пользы mitte asjatult, mõningase kasuga, чем не жених annab peigmehe mõõdu välja küll, была не была tulgu mis tuleb, saagu mis saab;
‣ osaeituse märkimisel koos sõnakordusega; на нём пальто не пальто, фрак не фрак, а что-то среднее tal on seljas midagi mantli ja fraki vahepealset
недалёкий 122 П
‣ (кр. ф. недалёк, недалека, недалеко и недалёко, недалеки и недалёки; без сравн. ст.) lähedane, mittekauge; недалёкий лес lähedane ~ lähedal asuv mets, в недалёком будущем peatselt, lähemal ajal, в недалёком прошлом hiljuti, этот час уже недалёк see tund ei ole enam kaugel, он недалёк от истины ta on tõele üsna lähedal, недалёкая прогулка lühike jalutuskäik;
‣ (кр. ф. недалёк, недалёка, недалёко, недалёки; без сравн. ст.) rumalavõitu, piiratud, mitte eriti tark; недалёкий человек rumalavõitu ~ kohtlane inimene, недалёкого ума lühikese aruga, piiratud mõistusega
‣ (кр. ф. недалёк, недалека, недалеко и недалёко, недалеки и недалёки; без сравн. ст.) lähedane, mittekauge; недалёкий лес lähedane ~ lähedal asuv mets, в недалёком будущем peatselt, lähemal ajal, в недалёком прошлом hiljuti, этот час уже недалёк see tund ei ole enam kaugel, он недалёк от истины ta on tõele üsna lähedal, недалёкая прогулка lühike jalutuskäik;
‣ (кр. ф. недалёк, недалёка, недалёко, недалёки; без сравн. ст.) rumalavõitu, piiratud, mitte eriti tark; недалёкий человек rumalavõitu ~ kohtlane inimene, недалёкого ума lühikese aruga, piiratud mõistusega
недобрый 119 П (кр. ф. недобр, недобра, недобро, недобры и недобры; без сравн. ст.)
‣ vaenulik, ebasõbralik, halb, kuri, paha; sünge, kurjakuulutav; испытывать недобрые чувства к кому vaenulikult meelestatud olema ~ vaenu tundma kelle vastu, недобрый взгляд vaenulik ~ ebasõbralik ~ sünge ~ kuri pilk, недобрая шутка halb ~ õel nali, недобрые вести halvad teated ~ uudised, в недобрый час, в недоброе время halval ajal, недобрые намерения kurjad plaanid, поминать недобрым словом paha sõnaga meenutama, недобрый сон sünge ~ paha uni, глаза горели недобрым огнём silmad põlesid kurjakuulutavalt, silmis välkus vihaleek;
‣ П → С недоброе с. неод. (без мн. ч.) halbus, halb; замышлять недоброе halba ~ kurja kavatsema
‣ vaenulik, ebasõbralik, halb, kuri, paha; sünge, kurjakuulutav; испытывать недобрые чувства к кому vaenulikult meelestatud olema ~ vaenu tundma kelle vastu, недобрый взгляд vaenulik ~ ebasõbralik ~ sünge ~ kuri pilk, недобрая шутка halb ~ õel nali, недобрые вести halvad teated ~ uudised, в недобрый час, в недоброе время halval ajal, недобрые намерения kurjad plaanid, поминать недобрым словом paha sõnaga meenutama, недобрый сон sünge ~ paha uni, глаза горели недобрым огнём silmad põlesid kurjakuulutavalt, silmis välkus vihaleek;
‣ П → С недоброе с. неод. (без мн. ч.) halbus, halb; замышлять недоброе halba ~ kurja kavatsema
обед 1 С м. неод. lõuna(söök), dinee; kõnek. lõuna(vaheaeg); званый обед pidulik lõunasöök (kutsutud külalistele), обед в честь кого dinee ~ lõuna kelle auks, торжественный обед pidulik lõuna, прощальный обед lahkumislõuna, -dinee, обед из трёх блюд kolmest roast koosnev lõuna(söök), kolme käiguga lõuna, плотный обед kõnek. priske lõuna(söök), сытный обед toitev ~ rammus lõuna(söök), варить обед lõunat ~ lõunasööki keetma ~ tegema, пригласить ~ позвать на обед lõunale kutsuma, звать к обеду lõunasöögile kutsuma, за обедом lõunalauas, во время обеда lõuna(söögi) ajal, на обед (1) lõunale, (2) lõunaks, до обеда enne lõunat, к обеду будем дома lõunaks jõuame koju, перед обедом enne lõunat ~ lõunasööki, после обеда pärast lõunat, ушёл на обед läksin ~ läks lõunale, olin ~ oli lõunale läinud, с обеда пошёл дождь lõunast (peale) hakkas sadama, перерыв на обед lõunavaheaeg
один 133
‣ Ч, Ч → С м. üks; один метр üks meeter, комната в одно окно ühe aknaga tuba, меня тревожит одно ma muretsen vaid ühe asja pärast, одно и то же ükssama, üks ja seesama (lugu vm.), одного недостаёт ainult ühest asjast on puudus, одно из двух üks kahest, emb-kumb, по одному ükshaaval, ühekaupa;
‣ Ч → П üksi(nda); ainult, aina; один как перст ihuüksi, täiesti üksi(nda), он живёт один ta elab üksinda, оставить детей одних lapsi omapead ~ üksinda koju jätma, дома одни лишь дети kodus on ainult lapsed, одни неприятности aina pahandused, всё это -- одни слова need on ainult ~ tühipaljad sõnad, одно название kõnek. tühipaljas nimi, в одном платье kleidiväel;
‣ Ч → П sama, seesama; жить с кем в одном доме kellega samas majas elama, мы с вами одного мнения oleme samal ~ ühel arvamusel, одних с нами лет meie eakaaslased, meiega ühevanused ~ samavanused, в одно и то же время samal ajal, сидеть за одной партой pinginaabrid olema, привести к одному знаменателю ühe nimetaja alla viima (ka ülek.);
‣ Ч → М, С м. keegi, mingi, üks; один молодой человек keegi noormees, один из нас keegi ~ üks meie hulgast, в один прекрасный день ühel ilusal päeval, одно время мы часто встречались üksvahe saime tihti kokku, с одной стороны ühest küljest, ühelt poolt, из одной крайности в другую ühest äärmusest teise, одно письмо грознее другого üks kiri on ähvardavam kui teine, один из самых одарённых üks andekaim, занять одно из первых ~ призовых мест auhinnalisele kohale tulema, одно другому не мешает üks (töö vm.) ei sega teist, то один, то другой kord üks, kord teine, один за другим üksteise järel, hanereas;
◊ в один голос (nagu) ühest suust, ühel häälel, (kõik) kooris; в один присест korraga, ühe jutiga mida tegema; один ~ одно к одному ~ одна к одной üks parem kui teine, nagu valitud; одно к одному üks häda teise otsa; один на один (1) nelja silma all, (2) üks ühe vastu; все как один nagu üks mees; все до одного viimane kui üks; один другого стоит üks väärib teist; один в поле не воин vanas. üks ei ole võitlusväljal sõdur; одна нога здесь, другая там kõnek. kibekähku, nagu välgupoeg, välgukiirusel, tuulekiirusel, nagu õlitatud välk; в одни руки kõnek. ühele inimesele, (ühe) nina peale; в одних руках ühe inimese käes; одним словом ühesõnaga; одним ухом poole kõrvaga; (хоть) одним глазом kas või silmanurgast(ki); одним ~ единым духом ühe raksuga ~ soojaga ~ valuga; одним ~ единым махом, с одного маху kõnek. ühe ropsuga ~ hoobiga ~ hingetõmbega; одним росчерком пера üheainsa suletõmbega; одним миром мазаны halv. nagu ühe vitsaga löödud, üks pole parem kui teine, ühed hullud kõik; на одно лицо (kõik) ühte nägu; все за одного, один за всех vanas. kõik ühe eest, üks kõigi eest; (они) одного поля ягода kõnek. (nad) on ühest killast ~ ühte tõugu ~ ühe vitsaga löödud, viska ühega teist; стоять одной ногой в могиле ühe jalaga hauas olema, haua äärel olema; ставить ~ поставить на одну доску кого, с кем ühele pulgale seadma ~ panema; стричь ~ подстригать ~ остричь ~ подстричь (всех) под одну гребёнку (kõiki) ühe mõõdupuuga mõõtma, (kõiki) ühele liistule tõmbama ~ samale pulgale asetama
‣ Ч, Ч → С м. üks; один метр üks meeter, комната в одно окно ühe aknaga tuba, меня тревожит одно ma muretsen vaid ühe asja pärast, одно и то же ükssama, üks ja seesama (lugu vm.), одного недостаёт ainult ühest asjast on puudus, одно из двух üks kahest, emb-kumb, по одному ükshaaval, ühekaupa;
‣ Ч → П üksi(nda); ainult, aina; один как перст ihuüksi, täiesti üksi(nda), он живёт один ta elab üksinda, оставить детей одних lapsi omapead ~ üksinda koju jätma, дома одни лишь дети kodus on ainult lapsed, одни неприятности aina pahandused, всё это -- одни слова need on ainult ~ tühipaljad sõnad, одно название kõnek. tühipaljas nimi, в одном платье kleidiväel;
‣ Ч → П sama, seesama; жить с кем в одном доме kellega samas majas elama, мы с вами одного мнения oleme samal ~ ühel arvamusel, одних с нами лет meie eakaaslased, meiega ühevanused ~ samavanused, в одно и то же время samal ajal, сидеть за одной партой pinginaabrid olema, привести к одному знаменателю ühe nimetaja alla viima (ka ülek.);
‣ Ч → М, С м. keegi, mingi, üks; один молодой человек keegi noormees, один из нас keegi ~ üks meie hulgast, в один прекрасный день ühel ilusal päeval, одно время мы часто встречались üksvahe saime tihti kokku, с одной стороны ühest küljest, ühelt poolt, из одной крайности в другую ühest äärmusest teise, одно письмо грознее другого üks kiri on ähvardavam kui teine, один из самых одарённых üks andekaim, занять одно из первых ~ призовых мест auhinnalisele kohale tulema, одно другому не мешает üks (töö vm.) ei sega teist, то один, то другой kord üks, kord teine, один за другим üksteise järel, hanereas;
◊ в один голос (nagu) ühest suust, ühel häälel, (kõik) kooris; в один присест korraga, ühe jutiga mida tegema; один ~ одно к одному ~ одна к одной üks parem kui teine, nagu valitud; одно к одному üks häda teise otsa; один на один (1) nelja silma all, (2) üks ühe vastu; все как один nagu üks mees; все до одного viimane kui üks; один другого стоит üks väärib teist; один в поле не воин vanas. üks ei ole võitlusväljal sõdur; одна нога здесь, другая там kõnek. kibekähku, nagu välgupoeg, välgukiirusel, tuulekiirusel, nagu õlitatud välk; в одни руки kõnek. ühele inimesele, (ühe) nina peale; в одних руках ühe inimese käes; одним словом ühesõnaga; одним ухом poole kõrvaga; (хоть) одним глазом kas või silmanurgast(ki); одним ~ единым духом ühe raksuga ~ soojaga ~ valuga; одним ~ единым махом, с одного маху kõnek. ühe ropsuga ~ hoobiga ~ hingetõmbega; одним росчерком пера üheainsa suletõmbega; одним миром мазаны halv. nagu ühe vitsaga löödud, üks pole parem kui teine, ühed hullud kõik; на одно лицо (kõik) ühte nägu; все за одного, один за всех vanas. kõik ühe eest, üks kõigi eest; (они) одного поля ягода kõnek. (nad) on ühest killast ~ ühte tõugu ~ ühe vitsaga löödud, viska ühega teist; стоять одной ногой в могиле ühe jalaga hauas olema, haua äärel olema; ставить ~ поставить на одну доску кого, с кем ühele pulgale seadma ~ panema; стричь ~ подстригать ~ остричь ~ подстричь (всех) под одну гребёнку (kõiki) ühe mõõdupuuga mõõtma, (kõiki) ühele liistule tõmbama ~ samale pulgale asetama
отсутствие 115 С с. неод. (без мн. ч.) puudumine, äraolek; за отсутствием кого kelle puudumise ~ äraoleku tõttu, за отсутствием чего mille puudumise tõttu, в чьё отсутствие kelle äraolekul ~ äraoleku ajal, быть ~ находиться в отсутствии ära olema, блистать отсутствием iroon. puudumistega hiilgama ~ silma torkama ~ paistma;
◊ отсутствие всякого присутствия у кого kõnek. nalj. kelle täielik arulagedus, kelle pea on tühja täis
◊ отсутствие всякого присутствия у кого kõnek. nalj. kelle täielik arulagedus, kelle pea on tühja täis
перемена 51 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) muutmine; (ümber)vahetamine, vahetus; вам нужна перемена обстановки te vajate vaheldust, перемена лошадей hobuste (välja)vahetamine, перемена знака mat. märgimuut, -vahetus, перемена хода tehn. käiguvahetus;
‣ muudatus, muutus; vahetus; резкая перемена järsk muutus, перемена погоды ilmamuutus, перемена к лучшему paremaksminek, paranemine, parenemine, muutus paremusele, две перемены белья kõnek. kaks vahetust pesu;
‣ vahetund; на перемене vahetunnis, во время большой перемены suure vahetunni ajal;
‣ van. roog, söögikäik; на вторую перемену подали рыбу teiseks roaks serveeriti kala;
◊ перемена декораций asjade ~ olukorra (kiire) muutus
‣ (без мн. ч.) muutmine; (ümber)vahetamine, vahetus; вам нужна перемена обстановки te vajate vaheldust, перемена лошадей hobuste (välja)vahetamine, перемена знака mat. märgimuut, -vahetus, перемена хода tehn. käiguvahetus;
‣ muudatus, muutus; vahetus; резкая перемена järsk muutus, перемена погоды ilmamuutus, перемена к лучшему paremaksminek, paranemine, parenemine, muutus paremusele, две перемены белья kõnek. kaks vahetust pesu;
‣ vahetund; на перемене vahetunnis, во время большой перемены suure vahetunni ajal;
‣ van. roog, söögikäik; на вторую перемену подали рыбу teiseks roaks serveeriti kala;
◊ перемена декораций asjade ~ olukorra (kiire) muutus
пир 3 (предл. п. ед. ч. о пире, в пиру, на пиру и на пире) С м. неод. pidu, söömapidu, pidusöök; свадебный пир pulmapidu, задать пир kõnek. pidu püsti lööma ~ panema;
◊ кровавый пир verepulm; пир во время чумы pidu katku ajal; пир горой, пир на весь мир kõnek. priske pidu, pidu missugune, pidu pilvedeni; в чужом пиру похмелье kõnek. kellele peatäis, kellele peavalu
◊ кровавый пир verepulm; пир во время чумы pidu katku ajal; пир горой, пир на весь мир kõnek. priske pidu, pidu missugune, pidu pilvedeni; в чужом пиру похмелье kõnek. kellele peatäis, kellele peavalu
подоспеть 229b Г сов. → несов. подоспевать kõnek.
‣ (õigeks ajaks) jõudma ~ tulema; kätte jõudma; подоспеть на помощь appi jõudma, подоспеть к поезду rongile jõudma, доктор подоспел вовремя arst jõudis õigeks ajaks kohale, помощь подоспела вовремя abi tuli õigel ajal, подоспела пора учёбы õppeaeg jõudis kätte;
‣ valmis ~ küpseks saama, valmima; подоспела рожь rukis on ~ oli küps
‣ (õigeks ajaks) jõudma ~ tulema; kätte jõudma; подоспеть на помощь appi jõudma, подоспеть к поезду rongile jõudma, доктор подоспел вовремя arst jõudis õigeks ajaks kohale, помощь подоспела вовремя abi tuli õigel ajal, подоспела пора учёбы õppeaeg jõudis kätte;
‣ valmis ~ küpseks saama, valmima; подоспела рожь rukis on ~ oli küps
праздник 18 С м. неод.
‣ püha; государственный праздник riiklik püha, riigipüha, национальный праздник rahvuspüha, праздник Первого мая ~ Первомая maipühad, с праздником! häid pühi! в праздники pühade ajal;
‣ pidu, pidupäev, pidustus(ed); спортивный праздник spordipidu(stused), праздник урожая lõikuspidu, праздник песни laulupidu, семейный праздник perekonna pidupäev, perekondlik tähtpäev, perekonnapidu, на душе праздник ülek. südames on rõõm, süda laulab ~ hõiskab ~ juubeldab rõõmust;
◊ будет и на нашей улице праздник kõnekäänd ükskord on pidu ka meie tänavas, kord võidutseme ka meie ~ oleme ka meie võidumehed
‣ püha; государственный праздник riiklik püha, riigipüha, национальный праздник rahvuspüha, праздник Первого мая ~ Первомая maipühad, с праздником! häid pühi! в праздники pühade ajal;
‣ pidu, pidupäev, pidustus(ed); спортивный праздник spordipidu(stused), праздник урожая lõikuspidu, праздник песни laulupidu, семейный праздник perekonna pidupäev, perekondlik tähtpäev, perekonnapidu, на душе праздник ülek. südames on rõõm, süda laulab ~ hõiskab ~ juubeldab rõõmust;
◊ будет и на нашей улице праздник kõnekäänd ükskord on pidu ka meie tänavas, kord võidutseme ka meie ~ oleme ka meie võidumehed
путь (род., дат., предл. п. ед. ч. пути, твор. п. путём, мн. ч. 11) С м. неод.
‣ tee (ka ülek.), rada; rööbastee; водный путь veetee, воздушный путь õhutee, морской путь meretee, путь в горах mägitee, tee mägedes, путь, ведущий на север põhja viiv ~ suunduv tee, зимний путь talitee, санный путь reetee, тупиковый путь umbtee, tupik, торговый путь kaubatee, запасный ~ запасной путь varutee, Млечный Путь astr. Linnutee, рельсовый путь rööbastee, железнодорожные пути raudteed, raudteevõrk, поезд стоит на втором пути rong seisab teisel teel, по путям ходить воспрещается raudteel käimine (on) keelatud, путь следования liikumistee, пути сообщения ühendusteed, пути отступления taganemisteed, объездной путь ümbersõidutee, окольными ~ обходными путями (1) ringi, kaudseid teid pidi, kaudsel teel, kaude, (2) ülek. sahkermahkri kaudu, kõverteid pidi, идти, не разбирая пути teed valimata astuma ~ minema, встретить по пути teel kohtama, зайти по пути üksiti ~ mööda minnes sisse astuma, преградить путь teed tõkestama, путь торможения, тормозной путь pidurdusteekond, путь тока el. voolurada, путь относительного грунта mer. põhjakurss, kurss kalda(märkide) suhtes, путь относительно воды mer. tõeline kurss, в путь teele, в пути teel, пуститься ~ двинуться ~ тронуться в путь teele asuma, идти каким путём millist teed valides ~ millist teed mööda minema, kustkaudu, другим путём teist teed, teistkaudu, ближним ~ коротким путём lühimat teed pidi, ехать просёлочным путём külavaheteidpidi sõitma, мирным путём rahulikul teel, экспериментальным путём katsetades, katse ~ eksperimendi teel, сбиться с пути teelt eksima, teed kaotama (ka ülek.), куда путь держишь? kõnek. kuhu lähed? mis tee jalge all on? путь решения вопроса probleemi lahendusviis, жизненный путь elutee, -rada, пройденный путь läbitud tee (ka ülek.), боевой путь lahingutee, sõjatee, стать на путь борьбы võitlusteele asuma, võitlema hakkama, проложить путь teed rajama, расчистить путь teed puhastama (ka ülek.), идти своим путём ülek. oma rada minema, становиться на лёгкий путь kergemat teed valima, на ложном пути ülek. vääratel seisukohtadel, быть на пути к чему mida saavutamas ~ millele lähenemas olema;
‣ reis, sõit, tee(kond); добрый ~ счастливый путь, счастливого ~ доброго пути head teed, õnnelikku reisi, в пути sõidu ajal, teel, два дня пути kahe päeva tee(kond), на обратном пути tagasisõidul, tagasiteel;
‣ пути мн. ч. anat. teed; дыхательные пути hingamisteed;
‣ kõnek. van. tolk, tulu, kasu; в нём пути не будет temast õiget asja ei saa ~ õiget tolku ei tule;
‣ aj. õukonnaamet(kond) (Vana-Venemaal); ловчий путь jahi(amet)kond, конюший путь talliamet;
◊ кому по пути kellel on üks tee; без пути madalk. (ilma)asjata; стоять на чьём пути kellel tee peal ees olema; стоять поперёк пути кому kellel risti tee peal ees olema; становиться ~ стать поперёк пути кому kellele põiki teele ette astuma, keda takistama mida tegemast; направлять ~ направить на путь истины ~ на истинный путь кого keda õigele teele juhatama, tõeteele juhtima; наставлять ~ наставить на путь кого kellele elutarkust jagama ~ õpetama; прокладывать ~ проложить путь ~ дорогу чему, к чему, куда millele teed rajama; находить ~ найти путь к сердцу кого kelle hinge ~ südame juurde teed leidma; провожать ~ проводить в последний путь кого keda viimsele teekonnale saatma
‣ tee (ka ülek.), rada; rööbastee; водный путь veetee, воздушный путь õhutee, морской путь meretee, путь в горах mägitee, tee mägedes, путь, ведущий на север põhja viiv ~ suunduv tee, зимний путь talitee, санный путь reetee, тупиковый путь umbtee, tupik, торговый путь kaubatee, запасный ~ запасной путь varutee, Млечный Путь astr. Linnutee, рельсовый путь rööbastee, железнодорожные пути raudteed, raudteevõrk, поезд стоит на втором пути rong seisab teisel teel, по путям ходить воспрещается raudteel käimine (on) keelatud, путь следования liikumistee, пути сообщения ühendusteed, пути отступления taganemisteed, объездной путь ümbersõidutee, окольными ~ обходными путями (1) ringi, kaudseid teid pidi, kaudsel teel, kaude, (2) ülek. sahkermahkri kaudu, kõverteid pidi, идти, не разбирая пути teed valimata astuma ~ minema, встретить по пути teel kohtama, зайти по пути üksiti ~ mööda minnes sisse astuma, преградить путь teed tõkestama, путь торможения, тормозной путь pidurdusteekond, путь тока el. voolurada, путь относительного грунта mer. põhjakurss, kurss kalda(märkide) suhtes, путь относительно воды mer. tõeline kurss, в путь teele, в пути teel, пуститься ~ двинуться ~ тронуться в путь teele asuma, идти каким путём millist teed valides ~ millist teed mööda minema, kustkaudu, другим путём teist teed, teistkaudu, ближним ~ коротким путём lühimat teed pidi, ехать просёлочным путём külavaheteidpidi sõitma, мирным путём rahulikul teel, экспериментальным путём katsetades, katse ~ eksperimendi teel, сбиться с пути teelt eksima, teed kaotama (ka ülek.), куда путь держишь? kõnek. kuhu lähed? mis tee jalge all on? путь решения вопроса probleemi lahendusviis, жизненный путь elutee, -rada, пройденный путь läbitud tee (ka ülek.), боевой путь lahingutee, sõjatee, стать на путь борьбы võitlusteele asuma, võitlema hakkama, проложить путь teed rajama, расчистить путь teed puhastama (ka ülek.), идти своим путём ülek. oma rada minema, становиться на лёгкий путь kergemat teed valima, на ложном пути ülek. vääratel seisukohtadel, быть на пути к чему mida saavutamas ~ millele lähenemas olema;
‣ reis, sõit, tee(kond); добрый ~ счастливый путь, счастливого ~ доброго пути head teed, õnnelikku reisi, в пути sõidu ajal, teel, два дня пути kahe päeva tee(kond), на обратном пути tagasisõidul, tagasiteel;
‣ пути мн. ч. anat. teed; дыхательные пути hingamisteed;
‣ kõnek. van. tolk, tulu, kasu; в нём пути не будет temast õiget asja ei saa ~ õiget tolku ei tule;
‣ aj. õukonnaamet(kond) (Vana-Venemaal); ловчий путь jahi(amet)kond, конюший путь talliamet;
◊ кому по пути kellel on üks tee; без пути madalk. (ilma)asjata; стоять на чьём пути kellel tee peal ees olema; стоять поперёк пути кому kellel risti tee peal ees olema; становиться ~ стать поперёк пути кому kellele põiki teele ette astuma, keda takistama mida tegemast; направлять ~ направить на путь истины ~ на истинный путь кого keda õigele teele juhatama, tõeteele juhtima; наставлять ~ наставить на путь кого kellele elutarkust jagama ~ õpetama; прокладывать ~ проложить путь ~ дорогу чему, к чему, куда millele teed rajama; находить ~ найти путь к сердцу кого kelle hinge ~ südame juurde teed leidma; провожать ~ проводить в последний путь кого keda viimsele teekonnale saatma
разрывной 120 П lõhke-, katke-, katkestus-, katkemis-, purunemis-, rebimis-, rebenemis-, lõhkev, katkestav, katkev; разрывная пуля sõj. lõhkekuul, разрывная сила katkejõud, purustav jõud, разрывной нож el. katkestusnuga, разрывное течение geol. katkestusvool, hüdr. tagasivool (mõõna ajal), разрывная длина katkemispikkus, rebenemispikkus, разрывное напряжение tehn. purunemispinge, разрывная машина tehn. rebimismasin, разрывное нарушение geol. murrangrike, разрывные движения geol. murrangulised liikumised
рак I 18 С м. од. vähk; речной рак zool. jõevähk (Astacus), раки zool. vähid, koorikloomad (Crustacea), ползти, как рак nagu tigu venima, ползти раком neljakäpakil roomama, красный как рак vähkpunane, punane nagu keedetud vähk;
◊ показать кому, где раки зимуют kõnek. näitama, kuidas Luukas õlut teeb; как рак на мели kõnek. nagu kala kuival; знать, где раки зимуют kõnek. teadma, kus kivi all vähid peidus on; когда рак свистнет madalk. siis kui vares valgeks läheb, siis kui vähk vilistab; на безрыбье и рак рыба kõnekäänd hädaga sööb vanakurat kärbseidki, kõlbab ka, kui paremat ei ole, kehval ~ vaesel ajal käib küll
◊ показать кому, где раки зимуют kõnek. näitama, kuidas Luukas õlut teeb; как рак на мели kõnek. nagu kala kuival; знать, где раки зимуют kõnek. teadma, kus kivi all vähid peidus on; когда рак свистнет madalk. siis kui vares valgeks läheb, siis kui vähk vilistab; на безрыбье и рак рыба kõnekäänd hädaga sööb vanakurat kärbseidki, kõlbab ka, kui paremat ei ole, kehval ~ vaesel ajal käib küll
свободный 126 П
‣ (кр. ф. свободен, свободна, свободно, свободны) vaba, prii; свободный человек vaba inimene, свободная жизнь vaba elu, свободная мысль vaba mõte, свободная воля vaba tahe, свободный выбор vaba valik, свободное дыхание vaba hingamine, свободные движения vabad liigutused, свободное поведение vaba ~ sundimatu käitumine, свободное место vaba koht, свободное купе vaba kupee, свободная ставка vaba ~ vakantne koht, свободные деньги kõnek. vaba raha, свободный вечер vaba õhtu, свободный въезд vaba sissesõit, телефон свободен telefon on (praegu) vaba, свободный от налога maksuvaba, lõivuvaba, свободный от помех häireteta, в свободное от работы время tööst vabal ~ töövabal ajal, местность, свободная от лесов metsatu ~ metsata piirkond, свободная ото льда вода jäävaba ~ lahtine vesi, lahvavesi, небо, свободное от облаков pilvitu taevas, свободное платье avar kleit, свободная обувь avarad ~ lahedad jalatsid;
‣ vaba-; vaba; свободная профессия vabakutse, свободный художник vabakunstnik (vabakutseline kunstnik; kunstiakadeemia v. konservatooriumi lõpetanu tiitel Tsaari-Venemaal), свободный крестьянин aj. vabatalupoeg, свободная торговля maj. vabakaubandus, свободный ход tehn. vabakäik, lõtk, laagrilõtk, свободное напряжение el. vabapinge, свободное колебание füüs. omavõnkumine, vabavõnkumine, свободная ковка tehn. vabasepistus, свободный удар vabalöök (jalgpallis, maahokis), свободный вектор mat. vabavektor, свободное движение füüs. vaba liikumine ~ voolamine, свободное падение füüs. vaba langemine, свободная кислота keem. vaba hape, свободное ударение lgv. liikuv rõhk
‣ (кр. ф. свободен, свободна, свободно, свободны) vaba, prii; свободный человек vaba inimene, свободная жизнь vaba elu, свободная мысль vaba mõte, свободная воля vaba tahe, свободный выбор vaba valik, свободное дыхание vaba hingamine, свободные движения vabad liigutused, свободное поведение vaba ~ sundimatu käitumine, свободное место vaba koht, свободное купе vaba kupee, свободная ставка vaba ~ vakantne koht, свободные деньги kõnek. vaba raha, свободный вечер vaba õhtu, свободный въезд vaba sissesõit, телефон свободен telefon on (praegu) vaba, свободный от налога maksuvaba, lõivuvaba, свободный от помех häireteta, в свободное от работы время tööst vabal ~ töövabal ajal, местность, свободная от лесов metsatu ~ metsata piirkond, свободная ото льда вода jäävaba ~ lahtine vesi, lahvavesi, небо, свободное от облаков pilvitu taevas, свободное платье avar kleit, свободная обувь avarad ~ lahedad jalatsid;
‣ vaba-; vaba; свободная профессия vabakutse, свободный художник vabakunstnik (vabakutseline kunstnik; kunstiakadeemia v. konservatooriumi lõpetanu tiitel Tsaari-Venemaal), свободный крестьянин aj. vabatalupoeg, свободная торговля maj. vabakaubandus, свободный ход tehn. vabakäik, lõtk, laagrilõtk, свободное напряжение el. vabapinge, свободное колебание füüs. omavõnkumine, vabavõnkumine, свободная ковка tehn. vabasepistus, свободный удар vabalöök (jalgpallis, maahokis), свободный вектор mat. vabavektor, свободное движение füüs. vaba liikumine ~ voolamine, свободное падение füüs. vaba langemine, свободная кислота keem. vaba hape, свободное ударение lgv. liikuv rõhk
свой 156a М (своя, своё, свои)
‣ oma, enda; med. kehaomane, oma-; встать со своего места oma kohalt tõusma, сделать своими руками oma ~ enda kätega ~ käega tegema, к своему изумлению oma hämmastuseks, свои убеждения omad veendumused, своего рода omamoodi, в своё время omal ajal, он там свой человек ta on seal oma inimene, умереть своей смертью loomulikku surma surema;
‣ М → С своё с. неод. oma (asi, mõte, soov vm.); упорно делать своё visalt omamoodi tegema, своего бы чего не забыть et ühtegi oma asja maha ei unustaks; он своё сделал ta on oma töö teinud, он своё прожил tema aeg on otsas, temale antud elupäevad on otsas, ты опять за своё kõnek. jälle ajad sa oma (joru);
‣ М → С свои мн. ч. од. omad (inimesed); здесь все свои siin on kõik omad, партизаны с трудом добрались до своих partisanid jõudsid suurivaevu omade juurde;
◊ стоять на своём oma seisukohtadele kindlaks jääma, mitte taganema, enda ~ oma arvamuse juurde jääma; настаивать на своём oma raiuma; своя рубашка ближе к телу vanas. oma särk on kõige ligem; кричать ~ выть ~ голосить не своим голосом võika häälega karjuma; идти ~ пойти своей дорогой oma teed minema; идти своим чередом oma rada minema; молодость берёт своё noorus nõuab oma osa; свой глаз -- алмаз vanas. oma silm on kuningas; сам не свой, сама не своя nagu arust ära ~ endast väljas ~ tasakaalust väljas olema; идти на своих (на) двоих kõnek. jalgsi ~ kondiauruga ~ kand ja varvas minema; остаться ~ оставаться при своих козырях kõnek. omadega puhtalt välja tulema ~ väljas olema; свой брат kõnek. (1) oma mesti mees, omasugune, (2) oma poiss; своя рука kõnek. omainimene, omamees
‣ oma, enda; med. kehaomane, oma-; встать со своего места oma kohalt tõusma, сделать своими руками oma ~ enda kätega ~ käega tegema, к своему изумлению oma hämmastuseks, свои убеждения omad veendumused, своего рода omamoodi, в своё время omal ajal, он там свой человек ta on seal oma inimene, умереть своей смертью loomulikku surma surema;
‣ М → С своё с. неод. oma (asi, mõte, soov vm.); упорно делать своё visalt omamoodi tegema, своего бы чего не забыть et ühtegi oma asja maha ei unustaks; он своё сделал ta on oma töö teinud, он своё прожил tema aeg on otsas, temale antud elupäevad on otsas, ты опять за своё kõnek. jälle ajad sa oma (joru);
‣ М → С свои мн. ч. од. omad (inimesed); здесь все свои siin on kõik omad, партизаны с трудом добрались до своих partisanid jõudsid suurivaevu omade juurde;
◊ стоять на своём oma seisukohtadele kindlaks jääma, mitte taganema, enda ~ oma arvamuse juurde jääma; настаивать на своём oma raiuma; своя рубашка ближе к телу vanas. oma särk on kõige ligem; кричать ~ выть ~ голосить не своим голосом võika häälega karjuma; идти ~ пойти своей дорогой oma teed minema; идти своим чередом oma rada minema; молодость берёт своё noorus nõuab oma osa; свой глаз -- алмаз vanas. oma silm on kuningas; сам не свой, сама не своя nagu arust ära ~ endast väljas ~ tasakaalust väljas olema; идти на своих (на) двоих kõnek. jalgsi ~ kondiauruga ~ kand ja varvas minema; остаться ~ оставаться при своих козырях kõnek. omadega puhtalt välja tulema ~ väljas olema; свой брат kõnek. (1) oma mesti mees, omasugune, (2) oma poiss; своя рука kõnek. omainimene, omamees
скорый 119 П (кр. ф. скор, скора, скоро, скоры; сравн. ст. скорее)
‣ kiir-, kiire, kärme, kärmas, nobe, väle; скорый поезд kiirrong, скорая помощь med. kiirabi, скорая езда kiire sõit, kiirsõit, скорый в работе kõnek. kiire ~ kärmas ~ nobe tööle, скорый на решения kõnek. kiire ~ kärme otsustama;
‣ varstine, peatne, peatselt saabuv; скорый приезд peatne saabumine, до скорого свидания peatse (jälle)nägemiseni, в скором времени varsti, lähemal ajal, peatselt, peagi;
‣ kõnek. iroon. kiirustav, kannatamatu, kärsitu, kärsimatu, läbematu;
‣ П → С скорая ж. неод. kõnek. (1) kiirabi, (2) kiirabiauto;
◊ на скорую руку (1) ülepeakaela, pilla-palla (tegema), nagu ratsahobuse seljast, ülejala, (2) kibekähku, pikka pidu pidamata, ilma pikemata; скор на ногу kõnek. kärme kõnniga, kergejalgne; скор на руку kõnek. (1) kärme, nobe (tööle), (2) kerge käega (löömavalmis)
‣ kiir-, kiire, kärme, kärmas, nobe, väle; скорый поезд kiirrong, скорая помощь med. kiirabi, скорая езда kiire sõit, kiirsõit, скорый в работе kõnek. kiire ~ kärmas ~ nobe tööle, скорый на решения kõnek. kiire ~ kärme otsustama;
‣ varstine, peatne, peatselt saabuv; скорый приезд peatne saabumine, до скорого свидания peatse (jälle)nägemiseni, в скором времени varsti, lähemal ajal, peatselt, peagi;
‣ kõnek. iroon. kiirustav, kannatamatu, kärsitu, kärsimatu, läbematu;
‣ П → С скорая ж. неод. kõnek. (1) kiirabi, (2) kiirabiauto;
◊ на скорую руку (1) ülepeakaela, pilla-palla (tegema), nagu ratsahobuse seljast, ülejala, (2) kibekähku, pikka pidu pidamata, ilma pikemata; скор на ногу kõnek. kärme kõnniga, kergejalgne; скор на руку kõnek. (1) kärme, nobe (tööle), (2) kerge käega (löömavalmis)
соломенный 127 П
‣ õlg-, õle-, õlest, õlgedest; соломенная крыша õlgkatus, соломенная шляпа õlgkaabu, õlgkübar, соломенные украшения kõrsehised;
‣ õlekarva, õlgkollane; волосы соломенного цвета õlekarva ~ õlgkollased juuksed;
◊ соломенная вдова kõnek. humor. kesalesk, kesanaine (naine mehe äraoleku ajal); соломенный вдовец kõnek. humor. kesalesk, ajutine poissmees
‣ õlg-, õle-, õlest, õlgedest; соломенная крыша õlgkatus, соломенная шляпа õlgkaabu, õlgkübar, соломенные украшения kõrsehised;
‣ õlekarva, õlgkollane; волосы соломенного цвета õlekarva ~ õlgkollased juuksed;
◊ соломенная вдова kõnek. humor. kesalesk, kesanaine (naine mehe äraoleku ajal); соломенный вдовец kõnek. humor. kesalesk, ajutine poissmees
срок 18 (род. п. ед. ч. срока и сроку) С м. неод.
‣ tähtaeg; tähtpäev, tärmin (kõnek.); kestus, iga; недельный срок nädalane tähtaeg, гарантийный срок tagatisaeg, garantiiaeg, испытательный срок katsetusaeg, katseaeg, prooviaeg, teimiaeg, последний срок сдачи экзамена viimane eksamitähtaeg ~ eksamitähtpäev, срок обучения õpiaeg, õppeaeg, срок действия ~ действительности kehtivusaeg, kehtivus, срок хранения säilivusaeg, säilivusiga, säilitustähtaeg, срок твердения ehit. kivistumisaeg, kivistumiskestus, срок службы (1) kestus, iga, tööiga, toimeiga, kasutusiga, (2) teenistusaeg, срок платежа (1) maksetähtaeg (näit. 6 kuud), (2) maksetähtpäev (näit. 1 juuni), срок давности jur. aegumistähtaeg, к сроку tähtajaks, tähtpäevaks, срок явки (kohale)ilmumisaeg, kohalesaabumisaeg, без срока ~ сроку tähtajata, сроком на три года kolmeks aastaks, kolmeaastase tähtajaga, за короткий срок lühikese ajaga, в сжатые сроки lühema ~ lühikese ajaga ~ aja jooksul, на длительный срок pikaks ajaks, в установленный срок (1) ettenähtud (täht)aja jooksul, (2) märgitud ajaks ~ ajal, продлить срок tähtaega pikendama, сократить срок tähtaega lühendama, сделать в срок õigeks ajaks ~ tähtajaks valmis tegema, дай(те) срок kõnek. (1) andke ~ anna aega, (2) oodake te, oota sa (ähvardus);
‣ madalk. karistusaeg (vanglas);
◊ ни отдыху, ни сроку не давать кому kõnek. ei anta aega hingegi tõmmata, hingatagi mitte laskma kellel, mitte hingetõmbeaegagi andma kellele, ei anta aega hingegi tõmmata
‣ tähtaeg; tähtpäev, tärmin (kõnek.); kestus, iga; недельный срок nädalane tähtaeg, гарантийный срок tagatisaeg, garantiiaeg, испытательный срок katsetusaeg, katseaeg, prooviaeg, teimiaeg, последний срок сдачи экзамена viimane eksamitähtaeg ~ eksamitähtpäev, срок обучения õpiaeg, õppeaeg, срок действия ~ действительности kehtivusaeg, kehtivus, срок хранения säilivusaeg, säilivusiga, säilitustähtaeg, срок твердения ehit. kivistumisaeg, kivistumiskestus, срок службы (1) kestus, iga, tööiga, toimeiga, kasutusiga, (2) teenistusaeg, срок платежа (1) maksetähtaeg (näit. 6 kuud), (2) maksetähtpäev (näit. 1 juuni), срок давности jur. aegumistähtaeg, к сроку tähtajaks, tähtpäevaks, срок явки (kohale)ilmumisaeg, kohalesaabumisaeg, без срока ~ сроку tähtajata, сроком на три года kolmeks aastaks, kolmeaastase tähtajaga, за короткий срок lühikese ajaga, в сжатые сроки lühema ~ lühikese ajaga ~ aja jooksul, на длительный срок pikaks ajaks, в установленный срок (1) ettenähtud (täht)aja jooksul, (2) märgitud ajaks ~ ajal, продлить срок tähtaega pikendama, сократить срок tähtaega lühendama, сделать в срок õigeks ajaks ~ tähtajaks valmis tegema, дай(те) срок kõnek. (1) andke ~ anna aega, (2) oodake te, oota sa (ähvardus);
‣ madalk. karistusaeg (vanglas);
◊ ни отдыху, ни сроку не давать кому kõnek. ei anta aega hingegi tõmmata, hingatagi mitte laskma kellel, mitte hingetõmbeaegagi andma kellele, ei anta aega hingegi tõmmata
стол I 2 С м. неод. laud (mööbliese; toit, söök; büroo); обеденный стол söögilaud, lõunalaud, кухонный стол köögilaud, письменный стол kirjutuslaud, рабочий стол töölaud, чертёжный стол joonestuslaud, гладильный стол triik(imis)laud, сервировочный стол serveerlaud, операционный стол operatsioonilaud, испытательный стол katselaud, teimilaud, наборный стол trük. ladumislaud, откидной стол tiiblaud, раздвижной стол lahtitõmmatav laud, стол трамплина sport (ära)tõukelaud, сесть за стол laua taha ~ lauda istuma, встать из-за стола laua tagant ~ lauast tõusma, за столом laua taga, lauas istudes, söögi ajal, иметь общий стол ühes leivas olema, пригласить к столу lauda ~ sööma kutsuma, садиться за стол lauda istuma, накрыть стол ~ на стол lauda katma, подавать на стол ~ к столу lauale andma, салат не сходит со стола salat on pidevalt laual, диетический стол dieetlaud, мясной стол lihatoit, lihatoidud, вегетарианский стол taimetoit, богатый стол rikkalik laud, расходы на стол toidukulud, снять квартиру со столом kostiga korterit üürima, адресный стол aadressbüroo, aadresslaud, стол находок leiubüroo, стол заказов tellimislaud, зелёный стол kaardilaud, беседа за круглым столом ülek. ümmarguse laua jutuajamine;
◊ карты на стол too ~ löö oma kaardid lagedale ~ lauale
◊ карты на стол too ~ löö oma kaardid lagedale ~ lauale
счёт С м. неод.
‣ 1 (без мн. ч.) arvulugemine, arvude lugemine; arvutamine, arvutus, rehkendamine, rehkendus (van.); arvestus, loendamine, loendus; счёт до ста sajani lugemine ~ loendamine, обучение счёту и письму arvutama ja kirjutama õpetamine, устный счёт peastarvutamine, peastarvutus, второй по счёту järjekorras ~ loendamisel teine, счёта ~ счёту нет, без счёта ~ счёту kõnek. lugematu hulk, lugematul hulgal, arutult palju, вести счёт arvestust pidama, сбиться со счёту loendamisega sassi minema, по первому счёту number ühe ajal (harjutuse sooritamisel);
‣ 1 sport seis, tulemus, skoor; счёт матча 2:3 matši seis on 2:3, ничейный счёт viik, viigiseis, открыть счёт skoori avama, сравнять счёт seisu viigistama ~ võrdsustama;
‣ 4 (предл. п. ед. ч. о счёте, на счету) arve, konto (raamatupidamis- ja pangaarve); товарный счёт kaubaarve, заключительный счёт lõpparve, счёт за газ gaasiarve, счёт в банке, банковский счёт pangakonto, pangaarve, лицевой счёт isikukonto, nimeline konto, текущий счёт jooksev konto, расчётный счёт arvelduskonto, балансовый счёт bilansikonto, счёт кассы kassakonto, в счёт чего mille arvel(t), за счёт кого-чего kelle-mille (1) kulul, (2) tõttu, tulemusel, ровный счёт ümmargune arve, круглым счётом ümmarguselt, umbes, ligikaudu, предъявить счёт arvet esitama (ka ülek.), оплатить счёт arvet maksma, уплатить по счёту arve järgi maksma ~ tasuma, каждая копейка на счету iga kopikas on arvel, жить за чужой счёт teis(t)e kulul elama;
‣ 1 (обычно мн. ч.) arve(d), arveteklaarimine, arveteõiendamine, arveteõiendus; личные счёты isiklikud arved, у меня с ним свои счёты mul on temaga omad arved;
◊ сводить ~ свести счёты с кем kellega arveid õiendama ~ klaarima; не в счёт arvesse mitte tulema ~ minema; в два счёта kõnek. jalamaid, silmapilk, otsekohe, üks-kaks-kolm, kähku ja kärmesti; не знать счёта кому-чему kellel on mida jalaga segada ~ tohutult ~ arvutult ~ väga palju, kellel-millel ei ole ~ ei olnud aru ega otsa, keda-mida on nagu muda; относить ~ отнести за счёт кого-чего mida kelle-mille arvele panema, kontosse kandma ~ kirjutama; принимать ~ принять на свой счёт что mida enda arvele panema ~ kirjutama, enda kontosse kandma; ставить ~ поставить в счёт что кому kõnek. mida kellele süüks panema; терять ~ потерять счёт кому-чему kellest-millest ülevaadet kaotama, keda-mida on lugematu hulk; сбросить ~ сбрасывать со счёта ~ счетов кого kõnek. arvest välja jätma, keda arvelt maha kandma; быть на хорошем ~ плохом счету heas ~ halvas kirjas olema; в конечном ~ в последнем счёте lõppkokkuvõttes; покончить счёты с кем-чем kellega-millega lõpparvet tegema; ровным счётом ничего mitte kui midagi, mitte kõige vähematki; деньги счёт любят kõnekäänd raha nõuab täpsust
‣ 1 (без мн. ч.) arvulugemine, arvude lugemine; arvutamine, arvutus, rehkendamine, rehkendus (van.); arvestus, loendamine, loendus; счёт до ста sajani lugemine ~ loendamine, обучение счёту и письму arvutama ja kirjutama õpetamine, устный счёт peastarvutamine, peastarvutus, второй по счёту järjekorras ~ loendamisel teine, счёта ~ счёту нет, без счёта ~ счёту kõnek. lugematu hulk, lugematul hulgal, arutult palju, вести счёт arvestust pidama, сбиться со счёту loendamisega sassi minema, по первому счёту number ühe ajal (harjutuse sooritamisel);
‣ 1 sport seis, tulemus, skoor; счёт матча 2:3 matši seis on 2:3, ничейный счёт viik, viigiseis, открыть счёт skoori avama, сравнять счёт seisu viigistama ~ võrdsustama;
‣ 4 (предл. п. ед. ч. о счёте, на счету) arve, konto (raamatupidamis- ja pangaarve); товарный счёт kaubaarve, заключительный счёт lõpparve, счёт за газ gaasiarve, счёт в банке, банковский счёт pangakonto, pangaarve, лицевой счёт isikukonto, nimeline konto, текущий счёт jooksev konto, расчётный счёт arvelduskonto, балансовый счёт bilansikonto, счёт кассы kassakonto, в счёт чего mille arvel(t), за счёт кого-чего kelle-mille (1) kulul, (2) tõttu, tulemusel, ровный счёт ümmargune arve, круглым счётом ümmarguselt, umbes, ligikaudu, предъявить счёт arvet esitama (ka ülek.), оплатить счёт arvet maksma, уплатить по счёту arve järgi maksma ~ tasuma, каждая копейка на счету iga kopikas on arvel, жить за чужой счёт teis(t)e kulul elama;
‣ 1 (обычно мн. ч.) arve(d), arveteklaarimine, arveteõiendamine, arveteõiendus; личные счёты isiklikud arved, у меня с ним свои счёты mul on temaga omad arved;
◊ сводить ~ свести счёты с кем kellega arveid õiendama ~ klaarima; не в счёт arvesse mitte tulema ~ minema; в два счёта kõnek. jalamaid, silmapilk, otsekohe, üks-kaks-kolm, kähku ja kärmesti; не знать счёта кому-чему kellel on mida jalaga segada ~ tohutult ~ arvutult ~ väga palju, kellel-millel ei ole ~ ei olnud aru ega otsa, keda-mida on nagu muda; относить ~ отнести за счёт кого-чего mida kelle-mille arvele panema, kontosse kandma ~ kirjutama; принимать ~ принять на свой счёт что mida enda arvele panema ~ kirjutama, enda kontosse kandma; ставить ~ поставить в счёт что кому kõnek. mida kellele süüks panema; терять ~ потерять счёт кому-чему kellest-millest ülevaadet kaotama, keda-mida on lugematu hulk; сбросить ~ сбрасывать со счёта ~ счетов кого kõnek. arvest välja jätma, keda arvelt maha kandma; быть на хорошем ~ плохом счету heas ~ halvas kirjas olema; в конечном ~ в последнем счёте lõppkokkuvõttes; покончить счёты с кем-чем kellega-millega lõpparvet tegema; ровным счётом ничего mitte kui midagi, mitte kõige vähematki; деньги счёт любят kõnekäänd raha nõuab täpsust
-то частица
‣ rõhutamise ja esiletõstu märkimisel just, küll, ikka, -gi; в том-то и дело selles asi just ongi, этого-то я и желаю seda ~ sedap ma tahangi, учить-то я учил, но ничего не помню õppisin küll, aga midagi ei mäleta, книгу-то ты прочёл kas sa ikka lugesid raamatu läbi, не так-то просто polegi nii lihtne;
‣ umbmääraste asesõnade ja määrsõnade moodustamisel -gi, -ki; кто-то keegi, что-то miski, какой-то mingi, mingisugune, где-то kuskil, kusagil, почему-то millegipärast, miskipärast;
‣ asesõnadega такой, тот ja määrsõnadega там, тогда, туда märgib ebamäärast isikut, aega, omadust, kohta vm.; гражданин такой-то kodanik see ja see, такого-то числа sel ja sel kuupäeval, это было в таком-то году see oli sel ja sel aastal, такой-то высоты nii ja nii kõrge, это было тогда-то see oli sel ja sel ajal, живёт там-то elab kusagil seal ~ seal kuskil
‣ rõhutamise ja esiletõstu märkimisel just, küll, ikka, -gi; в том-то и дело selles asi just ongi, этого-то я и желаю seda ~ sedap ma tahangi, учить-то я учил, но ничего не помню õppisin küll, aga midagi ei mäleta, книгу-то ты прочёл kas sa ikka lugesid raamatu läbi, не так-то просто polegi nii lihtne;
‣ umbmääraste asesõnade ja määrsõnade moodustamisel -gi, -ki; кто-то keegi, что-то miski, какой-то mingi, mingisugune, где-то kuskil, kusagil, почему-то millegipärast, miskipärast;
‣ asesõnadega такой, тот ja määrsõnadega там, тогда, туда märgib ebamäärast isikut, aega, omadust, kohta vm.; гражданин такой-то kodanik see ja see, такого-то числа sel ja sel kuupäeval, это было в таком-то году see oli sel ja sel aastal, такой-то высоты nii ja nii kõrge, это было тогда-то see oli sel ja sel ajal, живёт там-то elab kusagil seal ~ seal kuskil
третий 130 П
‣ kolmas; третий сорт kolmas sort, третье поколение kolmas põlvkond, третье лицо (1) jur. kolmas isik, (2) lgv. kolmas isik ~ pööre, третье сословие aj. kolmas seisus, третье отделение aj. kolmas osakond (jälitus- ja juurdlusorgan Venemaal), третьего числа kolmandal (kuupäeval), третьего дня üleeile, tunaeile, в третьем году tunamullu, ülemöödunud aastal, ülemullu, половина третьего (kell on) pool kolm, уже третий час kell on juba kaks läbi ~ kolme peal, третий звонок kolmas kell (näit. teatris), на третьем плане tagaplaanil, on kolmandajärguline, говорить в третьем лице kolmandas isikus rääkima, третья скорость (1) aut. kolmas käik, (2) (sõidukite) piirkiirus;
‣ erapooletu, neutraalne; третьи страны neutraalsed riigid;
‣ П → С третье с. неод. magustoit, magusroog, dessert;
‣ П → С третья ж. неод. kolmandik; две третьих kaks kolmandikku;
◊ из третьих рук ~ уст teiste suust ~ käest, vahetalitajate ~ vahemeeste ~ vahendajate kaudu; с третьми петухами kolmanda kukelaulu ajal; до третьих петухов (1) enne kukke ja koitu, (2) öö otsa ~ läbi, koiduni välja; третьей руки kõnek. keskpärane, teisejärguline
‣ kolmas; третий сорт kolmas sort, третье поколение kolmas põlvkond, третье лицо (1) jur. kolmas isik, (2) lgv. kolmas isik ~ pööre, третье сословие aj. kolmas seisus, третье отделение aj. kolmas osakond (jälitus- ja juurdlusorgan Venemaal), третьего числа kolmandal (kuupäeval), третьего дня üleeile, tunaeile, в третьем году tunamullu, ülemöödunud aastal, ülemullu, половина третьего (kell on) pool kolm, уже третий час kell on juba kaks läbi ~ kolme peal, третий звонок kolmas kell (näit. teatris), на третьем плане tagaplaanil, on kolmandajärguline, говорить в третьем лице kolmandas isikus rääkima, третья скорость (1) aut. kolmas käik, (2) (sõidukite) piirkiirus;
‣ erapooletu, neutraalne; третьи страны neutraalsed riigid;
‣ П → С третье с. неод. magustoit, magusroog, dessert;
‣ П → С третья ж. неод. kolmandik; две третьих kaks kolmandikku;
◊ из третьих рук ~ уст teiste suust ~ käest, vahetalitajate ~ vahemeeste ~ vahendajate kaudu; с третьми петухами kolmanda kukelaulu ajal; до третьих петухов (1) enne kukke ja koitu, (2) öö otsa ~ läbi, koiduni välja; третьей руки kõnek. keskpärane, teisejärguline
тризна 51 С ж. неод. liter. peied, matusepidu; поминальная ~ похоронная тризна peied, matusepidu, творить ~ совершать тризну peiesid pidama, во время тризны peiete ajal, peietel
черёд 2 (ед. ч. род. п. череда и череду, предл. п. о череде и в череду) С м. неод. kõnek. järg, (järje)kord; madalk. saba; теперь твой черёд nüüd on sinu kord;
◊ всему свой черёд kõnek. iga asi omal ajal; идти своим чередом oma rada ~ omasoodu minema
◊ всему свой черёд kõnek. iga asi omal ajal; идти своим чередом oma rada ~ omasoodu minema
