[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
Leitud 45 artiklit
всё II Н kõnek.
‣ ikka, aina, aiva, vaid; дождь всё ещё лил ikka veel valas vihma, он всё ещё здесь ta on ikka veel siin, как он ни старается, всё ничего не выходит kuidas ta ka ei püüa(ks), ikka ei tule midagi välja, он всё работает и работает ta aina töötab (ja töötab), это всё ты виноват see on kõik sinu süü, selles oled vaid sina süüdi;
‣ в функции частицы ikka, aina, üha; больному всё хуже haigel läheb üha halvemaks, всё дальше aina kaugemale, всё же ikkagi, siiski
‣ ikka, aina, aiva, vaid; дождь всё ещё лил ikka veel valas vihma, он всё ещё здесь ta on ikka veel siin, как он ни старается, всё ничего не выходит kuidas ta ka ei püüa(ks), ikka ei tule midagi välja, он всё работает и работает ta aina töötab (ja töötab), это всё ты виноват see on kõik sinu süü, selles oled vaid sina süüdi;
‣ в функции частицы ikka, aina, üha; больному всё хуже haigel läheb üha halvemaks, всё дальше aina kaugemale, всё же ikkagi, siiski
частить 296b Г несов.
‣ madalk. sageli ~ tihti ~ aina külas käima ~ külastama; он начал частить к нам viimasel ajal ta mujal ei käigi kui meil ~ ta muudkui sõelub meie vahet, ta on hakanud väga tihti meil käima;
‣ kõnek. kiirustama, kiirustamisi tegema; не части, говори яснее ära kiirusta ~ vurista, räägi selgemini, пульс частит pulss on kiire ~ sagenenud ~ tavalisest kiirem, дождь всё частил aina sadas tihedat vihma
‣ madalk. sageli ~ tihti ~ aina külas käima ~ külastama; он начал частить к нам viimasel ajal ta mujal ei käigi kui meil ~ ta muudkui sõelub meie vahet, ta on hakanud väga tihti meil käima;
‣ kõnek. kiirustama, kiirustamisi tegema; не части, говори яснее ära kiirusta ~ vurista, räägi selgemini, пульс частит pulss on kiire ~ sagenenud ~ tavalisest kiirem, дождь всё частил aina sadas tihedat vihma
один 133
‣ Ч, Ч → С м. üks; один метр üks meeter, комната в одно окно ühe aknaga tuba, меня тревожит одно ma muretsen vaid ühe asja pärast, одно и то же ükssama, üks ja seesama (lugu vm.), одного недостаёт ainult ühest asjast on puudus, одно из двух üks kahest, emb-kumb, по одному ükshaaval, ühekaupa;
‣ Ч → П üksi(nda); ainult, aina; один как перст ihuüksi, täiesti üksi(nda), он живёт один ta elab üksinda, оставить детей одних lapsi omapead ~ üksinda koju jätma, дома одни лишь дети kodus on ainult lapsed, одни неприятности aina pahandused, всё это -- одни слова need on ainult ~ tühipaljad sõnad, одно название kõnek. tühipaljas nimi, в одном платье kleidiväel;
‣ Ч → П sama, seesama; жить с кем в одном доме kellega samas majas elama, мы с вами одного мнения oleme samal ~ ühel arvamusel, одних с нами лет meie eakaaslased, meiega ühevanused ~ samavanused, в одно и то же время samal ajal, сидеть за одной партой pinginaabrid olema, привести к одному знаменателю ühe nimetaja alla viima (ka ülek.);
‣ Ч → М, С м. keegi, mingi, üks; один молодой человек keegi noormees, один из нас keegi ~ üks meie hulgast, в один прекрасный день ühel ilusal päeval, одно время мы часто встречались üksvahe saime tihti kokku, с одной стороны ühest küljest, ühelt poolt, из одной крайности в другую ühest äärmusest teise, одно письмо грознее другого üks kiri on ähvardavam kui teine, один из самых одарённых üks andekaim, занять одно из первых ~ призовых мест auhinnalisele kohale tulema, одно другому не мешает üks (töö vm.) ei sega teist, то один, то другой kord üks, kord teine, один за другим üksteise järel, hanereas;
◊ в один голос (nagu) ühest suust, ühel häälel, (kõik) kooris; в один присест korraga, ühe jutiga mida tegema; один ~ одно к одному ~ одна к одной üks parem kui teine, nagu valitud; одно к одному üks häda teise otsa; один на один (1) nelja silma all, (2) üks ühe vastu; все как один nagu üks mees; все до одного viimane kui üks; один другого стоит üks väärib teist; один в поле не воин vanas. üks ei ole võitlusväljal sõdur; одна нога здесь, другая там kõnek. kibekähku, nagu välgupoeg, välgukiirusel, tuulekiirusel, nagu õlitatud välk; в одни руки kõnek. ühele inimesele, (ühe) nina peale; в одних руках ühe inimese käes; одним словом ühesõnaga; одним ухом poole kõrvaga; (хоть) одним глазом kas või silmanurgast(ki); одним ~ единым духом ühe raksuga ~ soojaga ~ valuga; одним ~ единым махом, с одного маху kõnek. ühe ropsuga ~ hoobiga ~ hingetõmbega; одним росчерком пера üheainsa suletõmbega; одним миром мазаны halv. nagu ühe vitsaga löödud, üks pole parem kui teine, ühed hullud kõik; на одно лицо (kõik) ühte nägu; все за одного, один за всех vanas. kõik ühe eest, üks kõigi eest; (они) одного поля ягода kõnek. (nad) on ühest killast ~ ühte tõugu ~ ühe vitsaga löödud, viska ühega teist; стоять одной ногой в могиле ühe jalaga hauas olema, haua äärel olema; ставить ~ поставить на одну доску кого, с кем ühele pulgale seadma ~ panema; стричь ~ подстригать ~ остричь ~ подстричь (всех) под одну гребёнку (kõiki) ühe mõõdupuuga mõõtma, (kõiki) ühele liistule tõmbama ~ samale pulgale asetama
‣ Ч, Ч → С м. üks; один метр üks meeter, комната в одно окно ühe aknaga tuba, меня тревожит одно ma muretsen vaid ühe asja pärast, одно и то же ükssama, üks ja seesama (lugu vm.), одного недостаёт ainult ühest asjast on puudus, одно из двух üks kahest, emb-kumb, по одному ükshaaval, ühekaupa;
‣ Ч → П üksi(nda); ainult, aina; один как перст ihuüksi, täiesti üksi(nda), он живёт один ta elab üksinda, оставить детей одних lapsi omapead ~ üksinda koju jätma, дома одни лишь дети kodus on ainult lapsed, одни неприятности aina pahandused, всё это -- одни слова need on ainult ~ tühipaljad sõnad, одно название kõnek. tühipaljas nimi, в одном платье kleidiväel;
‣ Ч → П sama, seesama; жить с кем в одном доме kellega samas majas elama, мы с вами одного мнения oleme samal ~ ühel arvamusel, одних с нами лет meie eakaaslased, meiega ühevanused ~ samavanused, в одно и то же время samal ajal, сидеть за одной партой pinginaabrid olema, привести к одному знаменателю ühe nimetaja alla viima (ka ülek.);
‣ Ч → М, С м. keegi, mingi, üks; один молодой человек keegi noormees, один из нас keegi ~ üks meie hulgast, в один прекрасный день ühel ilusal päeval, одно время мы часто встречались üksvahe saime tihti kokku, с одной стороны ühest küljest, ühelt poolt, из одной крайности в другую ühest äärmusest teise, одно письмо грознее другого üks kiri on ähvardavam kui teine, один из самых одарённых üks andekaim, занять одно из первых ~ призовых мест auhinnalisele kohale tulema, одно другому не мешает üks (töö vm.) ei sega teist, то один, то другой kord üks, kord teine, один за другим üksteise järel, hanereas;
◊ в один голос (nagu) ühest suust, ühel häälel, (kõik) kooris; в один присест korraga, ühe jutiga mida tegema; один ~ одно к одному ~ одна к одной üks parem kui teine, nagu valitud; одно к одному üks häda teise otsa; один на один (1) nelja silma all, (2) üks ühe vastu; все как один nagu üks mees; все до одного viimane kui üks; один другого стоит üks väärib teist; один в поле не воин vanas. üks ei ole võitlusväljal sõdur; одна нога здесь, другая там kõnek. kibekähku, nagu välgupoeg, välgukiirusel, tuulekiirusel, nagu õlitatud välk; в одни руки kõnek. ühele inimesele, (ühe) nina peale; в одних руках ühe inimese käes; одним словом ühesõnaga; одним ухом poole kõrvaga; (хоть) одним глазом kas või silmanurgast(ki); одним ~ единым духом ühe raksuga ~ soojaga ~ valuga; одним ~ единым махом, с одного маху kõnek. ühe ropsuga ~ hoobiga ~ hingetõmbega; одним росчерком пера üheainsa suletõmbega; одним миром мазаны halv. nagu ühe vitsaga löödud, üks pole parem kui teine, ühed hullud kõik; на одно лицо (kõik) ühte nägu; все за одного, один за всех vanas. kõik ühe eest, üks kõigi eest; (они) одного поля ягода kõnek. (nad) on ühest killast ~ ühte tõugu ~ ühe vitsaga löödud, viska ühega teist; стоять одной ногой в могиле ühe jalaga hauas olema, haua äärel olema; ставить ~ поставить на одну доску кого, с кем ühele pulgale seadma ~ panema; стричь ~ подстригать ~ остричь ~ подстричь (всех) под одну гребёнку (kõiki) ühe mõõdupuuga mõõtma, (kõiki) ühele liistule tõmbama ~ samale pulgale asetama
знай
‣ повел. накл. Г знать;
‣ kõnek. в функции частицы muudkui, aina; а он, знай, рубит tema aga aina ~ muudkui raiub
‣ повел. накл. Г знать;
‣ kõnek. в функции частицы muudkui, aina; а он, знай, рубит tema aga aina ~ muudkui raiub
безвыездно Н paikselt, (kohalt, kohast) lahkumata; жить безвыездно в деревне aina maal elama
безвыездный 126 П paikne, lahkumatu; безвыездное пребывание в городе aina linnas elamine, elu linnast lahkumata
загляденье 113 С с. неод. (без мн. ч.) kõnek. imetlusväärne asi; просто загляденье! aina ~ lausa imesta! на загляденье imetlusväärne, imetlusväärselt
витать 165b Г несов. liter. hõljuma, heljuma; в воздухе ещё витал запах пороха õhus hõljus veel püssirohulõhn, õhus oli tunda veel püssirohulõhna;
◊ (он вечно) витает в облаках (ta) hõljub (mõtteis) aina pilvedel, ta aina unistab
◊ (он вечно) витает в облаках (ta) hõljub (mõtteis) aina pilvedel, ta aina unistab
дело 96 С с. неод.
‣ töö, toiming, tegevus; amet, ala (van.); дело кипит töö käib ~ keeb, дело спорится töö läheb ~ laabub, дело жизни elutöö, делать своё дело oma tööd tegema, сидеть без дела käed rüpes ~ tegevusetult istuma, он прекрасно знает своё дело ta tunneb oma tööd hästi, знаток своего дела oma ala meister, золотых дел мастер kullassepp(meister), часовых дел мастер kellassepp(meister);
‣ asi; защита отечества является делом всего народа isamaa kaitse on kogu rahva asi, частное дело eraasi, это не твоё дело kõnek. see pole sinu asi, по делам службы ~ по служебным делам ametiasjus, ему до всего дело tal on kõigega asja ~ pistmist, в чём дело? kõnek. milles asi on? суть дела asja tuum, у меня к тебе дело mul on sinu juurde asja, дело вкуса maitseasi, делo привычки harjumuse asi, а мне какое дело! kõnek. mis (see) minu asi (on), говорить дело asjalikku juttu rääkima, министерство иностранных дел välisministeerium;
‣ jur. juurdlusasi, süüasi, kohtuasi, (kohtu)protsess; toimik, akt; уголовное дело kriminaalasi, разбирать дело süüasja arutama, возбудить дело kohtuasja algatama, громкое ~ скандальное дело kärarikas protsess, личное дело isikutoimik, приложить к делу toimikusse lisama, завести дело на кого kelle toimikut avama;
‣ lugu, asjalugu, sündmus, juhtum; как дела? kuidas käsi käib ~ käbarad käivad? kuidas lugu on? дело было вечером see (lugu) juhtus õhtul;
‣ (без мн. ч.) üritus, õpetus, ideed; дело мира rahuüritus, продолжать дело Ленина Lenini üritust jätkama;
‣ tegu; совершать благородные дела üllaid ~ õilsaid tegusid tegema, не на словах, а на деле mitte sõnade, vaid tegudega;
‣ (без мн. ч.) -asjandus, -ndus; горное дело mäendus, военное дело sõjandus, sõjaasjandus;
‣ van. äri, ettevõte; дело процветает äri õitseb, выгодное дело tulus äri, закрыть своё дело äri lõpetama, ettevõtet sulgema;
‣ van. heitlus, taplus; жаркое дело äge heitlus;
◊ дело в шляпе kõnek. asi vask ~ ants ~ tahe; (моё, твоё, его...) дело маленькое ~ десятое kõnek. mis (mul, sul, temal...) sellest, minusse (sinusse, temasse...) see ei puutu; дело не станет за кем-чем kõnek. kelle-mille taha asi seisma ei jää; дело чьих рук kelle kätetöö; чьё дело сторона kõnek. kellel pole asja millega; дело табак kõnek. asi on sant, lugu on täbar; и делу конец kõnek. ja asi vask ~ ants, ja lool lõpp; (это) гиблое ~ мёртвое дело sellest ei tule midagi välja ~ ei tule head nahka; плохо дело asjad on halvad, lugu on sant; то ли дело hoopis teine asi; не твоего (вашего...) ума дело kõnek. (1) see pole sinu (teie...) asi, (2) see pole lapse asi; дело молодое noore inimese asi; по сути дела tegelikult, sisuliselt; (это) не дело kõnek. nii ei kõlba; на (самом) деле tegelikult; в самом деле tõepoolest, tõesti, tõega; между делом kõnek. töö kõrvalt, töö vahel, tööst vabal ajal; (быть) не у дел erru lastud ~ tegevusest eemale tõrjutud olema; первым делом kõnek. kõigepealt, eelkõige, ennekõike; то и дело aina, aiva, järjest, üha
‣ töö, toiming, tegevus; amet, ala (van.); дело кипит töö käib ~ keeb, дело спорится töö läheb ~ laabub, дело жизни elutöö, делать своё дело oma tööd tegema, сидеть без дела käed rüpes ~ tegevusetult istuma, он прекрасно знает своё дело ta tunneb oma tööd hästi, знаток своего дела oma ala meister, золотых дел мастер kullassepp(meister), часовых дел мастер kellassepp(meister);
‣ asi; защита отечества является делом всего народа isamaa kaitse on kogu rahva asi, частное дело eraasi, это не твоё дело kõnek. see pole sinu asi, по делам службы ~ по служебным делам ametiasjus, ему до всего дело tal on kõigega asja ~ pistmist, в чём дело? kõnek. milles asi on? суть дела asja tuum, у меня к тебе дело mul on sinu juurde asja, дело вкуса maitseasi, делo привычки harjumuse asi, а мне какое дело! kõnek. mis (see) minu asi (on), говорить дело asjalikku juttu rääkima, министерство иностранных дел välisministeerium;
‣ jur. juurdlusasi, süüasi, kohtuasi, (kohtu)protsess; toimik, akt; уголовное дело kriminaalasi, разбирать дело süüasja arutama, возбудить дело kohtuasja algatama, громкое ~ скандальное дело kärarikas protsess, личное дело isikutoimik, приложить к делу toimikusse lisama, завести дело на кого kelle toimikut avama;
‣ lugu, asjalugu, sündmus, juhtum; как дела? kuidas käsi käib ~ käbarad käivad? kuidas lugu on? дело было вечером see (lugu) juhtus õhtul;
‣ (без мн. ч.) üritus, õpetus, ideed; дело мира rahuüritus, продолжать дело Ленина Lenini üritust jätkama;
‣ tegu; совершать благородные дела üllaid ~ õilsaid tegusid tegema, не на словах, а на деле mitte sõnade, vaid tegudega;
‣ (без мн. ч.) -asjandus, -ndus; горное дело mäendus, военное дело sõjandus, sõjaasjandus;
‣ van. äri, ettevõte; дело процветает äri õitseb, выгодное дело tulus äri, закрыть своё дело äri lõpetama, ettevõtet sulgema;
‣ van. heitlus, taplus; жаркое дело äge heitlus;
◊ дело в шляпе kõnek. asi vask ~ ants ~ tahe; (моё, твоё, его...) дело маленькое ~ десятое kõnek. mis (mul, sul, temal...) sellest, minusse (sinusse, temasse...) see ei puutu; дело не станет за кем-чем kõnek. kelle-mille taha asi seisma ei jää; дело чьих рук kelle kätetöö; чьё дело сторона kõnek. kellel pole asja millega; дело табак kõnek. asi on sant, lugu on täbar; и делу конец kõnek. ja asi vask ~ ants, ja lool lõpp; (это) гиблое ~ мёртвое дело sellest ei tule midagi välja ~ ei tule head nahka; плохо дело asjad on halvad, lugu on sant; то ли дело hoopis teine asi; не твоего (вашего...) ума дело kõnek. (1) see pole sinu (teie...) asi, (2) see pole lapse asi; дело молодое noore inimese asi; по сути дела tegelikult, sisuliselt; (это) не дело kõnek. nii ei kõlba; на (самом) деле tegelikult; в самом деле tõepoolest, tõesti, tõega; между делом kõnek. töö kõrvalt, töö vahel, tööst vabal ajal; (быть) не у дел erru lastud ~ tegevusest eemale tõrjutud olema; первым делом kõnek. kõigepealt, eelkõige, ennekõike; то и дело aina, aiva, järjest, üha
зарядить II 289 (без страд. прич.) Г сов. что, с инф., без доп. kõnek. mida pidevalt ~ korduvalt tegema hakkama; дождь зарядил надолго seadis pikale sajule, он зарядил ходить в театр ta sattus teatrihoogu ~ teatriskäimise hoogu, зарядить одно и то же aina üht ja sama (asja) korrutama ~ raiuma
и II союз
‣ (rinnastav sidesõna) ja, ning; отец и мать isa ja ema, дождь прошёл, и всё вокруг засверкало sadu lakkas ja ümberkaudu lõi kõik särama, нет, нет и нет, нет и ещё раз нет ei ja veel kord ei, целиком и полностью täielikult;
‣ (ja) pealegi; у него много работы, и прескучной tal on palju tööd, pealegi väga igavat, я мало жил, и жил в плену olen vähe ilmas elanud ja sedagi vangistuses;
‣ -ki, -gi, ka; как и все его друзья nagu kõik tema sõbradki, этим разговор и кончился sellega jutt lõppeski, так оно и было nii see oligi, будешь работать -- и деньги будут hakkad tööle, tuleb ka raha, так он и сделал nii ta tegigi;
‣ väljendis всё... и... üha, ikka, järjest, aina; метель становилась всё сильнее и сильнее tuisk aina tugevnes, она нравится мне всё больше и больше ta hakkab mulle üha enam meeldima, а она всё говорила и говорила tema aga muudkui rääkis edasi;
‣ kuid, aga; он хотел встать, и не смог ta tahtis tõusta, kuid ei suutnud, в молодости я хотел стать врачом -- и не стал nooruses tahtsin arstiks saada, aga ei saanud;
‣ (loetlemisel) nii... kui (ka), niihästi... kui ka; и берёзовая роща, и пруд, и поле -- всё тонет в тумане nii kasesalu, tiik kui (ka) põld on uttu mattunud
‣ (rinnastav sidesõna) ja, ning; отец и мать isa ja ema, дождь прошёл, и всё вокруг засверкало sadu lakkas ja ümberkaudu lõi kõik särama, нет, нет и нет, нет и ещё раз нет ei ja veel kord ei, целиком и полностью täielikult;
‣ (ja) pealegi; у него много работы, и прескучной tal on palju tööd, pealegi väga igavat, я мало жил, и жил в плену olen vähe ilmas elanud ja sedagi vangistuses;
‣ -ki, -gi, ka; как и все его друзья nagu kõik tema sõbradki, этим разговор и кончился sellega jutt lõppeski, так оно и было nii see oligi, будешь работать -- и деньги будут hakkad tööle, tuleb ka raha, так он и сделал nii ta tegigi;
‣ väljendis всё... и... üha, ikka, järjest, aina; метель становилась всё сильнее и сильнее tuisk aina tugevnes, она нравится мне всё больше и больше ta hakkab mulle üha enam meeldima, а она всё говорила и говорила tema aga muudkui rääkis edasi;
‣ kuid, aga; он хотел встать, и не смог ta tahtis tõusta, kuid ei suutnud, в молодости я хотел стать врачом -- и не стал nooruses tahtsin arstiks saada, aga ei saanud;
‣ (loetlemisel) nii... kui (ka), niihästi... kui ka; и берёзовая роща, и пруд, и поле -- всё тонет в тумане nii kasesalu, tiik kui (ka) põld on uttu mattunud
названивать 168b Г несов. кому, без доп. kõnek. kaua ~ lakkamatult ~ visalt ~ ühtelugu helistama ~ kõlistama ~ tilistama ~ kella andma; названивать по телефону telefoniga järjest ~ ühtelugu helistama, названивать по вечерам кому õhtuti helistama kellele, названивать в колокольчик aina tilistama ~ kõlistama ~ kella helistama
оглядываться 168 Г несов.
‣ сов. оглядеться 1;
‣ сов. оглянуться;
‣ на кого-что, без доп. madalk. halv. kelle poole vaatama ~ kiikama, kelle heakskiitu ootama; всё время оглядывается на начальство aina ~ ikka vaatab, mis ülemused ütlevad
‣ сов. оглядеться 1;
‣ сов. оглянуться;
‣ на кого-что, без доп. madalk. halv. kelle poole vaatama ~ kiikama, kelle heakskiitu ootama; всё время оглядывается на начальство aina ~ ikka vaatab, mis ülemused ütlevad
ох межд.
‣ oh, oi (ehmatuse, valu, kergendustunde, kaastunde, rahulolematuse, kahjutunde, imestuse väljendamisel); ох, как я устал! küll ma olen alles väsinud! oh kui väsinud ma olen!
‣ в функции С охи мн. ч. kõnek. ohked, kaebed; охи да ахи aina üks ohhetus ja ahhetus, охи да вздохи ohked ja oiged, oiged ja soiged, ohked ja ägamised
‣ oh, oi (ehmatuse, valu, kergendustunde, kaastunde, rahulolematuse, kahjutunde, imestuse väljendamisel); ох, как я устал! küll ma olen alles väsinud! oh kui väsinud ma olen!
‣ в функции С охи мн. ч. kõnek. ohked, kaebed; охи да ахи aina üks ohhetus ja ahhetus, охи да вздохи ohked ja oiged, oiged ja soiged, ohked ja ägamised
плакаться 193 Г несов. kõnek.
‣ на кого-что, с союзом что, без доп. kaeblema, kaebama, kurtma, halisema, hädatsema; плакаться на свою судьбу oma saatuse üle ~ oma saatust kurtma;
‣ безл. кому, без доп. nututuju olema, aina nutma; мне плачется ma aina nutan;
◊ плакаться в жилетку кому kõnek. nalj. südant puistama, kaeblema, kelle rinna najal nutma
‣ на кого-что, с союзом что, без доп. kaeblema, kaebama, kurtma, halisema, hädatsema; плакаться на свою судьбу oma saatuse üle ~ oma saatust kurtma;
‣ безл. кому, без доп. nututuju olema, aina nutma; мне плачется ma aina nutan;
◊ плакаться в жилетку кому kõnek. nalj. südant puistama, kaeblema, kelle rinna najal nutma
поглядывать 168b Г несов. куда, на кого-что aeg-ajalt pilku heitma, vahetevahel vaatama; за кем-чем kõnek. kelle-mille järele vaatama; поглядывать на часы ühtelugu kella vaatama, поглядывать по сторонам aina ringi vaatama, siia-sinna pilku heitma, поглядывать за детьми laste järele vaatama
то I союз
‣ korduse, kinnituse, vastanduse, loetluse, selgituse vm. märkimisel kord...kord, pea...pea, küll... küll, ei...ega jt.; то один, то другой kord üks, kord teine, то тут, то там kord siin, kord seal, pea siin, pea seal, küll siin, küll seal, она то плакала, то смеялась ta kord nuttis, kord naeris, не то снег, не то дождь идёт see pole ei lumi ega vihm, mis sajab, не то спишь, не то бодрствуешь ei maga ega ole ärkvel, я спал три часа, да и то сидя magasin kolm tundi ja sedagi istudes, не то, чтобы я не хотел, а не мог mitte just seda, et ma ei oleks tahtnud, vaid ma ei saanud, у него хорошая квартира, не то что у нас tal on hea korter, hoopis ~ sootuks teine asi kui meil, а то как же kuidas siis muidu, не то või muidu, aga muidu, то есть союз see tähendab, see on, teiste sõnadega, то есть частица kõnek. (1) kuidas nii, (2) lihtsalt, otse, päriselt;
‣ tingimuse, alternatiivi, käsu v soovi märkimisel (kui)...siis, (kas)...või siis; если поздно, то не ходи, kui on hilja, ära siis mine, если он знает, то пусть скажет, kui ta teab, siis eks öelgu ~ ütelgu, когда я вернулся, то он уже был дома kui tagasi tulin, oli ta juba kodus, посиди дома, а не то сходи в кино ole kodus või siis mine käi kinos;
◊ то и дело ~ знай kõnek. aina, aiva, üha, ühtelugu, ühtevalu, ühtesoodu, muudkui, järjest, järjepanu; то ли дело kõnek. hoopis teine asi ~ lugu ~ tubakas
‣ korduse, kinnituse, vastanduse, loetluse, selgituse vm. märkimisel kord...kord, pea...pea, küll... küll, ei...ega jt.; то один, то другой kord üks, kord teine, то тут, то там kord siin, kord seal, pea siin, pea seal, küll siin, küll seal, она то плакала, то смеялась ta kord nuttis, kord naeris, не то снег, не то дождь идёт see pole ei lumi ega vihm, mis sajab, не то спишь, не то бодрствуешь ei maga ega ole ärkvel, я спал три часа, да и то сидя magasin kolm tundi ja sedagi istudes, не то, чтобы я не хотел, а не мог mitte just seda, et ma ei oleks tahtnud, vaid ma ei saanud, у него хорошая квартира, не то что у нас tal on hea korter, hoopis ~ sootuks teine asi kui meil, а то как же kuidas siis muidu, не то või muidu, aga muidu, то есть союз see tähendab, see on, teiste sõnadega, то есть частица kõnek. (1) kuidas nii, (2) lihtsalt, otse, päriselt;
‣ tingimuse, alternatiivi, käsu v soovi märkimisel (kui)...siis, (kas)...või siis; если поздно, то не ходи, kui on hilja, ära siis mine, если он знает, то пусть скажет, kui ta teab, siis eks öelgu ~ ütelgu, когда я вернулся, то он уже был дома kui tagasi tulin, oli ta juba kodus, посиди дома, а не то сходи в кино ole kodus või siis mine käi kinos;
◊ то и дело ~ знай kõnek. aina, aiva, üha, ühtelugu, ühtevalu, ühtesoodu, muudkui, järjest, järjepanu; то ли дело kõnek. hoopis teine asi ~ lugu ~ tubakas
час 3 (два, три, четыре часа, предл. п. о часе, в часе и часу) С м. неод.
‣ tund; каждый час iga tund, академический час akadeemiline tund (45 v. 50 minutit), четверть часа veerand tundi, остались считанные часы on jäänud mõni tund ~ vähe aega, за час до отъезда tund enne ärasõitu, опоздать на час tund aega hilinema, со скоростью сто километров в час sajakilomeetrise tunnikiirusega, час за часом tund tunni järel, часом раньше tund aega varem(ini), через час (1) tunni aja pärast, (2) iga tunni tagant, который час? mis kell on?, в час ночи kell üks ~ kella ühe ajal öösel, в восемь часов утра kell kaheksa hommikul, к шести часам kella kuueks, с пяти часов kella viiest peale ~ alates ~ saadik, с часу до двух kella ühest kaheni, в третьем часу pärast ~ peale kella kahte, kui kell on ~ oli kolme peal, kella kahe ja kolme vahel;
‣ чего aeg, tund; обеденный час lõunatund, lõunavaheaeg, вечерний час õhtutund, тихий час vaikne tund, puhketund (lasteaias, sanatooriumis, haiglas vm.), часы пик tipptund, комендантский час komandanditund, keelutund, звёздный час ülek. tähetund, elu kõrghetk, час расплаты ülek. tasumistund, kättemaksuhetk, дневные часы päevane aeg, приёмные часы vastuvõtuaeg, часы открытия lahtiolekuaeg (näit. muuseumis), поздний час hiline aeg, õhtutund, на час üürikeseks ~ lühikeseks ajaks, tunniks;
‣ часы мн. ч. sõj. van. vahisolekuaeg; стоять на часах vahipostil ~ vahis olema ~ seisma, vahti pidama, tunnimees olema;
‣ часы мн. ч. kirikl. jumalateenistus (õigeusklikel), palvus;
◊ час пробил ~ настал (1) tund on tulnud, aeg on käes, (2) кого, чей kelle tunnike on tulnud; последний час viimane tund; смертный час surmatund; умереть в свой час õigel ajal ~ vanuigi ~ vanaduse surma surema; битый час kõnek. väga kaua, terve igavik(u); калиф на час ühepäevavõimumees, ühepäevavalitseja; не ровен ~ ровён час madalk. paljugi mis võib ette tulla, kõike võib juhtuda, mine sa tea; час добрый, в добрый час head teed, õnn kaasa, kivi kotti; с часу на час (1) iga hetk, õige pea, silmapilk, (2) tund-tunnilt; час от часу не легче taga ~ aina hullemaks läheb; через час по чайной ложке kõnek. (1) aeg-ajalt ja jupikaupa, vähehaaval, piskuhaaval, (2) aegluubis, jorutamisi, venitamisi; час от часу üha, aina, aiva; всему свой час iga asi omal ajal; не по дням, а по часам (расти) silmanähtavalt, iga tunniga (kasvama)
‣ tund; каждый час iga tund, академический час akadeemiline tund (45 v. 50 minutit), четверть часа veerand tundi, остались считанные часы on jäänud mõni tund ~ vähe aega, за час до отъезда tund enne ärasõitu, опоздать на час tund aega hilinema, со скоростью сто километров в час sajakilomeetrise tunnikiirusega, час за часом tund tunni järel, часом раньше tund aega varem(ini), через час (1) tunni aja pärast, (2) iga tunni tagant, который час? mis kell on?, в час ночи kell üks ~ kella ühe ajal öösel, в восемь часов утра kell kaheksa hommikul, к шести часам kella kuueks, с пяти часов kella viiest peale ~ alates ~ saadik, с часу до двух kella ühest kaheni, в третьем часу pärast ~ peale kella kahte, kui kell on ~ oli kolme peal, kella kahe ja kolme vahel;
‣ чего aeg, tund; обеденный час lõunatund, lõunavaheaeg, вечерний час õhtutund, тихий час vaikne tund, puhketund (lasteaias, sanatooriumis, haiglas vm.), часы пик tipptund, комендантский час komandanditund, keelutund, звёздный час ülek. tähetund, elu kõrghetk, час расплаты ülek. tasumistund, kättemaksuhetk, дневные часы päevane aeg, приёмные часы vastuvõtuaeg, часы открытия lahtiolekuaeg (näit. muuseumis), поздний час hiline aeg, õhtutund, на час üürikeseks ~ lühikeseks ajaks, tunniks;
‣ часы мн. ч. sõj. van. vahisolekuaeg; стоять на часах vahipostil ~ vahis olema ~ seisma, vahti pidama, tunnimees olema;
‣ часы мн. ч. kirikl. jumalateenistus (õigeusklikel), palvus;
◊ час пробил ~ настал (1) tund on tulnud, aeg on käes, (2) кого, чей kelle tunnike on tulnud; последний час viimane tund; смертный час surmatund; умереть в свой час õigel ajal ~ vanuigi ~ vanaduse surma surema; битый час kõnek. väga kaua, terve igavik(u); калиф на час ühepäevavõimumees, ühepäevavalitseja; не ровен ~ ровён час madalk. paljugi mis võib ette tulla, kõike võib juhtuda, mine sa tea; час добрый, в добрый час head teed, õnn kaasa, kivi kotti; с часу на час (1) iga hetk, õige pea, silmapilk, (2) tund-tunnilt; час от часу не легче taga ~ aina hullemaks läheb; через час по чайной ложке kõnek. (1) aeg-ajalt ja jupikaupa, vähehaaval, piskuhaaval, (2) aegluubis, jorutamisi, venitamisi; час от часу üha, aina, aiva; всему свой час iga asi omal ajal; не по дням, а по часам (расти) silmanähtavalt, iga tunniga (kasvama)
бездельничать 168b Г несов. kõnek. laisklema, logelema, looderdama, vedelema; целыми днями бездельничает logeleb päev(ad) otsa, päev(ad) otsa aina vedeleb (ringi)
беспрестанно Н lakkamatult; беспрестанно повторять одно и то же lakkamatult ~ lõputult ~ aina ühte ja sama kordama ~ korrutama
вечно Н igavesti; kõnek. alati, alalõpmata; вечно опаздывать kõnek. alalõpmata hilinema, вечно одно и то же alati ~ aina üks ja sama
заладить Г сов. madalk.
‣ 270a что korrutama, ühte ja sama (visalt) kordama (hakkama); заладил одно и то же ta korrutab aina sama;
‣ 270b с инф., без доп. midagi (visalt, tihti) tegema hakkama; ветер заладил с севера tuul hakkas põhjast puhuma, он заладил к нам ходить ta hakkas tihti meil käima
‣ 270a что korrutama, ühte ja sama (visalt) kordama (hakkama); заладил одно и то же ta korrutab aina sama;
‣ 270b с инф., без доп. midagi (visalt, tihti) tegema hakkama; ветер заладил с севера tuul hakkas põhjast puhuma, он заладил к нам ходить ta hakkas tihti meil käima
непрерывно Н lakkamata, lakkamatult, ühtesoodu, vahetpidamata, järelejätmata, pidevalt, katkematult, katkestamatult, aina, aiva, üha, järjest
повадиться 270 Г сов. с инф. kõnek. harjuma, harjumuseks ~ kombeks võtma; он повадился играть в карты ta harjus aina kaarte mängima, он повадился ходить к соседям tal oli harjumus ~ komme ühtelugu naabrite pool käia
постоянно Н alaliselt, alatasa, alalõpmata, alati, aina, üha, püsivalt, pidevalt, ühtelugu, kestvalt, järjekindlalt, järjepanu, jäävalt, konstantselt
разохотиться 274 Г сов. к чему, на что kõnek. kanget isu ~ himu ~ tahtmist tundma hakkama, (aina) ihkama ~ himustama ~ tahtma hakkama; она разохотилась на чай tal tuli kange tahtmine ~ himu teed juua, tal tuli kange teeisu
разъездиться 270 (повел. накл. разъездись) Г сов. → несов. разъезживаться kõnek. tihti ~ aina ringi reisima ~ ringsõite tegema
солоно
‣ Н soolaselt; on soolane; во рту солоно suus on soolamaitse ~ soolane maik;
‣ предик. кому ülek. kõnek. on mõru ~ kibe (meel); ему солоно пришлось tal tuli aina mõrusid pille neelata ~ meelekibedust ~ risti näha, этот парень нам солоно пришёлся see poiss on meile küllalt kibedat meelt ~ peavalu teinud
‣ Н soolaselt; on soolane; во рту солоно suus on soolamaitse ~ soolane maik;
‣ предик. кому ülek. kõnek. on mõru ~ kibe (meel); ему солоно пришлось tal tuli aina mõrusid pille neelata ~ meelekibedust ~ risti näha, этот парень нам солоно пришёлся see poiss on meile küllalt kibedat meelt ~ peavalu teinud
хорошеть 229b Г несов. (aina) kenamaks ~ kaunimaks ~ nägusamaks minema; город хорошеет с каждым днём linn muutub iga päevaga üha kaunimaks; vrd. похорошеть
выносить 319a Г несов. → сов. вынести
‣ кого-что välja kandma ~ tassima ~ viima; выносить мебель из квартиры korterist mööblit välja tassima, выносить раненого с поля боя haavatut lahinguväljalt ära kandma;
‣ кого-что (без 1 и 2 л.) välja heitma ~ paiskama; kandma (näit. veevoolu kohta); вода выносит на берег брёвна vesi paiskab ~ kannab ~ veeretab palke kaldale, лодку выносило всё дальше в море paat kandus aina kaugemale merele;
‣ что (välja, ette) tooma; выносить за скобки mat. sulgude ette tooma, выносить за знак корня mat. juuremärgi ette tooma, выносить на поля тетради vihiku äärele ~ veerisele välja kirjutama;
‣ что, кому avaldama, tegema; выносить благодарность кому kellele tänu avaldama, выносить решение (1) otsust tegema ~ vastu võtma, (2) jur. (tsiviilasjas) kohtuotsust tegema, выносить приговор jur. (kriminaalasjas) kohtuotsust tegema;
‣ что tõst(ata)ma, esitama; выносить вопрос на обсуждение küsimust arutamiseks esitama;
‣ что saama (kogemusi, muljeid vm.); выносить убеждение veendumust omandama ~ endas kujundama;
‣ что ette sirutama (jalga, kätt);
‣ кого-что taluma, (välja) kannatama; выносить жажду janu taluma, я не выносил этого человека kõnek. ma ei kannatanud seda tüüpi;
◊ выносить ~ вынести на своих плечах что oma turjal ~ õlul kandma mida, omal jõul hakkama saama; выносить ~ вынести сор из избы oma (pere) musta pesu pesema (võõraste ees); хоть святых выноси kõnek. kas või jookse metsa, pista või pea ahju
‣ кого-что välja kandma ~ tassima ~ viima; выносить мебель из квартиры korterist mööblit välja tassima, выносить раненого с поля боя haavatut lahinguväljalt ära kandma;
‣ кого-что (без 1 и 2 л.) välja heitma ~ paiskama; kandma (näit. veevoolu kohta); вода выносит на берег брёвна vesi paiskab ~ kannab ~ veeretab palke kaldale, лодку выносило всё дальше в море paat kandus aina kaugemale merele;
‣ что (välja, ette) tooma; выносить за скобки mat. sulgude ette tooma, выносить за знак корня mat. juuremärgi ette tooma, выносить на поля тетради vihiku äärele ~ veerisele välja kirjutama;
‣ что, кому avaldama, tegema; выносить благодарность кому kellele tänu avaldama, выносить решение (1) otsust tegema ~ vastu võtma, (2) jur. (tsiviilasjas) kohtuotsust tegema, выносить приговор jur. (kriminaalasjas) kohtuotsust tegema;
‣ что tõst(ata)ma, esitama; выносить вопрос на обсуждение küsimust arutamiseks esitama;
‣ что saama (kogemusi, muljeid vm.); выносить убеждение veendumust omandama ~ endas kujundama;
‣ что ette sirutama (jalga, kätt);
‣ кого-что taluma, (välja) kannatama; выносить жажду janu taluma, я не выносил этого человека kõnek. ma ei kannatanud seda tüüpi;
◊ выносить ~ вынести на своих плечах что oma turjal ~ õlul kandma mida, omal jõul hakkama saama; выносить ~ вынести сор из избы oma (pere) musta pesu pesema (võõraste ees); хоть святых выноси kõnek. kas või jookse metsa, pista või pea ahju
даваться 219 Г несов. → сов. даться kõnek.
‣ (обычно с отриц.) кому, без доп. end kätte andma; собака не давалась (в руки) koer ei andnud end kätte, победа легко не даётся võit ei tule kergesti, математика даётся мне легко matemaatikaga saan hästi hakkama;
‣ страд. к давать;
◊ диву даваться ~ даться (aina) imestama, imeks panema
‣ (обычно с отриц.) кому, без доп. end kätte andma; собака не давалась (в руки) koer ei andnud end kätte, победа легко не даётся võit ei tule kergesti, математика даётся мне легко matemaatikaga saan hästi hakkama;
‣ страд. к давать;
◊ диву даваться ~ даться (aina) imestama, imeks panema
ещё Н veel; alles; juba; он ещё не устал ta pole veel väsinud, дай мне ещё воды anna mulle veel vett, он ещё здесь ta on veel ~ alles siin, ещё раз veel kord, всё ещё ikka veel, aina, увидеть ещё издалека juba eemalt märkama ~ (ära) nägema;
◊ это ещё ничего kõnek. see pole veel midagi; ещё бы kõnek. või veel, muidugi
◊ это ещё ничего kõnek. see pole veel midagi; ещё бы kõnek. või veel, muidugi
крепнуть 342 Г несов. tugevnema, kõvenema, kangenema, kanguma, tugevamaks ~ kangemaks minema; vastupidavamaks muutuma; крепнет дружба народов tugevneb ~ süveneb rahvaste sõprus, в нём крепнет уверенность tema kindlustunne aina kasvab, колхоз крепнет с каждым годом kolhoos läheb ~ saab aasta-aastalt jõukamaks; vrd. окрепнуть
нарадоваться 171 Г сов. на кого-что, кому-чему, без доп., с отриц. rõõmustama, rõõmutsema, rõõmu tundma; не могу нарадоваться ~ не нарадуюсь на учеников ikka ja jälle tunnen ma õpilastest ~ õpilaste üle rõõmu, душа не нарадуется süda on aina rõõmu täis
нащёлкивать Г несов. 168a сов. нащёлкать . 168b чем plaksutama, laksutama (ka lindude kohta); нащёлкивать кнутом piitsa plaksutama, нащёлкивать языком keelt laksutama, соловей нащёлкивает ööbik aina laksutab
осаждать I 169a Г несов. → сов. осадить I
‣ кого-что sisse ~ ümber piirama; осаждать город linna (ümber) piirama;
‣ кого-что чем ülek. kõnek. (liiga) koormama ~ tülitama; осаждать вопросами küsimustega üle külvama ~ puistama, осаждать просьбами о помощи кого alatasa ~ ühtelugu ~ aina abi paluma kellelt
‣ кого-что sisse ~ ümber piirama; осаждать город linna (ümber) piirama;
‣ кого-что чем ülek. kõnek. (liiga) koormama ~ tülitama; осаждать вопросами küsimustega üle külvama ~ puistama, осаждать просьбами о помощи кого alatasa ~ ühtelugu ~ aina abi paluma kellelt
полнеть 229b Г несов.
‣ tüsenema, tüseda(ma)ks ~ täidlase(ma)ks ~ korpulentse(ma)ks minema;
‣ van. täituma, täienema; его сундуки всё полнеют ülek. ta kukkur muudkui paisub ~ varandus muudkui kasvab, ta läheb aina rikkamaks
‣ tüsenema, tüseda(ma)ks ~ täidlase(ma)ks ~ korpulentse(ma)ks minema;
‣ van. täituma, täienema; его сундуки всё полнеют ülek. ta kukkur muudkui paisub ~ varandus muudkui kasvab, ta läheb aina rikkamaks
прибывать 169b Г несов. → сов. прибыть
‣ saabuma, pärale jõudma; прибывать к месту назначения sihtkohta jõudma, поезд прибывает вечером rong saabub õhtul;
‣ (без 1 и 2 л.) кого-чего, без доп. juurde tulema; народу всё прибывало rahvast tuli aina juurde, вода прибывает vesi tõuseb;
‣ (без сов.) pikenema, suurenema; дни прибывают päevad pikenevad
‣ saabuma, pärale jõudma; прибывать к месту назначения sihtkohta jõudma, поезд прибывает вечером rong saabub õhtul;
‣ (без 1 и 2 л.) кого-чего, без доп. juurde tulema; народу всё прибывало rahvast tuli aina juurde, вода прибывает vesi tõuseb;
‣ (без сов.) pikenema, suurenema; дни прибывают päevad pikenevad
пухнуть 340 (без дееприч.) Г несов. от чего, с чего (üles) paistetama, tursuma, punduma, kalkuma, paisuma; täidlaseks ~ paksuks ~ ümaraks minema; пухнуть с голоду kõnek. näljast paistes olema, дело пухнет toimik aina paisub;
◊ голова пухнет у кого kõnek. kelle(l) pea huugab otsas
◊ голова пухнет у кого kõnek. kelle(l) pea huugab otsas
склочный 126 П (кр. ф. склочен, склочна, склочно, склочны) halv. intrigeeriv, intriigitsev, intrigantlik, intriigiline, intriigi-; склочный сосед intriige sepitsev ~ salasepitsejast naaber, у них склочные отношения nad aina hõõruvad
сыпаться 189 Г несов.
‣ maha pudenema ~ varisema; штукатурка сыплется krohv pudeneb (maha), мука сыплется из мешка jahu jookseb kotist maha, рожь сыплется rukis variseb, листья сыплются с деревьев lehed varisevad puudelt;
‣ (laiali) lendama; искры сыпались из-под подков sädemed lendasid hobuseraudade alt;
‣ pihutama; сенг сыплется pihutab lund, tuleb pihulund, сыпался мелкий дождь pihutas vihma, sadas pihuvihma;
‣ ülek. igast küljest sadama ~ langema; предложения сыпались со всех сторон ettepanekuid sadas igast kandist, снаряды сыплются mürske tuleb nagu rahet, удары сыплются sajab lööke, отовсюду сыпались шутки naljad aina lendasid, сыпались проклятия sadas needusi ~ sajatusi, слёзы сыпались из глаз silmist veeresid pisarad;
‣ kõnek. hargnema, harunema (riide kohta);
‣ (без сов.) страд. к сыпать;
◊ песок сыплется из кого kõnek. kes on muldvana; искры из глаз сыплются kõnek. silmist lööb tuld välja
‣ maha pudenema ~ varisema; штукатурка сыплется krohv pudeneb (maha), мука сыплется из мешка jahu jookseb kotist maha, рожь сыплется rukis variseb, листья сыплются с деревьев lehed varisevad puudelt;
‣ (laiali) lendama; искры сыпались из-под подков sädemed lendasid hobuseraudade alt;
‣ pihutama; сенг сыплется pihutab lund, tuleb pihulund, сыпался мелкий дождь pihutas vihma, sadas pihuvihma;
‣ ülek. igast küljest sadama ~ langema; предложения сыпались со всех сторон ettepanekuid sadas igast kandist, снаряды сыплются mürske tuleb nagu rahet, удары сыплются sajab lööke, отовсюду сыпались шутки naljad aina lendasid, сыпались проклятия sadas needusi ~ sajatusi, слёзы сыпались из глаз silmist veeresid pisarad;
‣ kõnek. hargnema, harunema (riide kohta);
‣ (без сов.) страд. к сыпать;
◊ песок сыплется из кого kõnek. kes on muldvana; искры из глаз сыплются kõnek. silmist lööb tuld välja
цвести 368 (действ. прич. прош. вр. цветший, без страд. прич. прош. вр.) Г несов. õitsema (ka ülek.), õilmitsema (van.), lilletama (van.); яблони цветут õunapuud õitsevad ~ on õies ~ õites ~ õitsel, луг цветёт aas õitseb ~ lilletab ~ lillendab, розы цветут roosid õitsevad, ты всё цветёшь ülek. sina aina õitsed ~ näed õitsev välja, цвести здоровьем tervisest pakatama, лицо цветёт улыбкой nägu särab ~ on naeru täis, цвести от радости ~ радостью rõõmust särama, пруд цветёт tiik õitseb, vesi tiigis ~ tiigi vesi õitseb
