[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
Leitud 588 artiklit, väljastan 200
время 116 С с. неод.
‣ (обычно без мн. ч.) aeg (ka lgv.); kestus; рабочее время tööaeg, свободное время vaba aeg, дополнительное время lisaaeg, время отправления väljumisaeg, время полёта lennu kestus, lennuaeg, проводить время aega veetma, тратить время на что aega raiskama millele, mille peale, у меня нет времени mul ei ole aega, за отсутствием времени aja puudusel, ajapuuduse tõttu, в скором времени lähemal ~ lähimal ajal, в настоящее время praegusel ajal, praegu, во время войны sõja ajal, sõjaajal, время от времени aeg-ajalt, ajuti, (в) первое время esialgu, algul, alguses, (в) последнее время viimasel ajal, до сего времени tänaseni, tänini, seni, в то время как kuna, sellal kui, samal ajal kui, kuni, будущее время lgv. tulevik, настоящее время lgv. olevik, прошедшее время lgv. minevik;
‣ aeg, ajastu; дух времени aja vaim, ajastu vaim, тяжёлые времена rasked ajad, времена года aastaajad, во времена Петра I Peeter I ajal, с незапамятных времён iidsest ajast, iidsetest aegadest peale;
◊ со временем aja jooksul, ajapikku; на время ajutiselt, mõneks ajaks; во время оно van. ükskord, muiste, ennemuiste, ennevanasti; до поры до времени esialgu; время покажет aeg annab arutust, eks aeg näita; время -- лучший врач vanas. aeg kõik haavad parandab; всякому овощу своё время vanas. iga asi tuleb omal ajal
‣ (обычно без мн. ч.) aeg (ka lgv.); kestus; рабочее время tööaeg, свободное время vaba aeg, дополнительное время lisaaeg, время отправления väljumisaeg, время полёта lennu kestus, lennuaeg, проводить время aega veetma, тратить время на что aega raiskama millele, mille peale, у меня нет времени mul ei ole aega, за отсутствием времени aja puudusel, ajapuuduse tõttu, в скором времени lähemal ~ lähimal ajal, в настоящее время praegusel ajal, praegu, во время войны sõja ajal, sõjaajal, время от времени aeg-ajalt, ajuti, (в) первое время esialgu, algul, alguses, (в) последнее время viimasel ajal, до сего времени tänaseni, tänini, seni, в то время как kuna, sellal kui, samal ajal kui, kuni, будущее время lgv. tulevik, настоящее время lgv. olevik, прошедшее время lgv. minevik;
‣ aeg, ajastu; дух времени aja vaim, ajastu vaim, тяжёлые времена rasked ajad, времена года aastaajad, во времена Петра I Peeter I ajal, с незапамятных времён iidsest ajast, iidsetest aegadest peale;
◊ со временем aja jooksul, ajapikku; на время ajutiselt, mõneks ajaks; во время оно van. ükskord, muiste, ennemuiste, ennevanasti; до поры до времени esialgu; время покажет aeg annab arutust, eks aeg näita; время -- лучший врач vanas. aeg kõik haavad parandab; всякому овощу своё время vanas. iga asi tuleb omal ajal
быть 350 Г несов.
‣ (3 л. наст. вр. есть) olema; у меня было время mul oli aega, у меня не было времени mul ei olnud ~ polnud aega, у меня есть время mul on aega, если у меня будет время kui ma saan ~ kui mul on aega, так было, есть и будет nii oli, on ja jääb;
‣ (наст. вр. не выражено) olema; viibima; käima; toimuma; hakkama; tulema; я был в городе ma käisin ~ olin linnas, он был на приёме ta oli ~ käis ~ viibis vastuvõtul, сегодня было тепло täna oli soe (ilm), это был выдающийся учёный ta oli silmapaistev teadlane, я был болен olin haige, на нём был серый костюм ta oli hallis ülikonnas, tal oli seljas hall ülikond, дверь была на замке uks oli lukus, он был весь в отца ta oli täiesti isasse (läinud), скоро будет дождь varsti hakkab sadama, я буду у вас примерно через час jõuan teie poole umbes tunni aja pärast, будет тебе за это kõnek. selle eest sa alles saad, быть беде õnnetus ei jää tulemata, быть в долгу (1) у кого kellele võlgu olema, (2) перед кем kelle (ees) võlglane olema, быть в центре внимания tähelepanu keskpunktis olema, быть начеку valvas ~ valvel olema, быть высокого мнения о ком-чём kellest-millest heal arvamusel olema;
◊ быть без памяти от кого kõnek. kelle järele arust ära ~ hull olema; чему быть, того не миновать vanas. kõik tuleb, mis tulema peab; быть вне себя endast väljas olema; была не была kõnek. saagu mis saab, tulgu mis tuleb; как (теперь) быть mis nüüd teha, kuidas nüüd talitada; стало быть kõnek. järelikult; так и быть olgu ~ jäägu ~ saagu nii; vrd. бывать
‣ (3 л. наст. вр. есть) olema; у меня было время mul oli aega, у меня не было времени mul ei olnud ~ polnud aega, у меня есть время mul on aega, если у меня будет время kui ma saan ~ kui mul on aega, так было, есть и будет nii oli, on ja jääb;
‣ (наст. вр. не выражено) olema; viibima; käima; toimuma; hakkama; tulema; я был в городе ma käisin ~ olin linnas, он был на приёме ta oli ~ käis ~ viibis vastuvõtul, сегодня было тепло täna oli soe (ilm), это был выдающийся учёный ta oli silmapaistev teadlane, я был болен olin haige, на нём был серый костюм ta oli hallis ülikonnas, tal oli seljas hall ülikond, дверь была на замке uks oli lukus, он был весь в отца ta oli täiesti isasse (läinud), скоро будет дождь varsti hakkab sadama, я буду у вас примерно через час jõuan teie poole umbes tunni aja pärast, будет тебе за это kõnek. selle eest sa alles saad, быть беде õnnetus ei jää tulemata, быть в долгу (1) у кого kellele võlgu olema, (2) перед кем kelle (ees) võlglane olema, быть в центре внимания tähelepanu keskpunktis olema, быть начеку valvas ~ valvel olema, быть высокого мнения о ком-чём kellest-millest heal arvamusel olema;
◊ быть без памяти от кого kõnek. kelle järele arust ära ~ hull olema; чему быть, того не миновать vanas. kõik tuleb, mis tulema peab; быть вне себя endast väljas olema; была не была kõnek. saagu mis saab, tulgu mis tuleb; как (теперь) быть mis nüüd teha, kuidas nüüd talitada; стало быть kõnek. järelikult; так и быть olgu ~ jäägu ~ saagu nii; vrd. бывать
подержать 183a Г сов. кого-что (mõnda aega, enda käes) hoidma ~ pidama; подержать окна открытыми aknaid (veidi aega) lahti hoidma, подержать детей дома lapsi (mõnda aega) kodus hoidma, подержать руки над головой käsi pea kohal hoidma, подержать собаку (mõnda aega) koera pidama
подержаться 183 Г сов.
‣ за что (veidi aega) kinni hoidma millest; подержаться за перила käsipuust kinni hoidma;
‣ (veidi aega) püsima; подержаться на воде veidi aega vee peal püsima, с неделю подержалась солнечная погода päikese(paiste)line ilm püsis umbes nädala;
‣ (mõnda aega) vastu pidama ~ mitte alla andma
‣ за что (veidi aega) kinni hoidma millest; подержаться за перила käsipuust kinni hoidma;
‣ (veidi aega) püsima; подержаться на воде veidi aega vee peal püsima, с неделю подержалась солнечная погода päikese(paiste)line ilm püsis umbes nädala;
‣ (mõnda aega) vastu pidama ~ mitte alla andma
потолочься 382 Г сов. madalk.
‣ (mõnda aega) tammuma;
‣ (mõnda aega jõude) luusima ~ lonkima, tunglema; потолочься без дела aega surnuks lööma
‣ (mõnda aega) tammuma;
‣ (mõnda aega jõude) luusima ~ lonkima, tunglema; потолочься без дела aega surnuks lööma
поморить 285a Г сов.
‣ кого (mõningal määral, mõnda aega) hävitama ~ mürgitama; kõnek. (kõiki, paljusid) hävitama ~ mürgitama;
‣ кого, чем kõnek. (mõnda aega) kurnama ~ vaevama; поморить голодом (mõnda aega) näljutama, näljas hoidma;
‣ кого (kõiki, paljusid) lõplikult ära piinama ~ vaevama; поморить со смеху кого ülek. hingetuks naerutama keda;
‣ что murd. kustutama (süsi);
‣ что (mõnda aega) peitsima;
‣ что kõnek. (veidi) lahtuda laskma, (mõneks ajaks) lahtuma ~ seisma panema; поморить горчицу sinepit lahtuda laskma
‣ кого (mõningal määral, mõnda aega) hävitama ~ mürgitama; kõnek. (kõiki, paljusid) hävitama ~ mürgitama;
‣ кого, чем kõnek. (mõnda aega) kurnama ~ vaevama; поморить голодом (mõnda aega) näljutama, näljas hoidma;
‣ кого (kõiki, paljusid) lõplikult ära piinama ~ vaevama; поморить со смеху кого ülek. hingetuks naerutama keda;
‣ что murd. kustutama (süsi);
‣ что (mõnda aega) peitsima;
‣ что kõnek. (veidi) lahtuda laskma, (mõneks ajaks) lahtuma ~ seisma panema; поморить горчицу sinepit lahtuda laskma
срок 18 (род. п. ед. ч. срока и сроку) С м. неод.
‣ tähtaeg; tähtpäev, tärmin (kõnek.); kestus, iga; недельный срок nädalane tähtaeg, гарантийный срок tagatisaeg, garantiiaeg, испытательный срок katsetusaeg, katseaeg, prooviaeg, teimiaeg, последний срок сдачи экзамена viimane eksamitähtaeg ~ eksamitähtpäev, срок обучения õpiaeg, õppeaeg, срок действия ~ действительности kehtivusaeg, kehtivus, срок хранения säilivusaeg, säilivusiga, säilitustähtaeg, срок твердения ehit. kivistumisaeg, kivistumiskestus, срок службы (1) kestus, iga, tööiga, toimeiga, kasutusiga, (2) teenistusaeg, срок платежа (1) maksetähtaeg (näit. 6 kuud), (2) maksetähtpäev (näit. 1 juuni), срок давности jur. aegumistähtaeg, к сроку tähtajaks, tähtpäevaks, срок явки (kohale)ilmumisaeg, kohalesaabumisaeg, без срока ~ сроку tähtajata, сроком на три года kolmeks aastaks, kolmeaastase tähtajaga, за короткий срок lühikese ajaga, в сжатые сроки lühema ~ lühikese ajaga ~ aja jooksul, на длительный срок pikaks ajaks, в установленный срок (1) ettenähtud (täht)aja jooksul, (2) märgitud ajaks ~ ajal, продлить срок tähtaega pikendama, сократить срок tähtaega lühendama, сделать в срок õigeks ajaks ~ tähtajaks valmis tegema, дай(те) срок kõnek. (1) andke ~ anna aega, (2) oodake te, oota sa (ähvardus);
‣ madalk. karistusaeg (vanglas);
◊ ни отдыху, ни сроку не давать кому kõnek. ei anta aega hingegi tõmmata, hingatagi mitte laskma kellel, mitte hingetõmbeaegagi andma kellele, ei anta aega hingegi tõmmata
‣ tähtaeg; tähtpäev, tärmin (kõnek.); kestus, iga; недельный срок nädalane tähtaeg, гарантийный срок tagatisaeg, garantiiaeg, испытательный срок katsetusaeg, katseaeg, prooviaeg, teimiaeg, последний срок сдачи экзамена viimane eksamitähtaeg ~ eksamitähtpäev, срок обучения õpiaeg, õppeaeg, срок действия ~ действительности kehtivusaeg, kehtivus, срок хранения säilivusaeg, säilivusiga, säilitustähtaeg, срок твердения ehit. kivistumisaeg, kivistumiskestus, срок службы (1) kestus, iga, tööiga, toimeiga, kasutusiga, (2) teenistusaeg, срок платежа (1) maksetähtaeg (näit. 6 kuud), (2) maksetähtpäev (näit. 1 juuni), срок давности jur. aegumistähtaeg, к сроку tähtajaks, tähtpäevaks, срок явки (kohale)ilmumisaeg, kohalesaabumisaeg, без срока ~ сроку tähtajata, сроком на три года kolmeks aastaks, kolmeaastase tähtajaga, за короткий срок lühikese ajaga, в сжатые сроки lühema ~ lühikese ajaga ~ aja jooksul, на длительный срок pikaks ajaks, в установленный срок (1) ettenähtud (täht)aja jooksul, (2) märgitud ajaks ~ ajal, продлить срок tähtaega pikendama, сократить срок tähtaega lühendama, сделать в срок õigeks ajaks ~ tähtajaks valmis tegema, дай(те) срок kõnek. (1) andke ~ anna aega, (2) oodake te, oota sa (ähvardus);
‣ madalk. karistusaeg (vanglas);
◊ ни отдыху, ни сроку не давать кому kõnek. ei anta aega hingegi tõmmata, hingatagi mitte laskma kellel, mitte hingetõmbeaegagi andma kellele, ei anta aega hingegi tõmmata
некогда I предик. с инф., кому ei ole aega, on kiire; мне сегодня некогда mul ei ole täna aega, mul on täna kiire, некогда разговаривать pole aega juttu ajada
подолгу Н kaua aega, pikemat aega; подолгу не видеться pikemat aega ~ nädalate ~ kuude ~ aastate kaupa teineteist nägemata elama
покуражиться 271 Г сов. madalk.
‣ (mõnda aega) kuraasitama ~ (oma julgusega) hooplema ~ kelkima ~ ärplema;
‣ над кем (mõnda aega) mõnitama keda;
‣ (mõnda aega) vigurdama
‣ (mõnda aega) kuraasitama ~ (oma julgusega) hooplema ~ kelkima ~ ärplema;
‣ над кем (mõnda aega) mõnitama keda;
‣ (mõnda aega) vigurdama
попариться 269 Г сов.
‣ kõnek. (mõnda aega) end vihtlema, leili võtma;
‣ madalk. (mõnda aega) hauduma (kuumuse käes);
‣ над чем ülek. madalk. (mõnda aega) higistama mille kallal
‣ kõnek. (mõnda aega) end vihtlema, leili võtma;
‣ madalk. (mõnda aega) hauduma (kuumuse käes);
‣ над чем ülek. madalk. (mõnda aega) higistama mille kallal
поскулить 285b Г сов.
‣ kõnek. (mõnda aega) niutsuma ~ kiunuma; собака поскулила koer niutsus väheke aega;
‣ madalk. (mõnda aega) halisema ~ virisema ~ halama
‣ kõnek. (mõnda aega) niutsuma ~ kiunuma; собака поскулила koer niutsus väheke aega;
‣ madalk. (mõnda aega) halisema ~ virisema ~ halama
незадолго Н до чего, перед чем natuke ~ veidi ~ väheke ~ pisut aega enne mida; незадолго перед ужином natuke (aega) enne õhtusööki, незадолго до отхода поезда pisut ~ veidi (aega) enne rongi väljumist, незадолго перед дождём päris vihma eel
околачиваться 168 Г несов. где madalk. ringi lonkima, logelema, tolgendama, aega surnuks lööma; околачиваться на улице tänaval lonkima ~ lõnkuma, околачиваться без дела aega surnuks lööma, logelema
покрутить 316a Г сов.
‣ что, чем (mõnda aega) keerutama ~ keerama ~ pöörama; что, с кем ülek. madalk. kellega (mõnda aega) semmima ~ keerutama; покрутить головой pead keerutama, покрутить усы vurrusid keerutama, покрутить что в пальцах käes keerutama, покрутить ручку чего vänta keerama, väntama;
‣ что (mõnda aega) korrutama (näit. lõnga)
‣ что, чем (mõnda aega) keerutama ~ keerama ~ pöörama; что, с кем ülek. madalk. kellega (mõnda aega) semmima ~ keerutama; покрутить головой pead keerutama, покрутить усы vurrusid keerutama, покрутить что в пальцах käes keerutama, покрутить ручку чего vänta keerama, väntama;
‣ что (mõnda aega) korrutama (näit. lõnga)
помотаться 165 Г сов.
‣ kõnek. (mõnda aega) kõlkuma ~ kõikuma ~ kiikuma ~ võnkuma ~ tolknema ~ tolgendama;
‣ madalk. (mõnda aega) rahmeldama ~ rähklema ~ sagima ~ sekeldama ~ ringi jooksma;
‣ madalk. (mõnda aega) ringi hulkuma ~ jõlkuma; помотаться по белу свету mööda ilma (väheke) ringi hulkuma
‣ kõnek. (mõnda aega) kõlkuma ~ kõikuma ~ kiikuma ~ võnkuma ~ tolknema ~ tolgendama;
‣ madalk. (mõnda aega) rahmeldama ~ rähklema ~ sagima ~ sekeldama ~ ringi jooksma;
‣ madalk. (mõnda aega) ringi hulkuma ~ jõlkuma; помотаться по белу свету mööda ilma (väheke) ringi hulkuma
последить 289 (без страд. прич.) Г сов. за кем-чем
‣ (mõnda aega) jälgima, silmas pidama keda-mida;
‣ (mõnda aega) keda valvama ~ kelle järele vaatama; последить за детьми natuke (aega) laste järele vaatama
‣ (mõnda aega) jälgima, silmas pidama keda-mida;
‣ (mõnda aega) keda valvama ~ kelle järele vaatama; последить за детьми natuke (aega) laste järele vaatama
успеется 229b Г сов. (безл.) kõnek. aega on, küll jõuab (veel), sellega pole kiiret; посидим, ещё успеется istume veel, aega on ~ ega kiiret ole
погонять II 254b Г сов. кого-что kõnek.
‣ (mõnda aega) jooksma sundima; погонять лошадь на корде hobust rihmapidi väheke (ringis) jooksutama ~ joosta laskma, погонять мяч natuke aega palli mängima ~ taga ajama;
‣ (mõnda aega) küsitlema; погонять по всему курсу terve kursuse ulatuses küsitlema
‣ (mõnda aega) jooksma sundima; погонять лошадь на корде hobust rihmapidi väheke (ringis) jooksutama ~ joosta laskma, погонять мяч natuke aega palli mängima ~ taga ajama;
‣ (mõnda aega) küsitlema; погонять по всему курсу terve kursuse ulatuses küsitlema
позаниматься 165 Г сов.
‣ чем, без доп. (mõnda aega) õppima mida ~ tegelema millega; позаниматься на курсах kursustel õppima, позаниматься математикой (veidi) matemaatikat õppima, позаниматься музыкой (mõnda aega) muusikaga tegelema;
‣ с кем, чем, без доп. (veidi aega) õpetama keda; позаниматься с сыном poega õpetama, pojaga koolitükke ~ mõnda ainet tegema, позаниматься с отстающими mahajääjaid aitama, mahajääjatega tegelema
‣ чем, без доп. (mõnda aega) õppima mida ~ tegelema millega; позаниматься на курсах kursustel õppima, позаниматься математикой (veidi) matemaatikat õppima, позаниматься музыкой (mõnda aega) muusikaga tegelema;
‣ с кем, чем, без доп. (veidi aega) õpetama keda; позаниматься с сыном poega õpetama, pojaga koolitükke ~ mõnda ainet tegema, позаниматься с отстающими mahajääjaid aitama, mahajääjatega tegelema
покататься 165 Г сов.
‣ на ком-чём, без доп. (mõnda aega) sõitma; покататься на коньках pisut uisutama, покататься верхом veidi ratsutama, покататься на лыжах väheke suusatama, покататься на санках vähe aega kelgutama;
‣ (mõnda aega) end küljelt küljele veeretama
‣ на ком-чём, без доп. (mõnda aega) sõitma; покататься на коньках pisut uisutama, покататься верхом veidi ratsutama, покататься на лыжах väheke suusatama, покататься на санках vähe aega kelgutama;
‣ (mõnda aega) end küljelt küljele veeretama
пометать I 210 Г сов.
‣ (без страд. прич. врош. вр.) что, чем, без доп. (mõnda aega) pilduma ~ heitma ~ viskama ~ loopima;
‣ (без страд. прич. прош. вр.) что, чем (mõnda aega) hanguma, (heinu vms.) kokku panema;
‣ что van. (kõike, paljut) laiali loopima ~ pilduma;
‣ (mõnda aega) pangapidaja olema (kaardimängus);
‣ что kaarte jagama
‣ (без страд. прич. врош. вр.) что, чем, без доп. (mõnda aega) pilduma ~ heitma ~ viskama ~ loopima;
‣ (без страд. прич. прош. вр.) что, чем (mõnda aega) hanguma, (heinu vms.) kokku panema;
‣ что van. (kõike, paljut) laiali loopima ~ pilduma;
‣ (mõnda aega) pangapidaja olema (kaardimängus);
‣ что kaarte jagama
сусолить Г несов. madalk.
‣ 269a что lutsima, imema;
‣ 269a что ära ilastama, rasvaseks tegema, lödistama, pläkerdama;
‣ 269b без доп., с кем ülek. aega raiskama, mängima, jantima, peenutsema; нечего с ним сусолить pole mõtet tema peale aega raisata ~ temaga mängida ~ jantida
‣ 269a что lutsima, imema;
‣ 269a что ära ilastama, rasvaseks tegema, lödistama, pläkerdama;
‣ 269b без доп., с кем ülek. aega raiskama, mängima, jantima, peenutsema; нечего с ним сусолить pole mõtet tema peale aega raisata ~ temaga mängida ~ jantida
занять II 263 Г сов. → несов. занимать
‣ что hõlmama, hõivama, täitma, enda alla ~ ära võtma; saama; что, для кого kellele kinni panema; книги заняли всю полку raamatud täitsid ~ võtsid enda alla kogu riiuli, дети заняли свои места lapsed asusid ~ istusid oma kohtadele, нижний этаж заняли молодожёны alumisele korrusele asus elama noorpaar, озеро заняло площадь в несколько гектаров järv võttis enda alla mitu hektarit maad, чемоданы заняли всю каюту kajut oli kohvreid täis, он занял призовое место ta tuli auhinnakohale, занять первое место esikohta võitma ~ saama, он занял высокую должность ta on kõrgel (ameti)kohal, занять место кому, для кого, kellele kohta kinni panema, он занял очередь ta asus järjekorda ~ võttis järjekorra ära, она заняла две грядки под огурцы ta võttis kaks peenart kurkide alla;
‣ что vallutama, hõivama, okupeerima; занять крепость kindlust vallutama;
‣ что täitma, (aega) võtma; он не знал, чем занять время ta ei teadnud, millega aega viita, эта работа заняла весь день see töö võttis kogu päeva ära, это заняло не больше трёх минут see ei võtnud üle kolme minuti (aega);
‣ кого, чем hõivama, (tööd teha) andma, кого в чём rakendama; занять кого срочной работой kellele kiiret tööd andma, чем ты занят? millega sa tegeled? она всегда чем-то занята tal on alati midagi käsil ~ teoksil, на фабрике заняты тысячи рабочих vabrikus töötab tuhandeid töölisi, занять молодёжь в спектакле noori lavastuses rakendama;
‣ кого huvitama, köitma; кого чем lõbustama; книга заняла его raamat köitis teda, занять детей играми lastega mängima, lapsi mänguga lõbustama, занять гостей külalisi lõbustama, это происшествие заняло все его мысли kõik tema mõtted olid selle juhtumi juures
‣ что hõlmama, hõivama, täitma, enda alla ~ ära võtma; saama; что, для кого kellele kinni panema; книги заняли всю полку raamatud täitsid ~ võtsid enda alla kogu riiuli, дети заняли свои места lapsed asusid ~ istusid oma kohtadele, нижний этаж заняли молодожёны alumisele korrusele asus elama noorpaar, озеро заняло площадь в несколько гектаров järv võttis enda alla mitu hektarit maad, чемоданы заняли всю каюту kajut oli kohvreid täis, он занял призовое место ta tuli auhinnakohale, занять первое место esikohta võitma ~ saama, он занял высокую должность ta on kõrgel (ameti)kohal, занять место кому, для кого, kellele kohta kinni panema, он занял очередь ta asus järjekorda ~ võttis järjekorra ära, она заняла две грядки под огурцы ta võttis kaks peenart kurkide alla;
‣ что vallutama, hõivama, okupeerima; занять крепость kindlust vallutama;
‣ что täitma, (aega) võtma; он не знал, чем занять время ta ei teadnud, millega aega viita, эта работа заняла весь день see töö võttis kogu päeva ära, это заняло не больше трёх минут see ei võtnud üle kolme minuti (aega);
‣ кого, чем hõivama, (tööd teha) andma, кого в чём rakendama; занять кого срочной работой kellele kiiret tööd andma, чем ты занят? millega sa tegeled? она всегда чем-то занята tal on alati midagi käsil ~ teoksil, на фабрике заняты тысячи рабочих vabrikus töötab tuhandeid töölisi, занять молодёжь в спектакле noori lavastuses rakendama;
‣ кого huvitama, köitma; кого чем lõbustama; книга заняла его raamat köitis teda, занять детей играми lastega mängima, lapsi mänguga lõbustama, занять гостей külalisi lõbustama, это происшествие заняло все его мысли kõik tema mõtted olid selle juhtumi juures
уделить 285a Г сов. → несов. уделять что, кому-чему, для кого-чего, на кого-что, из чего, от кого-чего eraldama, osa andma ~ määrama; уделить внимание кому-чему kellele-millele tähelepanu osutama ~ pöörama ~ pühendama, уделить время кому-чему kellele-millele aega pühendama, kelle-mille jaoks aega leidma, уделить часть денег кому kellele osa raha eraldama ~ andma
урвать 217a Г сов. → несов. урывать kõnek.
‣ что, чего, у кого käest krahmama ~ krabama; endale krahmama ~ kahmama (ka ülek.); ülek. tasku pistma, (ebaausalt) hankima; урвать кусок (1) tükki endale krahmama, (2) ülek. endale rasvast suutäit kahmama, урвать денег kena kopika tasku pistma;
‣ что, от чего, у чего, для чего ülek. aega näpistama ~ leidma ~ võtma, mahti saama; урвать час для отдыха tunnikest puhkuseks näpistama, урвать время для разговора jutuajamiseks aega näpistama ~ leidma
‣ что, чего, у кого käest krahmama ~ krabama; endale krahmama ~ kahmama (ka ülek.); ülek. tasku pistma, (ebaausalt) hankima; урвать кусок (1) tükki endale krahmama, (2) ülek. endale rasvast suutäit kahmama, урвать денег kena kopika tasku pistma;
‣ что, от чего, у чего, для чего ülek. aega näpistama ~ leidma ~ võtma, mahti saama; урвать час для отдыха tunnikest puhkuseks näpistama, урвать время для разговора jutuajamiseks aega näpistama ~ leidma
час 3 (два, три, четыре часа, предл. п. о часе, в часе и часу) С м. неод.
‣ tund; каждый час iga tund, академический час akadeemiline tund (45 v. 50 minutit), четверть часа veerand tundi, остались считанные часы on jäänud mõni tund ~ vähe aega, за час до отъезда tund enne ärasõitu, опоздать на час tund aega hilinema, со скоростью сто километров в час sajakilomeetrise tunnikiirusega, час за часом tund tunni järel, часом раньше tund aega varem(ini), через час (1) tunni aja pärast, (2) iga tunni tagant, который час? mis kell on?, в час ночи kell üks ~ kella ühe ajal öösel, в восемь часов утра kell kaheksa hommikul, к шести часам kella kuueks, с пяти часов kella viiest peale ~ alates ~ saadik, с часу до двух kella ühest kaheni, в третьем часу pärast ~ peale kella kahte, kui kell on ~ oli kolme peal, kella kahe ja kolme vahel;
‣ чего aeg, tund; обеденный час lõunatund, lõunavaheaeg, вечерний час õhtutund, тихий час vaikne tund, puhketund (lasteaias, sanatooriumis, haiglas vm.), часы пик tipptund, комендантский час komandanditund, keelutund, звёздный час ülek. tähetund, elu kõrghetk, час расплаты ülek. tasumistund, kättemaksuhetk, дневные часы päevane aeg, приёмные часы vastuvõtuaeg, часы открытия lahtiolekuaeg (näit. muuseumis), поздний час hiline aeg, õhtutund, на час üürikeseks ~ lühikeseks ajaks, tunniks;
‣ часы мн. ч. sõj. van. vahisolekuaeg; стоять на часах vahipostil ~ vahis olema ~ seisma, vahti pidama, tunnimees olema;
‣ часы мн. ч. kirikl. jumalateenistus (õigeusklikel), palvus;
◊ час пробил ~ настал (1) tund on tulnud, aeg on käes, (2) кого, чей kelle tunnike on tulnud; последний час viimane tund; смертный час surmatund; умереть в свой час õigel ajal ~ vanuigi ~ vanaduse surma surema; битый час kõnek. väga kaua, terve igavik(u); калиф на час ühepäevavõimumees, ühepäevavalitseja; не ровен ~ ровён час madalk. paljugi mis võib ette tulla, kõike võib juhtuda, mine sa tea; час добрый, в добрый час head teed, õnn kaasa, kivi kotti; с часу на час (1) iga hetk, õige pea, silmapilk, (2) tund-tunnilt; час от часу не легче taga ~ aina hullemaks läheb; через час по чайной ложке kõnek. (1) aeg-ajalt ja jupikaupa, vähehaaval, piskuhaaval, (2) aegluubis, jorutamisi, venitamisi; час от часу üha, aina, aiva; всему свой час iga asi omal ajal; не по дням, а по часам (расти) silmanähtavalt, iga tunniga (kasvama)
‣ tund; каждый час iga tund, академический час akadeemiline tund (45 v. 50 minutit), четверть часа veerand tundi, остались считанные часы on jäänud mõni tund ~ vähe aega, за час до отъезда tund enne ärasõitu, опоздать на час tund aega hilinema, со скоростью сто километров в час sajakilomeetrise tunnikiirusega, час за часом tund tunni järel, часом раньше tund aega varem(ini), через час (1) tunni aja pärast, (2) iga tunni tagant, который час? mis kell on?, в час ночи kell üks ~ kella ühe ajal öösel, в восемь часов утра kell kaheksa hommikul, к шести часам kella kuueks, с пяти часов kella viiest peale ~ alates ~ saadik, с часу до двух kella ühest kaheni, в третьем часу pärast ~ peale kella kahte, kui kell on ~ oli kolme peal, kella kahe ja kolme vahel;
‣ чего aeg, tund; обеденный час lõunatund, lõunavaheaeg, вечерний час õhtutund, тихий час vaikne tund, puhketund (lasteaias, sanatooriumis, haiglas vm.), часы пик tipptund, комендантский час komandanditund, keelutund, звёздный час ülek. tähetund, elu kõrghetk, час расплаты ülek. tasumistund, kättemaksuhetk, дневные часы päevane aeg, приёмные часы vastuvõtuaeg, часы открытия lahtiolekuaeg (näit. muuseumis), поздний час hiline aeg, õhtutund, на час üürikeseks ~ lühikeseks ajaks, tunniks;
‣ часы мн. ч. sõj. van. vahisolekuaeg; стоять на часах vahipostil ~ vahis olema ~ seisma, vahti pidama, tunnimees olema;
‣ часы мн. ч. kirikl. jumalateenistus (õigeusklikel), palvus;
◊ час пробил ~ настал (1) tund on tulnud, aeg on käes, (2) кого, чей kelle tunnike on tulnud; последний час viimane tund; смертный час surmatund; умереть в свой час õigel ajal ~ vanuigi ~ vanaduse surma surema; битый час kõnek. väga kaua, terve igavik(u); калиф на час ühepäevavõimumees, ühepäevavalitseja; не ровен ~ ровён час madalk. paljugi mis võib ette tulla, kõike võib juhtuda, mine sa tea; час добрый, в добрый час head teed, õnn kaasa, kivi kotti; с часу на час (1) iga hetk, õige pea, silmapilk, (2) tund-tunnilt; час от часу не легче taga ~ aina hullemaks läheb; через час по чайной ложке kõnek. (1) aeg-ajalt ja jupikaupa, vähehaaval, piskuhaaval, (2) aegluubis, jorutamisi, venitamisi; час от часу üha, aina, aiva; всему свой час iga asi omal ajal; не по дням, а по часам (расти) silmanähtavalt, iga tunniga (kasvama)
распивать 169a Г несов. → сов. распить
‣ что, с кем kõnek. koos ~ kelle seltsis tühjaks ~ ära jooma;
‣ (без сов.) что kõnek. (teed, veini) aegamööda ~ kaua jooma; (teetassi v. veiniklaasi taga) aega veetma; распивать весь вечер чай õhtu otsa teed jooma, распивать с кем вино kellega koos veini võtma ~ jooma, kellega veini juures aega veetma, kelle seltsis veini maitsma
‣ что, с кем kõnek. koos ~ kelle seltsis tühjaks ~ ära jooma;
‣ (без сов.) что kõnek. (teed, veini) aegamööda ~ kaua jooma; (teetassi v. veiniklaasi taga) aega veetma; распивать весь вечер чай õhtu otsa teed jooma, распивать с кем вино kellega koos veini võtma ~ jooma, kellega veini juures aega veetma, kelle seltsis veini maitsma
установить 321 Г сов. → несов. устанавливать что
‣ (kohale) paigutama, paigaldama, paigale ~ kohale asetama, üles ~ paigale ~ paika seadma ~ panema, rakestama, installeerima; установить станок tööpinki üles seadma ~ monteerima, установить антенну antenni paigaldama ~ üles seadma, установить телефон telefoni sisse panema ~ üles panema ~ üles seadma, установить пулемёт kuulipildujat paigale ~ üles seadma, установить памятник mälestussammast ~ ausammast püstitama, установить прицел sihikut paigale seadma;
‣ korraldama, teostama, jalule ~ sisse seadma; установить мир rahu jalule seadma, установить отношения suhteid sisse seadma ~ sõlmima, установить стипендию stipendiumi sisse seadma, установить связь с кем kellega sidet looma, установить тишину vaikust looma, за ним установлена слежка teda jälitatakse;
‣ kindlaks määrama, kehtestama, fikseerima, kehtima ~ maksma panema; jur. sätestama; установить срок tähtaega ~ tähtpäeva kindlaks määrama, установить норму normi kindlaks määrama, установить цену hinda kindlaks määrama ~ fikseerima, установить размеры mõõtmeid kindlaks määrama ~ tegema, dimensioonima, установить время aega määrama, установить власть võimu kehtestama, установить порядок korda kehtestama ~ maksma panema, установить рекорд rekordit püstitama;
‣ kindlaks tegema, tõestama; jur. tuvastama; установить личность isikut kindlaks tegema, установить истину tõde jalule seadma, установить факт fakti tuvastama, установить виновность süüd tuvastama, установить отцовство isadust tuvastama
‣ (kohale) paigutama, paigaldama, paigale ~ kohale asetama, üles ~ paigale ~ paika seadma ~ panema, rakestama, installeerima; установить станок tööpinki üles seadma ~ monteerima, установить антенну antenni paigaldama ~ üles seadma, установить телефон telefoni sisse panema ~ üles panema ~ üles seadma, установить пулемёт kuulipildujat paigale ~ üles seadma, установить памятник mälestussammast ~ ausammast püstitama, установить прицел sihikut paigale seadma;
‣ korraldama, teostama, jalule ~ sisse seadma; установить мир rahu jalule seadma, установить отношения suhteid sisse seadma ~ sõlmima, установить стипендию stipendiumi sisse seadma, установить связь с кем kellega sidet looma, установить тишину vaikust looma, за ним установлена слежка teda jälitatakse;
‣ kindlaks määrama, kehtestama, fikseerima, kehtima ~ maksma panema; jur. sätestama; установить срок tähtaega ~ tähtpäeva kindlaks määrama, установить норму normi kindlaks määrama, установить цену hinda kindlaks määrama ~ fikseerima, установить размеры mõõtmeid kindlaks määrama ~ tegema, dimensioonima, установить время aega määrama, установить власть võimu kehtestama, установить порядок korda kehtestama ~ maksma panema, установить рекорд rekordit püstitama;
‣ kindlaks tegema, tõestama; jur. tuvastama; установить личность isikut kindlaks tegema, установить истину tõde jalule seadma, установить факт fakti tuvastama, установить виновность süüd tuvastama, установить отцовство isadust tuvastama
по- приставка I с Г väljendab
‣ tegevuse algust: hakkama; поехать sõitma hakkama, подуть puhuma hakkama;
‣ tegevuse lühikestust: veidi, pisut, natuke, väheke, mõnda ~ lühikest aega; погулять veidi jalutama, поспать pisut magama, поговорить pisut juttu ajama, почитать natuke ~ väheke lugema;
‣ koos liidetega -ыва-, -ива- aegajalist v. korduvat tegevust: vahetevahel, aeg-ajalt; почитывать vahetevahel lugema, поглядывать на кого aeg-ajalt kellele pilke heitma ~ keda piidlema;
‣ ühekordset tegevust; он позвонил и ушёл ta helistas ja läks ära, поглядеть на кого kellele pilku heitma ~ (korraks) otsa vaatama;
‣ pindmist tegevust: üle; позолотить üle kuldama, õhukese kullakihiga katma, попудрить kergelt üle puuderdama;
‣ üldist v. ulatuslikku tegevust: kõik(i), palju(si)d; побросать вещи kõiki asju laiali loopima, дети попрятались (kõik) lapsed on peitu pugenud;
‣ lõpuleviidud tegevust; потушить ära kustutama, посеять maha külvama, побрить puhtaks raseerima, погибнуть hukkuma, langema, потонуть ära uppuma, подешеветь odava(ma)ks minema, покраснеть punastama, punaseks minema, познакомиться tuttavaks saama; II с П väljendab
‣ ajalist järgnevust: pärast-, peale-, post-, -järgne; пореформенное (время) reformijärgne (aeg), pärastreformi(aeg), посмертный surmajärgne, postuumne;
‣ vastavust: -kohane, -järgne, vastav; посильный jõukohane, подоходный tulu-, tulujärgne, tuludele vastav;
‣ piiritlusmäära: -kaupa, -viisi, -viisiline, -ne, liitsõna; помесячная оплата kuukaupa ~ kuuviisi ~ igakuine tasu(sta)mine, kuutasu, почасовая оплата tunnitasu;
‣ kohta: -äärne; пограничный piiriäärne, побережный kaldaäärne, поволжский Volga-äärne; III со сравн. ст. Н или П väljendab omaduse määra: pisut, veidi, natuke, väheke; получше pisut ~ veidi parem ~ paremini, помоложе pisut ~ natuke noorem; IV moodustab määrsõnu; по-новому uutmoodi, uut moodi; по-прежнему vanaviisi, vana viisi, endist viisi, говорить по-русски vene keelt rääkima, по-моему (1) minu moodi, (2) minu arvates ~ meelest, поутру hommikul, повсюду kõikjal; V moodustab kohta v. ala väljendavaid nimisõnu: -ik, -maa; побережье rannik, rannikumaa, поморье mererannik, Поволжье Volgamaa
‣ tegevuse algust: hakkama; поехать sõitma hakkama, подуть puhuma hakkama;
‣ tegevuse lühikestust: veidi, pisut, natuke, väheke, mõnda ~ lühikest aega; погулять veidi jalutama, поспать pisut magama, поговорить pisut juttu ajama, почитать natuke ~ väheke lugema;
‣ koos liidetega -ыва-, -ива- aegajalist v. korduvat tegevust: vahetevahel, aeg-ajalt; почитывать vahetevahel lugema, поглядывать на кого aeg-ajalt kellele pilke heitma ~ keda piidlema;
‣ ühekordset tegevust; он позвонил и ушёл ta helistas ja läks ära, поглядеть на кого kellele pilku heitma ~ (korraks) otsa vaatama;
‣ pindmist tegevust: üle; позолотить üle kuldama, õhukese kullakihiga katma, попудрить kergelt üle puuderdama;
‣ üldist v. ulatuslikku tegevust: kõik(i), palju(si)d; побросать вещи kõiki asju laiali loopima, дети попрятались (kõik) lapsed on peitu pugenud;
‣ lõpuleviidud tegevust; потушить ära kustutama, посеять maha külvama, побрить puhtaks raseerima, погибнуть hukkuma, langema, потонуть ära uppuma, подешеветь odava(ma)ks minema, покраснеть punastama, punaseks minema, познакомиться tuttavaks saama; II с П väljendab
‣ ajalist järgnevust: pärast-, peale-, post-, -järgne; пореформенное (время) reformijärgne (aeg), pärastreformi(aeg), посмертный surmajärgne, postuumne;
‣ vastavust: -kohane, -järgne, vastav; посильный jõukohane, подоходный tulu-, tulujärgne, tuludele vastav;
‣ piiritlusmäära: -kaupa, -viisi, -viisiline, -ne, liitsõna; помесячная оплата kuukaupa ~ kuuviisi ~ igakuine tasu(sta)mine, kuutasu, почасовая оплата tunnitasu;
‣ kohta: -äärne; пограничный piiriäärne, побережный kaldaäärne, поволжский Volga-äärne; III со сравн. ст. Н или П väljendab omaduse määra: pisut, veidi, natuke, väheke; получше pisut ~ veidi parem ~ paremini, помоложе pisut ~ natuke noorem; IV moodustab määrsõnu; по-новому uutmoodi, uut moodi; по-прежнему vanaviisi, vana viisi, endist viisi, говорить по-русски vene keelt rääkima, по-моему (1) minu moodi, (2) minu arvates ~ meelest, поутру hommikul, повсюду kõikjal; V moodustab kohta v. ala väljendavaid nimisõnu: -ik, -maa; побережье rannik, rannikumaa, поморье mererannik, Поволжье Volgamaa
замешкаться 164 Г сов. kõnek. kohmitsema jääma, aega viitma, viivitama; он замешкался в передней ta jäi esikusse kohmitsema, где ты замешкался? kus sa nii palju aega viitsid? она замешкалась с обедом ta jäi lõunaga veidi hiljaks
недолго Н
‣ lühikest aega, vähe (ajaliselt), mitte kaua; он жил здесь недолго ta elas siin lühikest aega, ta ei elanud siin (kuigi) kaua, он спал недолго ta magas vähe, недолго думая pikalt mõtlemata;
‣ предик. kõnek. (on) kerge; так недолго и упасть nii võib kergesti kukkudagi;
◊ недолго и до греха ~ до беды õnnetus on kerge tulema
‣ lühikest aega, vähe (ajaliselt), mitte kaua; он жил здесь недолго ta elas siin lühikest aega, ta ei elanud siin (kuigi) kaua, он спал недолго ta magas vähe, недолго думая pikalt mõtlemata;
‣ предик. kõnek. (on) kerge; так недолго и упасть nii võib kergesti kukkudagi;
◊ недолго и до греха ~ до беды õnnetus on kerge tulema
некоторый 119 М
‣ mõni, mõningane; некоторое время mõni aeg, mõnda aega, с некоторых пор mõnda aega, некоторые книги mõned raamatud, в некоторой степени mõningal määral, некоторым образом mõningal määral ~ moel, с некоторым успехом teatava eduga, он чувствовал некоторую неловкость ta tundis end veidi ebamugavalt, ta ei tundnud end päris hästi ~ vabalt;
‣ М → С некоторые мн. ч. од. mõned; некоторые шли пешком mõned tulid ~ kõndisid jala
‣ mõni, mõningane; некоторое время mõni aeg, mõnda aega, с некоторых пор mõnda aega, некоторые книги mõned raamatud, в некоторой степени mõningal määral, некоторым образом mõningal määral ~ moel, с некоторым успехом teatava eduga, он чувствовал некоторую неловкость ta tundis end veidi ebamugavalt, ta ei tundnud end päris hästi ~ vabalt;
‣ М → С некоторые мн. ч. од. mõned; некоторые шли пешком mõned tulid ~ kõndisid jala
побеситься 319 Г сов.
‣ kõnek. (lühikest v. mõnda aega) marus olema ~ raevutsema;
‣ ülek. madalk. (veidi aega) hullama ~ möllama ~ tembutama
‣ kõnek. (lühikest v. mõnda aega) marus olema ~ raevutsema;
‣ ülek. madalk. (veidi aega) hullama ~ möllama ~ tembutama
поблаженствовать 171b Г сов. kõnek. (mõnda aega) õnnejoovastuses olema, (üürikest aega) õndsust tundma ~ end õndsuses ~ õndsalikult tundma
побренчать 180 Г сов. kõnek.
‣ чем, без доп. (mõnda aega) kõlisema ~ kõlistama; побренчать ключами (veidi aega) võtmeid kõlistama;
‣ на чём (veidi) tinistama ~ klimberdama ~ plõnnima
‣ чем, без доп. (mõnda aega) kõlisema ~ kõlistama; побренчать ключами (veidi aega) võtmeid kõlistama;
‣ на чём (veidi) tinistama ~ klimberdama ~ plõnnima
повалять 254a Г сов. kõnek.
‣ что, в чём (kergelt, mõnda aega) veeretama;
‣ безл. кого-что (mõnda aega) tugevasti loksutama ~ õõtsutama (näit. lainetel)
‣ что, в чём (kergelt, mõnda aega) veeretama;
‣ безл. кого-что (mõnda aega) tugevasti loksutama ~ õõtsutama (näit. lainetel)
поваляться 254 Г сов.
‣ (mõnda aega) püherdama ~ end veeretama; поваляться в снегу lumes püherdama, поваляться по траве end rohus ~ murul veeretama;
‣ kõnek. (mõnda aega) vedelema ~ losutama ~ lesima ~ lamasklema; поваляться утром в постели hommikul voodis laisklema
‣ (mõnda aega) püherdama ~ end veeretama; поваляться в снегу lumes püherdama, поваляться по траве end rohus ~ murul veeretama;
‣ kõnek. (mõnda aega) vedelema ~ losutama ~ lesima ~ lamasklema; поваляться утром в постели hommikul voodis laisklema
повилять 254b Г сов.
‣ чем (mõnda aega, pisut) liputama (saba);
‣ ülek. kõnek. (mõnda aega) keerutama ~ vingerdama ~ põiklema ~ vigurdama
‣ чем (mõnda aega, pisut) liputama (saba);
‣ ülek. kõnek. (mõnda aega) keerutama ~ vingerdama ~ põiklema ~ vigurdama
повозиться 315 Г сов.
‣ (mõnda aega) vähkrema;
‣ с кем-чем, без доп. (mõnda aega) askeldama ~ hullama;
‣ с кем-чем kõnek. (pisut) jändama ~ vaeva nägema
‣ (mõnda aega) vähkrema;
‣ с кем-чем, без доп. (mõnda aega) askeldama ~ hullama;
‣ с кем-чем kõnek. (pisut) jändama ~ vaeva nägema
погудеть 232b Г сов. (mõnda aega) puhuma (vilepilli); (mõnda aega) undama ~ huilgama ~ tuututama ~ sumisema (ka ülek.); погудеть в дудочку vile(s)pilli puhuma
погулять 254b Г сов.
‣ (mõnda aega) jalutama;
‣ kõnek. (pisut) lõbutsema ~ pidutsema;
‣ с кем, без доп. kõnek. (mõnda aega) kurameerima
‣ (mõnda aega) jalutama;
‣ kõnek. (pisut) lõbutsema ~ pidutsema;
‣ с кем, без доп. kõnek. (mõnda aega) kurameerima
поёрзать 164b Г сов. kõnek. (pisut, mõnda aega) nihelema; поёрзать на стуле (mõnda aega) toolil nihelema
покатать 165a Г сов.
‣ что (mõnda aega) veeretama ~ veeretades lükkama;
‣ кого, на ком-чём (mõnda aega) sõidutama
‣ что (mõnda aega) veeretama ~ veeretades lükkama;
‣ кого, на ком-чём (mõnda aega) sõidutama
покачаться 165 Г сов.
‣ (mõnda aega, veidi) kiikuma ~ õõtsuma ~ hällima;
‣ (veidi aega) taaruma ~ vaaruma ~ vankuma
‣ (mõnda aega, veidi) kiikuma ~ õõtsuma ~ hällima;
‣ (veidi aega) taaruma ~ vaaruma ~ vankuma
покомкать 164a Г сов. что kõnek.
‣ (mõnda aega) mudima ~ kägrutama ~ käkerdama; покомкать шапку в руках mõnda aega mütsi peos mudima;
‣ (kõike, palju) ära kägardama ~ kägrutama ~ käkerdama
‣ (mõnda aega) mudima ~ kägrutama ~ käkerdama; покомкать шапку в руках mõnda aega mütsi peos mudima;
‣ (kõike, palju) ära kägardama ~ kägrutama ~ käkerdama
покопать 165a Г сов. что, без доп. (mõnda aega) kaevama; покопать грядки (mõnda aega) peenraid ~ peenramaad kaevama, покопать картофель (natuke) kartuleid võtma
покочевряжиться 271 Г сов. madalk. (mõnda aega) vastu ajama ~ puiklema; перед кем (mõnda aega) uhkeldama ~ suurustama
покрасоваться 172 Г сов. перед кем-чем, чем, без доп. kõnek. (mõnda aega) uhkeldama ~ edvistama; где (mõnda aega) ilutsema
покропить Г сов.
‣ 302 кого-что, чем (pisut, veidi aega) piserdama ~ ripsima ~ piisutama;
‣ 304 (veidi aega) tibama ~ tibutama ~ pihutama ~ piisutama
‣ 302 кого-что, чем (pisut, veidi aega) piserdama ~ ripsima ~ piisutama;
‣ 304 (veidi aega) tibama ~ tibutama ~ pihutama ~ piisutama
покружить Г сов.
‣ 311a, 287 кого-что, без доп. (veidi aega) keerutama;
‣ 311b, 287b где (veidi aega) keerlema ~ tiirlema ~ tiirutama
‣ 311a, 287 кого-что, без доп. (veidi aega) keerutama;
‣ 311b, 287b где (veidi aega) keerlema ~ tiirlema ~ tiirutama
помигать 165b Г сов.
‣ чем, кому (mõnda aega, paar korda) pilgutama, vilgutama; помигать глазами silmi pilgutama;
‣ (mõnda aega) pilkuma ~ vilkuma
‣ чем, кому (mõnda aega, paar korda) pilgutama, vilgutama; помигать глазами silmi pilgutama;
‣ (mõnda aega) pilkuma ~ vilkuma
помокнуть 344b Г сов. (mõnda aega) ligunema ~ leos olema ~ märguma ~ vettima; помокнуть под дождём (mõnda aega) vihma käes ligunema
помудрить 285b Г сов. kõnek.
‣ (veidi, mõnda aega) pead murdma ~ pusima; (mõnda aega) targutama ~ targutlema;
‣ (pisut) kavaldama, vigurdama, keerutama
‣ (veidi, mõnda aega) pead murdma ~ pusima; (mõnda aega) targutama ~ targutlema;
‣ (pisut) kavaldama, vigurdama, keerutama
помурлыкать 193b, 164b Г сов.
‣ (mõnda aega) nurru lööma ~ nurruma ~ nurama;
‣ что ülek. kõnek. (mõnda aega) ümisema; помурлыкать песенку laulu ümisema
‣ (mõnda aega) nurru lööma ~ nurruma ~ nurama;
‣ что ülek. kõnek. (mõnda aega) ümisema; помурлыкать песенку laulu ümisema
помыкаться 164 Г сов. madalk.
‣ по чему (veidi, mõnda aega hädas, viletsuses) ringi rändama ~ hulkuma; помыкаться по свету ilmas ringi rändama;
‣ (mõnda aega) sagima ~ sebima
‣ по чему (veidi, mõnda aega hädas, viletsuses) ringi rändama ~ hulkuma; помыкаться по свету ilmas ringi rändama;
‣ (mõnda aega) sagima ~ sebima
помытариться 269 Г сов. madalk. (mõnda aega) vaevlema, näguripäevi nägema ~ näha saama, vaeva ja viletsust tunda saama, vintsutusi läbi elama; (mõnda aega hädas, viletsuses) ringi rändama ~ ümber hulkuma
помычать 180 Г сов.
‣ (mõnda aega) ammuma ~ muuma; (mõnda aega) möirgama;
‣ что, без доп. ülek. kõnek. mõmisema (väheke)
‣ (mõnda aega) ammuma ~ muuma; (mõnda aega) möirgama;
‣ что, без доп. ülek. kõnek. mõmisema (väheke)
понаблюдать 165b Г сов. за кем-чем, кого-что, с союзами что, как (mõnda aega) jälgima ~ vaatlema ~ silmitsema; (mõnda aega) valvama keda, kelle järele vaatama
поносить I 319a Г сов. кого-что (mõnda aega) kandma ~ tassima ~ viima ~ tooma; поносить ребёнка на руках last veidi süles kandma, поносить пальто брата mõnda aega venna mantlit kandma
понянчиться 271 (повел. накл. понянчись) Г сов. kõnek.
‣ с кем (mõnda aega) last hoidma ~ laste järele vaatama; last kätel kandma;
‣ с кем-чем ülek. (mõnda aega) poputama keda ~ jantima millega
‣ с кем (mõnda aega) last hoidma ~ laste järele vaatama; last kätel kandma;
‣ с кем-чем ülek. (mõnda aega) poputama keda ~ jantima millega
попилить 305a Г сов. что, без доп. (mõnda aega) saagima (на чём ka ülek.); кого ülek. (mõnda aega) kelle kallal võtma, keda näägutama; попилить дрова puid saagima, попилить на скрипке veidi viiulit saagima ~ kääksutama
поплести 368 (без страд. прич. прош. вр.) Г сов. что
‣ (mõnda aega) punuma ~ palmima ~ palmitsema;
‣ madalk. ülek. (mõnda aega) keerutama ~ jama ~ käojaani ajama
‣ (mõnda aega) punuma ~ palmima ~ palmitsema;
‣ madalk. ülek. (mõnda aega) keerutama ~ jama ~ käojaani ajama
пореветь 250 Г сов. kõnek. (mõnda aega) möirgama; (mõnda aega) kisama, kisendama, uluma, röökima, töinama, tönnima
посветить 316b Г сов. кому-чему, чем (mõnda aega) valgustama ~ tuld ~ valgust näitama; (mõnda aega) paistma
поскучать 165b Г сов. (mõnda aega, mõnevõrra) igavust tundma, igavlema; по ком-чём, по кому-чему (mõnda aega) keda-mida taga igatsema, kelle-mille järele igatsust tundma; поскучать по детям laste järele igatsust tundma, lapsi taga igatsema
потомить 301 Г сов. kõnek.
‣ кого-что (veidi aega) piinama ~ piinelda ~ vaevelda laskma;
‣ что (mõnda aega) lõõmutama; потомить чугун malmi lõõmutama ~ temperdama
‣ кого-что (veidi aega) piinama ~ piinelda ~ vaevelda laskma;
‣ что (mõnda aega) lõõmutama; потомить чугун malmi lõõmutama ~ temperdama
поточить 311a Г сов. что, без доп. (kergelt, pisut) teritama ~ teravamaks tegema, (mõnda aega) teritama ~ ihuma;
◊ поточить язык madalk. (mõnda aega) lobisema, laterdama
◊ поточить язык madalk. (mõnda aega) lobisema, laterdama
поухаживать 164b Г сов. за кем-чем
‣ (mõnda aega) hoolitsema kelle-mille eest ~ hooldama keda-mida;
‣ (mõnda aega) kurameerima kellega
‣ (mõnda aega) hoolitsema kelle-mille eest ~ hooldama keda-mida;
‣ (mõnda aega) kurameerima kellega
поучить 311a Г сов.
‣ что (mõnda aega) õppima; поучить уроки koolitükke õppima;
‣ кого-что, чему, с инф. (mõnda aega) õpetama; kõnek. karistama, õpetust andma; поучить танцевать кого tantsutunde andma kellele, tantsima õpetama keda
‣ что (mõnda aega) õppima; поучить уроки koolitükke õppima;
‣ кого-что, чему, с инф. (mõnda aega) õpetama; kõnek. karistama, õpetust andma; поучить танцевать кого tantsutunde andma kellele, tantsima õpetama keda
похныкать 193b, 164b Г сов. kõnek.
‣ (mõnda aega) nuuksuma;
‣ (mõnda aega) virisema ~ kaeblema ~ hädaldama
‣ (mõnda aega) nuuksuma;
‣ (mõnda aega) virisema ~ kaeblema ~ hädaldama
почертить 316a Г сов. что, без доп.
‣ (mõnda aega) kriipseldama ~ kritseldama ~ joonistama;
‣ (mõnda aega) joonestama, jooni tõmbama, visandama
‣ (mõnda aega) kriipseldama ~ kritseldama ~ joonistama;
‣ (mõnda aega) joonestama, jooni tõmbama, visandama
пошуметь 236 Г сов. kõnek.
‣ (mõnda aega) mühisema ~ mühama ~ kohama ~ kohisema;
‣ (mõnda aega) lärmama ~ lärmitsema ~ käratsema, kära ~ müra tegema
‣ (mõnda aega) mühisema ~ mühama ~ kohama ~ kohisema;
‣ (mõnda aega) lärmama ~ lärmitsema ~ käratsema, kära ~ müra tegema
продолжительно Н kestvalt, kaua, pikka aega, jätkuvalt; продолжительно болеть pikka ~ kauemat aega haige olema
проститься 296 Г сов. → несов. прощаться
‣ с кем-чем hüvasti ~ jumalaga jätma, head aega ütlema; она ушла, ни с кем не простясь ta läks ära kellelegi head aega ütlemata, проститься с мечтой unistusele kriipsu peale tõmbama;
‣ andeks antud saama; тебе всё простится sulle saab kõik andeks antud ~ antakse kõik andeks
‣ с кем-чем hüvasti ~ jumalaga jätma, head aega ütlema; она ушла, ни с кем не простясь ta läks ära kellelegi head aega ütlemata, проститься с мечтой unistusele kriipsu peale tõmbama;
‣ andeks antud saama; тебе всё простится sulle saab kõik andeks antud ~ antakse kõik andeks
улучить 287a Г сов. → несов. улучать что parajat ~ sobivat ~ õiget aega ~ silmapilku leidma ~ valima ~ tabama; улучить время õiget aega leidma, улучить удобный момент parajat hetke tabama
бастовать 172b Г несов. streikima; рабочие бастуют уже неделю töölised on streikinud juba nädal aega
давно Н ammu; kaua (aega); это было давно see oli ammu, давно пора уходить ammu on aeg lahkuda, я давно здесь работаю töötan siin juba ammu, я его давно не видел ma ei ole teda ammu ~ kaua aega näinud, давно ли это было ammuks see oli, давно бы так kõnek. ammu oleks (olnud) aeg, как давно? millal?
давным-давно Н ammuilma, ammust ajast, ammust aega
зря Н kõnek. asjata, asjatult, tarbetult; зря терять время aega raiskama
измеряться 255 Г несов.
‣ чем, в чём mõõdetama; mõõtuma, mõõdetav olema; время измерялось секундами aega mõõdeti sekunditega, запасы хлеба измеряются сотнями тонн vilja on sadu tonne varuks, viljavarud ulatuvad sadadesse tonnidesse;
‣ страд. к измерять
‣ чем, в чём mõõdetama; mõõtuma, mõõdetav olema; время измерялось секундами aega mõõdeti sekunditega, запасы хлеба измеряются сотнями тонн vilja on sadu tonne varuks, viljavarud ulatuvad sadadesse tonnidesse;
‣ страд. к измерять
медлить 269b (повел. накл. медли) Г несов. с чем, без доп. viivitama, venitama, aega viitma; не медля ни минуты hetkegi viivitamata, jalamaid, что вы медлите? miks te aega viidate? медлить с ответом vastusega venitama ~ viivitama
мешкать 164b Г несов. с чем, без доп. kõnek. kohmitsema, kohmerdama, viivitama, venitama, aega viitma; мешкать с отъездом ärasõiduga viivitama, в городе тебе нельзя мешкать sa ei tohi linnas aega viita
немного Н, Ч
‣ vähe(ke), natuke, pisut, veidi(ke); времени осталось немного aega on vähe jäänud, выпить немного воды natuke ~ väheke vett jooma, немного позже natuke hiljem, немного болит голова pea valutab veidi;
‣ предик. on vähe; это совсем немного seda on õige vähe ~ pisut
‣ vähe(ke), natuke, pisut, veidi(ke); времени осталось немного aega on vähe jäänud, выпить немного воды natuke ~ väheke vett jooma, немного позже natuke hiljem, немного болит голова pea valutab veidi;
‣ предик. on vähe; это совсем немного seda on õige vähe ~ pisut
отжить 332 Г сов. → несов. отживать
‣ что ära ~ läbi elama; отжить свой век oma elu ~ iga ära elama;
‣ kõnek. (mõnda aega) elama kus; отжить месяц в деревне kuu aega maal (ära) elama;
‣ (без страд. прич.) ülek. välja surema, iganema; обычай отжил see komme on iganenud ~ ajast ja arust
‣ что ära ~ läbi elama; отжить свой век oma elu ~ iga ära elama;
‣ kõnek. (mõnda aega) elama kus; отжить месяц в деревне kuu aega maal (ära) elama;
‣ (без страд. прич.) ülek. välja surema, iganema; обычай отжил see komme on iganenud ~ ajast ja arust
побарабанить 269b Г сов. во что, по чему, на чём, чем, без доп. (mõnda aega) trummeldama ~ taguma ~ klimberdama (näit. klaverit); он побарабанил пальцами по столу ta trummeldas pisut ~ üürikest aega sõrmedega vastu lauda
побыть 352 (прош. вр. kõnek. также побыл, побылa, побылo) Г сов. где, у кого (lühikest v. teatud aega) olema ~ viibima; ему хотелось побыть одному ta tahtis üksi olla, он побыл у нас два дня ta oli meil (külas) kaks päeva, побудь со мной ole mulle (pisut aega) seltsiks
повертеть 241 Г сов. что, чем (mõnda aega) keerutama; повертеть что в руках mida käes keerutama, повертеть головой pead (siia-sinna) keer(ut)ama, повертеть колесо (mõnda aega) ratast ringi ajama
покачать Г сов.
‣ 165a кого-что (mõnda aega, veidi) kiigutama ~ õõtsutama ~ kõigutama;
‣ 165b чем mida (paar korda) kõlgutama ~ vangutama; покачать ногой jalga kõlgutama, покачать головой pead vangutama;
‣ 165a кого (mõnda aega) õhku loopima keda;
‣ 165a что, чего (veidi) pumpama
‣ 165a кого-что (mõnda aega, veidi) kiigutama ~ õõtsutama ~ kõigutama;
‣ 165b чем mida (paar korda) kõlgutama ~ vangutama; покачать ногой jalga kõlgutama, покачать головой pead vangutama;
‣ 165a кого (mõnda aega) õhku loopima keda;
‣ 165a что, чего (veidi) pumpama
поклевать 177 Г сов.
‣ что (kõike) ära nokkima; что, чего pisut nokkima;
‣ кого-что veidi aega nokkima (ka ülek.) ~ nokaga taguma; (veidi) näksima;
‣ (без страд. прич.) (mõnda aega) näkkama ~ (sööta) võtma (kala kohta)
‣ что (kõike) ära nokkima; что, чего pisut nokkima;
‣ кого-что veidi aega nokkima (ka ülek.) ~ nokaga taguma; (veidi) näksima;
‣ (без страд. прич.) (mõnda aega) näkkama ~ (sööta) võtma (kala kohta)
покопаться 165 Г сов. kõnek.
‣ в чём, без доп. (mõnda aega) tuhnima ~ koukima ~ kaurima ~ sobrama, ülek. ka sorima; покопаться в земле mullas tuhnima, покопаться в рюкзаке seljakotis tuhnima ~ sorima, покопаться в памяти mälus sorima;
‣ (mõnda aega) kohmitsema ~ kohmerdama
‣ в чём, без доп. (mõnda aega) tuhnima ~ koukima ~ kaurima ~ sobrama, ülek. ka sorima; покопаться в земле mullas tuhnima, покопаться в рюкзаке seljakotis tuhnima ~ sorima, покопаться в памяти mälus sorima;
‣ (mõnda aega) kohmitsema ~ kohmerdama
покричать 180 Г сов.
‣ от чего, без доп. (mõnda aega) karjuma ~ kisendama;
‣ на кого-что kärkima ~ pragama kellega, karjuma kelle peale;
‣ кого kõnek. hõikuma, hüüdma;
‣ о ком-чём ülek. kõnek. (veidi aega) pasundama
‣ от чего, без доп. (mõnda aega) karjuma ~ kisendama;
‣ на кого-что kärkima ~ pragama kellega, karjuma kelle peale;
‣ кого kõnek. hõikuma, hüüdma;
‣ о ком-чём ülek. kõnek. (veidi aega) pasundama
полежать 180 Г сов.
‣ (mõnda aega) lamama ~ lesima ~ pikutama; полежать после обеда lõunauinakut tegema, peale lõunasööki pikutama, полежать после еды leiba luusse laskma;
‣ (mõnda aega) hoiul olema ~ seisma; яблокам нужно полежать õunad peavad veidike seisma, пусть книги пока полежат у тебя las raamatud olla seni sinu juures
‣ (mõnda aega) lamama ~ lesima ~ pikutama; полежать после обеда lõunauinakut tegema, peale lõunasööki pikutama, полежать после еды leiba luusse laskma;
‣ (mõnda aega) hoiul olema ~ seisma; яблокам нужно полежать õunad peavad veidike seisma, пусть книги пока полежат у тебя las raamatud olla seni sinu juures
полчаса С (в им. и вин. п. ед. ч., в остальных падежах полу + час 1) pool tundi; pooltund; времени ещё полчаса aega on veel pool tundi, последние полчаса тянулись очень медленно viimane pooltund möödus väga aeglaselt ~ venis koledasti
помотать I Г сов.
‣ 165a что (mõnda aega) kerima;
‣ 165b чем kõnek. (veidi, mõne korra) vangutama ~ vehkima ~ vibutama; помотать головой pead vangutama ~ raputama, помотать хвостом sabaga vehkima;
‣ 165b безл. кого-что (mõnda aega) loksutama ~ raputama (näit. sõidukis)
‣ 165a что (mõnda aega) kerima;
‣ 165b чем kõnek. (veidi, mõne korra) vangutama ~ vehkima ~ vibutama; помотать головой pead vangutama ~ raputama, помотать хвостом sabaga vehkima;
‣ 165b безл. кого-что (mõnda aega) loksutama ~ raputama (näit. sõidukis)
помучиться 271, буд. вр. также 165 Г сов. с кем-чем, от чего, чем, над чем, без доп. (mõnda aega) piinlema ~ vaevlema, vaeva nägema, hädas olema; помучиться над трудной задачей raske ülesande kallal (mõnda aega) vaeva nägema ~ pusima
попарить 269a Г сов.
‣ что (mõnda aega, kergelt) hautama ~ aurutama ~ kuumutama; попарить овощи juurvilja hautama, попарить бочку tünni aurutama ~ kuumutama, попарить ноги jalgu (veidi) kuumutama ~ kuumas vees leotama;
‣ кого kõnek. (mõnda aega) vihtlema, leilitama keda
‣ что (mõnda aega, kergelt) hautama ~ aurutama ~ kuumutama; попарить овощи juurvilja hautama, попарить бочку tünni aurutama ~ kuumutama, попарить ноги jalgu (veidi) kuumutama ~ kuumas vees leotama;
‣ кого kõnek. (mõnda aega) vihtlema, leilitama keda
поплясать 202b Г сов.
‣ что, без доп. kõnek. (mõnda aega) tantsima (enamasti rahvatantsude kohta); ты у меня попляшешь ülek. küll sa mul veel tantsu lööd, küll sa veel tantsid mu käes, küll ma sulle veel teen tuulevarju;
‣ ülek. kõnek. (mõnda aega) värelema ~ värisema ~ hüplema
‣ что, без доп. kõnek. (mõnda aega) tantsima (enamasti rahvatantsude kohta); ты у меня попляшешь ülek. küll sa mul veel tantsu lööd, küll sa veel tantsid mu käes, küll ma sulle veel teen tuulevarju;
‣ ülek. kõnek. (mõnda aega) värelema ~ värisema ~ hüplema
попридержать 183a Г сов.
‣ кого-что kõnek. (veidi) kinni ~ tagasi hoidma; (kergelt) toetama; попридержать лошадей hobuseid pisut tagasi hoidma;
‣ что madalk. (mõnda aega) mitte kulutama ~ välja andma, kokku hoidma; попридержать денежки raha (mõnda aega) mitte kulutama;
◊ попридержать язык kõnek. keelt hammaste taga hoidma ~ pidama
‣ кого-что kõnek. (veidi) kinni ~ tagasi hoidma; (kergelt) toetama; попридержать лошадей hobuseid pisut tagasi hoidma;
‣ что madalk. (mõnda aega) mitte kulutama ~ välja andma, kokku hoidma; попридержать денежки raha (mõnda aega) mitte kulutama;
◊ попридержать язык kõnek. keelt hammaste taga hoidma ~ pidama
потравить 321 Г сов.
‣ кого kõnek. (kõiki, paljusid) mürgiga hävitama;
‣ что (külvi, rohtkatet) kahjustama, hävitama (loomade poolt);
‣ кого (mõnda aega) koertega jahti pidama; koera kallale ässitama kellele;
‣ кого ülek. kõnek. (mõnda aega) taga kiusama
‣ кого kõnek. (kõiki, paljusid) mürgiga hävitama;
‣ что (külvi, rohtkatet) kahjustama, hävitama (loomade poolt);
‣ кого (mõnda aega) koertega jahti pidama; koera kallale ässitama kellele;
‣ кого ülek. kõnek. (mõnda aega) taga kiusama
почесать 202a (страд. прич. прош. вр. почёсанный, кр. ф. почесатьн, почесатьна, почесатьно, почесатьны) Г сов.
‣ что, без доп. (mõnda aega) sügama ~ kratsima; почесать затылок kukalt kratsima;
‣ кого-что kõnek. (mõnda aega) kammima ~ sugema; почесать лён linu sugema;
◊ почесать зубы ~ язык ~ языком madalk. mokalaata pidama, tühja loba ajama, keelt peksma, jahvatama
‣ что, без доп. (mõnda aega) sügama ~ kratsima; почесать затылок kukalt kratsima;
‣ кого-что kõnek. (mõnda aega) kammima ~ sugema; почесать лён linu sugema;
◊ почесать зубы ~ язык ~ языком madalk. mokalaata pidama, tühja loba ajama, keelt peksma, jahvatama
праздно Н jõude, tegevuseta, ilma tööta; праздно сидеть jõude ~ käed rüpes istuma, праздно проводить время aega surnuks lööma
пробавляться 254 Г несов. чем kõnek.
‣ läbi ajama ~ saama, leppima, piirduma, rahulduma; пришлось пробавляться в походе сухарями matkal tuli kuivikutega läbi ajada;
‣ aega veetma ~ viitma;
‣ elatist teenima
‣ läbi ajama ~ saama, leppima, piirduma, rahulduma; пришлось пробавляться в походе сухарями matkal tuli kuivikutega läbi ajada;
‣ aega veetma ~ viitma;
‣ elatist teenima
продержать 183a Г сов. кого-что где (teatud aeg v. ajani) pidama ~ hoidma kus; продержать ребёнка час на руках tund aega last süles hoidma, продержать кого долго в больнице keda kaua aega haiglas hoidma, продержать у себя enda käes hoidma ~ pidama
продуктивно Н viljakalt, tulemuslikult, tootlikult, produktiivselt; продуктивно использовать время aega tulemuslikult kasutama
пролежать Г сов. → несов. пролёживать
‣ 180 (mõnda aega) lamama ~ pikutama; пролежать до обеда в постели lõunani voodis olema;
‣ 180 (без 1 и 2 л.) (teatud aeg) vedelema, (teatud ajani) seisma jääma; письмо долго пролежало на почте kiri seisis kaua postkontoris;
‣ 181 что kõnek. ära lamama, lamamisest valusaks ~ lohku ~ auku jääma; я пролежал себе бок olen külje ära lamanud, külg on lamamisest valus, ты все диваны пролежал kõik diivanid oled lohku lesinud;
‣ 180 (без несов.) kõnek. (teatud aeg v. ajani) haigevoodis ~ haigena maas olema; он пролежал неделю в жару ta oli nädal aega palavikuga maas
‣ 180 (mõnda aega) lamama ~ pikutama; пролежать до обеда в постели lõunani voodis olema;
‣ 180 (без 1 и 2 л.) (teatud aeg) vedelema, (teatud ajani) seisma jääma; письмо долго пролежало на почте kiri seisis kaua postkontoris;
‣ 181 что kõnek. ära lamama, lamamisest valusaks ~ lohku ~ auku jääma; я пролежал себе бок olen külje ära lamanud, külg on lamamisest valus, ты все диваны пролежал kõik diivanid oled lohku lesinud;
‣ 180 (без несов.) kõnek. (teatud aeg v. ajani) haigevoodis ~ haigena maas olema; он пролежал неделю в жару ta oli nädal aega palavikuga maas
пуржить 287b Г несов. безл. kõnek. tuiskama, tuisune olema; пуржило уже неделю tuiskas ~ tuisk kestis juba nädal aega
разбазарить 269a Г сов. → несов. разбазаривать что kõnek. halv. ära raiskama ~ kulutama, pillama, läbi lööma; разбазарить время aega raiskama, разбазарить состояние varandust läbi lööma ~ tuulde laskma
развлекаться 169 Г несов. → сов. развлечься oma meelt lahutama, lõbutsema, lõbusasti aega veetma; тебе надо больше развлекаться sa pead sagedamini oma meelt lahutama, молодёжь умеет развлекаться noored oskavad lõbutseda ~ lustlikult aega veeta
сэкономить 280 Г сов. что, на чём kokku hoidma, säästma, kokkuhoidlikult kulutama; сэкономить время aega säästma; vrd. экономить
тратить 274a Г несов. что, на кого-что kulutama, raiskama; тратить силы jõudu kulutama, тратить время aega raiskama, тратить здоровье oma tervist raiskama, тратить себя ennast ~ oma tervist ~ jõudu raiskama ~ kulutama, тратить деньги на детей raha laste peale kulutama; vrd. потратить, истратить
хронометрировать 171a Г сов. и несов. что aega võtma, kronometreerima, kronomeetrima (kestust mõõtma); хронометрировать рабочий день tööpäeva kronomeetrima
ценить 308 Г несов. кого-что hindama (ka ülek.), hinda määrama; дорого ценить вещь esemele kõrget ~ kallist hinda määrama, ценить время aega hindama, aja väärtust teadma, ценить человека inimest hindama, ценить кого за трудолюбие keda töökuse pärast hindama, kellest töökuse pärast lugu pidama, дорого ценить свою свободу oma vabadust kalliks pidama, высоко ценить kõrgelt hindama, väärtuslikuks pidama; vrd. оценить
беречь 379 Г несов. кого-что, от чего hoidma, säästma keda-mida, kaitsma; säilitama; беречь каждую копейку iga kopikat hoidma, беречь здоровье tervist hoidma, беречь от простуды külma eest kaitsma, беречь людей inimesi hoidma ~ säästma, беречь народное добро rahva vara hoidma, беречь время aega säästma;
◊ беречь как зеницу ока hoidma nagu (oma) silmatera
◊ беречь как зеницу ока hoidma nagu (oma) silmatera
выбраться 216* Г сов. → несов. выбираться
‣ (vaevaga) välja pääsema ~ jõudma ~ rabelema; как мне выбраться отсюда? kuidas ma siit välja pääsen? выбраться из болота на тропинку soost teerajale välja jõudma, выбраться из окружения piiramisrõngast väljuma, выбраться из долгов võlgadest välja rabelema, выбраться в театр kõnek. teatri jaoks aega leidma, teatrisse pääsema;
‣ (без несов.) leiduma, ette tulema; если выберется свободное время, приезжайте kui leidub vaba aega, sõitke meile
‣ (vaevaga) välja pääsema ~ jõudma ~ rabelema; как мне выбраться отсюда? kuidas ma siit välja pääsen? выбраться из болота на тропинку soost teerajale välja jõudma, выбраться из окружения piiramisrõngast väljuma, выбраться из долгов võlgadest välja rabelema, выбраться в театр kõnek. teatri jaoks aega leidma, teatrisse pääsema;
‣ (без несов.) leiduma, ette tulema; если выберется свободное время, приезжайте kui leidub vaba aega, sõitke meile
выиграть 165*a Г сов. → несов. выигрывать что, на чём, в чём, от чего, без доп. võitma; kasu saama; выиграть войну sõda võitma, он выиграл по лотерейному билету машину ta võitis loteriil auto, выиграть время aega võitma, выиграть шахматную партию malepartiid võitma, выиграть пари kihlvedu võitma, выиграть во мнении читателей lugejate poolehoidu võitma, lugejate silmis tõusma, они выиграли от снижения цен nad said hindade langusest kasu
выкраивать 168a Г несов. → сов. выкроить что, из чего
‣ juurde ~ välja lõikama; выкраивать платье kleiti juurde lõikama, выкраивать из бумаги куклу paberist nukku välja lõikama;
‣ ülek. kõnek. välja pigistama, leidma, võtma; выкраивать время aega võtma ~ näpistama milleks, выкраивать суммы raha ~ summasid leidma ~ välja pigistama
‣ juurde ~ välja lõikama; выкраивать платье kleiti juurde lõikama, выкраивать из бумаги куклу paberist nukku välja lõikama;
‣ ülek. kõnek. välja pigistama, leidma, võtma; выкраивать время aega võtma ~ näpistama milleks, выкраивать суммы raha ~ summasid leidma ~ välja pigistama
год 4, 5 (род. п. ед. ч. года и году, предл. п. в году и о годе) С м. неод.
‣ (род. п. мн. ч. лет и годов) aasta; високосный год lisapäeva-aasta, liigaasta, звёздный год astr. täheaasta, sideeriline aasta, солнечный год astr. päikeseaasta, бюджетный год eelarveaasta, учебный год (1) õpiaasta, (2) õppeaasta, финансовый год rahandusaasta, хозяйственный год majandusaasta, времена года aastaajad, новый год (1) uusaasta, (2) uus aasta, встречать Новый год uut aastat vastu võtma, с Новым годом! head uut aastat! каждый год iga(l) aasta(l), круглый год, весь год aasta ringi ~ läbi, kogu aasta, год (тому) назад aasta tagasi, aasta eest, год спустя aasta pärast ~ hiljem, год от года (год от году), с году (с года) на год iga aastaga, aasta-aastalt, в год aastas, aasta jooksul, за год aastaga, за год до чего aasta enne mida, на год aastaks, раз в год kord aastas, через год после чего aasta pärast ~ peale mida, в течение года aasta jooksul ~ kestel, из года в год aastast aastasse, годом позже aasta pärast ~ hiljem, в будущем году tuleval aastal, в минувшем году läinud aastal, mullu, в нынешнем году tänavu, käesoleval aastal, в прошлом ~ прошедшем ~ истекшем году möödunud ~ läinud aastal, mullu, в позапрошлом году ülemöödunud aastal, tunamullu, в текущем году käesoleval aastal, tänavu, ребёнку год laps on aastane;
‣ годы мн. ч. aastad (järgarvuga ühendeis); сороковые годы neljakümnendad aastad, люди тридцатых годов kolmekümnendate aastate inimesed, в двадцатые годы kahekümnendail aastail;
‣ годы и года мн. ч. vanus, iga; в мои годы minu aastates ~ vanuses ~ eas, человек в годах aastates ~ elatanud inimene, в преклонные годы kõrges eas, теперь уже годы не те ei ole enam nii noor ~ selles eas, мальчик был серьёзным не по годам poiss oli oma ea kohta liiga tõsine;
‣ годы и года мн. ч. aastad, aeg; годы войны sõja-aastad, молодые годы noorusaastad, долгие годы palju aastaid;
◊ год на год не приходится kõnekäänd aastad ei ole vennad; без году ~ без года неделя ~ неделю (1) hiljuti, nüüdsama, äsja, (2) väga lühikest aega
‣ (род. п. мн. ч. лет и годов) aasta; високосный год lisapäeva-aasta, liigaasta, звёздный год astr. täheaasta, sideeriline aasta, солнечный год astr. päikeseaasta, бюджетный год eelarveaasta, учебный год (1) õpiaasta, (2) õppeaasta, финансовый год rahandusaasta, хозяйственный год majandusaasta, времена года aastaajad, новый год (1) uusaasta, (2) uus aasta, встречать Новый год uut aastat vastu võtma, с Новым годом! head uut aastat! каждый год iga(l) aasta(l), круглый год, весь год aasta ringi ~ läbi, kogu aasta, год (тому) назад aasta tagasi, aasta eest, год спустя aasta pärast ~ hiljem, год от года (год от году), с году (с года) на год iga aastaga, aasta-aastalt, в год aastas, aasta jooksul, за год aastaga, за год до чего aasta enne mida, на год aastaks, раз в год kord aastas, через год после чего aasta pärast ~ peale mida, в течение года aasta jooksul ~ kestel, из года в год aastast aastasse, годом позже aasta pärast ~ hiljem, в будущем году tuleval aastal, в минувшем году läinud aastal, mullu, в нынешнем году tänavu, käesoleval aastal, в прошлом ~ прошедшем ~ истекшем году möödunud ~ läinud aastal, mullu, в позапрошлом году ülemöödunud aastal, tunamullu, в текущем году käesoleval aastal, tänavu, ребёнку год laps on aastane;
‣ годы мн. ч. aastad (järgarvuga ühendeis); сороковые годы neljakümnendad aastad, люди тридцатых годов kolmekümnendate aastate inimesed, в двадцатые годы kahekümnendail aastail;
‣ годы и года мн. ч. vanus, iga; в мои годы minu aastates ~ vanuses ~ eas, человек в годах aastates ~ elatanud inimene, в преклонные годы kõrges eas, теперь уже годы не те ei ole enam nii noor ~ selles eas, мальчик был серьёзным не по годам poiss oli oma ea kohta liiga tõsine;
‣ годы и года мн. ч. aastad, aeg; годы войны sõja-aastad, молодые годы noorusaastad, долгие годы palju aastaid;
◊ год на год не приходится kõnekäänd aastad ei ole vennad; без году ~ без года неделя ~ неделю (1) hiljuti, nüüdsama, äsja, (2) väga lühikest aega
до I предлог с род. п.
‣ enne mida; до войны он работал врачом enne sõda töötas ta arstina, за полчаса до работы pool tundi enne töö algust, вставать до петухов enne kukke ja koitu tõusma, до нашей эры enne meie ajaarvamist;
‣ -ni, kuni; с утра до вечера hommikust õhtuni, от зари до зари varahommikust hilisõhtuni, до сих пор seni(ajani), senini, до леса пять километров metsani on viis kilomeetrit, вода доходит до колен vesi ulatub põlvini, волосы до плеч õlgadeni (ulatuvad) juuksed, промокнуть до последней нитки läbimärjaks ~ üdini märjaks saama, дослужиться до генерала kindraliastmeni välja jõudma ~ teenima, до свидания nägemiseni, head aega, билет до Риги pilet Riiga, любить до безумия meeletult armastama, глупо до смешного naeruväärt, начистить до блеска läikima hõõruma, кричать до хрипоты häält kähedaks karjuma, танцевать до упаду varbaid villi tantsima, доводить до слёз nutma ajama;
‣ ligikaudse piirhulga märkimiseks; аудитория вмещает до ста студентов auditoorium mahutab kuni sada üliõpilast;
‣ tegevuse suuna märkimiseks; дотронуться до картины pilti puudutama, у меня дело до тебя madalk. mul on sinu juurde asja, всем дело до меня kõigil on minuga pistmist;
‣ kõnek. eseme märkimiseks, mille suhtes omadus väljendub; жадный до денег rahaahne, охотник до пива õllesõber;
◊ от времени до времени aeg-ajalt; до поры до времени kuni aeg käes, esiotsa; кому не до кого-чего kellel pole tuju, aega, tahtmist milleks, kelle jaoks; (мне) не до шуток (mul) pole naljatuju; (ему) не до разговоров (tal) pole mahti juttu ajada
‣ enne mida; до войны он работал врачом enne sõda töötas ta arstina, за полчаса до работы pool tundi enne töö algust, вставать до петухов enne kukke ja koitu tõusma, до нашей эры enne meie ajaarvamist;
‣ -ni, kuni; с утра до вечера hommikust õhtuni, от зари до зари varahommikust hilisõhtuni, до сих пор seni(ajani), senini, до леса пять километров metsani on viis kilomeetrit, вода доходит до колен vesi ulatub põlvini, волосы до плеч õlgadeni (ulatuvad) juuksed, промокнуть до последней нитки läbimärjaks ~ üdini märjaks saama, дослужиться до генерала kindraliastmeni välja jõudma ~ teenima, до свидания nägemiseni, head aega, билет до Риги pilet Riiga, любить до безумия meeletult armastama, глупо до смешного naeruväärt, начистить до блеска läikima hõõruma, кричать до хрипоты häält kähedaks karjuma, танцевать до упаду varbaid villi tantsima, доводить до слёз nutma ajama;
‣ ligikaudse piirhulga märkimiseks; аудитория вмещает до ста студентов auditoorium mahutab kuni sada üliõpilast;
‣ tegevuse suuna märkimiseks; дотронуться до картины pilti puudutama, у меня дело до тебя madalk. mul on sinu juurde asja, всем дело до меня kõigil on minuga pistmist;
‣ kõnek. eseme märkimiseks, mille suhtes omadus väljendub; жадный до денег rahaahne, охотник до пива õllesõber;
◊ от времени до времени aeg-ajalt; до поры до времени kuni aeg käes, esiotsa; кому не до кого-чего kellel pole tuju, aega, tahtmist milleks, kelle jaoks; (мне) не до шуток (mul) pole naljatuju; (ему) не до разговоров (tal) pole mahti juttu ajada
жаль предик.
‣ без доп., кому, кого-что, чего, с инф. (on) kahju; мне от души жаль mul on südamest kahju, мне жаль смотреть на него mul on teda valus vaadata, мне не жаль прошлого mul pole möödunust kahju, очень жаль väga kahju;
‣ в функции вводн. сл. kõnek. kahjuks; зашла бы, да, жаль, времени нет astuksin sisse, aga kahjuks pole aega
‣ без доп., кому, кого-что, чего, с инф. (on) kahju; мне от души жаль mul on südamest kahju, мне жаль смотреть на него mul on teda valus vaadata, мне не жаль прошлого mul pole möödunust kahju, очень жаль väga kahju;
‣ в функции вводн. сл. kõnek. kahjuks; зашла бы, да, жаль, времени нет astuksin sisse, aga kahjuks pole aega
засекать 169a Г несов. → сов. засечь
‣ что (raidtõkkega) tõkestama, raidtõket tegema;
‣ что sälku ~ märki tegema (lõigates, raiudes);
‣ кого (näkanud kala õngekonksu) otsa tõmbama;
‣ что riiveldes jalga vigastama (hobuse jalgade kohta);
‣ что kindlaks tegema, avastama, (kaardile vm.) märkima, sõj. sälkima (tulepunkte jm.); засекать время aega võtma ~ mõõtma;
‣ кого, чем vaeseomaks ~ surnuks peksma ~ nüpeldama ~ rihmutama; засекать розгами vitstega surnuks peksma
‣ что (raidtõkkega) tõkestama, raidtõket tegema;
‣ что sälku ~ märki tegema (lõigates, raiudes);
‣ кого (näkanud kala õngekonksu) otsa tõmbama;
‣ что riiveldes jalga vigastama (hobuse jalgade kohta);
‣ что kindlaks tegema, avastama, (kaardile vm.) märkima, sõj. sälkima (tulepunkte jm.); засекать время aega võtma ~ mõõtma;
‣ кого, чем vaeseomaks ~ surnuks peksma ~ nüpeldama ~ rihmutama; засекать розгами vitstega surnuks peksma
найти I 373 Г сов. → несов. находить кого-что, где, каким, с союзом что leidma, avastama, eest leidma kust; найти монету на дороге tee pealt raha ~ kopikat leidma, найти глазами silmadega ~ pilguga leidma, найти своё место в жизни oma kohta elus leidma, найти ответ на вопрос küsimusele vastust leidma, найти решение lahendust leidma, найти новый метод uut meetodit avastama ~ leidma, нашёл чем хвастаться leidis ka, millega kiidelda ~ hoobelda, нашёл чему радоваться leidis ka, mille üle rõõmustada, найти время aega leidma, найти утешение lohutust saama ~ leidma, найти удовольствие rahuldust saama, найти применение kasutamist ~ rakendust leidma, kasutatav olema, найти отражение kajastuma, врач нашёл его здоровым arst leidis ta terve olevat ~ leidis, et ta on terve, найти нужным vajalikuks pidama;
◊ найти ~ находить общий язык с кем ühist keelt leidma kellega; найти ~ находить себя ennast leidma, oma kohta leidma; не найти ~ не находить (себе) места (endale) asu mitte leidma; найти ~ находить себе могилу ~ смерть ~ конец liter. endale hauda leidma, oma lõppu ~ otsa leidma
◊ найти ~ находить общий язык с кем ühist keelt leidma kellega; найти ~ находить себя ennast leidma, oma kohta leidma; не найти ~ не находить (себе) места (endale) asu mitte leidma; найти ~ находить себе могилу ~ смерть ~ конец liter. endale hauda leidma, oma lõppu ~ otsa leidma
отвести 367 Г сов. → несов. отводить
‣ кого-что, куда, от чего (ära, eemale) viima; отвести детей домой lapsi koju viima, отвести от окна akna juurest eemale viima, отвести войска в тыл vägesid tagalasse viima;
‣ что, от кого-чего kõrvale ~ eemale ~ ära juhtima, tõrjuma, (kõrvale) pöörama; отвести удар lööki kõrvale juhtima ~ tõrjuma, отвести волосы со лба juukseid laubalt ära lükkama, отвести глаза от книги silmi raamatult ära pöörama, не мог отвести глаз ei saanud silmi pealt ära ~ küljest lahti;
‣ кого-что tagasi lükkama; jur. taandama, kõrvaldama; отвести заявление avaldust tagasi lükkama, отвести свидетеля tunnistajat taandama ~ kõrvaldama;
‣ что, кому-чему määrama, kasutamiseks andma, eraldama; отвести участок под огород krunti ~ maatükki aiamaaks eraldama, отвести комнату кому kellele tuba eraldama ~ andma, отвести время aega andma ~ jätma;
‣ что kõnek. ära hoidma; отвести беду õnnetust ära hoidma;
‣ aiand. võrsikutega paljundama;
◊ отвести ~ отводить душу kõnek. (1) südant kergendama, südamelt ära rääkima ~ ütlema, (2) millest hingekosutust saama; отвести ~ отводить глаза кому kõnek. kelle tähelepanu kõrvale juhtima
‣ кого-что, куда, от чего (ära, eemale) viima; отвести детей домой lapsi koju viima, отвести от окна akna juurest eemale viima, отвести войска в тыл vägesid tagalasse viima;
‣ что, от кого-чего kõrvale ~ eemale ~ ära juhtima, tõrjuma, (kõrvale) pöörama; отвести удар lööki kõrvale juhtima ~ tõrjuma, отвести волосы со лба juukseid laubalt ära lükkama, отвести глаза от книги silmi raamatult ära pöörama, не мог отвести глаз ei saanud silmi pealt ära ~ küljest lahti;
‣ кого-что tagasi lükkama; jur. taandama, kõrvaldama; отвести заявление avaldust tagasi lükkama, отвести свидетеля tunnistajat taandama ~ kõrvaldama;
‣ что, кому-чему määrama, kasutamiseks andma, eraldama; отвести участок под огород krunti ~ maatükki aiamaaks eraldama, отвести комнату кому kellele tuba eraldama ~ andma, отвести время aega andma ~ jätma;
‣ что kõnek. ära hoidma; отвести беду õnnetust ära hoidma;
‣ aiand. võrsikutega paljundama;
◊ отвести ~ отводить душу kõnek. (1) südant kergendama, südamelt ära rääkima ~ ütlema, (2) millest hingekosutust saama; отвести ~ отводить глаза кому kõnek. kelle tähelepanu kõrvale juhtima
погубить 320 Г сов. кого-что hävitama, (ära) rikkuma, hukutama, hukka saatma, ülek. ka raiskama; погубить здоровье tervist (ära) rikkuma, погубить душу hinge hukatusse saatma, погубить время aega raiskama, погубить силы jõudu raiskama; vrd. губить
подменить 308 Г сов. → несов. подменивать, подменять кого-что, чем
‣ (salaja, kogemata) ümber vahetama; подменить шляпу в гардеробе riidehoius kübarat ära vahetama, его будто подменили ta on otsekui ümber vahetatud, подменить живое руководство инструкциями elava juhtimise asemel eeskirju rakendama;
‣ kõnek. (ajutiselt, õigustamatult) asendama, välja vahetama; подменить дежурного (mõnda aega) korrapidajat asendama, (mõnda aega) korrapidaja kohustusi täitma
‣ (salaja, kogemata) ümber vahetama; подменить шляпу в гардеробе riidehoius kübarat ära vahetama, его будто подменили ta on otsekui ümber vahetatud, подменить живое руководство инструкциями elava juhtimise asemel eeskirju rakendama;
‣ kõnek. (ajutiselt, õigustamatult) asendama, välja vahetama; подменить дежурного (mõnda aega) korrapidajat asendama, (mõnda aega) korrapidaja kohustusi täitma
подумать 164b Г сов.
‣ что, о ком-чём, над чем, без доп. (järele) mõtlema, mõtisklema, mõtteid mõlgutama, arvama; подумать о сыне pojast mõtlema, подумать над задачей ülesande juures mõtlema, страшно подумать hirmus mõeldagi, juba paljas mõtegi sellest ajab hirmu peale, подумать только mõelda vaid, и не подумаю этого делать ei mõtlegi ~ ei tule mõttessegi seda teha, кто мог подумать kes oleks võinud arvata, я уже подумала, что ты не придёшь arvasin juba, et sa ei tule, подумать о ночлеге öömaja pärast muretsema;
‣ подумаешь в функции межд. kõnek. mõtleks, mõtleks vaid, või veel, tühja kah; подумаешь, какой умник нашёлся mõtleks, kus tuli tarkpea välja;
‣ подумать (только), подумай(те) в функции межд. mõelda (vaid); подумать (только), сколько времени ушло! mõelda vaid, kui palju see aega võttis ~ kui palju kulus aega!
‣ что, о ком-чём, над чем, без доп. (järele) mõtlema, mõtisklema, mõtteid mõlgutama, arvama; подумать о сыне pojast mõtlema, подумать над задачей ülesande juures mõtlema, страшно подумать hirmus mõeldagi, juba paljas mõtegi sellest ajab hirmu peale, подумать только mõelda vaid, и не подумаю этого делать ei mõtlegi ~ ei tule mõttessegi seda teha, кто мог подумать kes oleks võinud arvata, я уже подумала, что ты не придёшь arvasin juba, et sa ei tule, подумать о ночлеге öömaja pärast muretsema;
‣ подумаешь в функции межд. kõnek. mõtleks, mõtleks vaid, või veel, tühja kah; подумаешь, какой умник нашёлся mõtleks, kus tuli tarkpea välja;
‣ подумать (только), подумай(те) в функции межд. mõelda (vaid); подумать (только), сколько времени ушло! mõelda vaid, kui palju see aega võttis ~ kui palju kulus aega!
потерять 254a Г сов. кого-что (ära) kaotama, minetama, käest laskma, millest ilma jääma; потерять ключи võtmeid kaotama, потерять адрес aadressi ära kaotama, потерять отца isa kaotama, потерять зрение nägemist kaotama, nägemisest ilma jääma, потерять всё состояние (kogu) varandusest ilma jääma, потерять дорогу teed kaotama, teelt eksima, потерять след чей (1) kelle jälgi kaotama, (2) ülek. keda silmapiirilt kaotama, потерять терпение kannatust kaotama, потерять интерес huvi kaotama ~ minetama, потерять надежду lootust kaotama, потерять уважение к кому lugupidamist kaotama kelle vastu, потерять трудоспособность töövõimet kaotama, потерять чувство меры mõõdutunnet kaotama, потерять равновесие tasakaalu kaotama, tasakaalust välja minema, потерять сознание teadvust kaotama, minestama, потерянная в горах деревенька ülek. mägede vahele äraeksinud küla, потерять высоту lenn. kõrgust kaotama, вы многое потеряли, что не пришли te jäite paljust ilma, et ei tulnud, ветер потерял силу tuul nõrgenes, потерять в весе kaalus maha võtma, потерять даром время aega (jõude) raiskama ~ kaotsi minna laskma, потерять в чьём мнении kelle silmis langema, всё потеряно kõik on kadunud ~ läbi;
◊ потерять ~ терять голову pead kaotama; потерять ~ терять счёт кому-чему millest ülevaadet kaotama (arvult v. koguselt), mitte enam kokku lugeda jõudma mida; потерять ~ терять из вида ~ из виду кого-что silmist kaotama ~ laskma keda-mida; потерять ~ терять почву под ногами pinda jalge alt kaotama; vrd. терять
◊ потерять ~ терять голову pead kaotama; потерять ~ терять счёт кому-чему millest ülevaadet kaotama (arvult v. koguselt), mitte enam kokku lugeda jõudma mida; потерять ~ терять из вида ~ из виду кого-что silmist kaotama ~ laskma keda-mida; потерять ~ терять почву под ногами pinda jalge alt kaotama; vrd. терять
потратиться 274 Г сов. kõnek.
‣ на кого-что, без доп. suuri kulutusi tegema;
‣ на что kuluma mida, mille peale; на это потратилось много сил и времени selle peale kulus palju jõudu ja aega
‣ на кого-что, без доп. suuri kulutusi tegema;
‣ на что kuluma mida, mille peale; на это потратилось много сил и времени selle peale kulus palju jõudu ja aega
потребовать Г сов.
‣ 171a, b кого-что, чего, от кого, с союзом чтобы, с инф., без доп. nõudma, vajama; потребовать объяснений у кого kellelt seletust nõudma, потребовать от дирекции чего direktsioonilt mida nõudma, это потребует много времени see võtab ~ nõuab palju aega, selleks läheb vaja palju aega, это потребует серьёзной работы see nõuab tõsist tööd, selleks on vaja tõsist tööd teha;
‣ 171a кого-что, куда (välja) kutsuma; потребовать в суд кого keda kohtusse välja kutsuma; vrd. требовать
‣ 171a, b кого-что, чего, от кого, с союзом чтобы, с инф., без доп. nõudma, vajama; потребовать объяснений у кого kellelt seletust nõudma, потребовать от дирекции чего direktsioonilt mida nõudma, это потребует много времени see võtab ~ nõuab palju aega, selleks läheb vaja palju aega, это потребует серьёзной работы see nõuab tõsist tööd, selleks on vaja tõsist tööd teha;
‣ 171a кого-что, куда (välja) kutsuma; потребовать в суд кого keda kohtusse välja kutsuma; vrd. требовать
препроводить 292 Г сов. → несов. препровождать
‣ кого-что, куда liter. (valve all) saatma; edasi saatma ~ toimetama; kuhu juhatama; препроводить документы dokumente edasi saatma ~ edastama, препроводить гостя в комнату külalist (elu)tuppa juhatama;
‣ что van. veetma, mööda saatma; препроводить время aega veetma
‣ кого-что, куда liter. (valve all) saatma; edasi saatma ~ toimetama; kuhu juhatama; препроводить документы dokumente edasi saatma ~ edastama, препроводить гостя в комнату külalist (elu)tuppa juhatama;
‣ что van. veetma, mööda saatma; препроводить время aega veetma
пробыть 352 (прош. вр. пробыл и пробыл, пробыло и пробыло, пробыли и пробыли) Г сов. где (määratud ajavahemikku) veetma, (teatud aeg v. ajani) viibima ~ olema; пробыть лето в деревне suve maal veetma, заведующим он пробыл недолго juhataja kohal oli ta lühikest aega
проиграть 165a Г сов. → несов. проигрывать
‣ кого-что, кому kaotama; проиграть пари kihlvedu kaotama, проиграть матч matši ~ partiid ~ kohtumist kaotama, проиграть пешку etturit kaotama, проиграть процесс (kohtu)protsessi kaotama, проиграть войну sõda kaotama, проиграть время aega kaotama;
‣ в чём, от чего kannatama (kelle silmis v. arvamuses), kahjuks tulema kellele; сын проиграл в мнении отца isa arvamus pojast langes, пьеса проиграла от плохой режиссуры halb režii tuli näidendile kahjuks;
‣ что maha mängima; он проиграл все деньги ta mängis kõik raha maha;
‣ что kõnek. (läbi, ära) mängima; проиграть пластинку plaati läbi mängima, она проиграла на рояле несколько вальсов ta mängis klaveril mõned valsid;
‣ (без несов.; без страд. прич. прош. вр.) (teatud aeg v. ajani) mängima; дети проиграли во дворе до ужина lapsed mängisid õues õhtusöögini
‣ кого-что, кому kaotama; проиграть пари kihlvedu kaotama, проиграть матч matši ~ partiid ~ kohtumist kaotama, проиграть пешку etturit kaotama, проиграть процесс (kohtu)protsessi kaotama, проиграть войну sõda kaotama, проиграть время aega kaotama;
‣ в чём, от чего kannatama (kelle silmis v. arvamuses), kahjuks tulema kellele; сын проиграл в мнении отца isa arvamus pojast langes, пьеса проиграла от плохой режиссуры halb režii tuli näidendile kahjuks;
‣ что maha mängima; он проиграл все деньги ta mängis kõik raha maha;
‣ что kõnek. (läbi, ära) mängima; проиграть пластинку plaati läbi mängima, она проиграла на рояле несколько вальсов ta mängis klaveril mõned valsid;
‣ (без несов.; без страд. прич. прош. вр.) (teatud aeg v. ajani) mängima; дети проиграли во дворе до ужина lapsed mängisid õues õhtusöögini
протаять Г сов. → несов. протаивать
‣ 259b ära ~ üles sulama; у костра протаяло lõkke ümbert oli lumi ~ maa sulanud, в некоторых местах снег протаял до земли kohati oli maa lumest paljaks sulanud, земля протаяла maa on kostunud ~ üles sulanud;
‣ 259a что ära ~ üles sulatama;
‣ 259b (без несов.) (teatud aeg) sulama; снег протаял с месяц lumesulamine kestis umbes kuu aega
‣ 259b ära ~ üles sulama; у костра протаяло lõkke ümbert oli lumi ~ maa sulanud, в некоторых местах снег протаял до земли kohati oli maa lumest paljaks sulanud, земля протаяла maa on kostunud ~ üles sulanud;
‣ 259a что ära ~ üles sulatama;
‣ 259b (без несов.) (teatud aeg) sulama; снег протаял с месяц lumesulamine kestis umbes kuu aega
распределить 285a Г сов. → несов. распределять
‣ кого-что, между кем-чем (ära) jaotama, jagama; распределить детей по классам lapsi klassidesse jaotama, распределить работу tööd (ära) jaotama, правильно распределить время aega õigesti jaotama, распределить деньги между собой raha omavahel (ära) jagama;
‣ кого-что, куда kõnek. (pärast kooli lõpetamist) tööle määrama ~ suunama; распределить выпускников (kooli)lõpetajaid tööle suunama
‣ кого-что, между кем-чем (ära) jaotama, jagama; распределить детей по классам lapsi klassidesse jaotama, распределить работу tööd (ära) jaotama, правильно распределить время aega õigesti jaotama, распределить деньги между собой raha omavahel (ära) jagama;
‣ кого-что, куда kõnek. (pärast kooli lõpetamist) tööle määrama ~ suunama; распределить выпускников (kooli)lõpetajaid tööle suunama
спех 18 (род. п. ед. ч. спеха и спеху) С м. неод. (без мн. ч.) kõnek. (liigne) kiirustamine, kiirustus, kiir (kiiru), ruttamine, rutakus, rutlikkus, rutt, tõttamine, tõtt, pakk; не к спеху millega ei ole kiiret, millega on aega küll, aega on maa ja ilm
стараться 165 Г несов. с инф. püüdma, hoolsalt ~ innukalt ~ usinalt tegema; стараться изо всех сил kõigest väest püüdma, он старался удержаться на ногах ta püüdis jalgadele püsima jääda, стараться выиграть время aega võita püüdma, можешь не стараться kõnek. ära parem näe(gi) vaeva, ära püüagi, рад стараться sõj., aj. püüan hoolega! (soldati vastus ülemale); vrd. постараться
терпеть 240 Г несов. кого-что (välja) kannatama, taluma, sallima; tundma, kogema; терпеть боль valu kannatama, терпеть холод külma kannatama ~ tundma, терпеть голод nälga kannatama ~ tundma, nälgima, терпеть нужду puudust kannatama ~ tundma, терпеть убытки kahju kannatama, терпеть обиды solvanguid taluma, терпеть неудачу ebaõnne osaliseks saama, терпеть поражение lüüa saama, kaotama, терпеть фиаско nurjuma, luhtuma, ebaõnnestuma, терпеть крушение hukkuma (näit. laev), время терпит aega on, время не терпит aeg ei anna ~ ei kannata oodata, не терплю возражений ma ei kannata ~ ei salli vastuvaidlemist, терпеть не могу лжи kõnek. ma ei kannata ~ ei salli valet, я его терпеть не могу kõnek. ma ei kannata ~ ei salli teda silmaotsaski, это дело не терпит kõnek. see asi ei kannata ~ ei anna oodata, selle asjaga on kiire;
◊ бумага всё терпит kõnek. paber kannab palju, paber kannatab kõike; как только земля терпит кого kõnek. et maapõu ka ei neela keda; vrd. потерпеть
◊ бумага всё терпит kõnek. paber kannab palju, paber kannatab kõike; как только земля терпит кого kõnek. et maapõu ka ei neela keda; vrd. потерпеть
тянуть 339a Г несов.
‣ кого-что tõmbama, tirima, kiskuma (kõnek. ka ülek.), sikutama, vedama (ka ülek.), venitama (kõnek. ka ülek.); тянуть рукоять на себя käepidet enda poole tõmbama, тянуть силой jõuga tõmbama ~ tirima ~ kiskuma ~ sikutama, тянуть за руку kättpidi tirima, тянуть верёвку через двор nööri üle õue tõmbama ~ vedama, тянуть жребий loosi võtma, liisku tõmbama, тянуть трубку piipu tõmbama ~ kiskuma ~ pahvima, тянуть проволоку tehn. traati tõmbama, тянуть телефонную линию kõnek. telefoniliini vedama, тянуть кого в кино kõnek. keda kinno kaasa vedama, тянуть кожу nahka venitama, тянуть песню laulu venitama, тянуть с ответом vastusega venitama ~ viivitama, тянуть слабого ученика kõnek. nõrka õpilast (klassist klassi) venitama ~ (järele) vedama, тянуть кого по службе keda ametiredelil ülespoole upitama, пароход тянет баржу aurik veab praami, паровоз тянет на восток kõnek. vedur venib itta, в печи хорошо тянет ahi tõmbab hästi, ahjul on hea tõmme, тянет за город kõnek. tõmbab rohelisse ~ linnast välja, меня тянет к родным местам kõnek. mind kisub ~ tõmbab kodupaika, яблоки тянут ветки вниз õunad kaaluvad oksi alla ~ looka, тянет ко сну uni tükib ~ tikub peale;
‣ что (välja) sirutama, õieli ajama; тянуть руку к звонку kätt kella poole sirutama, тянуть шею kaela õieli ajama;
‣ (безл.) чем õhkuma, uhkama, hoovama; тянуть жаром kuumust õhkama, тянет свежестью õhkub jahedust, от окна тянет холодом aknast hoovab külma;
‣ (kergelt) puhuma; kaasa tooma (tuule kohta); с моря тянет лёгкий ветер merelt puhub kerge tuul, ветер тянет запах сена tuul toob ~ kannab heinalõhna;
‣ что kõnek. rõhuma, (sisse) soonima; мешок тянет плечи kott rõhub õlgadele, подтяжки тянут püksitraksid soonivad ~ on liiga pingul;
‣ что imema, pumpama (kõnek. ka ülek.); насос тянет воду pump imeb ~ pumpab vett, тянуть вино kõnek. veini timmima ~ imema, тянуть кружками пиво kõnek. kannude viisi õlut kaanima, тянуть все силы из кого kõnek. kellest viimast võhma välja võtma, тянуть деньги у кого kõnek. kellelt raha pumpama;
‣ что kõnek. sisse vehkima, pihta panema, ära virutama, ära tõmbama;
‣ kõnek. kaaluma, raske olema; ящик тянет пять кило kast kaalub viis kilo;
‣ что aj. raket kandma;
‣ на кого-что ülek. kõnek. mõõtu välja andma; его работа тянет на диссертацию tema töö annab väitekirja mõõdu välja, он не тянет на директора ta ei anna direktori mõõtu välja;
◊ тянуть время kõnek. viivitama, venitama, päevi looja karja saatma, aega surnuks lööma; тянуть за язык кого kõnek. keda rääkima panema ~ sundima ~ käskima, kelle keelepaelu valla päästma, kelle keelekupjaks hakkama; тянуть едва ~ с трудом ноги kõnek. (vaevaliselt) jalgu järele vedama; тянуть жилы из кого kõnek. keda kurnama, kellel hinge välja võtma, kellest viimast mahla välja pigistama; тянуть волынку kõnek. millega venitama, aega viitma, juulitama, kellel pole millega kiiret; тянуть душу из кого kelle(l) hinge seest sööma; тянуть канитель kõnek. (1) ühte joru ajama, tüütult jorutama, (2) venitama, jorutama; тянуть за душу кого kõnek. hinge närima, hinge seest sööma, ära tüütama; тянуть за уши кого kõnek. keda tagant upitama, keda kättpidi edasi talutama; тянуть (служебную, солдатскую) лямку kõnek. (teenistus-, sõduri)koormat vedama ~ kandma, mis rangid on ~ olid kaelas; тянуть одну и ту же песню kõnek. halv ühte ja sama laulu laulma, ühte joru ajama, kellel on üks ja sama plaat peal; тянуть кота за хвост kõnek. jorutama, joru ajama, sõna takka vedama; тянуть резину kõnek. viivitama, venitama
‣ кого-что tõmbama, tirima, kiskuma (kõnek. ka ülek.), sikutama, vedama (ka ülek.), venitama (kõnek. ka ülek.); тянуть рукоять на себя käepidet enda poole tõmbama, тянуть силой jõuga tõmbama ~ tirima ~ kiskuma ~ sikutama, тянуть за руку kättpidi tirima, тянуть верёвку через двор nööri üle õue tõmbama ~ vedama, тянуть жребий loosi võtma, liisku tõmbama, тянуть трубку piipu tõmbama ~ kiskuma ~ pahvima, тянуть проволоку tehn. traati tõmbama, тянуть телефонную линию kõnek. telefoniliini vedama, тянуть кого в кино kõnek. keda kinno kaasa vedama, тянуть кожу nahka venitama, тянуть песню laulu venitama, тянуть с ответом vastusega venitama ~ viivitama, тянуть слабого ученика kõnek. nõrka õpilast (klassist klassi) venitama ~ (järele) vedama, тянуть кого по службе keda ametiredelil ülespoole upitama, пароход тянет баржу aurik veab praami, паровоз тянет на восток kõnek. vedur venib itta, в печи хорошо тянет ahi tõmbab hästi, ahjul on hea tõmme, тянет за город kõnek. tõmbab rohelisse ~ linnast välja, меня тянет к родным местам kõnek. mind kisub ~ tõmbab kodupaika, яблоки тянут ветки вниз õunad kaaluvad oksi alla ~ looka, тянет ко сну uni tükib ~ tikub peale;
‣ что (välja) sirutama, õieli ajama; тянуть руку к звонку kätt kella poole sirutama, тянуть шею kaela õieli ajama;
‣ (безл.) чем õhkuma, uhkama, hoovama; тянуть жаром kuumust õhkama, тянет свежестью õhkub jahedust, от окна тянет холодом aknast hoovab külma;
‣ (kergelt) puhuma; kaasa tooma (tuule kohta); с моря тянет лёгкий ветер merelt puhub kerge tuul, ветер тянет запах сена tuul toob ~ kannab heinalõhna;
‣ что kõnek. rõhuma, (sisse) soonima; мешок тянет плечи kott rõhub õlgadele, подтяжки тянут püksitraksid soonivad ~ on liiga pingul;
‣ что imema, pumpama (kõnek. ka ülek.); насос тянет воду pump imeb ~ pumpab vett, тянуть вино kõnek. veini timmima ~ imema, тянуть кружками пиво kõnek. kannude viisi õlut kaanima, тянуть все силы из кого kõnek. kellest viimast võhma välja võtma, тянуть деньги у кого kõnek. kellelt raha pumpama;
‣ что kõnek. sisse vehkima, pihta panema, ära virutama, ära tõmbama;
‣ kõnek. kaaluma, raske olema; ящик тянет пять кило kast kaalub viis kilo;
‣ что aj. raket kandma;
‣ на кого-что ülek. kõnek. mõõtu välja andma; его работа тянет на диссертацию tema töö annab väitekirja mõõdu välja, он не тянет на директора ta ei anna direktori mõõtu välja;
◊ тянуть время kõnek. viivitama, venitama, päevi looja karja saatma, aega surnuks lööma; тянуть за язык кого kõnek. keda rääkima panema ~ sundima ~ käskima, kelle keelepaelu valla päästma, kelle keelekupjaks hakkama; тянуть едва ~ с трудом ноги kõnek. (vaevaliselt) jalgu järele vedama; тянуть жилы из кого kõnek. keda kurnama, kellel hinge välja võtma, kellest viimast mahla välja pigistama; тянуть волынку kõnek. millega venitama, aega viitma, juulitama, kellel pole millega kiiret; тянуть душу из кого kelle(l) hinge seest sööma; тянуть канитель kõnek. (1) ühte joru ajama, tüütult jorutama, (2) venitama, jorutama; тянуть за душу кого kõnek. hinge närima, hinge seest sööma, ära tüütama; тянуть за уши кого kõnek. keda tagant upitama, keda kättpidi edasi talutama; тянуть (служебную, солдатскую) лямку kõnek. (teenistus-, sõduri)koormat vedama ~ kandma, mis rangid on ~ olid kaelas; тянуть одну и ту же песню kõnek. halv ühte ja sama laulu laulma, ühte joru ajama, kellel on üks ja sama plaat peal; тянуть кота за хвост kõnek. jorutama, joru ajama, sõna takka vedama; тянуть резину kõnek. viivitama, venitama
убить I 325 Г сов. → несов. убивать I
‣ кого-что, чем (ära) tapma, surmama (ka ülek.), mõrvama, kooletama (van.), maha ~ surnuks lööma, maha nottima (kõnek.), vagaseks tegema (kõnek.); ülek. hävitama; убить из ружья püssiga maha laskma, убить насмерть surnuks ~ maha lööma, его убило молнией välk ~ pikne lõi ta surnuks, ta sai välgust ~ piksest surma, он был убит в бою ta sai lahingus surma, ta langes lahingus, убить карту kõnek. (1) kaarti lööma ~ tapma (kaardimängus), (2) ülek. õiget käiku tegema, õiget kaarti välja käima, убить себя работой ennast tööga tapma, убить нерв зуба hamba närvi suretama, убить взглядом ülek. pilguga tapma ~ hävitama, убить все надежды kõiki lootusi hävitama, убить веру в кого-что hävitama ~ võtma usku kellesse-millesse;
‣ кого-что ülek. murdma, surmahoopi andma; она была совершенно убита ta oli täiesti murtud ~ läbi, это известие убило его see teade andis talle ränga hoobi ~ surmahoobi, он убит горем ta on murest murtud;
‣ что, на кого-что ülek. kõnek. läbi lööma, raiskama; убить деньги raha raiskama ~ tuksi panema, убить жизнь на интриги elu intriigide peale raiskama;
◊ бог убил кого kõnek. van. kes on vaimust vaene ~ kasina mõistusega, kellele pole mõistust antud; хоть убей kõnek. löö või maha; убей меня бог ~ гром madalk. löödagu mind või (siinsamas) maha; tabagu mind välk; убить двух зайцев kõnek. kaht kärbest ühe hoobiga tabama; убить кого мало kõnek. keda oleks paras maha ~ mättasse lüüa; убить ~ убивать время чем, без доп. kõnek. aega surnuks lööma; убить бобра kõnek. (1) iroon. mööda laskma ~ panema, alt minema, (2) õnnega kokku sattuma, tehtud mees olema; карта чья убита kõnek. kelle laul on lauldud, kelle lips on läbi
‣ кого-что, чем (ära) tapma, surmama (ka ülek.), mõrvama, kooletama (van.), maha ~ surnuks lööma, maha nottima (kõnek.), vagaseks tegema (kõnek.); ülek. hävitama; убить из ружья püssiga maha laskma, убить насмерть surnuks ~ maha lööma, его убило молнией välk ~ pikne lõi ta surnuks, ta sai välgust ~ piksest surma, он был убит в бою ta sai lahingus surma, ta langes lahingus, убить карту kõnek. (1) kaarti lööma ~ tapma (kaardimängus), (2) ülek. õiget käiku tegema, õiget kaarti välja käima, убить себя работой ennast tööga tapma, убить нерв зуба hamba närvi suretama, убить взглядом ülek. pilguga tapma ~ hävitama, убить все надежды kõiki lootusi hävitama, убить веру в кого-что hävitama ~ võtma usku kellesse-millesse;
‣ кого-что ülek. murdma, surmahoopi andma; она была совершенно убита ta oli täiesti murtud ~ läbi, это известие убило его see teade andis talle ränga hoobi ~ surmahoobi, он убит горем ta on murest murtud;
‣ что, на кого-что ülek. kõnek. läbi lööma, raiskama; убить деньги raha raiskama ~ tuksi panema, убить жизнь на интриги elu intriigide peale raiskama;
◊ бог убил кого kõnek. van. kes on vaimust vaene ~ kasina mõistusega, kellele pole mõistust antud; хоть убей kõnek. löö või maha; убей меня бог ~ гром madalk. löödagu mind või (siinsamas) maha; tabagu mind välk; убить двух зайцев kõnek. kaht kärbest ühe hoobiga tabama; убить кого мало kõnek. keda oleks paras maha ~ mättasse lüüa; убить ~ убивать время чем, без доп. kõnek. aega surnuks lööma; убить бобра kõnek. (1) iroon. mööda laskma ~ panema, alt minema, (2) õnnega kokku sattuma, tehtud mees olema; карта чья убита kõnek. kelle laul on lauldud, kelle lips on läbi
уйти 374 Г сов. → несов. уходить I
‣ куда, откуда ära minema, lahkuma (ka ülek.); уйти на работу tööle minema, уйти в море merele minema, уйти на охоту jahile minema, уйти на фронт rindele minema, уйти на отдых (vanadus)puhkusele minema, уйти в отпуск puhkusele minema, уйти в отставку erru minema, уйти на пенсию pensionile minema, уйти со сцены (1) lavalt lahkuma, (2) ülek. näitelavalt ~ areenilt lahkuma, уйти от дел asjaajamisest eemale jääma ~ tõmbuma, уйти с работы kõnek. töölt lahkuma, end töölt lahti võtma, уйти от семьи perekonna juurest ära minema, perekonda maha jätma, уйти вперёд ette minema ~ jõudma (ka ülek.), свая ушла в землю vai läks maasse, поезд давно ушёл rong on ammu (ära) läinud, гости ушли поздно külalised lahkusid hilja, не сам ушёл, а его ушли kõnek. nalj. ta ei läinud ise, vaid ta lasti lahti ~ sunniti minema, он ушёл в расцвете сил ta lahkus ~ suri õitsvas ~ kõige paremas eas, все вещи ушли в чемодан kõnek. kõik asjad läksid ~ mahtusid kohvrisse;
‣ от кого-чего põgenema, pakku minema; pääsema; millest hoiduma, kõrvale hoidma ~ põiklema ~ hiilima ~ kalduma ~ minema; уйти от погони tagaajajate käest pääsema, уйти от дождя vihma eest varju(le) ~ vihmavarju minema, уйти от опасности hädaohust pääsema, уйти от ответа vastusest kõrvale hiilima ~ põiklema, уйти от наказания karistusest kõrvale hoidma ~ pääsema, уйти от темы teemast kõrvale kalduma, от меня он не уйдёт minu käest ta ei pääse, от судьбы не уйдёшь saatuse eest ei pääse ~ pole pääsu, уйти в подполье ülek. põranda alla minema;
‣ ülek. mööduma, mööda minema ~ veerema, kaduma; молодость ушла noorus on möödas ~ läbi ~ käest kadunud, с тех пор ушло много времени sellest on palju aega möödunud ~ mööda läinud ~ möödas, это не уйдёт sellega on veel aega, ega see eest ära jookse;
‣ на что (ära) kuluma, minema; на беседу ушло два часа jutuajamiseks kulus kaks tundi, на покупки ушло много денег ostudeks ~ ostude peale ~ sisseostude tegemiseks kulus ~ läks palju raha, на это уйдёт полдня selleks kulub ~ läheb pool päeva, на платье уйдёт три метра ткани kleidi jaoks kulub ~ läheb kolm meetrit riiet;
‣ во что ülek. süvenema, süüvima, sukelduma; уйти в науку teadusesse süvenema, уйти в воспоминания mälestustesse süvenema ~ süüvima;
‣ во что, куда vajuma, minema (ka ülek.); уйти под воду vee alla vajuma ~ minema, уйти ко дну ~ на дно põhja vajuma ~ minema, вода ушла в землю vesi läks maa sisse, солнце ушло за лес päike läks ~ vajus metsa taha, голова ушла в плечи pea kadus õlgade vahele;
‣ kõnek. üle keema ~ minema ~ ajama; молоко ушло piim kees üle;
‣ kõnek. ette käima ~ minema (kella kohta); будильник ушёл на двадцать минут вперёд äratuskell on kakskümmend minutit ees ~ ette käinud;
‣ во что kõnek. mida kasvatama hakkama, millesse minema; уйти в ствол putke kasvama ~ minema, картофель ушёл в ботву kartul kasvatab ainult pealseid;
◊ уйти ~ уходить в кусты kõnek. põõsasse pugema, alt ära hüppama; уйти ~ уходить в лучший (вечный, другой) мир sellest ~ siit ilmast lahkuma, teise ilma minema; уйти ~ уходить в (самого) себя enesesse kapselduma ~ tõmbuma; уйти ~ уходить из жизни elavate kirjast lahkuma; уйти ~ уходить между пальцами ~ сквозь пальцы kõnek. käest ~ läbi peo ~ sõrmede vahelt pudenema ~ kaduma; уйти от самого себя iseenda eest põgenema ~ pakku minema; уйти ~ уходить с головой во что kõnek. üle pea millesse süvenema ~ sukelduma; почва уходит ~ ушла из-под ног у кого kellel (maa)pind kaob ~ kadus jalge alt ~ on jalge alt kadunud; душа ушла ~ уходит в пятки у кого kõnek. kelle süda vajub ~ vajus ~ kukub ~ kukkus saapasäärde; далеко не уйдёшь на чём, без кого-чего, с кем-чем kõnek. kellega-millega, kelleta-milleta kaugele ei jõua; уйти ~ уходить из рук чьих kelle käte vahelt välja libisema, kelle küüsist pääsema
‣ куда, откуда ära minema, lahkuma (ka ülek.); уйти на работу tööle minema, уйти в море merele minema, уйти на охоту jahile minema, уйти на фронт rindele minema, уйти на отдых (vanadus)puhkusele minema, уйти в отпуск puhkusele minema, уйти в отставку erru minema, уйти на пенсию pensionile minema, уйти со сцены (1) lavalt lahkuma, (2) ülek. näitelavalt ~ areenilt lahkuma, уйти от дел asjaajamisest eemale jääma ~ tõmbuma, уйти с работы kõnek. töölt lahkuma, end töölt lahti võtma, уйти от семьи perekonna juurest ära minema, perekonda maha jätma, уйти вперёд ette minema ~ jõudma (ka ülek.), свая ушла в землю vai läks maasse, поезд давно ушёл rong on ammu (ära) läinud, гости ушли поздно külalised lahkusid hilja, не сам ушёл, а его ушли kõnek. nalj. ta ei läinud ise, vaid ta lasti lahti ~ sunniti minema, он ушёл в расцвете сил ta lahkus ~ suri õitsvas ~ kõige paremas eas, все вещи ушли в чемодан kõnek. kõik asjad läksid ~ mahtusid kohvrisse;
‣ от кого-чего põgenema, pakku minema; pääsema; millest hoiduma, kõrvale hoidma ~ põiklema ~ hiilima ~ kalduma ~ minema; уйти от погони tagaajajate käest pääsema, уйти от дождя vihma eest varju(le) ~ vihmavarju minema, уйти от опасности hädaohust pääsema, уйти от ответа vastusest kõrvale hiilima ~ põiklema, уйти от наказания karistusest kõrvale hoidma ~ pääsema, уйти от темы teemast kõrvale kalduma, от меня он не уйдёт minu käest ta ei pääse, от судьбы не уйдёшь saatuse eest ei pääse ~ pole pääsu, уйти в подполье ülek. põranda alla minema;
‣ ülek. mööduma, mööda minema ~ veerema, kaduma; молодость ушла noorus on möödas ~ läbi ~ käest kadunud, с тех пор ушло много времени sellest on palju aega möödunud ~ mööda läinud ~ möödas, это не уйдёт sellega on veel aega, ega see eest ära jookse;
‣ на что (ära) kuluma, minema; на беседу ушло два часа jutuajamiseks kulus kaks tundi, на покупки ушло много денег ostudeks ~ ostude peale ~ sisseostude tegemiseks kulus ~ läks palju raha, на это уйдёт полдня selleks kulub ~ läheb pool päeva, на платье уйдёт три метра ткани kleidi jaoks kulub ~ läheb kolm meetrit riiet;
‣ во что ülek. süvenema, süüvima, sukelduma; уйти в науку teadusesse süvenema, уйти в воспоминания mälestustesse süvenema ~ süüvima;
‣ во что, куда vajuma, minema (ka ülek.); уйти под воду vee alla vajuma ~ minema, уйти ко дну ~ на дно põhja vajuma ~ minema, вода ушла в землю vesi läks maa sisse, солнце ушло за лес päike läks ~ vajus metsa taha, голова ушла в плечи pea kadus õlgade vahele;
‣ kõnek. üle keema ~ minema ~ ajama; молоко ушло piim kees üle;
‣ kõnek. ette käima ~ minema (kella kohta); будильник ушёл на двадцать минут вперёд äratuskell on kakskümmend minutit ees ~ ette käinud;
‣ во что kõnek. mida kasvatama hakkama, millesse minema; уйти в ствол putke kasvama ~ minema, картофель ушёл в ботву kartul kasvatab ainult pealseid;
◊ уйти ~ уходить в кусты kõnek. põõsasse pugema, alt ära hüppama; уйти ~ уходить в лучший (вечный, другой) мир sellest ~ siit ilmast lahkuma, teise ilma minema; уйти ~ уходить в (самого) себя enesesse kapselduma ~ tõmbuma; уйти ~ уходить из жизни elavate kirjast lahkuma; уйти ~ уходить между пальцами ~ сквозь пальцы kõnek. käest ~ läbi peo ~ sõrmede vahelt pudenema ~ kaduma; уйти от самого себя iseenda eest põgenema ~ pakku minema; уйти ~ уходить с головой во что kõnek. üle pea millesse süvenema ~ sukelduma; почва уходит ~ ушла из-под ног у кого kellel (maa)pind kaob ~ kadus jalge alt ~ on jalge alt kadunud; душа ушла ~ уходит в пятки у кого kõnek. kelle süda vajub ~ vajus ~ kukub ~ kukkus saapasäärde; далеко не уйдёшь на чём, без кого-чего, с кем-чем kõnek. kellega-millega, kelleta-milleta kaugele ei jõua; уйти ~ уходить из рук чьих kelle käte vahelt välja libisema, kelle küüsist pääsema
факт 1 С м. неод.
‣ fakt, tõsiasi, tõik, seik, asjaolu; исторический факт ajaloofakt, конкретный факт konkreetne asjaolu, изложить ~ привести факты fakte esitama, изкажать факты fakte moonutama ~ vassima, проверить факты asjaolusid kontrollima, факты говорят за себя faktid räägivad ise enda eest, утверждать вопреки фактам faktide kiuste väitma, факты -- упрямая вещь faktid on jonnakad asjad, ставить ~ поставить перед (совершившимся) фактом juhtunuga silmitsi seadma ~ panema, sündinud tõsiasja ~ fakti ette seadma;
‣ в функции частицы и вводн. слова madalk. tõepoolest, tõsi mis tõsi, fakt; факт, что мы проиграли see on fakt ~ tõsi mis tõsi, et oleme kaotanud, факт тот, что осталось мало времени aega on tõepoolest ~ tõesti vähe jäänud
‣ fakt, tõsiasi, tõik, seik, asjaolu; исторический факт ajaloofakt, конкретный факт konkreetne asjaolu, изложить ~ привести факты fakte esitama, изкажать факты fakte moonutama ~ vassima, проверить факты asjaolusid kontrollima, факты говорят за себя faktid räägivad ise enda eest, утверждать вопреки фактам faktide kiuste väitma, факты -- упрямая вещь faktid on jonnakad asjad, ставить ~ поставить перед (совершившимся) фактом juhtunuga silmitsi seadma ~ panema, sündinud tõsiasja ~ fakti ette seadma;
‣ в функции частицы и вводн. слова madalk. tõepoolest, tõsi mis tõsi, fakt; факт, что мы проиграли see on fakt ~ tõsi mis tõsi, et oleme kaotanud, факт тот, что осталось мало времени aega on tõepoolest ~ tõesti vähe jäänud
терять 254a Г несов. кого-что, в чём, из чего, на ком-чём, кому, чем kaotama (ka ülek.), kaotsi minna laskma, minetama, ilma jääma; терять ключи võtmeid kaotama, терять терпение kannatust kaotama, терять красоту ilu kaotama ~ minetama, терять зрение pimedaks jääma, nägemist kaotama, nägemisest ilma jääma, терять силы jõudu kaotama, терять здоровье tervisest ilma jääma, терять равновесие tasakaalu kaotama, терять высоту kõrgust kaotama, терять скорость vähenema, kahanema (kiiruse kohta), терять надежду usku kaotama, терять авторитет в глазах кого kelle silmis autoriteeti kaotama, терять сознание teadvust ~ meelemärkust kaotama, minestama, терять дар речи kõnevõimet kaotama, терять стыд häbitunnet kaotama ~ minetama, терять в весе kaalus maha võtma, терять перья sulgi ajama, sulgima, sulil olema, терять форму vormist välja minema (näit. kübar), терять силу за давностью jur. aeguma, не теряя времени otsekohe, aega viitmata, aegaviitmatult;
◊ нечего терять кому kellel pole midagi kaotada; терять из виду кого-что silmist laskma ~ kaotama keda-mida; терять голову pead kaotama; терять почву под ногами pinda jalge alt ~ jalgealust kaotama; терять нить чего mõttelõnga ~ jutulõnga käest kaotama; терять рассудок mõistust ~ aru kaotama; терять счёт кому-чему kellest-millest ülevaadet kaotama, kelle-mille arv on ~ oli juba ammu segi, keda-mida on ~ oli lugematul arvul; терять цену в чьих глазах (oma) väärtust ~ tähtsust kelle silmis kaotama; vrd. потерять
◊ нечего терять кому kellel pole midagi kaotada; терять из виду кого-что silmist laskma ~ kaotama keda-mida; терять голову pead kaotama; терять почву под ногами pinda jalge alt ~ jalgealust kaotama; терять нить чего mõttelõnga ~ jutulõnga käest kaotama; терять рассудок mõistust ~ aru kaotama; терять счёт кому-чему kellest-millest ülevaadet kaotama, kelle-mille arv on ~ oli juba ammu segi, keda-mida on ~ oli lugematul arvul; терять цену в чьих глазах (oma) väärtust ~ tähtsust kelle silmis kaotama; vrd. потерять
вылежать 181* Г сов. → несов. вылёживать
‣ kõnek. (pikemat) aega lamama; больной вылежал в больнице две недели haige lamas haiglas kaks nädalat;
‣ seistes küpsema ~ (järel)valmima; maas seisma; помидоры вылежали на полках tomatid küpsesid riiulil ~ valmisid riiulil seistes, лён не вылежал lina ei ole küllalt kaua maas seisnud
‣ kõnek. (pikemat) aega lamama; больной вылежал в больнице две недели haige lamas haiglas kaks nädalat;
‣ seistes küpsema ~ (järel)valmima; maas seisma; помидоры вылежали на полках tomatid küpsesid riiulil ~ valmisid riiulil seistes, лён не вылежал lina ei ole küllalt kaua maas seisnud
высидеть 232* Г сов. → несов. высиживать
‣ кого välja hauduma; курица высидела цыплят kana haudus pojad välja;
‣ kõnek. (samas kohas pikemat aega) istuma ~ istuda läbema; он с трудом высидел до конца собрания ta pidas koosoleku lõpuni vastu;
‣ кого-что kõnek. istumisega saama; дома сидишь -- ни гроша не высидишь kodus istudes ei teeni ~ ei saa punast krossigi
‣ кого välja hauduma; курица высидела цыплят kana haudus pojad välja;
‣ kõnek. (samas kohas pikemat aega) istuma ~ istuda läbema; он с трудом высидел до конца собрания ta pidas koosoleku lõpuni vastu;
‣ кого-что kõnek. istumisega saama; дома сидишь -- ни гроша не высидишь kodus istudes ei teeni ~ ei saa punast krossigi
выслужить 312* Г сов. → несов. выслуживать что välja teenima, teenistuse eest saama; kõnek. (teatud aega) teenima, (teenistujana v. ametnikuna) töötama; выслужить награду teenistuse eest autasu saama, выслужить пенсию pensioni välja teenima, дед выслужил десять лет в канцелярии vanaisa teenis (tervelt) kümme aastat kantseleis
да I союз
‣ ja, ning; ты да я sina ja mina;
‣ aga, kuid, ent; пошёл бы в кино, да нет времени läheksin kinno, aga pole aega, маленький, да удаленький kõnek. väike, aga tubli;
◊ да и kõnek. ja ...-gi; да и что он мог на это ответить ja mida ta saigi selle peale vastata ~ olekski selle peale vastanud, да и то вряд ли ja vaevalt sedagi, взял да и уехал võttis kätte ja sõitis(ki) minema; да и только kõnek. ja muud ei midagi; нет-нет да и kõnek. aeg-ajalt
‣ ja, ning; ты да я sina ja mina;
‣ aga, kuid, ent; пошёл бы в кино, да нет времени läheksin kinno, aga pole aega, маленький, да удаленький kõnek. väike, aga tubli;
◊ да и kõnek. ja ...-gi; да и что он мог на это ответить ja mida ta saigi selle peale vastata ~ olekski selle peale vastanud, да и то вряд ли ja vaevalt sedagi, взял да и уехал võttis kätte ja sõitis(ki) minema; да и только kõnek. ja muud ei midagi; нет-нет да и kõnek. aeg-ajalt
долго Н kaua (aega); он долго болел ta oli kaua haige;
◊ долго ли до беды ~ до греха kõnek. paha on väle tulema; приказал долго жить kõnek. lahkus siit ilmast, läks hingusele
◊ долго ли до беды ~ до греха kõnek. paha on väle tulema; приказал долго жить kõnek. lahkus siit ilmast, läks hingusele
забавляться 255 Г несов. с кем, чем, без доп. end lõbustama, lõbutsema, (oma) meelt lahutama, lõbusalt aega veetma; девочка забавляется куклой tüdruk mängib nukuga, забавляться на чужой счёт end teiste kulul lõbustama
задолго Н до чего ammu enne, kaua aega enne; он поднялся задолго до рассвета ta tõusis ammu enne koitu
затрата 51 С ж. неод. kulu(tus); kulutamine; без затраты времени ajakuluta, aega raiskamata, затрата энергии energiakulu, jõukulu, большие затраты suured kulu(tuse)d, производственные затраты tootmiskulud, затраты на транспорт veokulud
канителиться 269 Г несов. с кем-чем, без доп. kõnek. aeglaselt ~ viivitades tegema, venitama, viivitama, jukerdama, jorutama; некогда мне с тобой канителиться ei ole mul aega sinuga jorutada
коротать 169a Г несов. что kõnek. (aega) veetma ~ viitma ~ täitma ~ lühendama; коротать вечер за шахматами õhtut malelaua taga veetma, коротать жизнь elupäevi veeretama; vrd. скоротать
наверстать I 166 Г сов. → несов. навёрстывать что, без доп. tasa tegema, tagantjärele ära tegema; наверстать потерянное время kaotatud aega tasa tegema, наверстать упущенное tegemata jäetut (tagantjärele) tasa tegema
недавно Н hiljuti, hiljaaegu, äsja, toona; недавно прибывший гость äsjasaabunud külaline, мы живём здесь недавно me elame siin lühikest aega, он недавно приехал сюда ta saabus siia alles mõni aeg tagasi
недолговременный 127 П (кр. ф. недолговремен и недолговременен, недолговременна, недолговременно, недолговременны) lühiajaline, lühike, lühikest aega kestev; недолговременная служба lühiajaline teenistus
недосуг 18 С м. неод. (без мн. ч.) kõnek.
‣ ajapuudus, ajanappus; за недосугом ajapuuduse tõttu;
‣ в функции предик. кому, с инф. pole aega ~ mahti; ему недосуг этим заниматься tal pole mahti sellega tegelda
‣ ajapuudus, ajanappus; за недосугом ajapuuduse tõttu;
‣ в функции предик. кому, с инф. pole aega ~ mahti; ему недосуг этим заниматься tal pole mahti sellega tegelda
немедленно Н viivitamatult, viibimata, jalamaid, sedamaid, otsemaid, aega viitmata, (otse)kohe, kiiresti; немедленно ответить viivitamatult ~ kohe vastama, немедленно приступить к работе kiiresti ~ kohe tööle asuma
ограничить 271a Г сов. → несов. ограничивать кого-что, чем piirama, kitsendama, kitsendusi tegema; ограничить оратора временем kõneleja aega piirama, ограничить себя во всём end kõiges piirama, endale vähe lubama, ограничить численность войск vägede arvu vähendama ~ piirama
опередить 289 Г сов. → несов. опережать кого-что keda-mida ennetama, kellest-millest ette jõudma; опередить своё время oma ajast ette jõudma, oma aega ennetama, опередить в развитии arengus ette jõudma, опередить соперников в беге jooksus vastaseid võitma, опередить кого шагов на десять umbes kümme sammu ees olema kellest
отболеть 229b Г сов. чем, без доп. kõnek. (läbi) põdema, haigust läbi tegema; (mõnda aega) haige olema; отболеть два месяца гриппом kaks kuud gripis olema
отбурить 285a Г сов. mäend.
‣ что läbi puurima;
‣ что, без доп. puurimist lõpetama;
‣ 285b (mõnda aega) puurima
‣ что läbi puurima;
‣ что, без доп. puurimist lõpetama;
‣ 285b (mõnda aega) puurima
откланиваться 168 Г несов. → сов. откланяться
‣ van. head aega ~ hüvasti ~ jumalaga jätma; пора откланиваться on aeg hüvasti jätta;
‣ (без сов.) кому, на что kellele vastukummardust tegema, kummardama, kummardusega tänama
‣ van. head aega ~ hüvasti ~ jumalaga jätma; пора откланиваться on aeg hüvasti jätta;
‣ (без сов.) кому, на что kellele vastukummardust tegema, kummardama, kummardusega tänama
откомандовать 171b Г сов. kõnek.
‣ (mõnda aega) komandör olema ~ kamandama;
‣ kamandamast lakkama ~ loobuma, komandöriametit maha panema; kamandamist lõpetama
‣ (mõnda aega) komandör olema ~ kamandama;
‣ kamandamast lakkama ~ loobuma, komandöriametit maha panema; kamandamist lõpetama
отполоть 252 Г сов. kõnek.
‣ (mõnda aega) rohima;
‣ что, без доп. (mille) rohimist ~ kitkumist lõpetama, rohimisega lõpule jõudma ~ valmis saama
‣ (mõnda aega) rohima;
‣ что, без доп. (mille) rohimist ~ kitkumist lõpetama, rohimisega lõpule jõudma ~ valmis saama
отсидеть 232a Г сов. → несов. отсиживать что
‣ kangeks ~ tuimaks istuma; я отсидела ногу mu jalg suri ära;
‣ kõnek. (teatud aeg) istuma; (oma aega) ära istuma; отсидеть два часа на собрании kaks tundi koosolekul istuma, отсидеть два года в тюрьме kaks aastat vangis istuma
‣ kangeks ~ tuimaks istuma; я отсидела ногу mu jalg suri ära;
‣ kõnek. (teatud aeg) istuma; (oma aega) ära istuma; отсидеть два часа на собрании kaks tundi koosolekul istuma, отсидеть два года в тюрьме kaks aastat vangis istuma
побеспокоить 268 Г сов. кого-что, чем viivuks tülitama, (lühikest aega, hetkeks) rahu rikkuma ~ häirima; позвольте вас побеспокоить lubage teid (hetkeks) tülitada
побеспокоиться 268 Г сов.
‣ о ком-чём kelle-mille eest hoolt kandma;
‣ (mõnda aega) muretsema; о ком-чём kelle-mille pärast (pisut) muretsema ~ mures olema
‣ о ком-чём kelle-mille eest hoolt kandma;
‣ (mõnda aega) muretsema; о ком-чём kelle-mille pärast (pisut) muretsema ~ mures olema
поболеть I 229b Г сов. kõnek.
‣ (lühikest aega) haige olema ~ põdema;
‣ о ком-чём, за кого-что kelle-mille pärast (pisut) närveerima ~ muretsema ~ muret tundma; поболеть за свою команду oma võistkonnale pöialt hoidma
‣ (lühikest aega) haige olema ~ põdema;
‣ о ком-чём, за кого-что kelle-mille pärast (pisut) närveerima ~ muretsema ~ muret tundma; поболеть за свою команду oma võistkonnale pöialt hoidma
побрызгать Г сов.
‣ 192 (veidi aega) tibutama ~ tibama;
‣ 164a что, чем, на кого-что, без доп. (pisut) pritsima ~ piserdama
‣ 192 (veidi aega) tibutama ~ tibama;
‣ 164a что, чем, на кого-что, без доп. (pisut) pritsima ~ piserdama
поважничать 164b Г сов. перед кем, без доп. kõnek. (mõnda aega, pisut) tähtsat tegelast mängima ~ uhkustama ~ eputama
повертеться 241 Г сов. (natuke) keerlema ~ end keerutama; колесо повертелось и остановилось ratas käis veidi aega ringi ja jäi seisma, повертеться среди гостей külaliste seas keerlema, повертеться перед зеркалом end peegli ees keerutama, пусть теперь повертятся! las nüüd sebivad ~ jooksevad!
повеять Г сов.
‣ 259b (nõrgalt) puhuma hakkama; чем uhkama ~ hoovama hakkama; повеяло прохладой uhkas ~ hoovas jahedust;
‣ 259a что, без доп. (mõnda aega) tuulama
‣ 259b (nõrgalt) puhuma hakkama; чем uhkama ~ hoovama hakkama; повеяло прохладой uhkas ~ hoovas jahedust;
‣ 259a что, без доп. (mõnda aega) tuulama
поводить I Г сов.
‣ 313a кого-что (lühikest aega) kõnnitama ~ käitama, kõndida ~ käia laskma; поводить ребёнка по комнате last mööda tuba kõnnitama, поводить лошадь hobust käitama;
‣ 313b чем, по чему vedama ~ tõmbama mööda mida; поводить рукой по столу käega mööda lauda libistama ~ üle laua tõmbama
‣ 313a кого-что (lühikest aega) kõnnitama ~ käitama, kõndida ~ käia laskma; поводить ребёнка по комнате last mööda tuba kõnnitama, поводить лошадь hobust käitama;
‣ 313b чем, по чему vedama ~ tõmbama mööda mida; поводить рукой по столу käega mööda lauda libistama ~ üle laua tõmbama
повозить 315b Г сов. кого-что (mõnda aega) vedama ~ sõidutama; повозить по городу linnas ringi sõidutama
поволочить 310 Г сов. кого-что
‣ (mõnda aega) lohistama ~ järele vedama;
‣ kõnek. lohistama ~ järele vedama ~ tirima hakkama
‣ (mõnda aega) lohistama ~ järele vedama;
‣ kõnek. lohistama ~ järele vedama ~ tirima hakkama
поволочиться Г сов.
‣ 310 lohisema ~ venimisi liikuma hakkama;
‣ 310, буд. вр. также 287 за кем kõnek. (mõnda aega naiste ümber) keerlema ~ (naistele) külge lööma ~ (naisi) taga ajama; поволочиться за женщинами naistega kurameerima, naiste järele jooksma
‣ 310 lohisema ~ venimisi liikuma hakkama;
‣ 310, буд. вр. также 287 за кем kõnek. (mõnda aega naiste ümber) keerlema ~ (naistele) külge lööma ~ (naisi) taga ajama; поволочиться за женщинами naistega kurameerima, naiste järele jooksma
