[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
Leitud 478 artiklit, väljastan 200
Serveri koormus liiga suur, ei sordi.
адмиральский 129 П admirali-; адмиральское звание admiraliauaste, адмиральский час van. hommikueine aeg, suuruseaeg
бежать 182 Г несов.
‣ (ühes suunas) jooksma, tormama (ka ülek.); бежать вприпрыжку hüpeldes jooksma, бежать наперегонки võidu jooksma, бежать по дороге mööda teed jooksma, тропинка бежит в гору rada lookleb mäest üles, облака бегут pilved kihutavad ~ sõuavad;
‣ jooksma, (kiirelt) voolama; река бежит jõgi voolab kiirelt, вода бежит из крана на пол vesi voolab ~ jookseb kraanist põrandale, слёзы бегут из глаз pisarad voolavad silmist;
‣ põgenema (ka ülek.), jooksu panema; бежать из плена sõjavangist põgenema;
‣ ülek. lendama, kiirelt mööduma; время бежит aeg lendab, дни бегут päevad mööduvad kiirelt;
◊ бежать изо всех сил kõigest jõust ~ väest jooksma; бежать со всех ног jooksma nagu jalad võtavad; vrd. бегать
‣ (ühes suunas) jooksma, tormama (ka ülek.); бежать вприпрыжку hüpeldes jooksma, бежать наперегонки võidu jooksma, бежать по дороге mööda teed jooksma, тропинка бежит в гору rada lookleb mäest üles, облака бегут pilved kihutavad ~ sõuavad;
‣ jooksma, (kiirelt) voolama; река бежит jõgi voolab kiirelt, вода бежит из крана на пол vesi voolab ~ jookseb kraanist põrandale, слёзы бегут из глаз pisarad voolavad silmist;
‣ põgenema (ka ülek.), jooksu panema; бежать из плена sõjavangist põgenema;
‣ ülek. lendama, kiirelt mööduma; время бежит aeg lendab, дни бегут päevad mööduvad kiirelt;
◊ бежать изо всех сил kõigest jõust ~ väest jooksma; бежать со всех ног jooksma nagu jalad võtavad; vrd. бегать
безвозвратный 126 П (кр. ф. безвозвратен, безвозвратна, безвозвратно, безвозвратны) (tagasi)pöördumatu, jäädav; maj. tagasimakseta; безвозвратное время tagasipöördumatu aeg, безвозвратная потеря hüvita(ta)matu kaotus, безвозвратная ссуда tagasimakseta laen, безвозвратное финансирование tagasimakseta finantseerimine ~ finantseering
бессменный 126 П (кр. ф. бессменен, бессменна, бессменно, бессменны) väljavaheta(ta)matu, alatine, alaline; lakkamatu, vahetpidamatu; elupõline, kauaaegne; бессменные дожди lakkamatu vihm, нести бессменный караул liter. kogu aeg ~ vahetpidamata üksi vahis seisma, бессменный председатель колхоза elupõline ~ kauaaegne kolhoosiesimees
благоприятный 126 П (кр. ф. благоприятен, благоприятна, благоприятно, благоприятны) для кого-чего soodus, soodne; hea; благоприятный момент soodus hetk, благоприятные условия soodsad tingimused, время было благоприятное для прогулки aeg oli jalutama minekuks paras, благоприятные вести head uudised
быстрокрылый 119 П (кр. ф. быстрокрыл, быстрокрыла, быстрокрыло, быстрокрылы) kõrgst. kiirelennuline; быстрокрылое время kiiresti lendav aeg, быстрокрылая чайка väletiivuline kajakas
век 21 С м. неод.
‣ sajand, aastasada; двадцатый век kahekümnes sajand, в прошлом веке möödunud sajandil;
‣ aeg, ajastu; каменный век kiviaeg, средние века keskaeg, в наш век meie ajal, век Петра I Peeter I aeg ~ ajastu, золотой век человечества inimkonna kuldne ajastu, отстать от века ajast maha jääma, идти наравне с веком ajaga sammu pidama;
‣ (предл. п. о веке, на веку, без мн. ч.) elu, eluiga; недолгий век цветка lille lühike iga, на своём веку oma eluajal, отжить свой век oma iga ära elama, iganema, весь свой век kogu eluaeg, на мой век хватит minu elu(aja)ks jätkub ~ piisab;
‣ (без мн. ч.) kõnek. igavik; мы целый век не виделись me pole ammuilma ~ terve igaviku üksteist näinud;
‣ С → Н kõnek. ealeski, ilmaski, iialgi, elu seeski; igavesti; век не забуду elu seeski ei unusta;
‣ С → Н веками sajandite jooksul, sajandeid;
◊ (на) веки вечные, на ~ во веки веков, в веках, на века igavesti; из века в век ajast aega; до скончания века viimsepäevani; жить ~ прожить аредовы веки ~ мафусаилов век liter. puruvanaks elama; в кои(-то) веки kõnek. (1) haruharva, (2) lõpuks ometi; испокон века, от века (веков) iidsest ajast; век живи -- век учись vanas. inimene õpib hällist hauani
‣ sajand, aastasada; двадцатый век kahekümnes sajand, в прошлом веке möödunud sajandil;
‣ aeg, ajastu; каменный век kiviaeg, средние века keskaeg, в наш век meie ajal, век Петра I Peeter I aeg ~ ajastu, золотой век человечества inimkonna kuldne ajastu, отстать от века ajast maha jääma, идти наравне с веком ajaga sammu pidama;
‣ (предл. п. о веке, на веку, без мн. ч.) elu, eluiga; недолгий век цветка lille lühike iga, на своём веку oma eluajal, отжить свой век oma iga ära elama, iganema, весь свой век kogu eluaeg, на мой век хватит minu elu(aja)ks jätkub ~ piisab;
‣ (без мн. ч.) kõnek. igavik; мы целый век не виделись me pole ammuilma ~ terve igaviku üksteist näinud;
‣ С → Н kõnek. ealeski, ilmaski, iialgi, elu seeski; igavesti; век не забуду elu seeski ei unusta;
‣ С → Н веками sajandite jooksul, sajandeid;
◊ (на) веки вечные, на ~ во веки веков, в веках, на века igavesti; из века в век ajast aega; до скончания века viimsepäevani; жить ~ прожить аредовы веки ~ мафусаилов век liter. puruvanaks elama; в кои(-то) веки kõnek. (1) haruharva, (2) lõpuks ometi; испокон века, от века (веков) iidsest ajast; век живи -- век учись vanas. inimene õpib hällist hauani
впору Н kõnek.
‣ paras; платье пришлось ей впору kleit on talle paras;
‣ предик. (on) õige aeg; ему впору жениться tal on paras aeg naist võtta;
‣ van. õigel ajal; прийти впору parajal ~ õigel ajal saabuma ~ tulema
‣ paras; платье пришлось ей впору kleit on talle paras;
‣ предик. (on) õige aeg; ему впору жениться tal on paras aeg naist võtta;
‣ van. õigel ajal; прийти впору parajal ~ õigel ajal saabuma ~ tulema
время 116 С с. неод.
‣ (обычно без мн. ч.) aeg (ka lgv.); kestus; рабочее время tööaeg, свободное время vaba aeg, дополнительное время lisaaeg, время отправления väljumisaeg, время полёта lennu kestus, lennuaeg, проводить время aega veetma, тратить время на что aega raiskama millele, mille peale, у меня нет времени mul ei ole aega, за отсутствием времени aja puudusel, ajapuuduse tõttu, в скором времени lähemal ~ lähimal ajal, в настоящее время praegusel ajal, praegu, во время войны sõja ajal, sõjaajal, время от времени aeg-ajalt, ajuti, (в) первое время esialgu, algul, alguses, (в) последнее время viimasel ajal, до сего времени tänaseni, tänini, seni, в то время как kuna, sellal kui, samal ajal kui, kuni, будущее время lgv. tulevik, настоящее время lgv. olevik, прошедшее время lgv. minevik;
‣ aeg, ajastu; дух времени aja vaim, ajastu vaim, тяжёлые времена rasked ajad, времена года aastaajad, во времена Петра I Peeter I ajal, с незапамятных времён iidsest ajast, iidsetest aegadest peale;
◊ со временем aja jooksul, ajapikku; на время ajutiselt, mõneks ajaks; во время оно van. ükskord, muiste, ennemuiste, ennevanasti; до поры до времени esialgu; время покажет aeg annab arutust, eks aeg näita; время -- лучший врач vanas. aeg kõik haavad parandab; всякому овощу своё время vanas. iga asi tuleb omal ajal
‣ (обычно без мн. ч.) aeg (ka lgv.); kestus; рабочее время tööaeg, свободное время vaba aeg, дополнительное время lisaaeg, время отправления väljumisaeg, время полёта lennu kestus, lennuaeg, проводить время aega veetma, тратить время на что aega raiskama millele, mille peale, у меня нет времени mul ei ole aega, за отсутствием времени aja puudusel, ajapuuduse tõttu, в скором времени lähemal ~ lähimal ajal, в настоящее время praegusel ajal, praegu, во время войны sõja ajal, sõjaajal, время от времени aeg-ajalt, ajuti, (в) первое время esialgu, algul, alguses, (в) последнее время viimasel ajal, до сего времени tänaseni, tänini, seni, в то время как kuna, sellal kui, samal ajal kui, kuni, будущее время lgv. tulevik, настоящее время lgv. olevik, прошедшее время lgv. minevik;
‣ aeg, ajastu; дух времени aja vaim, ajastu vaim, тяжёлые времена rasked ajad, времена года aastaajad, во времена Петра I Peeter I ajal, с незапамятных времён iidsest ajast, iidsetest aegadest peale;
◊ со временем aja jooksul, ajapikku; на время ajutiselt, mõneks ajaks; во время оно van. ükskord, muiste, ennemuiste, ennevanasti; до поры до времени esialgu; время покажет aeg annab arutust, eks aeg näita; время -- лучший врач vanas. aeg kõik haavad parandab; всякому овощу своё время vanas. iga asi tuleb omal ajal
выветрить 269*a Г сов. → несов. выветривать что
‣ (välja) tuulutama, õhutama; выветрить дурной запах halba lehka välja tuulutama, выветрить одежду rõivaid tuulutama;
‣ geol. murendama; porsutama; rabendama;
‣ ülek. kõnek. kustutama; время многое выветрило из памяти aeg kustutas mälust nii mõndagi
‣ (välja) tuulutama, õhutama; выветрить дурной запах halba lehka välja tuulutama, выветрить одежду rõivaid tuulutama;
‣ geol. murendama; porsutama; rabendama;
‣ ülek. kõnek. kustutama; время многое выветрило из памяти aeg kustutas mälust nii mõndagi
выметаться 169 Г несов. → сов. выместись
‣ madalk. jalga laskma, varvast viskama; пора выметаться on aeg jalga lasta, выметайтесь käige minema, hakake astuma;
‣ страд. к выметать
‣ madalk. jalga laskma, varvast viskama; пора выметаться on aeg jalga lasta, выметайтесь käige minema, hakake astuma;
‣ страд. к выметать
героический 129 П kangelas-, sangari-, kangelaslik, sangarlik, heroiline; героический подвиг kangelastegu, sangaritöö, героический эпос folkl. kangelaseepos, героическая оборона города linna sangarlik ~ kangelaslik kaitsmine, героические времена sangarlik ~ heroiline aeg
год 4, 5 (род. п. ед. ч. года и году, предл. п. в году и о годе) С м. неод.
‣ (род. п. мн. ч. лет и годов) aasta; високосный год lisapäeva-aasta, liigaasta, звёздный год astr. täheaasta, sideeriline aasta, солнечный год astr. päikeseaasta, бюджетный год eelarveaasta, учебный год (1) õpiaasta, (2) õppeaasta, финансовый год rahandusaasta, хозяйственный год majandusaasta, времена года aastaajad, новый год (1) uusaasta, (2) uus aasta, встречать Новый год uut aastat vastu võtma, с Новым годом! head uut aastat! каждый год iga(l) aasta(l), круглый год, весь год aasta ringi ~ läbi, kogu aasta, год (тому) назад aasta tagasi, aasta eest, год спустя aasta pärast ~ hiljem, год от года (год от году), с году (с года) на год iga aastaga, aasta-aastalt, в год aastas, aasta jooksul, за год aastaga, за год до чего aasta enne mida, на год aastaks, раз в год kord aastas, через год после чего aasta pärast ~ peale mida, в течение года aasta jooksul ~ kestel, из года в год aastast aastasse, годом позже aasta pärast ~ hiljem, в будущем году tuleval aastal, в минувшем году läinud aastal, mullu, в нынешнем году tänavu, käesoleval aastal, в прошлом ~ прошедшем ~ истекшем году möödunud ~ läinud aastal, mullu, в позапрошлом году ülemöödunud aastal, tunamullu, в текущем году käesoleval aastal, tänavu, ребёнку год laps on aastane;
‣ годы мн. ч. aastad (järgarvuga ühendeis); сороковые годы neljakümnendad aastad, люди тридцатых годов kolmekümnendate aastate inimesed, в двадцатые годы kahekümnendail aastail;
‣ годы и года мн. ч. vanus, iga; в мои годы minu aastates ~ vanuses ~ eas, человек в годах aastates ~ elatanud inimene, в преклонные годы kõrges eas, теперь уже годы не те ei ole enam nii noor ~ selles eas, мальчик был серьёзным не по годам poiss oli oma ea kohta liiga tõsine;
‣ годы и года мн. ч. aastad, aeg; годы войны sõja-aastad, молодые годы noorusaastad, долгие годы palju aastaid;
◊ год на год не приходится kõnekäänd aastad ei ole vennad; без году ~ без года неделя ~ неделю (1) hiljuti, nüüdsama, äsja, (2) väga lühikest aega
‣ (род. п. мн. ч. лет и годов) aasta; високосный год lisapäeva-aasta, liigaasta, звёздный год astr. täheaasta, sideeriline aasta, солнечный год astr. päikeseaasta, бюджетный год eelarveaasta, учебный год (1) õpiaasta, (2) õppeaasta, финансовый год rahandusaasta, хозяйственный год majandusaasta, времена года aastaajad, новый год (1) uusaasta, (2) uus aasta, встречать Новый год uut aastat vastu võtma, с Новым годом! head uut aastat! каждый год iga(l) aasta(l), круглый год, весь год aasta ringi ~ läbi, kogu aasta, год (тому) назад aasta tagasi, aasta eest, год спустя aasta pärast ~ hiljem, год от года (год от году), с году (с года) на год iga aastaga, aasta-aastalt, в год aastas, aasta jooksul, за год aastaga, за год до чего aasta enne mida, на год aastaks, раз в год kord aastas, через год после чего aasta pärast ~ peale mida, в течение года aasta jooksul ~ kestel, из года в год aastast aastasse, годом позже aasta pärast ~ hiljem, в будущем году tuleval aastal, в минувшем году läinud aastal, mullu, в нынешнем году tänavu, käesoleval aastal, в прошлом ~ прошедшем ~ истекшем году möödunud ~ läinud aastal, mullu, в позапрошлом году ülemöödunud aastal, tunamullu, в текущем году käesoleval aastal, tänavu, ребёнку год laps on aastane;
‣ годы мн. ч. aastad (järgarvuga ühendeis); сороковые годы neljakümnendad aastad, люди тридцатых годов kolmekümnendate aastate inimesed, в двадцатые годы kahekümnendail aastail;
‣ годы и года мн. ч. vanus, iga; в мои годы minu aastates ~ vanuses ~ eas, человек в годах aastates ~ elatanud inimene, в преклонные годы kõrges eas, теперь уже годы не те ei ole enam nii noor ~ selles eas, мальчик был серьёзным не по годам poiss oli oma ea kohta liiga tõsine;
‣ годы и года мн. ч. aastad, aeg; годы войны sõja-aastad, молодые годы noorusaastad, долгие годы palju aastaid;
◊ год на год не приходится kõnekäänd aastad ei ole vennad; без году ~ без года неделя ~ неделю (1) hiljuti, nüüdsama, äsja, (2) väga lühikest aega
година 51 С ж. неод.
‣ kõrgst. aeg, ajastu; лихая ~ чёрная година raske aeg, година испытаний katsumuste aeg, година бедствий hädaaeg;
‣ van. aasta
‣ kõrgst. aeg, ajastu; лихая ~ чёрная година raske aeg, година испытаний katsumuste aeg, година бедствий hädaaeg;
‣ van. aasta
горячий 124 П (кр. ф. горяч, горяча, горячо, горячи) kuum, palav, tuline, ülek. ka äge; горячая вода kuum ~ tuline vesi, горячее солнце palav ~ kuum päike, горячее сердце kuum ~ tuline süda, горячий привет palav tervitus, горячий источник kuumaveeallikas, горячее водоснабжение kuumaveevarustus, пресс горячей резки tehn. kuumlõikepress, горячий спор tuline ~ äge vaidlus, горячая пора kibekiire aeg, горячий провод tuliliin (tähtis otseside);
◊ горячая голова uljaspea, tulipea, kihupea; по горячим следам jalamaid, viivitamata; под горячую руку ärritatuna, südametäiega; попадаться ~ попасться под горячую руку кому kelle viha kätte sattuma (vihasele v. ärritatud inimesele ette sattuma)
◊ горячая голова uljaspea, tulipea, kihupea; по горячим следам jalamaid, viivitamata; под горячую руку ärritatuna, südametäiega; попадаться ~ попасться под горячую руку кому kelle viha kätte sattuma (vihasele v. ärritatud inimesele ette sattuma)
давно Н ammu; kaua (aega); это было давно see oli ammu, давно пора уходить ammu on aeg lahkuda, я давно здесь работаю töötan siin juba ammu, я его давно не видел ma ei ole teda ammu ~ kaua aega näinud, давно ли это было ammuks see oli, давно бы так kõnek. ammu oleks (olnud) aeg, как давно? millal?
двигаться 168, реже 191 Г несов. liikuma, nihkuma, (end) liigutama; время движется вперёд aeg läheb ~ liigub edasi, двигаться по дороге teed mööda liikuma, ноги не двигаются jalad ei liigu, не двигайся! ära liiguta! seisa paigal! движущаяся мишень liikuv märk(laud), пора двигаться kõnek. aeg on liikuma hakata, двигаться в путь teele minema ~ asuma; vrd. двинуться
дедовский 129 П muistne, endine, esiisade, esiisadeaegne; дедовские времена esiisade aeg, endisaeg, muistsed ~ endised ajad, дедовские традиции vanaisade- ~ vanaemadeaegsed kombed, работать дедовскими способами halv. esiisade kombel töötama
декретный 126 П dekreet-; декретное время dekreediaeg (näit. Moskva aeg), декретный отпуск kõnek. dekreetpuhkus
до I предлог с род. п.
‣ enne mida; до войны он работал врачом enne sõda töötas ta arstina, за полчаса до работы pool tundi enne töö algust, вставать до петухов enne kukke ja koitu tõusma, до нашей эры enne meie ajaarvamist;
‣ -ni, kuni; с утра до вечера hommikust õhtuni, от зари до зари varahommikust hilisõhtuni, до сих пор seni(ajani), senini, до леса пять километров metsani on viis kilomeetrit, вода доходит до колен vesi ulatub põlvini, волосы до плеч õlgadeni (ulatuvad) juuksed, промокнуть до последней нитки läbimärjaks ~ üdini märjaks saama, дослужиться до генерала kindraliastmeni välja jõudma ~ teenima, до свидания nägemiseni, head aega, билет до Риги pilet Riiga, любить до безумия meeletult armastama, глупо до смешного naeruväärt, начистить до блеска läikima hõõruma, кричать до хрипоты häält kähedaks karjuma, танцевать до упаду varbaid villi tantsima, доводить до слёз nutma ajama;
‣ ligikaudse piirhulga märkimiseks; аудитория вмещает до ста студентов auditoorium mahutab kuni sada üliõpilast;
‣ tegevuse suuna märkimiseks; дотронуться до картины pilti puudutama, у меня дело до тебя madalk. mul on sinu juurde asja, всем дело до меня kõigil on minuga pistmist;
‣ kõnek. eseme märkimiseks, mille suhtes omadus väljendub; жадный до денег rahaahne, охотник до пива õllesõber;
◊ от времени до времени aeg-ajalt; до поры до времени kuni aeg käes, esiotsa; кому не до кого-чего kellel pole tuju, aega, tahtmist milleks, kelle jaoks; (мне) не до шуток (mul) pole naljatuju; (ему) не до разговоров (tal) pole mahti juttu ajada
‣ enne mida; до войны он работал врачом enne sõda töötas ta arstina, за полчаса до работы pool tundi enne töö algust, вставать до петухов enne kukke ja koitu tõusma, до нашей эры enne meie ajaarvamist;
‣ -ni, kuni; с утра до вечера hommikust õhtuni, от зари до зари varahommikust hilisõhtuni, до сих пор seni(ajani), senini, до леса пять километров metsani on viis kilomeetrit, вода доходит до колен vesi ulatub põlvini, волосы до плеч õlgadeni (ulatuvad) juuksed, промокнуть до последней нитки läbimärjaks ~ üdini märjaks saama, дослужиться до генерала kindraliastmeni välja jõudma ~ teenima, до свидания nägemiseni, head aega, билет до Риги pilet Riiga, любить до безумия meeletult armastama, глупо до смешного naeruväärt, начистить до блеска läikima hõõruma, кричать до хрипоты häält kähedaks karjuma, танцевать до упаду varbaid villi tantsima, доводить до слёз nutma ajama;
‣ ligikaudse piirhulga märkimiseks; аудитория вмещает до ста студентов auditoorium mahutab kuni sada üliõpilast;
‣ tegevuse suuna märkimiseks; дотронуться до картины pilti puudutama, у меня дело до тебя madalk. mul on sinu juurde asja, всем дело до меня kõigil on minuga pistmist;
‣ kõnek. eseme märkimiseks, mille suhtes omadus väljendub; жадный до денег rahaahne, охотник до пива õllesõber;
◊ от времени до времени aeg-ajalt; до поры до времени kuni aeg käes, esiotsa; кому не до кого-чего kellel pole tuju, aega, tahtmist milleks, kelle jaoks; (мне) не до шуток (mul) pole naljatuju; (ему) не до разговоров (tal) pole mahti juttu ajada
доледниковый 119 П jääajaeelne, jääeelne, preglatsiaalne; доледниковый период jääeelne aeg, доледниковый рельеф jääajaeelne ~ jääeelne pinnamood
домой Н koju; мне пора домой mul on aeg koju minna
досуг 18 С м. неод. (без мн. ч.) vaba aeg, jõudeaeg, puhkehetk; на досуге vabal ajal, в часы досуга puhkehetkel, puhketunnil
древность 90 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) iidsus, muinsus, muistsus, vanaaegsus; древность монеты не подлежит сомнению (selle) mündi vanaaegsuses ei saa kahelda;
‣ (без мн. ч.) vana aeg, muinasaeg; в глубокой древности muinasajal, ennemuiste, ennemuistsel ajal;
‣ древности мн. ч. muistised, muinasesemed
‣ (без мн. ч.) iidsus, muinsus, muistsus, vanaaegsus; древность монеты не подлежит сомнению (selle) mündi vanaaegsuses ei saa kahelda;
‣ (без мн. ч.) vana aeg, muinasaeg; в глубокой древности muinasajal, ennemuiste, ennemuistsel ajal;
‣ древности мн. ч. muistised, muinasesemed
ждать 217 Г несов. кого-что, кого-чего ootama; ждать поезда rongi ootama, ждать результатов tulemusi ootama, ждать удобного случая sobivat juhust ootama, время не ждёт aeg ei oota;
◊ ждать у моря погоды käed rüpes ootama; ждать как манны небесной чего nagu taevamannat ootama mida
◊ ждать у моря погоды käed rüpes ootama; ждать как манны небесной чего nagu taevamannat ootama mida
золотой 120 П
‣ kuld-, kulla-, kuldne, ülek. ka kuldaväärt; kullakarva(line), kuldkollane; золотое кольцо kuldsõrmus, золотая валюта maj. kuldvääring, kuldvaluuta, золотое обеспечение maj. kuldkate (rahal), золотой рубль kuldrubla, золотое сечение mat. kuldlõige (lõikude suhe 1:1,618...), золотая рыбка zool. hõbekoger (Carassius auratus), kuldkala, золотые прииски kullakaevandus, золотое содержание kullasisaldus, золотой фонд maj. kullafond, ülek. ka raudvara, золотых дел мастер van. kullasseppmeister, золотая лихорадка kullapalavik, золотая осень kuldne sügis, золотые волосы kuldsed ~ kuldkollased juuksed, золотой человек kuldne inimene, kuldaväärt mees, золотая моя mu kullakallis;
‣ П → С м. неод. kuldraha;
◊ золотые руки kuldsed käed; золотая свадьба kuldpulmad; золотая середина kuldne kesktee; золотое дно kullaauk; золотой век kuldne ajastu ~ aeg, õitseaeg; золотой дождь kullavihm; золотой телец liter. kuldvasikas, mammon; сулить ~ обещать золотые горы kullamägesid lubama ~ tõotama
‣ kuld-, kulla-, kuldne, ülek. ka kuldaväärt; kullakarva(line), kuldkollane; золотое кольцо kuldsõrmus, золотая валюта maj. kuldvääring, kuldvaluuta, золотое обеспечение maj. kuldkate (rahal), золотой рубль kuldrubla, золотое сечение mat. kuldlõige (lõikude suhe 1:1,618...), золотая рыбка zool. hõbekoger (Carassius auratus), kuldkala, золотые прииски kullakaevandus, золотое содержание kullasisaldus, золотой фонд maj. kullafond, ülek. ka raudvara, золотых дел мастер van. kullasseppmeister, золотая лихорадка kullapalavik, золотая осень kuldne sügis, золотые волосы kuldsed ~ kuldkollased juuksed, золотой человек kuldne inimene, kuldaväärt mees, золотая моя mu kullakallis;
‣ П → С м. неод. kuldraha;
◊ золотые руки kuldsed käed; золотая свадьба kuldpulmad; золотая середина kuldne kesktee; золотое дно kullaauk; золотой век kuldne ajastu ~ aeg, õitseaeg; золотой дождь kullavihm; золотой телец liter. kuldvasikas, mammon; сулить ~ обещать золотые горы kullamägesid lubama ~ tõotama
идти 371 Г несов.
‣ куда, откуда, с кем-чем, за кем-чем, на кого-что, с инф., без доп. minema, tulema, liikuma (sõltuvalt kontekstist: kõndima, sammuma, astuma, jooksma, ujuma, aerutama, purjetama, traavima, voolama, tõusma, laskuma, mööduma jne.); идти туда sinna minema, идти сюда siia tulema, идти оттуда sealt tulema, идти вперёд edasi minema, идти назад tagasi minema ~ tulema, идти навстречу vastu minema ~ tulema, идти домой koju minema ~ tulema, идти в библиотеку raamatukokku minema, идти на работу tööle minema, идти из театра teatrist tulema, идти из школы koolist tulema, идти со стадиона staadionilt ~ spordiväljakult tulema, идти к врачу arstile ~ arsti juurde minema, идти от подруги sõbratari poolt tulema, идти в гости külla minema, идти из гостей külast tulema, идти с друзьями koos sõpradega minema ~ tulema, идти пешком jala ~ jalgsi minema ~ tulema, идти шагом sammuma, sammu käima, идти гуськом hanereas minema ~ tulema ~ liikuma, идти друг за другом üksteisele ~ teineteisele järgnema, идти по дороге mööda teed minema ~ tulema ~ kõndima ~ liikuma, идти к реке jõe äärde ~ jõele minema, идти мимо mööduma, идти в магазин за хлебом poest leiba tooma minema, идти за сыном в детский сад pojale lasteaeda järele minema, идти обедать lõunale minema, идти гулять jalutama minema, идти на охоту jahile minema, идти на медведя karujahile minema, идти по ягоды marjule minema, идти в монастырь kloostrisse minema, идти на войну sõtta minema, идти в атаку rünnakule minema, rünnakut alustama, идти в наступление peale tungima, pealetungile minema, идти в разведку luurele minema, идти на выручку appi minema, идти в отпуск puhkusele minema, идти к намеченной цели eesmärgi poole minema ~ liikuma, всё идёт к лучшему kõik läheb paremaks, asjad liiguvad paremuse poole, идти по пути технического прогресса tehnilise edu teed käima, идти за своим учителем oma õpetaja jälil ~ jälgedes käima, идти рука об руку käsikäes minema ~ sammuma, идти в авангарде esirinnas sammuma, поезд идёт! rong tuleb ~ saabub, следующий поезд идёт утром järgmine rong läheb hommikul, от вокзала до центра города автобус идёт двадцать минут jaamast kesklinna sõidab buss kakskümmend minutit, грядою идут облака pilved sõuavad reas, машины шли плотной колонной autod liikusid tiheda kolonnina, про него идёт слух ~ молва tema kohta liigub kuuldus, письма идут долго kirjad lähevad ~ tulevad ~ käivad kaua, идти рысью traavima, traavi sõitma, идти на вёслах aerutama, идти на парусах purjetama, с севера шли холода põhja poolt lähenes külm, põhja poolt tuli üks külmalaine teise järel, день идёт за днём päev möödub päeva järel, время идёт aeg läheb ~ möödub, весна идёт kevad tuleb, из трубы идёт дым korstnast tõuseb ~ tuleb suitsu, из раны идёт кровь haavast tuleb verd, сон не идёт uni ei tule, идти на растопку tulehakatuseks ~ läiteks minema, идти в пищу toiduks minema, идти (замуж) за кого kellele (mehele) minema ~ (naiseks) tulema, идти в починку parandusse minema, идти в продажу müügile minema, идти на экспорт ekspordiks minema, идти на подъём tõusuteed käima ~ minema, идти в уровень с веком ajaga sammu pidama, идти ко дну ~ на дно (1) põhja minema, (2) ülek. põhja kõrbema, товар идёт за бесценок kaup tuleb poolmuidu käest anda, идти походом на кого kelle vastu sõjakäiku alustama, идти в открытую против кого kelle vastu otse ~ avalikult välja astuma, идти добровольцем в армию vabatahtlikuna sõjaväkke astuma, идти в комсомол komsomoli astuma, идти в ремесленное училище tööstuskooli astuma ~ (õppima) minema, река идёт изгибами jõgi lookleb, шрам идёт через всю щеку arm jookseb üle kogu põse, жалованье идёт kõnek. palk jookseb, на экранах идёт новая кинокомедия kinodes jookseb uus komöödiafilm, картофель идёт в ботву kartul kasvab pealsesse, идти на убыль kahanema, идти впрок кому kellele kasuks tulema, идти к концу lõpule lähenema, идти на поправку paranema, идти на снижение laskuma, идти на понижение alanema, идти на посадку maandele ~ maandumisele minema ~ tulema, maandumist alustama, идти на сближение lähenema, идти на примирение (ära) leppima, идти на риск riskima, riskile välja minema, идти на обман pettusele välja minema, идти на уступки järele andma, järeleandmisi tegema, идти на жертвы ohvreid tooma, идти на хитрость kavaldama, идти на всё kõigeks valmis olema, не идёт ни на какие уговоры ta ei lase end karvavõrdki veenda, не идёт ни в какое сравнение ei lase end võrreldagi;
‣ käima, toimuma, olema; часы идут точно kell käib täpselt, разговор идёт об уборке урожая jutt käib viljakoristusest, речь идёт о судьбе девушки jutt on neiu saatusest, идут последние приготовления on käimas viimased ettevalmistused, идут экзамены on (käimas) eksamid, идёт заседание koosolek käib (parajasti), идут бои käivad lahingud, идёт 19...-й год on aasta 19..., ребёнку идёт пятый год laps käib viiendat aastat, он идёт первым в списке ta on nimekirjas esimene;
‣ (välja) käima, käiku tegema; идти конём ratsuga käima, идти козырем trumpi välja käima;
‣ edenema, laabuma; работа идёт вяло töö edeneb visalt ~ aeglaselt, работа не идёт töö ei laabu ~ ei lähe, дело идёт на лад asi hakkab laabuma;
‣ кому, к чему sobima; этот цвет ей очень идёт see värv sobib talle väga;
‣ на кого-что kuluma, minema; много сил идёт на подготовку ettevalmistuseks kulub palju jõudu, на костюм идёт три метра материи ülikonnale ~ kostüümile läheb kolm meetrit riiet, много денег идёт на ремонт remont läheb palju maksma;
‣ sadama; идёт дождь vihma sajab, идёт снег lund sajab;
‣ куда viima; дверь идёт в кабинет uks viib kabinetti, дорога идёт в гору tee viib ~ läheb mäkke;
‣ от кого-чего pärinema, tulenema; его музыкальность идёт от матери musikaalsuse on ta pärinud emalt, musikaalsuse poolest on ta emasse;
‣ на что kõnek. näkkama (kala kohta);
‣ kõnek. õppima; она хорошо идёт по всем предметам tal on edu kõigis õppeaineis;
◊ идти в гору ülesmäge minema ~ sammuma; идти в ногу с кем-чем sammu pidama kellega-millega; идти к венцу ~ под венец с кем van. altari ette astuma kellega; идти ~ отправляться ~ отправиться на боковую kõnek. põhku pugema, küliti viskama; идти на поводу у кого kelle lõa otsas olema; идти на удочку kõnek. õnge ~ liimile minema; идти насмарку kõnek. vett vedama ~ mokka ~ aia taha minema; идти по миру kerjama, kerjakotiga käima; идти по следам ~ стопам кого kelle jälgedes käima; vrd. ходить
‣ куда, откуда, с кем-чем, за кем-чем, на кого-что, с инф., без доп. minema, tulema, liikuma (sõltuvalt kontekstist: kõndima, sammuma, astuma, jooksma, ujuma, aerutama, purjetama, traavima, voolama, tõusma, laskuma, mööduma jne.); идти туда sinna minema, идти сюда siia tulema, идти оттуда sealt tulema, идти вперёд edasi minema, идти назад tagasi minema ~ tulema, идти навстречу vastu minema ~ tulema, идти домой koju minema ~ tulema, идти в библиотеку raamatukokku minema, идти на работу tööle minema, идти из театра teatrist tulema, идти из школы koolist tulema, идти со стадиона staadionilt ~ spordiväljakult tulema, идти к врачу arstile ~ arsti juurde minema, идти от подруги sõbratari poolt tulema, идти в гости külla minema, идти из гостей külast tulema, идти с друзьями koos sõpradega minema ~ tulema, идти пешком jala ~ jalgsi minema ~ tulema, идти шагом sammuma, sammu käima, идти гуськом hanereas minema ~ tulema ~ liikuma, идти друг за другом üksteisele ~ teineteisele järgnema, идти по дороге mööda teed minema ~ tulema ~ kõndima ~ liikuma, идти к реке jõe äärde ~ jõele minema, идти мимо mööduma, идти в магазин за хлебом poest leiba tooma minema, идти за сыном в детский сад pojale lasteaeda järele minema, идти обедать lõunale minema, идти гулять jalutama minema, идти на охоту jahile minema, идти на медведя karujahile minema, идти по ягоды marjule minema, идти в монастырь kloostrisse minema, идти на войну sõtta minema, идти в атаку rünnakule minema, rünnakut alustama, идти в наступление peale tungima, pealetungile minema, идти в разведку luurele minema, идти на выручку appi minema, идти в отпуск puhkusele minema, идти к намеченной цели eesmärgi poole minema ~ liikuma, всё идёт к лучшему kõik läheb paremaks, asjad liiguvad paremuse poole, идти по пути технического прогресса tehnilise edu teed käima, идти за своим учителем oma õpetaja jälil ~ jälgedes käima, идти рука об руку käsikäes minema ~ sammuma, идти в авангарде esirinnas sammuma, поезд идёт! rong tuleb ~ saabub, следующий поезд идёт утром järgmine rong läheb hommikul, от вокзала до центра города автобус идёт двадцать минут jaamast kesklinna sõidab buss kakskümmend minutit, грядою идут облака pilved sõuavad reas, машины шли плотной колонной autod liikusid tiheda kolonnina, про него идёт слух ~ молва tema kohta liigub kuuldus, письма идут долго kirjad lähevad ~ tulevad ~ käivad kaua, идти рысью traavima, traavi sõitma, идти на вёслах aerutama, идти на парусах purjetama, с севера шли холода põhja poolt lähenes külm, põhja poolt tuli üks külmalaine teise järel, день идёт за днём päev möödub päeva järel, время идёт aeg läheb ~ möödub, весна идёт kevad tuleb, из трубы идёт дым korstnast tõuseb ~ tuleb suitsu, из раны идёт кровь haavast tuleb verd, сон не идёт uni ei tule, идти на растопку tulehakatuseks ~ läiteks minema, идти в пищу toiduks minema, идти (замуж) за кого kellele (mehele) minema ~ (naiseks) tulema, идти в починку parandusse minema, идти в продажу müügile minema, идти на экспорт ekspordiks minema, идти на подъём tõusuteed käima ~ minema, идти в уровень с веком ajaga sammu pidama, идти ко дну ~ на дно (1) põhja minema, (2) ülek. põhja kõrbema, товар идёт за бесценок kaup tuleb poolmuidu käest anda, идти походом на кого kelle vastu sõjakäiku alustama, идти в открытую против кого kelle vastu otse ~ avalikult välja astuma, идти добровольцем в армию vabatahtlikuna sõjaväkke astuma, идти в комсомол komsomoli astuma, идти в ремесленное училище tööstuskooli astuma ~ (õppima) minema, река идёт изгибами jõgi lookleb, шрам идёт через всю щеку arm jookseb üle kogu põse, жалованье идёт kõnek. palk jookseb, на экранах идёт новая кинокомедия kinodes jookseb uus komöödiafilm, картофель идёт в ботву kartul kasvab pealsesse, идти на убыль kahanema, идти впрок кому kellele kasuks tulema, идти к концу lõpule lähenema, идти на поправку paranema, идти на снижение laskuma, идти на понижение alanema, идти на посадку maandele ~ maandumisele minema ~ tulema, maandumist alustama, идти на сближение lähenema, идти на примирение (ära) leppima, идти на риск riskima, riskile välja minema, идти на обман pettusele välja minema, идти на уступки järele andma, järeleandmisi tegema, идти на жертвы ohvreid tooma, идти на хитрость kavaldama, идти на всё kõigeks valmis olema, не идёт ни на какие уговоры ta ei lase end karvavõrdki veenda, не идёт ни в какое сравнение ei lase end võrreldagi;
‣ käima, toimuma, olema; часы идут точно kell käib täpselt, разговор идёт об уборке урожая jutt käib viljakoristusest, речь идёт о судьбе девушки jutt on neiu saatusest, идут последние приготовления on käimas viimased ettevalmistused, идут экзамены on (käimas) eksamid, идёт заседание koosolek käib (parajasti), идут бои käivad lahingud, идёт 19...-й год on aasta 19..., ребёнку идёт пятый год laps käib viiendat aastat, он идёт первым в списке ta on nimekirjas esimene;
‣ (välja) käima, käiku tegema; идти конём ratsuga käima, идти козырем trumpi välja käima;
‣ edenema, laabuma; работа идёт вяло töö edeneb visalt ~ aeglaselt, работа не идёт töö ei laabu ~ ei lähe, дело идёт на лад asi hakkab laabuma;
‣ кому, к чему sobima; этот цвет ей очень идёт see värv sobib talle väga;
‣ на кого-что kuluma, minema; много сил идёт на подготовку ettevalmistuseks kulub palju jõudu, на костюм идёт три метра материи ülikonnale ~ kostüümile läheb kolm meetrit riiet, много денег идёт на ремонт remont läheb palju maksma;
‣ sadama; идёт дождь vihma sajab, идёт снег lund sajab;
‣ куда viima; дверь идёт в кабинет uks viib kabinetti, дорога идёт в гору tee viib ~ läheb mäkke;
‣ от кого-чего pärinema, tulenema; его музыкальность идёт от матери musikaalsuse on ta pärinud emalt, musikaalsuse poolest on ta emasse;
‣ на что kõnek. näkkama (kala kohta);
‣ kõnek. õppima; она хорошо идёт по всем предметам tal on edu kõigis õppeaineis;
◊ идти в гору ülesmäge minema ~ sammuma; идти в ногу с кем-чем sammu pidama kellega-millega; идти к венцу ~ под венец с кем van. altari ette astuma kellega; идти ~ отправляться ~ отправиться на боковую kõnek. põhku pugema, küliti viskama; идти на поводу у кого kelle lõa otsas olema; идти на удочку kõnek. õnge ~ liimile minema; идти насмарку kõnek. vett vedama ~ mokka ~ aia taha minema; идти по миру kerjama, kerjakotiga käima; идти по следам ~ стопам кого kelle jälgedes käima; vrd. ходить
избороздить 292 Г сов. что
‣ vaostama, vaguma, vagusid kündma; ülek. kurdude ~ armidega katma; время избороздило его чело kõrgst. aeg on kündnud vagusid ta laupa, лицо избороздили морщины nägu oli kortsuline ~ kortse täis, изборождённая шрамами щека haavaarmides põsk;
‣ ülek. risti ja põiki läbi sõitma ~ käima
‣ vaostama, vaguma, vagusid kündma; ülek. kurdude ~ armidega katma; время избороздило его чело kõrgst. aeg on kündnud vagusid ta laupa, лицо избороздили морщины nägu oli kortsuline ~ kortse täis, изборождённая шрамами щека haavaarmides põsk;
‣ ülek. risti ja põiki läbi sõitma ~ käima
категория 89 С ж. неод. kategooria (põhimõiste; liik, järk); возрастная категория eakategooria, vanusekategooria, грамматическая категория grammatikakategooria, grammatiline kategooria, категория времени lgv. ajakategooria, grammatiline aeg, категория причинности filos. põhjuslikkuskategooria, категория пожарной опасности ehit. tuleohtlikkuskategooria, тяжёлая весовая категория sport raskekaal
лететь 234 Г несов.
‣ на чём, по чему, через что, где, куда, откуда lendama (üks kord v. samas suunas), ülek. kõnek. ka kukkuma; птицы летят на юг linnud lendavad lõunasse ~ lõuna poole, завтра лечу в Ялту homme sõidan (lennukiga) ~ lendan Jaltasse, пули летят kuulid lendavad, шапки летят в воздух mütsid lendavad õhku, время летит aeg lendab, он со всего маху летит в сугроб ta lendas täie hooga hange, лететь стрелой noolena lendama, акции летят вниз aktsiad langevad;
‣ ülek. tormama, kihutama; мимо летят поезда rongid kihutavad mööda, ronge kihutab mööda;
‣ чем, к кому ülek. kanduma; лететь мечтой куда mõttes kuhu kanduma, все думы летят к ней kõik mõtted on tema juures;
◊ лететь вверх тормашками kõnek. uperkuuti ~ vastu taevast lendama; лететь кувырком uperpalli lendama ~ veerema; vrd. летать
‣ на чём, по чему, через что, где, куда, откуда lendama (üks kord v. samas suunas), ülek. kõnek. ka kukkuma; птицы летят на юг linnud lendavad lõunasse ~ lõuna poole, завтра лечу в Ялту homme sõidan (lennukiga) ~ lendan Jaltasse, пули летят kuulid lendavad, шапки летят в воздух mütsid lendavad õhku, время летит aeg lendab, он со всего маху летит в сугроб ta lendas täie hooga hange, лететь стрелой noolena lendama, акции летят вниз aktsiad langevad;
‣ ülek. tormama, kihutama; мимо летят поезда rongid kihutavad mööda, ronge kihutab mööda;
‣ чем, к кому ülek. kanduma; лететь мечтой куда mõttes kuhu kanduma, все думы летят к ней kõik mõtted on tema juures;
◊ лететь вверх тормашками kõnek. uperkuuti ~ vastu taevast lendama; лететь кувырком uperpalli lendama ~ veerema; vrd. летать
летучий 124 П (кр. ф. летуч, летуча, летуче, летучи)
‣ lend-, lendav, lendlev, tuisk-, ülek. ka kihutav, lennukas; летучие семена lendviljad, летучий песок tuiskliiv, lendliiv, летучий снег lendav lumi, tuisklumi, летучий отряд lendsalk, летучие рыбы (1) lendkalad, lendavad kalad, (2) zool. pääsukalalased (Exocoetidae), летучие мыши zool. väike-käsitiivalised (Microchiroptera), летучая мышь nahkhiir, летучее время lendav aeg, летучие сани kihutav saan ~ regi, летучий парус lennukas puri, летучий шаг lennukas samm, летучие тени vilksatavad ~ tantsivad ~ liikuvad varjud, летучий разговор hüplev ~ põgus jutt, летучие мысли hüplevad mõtted;
‣ (без кр. ф.) keem. lenduv, haihtuv; летучие эфирные масла lenduvad eeterlikud õlid;
‣ (без кр. ф.) kiir-, välk-; летучая почта kiirpost, летучий митинг välkmiiting, летучая проверка välkkontroll
‣ lend-, lendav, lendlev, tuisk-, ülek. ka kihutav, lennukas; летучие семена lendviljad, летучий песок tuiskliiv, lendliiv, летучий снег lendav lumi, tuisklumi, летучий отряд lendsalk, летучие рыбы (1) lendkalad, lendavad kalad, (2) zool. pääsukalalased (Exocoetidae), летучие мыши zool. väike-käsitiivalised (Microchiroptera), летучая мышь nahkhiir, летучее время lendav aeg, летучие сани kihutav saan ~ regi, летучий парус lennukas puri, летучий шаг lennukas samm, летучие тени vilksatavad ~ tantsivad ~ liikuvad varjud, летучий разговор hüplev ~ põgus jutt, летучие мысли hüplevad mõtted;
‣ (без кр. ф.) keem. lenduv, haihtuv; летучие эфирные масла lenduvad eeterlikud õlid;
‣ (без кр. ф.) kiir-, välk-; летучая почта kiirpost, летучий митинг välkmiiting, летучая проверка välkkontroll
лихой I 123 П (кр. ф. лих, лиха, лихо, лихи и лихи) folkl., van. õel, kuri, tige, julm; raske, karm, ränk(raske); лихой враг õel ~ kuri ~ julm vaenlane, лихое слово kuri sõna, лихой глаз kuri silm, лихая пора ränkraske aeg, лихие люди röövlid;
◊ лиха беда начало kõnekäänd rist ja vaev on alustada, iga algus on raske
◊ лиха беда начало kõnekäänd rist ja vaev on alustada, iga algus on raske
местный 126 П kohalik, lokaalne, paikne, koha-, koht-; местная порода kohalik tõug, maatõug, местные органы власти kohalikud võimuorganid, местное время kohalik aeg, местная промышленность kohalik tööstus, местное обезболивание med. kohalik tuimestus, местная вытяжка tekst. paikne venitus, местная инициатива kohapealne algatus, местный падеж lgv. kohakääne, lokaalkääne, lokatiiv, местное освещение kohtvalgustus
мука 70 С ж. неод. (без мн. ч.) jahu; картофельная мука kartulijahu, -tärklis, кукурузная мука maisijahu, овсяная мука kaerajahu, пшеничная мука nisujahu, ржаная мука rukkijahu, ячменная мука odrajahu, кормовая мука söödajahu, jõusööt, мука крупного помола sõre jahu, буровая мука mäend. puurpuru;
◊ перемелется -- мука будет vanas. küll aeg teravad nurgad lihvib, aeg annab aru
◊ перемелется -- мука будет vanas. küll aeg teravad nurgad lihvib, aeg annab aru
мчаться 180 Г несов. kihutama, tormama; поезд мчится на север rong kihutab põhja poole, мчаться во весь опор kõigest väest kihutama, время мчалось aeg lendas
наездить 270 (повел. накл. наезди) Г сов. → несов. наезжать I, наезживать
‣ что siledaks ~ kõvaks sõitma, (teed) sisse sõitma; наездить просёлочную дорогу külavaheteed sisse sõitma;
‣ (без несов.) (teatud aeg) sõitma; что kõnek. maha ~ läbi sõitma; наездить тысячи километров tuhandeid kilomeetreid maha sõitma;
‣ (без несов.) что madalk. sõitmisega saama ~ teenima (autojuhi vm. kohta);
‣ кого ratsastama, (hobust) välja ~ sõitma õpetama
‣ что siledaks ~ kõvaks sõitma, (teed) sisse sõitma; наездить просёлочную дорогу külavaheteed sisse sõitma;
‣ (без несов.) (teatud aeg) sõitma; что kõnek. maha ~ läbi sõitma; наездить тысячи километров tuhandeid kilomeetreid maha sõitma;
‣ (без несов.) что madalk. sõitmisega saama ~ teenima (autojuhi vm. kohta);
‣ кого ratsastama, (hobust) välja ~ sõitma õpetama
нажиться 332 (прош. вр. нажился, нажилась, нажилось и нажилось, нажились и нажились) Г сов. → несов. наживаться
‣ на чём, без доп. rikastuma, rikkaks minema, suurt kasu saama;
‣ kõnek. kaua ~ küllalt elama; нажился у вас, пора домой olen teie pool küllalt olnud, on aeg koju minna
‣ на чём, без доп. rikastuma, rikkaks minema, suurt kasu saama;
‣ kõnek. kaua ~ küllalt elama; нажился у вас, пора домой olen teie pool küllalt olnud, on aeg koju minna
налив 1 С м. неод.
‣ (без мн. ч.) sissevalamine, täisvalamine, sissekallamine, täiskallamine; бутылка неполного налива poolenisti villitud pudel, poolik pudel;
‣ (без мн. ч.) mahlavool (viljades); mahl (viljades); vahaküpsus; налив ржи идёт к концу rukis on vahaküps, период налива küpsemise aeg, vahaküpsus, белый налив valge klaar (õunasort);
‣ valamisauk (näit. vaadil);
‣ vet. pahk (hobuse jalal)
‣ (без мн. ч.) sissevalamine, täisvalamine, sissekallamine, täiskallamine; бутылка неполного налива poolenisti villitud pudel, poolik pudel;
‣ (без мн. ч.) mahlavool (viljades); mahl (viljades); vahaküpsus; налив ржи идёт к концу rukis on vahaküps, период налива küpsemise aeg, vahaküpsus, белый налив valge klaar (õunasort);
‣ valamisauk (näit. vaadil);
‣ vet. pahk (hobuse jalal)
напроситься 319 Г сов. → несов. напрашиваться 1. kõnek.
‣ куда, с инф. tükkima, tikkuma, end pakkuma ~ peale sundima; напроситься в гости külla tulla tahtma ~ tikkuma, напроситься провожать saatma tikkuma, напроситься в помощники appi tulla tahtma ~ abiliseks tikkuma;
‣ на что välja ~ esile kutsuma, provotseerima; напроситься на комплимент (vägisi v. provotseerides) komplimenti püüdma ~ tahtma;
‣ (без несов) чего, без доп. (tungivalt v. kaua) paluma, anuma; придёт время -- сам напросишься помощи tuleb aeg, ja pead ise teistelt abi paluma
‣ куда, с инф. tükkima, tikkuma, end pakkuma ~ peale sundima; напроситься в гости külla tulla tahtma ~ tikkuma, напроситься провожать saatma tikkuma, напроситься в помощники appi tulla tahtma ~ abiliseks tikkuma;
‣ на что välja ~ esile kutsuma, provotseerima; напроситься на комплимент (vägisi v. provotseerides) komplimenti püüdma ~ tahtma;
‣ (без несов) чего, без доп. (tungivalt v. kaua) paluma, anuma; придёт время -- сам напросишься помощи tuleb aeg, ja pead ise teistelt abi paluma
настать 223 Г сов. → несов. наставать saabuma, tulema, kätte jõudma; настала весна saabus ~ tuli kevad, настало время расставаться aeg on lahkuda, настал час tund on tulnud
начать 222 Г сов. → несов. начинать что, с инф., чем, с кого-чего, без доп. alustama, algust ~ hakatust tegema, (peale) hakkama, hakatama; начать работу tööd alustama, tööga pihta hakkama, пора начать работу on aeg tööle hakata ~ tööd alustada, начать речь приветствием ~ с приветствия kõnet tervitussõnadega alustama, начать новую игру uut mängu alustama ~ algatama, начать строить ehitama hakkama, он начал понимать ta hakkas taipama, начал накрапывать дождь vihma hakkas tibutama, начало светать hakkab ~ hakkas valgeks minema, начать следствие juurdlust alustama, начиная кем-чем ~ от кого-чего ~ с кого-чего alustades kellest-millest, начнём сначала hakkame otsast ~ algusest peale, начать с конца lõpust alustama, начать не с того конца valest otsast alustama, начал он блестяще algus oli tal hiilgav
не частица
‣ täiseituse märkimisel ei, mitte; pole, ei ole; ära, ärge; я этого не знаю ma ei tea seda, он живёт не один ta ei ela üksi, не догнать тебе его ei saa sina teda kätte, не к лицу ei sobi, на вокзал мы не пришли, а приехали me ei tulnud jala jaama, vaid sõitsime, я буду не читать, а писать ma ei hakka lugema, vaid kirjutama, ничто не нарушало тишины miski ei häirinud vaikust, не лучше и не хуже ei parem ega (ka) halvem, не в счёт ei lähe arvesse, не ошиблись ли вы? ega te ei eksi? это не дело nii ei kõlba ~ ei lähe, сказать не к месту ebasobival ajal ütlema, не кто иной, как ... ei keegi muu kui ..., не что иное, как ... ei miski muu kui ..., не то чтобы... kõnek. mitte et just... не иначе как kõnek. paistab küll, et, ega vist muud ole kui, не правда ли? kas pole tõsi? он не против ~ не прочь tal pole selle vastu midagi, ta on nõus, слышать не слышал и видеть не видел, слыхом не слыхивал и видом не видывал folkl. pole kuulnud ega näinud, не о чем и спорить pole mõtet ~ põhjust vaieldagi, сейчас не время и не место разговорам nüüd pole õige aeg ega koht arutada, ему было не до развлечений tal polnud tuju ~ tahtmist ~ aega lõbutseda, ему не до меня tal endagagi tegemist, tal pole praegu minu jaoks mahti, не за горами pole enam kaugel, on juba silmaga näha, мне не до смеха mul pole naljatuju, Благодарю вас. -- Не за что. Tänan teid. -- Pole tänu väärt, pole põhjust tänada, как ни в чём не бывало nagu poleks midagi juhtunud, rahumeeli, südamerahuga, не уходи ära mine ära, не спешите ärge kiirustage, сам не свой täiesti endast väljas, не по себе on kõhe (olla), не сегодня -- завтра täna-homme, õige pea;
‣ jaatava tähenduse puhul; свет не без добрых людей leidub veel ilmas häid inimesi, не без труда suure vaevaga, mitte just kerge vaevaga, не могу не согласиться pean nõustuma, нельзя не пожалеть jääb üle vaid kahetseda, не раз mitmeid kordi, не без того kõnek. seda küll, seda ka, не без пользы mitte asjatult, mõningase kasuga, чем не жених annab peigmehe mõõdu välja küll, была не была tulgu mis tuleb, saagu mis saab;
‣ osaeituse märkimisel koos sõnakordusega; на нём пальто не пальто, фрак не фрак, а что-то среднее tal on seljas midagi mantli ja fraki vahepealset
‣ täiseituse märkimisel ei, mitte; pole, ei ole; ära, ärge; я этого не знаю ma ei tea seda, он живёт не один ta ei ela üksi, не догнать тебе его ei saa sina teda kätte, не к лицу ei sobi, на вокзал мы не пришли, а приехали me ei tulnud jala jaama, vaid sõitsime, я буду не читать, а писать ma ei hakka lugema, vaid kirjutama, ничто не нарушало тишины miski ei häirinud vaikust, не лучше и не хуже ei parem ega (ka) halvem, не в счёт ei lähe arvesse, не ошиблись ли вы? ega te ei eksi? это не дело nii ei kõlba ~ ei lähe, сказать не к месту ebasobival ajal ütlema, не кто иной, как ... ei keegi muu kui ..., не что иное, как ... ei miski muu kui ..., не то чтобы... kõnek. mitte et just... не иначе как kõnek. paistab küll, et, ega vist muud ole kui, не правда ли? kas pole tõsi? он не против ~ не прочь tal pole selle vastu midagi, ta on nõus, слышать не слышал и видеть не видел, слыхом не слыхивал и видом не видывал folkl. pole kuulnud ega näinud, не о чем и спорить pole mõtet ~ põhjust vaieldagi, сейчас не время и не место разговорам nüüd pole õige aeg ega koht arutada, ему было не до развлечений tal polnud tuju ~ tahtmist ~ aega lõbutseda, ему не до меня tal endagagi tegemist, tal pole praegu minu jaoks mahti, не за горами pole enam kaugel, on juba silmaga näha, мне не до смеха mul pole naljatuju, Благодарю вас. -- Не за что. Tänan teid. -- Pole tänu väärt, pole põhjust tänada, как ни в чём не бывало nagu poleks midagi juhtunud, rahumeeli, südamerahuga, не уходи ära mine ära, не спешите ärge kiirustage, сам не свой täiesti endast väljas, не по себе on kõhe (olla), не сегодня -- завтра täna-homme, õige pea;
‣ jaatava tähenduse puhul; свет не без добрых людей leidub veel ilmas häid inimesi, не без труда suure vaevaga, mitte just kerge vaevaga, не могу не согласиться pean nõustuma, нельзя не пожалеть jääb üle vaid kahetseda, не раз mitmeid kordi, не без того kõnek. seda küll, seda ka, не без пользы mitte asjatult, mõningase kasuga, чем не жених annab peigmehe mõõdu välja küll, была не была tulgu mis tuleb, saagu mis saab;
‣ osaeituse märkimisel koos sõnakordusega; на нём пальто не пальто, фрак не фрак, а что-то среднее tal on seljas midagi mantli ja fraki vahepealset
невозвратно Н tagasipöördumatult, lõplikult, kordumatult; невозвратно улетевшее время jäädavalt möödalennanud aeg
недавно Н hiljuti, hiljaaegu, äsja, toona; недавно прибывший гость äsjasaabunud külaline, мы живём здесь недавно me elame siin lühikest aega, он недавно приехал сюда ta saabus siia alles mõni aeg tagasi
недалеко Н lähedal, mitte kaugel; ei ole kaugel, on lähedal; жить недалеко lähedal elama, ему недалеко идти tal pole palju maad ~ kaugele minna, до дому уже недалеко kodu on juba lähedal, koduni pole enam palju maad, недалеко то время, когда... pole enam kaugel see aeg, kui...
◊ недалеко идти за примером näidet pole vaja kaugelt otsida
◊ недалеко идти за примером näidet pole vaja kaugelt otsida
незабвенный 127 П (кр. ф. незабвен и незабвенен, незабвенна, незабвенно, незабвенны) kõrgst. unustamatu, (igavesti) meeldejääv; незабвенная пора unustamatu aeg, незабвенный друг unustamatu sõber
некоторый 119 М
‣ mõni, mõningane; некоторое время mõni aeg, mõnda aega, с некоторых пор mõnda aega, некоторые книги mõned raamatud, в некоторой степени mõningal määral, некоторым образом mõningal määral ~ moel, с некоторым успехом teatava eduga, он чувствовал некоторую неловкость ta tundis end veidi ebamugavalt, ta ei tundnud end päris hästi ~ vabalt;
‣ М → С некоторые мн. ч. од. mõned; некоторые шли пешком mõned tulid ~ kõndisid jala
‣ mõni, mõningane; некоторое время mõni aeg, mõnda aega, с некоторых пор mõnda aega, некоторые книги mõned raamatud, в некоторой степени mõningal määral, некоторым образом mõningal määral ~ moel, с некоторым успехом teatava eduga, он чувствовал некоторую неловкость ta tundis end veidi ebamugavalt, ta ei tundnud end päris hästi ~ vabalt;
‣ М → С некоторые мн. ч. од. mõned; некоторые шли пешком mõned tulid ~ kõndisid jala
нелётный 126 П lennuks mittesobiv ~ sobimatu; сегодня нелётная погода täna pole lennuilma, нелётное время lennuks sobimatu aeg
неотлучно Н pidevalt, kogu aeg; неотлучно сидеть у постели больного kogu aeg haigevoodi juures istuma, неотлучно следовать за кем lahutamatult kaasas käima kellega, kelle järel käima
нерабочий 124 П
‣ mittetöö-, töövaba, puhke-; нерабочее время tööst vaba aeg, maj. mittetööaeg, töövaba aeg, нерабочий день puhkepäev, mittetööpäev, нерабочая одежда mittetöörõivad, puhkepäevarõivad;
‣ mittetöötav; mittetööinimese; нерабочие люди mittetöötav klass, mitte tööinimesed, нерабочие руки mittetööinimese käed;
‣ mitteproletaarne; нерабочее происхождение mittetöölispäritolu;
‣ kõnek. tööks mittesobiv; здесь нерабочая обстановка siin ei ole tööõhkkonda, у него нерабочее настроение tal pole töömeeleolu
‣ mittetöö-, töövaba, puhke-; нерабочее время tööst vaba aeg, maj. mittetööaeg, töövaba aeg, нерабочий день puhkepäev, mittetööpäev, нерабочая одежда mittetöörõivad, puhkepäevarõivad;
‣ mittetöötav; mittetööinimese; нерабочие люди mittetöötav klass, mitte tööinimesed, нерабочие руки mittetööinimese käed;
‣ mitteproletaarne; нерабочее происхождение mittetöölispäritolu;
‣ kõnek. tööks mittesobiv; здесь нерабочая обстановка siin ei ole tööõhkkonda, у него нерабочее настроение tal pole töömeeleolu
неумолимо Н armutult, halastamatult; неумолимо проходило время aeg möödus halastamatult
неустанно Н liter. väsimatult, raugematu jõuga, lakkamatult, pidevalt; неустанно напоминать ikka ja jälle ~ kogu aeg meelde tuletama, неустанно работать väsimatult töötama, väsimatu töömees olema
новейший 124 превосх. ст. П новый uusim; новейшая история uusim aeg, новейшая литература uudiskirjandus
ой, ой-ой, ой-ой-ой межд. oi, oi-oi, ohoo! ohoh! oh! ah! uh! ой, как хорошо! ah ~ oi kui kena ~ ilus! ой, страшно! uhh ~ oh kui hirmus! ой-ой, как идёт время ah kuidas aeg lendab, в море теперь шторм -- ой-ой! meri tormab nüüd nii, et hoia alt, ой, как больно! ai, küll on valus! oi kui valus! жилось ой как туго elu oli väga raske ~ oh kui raske, ой ли? madalk. tohoo? noo? kas tõesti?
отгостить 296b Г сов. у кого, без доп. kõnek.
‣ (teatud aeg) külas olema; отгостить несколько дней у друга sõbra pool mitu päeva külas olema;
‣ külaskäiku ~ külasviibimist lõpetama
‣ (teatud aeg) külas olema; отгостить несколько дней у друга sõbra pool mitu päeva külas olema;
‣ külaskäiku ~ külasviibimist lõpetama
отгулять Г сов. → несов. отгуливать
‣ 254b (без несов.) jalutuskäiku ~ jalutamist lõpetama; pidutsemist lõpetama;
‣ 254a что kõnek. (teatud aeg) jalutama; puhkama; отгулять день ühe (töö)päeva puhkama, отгулять отпуск puhkust ära kasutama, puhkusel olema, отгулять за дежурство valvesoleku eest vaba olema;
‣ 254a (без несов.) что (pidu vm.) maha pidama; отгулять свадьбу pulmi maha pidama
‣ 254b (без несов.) jalutuskäiku ~ jalutamist lõpetama; pidutsemist lõpetama;
‣ 254a что kõnek. (teatud aeg) jalutama; puhkama; отгулять день ühe (töö)päeva puhkama, отгулять отпуск puhkust ära kasutama, puhkusel olema, отгулять за дежурство valvesoleku eest vaba olema;
‣ 254a (без несов.) что (pidu vm.) maha pidama; отгулять свадьбу pulmi maha pidama
отдежурить Г сов.
‣ 269a что (teatud aeg) valvama ~ korrapidaja olema;
‣ 269b valvamist ~ korrapidamist lõpetama
‣ 269a что (teatud aeg) valvama ~ korrapidaja olema;
‣ 269b valvamist ~ korrapidamist lõpetama
откатать 165a Г сов.
‣ что kõnek. rullimist lõpetama;
‣ что, без доп. (teatud aeg) sõitma; sõitu lõpetama; madalk. (teha) vihtuma; läbi kihutama; откатать программу (iluuisutamis)kava läbi sõitma ~ lõpetama;
‣ кого madalk. läbi kolkima ~ nahutama
‣ что kõnek. rullimist lõpetama;
‣ что, без доп. (teatud aeg) sõitma; sõitu lõpetama; madalk. (teha) vihtuma; läbi kihutama; откатать программу (iluuisutamis)kava läbi sõitma ~ lõpetama;
‣ кого madalk. läbi kolkima ~ nahutama
откланиваться 168 Г несов. → сов. откланяться
‣ van. head aega ~ hüvasti ~ jumalaga jätma; пора откланиваться on aeg hüvasti jätta;
‣ (без сов.) кому, на что kellele vastukummardust tegema, kummardama, kummardusega tänama
‣ van. head aega ~ hüvasti ~ jumalaga jätma; пора откланиваться on aeg hüvasti jätta;
‣ (без сов.) кому, на что kellele vastukummardust tegema, kummardama, kummardusega tänama
откосить 319a Г сов.
‣ (teatud aeg) niitma;
‣ что, без доп. niitmist lõpetama; откосить клевер ristiku niitmisega valmis saama
‣ (teatud aeg) niitma;
‣ что, без доп. niitmist lõpetama; откосить клевер ristiku niitmisega valmis saama
отлежать 181 Г сов. → несов. отлёживать что
‣ ära lamama, lamamisega viga tegema; отлежать себе ногу jalga ära magama ~ lamama;
‣ (без несов.) kõnek. (teatud aeg) lamama ~ voodis olema (haige kohta)
‣ ära lamama, lamamisega viga tegema; отлежать себе ногу jalga ära magama ~ lamama;
‣ (без несов.) kõnek. (teatud aeg) lamama ~ voodis olema (haige kohta)
отлёживаться 168 Г несов. → сов. отлежаться kõnek.
‣ (lamamisega) tervist taastama, toibuma;
‣ (teatud aeg) seisma, (seismisega) valmima, laagerduma;
‣ (без сов.) lesima (midagi oodates)
‣ (lamamisega) tervist taastama, toibuma;
‣ (teatud aeg) seisma, (seismisega) valmima, laagerduma;
‣ (без сов.) lesima (midagi oodates)
отлетать II 165b Г сов.
‣ lendamist lõpetama;
‣ kõnek. (teatud aeg) lendur olema; он десять лет отлетал ta on kümme aastat lendur olnud
‣ lendamist lõpetama;
‣ kõnek. (teatud aeg) lendur olema; он десять лет отлетал ta on kümme aastat lendur olnud
отлучиться 287 Г сов. → несов. отлучаться (teatud ajaks) lahkuma, ära minema; (teatud aeg) puuduma, ära olema; отлучиться из дому kodust ära olema
отмолотить 316a Г сов. → несов. отмолачивать
‣ (teatud aeg) rehte ~ vilja peksma;
‣ (без несов.) что, без доп. rehepeksu ~ viljapeksu lõpetama
‣ (teatud aeg) rehte ~ vilja peksma;
‣ (без несов.) что, без доп. rehepeksu ~ viljapeksu lõpetama
отмолоть 251 Г сов. → несов. отмалывать
‣ (teatud aeg) jahvatama;
‣ (без несов.) что, без доп. jahvatamist lõpetama
‣ (teatud aeg) jahvatama;
‣ (без несов.) что, без доп. jahvatamist lõpetama
отпасти 364 Г сов.
‣ (teatud aeg) karjas käima, karjatama;
‣ кого-что, без доп. kõnek. karjaskäimist ~ karjatamist lõpetama
‣ (teatud aeg) karjas käima, karjatama;
‣ кого-что, без доп. kõnek. karjaskäimist ~ karjatamist lõpetama
отработать 164a Г сов. → несов. отрабатывать
‣ что tööga tasa tegema, tasa teenima; отработать долг võlga tasa teenima;
‣ что (teatud aeg) tööd tegema ~ töötama; отработать три дня kolm päeva ära töötama;
‣ (без несов.) kõnek. tööd lõpetama; они уже отработали nad on juba oma töö lõpetanud;
‣ что ülek. kõnek. viimistlema, töötlema, täiustama; отработать пьесу näidendit viimistlema, отработать технику прыжка hüppetehnikat viimistlema, отработать проект projekti täiustama
‣ что tööga tasa tegema, tasa teenima; отработать долг võlga tasa teenima;
‣ что (teatud aeg) tööd tegema ~ töötama; отработать три дня kolm päeva ära töötama;
‣ (без несов.) kõnek. tööd lõpetama; они уже отработали nad on juba oma töö lõpetanud;
‣ что ülek. kõnek. viimistlema, töötlema, täiustama; отработать пьесу näidendit viimistlema, отработать технику прыжка hüppetehnikat viimistlema, отработать проект projekti täiustama
отсидеть 232a Г сов. → несов. отсиживать что
‣ kangeks ~ tuimaks istuma; я отсидела ногу mu jalg suri ära;
‣ kõnek. (teatud aeg) istuma; (oma aega) ära istuma; отсидеть два часа на собрании kaks tundi koosolekul istuma, отсидеть два года в тюрьме kaks aastat vangis istuma
‣ kangeks ~ tuimaks istuma; я отсидела ногу mu jalg suri ära;
‣ kõnek. (teatud aeg) istuma; (oma aega) ära istuma; отсидеть два часа на собрании kaks tundi koosolekul istuma, отсидеть два года в тюрьме kaks aastat vangis istuma
отстрадать 165b Г сов. (teatud aeg) kannatama ~ piinlema; kannatamast ~ piinlemast lakkama; он отстрадал столько лет ta piinles ~ kannatas nii kaua ~ nii palju aastaid
оттрубить 303 Г сов.
‣ что (signaali) puhuma;
‣ kõnek. (pasuna)puhumist lõpetama;
‣ madalk. (teatud aeg) üksluiselt tööd tampima, (raske v. tüütu) töö kallal vaeva nägema
‣ что (signaali) puhuma;
‣ kõnek. (pasuna)puhumist lõpetama;
‣ madalk. (teatud aeg) üksluiselt tööd tampima, (raske v. tüütu) töö kallal vaeva nägema
отходить III 313a Г сов. kõnek.
‣ 313b kõndimist ~ käimist lõpetama;
‣ (teatud aeg) käima (näit. koolis, ametis), (teatud aeg) mingi ameti peal ~ mingis ametis olema;
‣ несов. отхаживать что kõnek. (jalgu) valusaks käima ~ ära väsitama;
‣ несов. отхаживать кого, чем madalk. läbi peksma, naha peale andma
‣ 313b kõndimist ~ käimist lõpetama;
‣ (teatud aeg) käima (näit. koolis, ametis), (teatud aeg) mingi ameti peal ~ mingis ametis olema;
‣ несов. отхаживать что kõnek. (jalgu) valusaks käima ~ ära väsitama;
‣ несов. отхаживать кого, чем madalk. läbi peksma, naha peale andma
отъездить 270b (повел. накл. отъезди) Г сов. kõnek.
‣ (teatud aeg) sõidus olema ~ ringi sõitma;
‣ sõitmist lõpetama; он отъездил на дачу ta ei käi enam suvilas, ta suvilas käimised on käidud
‣ (teatud aeg) sõidus olema ~ ringi sõitma;
‣ sõitmist lõpetama; он отъездил на дачу ta ei käi enam suvilas, ta suvilas käimised on käidud
перевалить 305a Г сов. → несов. переваливать
‣ что kõnek. ümber laadima;
‣ кого-что, через что üle ~ teise kohta vinnama; он перевалил своё тело через подоконник ta vinnas enda üle aknalaua;
‣ кого-что (midagi rasket) ümber pöörama;
‣ что, через что üle minema ~ sõitma, ületama; перевалить горы üle mägede minema;
‣ kõnek. (ajapiiri) ületama; перевалило за полночь kesköö on läbi, aeg on üle kesköö, август уже перевалил на вторую половину augusti teine pool on juba käes, ему перевалило за сорок лет ta on üle neljakümne aasta vana
‣ что kõnek. ümber laadima;
‣ кого-что, через что üle ~ teise kohta vinnama; он перевалил своё тело через подоконник ta vinnas enda üle aknalaua;
‣ кого-что (midagi rasket) ümber pöörama;
‣ что, через что üle minema ~ sõitma, ületama; перевалить горы üle mägede minema;
‣ kõnek. (ajapiiri) ületama; перевалило за полночь kesköö on läbi, aeg on üle kesköö, август уже перевалил на вторую половину augusti teine pool on juba käes, ему перевалило за сорок лет ta on üle neljakümne aasta vana
перемолоться 251 Г сов. → несов. перемалываться (suures koguses) jahvatatud saama, jahvatatama;
◊ перемелется -- мука будет vanas. aeg annab arutust, ega putru nii palavalt sööda kui keedetakse
◊ перемелется -- мука будет vanas. aeg annab arutust, ega putru nii palavalt sööda kui keedetakse
период 1 С м. неод. periood; aeg; ajavahemik, ajajärk, ajastu; дождевой период vihmaperiood, sajuperiood, стойловый период laudaperiood, синтаксический период lgv. lauseperiood, lausestik, период колебания füüs. võnkeperiood, период обращения astr. tiirlemisperiood, период покоя (растений) bot. (taimede) puhkeperiood, летний период suvi, suveaeg, период сева külviaeg, период расцвета õitseaeg, за истекший период möödunud aja jooksul ~ kestel, за короткий период lühikese ajaga, переходный период üleminekuaeg, -periood, siirdeperiood, подготовительный период ettevalmistusaeg, -periood, послевоенный период pärastsõjaaeg, sõjajärgne aeg ~ periood, брачный период zool. paaritusaeg, paaritumisperiood, innaaeg, jooksuaeg, вегетационный период bot. vegetatsiooniaeg, -periood, инкубационный ~ скрытый период med., vet. inkubatsiooniaeg, peiteaeg, lõimetusaeg, период полураспада füüs., keem. poolestusaeg, ледниковый период geol. jääaeg, геологический период geol. ajastu, каменноугольный период geol. karboni ajastu, kivisöeajastu, меловой период geol. kriidiajastu, пермский период geol. permi ajastu, третичный период geol. tertsiaari ajastu, четвертичный период geol. kvaternaari ajastu, юрский период geol. juura ajastu
по- приставка I с Г väljendab
‣ tegevuse algust: hakkama; поехать sõitma hakkama, подуть puhuma hakkama;
‣ tegevuse lühikestust: veidi, pisut, natuke, väheke, mõnda ~ lühikest aega; погулять veidi jalutama, поспать pisut magama, поговорить pisut juttu ajama, почитать natuke ~ väheke lugema;
‣ koos liidetega -ыва-, -ива- aegajalist v. korduvat tegevust: vahetevahel, aeg-ajalt; почитывать vahetevahel lugema, поглядывать на кого aeg-ajalt kellele pilke heitma ~ keda piidlema;
‣ ühekordset tegevust; он позвонил и ушёл ta helistas ja läks ära, поглядеть на кого kellele pilku heitma ~ (korraks) otsa vaatama;
‣ pindmist tegevust: üle; позолотить üle kuldama, õhukese kullakihiga katma, попудрить kergelt üle puuderdama;
‣ üldist v. ulatuslikku tegevust: kõik(i), palju(si)d; побросать вещи kõiki asju laiali loopima, дети попрятались (kõik) lapsed on peitu pugenud;
‣ lõpuleviidud tegevust; потушить ära kustutama, посеять maha külvama, побрить puhtaks raseerima, погибнуть hukkuma, langema, потонуть ära uppuma, подешеветь odava(ma)ks minema, покраснеть punastama, punaseks minema, познакомиться tuttavaks saama; II с П väljendab
‣ ajalist järgnevust: pärast-, peale-, post-, -järgne; пореформенное (время) reformijärgne (aeg), pärastreformi(aeg), посмертный surmajärgne, postuumne;
‣ vastavust: -kohane, -järgne, vastav; посильный jõukohane, подоходный tulu-, tulujärgne, tuludele vastav;
‣ piiritlusmäära: -kaupa, -viisi, -viisiline, -ne, liitsõna; помесячная оплата kuukaupa ~ kuuviisi ~ igakuine tasu(sta)mine, kuutasu, почасовая оплата tunnitasu;
‣ kohta: -äärne; пограничный piiriäärne, побережный kaldaäärne, поволжский Volga-äärne; III со сравн. ст. Н или П väljendab omaduse määra: pisut, veidi, natuke, väheke; получше pisut ~ veidi parem ~ paremini, помоложе pisut ~ natuke noorem; IV moodustab määrsõnu; по-новому uutmoodi, uut moodi; по-прежнему vanaviisi, vana viisi, endist viisi, говорить по-русски vene keelt rääkima, по-моему (1) minu moodi, (2) minu arvates ~ meelest, поутру hommikul, повсюду kõikjal; V moodustab kohta v. ala väljendavaid nimisõnu: -ik, -maa; побережье rannik, rannikumaa, поморье mererannik, Поволжье Volgamaa
‣ tegevuse algust: hakkama; поехать sõitma hakkama, подуть puhuma hakkama;
‣ tegevuse lühikestust: veidi, pisut, natuke, väheke, mõnda ~ lühikest aega; погулять veidi jalutama, поспать pisut magama, поговорить pisut juttu ajama, почитать natuke ~ väheke lugema;
‣ koos liidetega -ыва-, -ива- aegajalist v. korduvat tegevust: vahetevahel, aeg-ajalt; почитывать vahetevahel lugema, поглядывать на кого aeg-ajalt kellele pilke heitma ~ keda piidlema;
‣ ühekordset tegevust; он позвонил и ушёл ta helistas ja läks ära, поглядеть на кого kellele pilku heitma ~ (korraks) otsa vaatama;
‣ pindmist tegevust: üle; позолотить üle kuldama, õhukese kullakihiga katma, попудрить kergelt üle puuderdama;
‣ üldist v. ulatuslikku tegevust: kõik(i), palju(si)d; побросать вещи kõiki asju laiali loopima, дети попрятались (kõik) lapsed on peitu pugenud;
‣ lõpuleviidud tegevust; потушить ära kustutama, посеять maha külvama, побрить puhtaks raseerima, погибнуть hukkuma, langema, потонуть ära uppuma, подешеветь odava(ma)ks minema, покраснеть punastama, punaseks minema, познакомиться tuttavaks saama; II с П väljendab
‣ ajalist järgnevust: pärast-, peale-, post-, -järgne; пореформенное (время) reformijärgne (aeg), pärastreformi(aeg), посмертный surmajärgne, postuumne;
‣ vastavust: -kohane, -järgne, vastav; посильный jõukohane, подоходный tulu-, tulujärgne, tuludele vastav;
‣ piiritlusmäära: -kaupa, -viisi, -viisiline, -ne, liitsõna; помесячная оплата kuukaupa ~ kuuviisi ~ igakuine tasu(sta)mine, kuutasu, почасовая оплата tunnitasu;
‣ kohta: -äärne; пограничный piiriäärne, побережный kaldaäärne, поволжский Volga-äärne; III со сравн. ст. Н или П väljendab omaduse määra: pisut, veidi, natuke, väheke; получше pisut ~ veidi parem ~ paremini, помоложе pisut ~ natuke noorem; IV moodustab määrsõnu; по-новому uutmoodi, uut moodi; по-прежнему vanaviisi, vana viisi, endist viisi, говорить по-русски vene keelt rääkima, по-моему (1) minu moodi, (2) minu arvates ~ meelest, поутру hommikul, повсюду kõikjal; V moodustab kohta v. ala väljendavaid nimisõnu: -ik, -maa; побережье rannik, rannikumaa, поморье mererannik, Поволжье Volgamaa
побиться 325 Г сов.
‣ muljuda ~ kloppida saama; яблоки побились õunad on kloppida saanud;
‣ kõnek. (hulgaviisi) katki minema ~ purunema; посуда побилась palju nõusid on katki läinud;
‣ над чем, с кем-чем, без доп. ülek. kõnek. (teatud aeg) vaeva nägema;
‣ с кем van. võitlema, rammu katsuma;
‣ (mõnda aega) visklema ~ pekslema;
◊ побиться ~ биться об заклад kihla vedama
‣ muljuda ~ kloppida saama; яблоки побились õunad on kloppida saanud;
‣ kõnek. (hulgaviisi) katki minema ~ purunema; посуда побилась palju nõusid on katki läinud;
‣ над чем, с кем-чем, без доп. ülek. kõnek. (teatud aeg) vaeva nägema;
‣ с кем van. võitlema, rammu katsuma;
‣ (mõnda aega) visklema ~ pekslema;
◊ побиться ~ биться об заклад kihla vedama
поглаживать 168a Г несов. кого-что, по чему (aeg ajalt) silitama ~ paitama; (kergelt käega, sõrmedega) siluma ~ triikima
подоить 305a, буд. вр. также 284 Г сов. кого (teatud aeg) lüpsma (madalk. ka ülek.); подоить корову lehma (ära) lüpsma; vrd. доить
подружить Г сов.
‣ 312, буд. вр. также 287a кого, с кем-чем sõpradeks tegema, lähendama; нас подружили общие походы saime sõpradeks koos matkates, meid tegid sõpradeks ühised matkarajad;
‣ 312 (без страд. прич., буд. вр. также 287b) kõnek. (teatud aeg) sõbrustama, sõprust pidama;
‣ 312 (без страд. прич.) буд. вр. также 287b с кем kõnek. sõpradeks saama, sõbrunema
‣ 312, буд. вр. также 287a кого, с кем-чем sõpradeks tegema, lähendama; нас подружили общие походы saime sõpradeks koos matkates, meid tegid sõpradeks ühised matkarajad;
‣ 312 (без страд. прич., буд. вр. также 287b) kõnek. (teatud aeg) sõbrustama, sõprust pidama;
‣ 312 (без страд. прич.) буд. вр. также 287b с кем kõnek. sõpradeks saama, sõbrunema
подуть 346 (без страд. прич.) Г сов.
‣ puhuma hakkama (tuule kohta); подул ветер tõusis tuul, tõstis tuult;
‣ на кого-что (teatud aeg) puhuma; подуть на горячий чай kuuma tee peale puhuma
‣ puhuma hakkama (tuule kohta); подул ветер tõusis tuul, tõstis tuult;
‣ на кого-что (teatud aeg) puhuma; подуть на горячий чай kuuma tee peale puhuma
подымить 304 Г сов. чем, без доп. (teatud aeg) suitsema ~ suitsu ajama ~ tossama ~ tossutama; kõnek. (mõnda aega) suitsetama; печь немного подымила ahi ajas pisut suitsu
подышать 183b Г сов.
‣ чем, без доп. (teatud aeg, pisut) sisse hingama; подышать свежим воздухом värsket õhku hingama;
‣ на кого-что peale hingama, hingeõhku peale puhuma; подышать на замёрзшее окно jäätunud aknale hingeõhku ~ hingeauru puhuma
‣ чем, без доп. (teatud aeg, pisut) sisse hingama; подышать свежим воздухом värsket õhku hingama;
‣ на кого-что peale hingama, hingeõhku peale puhuma; подышать на замёрзшее окно jäätunud aknale hingeõhku ~ hingeauru puhuma
поездить 270b (повел. накл. поезди) Г сов. (teatud aeg) ringi sõitma ~ reisima; поездить по стране mööda maad ringi sõitma, поездить на лошади hobusega sõitma
пожарить 269a Г сов. kõnek.
‣ что (mõnda aega) praadima ~ küpsetama; пожарить немного мясо liha mõni aeg küpseda laskma;
‣ что, чего (kõike, teatud kogust) ära küpsetama ~ praadima
‣ что (mõnda aega) praadima ~ küpsetama; пожарить немного мясо liha mõni aeg küpseda laskma;
‣ что, чего (kõike, teatud kogust) ära küpsetama ~ praadima
пожать I 220 Г сов. → несов. пожимать
‣ что, кому (kätt) suruma; он крепко пожал отцу руку ta surus tugevasti isa kätt;
‣ что (teatud aeg) vajutama ~ pigistama ~ suruma ~ pressima;
‣ väljendis пожать плечами õlgu kehitama
‣ что, кому (kätt) suruma; он крепко пожал отцу руку ta surus tugevasti isa kätt;
‣ что (teatud aeg) vajutama ~ pigistama ~ suruma ~ pressima;
‣ väljendis пожать плечами õlgu kehitama
пожить 332 (без страд. прич.) Г сов. (mõni aeg) elama; он любил весело пожить ta armastas lõbusat elu, пожить хочется tahaks veel elada, пожить с шиком kõnek. uhkelt elama, elumõnusid maitsma, поживём -- увидим elame -- näeme, vaatame, mis elu toob
позаняться 263 (прош. вр. позанялся и позанялся, позанялась, позанялось, позанялись) Г сов. чем, с кем kõnek. (mõnda aega) tegelema; пора хозяйством позаняться on aeg majapidamine käsile võtta
поздний 121 П hilis-, hiline; hilinenud; поздняя осень hilissügis, поздней ночью hilisööl, hilja öösel, поздний час hiline (kella)aeg, время уже позднее aeg on juba hiline, поздний сорт картофеля hiline kartulisort, самое позднее, завтра hiljemalt homme, поздний гость hiline külaline, позднее раскаяние hilinenud kahetsus
покомандовать 171b Г сов. кем-чем keda-mida (teatud aeg) juhtima; кем-чем, над кем-чем, без доп. kõnek. keda (mõnda aega) kamandama ~ käsutama; год покомандовать батальоном aasta vältel pataljoni juhtima
ползти 363 Г несов.
‣ roomama (ka ülek.), ronima (ühesuunaline tegevus); ползти на животе kõhuli roomama, червяк ползёт uss roomab, паук ползёт по стене ämblik ronib mööda seina;
‣ ülek. kõnek. venima, aeglaselt liikuma; по дороге ползут машины teel venib autovoor, время ползёт aeg venib, тучи ползут pilved liiguvad laisalt;
‣ ülek. kõnek. (aeglaselt) levima; слухи ползут liiguvad jutud;
‣ aeglaselt alla veerema, nirisema; по щеке ползёт слеза pisar veereb aeglaselt mööda põske alla, смола ползла по стволу vaiku nirises mööda tüve alla;
‣ väänlema, ronima; плющ ползёт по стене luuderohi väänleb mööda seina üles;
‣ looklema; дорога ползёт в гору tee lookleb mäkke;
‣ varisema; берег ползёт kallas variseb;
‣ kõnek. koost lagunema (näit. riie, nahk);
‣ madalk. üle ääre valguma ~ ajama; тесто ползёт из горшка taigen ajab üle ääre; vrd. ползать
‣ roomama (ka ülek.), ronima (ühesuunaline tegevus); ползти на животе kõhuli roomama, червяк ползёт uss roomab, паук ползёт по стене ämblik ronib mööda seina;
‣ ülek. kõnek. venima, aeglaselt liikuma; по дороге ползут машины teel venib autovoor, время ползёт aeg venib, тучи ползут pilved liiguvad laisalt;
‣ ülek. kõnek. (aeglaselt) levima; слухи ползут liiguvad jutud;
‣ aeglaselt alla veerema, nirisema; по щеке ползёт слеза pisar veereb aeglaselt mööda põske alla, смола ползла по стволу vaiku nirises mööda tüve alla;
‣ väänlema, ronima; плющ ползёт по стене luuderohi väänleb mööda seina üles;
‣ looklema; дорога ползёт в гору tee lookleb mäkke;
‣ varisema; берег ползёт kallas variseb;
‣ kõnek. koost lagunema (näit. riie, nahk);
‣ madalk. üle ääre valguma ~ ajama; тесто ползёт из горшка taigen ajab üle ääre; vrd. ползать
полоса 57 (вин. п. ед. ч. полосу и полосу) С ж. неод.
‣ riba, siil, rada, vöönd, tsoon; triip, vööt, jutt, viir, viirg; полоса зелёных насаждений haljasriba, защитная полоса põll. kaitseriba, полоса безопасности ohutusriba, sõj. ka ohutusvöönd, полоса наблюдения sõj. vaatlusriba, полоса препятствий sport takistusriba, полоса движения sõidurada, взлётная полоса lenn. stardirada, jooksurada, lennurada, посадочная полоса lenn. maandumisrada, лесная полоса metsavöönd, чернозёмная полоса mustmullavöönd, полоса обороны sõj. kaitsevöönd, прифронтовая полоса sõj. rindeäärne vöönd, пограничная полоса sõj. piirivöönd, обои с синими полосами sinisetriibuline ~ sinisevöödiline tapeet, полоса света valgusviirg, -triip;
‣ trük. küljend; концевая полоса lõppküljend, объявления на последней полосе газеты kuulutused ajalehe viimasel (lehe)küljel;
‣ põllusiil; полоса уже засеяна põllusiilule on vili juba külvatud;
‣ ajajärk, aeg, periood; светлая полоса в моей жизни helge periood minu elus, (minu) elu helge periood, полоса дождей vihmaperiood, мрачность находит на него полосой hooti ~ ajuti on ta sünge
‣ riba, siil, rada, vöönd, tsoon; triip, vööt, jutt, viir, viirg; полоса зелёных насаждений haljasriba, защитная полоса põll. kaitseriba, полоса безопасности ohutusriba, sõj. ka ohutusvöönd, полоса наблюдения sõj. vaatlusriba, полоса препятствий sport takistusriba, полоса движения sõidurada, взлётная полоса lenn. stardirada, jooksurada, lennurada, посадочная полоса lenn. maandumisrada, лесная полоса metsavöönd, чернозёмная полоса mustmullavöönd, полоса обороны sõj. kaitsevöönd, прифронтовая полоса sõj. rindeäärne vöönd, пограничная полоса sõj. piirivöönd, обои с синими полосами sinisetriibuline ~ sinisevöödiline tapeet, полоса света valgusviirg, -triip;
‣ trük. küljend; концевая полоса lõppküljend, объявления на последней полосе газеты kuulutused ajalehe viimasel (lehe)küljel;
‣ põllusiil; полоса уже засеяна põllusiilule on vili juba külvatud;
‣ ajajärk, aeg, periood; светлая полоса в моей жизни helge periood minu elus, (minu) elu helge periood, полоса дождей vihmaperiood, мрачность находит на него полосой hooti ~ ajuti on ta sünge
поползти 363 Г сов.
‣ roomama ~ ronima hakkama; kõnek. venima hakkama; поезд пополз в гору rong roomas mäkke, время поползло медленно aeg hakkas venima;
‣ ülek. looklema ~ väänlema (hakkama);
‣ ülek. kõnek. levima ~ kanduma (hakkama); по городу поползли слухи linnas levis kuuldus(i)
‣ roomama ~ ronima hakkama; kõnek. venima hakkama; поезд пополз в гору rong roomas mäkke, время поползло медленно aeg hakkas venima;
‣ ülek. looklema ~ väänlema (hakkama);
‣ ülek. kõnek. levima ~ kanduma (hakkama); по городу поползли слухи linnas levis kuuldus(i)
пора 57 С ж. неод.
‣ aeg; рабочая пора tööaeg, счастливая пора õnnelik aeg, õnneaeg, грибная пора seeneaeg, страдная пора lõikusaeg, (saagi)koristusaeg, зимняя пора talveaeg, talv, горячая пора kiire aeg, пора дождей vihmaperiood, в самой поре kõnek. paremas eas, parimais aastais, в мою пору minu ajal, вечерней порой õhtusel ajal, õhtul, той порой ~ порою, в ту пору tol ajal, tollal, до сих пор seniajani, siiamaani, siiani, до каких пор mis ajani, kui kaua (veel), до тех пор, пока seni(kaua) kui, с тех пор sellest ~ tollest ajast peale ~ saadik, на первых порах esialgu, algul, alguses, в самую пору õigel ~ parajal ajal, без поры без времени folkl. enneaegselt, enneaegu, до поры до времени seni(ks) kuni;
‣ в функции предик. кому, без доп. on aeg; пора ехать on aeg teele asuda, пора спать on aeg magama heita, пора домой on aeg koju minna;
◊ пора и честь знать kõnek. (1) on aeg ära minna, hea külaline on see, kes oskab õigel ajal lahkuda, (2) aitab naljast, igal asjal olgu ikka lõpp ka; пора на боковую kõnek. on aeg koti peale minna ~ põhku pugeda
‣ aeg; рабочая пора tööaeg, счастливая пора õnnelik aeg, õnneaeg, грибная пора seeneaeg, страдная пора lõikusaeg, (saagi)koristusaeg, зимняя пора talveaeg, talv, горячая пора kiire aeg, пора дождей vihmaperiood, в самой поре kõnek. paremas eas, parimais aastais, в мою пору minu ajal, вечерней порой õhtusel ajal, õhtul, той порой ~ порою, в ту пору tol ajal, tollal, до сих пор seniajani, siiamaani, siiani, до каких пор mis ajani, kui kaua (veel), до тех пор, пока seni(kaua) kui, с тех пор sellest ~ tollest ajast peale ~ saadik, на первых порах esialgu, algul, alguses, в самую пору õigel ~ parajal ajal, без поры без времени folkl. enneaegselt, enneaegu, до поры до времени seni(ks) kuni;
‣ в функции предик. кому, без доп. on aeg; пора ехать on aeg teele asuda, пора спать on aeg magama heita, пора домой on aeg koju minna;
◊ пора и честь знать kõnek. (1) on aeg ära minna, hea külaline on see, kes oskab õigel ajal lahkuda, (2) aitab naljast, igal asjal olgu ikka lõpp ka; пора на боковую kõnek. on aeg koti peale minna ~ põhku pugeda
посеребрить 285a Г сов. что hõbetama (ka ülek.), hõbedaga katma; время посеребрило его волосы aeg on ta juuksed hõbetanud ~ hõbedaseks teinud; vrd. серебрить
потянуться 339 Г сов. → несов. потягиваться
‣ end sirutama, ringutama;
‣ (без несов) к кому-чему end sirutama kelle-mille poole, küünitama, haarata püüdma; ülek. kelle poole hoidma hakkama; потянуться к телефону telefonitoru järele küünitama, потянуться через стол за книгой üle laua raamatut võtma upitama, потянуться к наживе rikkust taga ajama, kasumi poole kätt sirutama, птицы потянулись на юг linnud seadsid end lõunasse lendama, из трубы потянулся дым korstnast hakkas suitsu tulema, крестьяне потянулись в колхозы talupojad läksid ~ astusid kolhoosi, к науке потянулась молодёжь teadusse on hakanud pürgima noored;
‣ (без несов) venima ~ aeglaselt liikuma hakkama; скучно потянулось время aeg venis igavalt, потянулись долгие зимние вечера algas pikkade talveõhtute aeg, за окном потянулись поля aknast mööda libisesid ääretud (vilja)väljad
‣ end sirutama, ringutama;
‣ (без несов) к кому-чему end sirutama kelle-mille poole, küünitama, haarata püüdma; ülek. kelle poole hoidma hakkama; потянуться к телефону telefonitoru järele küünitama, потянуться через стол за книгой üle laua raamatut võtma upitama, потянуться к наживе rikkust taga ajama, kasumi poole kätt sirutama, птицы потянулись на юг linnud seadsid end lõunasse lendama, из трубы потянулся дым korstnast hakkas suitsu tulema, крестьяне потянулись в колхозы talupojad läksid ~ astusid kolhoosi, к науке потянулась молодёжь teadusse on hakanud pürgima noored;
‣ (без несов) venima ~ aeglaselt liikuma hakkama; скучно потянулось время aeg venis igavalt, потянулись долгие зимние вечера algas pikkade talveõhtute aeg, за окном потянулись поля aknast mööda libisesid ääretud (vilja)väljad
предоперационный 127 П
‣ operatsioonieelne; предоперационный период operatsioonieelne aeg;
‣ П → С предоперационная ж. неод. med. operatsioonisaali eesruum
‣ operatsioonieelne; предоперационный период operatsioonieelne aeg;
‣ П → С предоперационная ж. неод. med. operatsioonisaali eesruum
предпусковой 120 П käikulaskmiseelne, enne käikulaskmist toimuv; предпусковой период käikulaskmisele eelnev ~ eelnenud aeg
при предлог с предл. п.
‣ koha, eseme vm. märkimisel, mille lähedal v. juures midagi asub v. toimub: juures, ääres, küljes, all, -s, genitiivatribuut; при доме maja juures, сабля при седле mõõk sadula küljes, битва при Бородине Borodino lahing, lahing Borodino all, при мне minu juuresolekul, при этом siinjuures, при дворе õukonnas;
‣ aja v. samaaegsuse märkimisel: ajal, sel ajal kui, -l, des-tarind; при обыске läbiotsimise ajal, läbiotsimisel, при жизни отца isa eluajal, при Пушкине Puškini ajal, при его появлении tema tulekul, при виде его teda nähes, при мысли о ком kellele mõeldes;
‣ juuresoleku märkimisel: juuresolekul, ees, des-tarind; при свидетелях tunnistajate juuresolekul, при всех kõigi juuresolekul, kõigi ees ~ nähes, говорить при отце isa kuuldes rääkima, он неотлучно был при мне ta ei lahkunud mu juurest hetkekski, ta oli kogu aeg minuga;
‣ kuuluvuse v. alluvuse märkimisel: juures, genitiivatribuut; курсы при институте instituudi juures toimuvad kursused, предметный указатель при книге raamatu aineregister, ассистент при профессоре professori assistent, прачечная при гостинице hotelli pesula, его оставили при институте ta jäeti instituuti tööle;
‣ valduse märkimisel: kaasas, käes; деньги при нём raha on tal kaasas, документы при мне dokumendid on mul kaasas, держать при себе что mida enda käes ~ oma valduses hoidma;
‣ vahendi märkimisel: abil, kaasabil, -ga; при помощи чего mille abil, при его содействии tema kaasabil ~ abiga;
‣ olemasolu v. ilmaolu märkimisel: korral, puhul, juures, kõrval, -l, -ga; при моей неловкости minu saamatuse juures, он был при шляпе tal oli kaabu peas, ta oli kübaraga, он всегда был при галстуке tal oli alati lips ees, быть при оружии relvastatud olema, он не при деньгах tal pole raha;
‣ (toimimis)tingimuste märkimisel: -l, -ga, käes; при первой возможности esimesel võimalusel, ни при каких условиях mitte mingil tingimusel, при свете лампы lambivalgel, lambivalgusega, при солнце päikesepaistel, päikesega, päikese käes, при первых лучах солнца esimeste päikesekiirtega, при луне kuuvalgel, kuuvalgega, при сильном морозе käreda pakasega, при желании soovi ~ hea tahte korral, при малейшей ошибке vähimagi eksimuse ~ vea puhul, при удаче edu korral, при случае juhul, puhul, juhuse korral, при его силе tema jõu juures, niisuguse jõu korral nagu temal, при всём этом (он хороший человек) kõige selle juures ~ kõrval (on ta hea inimene), вздрагивать при каждом шорохе iga kahina peale võpatama, при закрытых дверях kinniste ~ suletud uste taga, kinnisuksi;
‣ seisundi märkimisel: -s; при последнем издыхании liter. hinge heitmas, при смерти suremas, при памяти van. mõistuse juures;
‣ muud laadi väljendites; быть при деле oma tegemist tegema, millega ametis olema ~ tegelema, остаться при своём мнении eri arvamusele jääma, остаться ни при чём kõnek. tühjade kätega jääma, я тут ни при чём ma ei puutu asjasse, mul pole sellega tegemist ~ pistmist
‣ koha, eseme vm. märkimisel, mille lähedal v. juures midagi asub v. toimub: juures, ääres, küljes, all, -s, genitiivatribuut; при доме maja juures, сабля при седле mõõk sadula küljes, битва при Бородине Borodino lahing, lahing Borodino all, при мне minu juuresolekul, при этом siinjuures, при дворе õukonnas;
‣ aja v. samaaegsuse märkimisel: ajal, sel ajal kui, -l, des-tarind; при обыске läbiotsimise ajal, läbiotsimisel, при жизни отца isa eluajal, при Пушкине Puškini ajal, при его появлении tema tulekul, при виде его teda nähes, при мысли о ком kellele mõeldes;
‣ juuresoleku märkimisel: juuresolekul, ees, des-tarind; при свидетелях tunnistajate juuresolekul, при всех kõigi juuresolekul, kõigi ees ~ nähes, говорить при отце isa kuuldes rääkima, он неотлучно был при мне ta ei lahkunud mu juurest hetkekski, ta oli kogu aeg minuga;
‣ kuuluvuse v. alluvuse märkimisel: juures, genitiivatribuut; курсы при институте instituudi juures toimuvad kursused, предметный указатель при книге raamatu aineregister, ассистент при профессоре professori assistent, прачечная при гостинице hotelli pesula, его оставили при институте ta jäeti instituuti tööle;
‣ valduse märkimisel: kaasas, käes; деньги при нём raha on tal kaasas, документы при мне dokumendid on mul kaasas, держать при себе что mida enda käes ~ oma valduses hoidma;
‣ vahendi märkimisel: abil, kaasabil, -ga; при помощи чего mille abil, при его содействии tema kaasabil ~ abiga;
‣ olemasolu v. ilmaolu märkimisel: korral, puhul, juures, kõrval, -l, -ga; при моей неловкости minu saamatuse juures, он был при шляпе tal oli kaabu peas, ta oli kübaraga, он всегда был при галстуке tal oli alati lips ees, быть при оружии relvastatud olema, он не при деньгах tal pole raha;
‣ (toimimis)tingimuste märkimisel: -l, -ga, käes; при первой возможности esimesel võimalusel, ни при каких условиях mitte mingil tingimusel, при свете лампы lambivalgel, lambivalgusega, при солнце päikesepaistel, päikesega, päikese käes, при первых лучах солнца esimeste päikesekiirtega, при луне kuuvalgel, kuuvalgega, при сильном морозе käreda pakasega, при желании soovi ~ hea tahte korral, при малейшей ошибке vähimagi eksimuse ~ vea puhul, при удаче edu korral, при случае juhul, puhul, juhuse korral, при его силе tema jõu juures, niisuguse jõu korral nagu temal, при всём этом (он хороший человек) kõige selle juures ~ kõrval (on ta hea inimene), вздрагивать при каждом шорохе iga kahina peale võpatama, при закрытых дверях kinniste ~ suletud uste taga, kinnisuksi;
‣ seisundi märkimisel: -s; при последнем издыхании liter. hinge heitmas, при смерти suremas, при памяти van. mõistuse juures;
‣ muud laadi väljendites; быть при деле oma tegemist tegema, millega ametis olema ~ tegelema, остаться при своём мнении eri arvamusele jääma, остаться ни при чём kõnek. tühjade kätega jääma, я тут ни при чём ma ei puutu asjasse, mul pole sellega tegemist ~ pistmist
приведённый 127
‣ страд. прич. прош. вр. Г привести;
‣ mat., el. taandatud; приведённое уравнение taandatud võrrand, приведённый вид taandatud kuju, приведённое время taandatud aeg
‣ страд. прич. прош. вр. Г привести;
‣ mat., el. taandatud; приведённое уравнение taandatud võrrand, приведённый вид taandatud kuju, приведённое время taandatud aeg
приёмный 126 П
‣ vastuvõtu-; приёмная антенна el. vastuvõtuantenn, приёмные часы kõnetunnid, vastuvõtutunnid, -aeg, приёмная комиссия vastuvõtukomisjon, приёмный экзамен vastuvõtueksam, приёмный пункт vastuvõtupunkt, приёмный покой vastuvõtutuba, -ruum (haiglas), приёмная радиостанция raadiovastuvõtujaam;
‣ kasu-; приёмная мать kasuema, приёмный отец kasuisa, приёмная дочь kasutütar, приёмный сын kasupoeg;
‣ П → С приёмная ж. неод. vastuvõturuum
‣ vastuvõtu-; приёмная антенна el. vastuvõtuantenn, приёмные часы kõnetunnid, vastuvõtutunnid, -aeg, приёмная комиссия vastuvõtukomisjon, приёмный экзамен vastuvõtueksam, приёмный пункт vastuvõtupunkt, приёмный покой vastuvõtutuba, -ruum (haiglas), приёмная радиостанция raadiovastuvõtujaam;
‣ kasu-; приёмная мать kasuema, приёмный отец kasuisa, приёмная дочь kasutütar, приёмный сын kasupoeg;
‣ П → С приёмная ж. неод. vastuvõturuum
прийти 374 Г сов. → несов. приходить
‣ куда, откуда (kohale) tulema; прийти на завод tehasesse tulema, прийти с фронта rindelt tulema, прийти домой к обеду lõunaks koju tulema, прийти к мысли о чём millisele mõttele tulema, прийти к власти võimule tulema, прийти на помощь appi tulema, прийти на выручку hädas appi tulema, прийти в норму normi minema, он пришёл на всё готовое talle oli kõik ette ja taha ära tehtud;
‣ (без 1 и 2 л.) saabuma, kätte jõudma, tulema; придёт и его черёд küll tuleb ka tema kord, пришла весна kevad on käes ~ kätte jõudnud ~ tulnud ~ saabunud, пришла пора подумать о чём on aeg järele mõelda mille üle;
‣ к чему jõudma; прийти к правильному решению õigele otsusele jõudma, прийти к заключению ~ к выводу järeldusele jõudma, järeldama, прийти к убеждению veendumusele jõudma, прийти к соглашению kokkuleppele jõudma, прийти к истине tõe äratundmisele jõudma;
‣ во что sattuma; muutuma; прийти в ярость raevu sattuma, прийти в изумление hämmastuma, прийти в восхищение ~ в восторг vaimustuma, vaimustusse sattuma, прийти в хорошее настроение head tuju saama, прийти в отчаяние meelt heitma, прийти в движение liikuma hakkama, käima minema, прийти в упадок mõõnaseisu langema, allamäge minema, alla käima, tagasi langema, я пришёл в ужас mul hakkas õudne, mind haaras õudustunne, прийти в негодность kõlbmatuks muutuma;
◊ прийти ~ приходить в голову ~ на ум pähe tulema ~ turgatama; прийти ~ приходить в себя (1) meelemärkusele ~ teadvusele tulema, poolunest ärkama, uneuimast toibuma; (2) toibuma, enesevalitsemist tagasi saama, maha jahtuma; прийти ~ приходить в чувство ~ в сознание toibuma, teadvusele tulema
‣ куда, откуда (kohale) tulema; прийти на завод tehasesse tulema, прийти с фронта rindelt tulema, прийти домой к обеду lõunaks koju tulema, прийти к мысли о чём millisele mõttele tulema, прийти к власти võimule tulema, прийти на помощь appi tulema, прийти на выручку hädas appi tulema, прийти в норму normi minema, он пришёл на всё готовое talle oli kõik ette ja taha ära tehtud;
‣ (без 1 и 2 л.) saabuma, kätte jõudma, tulema; придёт и его черёд küll tuleb ka tema kord, пришла весна kevad on käes ~ kätte jõudnud ~ tulnud ~ saabunud, пришла пора подумать о чём on aeg järele mõelda mille üle;
‣ к чему jõudma; прийти к правильному решению õigele otsusele jõudma, прийти к заключению ~ к выводу järeldusele jõudma, järeldama, прийти к убеждению veendumusele jõudma, прийти к соглашению kokkuleppele jõudma, прийти к истине tõe äratundmisele jõudma;
‣ во что sattuma; muutuma; прийти в ярость raevu sattuma, прийти в изумление hämmastuma, прийти в восхищение ~ в восторг vaimustuma, vaimustusse sattuma, прийти в хорошее настроение head tuju saama, прийти в отчаяние meelt heitma, прийти в движение liikuma hakkama, käima minema, прийти в упадок mõõnaseisu langema, allamäge minema, alla käima, tagasi langema, я пришёл в ужас mul hakkas õudne, mind haaras õudustunne, прийти в негодность kõlbmatuks muutuma;
◊ прийти ~ приходить в голову ~ на ум pähe tulema ~ turgatama; прийти ~ приходить в себя (1) meelemärkusele ~ teadvusele tulema, poolunest ärkama, uneuimast toibuma; (2) toibuma, enesevalitsemist tagasi saama, maha jahtuma; прийти ~ приходить в чувство ~ в сознание toibuma, teadvusele tulema
приспеть 229b Г сов. → несов. приспевать к кому-чему, без доп.
‣ madalk. (õigeks ajaks) kohale jõudma;
‣ kõnek. saabuma, kätte jõudma; время приспело on juba õige ~ paras aeg, час его приспел tema tund on tulnud
‣ madalk. (õigeks ajaks) kohale jõudma;
‣ kõnek. saabuma, kätte jõudma; время приспело on juba õige ~ paras aeg, час его приспел tema tund on tulnud
пробалагурить 269b Г сов. kõnek. (teatud aeg) naljatlema, naljajuttu puhuma, lõõpima, nalja heitma; они пробалагурили целую ночь nad lõõpisid öö läbi
пробарабанить 269a Г сов.
‣ что trummil esitama;
‣ что, чем, по чему, без доп. trummeldama; пробарабанить пальцами по столу sõrmedega vastu lauda trummeldama;
‣ что, без доп. ülek. kõnek. (klaveril) maha klimberdama;
‣ что, без доп. (teatud aeg) trummi lööma ~ taguma ~ mängima ~ põristama;
‣ ülek. kõnek. parinal rääkima; пробарабанить ответ vastuseks paristama
‣ что trummil esitama;
‣ что, чем, по чему, без доп. trummeldama; пробарабанить пальцами по столу sõrmedega vastu lauda trummeldama;
‣ что, без доп. ülek. kõnek. (klaveril) maha klimberdama;
‣ что, без доп. (teatud aeg) trummi lööma ~ taguma ~ mängima ~ põristama;
‣ ülek. kõnek. parinal rääkima; пробарабанить ответ vastuseks paristama
пробатрачить 271b Г сов. (teatud aeg) sulane olema ~ sulaseametit pidama; пробатрачить три года kolm aastat sulane olema
пробедствовать 171b Г сов. (teatud aeg) virelema, viletsuses elama; пробедствовать всю жизнь kogu elu virelema
пробездельничать 168b Г сов. kõnek. (maha) logelema ~ looderdama, (teatud aeg) luuslanki ~ lulli lööma ~ laisklema
пробелить 308 Г сов. → несов. пробеливать
‣ что valgendama, valgeks tegema; kriitima, lupjama;
‣ (без несов.) что valastama, pleegitama;
‣ (без несов.) что, без доп. (teatud aeg) valgendama ~ lupjama ~ kriitima; он целый день пробелил потолки terve päeva ta valgendas lagesid ~ tegeles lagede lupjamisega ~ valgendamisega
‣ что valgendama, valgeks tegema; kriitima, lupjama;
‣ (без несов.) что valastama, pleegitama;
‣ (без несов.) что, без доп. (teatud aeg) valgendama ~ lupjama ~ kriitima; он целый день пробелил потолки terve päeva ta valgendas lagesid ~ tegeles lagede lupjamisega ~ valgendamisega
пробеседовать 171b Г сов. (teatud aeg, teatud ajani) juttu ajama ~ vestma; мы пробеседовали с час me ajasime umbes tund aega juttu
проборонить 285a Г сов. → несов. проборанивать что
‣ (läbi) äestama;
‣ (без несов.) (teatud aeg v. ajani) äestama; проборонить до вечера õhtuni (põldu) äestama, он проборонил три часа ta äestas (tervelt) kolm tundi
‣ (läbi) äestama;
‣ (без несов.) (teatud aeg v. ajani) äestama; проборонить до вечера õhtuni (põldu) äestama, он проборонил три часа ta äestas (tervelt) kolm tundi
пробренчать 180 Г сов. что, на чём, чем kõnek. (teatud aeg v. ajani) kõlistama ~ tinistama ~ pinistama ~ plõnksutama ~ klimberdama; пробренчать ключами võtmeid kõlistama, пробренчать весь вечер на гитаре kogu õhtu kitarri tinistama, он пробренчал нам польку ta klimberdas meile polka maha
пробриться 328 Г сов. (teatud aeg) end raseerima ~ habet ajama; пробриться полчаса pool tundi habet ajama
пробросаться 165 Г сов.
‣ kõnek. (teatud aeg v. ajani) teineteist ~ üksteist loopima ~ pilduma;
‣ несов. пробрасываться кем-чем ülek. madalk. paremale ja vasakule loopima, mõtlematult kõrvale heitma; смотри, пробросаешься хорошими работниками vaata ette, pärast oled headest töömeestest ilma
‣ kõnek. (teatud aeg v. ajani) teineteist ~ üksteist loopima ~ pilduma;
‣ несов. пробрасываться кем-чем ülek. madalk. paremale ja vasakule loopima, mõtlematult kõrvale heitma; смотри, пробросаешься хорошими работниками vaata ette, pärast oled headest töömeestest ilma
пробрюзжать 180 Г сов. kõnek.
‣ (teatud aeg v. ajani) virisema ~ irisema ~ porisema;
‣ что viriseva häälega ~ virinal ~ porisedes ~ torisedes ütlema; пробрюзжать что-то себе под нос endale midagi nina alla porisema
‣ (teatud aeg v. ajani) virisema ~ irisema ~ porisema;
‣ что viriseva häälega ~ virinal ~ porisedes ~ torisedes ütlema; пробрюзжать что-то себе под нос endale midagi nina alla porisema
пробубнить Г сов.
‣ 285a что, без доп. kõnek. habemesse pobisema ~ pomisema, pobinal ütlema;
‣ 285b (teatud aeg v. ajani) pobisema ~ pomisema
‣ 285a что, без доп. kõnek. habemesse pobisema ~ pomisema, pobinal ütlema;
‣ 285b (teatud aeg v. ajani) pobisema ~ pomisema
пробудить 293 Г сов. → несов. пробуждать
‣ 293 (страд. прич. прош. вр. пробуждённый, кр. ф. пробудитьён, пробудитьена, пробудитьено, пробудитьены) кого-что liter. (üles) äratama (ka ülek.) ~ ajama; ülek. ergutama, tekitama, esile kutsuma; ehit. (betooni) aktiveerima; пробудить интерес к музыке muusikahuvi äratama, пробудить любовь в ком armastust äratama kelles, пробудить желание soovi tekitama, пробудить любопытство uudishimu tekitama ~ äratama;
‣ 313a (без несов.; без страд. прич.) кого (teatud aeg v. ajani) kelle äratamisega tegelema ~ keda äratada püüdma; пробудить кого целый час terve tund keda äratada püüdma
‣ 293 (страд. прич. прош. вр. пробуждённый, кр. ф. пробудитьён, пробудитьена, пробудитьено, пробудитьены) кого-что liter. (üles) äratama (ka ülek.) ~ ajama; ülek. ergutama, tekitama, esile kutsuma; ehit. (betooni) aktiveerima; пробудить интерес к музыке muusikahuvi äratama, пробудить любовь в ком armastust äratama kelles, пробудить желание soovi tekitama, пробудить любопытство uudishimu tekitama ~ äratama;
‣ 313a (без несов.; без страд. прич.) кого (teatud aeg v. ajani) kelle äratamisega tegelema ~ keda äratada püüdma; пробудить кого целый час terve tund keda äratada püüdma
пробуксовать 172b Г сов. несов. пробуксовывать . (teatud aeg v. ajani) sees olema ~ paigalt mitte ära saama (rataste libisemise tõttu)
пробурчать 180 Г сов. kõnek.
‣ что, без доп. torisema, porisema (ka teatud aeg);
‣ что torisedes ~ porinal ütlema;
‣ безл. korisema; в животе пробурчало kõht korises
‣ что, без доп. torisema, porisema (ka teatud aeg);
‣ что torisedes ~ porinal ütlema;
‣ безл. korisema; в животе пробурчало kõht korises
пробыть 352 (прош. вр. пробыл и пробыл, пробыло и пробыло, пробыли и пробыли) Г сов. где (määratud ajavahemikku) veetma, (teatud aeg v. ajani) viibima ~ olema; пробыть лето в деревне suve maal veetma, заведующим он пробыл недолго juhataja kohal oli ta lühikest aega
проваландаться 164 Г сов. с кем-чем, где (teatud aeg v. ajani) pusima ~ kohmitsema mille kallal, jändama kellega-millega
проваляться 254 Г сов. kõnek. (teatud aeg v. ajani) vedelema ~ vedelema jääma; проваляться в постели до обеда lõunani voodis vedelema, книги провалялись на чердаке несколько лет raamatud jäid mitmeks aastaks pööningule vedelema
проварить 307a Г сов. → несов. проваривать
‣ что pehmeks ~ läbi keetma;
‣ что tehn. läbi keevitama;
‣ (без несов.) что, без доп. (teatud aeg v. ajani) keetma ~ toiduvalmistamisega tegelema
‣ что pehmeks ~ läbi keetma;
‣ что tehn. läbi keevitama;
‣ (без несов.) что, без доп. (teatud aeg v. ajani) keetma ~ toiduvalmistamisega tegelema
провариться 307 Г сов. → несов. провариваться
‣ pehmeks ~ läbi keema;
‣ (без несов.) (teatud aeg) keema ~ tulel olema; суп проварился больше часа supp oli üle tunni aja tulel
‣ pehmeks ~ läbi keema;
‣ (без несов.) (teatud aeg) keema ~ tulel olema; суп проварился больше часа supp oli üle tunni aja tulel
провизжать 180 Г сов.
‣ kiunudes ~ vingudes ütlema; kiunuma, vinguma; kriuksuma, krigisema; vingudes (üle) lendama (kuuli kohta); карета провизжала колёсами мимо нас tõld möödus meist rataste kriuksudes ~ krigisedes;
‣ (teatud aeg) vinguma ~ kiunuma
‣ kiunudes ~ vingudes ütlema; kiunuma, vinguma; kriuksuma, krigisema; vingudes (üle) lendama (kuuli kohta); карета провизжала колёсами мимо нас tõld möödus meist rataste kriuksudes ~ krigisedes;
‣ (teatud aeg) vinguma ~ kiunuma
провоевать 174b Г сов. (teatud aeg v. ajani) sõdima ~ sõjas olema; провоевать всю войну kogu sõda läbi tegema
провозить II 313a (без страд. прич. прош. вр.) Г сов. кого-что (teatud aeg v. ajani) vedama ~ vedamisega ametis olema ~ vedamisega tegelema; целый день провозить дрова kogu päeva ~ päev otsa puid vedama
провозиться 313 Г сов. kõnek.
‣ с кем-чем, над чем (teatud aeg v. ajani) tegelema, askeldama, jändama; провозиться с больным весь день haigega kogu päeva tegelema;
‣ с кем (teatud aeg) hullama ~ vallatlema ~ vallatusi tegema
‣ с кем-чем, над чем (teatud aeg v. ajani) tegelema, askeldama, jändama; провозиться с больным весь день haigega kogu päeva tegelema;
‣ с кем (teatud aeg) hullama ~ vallatlema ~ vallatusi tegema
проволочиться 311 Г сов.
‣ (mööda maad) järele lohisema;
‣ kõnek. mööda venima;
‣ (буд. вр. также 287) за кем kõnek. van. (teatud aeg naistele v. naisterahvale) järele jooksma, (naisi) taga ajama, kurameerima
‣ (mööda maad) järele lohisema;
‣ kõnek. mööda venima;
‣ (буд. вр. также 287) за кем kõnek. van. (teatud aeg naistele v. naisterahvale) järele jooksma, (naisi) taga ajama, kurameerima
проворковать 172a (без страд. прич. прош. вр.) Г сов.
‣ что, без доп. kudrutades ütlema;
‣ (teatud aeg v. ajani) kudrutama (ka ülek.)
‣ что, без доп. kudrutades ütlema;
‣ (teatud aeg v. ajani) kudrutama (ka ülek.)
проворочать 164a Г сов. что (teatud aeg) keerama ~ pöörama ~ veeretama (harilikult raske töö puhul); он целый день проворочал камни ta kangutas terve päev kive
проворчать 180 Г сов.
‣ что kõnek. torinal ütlema; urisema (koera kohta); она проворчала несколько слов в ответ ta ütles torinal paar sõna vastuseks;
‣ (teatud aeg v. ajani) virisema, torisema, pirisema; он проворчал весь вечер ta torises kogu õhtu
‣ что kõnek. torinal ütlema; urisema (koera kohta); она проворчала несколько слов в ответ ta ütles torinal paar sõna vastuseks;
‣ (teatud aeg v. ajani) virisema, torisema, pirisema; он проворчал весь вечер ta torises kogu õhtu
провыть 347b Г сов.
‣ (teatud aeg v. ajani) uluma, ulguma (kõnek. ka ülek.); провыл гудок käis ~ kostis vile, над головой провыла первая мина esimene miin lendas unnates ~ ulgudes üle pea, собака провыла всю ночь koer ulus kogu öö;
‣ что, без доп. ulgudes lausuma
‣ (teatud aeg v. ajani) uluma, ulguma (kõnek. ka ülek.); провыл гудок käis ~ kostis vile, над головой провыла первая мина esimene miin lendas unnates ~ ulgudes üle pea, собака провыла всю ночь koer ulus kogu öö;
‣ что, без доп. ulgudes lausuma
прогадать Г сов. → несов. прогадывать
‣ 165b kõnek. märgist mööda laskma, mööda panema, enda suhtes kahjulikult toimima; он прогадал, не согласившись с предложением ta tegi halvasti, et ei nõustunud ettepanekuga, я не прогадал, эта комната намного лучше ma ei eksinud ~ ei kaotanud sugugi, see tuba on palju parem;
‣ 165b (teatud aeg) ennustama ~ kätt vaatama;
‣ 165a что (teatud hulka raha) kaardimoori(de)le kulutama
‣ 165b kõnek. märgist mööda laskma, mööda panema, enda suhtes kahjulikult toimima; он прогадал, не согласившись с предложением ta tegi halvasti, et ei nõustunud ettepanekuga, я не прогадал, эта комната намного лучше ma ei eksinud ~ ei kaotanud sugugi, see tuba on palju parem;
‣ 165b (teatud aeg) ennustama ~ kätt vaatama;
‣ 165a что (teatud hulka raha) kaardimoori(de)le kulutama
прогарцевать 172b Г сов.
‣ uhkelt mööda ratsutama;
‣ (teatud aeg v. ajani) uljalt ratsutama ~ ratsasõitu tegema
‣ uhkelt mööda ratsutama;
‣ (teatud aeg v. ajani) uljalt ratsutama ~ ratsasõitu tegema
прогладить 270a Г сов. → несов. проглаживать
‣ что (siledaks) triikima;
‣ (без несов.) что, без доп. (teatud aeg v. ajani) triikima, triikimisega ametis olema
‣ что (siledaks) triikima;
‣ (без несов.) что, без доп. (teatud aeg v. ajani) triikima, triikimisega ametis olema
проглядеть 232 (без страд. прич. прош. вр.) Г сов. kõnek.
‣ кого-что mitte märkama, üle ~ mööda vaatama, kahe silma vahele jätma; проглядеть опечатку trükiviga mitte märkama ~ kahe silma vahele jätma, проглядеть мальчика poissi käest ära laskma;
‣ несов. проглядывать что läbi vaatama; проглядеть журнал ajakirja teraselt läbi vaatama ~ lehitsema ~ sirvima;
‣ на кого-что (teatud aeg) vaatama ~ jälgima; час проглядеть на ледоход terve tunni jääminekut vaatama;
◊ проглядеть все глаза kõnek. pikisilmi ootama ~ vaatama, silmi peast vahtima
‣ кого-что mitte märkama, üle ~ mööda vaatama, kahe silma vahele jätma; проглядеть опечатку trükiviga mitte märkama ~ kahe silma vahele jätma, проглядеть мальчика poissi käest ära laskma;
‣ несов. проглядывать что läbi vaatama; проглядеть журнал ajakirja teraselt läbi vaatama ~ lehitsema ~ sirvima;
‣ на кого-что (teatud aeg) vaatama ~ jälgima; час проглядеть на ледоход terve tunni jääminekut vaatama;
◊ проглядеть все глаза kõnek. pikisilmi ootama ~ vaatama, silmi peast vahtima
проговорить Г сов. → несов. проговаривать
‣ 285a, b что, без доп. ütlema, lausuma, sõnama; ни слова не проговорил ta ei öelnud ühtki sõna;
‣ 285b (обычно сов.) (teatud aeg v. ajani) juttu ajama ~ rääkima ~ vestlema; мы проговорили до утра ajasime hommikuni juttu
‣ 285a, b что, без доп. ütlema, lausuma, sõnama; ни слова не проговорил ta ei öelnud ühtki sõna;
‣ 285b (обычно сов.) (teatud aeg v. ajani) juttu ajama ~ rääkima ~ vestlema; мы проговорили до утра ajasime hommikuni juttu
проголодать 165b Г сов. (teatud aeg v. ajani) näljas ~ näljapajukil olema ~ nälga tunda saama, tühja kõhtu kannatama
прогонять II 254a (без страд. прич. прош. вр.) Г сов. кого (teatud aeg) jooksutama, (ringi) joosta laskma
прогореть 231b Г сов. → несов. прогорать
‣ ära ~ läbi põlema; дрова в печке прогорели puud on ahjus põlenud, сковородка прогорела pann on läbi põlenud;
‣ ülek. kõnek. läbi põlema, põhja kõrbema; он прогорел на чём ta on millega põhja kõrbenud, дело прогорело asi läks untsu;
‣ (без несов.) (teatud aeg v. ajani) põlema; лампа прогорела всю ночь lamp põles kogu öö
‣ ära ~ läbi põlema; дрова в печке прогорели puud on ahjus põlenud, сковородка прогорела pann on läbi põlenud;
‣ ülek. kõnek. läbi põlema, põhja kõrbema; он прогорел на чём ta on millega põhja kõrbenud, дело прогорело asi läks untsu;
‣ (без несов.) (teatud aeg v. ajani) põlema; лампа прогорела всю ночь lamp põles kogu öö
прогорланить 269a Г сов. что, без доп. madalk. täiest kõrist röögatama; (teatud aeg) täiest kõrist karjuma ~ röökima
прогостить 296b Г сов. (teatud aeg v. ajani) külas ~ võõrusel olema, kelle pool olema ~ (külalisena) elama; он прогостил у нас неделю ta oli nädala meil ~ meie pool
прогреметь 236 Г сов.
‣ kärgatama, kõmatama, müristama (kõnek. ka ülek.); прогремел выстрел kärgatas lask, прогремел гром müristas, kärgatas kõu;
‣ чем kolistama, kõlistama; прогреметь ключами võtmeid kõlistama;
‣ (suure) mürina ~ kolinaga läbi ~ mööda sõitma;
‣ ülek. kuulsaks saama, kuulsuses kõlama; его имя прогремело на весь мир ta nimi kõlas kogu maailmas;
‣ (teatud aeg v. ajani) müristama; vrd. греметь
‣ kärgatama, kõmatama, müristama (kõnek. ka ülek.); прогремел выстрел kärgatas lask, прогремел гром müristas, kärgatas kõu;
‣ чем kolistama, kõlistama; прогреметь ключами võtmeid kõlistama;
‣ (suure) mürina ~ kolinaga läbi ~ mööda sõitma;
‣ ülek. kuulsaks saama, kuulsuses kõlama; его имя прогремело на весь мир ta nimi kõlas kogu maailmas;
‣ (teatud aeg v. ajani) müristama; vrd. греметь
прогрести I 370 Г сов. → несов. прогребать что
‣ (teed vm.) reha ~ labidaga sisse ~ puhtaks tegema; прогрести дорожку в снегу teerada lumest puhastama, прогрести снег перед крыльцом trepiesist lumest puhtaks rookima;
‣ (teatud aeg v. ajani) rehitsema ~ (kokku) riisuma ~ rookima ~ kühveldama; прогрести сено два часа без отдыха kaks tundi puhkamata ~ hinge tõmbamata heina riisuma
‣ (teed vm.) reha ~ labidaga sisse ~ puhtaks tegema; прогрести дорожку в снегу teerada lumest puhastama, прогрести снег перед крыльцом trepiesist lumest puhtaks rookima;
‣ (teatud aeg v. ajani) rehitsema ~ (kokku) riisuma ~ rookima ~ kühveldama; прогрести сено два часа без отдыха kaks tundi puhkamata ~ hinge tõmbamata heina riisuma
прогрести II 370 Г сов. (без страд. прич.) (teatud aeg v. ajani) sõudma; матросы прогребли три часа подряд madrused sõudsid kolm tundi järjest ~ järjepanu
прогромыхать 165b Г сов. kõnek.
‣ kärgatama, kõmatama, müristama;
‣ чем kolistama, (suurt) kolinat ~ mürinat tegema;
‣ чем, по чему, мимо чего, без доп. (suure) kolinaga ~ mürinaga mööda ~ läbi sõitma;
‣ (teatud aeg) kõmisema ~ mürisema ~ kolinat ~ mürinat tegema
‣ kärgatama, kõmatama, müristama;
‣ чем kolistama, (suurt) kolinat ~ mürinat tegema;
‣ чем, по чему, мимо чего, без доп. (suure) kolinaga ~ mürinaga mööda ~ läbi sõitma;
‣ (teatud aeg) kõmisema ~ mürisema ~ kolinat ~ mürinat tegema
прогрохотать 204b Г сов. kõnek.
‣ чем kolistama, (suurt) kolinat ~ mürinat tegema;
‣ чем, по чему, мимо чего, без доп. (suure) kolinaga ~ mürinaga mööda ~ läbi sõitma;
‣ kärgatama, kõmatama;
‣ (teatud aeg) kõmisema, mürinat ~ kolinat tegema
‣ чем kolistama, (suurt) kolinat ~ mürinat tegema;
‣ чем, по чему, мимо чего, без доп. (suure) kolinaga ~ mürinaga mööda ~ läbi sõitma;
‣ kärgatama, kõmatama;
‣ (teatud aeg) kõmisema, mürinat ~ kolinat tegema
прогрузить 313a, 293a Г сов. что, без доп. (teatud aeg v. ajani) laadimistööl olema ~ laadimistööd tegema; прогрузить вагоны всю ночь terve öö vaguneid laadima
прогрызть 355 Г сов. → несов. прогрызать
‣ что mida läbi ~ katki ~ millele auku sisse närima ~ purema;
‣ (без несов.) что, без доп. (teatud aeg) närima ~ purema
‣ что mida läbi ~ katki ~ millele auku sisse närima ~ purema;
‣ (без несов.) что, без доп. (teatud aeg) närima ~ purema
прогулять 254a Г сов. → несов. прогуливать
‣ (без несов.) (teatud aeg v. ajani) ringi jalutama ~ kõndima; прогулять час tund aega jalutama;
‣ что, без доп. kõnek. (jalutamise tõttu millestki) ilma jääma; он прогулял обед ta jalutas oma lõunasöögi maha ~ oli nii kaua jalutamas, et jäi lõunasöögist ilma;
‣ что, без доп. tööluusi tegema; он прогулял два дня ta oli kaks päeva tööluusis ~ tegi kaks päeva tööluusi, прогулять урок tunnist poppi tegema ~ pausi panema;
‣ (без несов.) kõnek. (teatud aeg) jõude olema ~ mitte töötama ~ logelema; весь этот месяц я намерен прогулять selle kuu jooksul ei kavatse ma mitte midagi teha;
‣ что madalk. maha pummeldama ~ jooma, prassingutega ära raiskama;
‣ (без несов.) madalk. (teatud aeg) pidu pidama ~ pummeldama ~ prassima
‣ (без несов.) (teatud aeg v. ajani) ringi jalutama ~ kõndima; прогулять час tund aega jalutama;
‣ что, без доп. kõnek. (jalutamise tõttu millestki) ilma jääma; он прогулял обед ta jalutas oma lõunasöögi maha ~ oli nii kaua jalutamas, et jäi lõunasöögist ilma;
‣ что, без доп. tööluusi tegema; он прогулял два дня ta oli kaks päeva tööluusis ~ tegi kaks päeva tööluusi, прогулять урок tunnist poppi tegema ~ pausi panema;
‣ (без несов.) kõnek. (teatud aeg) jõude olema ~ mitte töötama ~ logelema; весь этот месяц я намерен прогулять selle kuu jooksul ei kavatse ma mitte midagi teha;
‣ что madalk. maha pummeldama ~ jooma, prassingutega ära raiskama;
‣ (без несов.) madalk. (teatud aeg) pidu pidama ~ pummeldama ~ prassima
проделать 164a Г сов. → несов. проделывать I что
‣ (sisse, ära, läbi) tegema, sooritama, teostama; проделать отверстие ava ~ auku sisse tegema, проделать окно в стене akent seina raiuma ~ tegema, проделать большую работу suurt tööd ära tegema, проделать упражнения harjutusi (läbi) tegema;
‣ (без несов.; без страд. прич. прош. вр.) (teatud aeg v. ajani) tegema ~ tegevuses olema; мы весь вечер проделали стенную газету terve õhtu kulus meil seinalehe tegemisele
‣ (sisse, ära, läbi) tegema, sooritama, teostama; проделать отверстие ava ~ auku sisse tegema, проделать окно в стене akent seina raiuma ~ tegema, проделать большую работу suurt tööd ära tegema, проделать упражнения harjutusi (läbi) tegema;
‣ (без несов.; без страд. прич. прош. вр.) (teatud aeg v. ajani) tegema ~ tegevuses olema; мы весь вечер проделали стенную газету terve õhtu kulus meil seinalehe tegemisele
продёргать 164a Г сов. → несов. продёргивать что
‣ harvendama; продёргать рассаду taimi harvendama;
‣ (без несов.; без страд. прич. прош. вр.) (teatud aeg) kitkuma (näit. lina) ~ kitkumisega ametis olema
‣ harvendama; продёргать рассаду taimi harvendama;
‣ (без несов.; без страд. прич. прош. вр.) (teatud aeg) kitkuma (näit. lina) ~ kitkumisega ametis olema
продержать 183a Г сов. кого-что где (teatud aeg v. ajani) pidama ~ hoidma kus; продержать ребёнка час на руках tund aega last süles hoidma, продержать кого долго в больнице keda kaua aega haiglas hoidma, продержать у себя enda käes hoidma ~ pidama
продержаться 183 Г сов. (teatud aeg v. ajani) püsima ~ vastu pidama ~ vastu panema; продержаться на воде vee peal püsima, так он долго не продержится nii ta kaua vastu ei pea ~ ei pane, рекорд продержался два года rekord püsis kaks aastat, краска ещё продержится долго värv peab veel kaua vastu
продолбить 302 Г сов. → несов. продалбливать
‣ что (auku, ava) sisse ~ läbi taguma; läbi peiteldama ~ uuristama; ülek. läbi viima ~ pressima;
‣ (без несов.) что, без доп. (teatud aeg) taguma ~ peiteldama ~ uuristama
‣ что (auku, ava) sisse ~ läbi taguma; läbi peiteldama ~ uuristama; ülek. läbi viima ~ pressima;
‣ (без несов.) что, без доп. (teatud aeg) taguma ~ peiteldama ~ uuristama
продолжительный 126 П (кр. ф. продолжителен, продолжительна, продолжительно, продолжительны) (kaua)kestev, pikaajaline, kauane, pikk; продолжительные аплодисменты kestvad kiiduavaldused, продолжительная болезнь pikaajaline haigus, продолжительная зима pikk talv, продолжительное время pikk aeg, после продолжительного отсутствия pärast kauast eemalolekut, на продолжительный срок pikaks ajaks
продребезжать 180 Г сов.
‣ tirisema, klirisema, plärisema, põrisema; plärisedes helisema; продребезжал будильник äratuskell tirises;
‣ tilinal mööda sõitma (näit. trammi kohta);
‣ (teatud aeg) tirisema ~ klirisema ~ plärisema ~ põrisema
‣ tirisema, klirisema, plärisema, põrisema; plärisedes helisema; продребезжал будильник äratuskell tirises;
‣ tilinal mööda sõitma (näit. trammi kohta);
‣ (teatud aeg) tirisema ~ klirisema ~ plärisema ~ põrisema
продрейфовать 172b Г сов. mer.
‣ (läbi, edasi) triivima; продрейфовать на якоре ankrul triivima;
‣ (teatud aeg) triivima; корабль продрейфовал два дня laev oli kaks päeva triivinud
‣ (läbi, edasi) triivima; продрейфовать на якоре ankrul triivima;
‣ (teatud aeg) triivima; корабль продрейфовал два дня laev oli kaks päeva triivinud
продрожать 180 Г сов. (teatud aeg v. ajani) värisema ~ lõdisema ~ vabisema; продрожать целый час на холоде terve tunni külma käes värisema ~ lõdisema
продумать Г сов. → несов. продумывать
‣ 164a что läbi mõtlema, kaalutlema;
‣ 164b (без несов.) (teatud aeg) mõtlema ~ mõttes olema
‣ 164a что läbi mõtlema, kaalutlema;
‣ 164b (без несов.) (teatud aeg) mõtlema ~ mõttes olema
продуть 346 Г сов. → несов. продувать
‣ что läbi ~ puhtaks puhuma; продуть трубы torusid läbi puhuma ~ puhastama;
‣ (без страд. прич. прош. вр.) кого läbi tõmbama (tuule kohta), tuult saama; меня продуло olen tuult saanud, tuul on läbi tõmmanud;
‣ (без несов.) (teatud aeg v. ajani) puhuma; ветер продул всю ночь tuul puhus terve öö;
‣ что, кому ülek. madalk. (mängus) kaotama, maha mängima; продуть в карты много денег kaardimänguga palju raha kaotama ~ maha mängima ~ läbi lööma
‣ что läbi ~ puhtaks puhuma; продуть трубы torusid läbi puhuma ~ puhastama;
‣ (без страд. прич. прош. вр.) кого läbi tõmbama (tuule kohta), tuult saama; меня продуло olen tuult saanud, tuul on läbi tõmmanud;
‣ (без несов.) (teatud aeg v. ajani) puhuma; ветер продул всю ночь tuul puhus terve öö;
‣ что, кому ülek. madalk. (mängus) kaotama, maha mängima; продуть в карты много денег kaardimänguga palju raha kaotama ~ maha mängima ~ läbi lööma
продуться 346 Г сов.
‣ на кого, без доп. kõnek. (teatud aeg v. ajani) mossitama, mossis ~ pahane olema kelle peale;
‣ несов. продуваться madalk. (mängus) kaotama, maha mängima
‣ на кого, без доп. kõnek. (teatud aeg v. ajani) mossitama, mossis ~ pahane olema kelle peale;
‣ несов. продуваться madalk. (mängus) kaotama, maha mängima
проездить 270a (повел. накл. проезди) Г сов.
‣ несов. проезжать что kõnek. maha sõitma, sõidu ~ reisi peale kulutama;
‣ несов. проезживать кого sõidustama, (hobust) sõiduks välja õpetama;
‣ 270b (teatud aeg v. ajani) ringi sõitma
‣ несов. проезжать что kõnek. maha sõitma, sõidu ~ reisi peale kulutama;
‣ несов. проезживать кого sõidustama, (hobust) sõiduks välja õpetama;
‣ 270b (teatud aeg v. ajani) ringi sõitma
проехать 224 Г сов. → несов. проезжать
‣ что, мимо чего läbi ~ mööda ~ maha sõitma; проехать всю Сибирь kogu Siberimaad läbi sõitma, проехать по улице mööda tänavat sõitma, проехать мимо дома majast mööda sõitma, проехать свою остановку oma peatusest mööda sõitma, проехать переулком põiktänava kaudu sõitma;
‣ (без несов.; без страд. прич. прош. вр.) что (teatud aeg v. teatud kohani) sõitma; проехать с четверть часа umbes veerand tundi sõitma, проехать несколько часов mitu tundi teel olema;
◊ ни пройти ни проехать kõnek. ei saa istuda ega astuda
‣ что, мимо чего läbi ~ mööda ~ maha sõitma; проехать всю Сибирь kogu Siberimaad läbi sõitma, проехать по улице mööda tänavat sõitma, проехать мимо дома majast mööda sõitma, проехать свою остановку oma peatusest mööda sõitma, проехать переулком põiktänava kaudu sõitma;
‣ (без несов.; без страд. прич. прош. вр.) что (teatud aeg v. teatud kohani) sõitma; проехать с четверть часа umbes veerand tundi sõitma, проехать несколько часов mitu tundi teel olema;
◊ ни пройти ни проехать kõnek. ei saa istuda ega astuda
прожарить 269a Г сов. → несов. прожаривать
‣ что läbi praadima ~ küpsetama, praadida ~ küpseda laskma; прожарить грибы seeni läbi praadima;
‣ что kõnek. (läbi) kuumutama ~ kõrvetama; прожарить горшки potte kuumutama, прожарить спину на солнце selga päikese käes kuumutama ~ kuumaks tegema;
‣ (без несов.; без страд. прич. прош. вр.) что, без доп. (teatud aeg v. ajani) praadima ~ küpsetama; долго прожарить жаркое prael kaua küpseda laskma
‣ что läbi praadima ~ küpsetama, praadida ~ küpseda laskma; прожарить грибы seeni läbi praadima;
‣ что kõnek. (läbi) kuumutama ~ kõrvetama; прожарить горшки potte kuumutama, прожарить спину на солнце selga päikese käes kuumutama ~ kuumaks tegema;
‣ (без несов.; без страд. прич. прош. вр.) что, без доп. (teatud aeg v. ajani) praadima ~ küpsetama; долго прожарить жаркое prael kaua küpseda laskma
