[VES] Russian-Estonian dictionary


Query:

in

Sama päring eesti-vene sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 166 artiklit

аппетит 1 С м. неод.
(без мн. ч.) isu, apetiit; отсутствие аппетита isutus, есть с большим аппетитом suure isuga sööma, у меня нет аппетита mul ei ole isu, дразнить аппетит (1) isu äratama, (2) ülek. huvi üles kütma;
аппетиты мн. ч. himu, soov, tahtmine; умерьте свои аппетиты talitsege oma himu;
аппетит приходит во время еды vanas. süües kasvab isu; волчий аппетит hundiisu; приятного аппетита! jätku (leivale v. leiba)!, (lauast lahkumisel) head isu! head jätku!
вгрызаться 165 Г несов. сов. вгрызться в кого-что kõnek.
hambaid sisse lööma, hammastega haakuma; purema; собаки вгрызались друг в друга koerad puresid teineteist;
ülek. murdma, tungima, end millesse sisse sööma; экскаватор вгрызался в мёрзлую землю ekskavaator murdis külmunud maasse
вкушать 165a Г несов. сов. вкусить что, чего
kõrgst. van. sööma, jooma;
ülek. liter. maitsma, tunda saama; вкушать любовь armastust tunda saama;
вкушать ~ вкусить плоды чего mille vilja ~ vilju lõikama
впятером Н viiekesi; ужинать впятером viiekesi õhtust sööma
всухомятку Н kõnek. kuivalt; питаться всухомятку kuiva toitu sööma
въесться 359 Г сов. несов. въедаться во что sööbima; end sisse sööma ~ närima millesse; краска въелась в материю värv sööbis riidesse, въесться в память mällu sööbima, въесться взглядом pilku naelutama mille külge
выглодать 197* Г сов. несов. выгладывать что kõnek. ära närima ~ järama, (närides) ära sööma, puhtaks närima ~ noolima
выесть 359* Г сов. несов. выедать что
(seest) ära ~ tühjaks sööma; paljaks sööma (karjamaad); выесть начинку пирога piruka seest täidist ära sööma;
katki sööma, sööbivalt mõjuma; (silmi) kipitama panema;
выеденного яйца не стоит kõnek. ei ole küünemustagi väärt
выжить Г сов. несов. выживать
331* ellu jääma; он не выживет ta ei jää ellu ~ ei parane enam, ему удалось выжить tal õnnestus ellu jääda;
330* кого-что откуда kõnek. välja sööma, minema peletama; выжить с работы кого keda töölt välja sööma;
выжить ~ выживать из ума vanadusest nõdraks jääma, vanadusest ogaraks minema
выкурить 305*a Г сов. несов. выкуривать
что lõpuni ~ ära suitsetama; ты выкурил все папиросы sa oled kõik paberossid ära suitsetanud, дай выкурить сигарету las ma tõmban ühe sigareti;
кого-что, из чего välja suitsetama, suitsuga välja ajama ~ peletama; выкурить пчёл из улья mesilasi tarust välja suitsetama;
кого, из чего ülek. kõnek. välja sööma ~ ajama; выкурить из квартиры korterist välja sööma;
что van. ajama, põletama
выматывать 168a Г несов. сов. вымотать kõnek.
что (lahti, kokku, lõpuni, ära) kerima;
кого, у кого, что ülek. väsitama, vintsutama, kurnama, ära vaevama; эта работа выматывает последние силы see töö võtab võhma välja;
выматывать ~ вымотать душу кому ~ из кого kõnek. hinge seest (välja) sööma kellel
вытрясти 364* Г сов. несов. вытрясать
что, из чего välja ~ maha raputama ~ puistama; вытрясти песок из туфель kingadest liiva välja raputama;
что puhtaks ~ ära kloppima; вытрясти ковёр vaipa puhtaks kloppima;
вытрясти душу из кого kõnek. hinge seest ära sööma kellel, peale käima kellele; вытрясти карман у кого kõnek. paljaks koorima keda
вытягивать 168a Г несов. сов. вытянуть что
välja ~ pikaks venitama; вытягивать раскалённый кусок металла в длинную полосу hõõguvat metallitükki pikaks ribaks venitama, сапожник вытягивал кожу на колодке kingsepp tõmbas nahka liistule;
(välja) sirutama; вытягивать ноги jalgu (välja) sirutama, вытягивать шею kaela õieli ajama, вытягивать руки по швам seisma, käed külgedel;
что, из чего kõnek. (välja, üles) vedama ~ tõmbama ~ tirima ~ kiskuma; ülek. kõnek. välja pigistama ~ pressima; она вытягивала нитки из ткани ta kiskus ~ tõmbas riidest niite välja, вытягивать невод из воды noota tõmbama, вытягивать воз из канавы koormat kraavist välja tõmbama, пластырь вытягивает гной из раны plaaster kisub haavast mäda välja, вытягивать из кого слова kelle suust sõnu välja kiskuma;
вытягивать ~ вытянуть (всю) душу из кого kõnek. hinge seest välja sööma kellel; вытягивать ~ вытянуть жилы из кого kõnek. viimast (elumahla) välja pigistama kellest
давиться 320 Г несов.
чем, от чего kugistama, vägisi sööma; ülek. lämbuma; давиться смехом ~ от смеха naerust lämbuma;
kõnek. end üles pooma;
страд. к давить; vrd. подавиться, удавиться
девятеро 135b Ч üheksa; üheksa paari; девятеро сыновей üheksa poega, девятеро туфель üheksa paari kingi;
(есть, пить) за девятерых (sööma, jooma) mitme mehe eest ~ nagu üheksa meest
доесть 359 Г сов. несов. доедать что, без доп. söömist lõpetama, ära ~ lõpuni sööma mida; доем и пойду lõpetan söömise ~ söön kõhu täis ja lähen, он не доел суп ta jättis suppi järele
дожёвывать 168a Г несов. сов. дожевать что mälumist ~ närimist ~ söömist lõpetama, lõpuni sööma
доканчивать 168a Г несов. сов. докончить что lõpetama; доканчивать начатый рисунок (alustatud) joonistust lõpetama, доканчивать арбуз madalk. arbuusi lõpuni sööma ~ kinni pistma
дорога 69 С ж. неод. tee; teekond, reis; автомобильная дорога autotee, maantee, главная дорога peatee, шоссейная дорога maantee, скоростная дорога kiirtee, autotee, проезжая дорога sõidutee, подвесная дорога ripptee, канатная дорога köistee, железная дорога raudtee, просёлочная дорога külavahetee, полевая дорога põllutee, väljavahetee, отправиться в дорогу teele asuma ~ minema, сбиться с дороги teelt eksima ~ hälbima, устать с дороги sõidust väsima, уступить ~ дать дорогу кому-чему teed andma kellele-millele, выбраться на дорогу tee peale jõudma, по дороге домой teel koju, пробивать ~ прокладывать дорогу teed rajama (ka ülek.), собраться в дорогу end teele asutama, поесть на дорогу enne teeleasumist kõhtu täis sööma, отдохнуть с дороги reisiväsimusest puhkama, мне с вами по дороге mul on teiega sama ~ üks tee, зайти по дороге в магазин kauplusest läbi astuma, ему предстоит дальняя дорога tal on pikk tee ees, дорога меня измучила reis ~ pikk tee väsitas mu ära, дорогой ~ по дороге teed käies, teel olles;
идти ~ пойти своей дорогой oma teed minema; перебегать ~ перебежать дорогу кому kellele teele risti ette astuma, kelle(l) teed kinni panema ~ ära lõikama; скатертью дорога madalk. halv. head teed sul minna, hakka astuma; становиться ~ стать поперёк дороги кому kõnek. kelle teel risti ees seisma, teed kinni panema kelle ees; туда кому и дорога kõnek. see on kellele paras; пойти по плохой ~ дурной ~ худой дороге halvale teele sattuma
досыта, досыта Н isu ~ himu täis, küllalt; наесться досыта kõhtu täis sööma, isu täis sööma, мы нагулялись досыта kõndisime, et küllalt sai
душа 70 (вин. п. ед. ч. душу) С ж. неод.
(обычно без мн. ч.) hing, süda, meel; душа и тело hing ja keha, человек доброй души heasüdamlik inimene, от всей души kogu südamest ~ hingest, на его душе грех tal on patt hingel, душа общества seltskonna hing, в его игре много души ta mäng on hingestatud, душа моя ülek. kõnek. mu kallis;
kõnek. hing, hingeline; у помещика триста душ mõisnikul on kolmsada hinge, семья из шести душ kuuehingeline pere, на улице ни души õues pole ühtegi hingelist, на душу населения ühe elaniku kohta;
чернильная душа kõnek. tindihing, kantseleirott, paberiinimene; душа нараспашку kõnek. aval hing, hing on avali; в чём (только) душа держится kõnek. hing vaevu sees, hing niidiga kaelas; душа в пятки ушла ~ уходит у кого kõnek. kelle süda kukkus saapasäärde; душа надрывается kõnek. süda tõmbub valust kokku; душа разрывается ~ разрывалась у кого kõnek. kelle süda lõhkeb ~ lõhkes (valust); жить душа в душу üksmeeles elama; душа не лежит ~ не лежала к кому-чему kes ~ mis ei ole südame järgi ~ meelt mööda ~ meele järele; душа не на месте süda vaevab; чужая душа потёмки vanas. teise hinge sisse ei tea; (говорить) по душам südamest südamesse ~ hingest hinge rääkima; (приходиться ~ прийтись) по душе meele järele (olema); на душе кошки скребут у кого kõnek. kelle süda kripeldab; сколько душе угодно nii palju, kui süda kutsub ~ lustib; в глубине души hingepõhjas; до глубины души hingepõhjani; без души (быть) от кого-чего kõnek. arust ära olema kelle-mille järele, vaimustuses olema kellest-millest; души не чаять в ком väga kiindunud olema kellesse; с души воротит кого madalk. kellel ajab südame pahaks, kelle ajab öökima; душой и телом ihu ja hingega, ihust ja hingest; стоять над душой чьей, у кого kõnek. kelle hinge peale käima, kellele hingerahu mitte andma; кривить ~ покривить душой keerutama, ebasiiras olema, tõtt maha salgama; брать ~ взять ~ хватать за душу кого kelle meelt härdaks tegema, südant liigutama; брать ~ взять (грех) на душу (pattu) oma hinge peale võtma; за милую душу kõnek. (1) heal meelel, heast meelest, (2) heast peast; вкладывать ~ вложить душу во что oma hinge panema millesse; влезать ~ влезть в душу kõnek. halv. (1) kelle hinges sorima, (2) kavalusega kelle usaldust võitma; выворачивать ~ вывернуть душу чью kõnek. kelle hinge pahupidi pöörama; выворачивать ~ вывернуть душу наизнанку перед кем kõnek. kellele südant puistama, kõike südame pealt ära rääkima; выкладывать ~ выложить ~ излить душу кому kellele südant puistama; отводить ~ отвести душу kõnek. (1) hingekosutust saama, (2) südamelt ära rääkima, südant puistama; выматывать ~ вымотать (всю) душу из кого kõnek. kelle(l) hinge seest sööma; вытрясти душу из кого kõnek. kelle hinge välja võtma, kaela kahekorra käänama; отпустить душу на покаяние nalj. kelle hinge rahule jätma; отдавать ~ отдать богу душу van., kõnek. iroon. hinge heitma, issanda juurde minema
есть I 359 Г несов. что, чем sööma (ka ülek.); кого ülek. närima; есть с аппетитом isukalt ~ (hea) isuga sööma, есть за двоих kahe mehe eest sööma, есть до отвала isu täis ~ end kõrini täis sööma, ржавчина ест железо rooste sööb rauda, дым ест глаза suits hakkab silmade peale ~ paneb silmad kipitama ~ sööb silmi;
есть глазами кого kõnek. silmadega õgima keda; даром хлеб есть muidusööja olema; есть поедом kõnek. närima kelle kallal, kellel hinge seest sööma
жадно Н ahnelt, aplalt; жадно есть ahnelt ~ aplalt sööma, жадно слушать ahnelt kuulama
жадность 90 С ж. неод. (без мн. ч.) ahnus, aplus; ihn(s)us; есть с жадностью ahnelt sööma, жадность к золоту kullaahnus
жир 3 (род. п. ед. ч. жира и жиру, предл. п. о жире, в (на) жире, в (на) жиру) С м. неод. rasv, rasvaine; животный жир loomarasv, loomne rasv, говяжий жир veiserasv, loomarasv, почечный ~ внутренний жир ploomirasv, рыбий жир kalamaksaõli, kalarasv, растительный жир taimerasv;
заплыть жиром kõnek. rasva ~ lihavaks minema, rasvuma; сбросить ~ спустить лишний жир kõnek. rasva maha võtma; с жиру бесится kõnek. on heast elust lolliks läinud, ei sünni sööma ega mahu magama
жирно Н
rasvaselt, rammusalt; paksult; жирно есть rammusat sööki sööma, жирно намазать маслом paksult võid peale määrima;
предик. кому madalk. on liiga hea ~ palju kelle jaoks; не жирно ли ему будет? kas pole liialt priske tükk tema jaoks?
завтракать 164b Г несов. чем, без доп. hommikust sööma, hommikueinet ~ pruukosti võtma, eine(s)tama; vrd. позавтракать
заговеться 229 Г сов. несов. заговляться
без доп., чем van. lihaheitekõhutäit sööma (paastu eel), lihaheiteks sööma mida; заговеться пельменями lihaheiteks pelmeene sööma;
ülek. lõppu tegema, lõpetama
заесть 359 Г сов. несов. заедать
кого surnuks ~ vaeseomaks purema, maha ~ ära murdma, ära sööma; комары нас заели olime sääsekuppe täis, среда заела кого ülek. kes on keskkonna ohver;
кого, без доп. ülek. ära vaevama ~ piinama; тоска заела igatsus on (mu) ära vaevanud;
что, чем peale hammustama ~ sööma; заесть лекарство печеньем rohule küpsist peale sööma;
безл. что kõnek. kinni jääma ~ kiil(d)uma; врёвку заело в блоке köis jäi ~ kiil(d)us plokki kinni, ленту заело lint jäi kinni, lõi lindi kinni (näit. kuulipilduja kohta);
безл. кого madalk. puudutama, riivama, hinge täis ajama; а меня заело minul aga kihvatas;
заесть ~ заедать чей век ~ чью жизнь kõnek. kelle elu mokka ~ nahka panema, kelle hinge seest välja sööma
зайчатина 51 С ж. неод. (без мн. ч.) jäneseliha; поужинать зайчатиной õhtuks jäneseliha sööma
закусить I Г сов. несов. закусывать
319b чего, чем, без доп. (kiiruga, kergelt) eine(s)tama, suupistet võtma; закусить в буфете einelauas einestama, подать закусить einet ~ suupistet pakkuma;
319a что, чем peale ~ kõrvale sööma ~ hammustama ~ võtma (söögi kohta)
звать 215 Г несов. кого, кем-чем, с инф. kutsuma, hüüdma; звать на помощь appi kutsuma ~ hüüdma, звать обедать lõunale ~ (lõunat) sööma kutsuma, звать в гости külla kutsuma, как его зовут ~ звать? mis ta nimi on?
поминай как звали kõnek. kadus kui vits vette ~ kui tina tuhka; vrd. позвать
играть 165a Г несов.
во что, на чём, в чём, кого-что, кем-чем, с кем-чем, без доп. mängima (ka ülek.); играть в футбол jalgpalli mängima, играть в прятки peitust mängima (ka ülek.), играть на скрипке viiulit mängima, играть в куклы nukkudega mängima, играть в великодушие suuremeelset mängima ~ teesklema, играть с огнём tulega mängima (ka ülek.), играть роль osa mängima ~ etendama, играть первую скрипку esimest viiulit mängima (ka ülek.), играть свадьбу kõnek. pulmi pidama ~ tegema, играть на деньги raha peale mängima, играть в нападении sport edurivis ~ ründajana mängima, играть на бирже börsil spekuleerima ~ mängima, играть в четыре руки neljal käel mängima, играть песни murd. laulma;
mänglema, ülek. ka sädelema, pärlendama, sätendama, särama; улыбка играла на его лице naeratus mängles ta näol, в груди играла радость süda hüppas ~ hõiskas rõõmust, вино играет в бокале vein helgib ~ sädeleb klaasis;
играть в бирюльки (1) tühja-tähjaga tegelema, (2) lulli lööma; играть в молчанку madalk. tumma mängima (küsimustele vastamata jätma); играть в загадки mõistu kõnelema, ümbernurgajuttu ajama; играть комедию kõnek. kometit mängima, vigurdama; играть глазами silmi tegema, paljuütlevaid pilke heitma kellele; играть словами (1) teravmeelsusi pilduma, sõnadega mängima, (2) sõnu tegema; кровь играет veri mäsleb; играть ~ сыграть на руку кому kellele kasuks tulema, kellele kasu tooma ~ trumpe kätte mängima; играть на нервах у кого kelle närve sööma ~ proovile panema; vrd. сыграть
изглодать 197 Г сов. несов. изгладывать kõnek.
кого-что (ümbert) ära närima ~ näksima; ära sööma;
(буд. вр. только изгложу, изгложешь...; без несов. )) кого ülek. ära kurnama ~ vaevama ~ muserdama ~ piinama
изгрызть 355 Г сов. несов. изгрызать кого-что (ära, katki) närima, purema (ka ülek.); мыши изгрызли мешок hiired on koti katki närinud, изгрызть ногти küüsi ära närima, изгрызть душу hinge seest välja sööma
издёргать 164a Г сов. несов. издёргивать kõnek.
что katki ~ lõhki kitkuma ~ rebima;
кого-что, чем vintsutama; издёргать нервы кому kelle närve sööma ~ krussi ajama, нервы издёрганы närvid on läbi
измотать 165a Г сов. несов. изматывать кого-что, чем kõnek. ära väsitama ~ vaevama ~ kurnama ~ vintsutama; измотать душу ~ сердце hinge seest sööma, измотать нервы närve (läbi) sööma
изъесть 359 Г сов. несов. изъедать (без 1 и 2 л.)
что puruks ~ katki ~ auklikuks sööma, läbi sööma; изъеденная молью шаль koide(st) aetud suurrätt, ведро изъедено ржавчиной ämber on läbi roostetanud, rooste on ämbri läbi söönud, столбы изъедены сыростью niiskus on postid ära määndanud, изъеденный временем ajahamba puretud, изъеденное оспой лицо rõugearmiline nägu;
кого-что, чем kõnek. katki närima ~ hammustama; комары изъели ноги в кровь sääsed on jalad verele söönud
испортить 274a (повел. накл. испорть и испорти, испортьте и испортите) Г сов. кого-что, кому-чему, чем rikkuma; испортить часы kella rikkuma ~ katki tegema, испортить детей lapsi rikkuma, испорченный до мозга костей läbi ja lõhki ~ läbinisti ~ täiesti ~ üdini rikutud, ружьё испорчено püss on korrast ära;
испортить ~ портить (всю) обедню кому, без доп. kõnek. kogu lugu kihva keerama ~ vussi ajama; испортить ~ портить столько ~ много крови кому kõnek. kelle(l) südant ~ hinge seest sööma; кашу маслом не испортишь kõnekäänd ega küll küllale liiga (ei) tee; vrd. портить
истрепать 212 Г сов. несов. истрёпывать kõnek.
что katki ~ räbalaks kandma; klaatserdama (rõivaid); ребёнок совсем истрепал книгу laps on raamatu kapsaks teinud;
кого, чем ülek. (ära) kurnama ~ väsitama;
истрепать ~ трепать нервы кому kelle närve sööma ~ rikkuma; vrd. трепать
каша 76 С ж. неод.
puder; гречневая каша tatrapuder, каша на молоке piimaga keedetud puder;
ülek. lörts, (puderjas) segu, mass; снежная каша lumelörts;
ülek. kõnek. segapuder, segadus, segadik, virvarr;
каша в голове у кого kõnek. pea on segi, peas on kõik nagu puder ja kapsad segamini; берёзовая каша kõnek. urvaplaaster; (вот так) каша заварилась kõnek. kus keedeti supp kokku, on alles puder, (küll) läks alles mölluks; каши не сваришь с кем kõnek. ei saa kokkuleppele ~ toime kellega; расхлёбывать кашу kõnek. kokkukeedetud suppi (ära) sööma; сапоги (ботинки ...) каши просят kõnek. humor. saapad on katki, saapad naeravad ~ irvitavad; мало каши ел ~ ела kõnek. humor. (ta on, sa oled) vähe putru söönud, alles ~ veel noor ~ kogenematu, jõudu (tal, sul) vähevõitu
кормиться 321 Г несов. без доп., чем
toituma, sööma; кормиться одной рыбой ainult kalast elama ~ toituma;
end toitma ~ elatama ~ ülal pidama, elatuma; кормиться своим трудом oma tööst elama ~ elatuma, крестьяне кормились землёй maa toitis talupoegi; vrd. прокормиться
кушать 164a Г несов. что, без доп. (kasutatakse lauda kutsumisel ja toitude pakkumisel) sööma; кушайте, пожалуйста, пирог! sööge, palun, pirukat! кушать подано! van. lõuna (õhtusöök vm.) on laual, palutakse lauda
лакомиться 280 (повел. накл. лакомись и лакомься, лакомьтесь) Г несов. чем maiustama, maiustusi ~ hõrgutisi sööma, hõrgutsema; медведи лакомятся мёдом mesi on karudele maiuspalaks, она любит лакомиться вареньем ta on moosimaias ~ moosi peale maias
наброситься 273 Г сов. несов. набрасываться на кого-что, с чем kallale sööstma ~ tormama ~ kargama; собака набросилась на прохожего koer läks ~ kargas möödujale kallale, наброситься на еду kõnek. aplalt ~ ahnelt sööma hakkama, toidu kallale tormama, наброситься на работу kõnek. õhinal tööle asuma, наброситься на книгу kõnek. ahnelt lugema ~ raamatut neelama hakkama, наброситься с упрёками kõnek. etteheidetega üle külvama, наброситься с кулаками kõnek. rusikatega kallale minema
навалиться 306 Г сов. несов. наваливаться
на кого-что, чем peale vajuma ~ langema (ka ülek.); навалиться грудью на стол rinnuli lauale rõhuma ~ vajuma, навалиться плечом на дверь õlaga ust suruma ~ rõhuma, навалиться на вёсла aerudele rõhuma, корабль навалился на другой борт laev kaldus ~ vajus teisele küljele, навалился густой туман kõnek. paks ~ tihe udu langes maha, на нас вдруг навалилась страшная усталость meile tuli äkki hirmus väsimus peale;
на кого-что, без доп. ülek. madalk. kallale tormama ~ sööstma ~ kargama; навалиться на еду toidu kallale tormama, ahnelt sööma asuma;
во что, на что, безл. также чего kõnek. (hulgana) langema ~ varisema; в яму навалилось много земли auku oli palju mulda varisenud
наесть 359 Г сов. несов. наедать что, чего madalk. (teatud hulka) sööma; söömisega saama; наесть себе жиру end paksuks sööma, наесть себе живот endale vatsakest ette kasvatama
наесться 359 Г сов. несов. наедаться чего, чем, без доп. kõhtu täis sööma, söönuks saama; наесться досыта kõhtu täis sööma, ребёнок наелся каши laps sõi kõhu putru täis, спасибо, я наелся aitäh, minu kõht on täis
накинуться 334 Г сов. несов. накидываться на кого-что, с чем kallale sööstma ~ tormama ~ kargama (kõnek. ka ülek.); накинуться на еду ahnelt sööma hakkama, söögi kallale tormama, накинуться с вопросами küsimustega pommitama hakkama, накинуться с бранью на кого sõimurahega üle valama keda
накусать 165a Г сов. несов. накусывать kõnek.
что (katki) sööma ~ hammustama; комары накусали руки käed olid sääsehammustusi ~ sääsekuppe täis ~ sääskede söödud;
что, чего, чем (mingit hulka) tükkideks lõikama ~ hammustama; накусать щипцами проволоки traati tangidega tükeldama
накушаться 164 Г сов. чего, без доп. van., kõnek. kõhtu täis sööma, end küllaseks sööma; van., kõnek. nalj. (kohvist v. teest) isu täis jooma
налакаться 165 Г сов.
чего küllalt lakkuma, (lakkudes) kõhtu täis sööma (näit. kassi kohta);
чего, без доп. vulg. end purju jooma ~ täis lakkuma
налакомиться 279 (повел. накл. налакомись и налакомься, налакомьтесь) Г сов. чем, без доп. kõnek. küllalt maiustama ~ maiustusi sööma; налакомиться конфетами kompvekkidest küllastuma ~ isu täis sööma
намозолить 269a Г сов. что kõnek. rakku hõõruma; намозолить руки käsi rakku hõõruma;
намозолить ~ мозолить глаза кому madalk. (1) kellel ees ~ jalus ~ pinnuks silmas olema, kellele jalgu jääma; (2) kelle hinge seest sööma, keda ära tüütama; vrd. мозолить
напастись II 364 Г сов. madalk. küllalt ~ kaua karjas ~ karjamaal sööma, (karjamaal) kõhtu täis saama
напасть II 356b Г сов. несов. нападать
на кого-что kallale tungima ~ minema, ründama; напасть на крепость kindlust ründama, на него напал медведь ta sattus karu küüsi, напасть на кого с упрёками kõnek. kellele turja ~ harja kargama, keda näägutama kukkuma, напасть на еду kõnek. ahnelt sööma hakkama, söögi kallale tormama;
на что peale sattuma; напасть на золотоносную жилу kullasoonele sattuma, напасть на след jälgedele sattuma;
на кого haarama, valdama; на него напал страх teda haaras hirm, на него напала робость ta lõi araks, грусть напала meel läks kurvaks, лень напала laiskus tuli peale, напал кашель köha tuli kallale;
не на того ~ таковского ~ такого ~ дурака напал madalk. ega ma (ta, sa...) ka loll pole ~ polnud, vaat kus leidis (leidsid) lolli
напитаться 165 Г сов. несов. напитываться
чем läbi imbuma (ka ülek.), küllastuma; земля напиталась влагой maa ~ muld on märg ~ on vett täis;
(без несов) чем, без доп. kõnek. nalj. kõhtu täis sööma
наскоро Н kõnek. kiirustades, kiiruga, kiirustamisi, kähku; наскоро поесть kiirustades ~ kiiruga sööma, он наскоро оделся ta pani end kähku riidesse
насытиться 275 Г сов. несов. насыщаться
kõhtu ~ isu täis sööma;
(без 1 и 2 л.) чем, без доп. ülek. küllastuma; rahulduma; земля насытилась влагой maa on niiskusest läbi imbunud ~ märg ~ küllastunud, любопытство его насытилось ta uudishimu on täielikult rahuldatud
невпроворот Н madalk.
arutult, meeletult, hullumoodi; наесться невпроворот end kurguni täis sööma;
предик. on väga palju ~ kuhjaga ~ küllaga, on arutult ~ hullumoodi ~ hullupööra ~ meeletult palju; денег у кого невпроворот kellel on raha jalaga segada, грибов в лесу невпроворот seeni on metsas hullumoodi, дел невпроворот asjaajamist on kuhjaga
недоедать 165b Г несов.
alatoituma, (pidevalt) poolnäljas olema, mitteküllaldaselt ~ kehvalt toituma;
сов. недоесть kõhtu mitte täis sööma, mitte söönuks saama
нерв 1 С м. неод. anat. närv; двигательный нерв liigutusnärv, зрительный нерв nägemisnärv, слуховой нерв kuulmisnärv, тройничный нерв kolmiknärv, блуждающий нерв uitnärv, железные нервы ülek. kõnek. raudsed närvid, у него расстроены нервы ~ с нервами не (всё) в порядке kõnek. tal on närvid korrast ära;
действовать на нервы кому kellele närvidele käima; играть на чьих нервах kelle närve ~ kannatust proovile panema; трепать ~ мотать нервы кому kõnek. kelle närve kulutama ~ sööma
о-, об-, обо-, объ- приставка väljendab
tegevuse suunamist v. suundumist: ümber, mööda, kaudu, ringi; обежать вокруг дома ümber maja jooksma, огородить tarastama, tara ~ aeda ümber tegema, объезд ümbersõit, обойти (стороной) (ringiga) mööda minema, осмотреть (выставку) (näitusega) tutvuma, облить üle valama;
tegevuse kandumist paljudele olenditele v esemetele; одарить (paljudele) kinke jagama, обойти (пешком) (jala) läbi käima;
ületamist, võitmist: ette, üle; обогнать (в беге) (jooksus, traavis) ette jõudma, edestama, võitma, обойти кого kellest ette jõudma, обхитрить üle kavaldama;
liialdust, ülepakkumist: liiga, ülemäära, üle; объедаться liiga palju sööma, опаивать üle jootma;
kahju tekitamist; обвесить kaaluga petma, (ostja kahjuks) vähem ~ valesti kaaluma, обсчитать (ostja kahjuks) arvega eksima;
(ся -verbide puhul) viga, vääratust; оговориться kogemata valesti ütlema, ослышаться valesti kuulma;
millekski tegemist, millegagi varustamist; озеленить haljastama, оснастить varustama, обогатить rikastama, осложнить keerukaks ~ keeruliseks tegema, keerustama, ослепить (1) pimedaks tegema (ka ülek.), (2) (silmi) pimestama;
millekski v. mingisuguseks muutumist; остепениться tasakaalukaks ~ tõsiseks muutuma ~ minema, taltuma, опечалиться kurvaks ~ nukraks jääma ~ minema, оглохнуть kurdiks jääma, kurdistuma, окаменеть kivistuma, ожиреть rasvuma, rasva minema
обглодать 197 Г сов. несов. обгладывать что ümbert ära ~ puhtaks närima ~ järama ~ purema; обглодать кость konti (puhtaks) närima, обглодать до костей liha kondi ümbert ära sööma, зайцы обглодали кору яблони jänesed on õunapuul koore ära närinud ~ õunapuu paljaks närinud, обглоданная временем стена ajahambast puretud sein
обедать 164b Г несов. lõuna(s)tama, lõunat sööma; позвать обедать sööma ~ söögilauda kutsuma, сесть обедать lõunat sööma ~ lõunalauda istuma, обедать чем бог послал sööma mis parajasti on olemas ~ juhtub olema; vrd. пообедать
облопаться 164 Г сов. чем, без доп. vulg. ülearu ~ üleliia sööma, end kurguni täis puukima
обожраться 217 Г сов. несов. обжираться чем, без доп. vulg. ennast kõrini täis õgima, end lõhki sööma
объесть 359 Г сов. несов. объедать
что (ümbertringi) ära ~ (pealt) paljaks sööma;
кого-что ülek. madalk. vaeseks ~ paljaks sööma;
(обычно безл.) что kõnek. katki sööma (happe vm. kohta)
объесться 359 Г сов. несов. объедаться чем, без доп. üle sööma, liiga palju sööma, end liiga täis sööma;
белены объелся madalk. (on) peast ogaraks ~ segaseks läinud, päris arust ära, püstihull valmis
оскоромиться 279 Г сов. van. paastu vastu eksima, paastu rikkuma, paastuajal keelatud toitu sööma
основательно Н põhjalikult; kõnek. tublisti, kõvasti; основательно изучить põhjalikult läbi uurima, основательно поесть tublisti ~ kõvasti sööma
отвал 1 С м. неод.
(без мн. ч.) eemalelükkamine, kõrvaleveeretamine; (laeva) eemaldumine ~ ärasõit; отвал грунта грейдером teehöövliga pinnase eemaldamine ~ kõrvalelükkamine, отвал парохода auriku kaldast eemaldumine ~ ärasõit;
adrahõlm, adraleht;
mäend. puistang; aheraine, aherkivim, räbumägi, aherainemägi, aherainepuistang; (kraavist) väljavisatud muld; met. heitmuld; шлаковый отвал tuhaväljak;
(ümberpööratud) künniviil;
(наесться) до отвала ~ до отвалу kõnek. kõhtu täis parkima, end kurguni täis sööma; (накормить) до отвала ~ до отвалу кого kõnek. keda kurguni täis söötma
отказаться 198 Г сов. несов. отказываться
от кого-чего, с инф. keelduma, loobuma, mitte omaks tunnistama, lahti ütlema; отказаться петь laulmast keelduma, отказаться от борьбы võitlusest loobuma, отказаться от своих слов oma sõnu tagasi võtma ~ sööma ~ mitte omaks tunnistama, отказаться от родственников sugulastest lahti ütlema, не откажусь поехать sõidan hea meelega, не отказался бы от обеда hea meelega sööks lõunat, poleks midagi lõunasöögi vastu;
с инф. üles ütlema, rikki minema; замок отказался служить lukk läks rikki
откормиться 321 Г сов. несов. откармливаться kõnek. end paksuks sööma ~ nuumama
откушать Г сов. van.
164b söömist lõpetama;
164a что, чего, без доп. sööma; maitsma, mekkima
отобедать 164b Г сов.
lõuna(s)tamist lõpetama;
у кого van. lõuna(s)tama, lõunat sööma kelle pool
отпереться II 244 (буд. вр. отопрусь, отопрёшься..., прош. вр. отпёрся, отперетьсялась, отперетьсялось, отперетьсялись; повел. накл. отопрись) Г сов. несов. отпираться от чего kõnek. salgama, tagasi ~ vastu ajama; отпереться от своих слов oma sõnu sööma ~ tagasi ajama
отужинать 164b Г сов.
õhtusööki lõpetama;
van. õhtustama, õhtust sööma
отъесть 359 Г сов. несов. отъедать
что, у кого-чего, кому-чему küljest ära sööma ~ hammustama ~ närima;
что ülek. kõnek. läbi ~ ära sööma, hävitama; сода отъела грязь sooda on mustuse lahti võtnud, раствором отъело пятно lahus on pleki hävitanud ~ ära võtnud
отъесться 359 Г сов. несов. отъедаться hea söögi peal kosuma, end paksuks ~ rammusaks sööma
пастись 364 Г несов. karjamaal olema ~ sööma
переглотать 165a Г сов. что kõnek. (järjest palju) neelama; переглотать много таблеток palju ~ hulka tablette alla neelama ~ ära sööma (teatud aja jooksul)
переесть 359 Г сов. несов. переедать
(без страд. прич.) чего, без доп. üle sööma, üleliia palju sööma; что kõnek. (kõike v. palju) ära sööma;
что läbi sööma; ржавчина переела проволоку rooste on traadi läbi söönud, traat on läbi roostetanud
пережечь 377 Г сов. несов. пережигать
что üle ~ uuesti põletama; üle(liia) põletama ~ kuumutama; пережечь кирпичи telliseid üle(liia) põletama, пережечь кофе kohviube üle(liia) kõrvetama, пережечь электричество kõnek. elektrit üle(liia) kulutama ~ põletama;
что (järjest kõike v. palju) ära põletama;
что, чем läbi põletama ~ sööma; пережечь лампочку kõnek. pirni läbi põletama, кислота пережгла проволоку hape on traadi läbi söönud;
что, во что põletama, põletamisega töötlema; пережечь в уголь ~ на уголь söeks põletama, пережечь известь lupja põletama
переполнить 269a (повел. накл. переполни) Г сов. несов. переполнять кого-что, чем (pilgeni, ääreni) täitma (ka ülek.), ülemäära täis valama ~ täitma; переполнить ванну водой vanni pilgeni ~ ääreni vett täis laskma, переполнить кувшин молоком kannu pilgeni piima täis valama, переполнить желудок kõhtu liiga täis sööma, зал переполнен saal on rahvast puupüsti täis, радость переполнила его душу rõõm täitis ta südant, ta süda oli rõõmust tulvil;
переполнить ~ переполнять чашу терпения чью liter. kelle kannatuskarikat üle voolama panema, kannatust katkema panema
питаться 165 Г несов.
чем toituma, sööma; питаться фруктами ainult puuvilju sööma, puuviljast elama ~ toituma, олени питаются мхом põdra ~ põtrade toit on sammal, питаться в столовой sööklas sööma, sööklatoidu peal olema ~ elama;
чем kõnek. van. elatuma, end elatama;
из чего, от чего tehn. toidet saama; ülek. vaimutoitu saama;
страд. к питать 1, 2;
питаться манной небесной kõnek. humor. taevamannast elama
плотно Н
tihedalt, tihkelt, kompaktselt, plingilt; плотно закрыть дверь ust tihedalt ~ hästi ~ kõvasti kinni panema ~ sulgema, плотно приставить шкаф к стене kappi tihedalt vastu seina panema, плотно сжать губы huuli kõvasti kokku pigistama;
kõnek. külluslikult, toitvalt; плотно поужинать õhtul head kõhutäit ~ priskelt ~ kõhtu kõvasti täis sööma
побить 325 Г сов. несов. побивать
(без несов) кого-что läbi kolkima ~ peksma, peksa ~ kolki andma;
кого-что kõnek. võitma; побить рекорд rekordit purustama ~ põrmustama;
кого-что (kõiki, paljusid) tapma ~ maha lööma; что hävitama; град побил рожь rahe hävitas rukki ~ tegi rukkile kahju;
(без несов) что kõnek. (kõike, palju) katki tegema, puruks lööma;
(без несов) что (läbi) sööma ~ purema; ära rikkuma; моль побила воротник koid on krae auklikuks söönud ~ ära rikkunud, крыша побита ржавчиной katus on läbi roostetanud;
побей ~ убей меня бог madalk. karistagu mind jumal
повернуть 338 Г сов. несов. повёртывать, поворачивать кого-что, без доп., куда keerama, pöörama (ka ülek.); повернуть кран kraani keerama, повернуть больного на другой бок haiget teisele küljele keerama, повернуть лицо к свету nägu valguse poole pöörama, повернуть направо paremale pöörama, повернуть назад tagasi pöörduma, повернуть разговор juttu teisale keerama ~ pöörama, jutuainet ~ jututeemat muutma, повернуть дело по-своему asja oma tahte järgi pöörama;
повернуть ~ поворачивать оглобли madalk. (1) otsa ringi ~ ümber pöörama, (2) oma sõnu sööma, (hoopis) teist laulu laulma (hakkama)
подъесть 359 Г сов. несов. подъедать madalk.
что alt ära sööma ~ katki närima; крысы подъели мешок с мукой rotid on jahukoti alt katki närinud;
что viimseni ära sööma, kõike nahka panema ~ kinni pistma;
(без страд. прич.) keha kinnitama, hamba alla pistma
поедать 169a Г несов. сов. поесть . что (ära) sööma; поедать растительную пищу taimetoitu sööma
поедом Н väljendis; поедом есть кого madalk. (1) hullusti kallal olema, vaeseomaks purema, nahka pista tahtma; (2) ülek. kelle kallal hommikust õhtuni närima, kellel hinge seest välja sööma, piinama
поесть 359 Г сов.
(без страд. прич.) чего, без доп. pisut sööma ~ keha kinnitama; поесть перед дорогой enne teeleasumist keha kinnitama;
несов. поедать 1. что kõnek. (kõike) nahka pistma ~ panema ~ ära sööma (ka ülek.); моль поела мех karusnahk on koidest aetud
пожевать 178 Г сов.
что, чего (mõnda aega) mäluma ~ närima; он пожевал корочку (чёрного) хлеба ta näris (rukki)leivakoorikut, пожевать губами muigutama;
что, чего, без доп. madalk. iva võtma, pisut sööma, midagi hamba alla pistma
пожирать 169a Г несов. сов. пожрать
кого-что ahnelt ~ aplalt (ära) sööma, nahka pistma, vohmerdama, süüa ahmima, vohmima, puukima, õgima (looma kohta; madalk. ka inimese kohta);
(без сов) что ülek. neelama, õgima; пожирать книги raamatuid neelama, машина пожирает километры auto lausa neelab kilomeetreid, пламя пожирает дом tulekeeled õgivad maja, maja on üleni leekides;
(без сов) кого ülek. jäägitult haarama; любопытство пожирало его ta põles uudishimust;
пожирать глазами ~ взглядом кого-что kõnek. silmadega õgima ~ sööma keda-mida
пожрать 217a Г сов. несов. пожирать . что, чего, без доп. madalk. sööma
позавтракать 164b Г сов. чем, без доп. hommikust sööma, hommikueinet võtma; vrd. завтракать
покормиться 321 Г сов. где, чем kõnek. (veidi) sööma ~ keha kinnitama; toiduks tarvitama
покушать 164a Г сов. что, чего, без доп. sööma (lauda palumise v. pakkumise puhul)
полдничать 164b Г несов. kõnek. õhtuoodet võtma ~ sööma
помногу Н kõnek. palju (korraga), rohkesti, hulgaviisi, suurel hulgal; говорить помногу palju rääkima, есть помногу rohkesti ~ palju sööma
понемногу Н vähehaaval, pikkamööda, tasapisi, pisitasa; есть понемногу vähehaaval sööma, понемногу успокоиться vähehaaval ~ pikkamööda rahunema, Как поживаете? -- Понемногу. Kuidas elu läheb? -- Tasapisi.
пообедать 164b Г сов. lõuna(s)tama, lõunat sööma; vrd. обедать
пополдничать 164b Г сов. чем, без доп. kõnek. õhtuoodet võtma, õhtuooteks mida sööma
попятный 126 П van. tagurpidi-, tagurpidine, äraspidine, äraspidi-, tagasisuunas;
идти на попятный ~ на попятную kõnek. oma sõnu sööma, meelt muutma
поужинать 164b Г сов. õhtustama, õhtust sööma
походя Н kõnek.
püstijalu, käigu peal(t); походя есть püstijalu ~ kiirustades ~ käigu peal sööma;
üksiti, ühtlasi, möödaminnes, samal ajal, muuseas; походя заглянуть в комнату mööda minnes tuppa sisse vaatama, этого нельзя решить походя seda ei saa möödaminnes ~ muuseas otsustada
почавкать 164b Г сов. чем, без доп. kõnek. (mõnda aega) matsutama, matsutades sööma; почавкать губами suud matsutama
привередливый 119 П (кр. ф. привередлив, привередлива, привередливо, привередливы) kõnek. halv. tujukas, kapriisne, jonnakas; noliv, (tujukalt) valiv; привередливый больной tujukas ~ kapriisne haige, привередлив в еде närb sööma, toidu suhtes noliv
приесть 359 Г сов. несов. приедать что madalk. kõike ära sööma ~ kinni pistma ~ nahka panema
прийтись 374 Г сов. несов. приходиться
(без 1 и 2 л.) на что, по чему sattuma, langema; удар пришёлся по ноге löök sattus vastu jalga ~ jala pihta, пятое число пришлось на субботу viies kuupäev langes laupäevale;
по чему, к чему sobima, paras olema; туфли пришлись по ноге kingad sobisid jalga ~ olid parajad, пальто пришлось по плечу кому mantel oli kellele paras;
безл. кому, с инф. pidama, tulema, tarvis olema; ему придётся уехать ta peab ära sõitma, пришлось ночевать в лесу tuli ööbida metsas, пришлось заплатить tuli maksta, придётся возвращаться tuleb tagasi pöörduda, придётся начинать сначала tuleb uuesti ~ otsast alustada;
безл. кому, с инф. juhtuma, ette tulema; там мне побывать не пришлось mul ei ole olnud juhust seal viibida, мне не пришлось вас увидеть ma ei juhtunud teid nägema, (есть) что придётся kõnek. (sööma) mida juhtub, (копать) чем придётся kõnek. juhusliku asjaga ~ millega juhtub (kaevama), (лечь) где придётся kõnek. kuhu juhtub (pikali heitma), (сделать) как придётся kõnek. lohakalt ~ kuidas juhtub (tegema);
кому, во сколько madalk. maksma minema, kätte tulema; лошадь пришлась ему дорого hobune läks talle palju maksma;
прийтись ~ приходиться кому по вкусу ~ по сердцу ~ по душе kellele meele järele ~ meelt mööda olema; прийтись ~ приходиться ко двору кому kõnek. kellega sobima, klappima, kellele meelt mööda olema
приняться 265 (прош. вр. принялся и принялся, принялась, принялось, принялись) Г сов. несов. приниматься
за что, с инф. mille kallale ~ juurde asuma, mida tegema hakkama; приняться за работу tööle asuma ~ hakkama, приняться за еду sööma hakkama, söögi kallale asuma, приняться читать lugema hakkama;
за кого kõnek. keda käsile võtma; приняться за бездельников loodreid käsile võtma;
kasvama minema, juurduma, juuri alla võtma; деревцо принялось puu läks kasvama ~ võttis juured alla;
üles tulema, (vaktsiinile) reageerima; оспа принялась rõuged on üles tulnud
проедаться 169 Г несов. сов. проесться
kõnek. end vaeseks sööma;
(без сов.) madalk. söögi ja elamise peale raha (ära) raiskama ~ kulutama;
jõude ~ sihitult elama, logelema;
страд. к проедать
проесть 359 Г сов. несов. проедать что
läbi sööma ~ närima ~ purema; мышь проела дыру в углу hiir on (toa) nurka augu närinud, ржавчина проела железо rooste on raua läbi söönud, моль проела сукно koi on riide katki söönud, riie on koidest aetud, riidel on koiaugud sees;
kõnek. söögi peale ära kulutama; проесть все деньги kogu raha söögi ~ toidu peale ära kulutama;
проесть зубы на чём madalk. täiesti kodus olema milles, peensusteni tundma mida
пропастись 364 Г сов. (teatud aeg v. ajani) karjamaal sööma ~ karjas ~ karjamaal olema; овцы целое лето пропаслись в горах lambad olid kogu suve mägikarjamaal
пропустить 317 Г сов. несов. пропускать
кого-что sisse ~ läbi laskma (ka ülek.); что läbi pistma ~ ajama; пропустить мяч в ворота palli väravasse (lüüa) laskma, пропустить через границу üle piiri laskma, сторож пропустил нас valvur laskis meid läbi ~ välja ~ sisse, пропустить нитку сквозь ушко иголки niiti nõelasilmast läbi pistma ~ ajama, пропустить мясо через мясорубку liha läbi hakkmasina ajama, пропустить воду через фильтр vett filtrima ~ filtreerima;
кого-что vastu võtma, teenindama; столовая пропустила в день тысячу человек söökla teenindas päevas tuhat inimest, sööklast käis päevas tuhat inimest läbi;
кого-что teed andma, ette ~ mööda laskma (ka ülek.); пропустить детей вперёд lastele teed andma, lapsi ette laskma, пропустить срок tähtaega mööda laskma, пропустить удобный случай head juhust mööda laskma, пропустить поворот дороги teekäänakust mööda sõitma;
что vahele ~ välja jätma; пропустить букву tähte vahele jätma;
что (koolist, koosolekult vm.) puuduma; пропустить урок tunnist puuduma;
что madalk. võtma, kummutama; ära sööma; пропустить по рюмочке väikseid troppe tegema;
пропустить ~ пропускать мимо ушей kõnek. kõrvust mööda (libiseda) laskma
проточить 311a Г сов. несов. протачивать
что läbi sööma ~ närima, katki ~ auklikuks närima (usside v. putukate kohta);
что tehn. (soont vm.) sisse treima;
что läbi uuristama (vee kohta);
(без несов.) что, без доп. (teatud aeg) ihuma ~ teritama ~ käiama ~ treima
пуд 3 С м. неод. puud (kaaluühik 16,38 kg); ülek. palju, lasu, (terve) hunnik; весом в пуд puudane;
спор пудов с аршинами üks räägib aiast, teine aiaaugust; пуд соли съесть с кем koos kellega puuda soola ära sööma; болезнь входит пудами, а уходит золотниками vanas. haigus tuleb hobustega, läheb härgadega
пустить 317 Г сов. несов. пускать кого-что
(lahti, sisse, juurde, läbi, välja, üles) laskma; lubama kuhu, mida teha; пустить птицу на волю lindu lahti ~ vabadusse laskma, пусти мою руку lase mu käsi lahti, пустить пассажиров в вагон sõitjaid vagunisse laskma, пустить ночевать ~ на ночлег öömajale laskma ~ võtma ~ lubama, пустить жильцов üürilisi võtma, (ruume) välja üürima, пустить стадо на пастбище karja välja laskma, пустить коня на траву hobust rohumaale ~ sööma laskma, пустить ракету raketti (üles v. välja) laskma, пустить поезд под откос rongi kraavi laskma, пустить лодку на дно paati uputama ~ põhja laskma, пустить воздушного змея tuulelohet üles ~ õhku laskma ~ lennutama, пустить слух juttu ~ kõlakat lahti laskma, пустить в оборот что käibele ~ ringlusse laskma, пустить в продажу müügile laskma, пустить по течению ~ по ветру mer. triivima panema, пустить кровь (1) aadrit laskma, (2) madalk. kelle verd valama, veretegusid tegema, пустить воду vett lahti keerama, vett jooksma panema, пустить лошадь шагом hobust ~ hobusel sammu käia laskma, hobust sammule sundima, пустить сына по портновскому делу kõnek. poega rätsepaks koolitama, пустить детей в кино lapsi kinno lubama, пустить в отпуск puhkusele lubama;
käiku laskma ~ andma; käima panema ~ käivitama; пустить в ход (1) käiku laskma (ka ülek.), (2) käivitama, пустить электростанцию elektrijaama käiku andma, пустить в эксплуатацию ekspluatatsiooni ~ käitusse ~ käiku andma ~ laskma, пустить автобус между городом и посёлком linna ja alevi vahel bussiliini avama, пустить на полную мощность täie võimsusega käima panema, пустить мотор mootorit käivitama, пустить полным ходом täiskäiku sisse lülitama;
tekitama; eritama; пустить волну laineid üles lööma, vett lainetama panema, пустить дым suitsu välja ajama (hakkama), пустить хрип norinat kuuldavale tooma, norskama hakkama;
что, на что, подо что jätma, määrama; пустить поле под рожь põldu rukki alla jätma, пустить лес под топор metsa maha raiuma;
что, чем lennutama, viskama, virutama; suunama; пустить камень ~ камнем в окно kivi ~ kiviga aknasse viskama, пустить стрелу noolt lennutama;
что juuri ajama, idanema (ka ülek.); пустить корни juuri ajama, juurduma, пустить ростки idanema, tärkama;
что kõnek. (värvides, tikkides) varjundit andma; teatud moega õmblema; пустить по краям зелёным mille ääri roheliseks tegema;
kõnek. ütlema, lausuma, kohmama; пустить крепкое словечко krõbedat sõna (sisse) poetama;
van. sisse valama, tilgutama; lisama;
пустить ~ пускать козла в огород kõnek. kitse kärneriks laskma ~ panema; пустить ~ пускать пыль в глаза кому kõnek. kellele puru silma ~ kärbseid pähe ajama; пустить ~ пускать по миру кого kõnek. kerjama saatma keda, kerjakotti andma kellele; пустить ~ пускать слезу kõnek. silmi vesistama, pisarat poetama; не пустить ~ не пускать на глаза кого keda mitte silma alla laskma; пустить ~ пускать по ветру ~ на ветер tuulde loopima ~ laskma, läbi lööma; пустить ~ пускать (красного) петуха kõnek. punast kukke räästasse pistma ~ torkama ~ valla päästma; пустить ~ пускать (себе) пулю в лоб kõnek. endale kuuli pähe kihutama; пустить ~ пускать по течению кого-что (allavoolu) minna laskma; не пустить ~ не пускать на порог кого üle läve mitte laskma
разъедать 169a Г несов. сов. разъесть
что läbi ~ katki sööma; söövitama, korrodeerima, uuristama, erodeerima; ржавчина разъедает железо rooste sööb rauda;
кого-что verele närima ~ purema;
(без сов.) кого-что ülek. liter. närima, purema; hinge vaevama; его разъедают сомнения teda närivad kahtlused
разъесться 359 Г сов. несов. разъедаться kõnek. end paksuks ~ laiaks ~ täis sööma
расхлёбывать 168a Г несов. сов. расхлебать;
расхлёбывать кашу kõnek. kokkukeeratud putru ära sööma, kokkukeedetud suppi (ära) sööma ~ lürpima ~ helpima
расхлёбываться 168 Г несов.
за что madalk. teiste keedetud putru sööma (ülek.); расхлёбываться за чужие грехи teiste pattude eest vastust andma;
страд. к расхлёбывать
редька 74 С ж. неод. (без мн. ч.) bot. rõigas (Raphanus); полевая ~ дикая редька põldrõigas, rõikhein (Raphanus raphanistrum), посевная ~ огородная редька aedrõigas (Raphanus sativus);
надоесть кому хуже горькой редьки madalk. keda surmani ära tüütama, kellel hinge seest välja sööma; хрен редьки не слаще kõnekäänd ühtemoodi hull igal pool, ühed mustad ~ hullud mõlemad, üks pole teisest targem, üks hullem kui teine
с II, со предлог I с род. п.
millestki eemaldumise v eraldumise märkimisel -lt, -st, pealt, otsast, küljest; встать со стула toolilt püsti tõusma, упасть с крыши katuselt (alla) kukkuma, сойти с рельсов rööbastelt maha jooksma, свернуть с дороги teelt kõrvale pöörama, убрать со стола laualt ~ laua pealt ära koristama, lauda koristama ~ kraamima, сбросить с плеч õlgadelt heitma, снять с работы töölt lahti laskma, вернуться с вокзала jaamast tagasi tulema, прийти с мороза külmast ~ külma käest tulema, снять с головы peast võtma (mütsi), сдать с рубля rublast tagasi andma, с дерева puu otsast, puust, puult, вертеться с боку на бок küljelt küljele keerama, vähkrema, прыгать с кочки на кочку mättalt mättale hüppama, сняться с якоря ankrut hiivama;
lähtekoha v suuna märkimisel -lt, -st, pealt, otsast, poolt, liitsõna; с крыльца это видно trepilt ~ trepi pealt on seda ~ see näha, see paistab trepilt ära, стрелять с горы mäelt ~ mäe pealt ~ mäe otsast tulistama, ветер с моря meretuul, tuul merelt, шум с улицы tänavakära, вход со двора sissepääs ~ sissekäik on õuest, окружить со всех сторон (igast küljest) ümber piirama, идти со стороны леса metsa poolt tulema;
pärinemiskoha märkimisel -lt, -st, liitsõna; письмо с родины kiri kodumaalt, человек с улицы mees ~ inimene tänavalt, (juhuslik) võõras, цветы с юга lilled lõunast, lõunast toodud lilled, рабочий с завода tehasetööline, tööline tehasest, девушки с текстильной фабрики tekstiilivabriku tüdrukud, tüdrukud tekstiilivabrikust, хлеборобы с Украины Ukraina põldurid;
loovutaja v arvestusüksuse märkimisel -lt, -st, käest, pealt, liitsõna; собрать налоги с населения elanikelt maksu koguma, с каждого по рублю igaühelt (üks) rubla, с него взяли три рубля temalt ~ tema käest võeti kolm rubla, получить деньги с заказчика tellija käest raha saama, пошлина с товара toll ~ tollimaks kauba pealt ~ kaubalt, kauba toll ~ tollimaks, kaubatoll, цена с тонны tonni hind, tonnihind, урожай с гектара hektarisaak, saak hektarilt, проценты с капитала kapitali protsendid, protsendid kapitalilt, сколько с меня? mis ma võlgnen?, kui palju mul on maksta?, kui palju mul tuleb?;
lähtealuse märkimisel -st, liitsõna; копия с картины maali koopia, koopia maalist, maalikoopia, перевод с русского языка tõlge vene keelest, писать портрет с кого kellest ~ kelle portreed maalima, keda maalima, рисовать с натуры natuurist ~ modelli järgi joonistama;
aja, ajapiiri v ajalise eelnevuse märkimisel -st, alates, peale, saadik, vastu; с детства lapsepõlvest alates ~ peale, lapsest saadik, с осени sügisest peale ~ alates, начиная с понедельника esmaspäevast peale ~ alates ~ saadik, с пяти часов kella viiest peale ~ saadik, с того времени sellest ajast saadik ~ peale, он занят с утра ta on hommikust saadik hõivatud ~ kinni, с Пушкина Puškinist alates ~ peale, Puškini ajast, с утра до вечера hommikust õhtuni, с мая по сентябрь maist septembrini, с рождения до смерти sünnist surmani, hällist hauani, ночь с субботы на воскресенье öö vastu pühapäeva, со дня на день можно было ждать оттепели iga päev oli sula oodata, он должен прийти с минуты на минуту ta peab ~ peaks iga minut ~ hetk tulema;
põhjuse märkimisel -st, pärast, tõttu; с досады meelepahast, с горя murest, mure pärast ~ tõttu, со злости vihast, viha pärast ~ tõttu, устать с дороги reisist väsinud olema, умереть с голоду nälga surema, с чего бы это mispärast ~ miks siis, mis hea pärast siis;
toimimisviisi v tegevuslaadi märkimisel -st, -lt, -ga; кормить с ложки lusikaga ~ lusikast söötma, пить с блюдечка alustassilt jooma, стрелять с колена põlvelt laskma ~ tulistama, с ходу käigu pealt, с размаха hooga, вступить в бой с марша käigult ~ rännakult lahingusse astuma ~ minema, торговать с рук käest müüma, käsimüüki tegema;
suhte v tunnuse märkimisel -st jt.; красен с лица näost punane, лысый с затылка kukla tagant kiilas, он суров с виду ta näib ~ paistab karm olevat, ta on pealtnäha karm;
muud laadi väljendites -l, -ga, -st; с разрешения отца isa loal ~ loaga, с согласия автора autori nõusolekul, влюбиться с первого взгляда esimesest pilgust armuma, опьянеть с двух рюмок kahest pitsist vinti jääma, убить с первого выстрела esimese lasuga tapma; II с вин. п. . umbkaudsuse v ligiläheduse märkimisel umbes, ligi, ligikaudu, umbkaudu, peaaegu; с год umbes üks aasta, с десяток umbes ~ ligi kümme, kümmekond, отдохнуть с полчаса umbes pool tundi puhkama, отъехать с километр ligikaudu kilomeeter maad eemale sõitma, он прожил у меня с неделю ta elas minu juures ligi nädala ~ ligi nädal aega, ростом с меня umbes ~ peaaegu minu pikkune ~ minu kasvu, величиной с дом majasuurune, шириной с просёлочную дорогу külateelaiune;
piisavuse märkimisel -lt, käest; с тебя и этого достаточно sinult piisab ka sellest, sinu käest on sellestki küllalt, хватит с вас teilt ~ teie käest aitab ~ piisab; III с твор. п. . kaasnevuse märkimisel -ga, koos, ühes, seltsis; я с тобой mina ja sina, mina sinuga, мы с ним mina ja tema, повидать отца с матерью isa-ema nägema, он пришёл с другом ta tuli sõbraga, с кем вы там были kellega koos te seal olite, шёл дождь со снегом sadas lörtsi ~ lumesegust vihma, сосиски с капустой viinerid kapsaga;
lisa v täienduse märkimisel -ga, koos, ühes; уплатить долг с процентами võlga koos ~ ühes protsentidega (ära) maksma ~ tasuma, выговор с предупреждением noomitus koos hoiatusega, два с половиной километра kaks ja pool kilomeetrit, семь километров с гаком kõnek. (tublisti) üle seitsme kilomeetri, seitse kilomeetrit millegagi, часа три с гаком kõnek. (tublisti) üle kolme tunni;
tegevuse, seose, suhte v juhtumiga hõlmatud objekti märkimisel -ga, -st, liitsõna; вырвать с корнем juurtega välja kiskuma, укрыться с головой одеялом tekki üle pea tõmbama, peadpidi teki alla pugema, сесть с ногами на диван jaluli ~ jalgupidi diivanile ronima, спорить с учителем õpetajaga vaidlema, торговаться с продавцом müüjaga ~ kaupmehega tingima, соревноваться с соседним заводом naabertehasega võistlema, авария с самолётом lennuõnnetus, õnnetus lennukiga, с работой обстоит хорошо tööga on asjad korras, tööasjad on korras, у него плохо с сердцем tal on süda haige ~ südamega halvad lood, справиться с работой tööga toime tulema, бороться с засухой põuaga ~ põua vastu võitlema, быть осторожным с огнём tulega ettevaatlik olema, поспешить с выводами järelduste tegemisega kiirustama, ennatlikult ~ kiirustamisi järeldama, познакомить с девушкой neiuga tuttavaks tegema ~ tutvustama, поссорить с другом sõbraga tülli ajama, разойтись с мужем mehest ~ mehega lahku minema, связаться с Москвой по телефону Moskvaga telefoni teel ühendust ~ telefoniühendust võtma ~ saama, согласиться с выводами järeldustega nõustuma ~ nõus olema, сравнить с оригиналом originaaliga võrdlema, с подлинным верно ärakiri õige, originaalile ~ algkirjale vastav;
tunnuse, omaduse v omamise märkimisel -ga; девочка с косичками patsidega tüdruk, человек с бородой habemega mees, кошка с котятами poegadega kass, она девушка с характером ta on iseloomuga tüdruk, sel tüdrukul on iseloomu, задача с двумя неизвестными kahe tundmatuga ülesanne, нос с горбинкой kühmus ~ kongus nina, человек с талантом andekas mees, со званием майора majori auastmes, у него чёрная с проседью борода ta mustas habemes on halli, tal on hallisegune must habe, он остался с тремя рублями tal jäi kolm rubla taskusse;
liigi v laadi märkimisel -ga, liitsõna; мешок с мукой jahukott, kott jahuga, бутылка с молоком piimapudel, pudel piimaga, пирог с мясом lihapirukas, бутерброд с сыром juustuvõileib, письмо с жалобой kaebekiri, заявление с просьбой об увольнении lahkumisavaldus, шаг с поворотом pöördsamm, пакеты с подарками kingituspakid;
toimimisviisi märkimisel -lt, -sti, -ga; есть с жадностью ahnelt ~ ahnesti sööma, одеваться со вкусом maitsekalt riietuma, читать с выражением ilmekalt lugema, ударить с силой jõuga lööma, ждать с нетерпением kannatamatult ~ maldamatult ~ kannatamatusega ootama, найти с трудом suure vaevaga ~ suurivaevu leidma, слушать с улыбкой naeratades ~ naerusui kuulama, идти с песнями lauluga ~ lauldes minema, обняться с плачем nuttes teineteist ~ üksteist embama;
vahendi märkimisel -ga, abil, varal, kaudu; послать с курьером kulleriga saatma, уехать с ранним поездом varase rongiga ära sõitma, рассматривать с лупой luubiga vaatlema, мыть с мылом seebiga pesema;
naabruse v ligiduse märkimisel kõrval, kõrvuti, kõrvu, tasa, ühetasa; комната смежная с кухней köögi kõrval asuv tuba, tuba köögi kõrval, сидеть рядом с сестрой õe kõrval ~ õega kõrvuti istuma, в уровень с землёй maaga ~ maapinnaga tasa ~ ühetasa, maapinna joonel ~ tasandil;
aja märkimisel -ga, ajal, jooksul, kestel, vältel; с годами вкусы меняются aastatega ~ aastate jooksul maitse muutub, поумнеть с возрастом vanemaks saades targemaks minema, встать с зарёй koiduga ~ koidu ajal tõusma;
muud laadi väljendites; проснуться с головной болью peavaluga ärkama, с болью в сердце südamevaluga, сделать с намерением meelega ~ tahtlikult ~ sihilikult ~ nimme ~ vihutsi tegema, ездить с визитами visiite tehes ringi sõitma, я позвал вас с тем, чтобы... kutsusin teid selleks, et...
остаться с глазу на глаз с кем nelja silma alla jääma kellega; переминаться с ноги на ногу (jalalt jalale) tammuma; валить с ног jalust maha rabama ~ niitma; сойти с ума aru ~ mõistust kaotama, hulluks minema; продать с молотка oksjonil maha müüma; покатиться со смеху kõnek. naerust kõveras olema; беситься с жиру kõnek. heast elust hukka minema ~ hukas olema, hea elu peal lolliks minema, ei sünni sööma ega mahu magama; с иголочки nõelasilmast tulnud, uhiuus, tuliuus, tuttuus; с головы до ног, с ног до головы pealaest jalatallani; с рук на руки käest kätte; с глаз долой (1) silma alt ära, (2) kao mu silmist; как с гуся вода kõnek. кому nagu hane selga vesi kellele; ни с того ни с сего asja ees, teist taga, heast-paremast, niisama heast peast; мальчик с пальчик pöialpoiss, päkapikk; уйти с головой во что millesse (üle pea) sukelduma; остаться с носом kõnek. pika ninaga jääma; столкнуться нос с носом kõnek. ninapidi kokku jooksma; бог с ним jumal temaga; и дело с концом kõnek. ja asi sellega, ja asi ants ~ vask ~ tahe
сжевать 178 Г сов. несов. сжёвывать что kõnek. (ära) närima ~ sööma ~ mäluma
сжить 330 Г сов. несов. сживать кого-что kõnek. välja sööma; сжить с квартиры korterist välja sööma;
сжить ~ сживать со света ~ со свету кого kõnek. kellelt eluisu (ära) võtma, keda hauda ajama, keda surmani ära vaevama, kellel hinge seest välja sööma
сидеть 232b Г несов. где, над чем, на чём, без чего istuma (ka ülek.); сидеть за рулём roolis ~ rooli taga istuma ~ olema, сидеть целыми днями в библиотеке päevad läbi raamatukogus istuma, сидеть за обедом lõunalauas istuma, lõunat sööma, сидеть за чаем teelauas istuma, teed jooma, сидеть без дела tegevuseta ~ käed rüpes istuma, сидеть в тюрьме vangis ~ kinni istuma, сидеть под арестом vahistatud ~ vahi all olema, сидеть без денег kõnek. ilma rahata olema, сидеть на диете dieedil olema, сидеть на картошке kõnek. palja kartuli peal ~ ainult kartulist elama, сидеть на корточках kükitama, kükkima, сидеть на вёслах aerutama, сидеть на гребне волны mer. (1) lainelaual sõitma, (2) (laineil) liuguma, сидеть на мели (1) madalikule ~ karile jooksnud olema, (2) kõnek. ülek. näpud põhjas ~ peenike peos ~ kuival olema, omadega sees olema, глаза сидят глубоко silmad on sügaval ~ aukus, собака сидит на цепи koer on ~ istub ketis, лодка сидела глубоко paat istus sügavalt vees, пальто сидело безукоризненно mantel istus laitmatult, в ней сидела крепкая уверенность ta oli kindlalt veendunud;
сидеть в печёнках у кого kõnek. kellel pinnuks silmas olema, kellel kui täi krae vahel olema; сидеть гвоздём ~ как гвоздь в голове у кого kõnek. kellel peas istuma, kellel kinnisideeks muutunud olema, keda alatasa jälitama ~ vaevama ~ kummitama ~ painama; сидеть между двух стульев ~ двумя стульями kahe pere koer olema; сидеть сложа руки käed rüpes istuma; сидеть не шее у кого kõnek. kelle kaelas ~ kaela peal olema; сидеть как на иголках kõnek. nagu tulistel sütel ~ nõeltel istuma; сидеть в голове kõnek. peas istuma, asu mitte andma (näit. mõte); сидеть в девках madalk. vanatüdruk olema; вот где сидит кто-что у кого kõnek. siiamaani ~ kõrini olema kellest-millest; сидеть в четырёх стенах nelja seina vahel istuma, kodus konutama; сидеть на пище святого Антония kõnek. humor. näljakäppa imema; сидеть у разбитого корыта lõhkise küna ees ~ ääres olema ~ istuma, omadega läbi olema
склевать 177 Г сов. несов. склёвывать кого-что (ära) nokkima, nokkides (ära) sööma
скромно Н tagasihoidlikult, malbelt, tasaselt; on tagasihoidlik ~ malbe ~ tasane; скромно держать ~ вести себя tagasihoidlikult käituma, скромно одеваться tagasihoidlikult riides käima, скромно зарабатывать tagasihoidlikku ~ kasinavõitu palka saama, kasinasti teenima, скромно есть linnu moodi ~ kasinalt sööma
скушать 164a Г сов.
что, чего ära sööma; скушай пирог söö pirukas ära;
что, чего, без доп. ülek. kõnek. iroon. alla neelama; скушать обиду solvangut alla neelama
смак 18 (род. п. ед. ч. смака и смаку) С м. неод. madalk.
maik, mekk; в этих яблоках особый смак neil õuntel on eriline maik;
mõnu, nauding; есть со смаком mõnuga sööma, рассказывать что со смаком mõnuga rääkima millest, делать что со смаком mida mõnuga ~ mõnutundega ~ naudinguga tegema;
ülek. tuum, iva, tera, mõte; найти самый смак в чём mille mõtet ~ tuuma tabama, он в этом деле знает смак ta tunneb seda asja hästi
смачно Н madalk.
isukalt, magusasti, mõnuga, naudinguga; смачно есть isukalt ~ mõnuga sööma, смачно зевнуть magusasti haigutama;
ülek. mahlakalt, lopsakalt; смачно говорить mahlakalt ~ värvikalt rääkima, смачно ругаться paksult ~ lopsakalt ~ vägevasti sõimama
согнать 184 (буд. вр. сгоню, сгонишь, сгонит) Г сов. несов. сгонять I
кого-что, с кого-чего välja ~ ära ~ minema ajama; kokku ajama; согнать скот к водопою karja jooma ~ joogikohta ajama, согнать муху kärbest peletama ~ ära ajama, согнать с квартиры kõnek. korterist välja ajama, согнать со двора (majast, õuest) minema ajama ~ kihutama, согнать с кого сон ülek. kellelt und ära ajama ~ peletama, согнать усталость väsimust peletama;
что eemaldama, kõrvaldama; согнать веснушки tedretähti pleegitama ~ eemaldama, согнать вес kõnek. kaalu maha võtma, согнать улыбку с лица tõsist nägu tegema, tõsiseks tõmbuma, солнце согнало снег päike on lume ära võtnud ~ sulatanud;
parvetama;
согнать ~ сгонять семь потов с кого kõnek. kelle seljast mitut ~ seitset nahka võtma; согнать ~ сгонять со света кого kõnek. kellel eluisu ära võtma, keda surmani ära vaevama, kellel hinge seest välja sööma, keda hauda viima
сожрать 217a Г сов. несов. сжирать кого-что ära sööma (loomade kohta); vulg. nahka ~ kinni ~ pintslisse panema ~ pistma, ära õgima; vrd. жрать
солёный 126 П (кр. ф. солон, солона, солоно, солоны; сравн. ст. солонее)
(без кр. ф.) soola-; солёное озеро soolajärv, солёный источник soolaallikas, солёная рыба soolakala, солёные огурцы soolakurgid, hapukurgid;
soolane (kõnek. ka ülek.); солёный суп soolane supp, солёная вода soolane vesi, солёные волны soolased lained, солёная шутка soolane ~ krõbe nali;
П С солёное с. неод. tahe toit ~ suutäis, soolatoit; есть солёное soolast sööma
соль I 91 С ж. неод.
sool; бертолетовая соль keem. kaaliumkloraat, Berthollet’ sool, каменная соль min. kivisool, haliit, поваренная соль keem. keedusool, naatriumkloriid, столовая соль söögisool, lauasool, соль железа keem. raua sool;
ülek. tuum, iva; соль вопроса küsimuse tuum ~ mõte;
аттическая соль Atika sool, peen pilge, teravmeelsus; соль земли maa sool; съесть много ~ пуд ~ куль соли с кем kõnek. kellega puuda soola üheskoos ära sööma; хлеб да ~ и соль (1) jätku leiba ~ leivale, (2) sool-leib
стол I 2 С м. неод. laud (mööbliese; toit, söök; büroo); обеденный стол söögilaud, lõunalaud, кухонный стол köögilaud, письменный стол kirjutuslaud, рабочий стол töölaud, чертёжный стол joonestuslaud, гладильный стол triik(imis)laud, сервировочный стол serveerlaud, операционный стол operatsioonilaud, испытательный стол katselaud, teimilaud, наборный стол trük. ladumislaud, откидной стол tiiblaud, раздвижной стол lahtitõmmatav laud, стол трамплина sport (ära)tõukelaud, сесть за стол laua taha ~ lauda istuma, встать из-за стола laua tagant ~ lauast tõusma, за столом laua taga, lauas istudes, söögi ajal, иметь общий стол ühes leivas olema, пригласить к столу lauda ~ sööma kutsuma, садиться за стол lauda istuma, накрыть стол ~ на стол lauda katma, подавать на стол ~ к столу lauale andma, салат не сходит со стола salat on pidevalt laual, диетический стол dieetlaud, мясной стол lihatoit, lihatoidud, вегетарианский стол taimetoit, богатый стол rikkalik laud, расходы на стол toidukulud, снять квартиру со столом kostiga korterit üürima, адресный стол aadressbüroo, aadresslaud, стол находок leiubüroo, стол заказов tellimislaud, зелёный стол kaardilaud, беседа за круглым столом ülek. ümmarguse laua jutuajamine;
карты на стол too ~ löö oma kaardid lagedale ~ lauale
столоваться 172 Г несов. kõnek. kostil ~ söögil olema; sööma, söömas käima
столовая 119 С ж. неод.
söögituba;
söökla; mer. mess; заводская столовая tehasesöökla, рабочая столовая töölissöökla, студенческая столовая üliõpilassöökla, столовая самообслуживания selvesöökla, iseteenindussöökla, диетическая столовая dieetsöökla, столовая команды mer. meeskonnasöökla, meeskonnamess, обедать в столовой sööklas lõunatama ~ lõunat sööma;
söögitoamööbel; столовая орехового дерева pähklipuust söögitoamööbel
съедать 169a Г несов. сов. съесть sööma; ülek. purema; närima; его съедает ревность teda närib ~ piinab armukadedus, его съедает зависть tema hinge pureb kadedus, его съедает тоска teda vaevab ~ piinab igatsus
съесть 359 Г сов. несов. съедать
что, чего ära sööma (kõnek. ka ülek.); съесть яблоко õuna ära sööma, он съест меня, если узнает об этом ta sööb mu ära, kui seda kuuleb, болезнь съела все деньги ülek. haigus neelas kogu raha;
что läbi sööma ~ närima; платье сьедено молью kleit on koidest aetud, ржавчина съела нож nuga on läbi roostetanud;
кого ülek. kõnek. ära piinama, hinge närima ~ purema ~ vaevama; ревность съела его armukadedus on ta ära piinanud, зависть съела кого kelle hing on kadedusest järatud ~ puretud;
что ülek. madalk. vaikides alla neelama; съесть пощёчину kõrvakiilu vaikides vastu võtma;
собаку съел на чём ~ в чём kõnek., зубы съел на чём kõnek. milles täiesti kodus olema, milles kõva ~ kibe käsi olema; съесть пуд ~ куль ~ много соли с кем kõnek. kellega puuda ~ vakka soola üheskoos ära sööma; vrd. есть I
сырьё 113a С с. неод.
(без мн. ч.) toore (toorme), tooraine, toormaterjal; местное сырьё kohalik toore, kohalik(ud) tooraine(d), сельскохозяйственное сырьё põllumajandustoore, põllumajandustooraine, põllumajanduslik ~ põllumajandusest saadav toore ~ tooraine, сырьё для промышленности tööstustoore, tööstustooraine, tööstusele vajalik toore ~ tooraine, toore ~ tooraine tööstuse tarvis, стратегическое сырьё strateegiline tooraine ~ toore, strateegilised toorained, лекарственное сырьё ravimtoormed, ravimtoorained, droogid, кожевеннoе сырьё toornahk, источники сырья toormeallikad, tooraineallikad;
С Н сырьём kõnek. toorelt, toorest peast; есть овощи сырьём juurvilja toorelt sööma
сытно Н rammusalt, küllastavalt, toitvalt; rikkalikult, küllaselt; on rikkalik ~ küllane; сытно поесть rikkalikult sööma
точить I 310 Г несов.
что teritama, ihuma (ka ülek.), käiama, luiskama; точить карандаш pliiatsit teritama, точить коньки uiske teritama, точить меч mõõka ihuma (ka ülek.), точить косу vikatit käiama ~ luiskama, точить ногти küüsi viilima;
что treima; точить шахматы malenuppe treima;
что ülek. lihvima (lainete, tuule kohta);
кого-что närima, sööma (ka ülek.), ülek. purema; моль точит сукно koi sööb kalevit, ржавчина точит железо rooste sööb rauda, горе точит душу mure vaevab südant, его точит какая-то болезнь tal on mingi tõbi ~ haigus kallal, teda pureb mingi tõbi ~ haigus, точить кого kelle kallal närima;
точить (ба)лясы madalk. lahverdama, lõhverdama, lõugu lõksutama ~ laotama; точить зуб(ы) на кого-что kõnek. kelle-mille peale hammast ihuma; vrd. выточить, источить I
трапезничать 168b Г несов. kirikl. (lõunat, õhtust) sööma, toitu ~ leiba võtma; kõnek. nalj. hingepidet ~ ihutoidust võtma
трепать 212 Г несов.
кого-что, за что rebima, kiskuma, tirima, sakutama; ветер трепал флаги tuul rebis lippe, трепать за уши kõnek. kõrvust kiskuma, трепать кого за волосы kõnek. tutistama keda;
кого, по чему чем kõnek. patsutama; трепать по плечу õlale patsutama;
кого-что kõnek. vappuma ~ vabisema panema; его трепала лихорадка ta vappus palavikus, волны трепали лодку lained pillutasid paati;
кого kõnek. nahutama, tuuseldama, säru tegema;
что kõnek. (näruks, räbalaks) kulutama ~ kandma; трепать туфли kingi näruks kandma, трепать книгу raamatut kapsaks kulutama;
что, о ком-чём, про кого-что, без доп. ülek. madalk. lõksutama, lõugutama, vatrama, vahutama, jahvatama; его имя постоянно треплют tema nimi on pidevalt hammaste vahel ~ nagu kont suus;
что (lina) ropsima;
трепать нервы kõnek. (1) кому kellele närvidele käima, kelle närve sööma, (2) без доп. närve rikkuma ~ kulutama; трепать языком kõnek. lõugu lõksutama, lõugutama, keelt peksma; vrd. истрепать
трещать 180 Г несов.
pragisema, praksuma, raksuma, ragisema, rigisema, rägisema, paukuma, plärisema, tärisema, tirisema, kärisema (kõnek. ka ülek.); лёд трещит jää pragiseb ~ raksub ~ praksub, под ногами трещали сучья jalge all praksusid oksad ~ raod, мороз трещит pakane paugub, трещали мотоциклы mootorrattad mürisesid, будильник трещит äratuskell tiriseb ~ heliseb mis hirmus, дело трещит kõnek. asi käriseb ~ kipub lõhki minema;
siristama, sädistama, kädistama; сорока трещит harakas kädistab, кузнечики трещат rohutirtsud siristavad ~ saevad;
kõnek. vadistama, kädistama, vatrama, latrama, laterdama, lõugutama, lobisema; трещать, как сорока nagu harakas kädistama;
kõnek. valutada lõhkuma (pea kohta), huugama; голова трещит pea lõhub otsas (valutada);
(есть так, что) за ушами трещит kõnek. suure suuga ~ kahe suupoolega sööma; трещать языком kõnek. keelt ~ lõugu lõksutama; трещать по всем швам kõnek. kõigist õmblustest kärisema, tabast ja tapist lahti olema, lagunemise äärel olema
тянуть 339a Г несов.
кого-что tõmbama, tirima, kiskuma (kõnek. ka ülek.), sikutama, vedama (ka ülek.), venitama (kõnek. ka ülek.); тянуть рукоять на себя käepidet enda poole tõmbama, тянуть силой jõuga tõmbama ~ tirima ~ kiskuma ~ sikutama, тянуть за руку kättpidi tirima, тянуть верёвку через двор nööri üle õue tõmbama ~ vedama, тянуть жребий loosi võtma, liisku tõmbama, тянуть трубку piipu tõmbama ~ kiskuma ~ pahvima, тянуть проволоку tehn. traati tõmbama, тянуть телефонную линию kõnek. telefoniliini vedama, тянуть кого в кино kõnek. keda kinno kaasa vedama, тянуть кожу nahka venitama, тянуть песню laulu venitama, тянуть с ответом vastusega venitama ~ viivitama, тянуть слабого ученика kõnek. nõrka õpilast (klassist klassi) venitama ~ (järele) vedama, тянуть кого по службе keda ametiredelil ülespoole upitama, пароход тянет баржу aurik veab praami, паровоз тянет на восток kõnek. vedur venib itta, в печи хорошо тянет ahi tõmbab hästi, ahjul on hea tõmme, тянет за город kõnek. tõmbab rohelisse ~ linnast välja, меня тянет к родным местам kõnek. mind kisub ~ tõmbab kodupaika, яблоки тянут ветки вниз õunad kaaluvad oksi alla ~ looka, тянет ко сну uni tükib ~ tikub peale;
что (välja) sirutama, õieli ajama; тянуть руку к звонку kätt kella poole sirutama, тянуть шею kaela õieli ajama;
(безл.) чем õhkuma, uhkama, hoovama; тянуть жаром kuumust õhkama, тянет свежестью õhkub jahedust, от окна тянет холодом aknast hoovab külma;
(kergelt) puhuma; kaasa tooma (tuule kohta); с моря тянет лёгкий ветер merelt puhub kerge tuul, ветер тянет запах сена tuul toob ~ kannab heinalõhna;
что kõnek. rõhuma, (sisse) soonima; мешок тянет плечи kott rõhub õlgadele, подтяжки тянут püksitraksid soonivad ~ on liiga pingul;
что imema, pumpama (kõnek. ka ülek.); насос тянет воду pump imeb ~ pumpab vett, тянуть вино kõnek. veini timmima ~ imema, тянуть кружками пиво kõnek. kannude viisi õlut kaanima, тянуть все силы из кого kõnek. kellest viimast võhma välja võtma, тянуть деньги у кого kõnek. kellelt raha pumpama;
что kõnek. sisse vehkima, pihta panema, ära virutama, ära tõmbama;
kõnek. kaaluma, raske olema; ящик тянет пять кило kast kaalub viis kilo;
что aj. raket kandma;
на кого-что ülek. kõnek. mõõtu välja andma; его работа тянет на диссертацию tema töö annab väitekirja mõõdu välja, он не тянет на директора ta ei anna direktori mõõtu välja;
тянуть время kõnek. viivitama, venitama, päevi looja karja saatma, aega surnuks lööma; тянуть за язык кого kõnek. keda rääkima panema ~ sundima ~ käskima, kelle keelepaelu valla päästma, kelle keelekupjaks hakkama; тянуть едва ~ с трудом ноги kõnek. (vaevaliselt) jalgu järele vedama; тянуть жилы из кого kõnek. keda kurnama, kellel hinge välja võtma, kellest viimast mahla välja pigistama; тянуть волынку kõnek. millega venitama, aega viitma, juulitama, kellel pole millega kiiret; тянуть душу из кого kelle(l) hinge seest sööma; тянуть канитель kõnek. (1) ühte joru ajama, tüütult jorutama, (2) venitama, jorutama; тянуть за душу кого kõnek. hinge närima, hinge seest sööma, ära tüütama; тянуть за уши кого kõnek. keda tagant upitama, keda kättpidi edasi talutama; тянуть (служебную, солдатскую) лямку kõnek. (teenistus-, sõduri)koormat vedama ~ kandma, mis rangid on ~ olid kaelas; тянуть одну и ту же песню kõnek. halv ühte ja sama laulu laulma, ühte joru ajama, kellel on üks ja sama plaat peal; тянуть кота за хвост kõnek. jorutama, joru ajama, sõna takka vedama; тянуть резину kõnek. viivitama, venitama
убрать 216 Г сов. несов. убирать
кого-что ära koristama (kõnek. ka ülek.), korda tegema, ära panema; убрать комнату tuba korda tegema ~ kraamima ~ koristama, убрать постель aset ~ voodit korda ~ üles tegema, voodiriideid ~ aset kokku panema, убрать платье в шкаф kleiti kappi (eest ära) panema, убрать со стола lauda kraamima ~ koristama, убрать поле põldu koristama, põllult saaki koristama, убрать зерновые vilja lõikama, teravilja koristama, убрать картофель kartuleid (üles) võtma, убери локти со стола võta küünarnukid laua pealt (ära), уберите ребёнка в другую комнату kõnek. viige laps teise tuppa, убрать парус mer. purje vähendama ~ kokku panema, убрать якорь по-походному mer. ankrut merekindlalt sorima;
кого-что kõnek. eemaldama, kõrvaldama, välja viskama; убрать из повести длинноты jutustusest heietusi välja viskama ~ rookima, убрать с места директора direktori ametikohalt ~ ametist lahti laskma ~ vallandama, убрать посторонных kõrvalisi isikuid ära ajama ~ minema ~ ära saatma, уберите из коллектива этого бездельника lööge see logard kollektiivist minema;
что kõnek. vähemale ~ koomale ~ sisse võtma ~ õmblema; убрать платье в талии kleiti keskelt ~ taljest kitsamaks ~ sisse võtma, убрать длину рукава varrukat lühemaks võtma ~ tegema;
что sisse tõmbama; убрать живот kõhtu sisse tõmbama, убрать голову в плечи pead õlgade vahele tõmbama;
madalk. ära sööma, nahka ~ pintslisse panema, kinni pistma ~ keerama;
что sisustama, sisse seadma ~ sättima; комната была скромно убрана tuba oli tagasihoidlikult sisustatud;
кого-что, чем, во что kaunistama, ilustama, ehtima; van. riietama; убрать ёлку (jõulu-, nääri)kuuske ~ nääripuud ~ jõulupuud (ära) ehtima ~ ehtesse panema, убрать цветами lilledega kaunistama ~ ehtima, убрать невесту mõrsjat pruudiehtesse panema, убрать в жемчуг и золото pärlite ja kullaga ehtima, kulda ja karda riietama;
убрать ~ убирать с дороги кого keda teelt kõrvaldama ~ ära koristama
угрызать 169a Г несов. сов. угрызть кого-что kõnek.
katki ~ ära ~ läbi purema ~ järama ~ närima;
(без сов.) piinama, vaevama, närima, purema, sööma; меня угрызала совесть mind piinas ~ vaevas südametunnistus ~ süüme, сомнения угрызают kahtlused vaevavad ~ närivad
ужинать 164 Г несов. õhtustama, õhtust sööma, õhtueinet võtma; чем mida õhtuks ~ õhtueineks sööma; ужинать в ресторане restoranis õhtustama ~ õhtust sööma, ужинать консервами õhtueineks konserve sööma; vrd. поужинать
умеренно Н mõõdukalt, parajalt; есть умеренно mõõdukalt sööma, умеренно сильный ветер parajalt tugev tuul, умеренно тёплая погода parajalt ~ paras soe ilm
уписывать II 168a Г несов. сов. уписать II что madalk. vitsutama, vohmima, vohmerdama, süüa vihtuma, silmnäost sisse ajama; уписывать с большим аппетитом suure suuga vitsutama, suure isuga süüa vohmima;
уписывать за обе щёки ~ щеки madalk. mõlema suupoolega ~ suure suuga sööma, süüa vihtuma, endale hea maitsta laskma
уплетать 169a Г несов. сов. уплести что madalk. vitsutama, vohmima, vohmerdama, süüa vihtuma; уплетать с аппетитом кашу putru suure suuga vitsutama;
уплетать за обе щеки madalk. mõlema suupoolega ~ suure suuga sööma, süüa vihtuma, endale hea maitsta laskma
хватить I 316b Г сов.
madalk. vt. хватать I;
чего madalk. (kiiruga) ära jooma ~ sööma, alla kugistama;
madalk. nina täis tõmbama;
чего kõnek. tunda ~ näha saama; хватить горя muret tunda saama, хватить страху hirmu tunda saama;
(безл.) кого-что kõnek. kahju tegema ~ tooma, kahjustama; его хватил паралич ta halvati ära, ta sai halvatuse, teda tabas halvatus, ta on halvatud, морозом хватило посев külm on ~ oli orast näpistanud;
кого-что чем, что обо что, чем обо что madalk. äigama, virutama, lajatama; без доп. pihta põrutama (tabama); хватить по голове vastu pead äigama, хватить по спине võmmu ~ head ~ kõva müksu selga andma, хватить кулаком по столу rusikaga lauale põrutama, хватить стулом о пол tooli vastu maad põrutama;
kõnek. liialdama (plaanide, väidete kohta), üle pingutama ~ pakkuma ~ soolama, liiale minema;
что madalk. põrutama (ootamatult ütlema), ootamatult ~ äkki tegema; вот хватил kus nüüd alles põrutas ~ ütles, хватить плясовую tantsu vihtuma hakkama;
хватить горячего ~ горького до слёз kõnek. kibedat karikat maitsta saama, näguripäevi nägema; хватить через край kõnek. üle piiri ~ liiale minema, üle pakkuma ~ soolama; хватить греха на душу pattu oma hingele võtma
хлеб 1 С м. неод.
(без мн. ч.) leib (toiduaine; ka ülek.); пшеничный хлеб nisuleib, чёрный ~ ржаной хлеб rukkileib, белый хлеб (vormi)sai, сыропёклый хлеб läbiküpsemata ~ nätske leib, свежий хлеб värske leib, чёрствый хлеб tahke ~ kõva leib, кусок хлеба (1) leivatükk, tükk leiba, (2) ülek. kõnek. leivatükk, leivakannikas, ломоть хлеба leivaviil, есть один хлеб paljast ~ kuiva ~ ainult leiba sööma, мазать ~ намазать хлеб чем mida leivale peale määrima, добывать хлеб ihutoidust ~ peatoidust hankima, зарабатывать на хлеб leivaraha ~ leiba teenima, верный хлеб ülek. kindel leib ~ teenistus, лёгкий хлеб ülek. kerge leib ~ teenistus;
(мн. ч. хлебы) leivapäts, leib; круглый хлеб ümmargune leib, формовой хлеб vormileib, подовый хлеб põrandaleib, ставить ~ сажать хлебы в печь leiba ~ leibu ahju panema;
(без мн. ч.) (tera)vili, viljaterad; заготовка хлеба viljavarumine, сеять хлеб vilja külvama;
(мн. ч. хлеба, 4) teravili, teraviljad; полёгшие хлеба lamandunud vili, lamavili, яровые хлеба suvivili, tõuvili, озимые хлеба talivili, хлеб ещё на корню vili on lõikamata, уборка хлебов viljalõikus, урожай хлебов teraviljasaak;
отнимать ~ отбивать кусок хлеба у кого kellelt leivakannikat ära võtma; хлеб да соль, хлеб и соль jätku leiba ~ leivale; с хлеба на квас перебиваться kõnek. vett ja leiba sööma, peost suhu elama; хлебом не корми кого kõnek. kas või ilma söömata, söömatagi (millestki innustumise puhul), saaks vaid mida teha; и то хлеб kõnek.hea seegi; хлеб насущный (meie) igapäevane leib, peatoidus, ihutoidus; быть на хлебах (1) чьих kelle leival ~ toita olema, kelle leiba sööma, (2) у кого van. kelle kosti peal olema
хорошенько Н kõnek. hästi, korralikult, tublisti, parasjagu; нажми хорошенько (1) vajuta ~ pressi kõvasti peale, (2) ülek. anna aga pihta, хорошенько рассмотреть hoolega vaatama, uurima, хорошенько поесть mehist ~ tublit kõhutäit sööma
хрупать Г несов. kõnek.
164b krõbisema, krõmpsuma, nagisema, prõksuma, naksuma, raksuma, ragisema; под ногами хрупают ветки oksad praksuvad jalge all;
164a что krõmpsutama, krompsutama, nagistama, krõbistama, prõksutama, naksutama, raksutama, ragistama; хрупать сахар (tükk)suhkrut krõbistama, хрупать огурцом kurki krõmpsutama, krõmpsudes kurki sööma, лошади хрупают сено hobused krõmpsutavad heinu
хруст 1 С м. неод. (без мн. ч.) krudin, rudin, ragin, krigin, rigin; хруст снега под ногами lume krudin ~ rudin jalgade all, есть с хрустом krõmpsutades ~ raginaga ~ raginal sööma, хруст в суставах rudin liigestes, liigeserudin, хруст веток под ногами oksaragin ~ okste ragin jalgade all
хрустеть 235 Г несов.
krudisema, rudisema, ragisema, krigisema, rigisema, krabisema, naksuma; снег хрустит lumi krudiseb ~ rudiseb, песок хрустит на зубах liiv krigiseb hammaste all ~ suus;
чем krõmpsutama, krõmpsudes sööma, naksutama; krabistama; аппетитно хрустеть огурцом isukalt kurki krõmpsutama, хрустеть пальцами sõrmeluid naksutama ~ nagistama, хрустеть зубами hambaid krigistama, хрустеть бумагой paberiga ~ paberit krabistama
четверо 135b Ч neli; neljad, neli paari; neljakesi; четверо суток neli ööpäeva, четверо саней neli rege ~ saani, четверо детей neli last, lapsed neljakesi, четверо ножниц neljad käärid, нас четверо meid on neli, oleme neljakesi, делить на четверых nelja vahel jaotama ~ jagama, есть за четверых mehe eest ~ mehe moodi ~ mitme mehe eest sööma
чревоугодничать 168b Г несов. kõhtu orjama ~ kummardama, liiga palju sööma, liigsööma
чужой 123 П
võõras; чужое письмо võõras kiri, под чужим именем võõra nime all, в чужой стороне, в чужих краях võõrsil, võõral maal, чужие вещи võõrad ~ teiste asjad, чужие обычаи võõrad kombed, расплачиваться за чужие грехи teiste pattude eest nuhelda saama, вмешиваться в чужие дела oma nina võõrastesse ~ teiste asjadesse toppima, он мне совсем чужой ta on mulle täiesti võõras;
П С чужой м, чужая ж. од. võõras; стесняться чужих võõraid häbenema, võõrastama, võõristama;
П С чужое с. неод. võõras asi, teiste oma; не бери чужое ära võta teiste asju;
петь с чужого голоса kelle laulu laulma, teiste suu järele olema, teistele järele kiitma; с чужого плеча kantud, teiste seljast pärit; есть чужой хлеб armuleiba sööma, teiste kulul elama; чужими руками жар загребать kõnek. teiste turjal ~ nahal liugu laskma, võõraste pükstega tules istuma, teistel kastaneid tulest välja tuua laskma
шамать 164a Г несов. что, без доп. vulg. kahe suupoolega sööma, süüa vihtuma, vohmerdama, vohmima, puukima, endale sisse pakkima; иди шамать tule lobile
щека 78 (ед. ч. вин. п. щёку, мн. ч. им. и вин. п. щёки, род. п. щёк, дат. п. щекам) С ж. неод.
põsk, pale (ka tehn.); tehn. külg, pakk (paki); румяные щёки punased põsed, впалые щёки aukuvajunud ~ aukus põsed, поцеловать в щёку põsele suudlema, погладить по щеке põske silitama, щека арки ehit. kaare põsk, щека свода ehit. võlvi põsk, щека топора kirve põsk ~ pale, щека дробилки purustilõug, щека амбразуры sõj. laskeava põsk ~ külg;
(обычно мн. ч.) (jõe) kõrged järsud kaljukaldad; (oru) püstnõlvad;
уписывать ~ уплетать за обе щеки ~ щёки kõnek. puukima, vohmerdama, vohmima, mõlema ~ kahe suupoolega sööma ~ pistma

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur