[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 164 artiklit
авторитет 1 С м. неод. и од. autoriteet (ka isiku kohta), autoriteetsus, mõjuvõim; он пользуется большим авторитетом ta(l) on suur autoriteet, уронить ~ потерять авторитет autoriteeti ~ autoriteetsust kaotama, завоевать авторитет autoriteeti ~ autoriteetsust võitma, mõjuvõimu saavutama, считаться авторитетом autoriteet olema, autoriteediks peetama, служить авторитетом для кого autoriteet olema kellele, он крупный авторитет в области химии ta on suur autoriteet keemias ~ keemia alal
бучить 271 Г несов. что
‣ põukima, leelises keetma; бучить бельё pesu leelises keetma;
‣ räitama (nahka enne parkimist erilahuses hautama)
‣ põukima, leelises keetma; бучить бельё pesu leelises keetma;
‣ räitama (nahka enne parkimist erilahuses hautama)
варить 307 Г несов. что
‣ keetma, valmistama; варить варенье moosi keetma, варить мыло seepi keetma, варить обед lõunat tegema ~ valmistama;
‣ pruulima; варить пиво õlut pruulima ~ tegema;
‣ seedima (mao kohta);
‣ kõnek. (kokku) keevitama;
‣ tehn. sulatama; варить сталь terast sulatama;
◊ голова варит у кого kõnek. kelle pea lõikab ~ jagab; vrd. сварить
‣ keetma, valmistama; варить варенье moosi keetma, варить мыло seepi keetma, варить обед lõunat tegema ~ valmistama;
‣ pruulima; варить пиво õlut pruulima ~ tegema;
‣ seedima (mao kohta);
‣ kõnek. (kokku) keevitama;
‣ tehn. sulatama; варить сталь terast sulatama;
◊ голова варит у кого kõnek. kelle pea lõikab ~ jagab; vrd. сварить
вековать 172b Г несов. kõnek. van. oma elupäevi veetma, elama; бобылём вековать придётся кому kellel tuleb üksikuna elada ~ oma elupäevi veeta;
◊ век вековать elupäevi veetma ~ elama, elu mööda saatma
◊ век вековать elupäevi veetma ~ elama, elu mööda saatma
вестись 367 Г несов.
‣ toimuma, aset leidma; käima, kestma; peetama; kõnek. kombeks olema; переговоры ведутся уже несколько дней läbirääkimised käivad juba mitmendat päeva, переписка ведётся на русском языке kirjavahetus käib ~ kirjavahetust peetakse vene keeles, так у нас издавна ведётся nii on meil iidsetest aegadest kombeks;
‣ страд. к вести
‣ toimuma, aset leidma; käima, kestma; peetama; kõnek. kombeks olema; переговоры ведутся уже несколько дней läbirääkimised käivad juba mitmendat päeva, переписка ведётся на русском языке kirjavahetus käib ~ kirjavahetust peetakse vene keeles, так у нас издавна ведётся nii on meil iidsetest aegadest kombeks;
‣ страд. к вести
вкрутую Н väljendis сварить яйцо вкрутую muna kõvaks keetma
время 116 С с. неод.
‣ (обычно без мн. ч.) aeg (ka lgv.); kestus; рабочее время tööaeg, свободное время vaba aeg, дополнительное время lisaaeg, время отправления väljumisaeg, время полёта lennu kestus, lennuaeg, проводить время aega veetma, тратить время на что aega raiskama millele, mille peale, у меня нет времени mul ei ole aega, за отсутствием времени aja puudusel, ajapuuduse tõttu, в скором времени lähemal ~ lähimal ajal, в настоящее время praegusel ajal, praegu, во время войны sõja ajal, sõjaajal, время от времени aeg-ajalt, ajuti, (в) первое время esialgu, algul, alguses, (в) последнее время viimasel ajal, до сего времени tänaseni, tänini, seni, в то время как kuna, sellal kui, samal ajal kui, kuni, будущее время lgv. tulevik, настоящее время lgv. olevik, прошедшее время lgv. minevik;
‣ aeg, ajastu; дух времени aja vaim, ajastu vaim, тяжёлые времена rasked ajad, времена года aastaajad, во времена Петра I Peeter I ajal, с незапамятных времён iidsest ajast, iidsetest aegadest peale;
◊ со временем aja jooksul, ajapikku; на время ajutiselt, mõneks ajaks; во время оно van. ükskord, muiste, ennemuiste, ennevanasti; до поры до времени esialgu; время покажет aeg annab arutust, eks aeg näita; время -- лучший врач vanas. aeg kõik haavad parandab; всякому овощу своё время vanas. iga asi tuleb omal ajal
‣ (обычно без мн. ч.) aeg (ka lgv.); kestus; рабочее время tööaeg, свободное время vaba aeg, дополнительное время lisaaeg, время отправления väljumisaeg, время полёта lennu kestus, lennuaeg, проводить время aega veetma, тратить время на что aega raiskama millele, mille peale, у меня нет времени mul ei ole aega, за отсутствием времени aja puudusel, ajapuuduse tõttu, в скором времени lähemal ~ lähimal ajal, в настоящее время praegusel ajal, praegu, во время войны sõja ajal, sõjaajal, время от времени aeg-ajalt, ajuti, (в) первое время esialgu, algul, alguses, (в) последнее время viimasel ajal, до сего времени tänaseni, tänini, seni, в то время как kuna, sellal kui, samal ajal kui, kuni, будущее время lgv. tulevik, настоящее время lgv. olevik, прошедшее время lgv. minevik;
‣ aeg, ajastu; дух времени aja vaim, ajastu vaim, тяжёлые времена rasked ajad, времена года aastaajad, во времена Петра I Peeter I ajal, с незапамятных времён iidsest ajast, iidsetest aegadest peale;
◊ со временем aja jooksul, ajapikku; на время ajutiselt, mõneks ajaks; во время оно van. ükskord, muiste, ennemuiste, ennevanasti; до поры до времени esialgu; время покажет aeg annab arutust, eks aeg näita; время -- лучший врач vanas. aeg kõik haavad parandab; всякому овощу своё время vanas. iga asi tuleb omal ajal
вываривать 168a Г несов. → сов. выварить что, из чего (välja) keetma; вываривать пятна plekke välja keetma, вываривать из костей клей kontidest liimi keetma, вываривать грибы seeni kupatama
выдавать 219 Г несов. → сов. выдать
‣ кого-что, кому (välja) andma; выдавать деньги ~ денег raha (välja) andma, выдавать заработную плату palka (välja) maksma, выдавать властям кого võimudele välja andma keda, выдавать сообщников kaasosalisi välja andma, выдавать секрет saladust avaldama ~ reetma ~ välja andma, выдавать первую плавку esimest sulatist ~ (terase- vm.) partiid andma;
‣ кого, за кого (mehele) panema keda, kellele;
‣ кого-что, за кого-что esitama kellena; он выдавал себя за инженера ta esines insenerina ~ inseneri pähe ~ nimetas end inseneriks;
◊ выдавать ~ выдать головой кого кому keda kelle meelevalda andma ~ jätma; выдавать ~ выдать (себя) с головой (ennast) täielikult reetma
‣ кого-что, кому (välja) andma; выдавать деньги ~ денег raha (välja) andma, выдавать заработную плату palka (välja) maksma, выдавать властям кого võimudele välja andma keda, выдавать сообщников kaasosalisi välja andma, выдавать секрет saladust avaldama ~ reetma ~ välja andma, выдавать первую плавку esimest sulatist ~ (terase- vm.) partiid andma;
‣ кого, за кого (mehele) panema keda, kellele;
‣ кого-что, за кого-что esitama kellena; он выдавал себя за инженера ta esines insenerina ~ inseneri pähe ~ nimetas end inseneriks;
◊ выдавать ~ выдать головой кого кому keda kelle meelevalda andma ~ jätma; выдавать ~ выдать (себя) с головой (ennast) täielikult reetma
выманить 305*a Г сов. → несов. выманивать кого-что (välja) meelitama; выманить собаку из конуры koera kuudist välja meelitama, выманить деньги raha välja meelitama ~ petma, выманить обещание lubadust välja kavaldama ~ petma
выщелочить 288* Г сов. → несов. выщелачивать что keem. leostama, välja leotama; leeliseks keetma ~ leotama
голова 57 С
‣ ж. неод. pea (kehaosa; keraja kujuga toiduaine; eesosa; karja loendusühik); надеть на голову шапку mütsi pähe panema, с непокрытой головой palja peaga, paljapäi, кивнуть головой pead noogutama, покачать головой pead vangutama ~ raputama, ранен в голову peast haavatud, голова сахару, сахарная голова suhkrupea, голова сыра juustukera, голова колонны kolonni pea, идти в голове eesotsas minema, стадо в двести голов kahesajapealine ~ kahesajaloomaline kari;
‣ (вин. п. ед. ч. голову) м. од. pea, juht; городской голова aj. linnapea;
◊ светлая ~ умная голова helge pea, tarkpea; глупая ~ дубовая ~ пустая ~ садовая голова kõnek. puupea, tainapea, jahupea, kõlupea, tuhajuhan; бедовая ~ горячая ~ отчаянная голова kõnek. uljaspea; дырявая голова kõnek. pea nagu sõelapõhi; голова варит у кого kõnek. pea jagab ~ lõikab kellel; голова на плечах у кого kellel on nuppu; голова пухнет у кого kõnek. kelle(l) pea huugab otsas; голова трещит у кого kõnek. kelle(l) pea lõhub otsas (valutada); сам себе голова ise enda peremees; ходить на голове pea peal käima; выдавать ~ выдать себя с головой ennast reetma; заплатить головой за что oma peaga maksma mille eest; стоять головой за кого oma elu andma ~ viimse hingetõmbeni võitlema kelle eest; уходить ~ уйти с головой в работу üle pea töösse sukelduma; человек с головой peaga ~ nupukas mees; в первую голову kõigepealt, esmajoones; сломя голову kõnek. ülepeakaela; как снег на голову nagu välk selgest taevast; на свежую голову selge ~ värske peaga; через голову кого keda vahele jättes ~ ignoreerides; на свою голову kõnek. endale nuhtluseks; очертя голову mõtlematult, uisapäisa; сложить голову langema, hukkuma; вешать ~ повесить голову kõnek. pead norgu laskma; кружить ~ вскружить голову кому kõnek. kellel pead segi ajama; намылить голову кому kõnek. peapesu tegema kellele; морочить голову кому kõnek. kärbseid pähe ajama kellele; снимать ~ снять голову с кого kõnek. kelle pead maha võtma; давать ~ дать голову на отсечение pead andma; вбивать ~ вбить ~ забирать ~ забрать себе в голову что kõnek. endale pähe võtma mida; (быть) на голову выше кого kellest pea jagu pikem ~ üle (olema); поставить с ног на голову что pea peale pöörama mida; садиться ~ сесть на голову кому üle pea kasvama kellel; биться головой об стену (oma) pead vastu seina taguma, juukseid katkuma; из головы вон kõnek. nagu peast pühitud; с ног до головы, с головы до ног pealaest jalatallani; валить ~ сваливать ~ свалить с больной головы на здоровую kõnek. süüd süütule veeretama; (сидеть) в головах kõnek. peatsis ~ peaotsis (istuma)
‣ ж. неод. pea (kehaosa; keraja kujuga toiduaine; eesosa; karja loendusühik); надеть на голову шапку mütsi pähe panema, с непокрытой головой palja peaga, paljapäi, кивнуть головой pead noogutama, покачать головой pead vangutama ~ raputama, ранен в голову peast haavatud, голова сахару, сахарная голова suhkrupea, голова сыра juustukera, голова колонны kolonni pea, идти в голове eesotsas minema, стадо в двести голов kahesajapealine ~ kahesajaloomaline kari;
‣ (вин. п. ед. ч. голову) м. од. pea, juht; городской голова aj. linnapea;
◊ светлая ~ умная голова helge pea, tarkpea; глупая ~ дубовая ~ пустая ~ садовая голова kõnek. puupea, tainapea, jahupea, kõlupea, tuhajuhan; бедовая ~ горячая ~ отчаянная голова kõnek. uljaspea; дырявая голова kõnek. pea nagu sõelapõhi; голова варит у кого kõnek. pea jagab ~ lõikab kellel; голова на плечах у кого kellel on nuppu; голова пухнет у кого kõnek. kelle(l) pea huugab otsas; голова трещит у кого kõnek. kelle(l) pea lõhub otsas (valutada); сам себе голова ise enda peremees; ходить на голове pea peal käima; выдавать ~ выдать себя с головой ennast reetma; заплатить головой за что oma peaga maksma mille eest; стоять головой за кого oma elu andma ~ viimse hingetõmbeni võitlema kelle eest; уходить ~ уйти с головой в работу üle pea töösse sukelduma; человек с головой peaga ~ nupukas mees; в первую голову kõigepealt, esmajoones; сломя голову kõnek. ülepeakaela; как снег на голову nagu välk selgest taevast; на свежую голову selge ~ värske peaga; через голову кого keda vahele jättes ~ ignoreerides; на свою голову kõnek. endale nuhtluseks; очертя голову mõtlematult, uisapäisa; сложить голову langema, hukkuma; вешать ~ повесить голову kõnek. pead norgu laskma; кружить ~ вскружить голову кому kõnek. kellel pead segi ajama; намылить голову кому kõnek. peapesu tegema kellele; морочить голову кому kõnek. kärbseid pähe ajama kellele; снимать ~ снять голову с кого kõnek. kelle pead maha võtma; давать ~ дать голову на отсечение pead andma; вбивать ~ вбить ~ забирать ~ забрать себе в голову что kõnek. endale pähe võtma mida; (быть) на голову выше кого kellest pea jagu pikem ~ üle (olema); поставить с ног на голову что pea peale pöörama mida; садиться ~ сесть на голову кому üle pea kasvama kellel; биться головой об стену (oma) pead vastu seina taguma, juukseid katkuma; из головы вон kõnek. nagu peast pühitud; с ног до головы, с головы до ног pealaest jalatallani; валить ~ сваливать ~ свалить с больной головы на здоровую kõnek. süüd süütule veeretama; (сидеть) в головах kõnek. peatsis ~ peaotsis (istuma)
дневать 174b Г несов. rännakul puhkepeatust tegema; päeva veetma ~ mööda saatma; мы дневали и ночевали в поле kõnek. veetsime ööd-päevad põllul
доварить 307 Г сов. → несов. доваривать что, до чего ära ~ lõpuni (v. mingi seisundini) keetma, keetmist lõpetama; завтра я доварю остальные ягоды ülejäänud marjad keedan homme, доварить мясо liha pehmeks keetma, liha keetmist lõpetama
догулять Г сов. → несов. догуливать kõnek.
‣ 254b jalutamist lõpetama; до чего (mingi ajani) jalutama; догулять до вечера õhtuni jalutama;
‣ 254a что, без доп. pidu(tsemist) lõpetama; järelejäänud aega pidutsedes ~ lõbusalt veetma
‣ 254b jalutamist lõpetama; до чего (mingi ajani) jalutama; догулять до вечера õhtuni jalutama;
‣ 254a что, без доп. pidu(tsemist) lõpetama; järelejäänud aega pidutsedes ~ lõbusalt veetma
доживать Г несов. → сов. дожить
‣ 169b (обычно сов.) до чего elama milleni; доживать до глубокой старости kõrge eani ~ vanuseni elama, доживать до радостной минуты rõõmuhetke ära oodata jõudma;
‣ 169a (обычно несов.) что (ära) elama mida; доживаю на даче уже неделю mul saab nädal aega suvitamas oldud, доживать жизнь в деревне vanaduspäevi maal veetma
‣ 169b (обычно сов.) до чего elama milleni; доживать до глубокой старости kõrge eani ~ vanuseni elama, доживать до радостной минуты rõõmuhetke ära oodata jõudma;
‣ 169a (обычно несов.) что (ära) elama mida; доживаю на даче уже неделю mul saab nädal aega suvitamas oldud, доживать жизнь в деревне vanaduspäevi maal veetma
дрова 95 С неод. (без ед. ч.) (kütte)puud, küttepuit, puitkütus; сырые дрова märjad puud, колоть дрова puid lõhkuma;
◊ наломать дров kõnek. putru kokku keetma, paksu pahandust tegema; кто в лес, кто по дрова kõnekäänd igaüks ajab oma joru; чем дальше в лес, тем больше дров vanas. mida edasi, seda keerulisem ~ raskem ~ hullem
◊ наломать дров kõnek. putru kokku keetma, paksu pahandust tegema; кто в лес, кто по дрова kõnekäänd igaüks ajab oma joru; чем дальше в лес, тем больше дров vanas. mida edasi, seda keerulisem ~ raskem ~ hullem
жульничать 168b Г несов. kõnek. petma, tüssama, sohki tegema, alt tõmbama; жульничать в игре mängus sohki tegema; vrd. сжульничать
за I предлог I с вин. п.
‣ kelle-mille taha, teisele poole mida, üle mille, millest välja; сесть за стол laua taha ~ lauda istuma, спрятаться за спину кого end kelle selja taha peitma, поехать за реку üle jõe ~ teisele poole jõge sõitma, ступить за порог üle läve astuma, поехать за город linnast välja sõitma, заткнуть за пояс (1) что vöö vahele pistma, (2) ülek. кого kellele silmi ~ kümmet silma ette andma, kellest üle olema;
‣ millise aja jooksul, kestel, vältel, -ga; за эти годы nende aastate jooksul, nende aastatega, за лето он вырос suvega on ta suureks kasvanud, за неделю много сделано nädalaga on palju tehtud;
‣ enne mida, millise aja eest, kui kaua tagasi; за несколько дней до отъезда mõni päev enne ärasõitu, площадь, за минуту кипевшая народом, теперь опустела väljak, mis hetke eest kihas rahvast, on ~ oli nüüd tühi;
‣ mille juurde ~ kallale; взяться за дело asja juurde asuma;
‣ mille pärast ~ tõttu; её любили за доброту teda armastati tema headuse pärast, беспокоиться за отца isa pärast muret tundma;
‣ kelle-mille eest; mille nimel; отдать жизнь за родину kodumaa eest elu andma, купить за три рубля kolme rubla eest ostma, благодарить за помощь abi eest tänama, отвечать за порядок korra eest vastutama, ручаться за друга sõbra eest vastutama, бороться за свои идеалы oma ideaalide nimel ~ eest võitlema;
‣ kelle-mille poolt; проголосовать за чью кандидатуру kelle poolt hääletama, кто за? kes on (selle) poolt?
‣ üle millise piiri; ему за пятьдесят (лет) ta on üle viiekümne (aasta vana), мороз за двадцать градусов külma on üle kahekümne kraadi, уже за полночь kesköö on juba läbi;
‣ kaugusel millest; за десять километров от города linnast kümne kilomeetri kaugusel, kümme kilomeetrit linnast (eemal), за три дома от нас meist kolm maja edasi;
‣ kelle-mille asemel, eest; я всё за тебя сделаю teen kõik sinu eest ära, работать за двоих kahe eest töötama;
‣ -ks (pidama, arvama, võtma); считать за честь auasjaks pidama, принять за правило reegliks võtma, я приняла его за своего знакомого ma pidasin teda oma tuttavaks;
‣ kellest-millest kinni (haarama, hoidma); держаться за руки kätest kinni hoidma, держись за меня hoia minust kinni;
‣ kosimise ja abiellumisega seotud väljendeis; сестра вышла за инженера õde abiellus inseneriga ~ läks insenerile (mehele), он сватался за всех богатых невест ta käis kosjas kõigil rikastel naitumisealistel tüdrukutel; II с твор. п. . mille taga, teisel pool mida, millest väljas; сидеть за столом laua taga istuma, находиться за рекой teisel pool jõge olema ~ asetsema ~ paiknema, жить за городом linnast väljas elama;
‣ pärast ~ peale mida, kelle-mille järel ~ järele, kellele-millele järele; вслед за весной наступает лето kevadele järgneb suvi, за мной minu järel, mulle järele, день за днём päev päeva järel, послать за врачом (kedagi) arsti järele saatma, поехать за товаром kauba järele sõitma, я пришёл за советом tulin nõu küsima, ходить за ягодами marjul käima;
‣ millise tegevuse vältel, jooksul, ajal; за обедом lõunasöögi ajal, за чтением не заметил, как стемнело lugedes ei märganudki, et oli pimedaks läinud;
‣ kelle-mille eest (hoolitsema), kelle-mille järele (valvama); ухаживать за больным haige eest hoolitsema, следить за порядком korra järele valvama, следить за ходом дела asjade käiku ~ kulgu jälgima;
‣ kelle käes ~ kellel (olema); за ним водится такая привычка tal on selline komme, за мной числится пять книг minu käes ~ nimel on viis raamatut, теперь очередь за мной nüüd on minu kord;
‣ kõnek. mille tõttu ~ pärast; за леностью ума mõttelaiskusest, за отсутствием времени aja puudusel;
‣ väljendeis ответ за подписью директора direktori allkirjaga vastus, приказ за номером 50 käskkiri nr. 50, (быть) замужем за кем kellega abielus (olema), kellel mehel (olema);
◊ ни за что mitte mingi hinna eest; ни за что ни про что kõnek. asja ees, teist taga
‣ kelle-mille taha, teisele poole mida, üle mille, millest välja; сесть за стол laua taha ~ lauda istuma, спрятаться за спину кого end kelle selja taha peitma, поехать за реку üle jõe ~ teisele poole jõge sõitma, ступить за порог üle läve astuma, поехать за город linnast välja sõitma, заткнуть за пояс (1) что vöö vahele pistma, (2) ülek. кого kellele silmi ~ kümmet silma ette andma, kellest üle olema;
‣ millise aja jooksul, kestel, vältel, -ga; за эти годы nende aastate jooksul, nende aastatega, за лето он вырос suvega on ta suureks kasvanud, за неделю много сделано nädalaga on palju tehtud;
‣ enne mida, millise aja eest, kui kaua tagasi; за несколько дней до отъезда mõni päev enne ärasõitu, площадь, за минуту кипевшая народом, теперь опустела väljak, mis hetke eest kihas rahvast, on ~ oli nüüd tühi;
‣ mille juurde ~ kallale; взяться за дело asja juurde asuma;
‣ mille pärast ~ tõttu; её любили за доброту teda armastati tema headuse pärast, беспокоиться за отца isa pärast muret tundma;
‣ kelle-mille eest; mille nimel; отдать жизнь за родину kodumaa eest elu andma, купить за три рубля kolme rubla eest ostma, благодарить за помощь abi eest tänama, отвечать за порядок korra eest vastutama, ручаться за друга sõbra eest vastutama, бороться за свои идеалы oma ideaalide nimel ~ eest võitlema;
‣ kelle-mille poolt; проголосовать за чью кандидатуру kelle poolt hääletama, кто за? kes on (selle) poolt?
‣ üle millise piiri; ему за пятьдесят (лет) ta on üle viiekümne (aasta vana), мороз за двадцать градусов külma on üle kahekümne kraadi, уже за полночь kesköö on juba läbi;
‣ kaugusel millest; за десять километров от города linnast kümne kilomeetri kaugusel, kümme kilomeetrit linnast (eemal), за три дома от нас meist kolm maja edasi;
‣ kelle-mille asemel, eest; я всё за тебя сделаю teen kõik sinu eest ära, работать за двоих kahe eest töötama;
‣ -ks (pidama, arvama, võtma); считать за честь auasjaks pidama, принять за правило reegliks võtma, я приняла его за своего знакомого ma pidasin teda oma tuttavaks;
‣ kellest-millest kinni (haarama, hoidma); держаться за руки kätest kinni hoidma, держись за меня hoia minust kinni;
‣ kosimise ja abiellumisega seotud väljendeis; сестра вышла за инженера õde abiellus inseneriga ~ läks insenerile (mehele), он сватался за всех богатых невест ta käis kosjas kõigil rikastel naitumisealistel tüdrukutel; II с твор. п. . mille taga, teisel pool mida, millest väljas; сидеть за столом laua taga istuma, находиться за рекой teisel pool jõge olema ~ asetsema ~ paiknema, жить за городом linnast väljas elama;
‣ pärast ~ peale mida, kelle-mille järel ~ järele, kellele-millele järele; вслед за весной наступает лето kevadele järgneb suvi, за мной minu järel, mulle järele, день за днём päev päeva järel, послать за врачом (kedagi) arsti järele saatma, поехать за товаром kauba järele sõitma, я пришёл за советом tulin nõu küsima, ходить за ягодами marjul käima;
‣ millise tegevuse vältel, jooksul, ajal; за обедом lõunasöögi ajal, за чтением не заметил, как стемнело lugedes ei märganudki, et oli pimedaks läinud;
‣ kelle-mille eest (hoolitsema), kelle-mille järele (valvama); ухаживать за больным haige eest hoolitsema, следить за порядком korra järele valvama, следить за ходом дела asjade käiku ~ kulgu jälgima;
‣ kelle käes ~ kellel (olema); за ним водится такая привычка tal on selline komme, за мной числится пять книг minu käes ~ nimel on viis raamatut, теперь очередь за мной nüüd on minu kord;
‣ kõnek. mille tõttu ~ pärast; за леностью ума mõttelaiskusest, за отсутствием времени aja puudusel;
‣ väljendeis ответ за подписью директора direktori allkirjaga vastus, приказ за номером 50 käskkiri nr. 50, (быть) замужем за кем kellega abielus (olema), kellel mehel (olema);
◊ ни за что mitte mingi hinna eest; ни за что ни про что kõnek. asja ees, teist taga
забавляться 255 Г несов. с кем, чем, без доп. end lõbustama, lõbutsema, (oma) meelt lahutama, lõbusalt aega veetma; девочка забавляется куклой tüdruk mängib nukuga, забавляться на чужой счёт end teiste kulul lõbustama
забирать Г несов. → сов. забрать
‣ 169a кого-что (ära, kaasa, kätte, kinni, endale) võtma ~ haarama, (kaasa, ära) viima ~ kiskuma; забирать товары в долг van. kaupa võlgu võtma ~ ostma, забирать вперёд van. võlgu võtma, забирать в солдаты kõnek. sõduriks võtma, забирать на улице kõnek. tänaval kinni võtma ~ arreteerima, забирать вожжи в руки ohje pihku haarama, забирать власть võimu haarama, забирать с собой всё ценное kõike väärtuslikku kaasa viima, иногда такой страх забирает kõnek. vahel tuleb kole hirm peale, их забирал холод kõnek. külm kippus neile ligi ~ liiga tegema;
‣ 169b (kõrvale) kalduma ~ pöörduma; тропинка заметно забирала влево rada pöördus silmanähtavalt vasakule;
‣ 169a что, чем tarastama; kinni lööma;
‣ 169a что, во что sisse toppima, peitma; забирать рубашку в брюки särki pükstesse toppima, забирать волосы в узел juukseid sõlme siduma;
‣ 169a что sisse võtma ~ õmblema; забирать ширину kitsamaks tegema;
◊ забирать ~ забрать (себе) в голову что kõnek. endale pähe võtma mida; забирать ~ забрать в (свои) руки что enda kätte haarama mida, käppa peale panema millele; забирать ~ забрать верх над кем-чем kõnek. peale jääma, võimust võtma kelle-mille üle; забирать ~ забрать за живое kõnek. sügavalt erutama, enesearmastust ~ uhkust riivama; забирать ~ забрать за сердце kõnek. südant haavama, südamesse minema
‣ 169a кого-что (ära, kaasa, kätte, kinni, endale) võtma ~ haarama, (kaasa, ära) viima ~ kiskuma; забирать товары в долг van. kaupa võlgu võtma ~ ostma, забирать вперёд van. võlgu võtma, забирать в солдаты kõnek. sõduriks võtma, забирать на улице kõnek. tänaval kinni võtma ~ arreteerima, забирать вожжи в руки ohje pihku haarama, забирать власть võimu haarama, забирать с собой всё ценное kõike väärtuslikku kaasa viima, иногда такой страх забирает kõnek. vahel tuleb kole hirm peale, их забирал холод kõnek. külm kippus neile ligi ~ liiga tegema;
‣ 169b (kõrvale) kalduma ~ pöörduma; тропинка заметно забирала влево rada pöördus silmanähtavalt vasakule;
‣ 169a что, чем tarastama; kinni lööma;
‣ 169a что, во что sisse toppima, peitma; забирать рубашку в брюки särki pükstesse toppima, забирать волосы в узел juukseid sõlme siduma;
‣ 169a что sisse võtma ~ õmblema; забирать ширину kitsamaks tegema;
◊ забирать ~ забрать (себе) в голову что kõnek. endale pähe võtma mida; забирать ~ забрать в (свои) руки что enda kätte haarama mida, käppa peale panema millele; забирать ~ забрать верх над кем-чем kõnek. peale jääma, võimust võtma kelle-mille üle; забирать ~ забрать за живое kõnek. sügavalt erutama, enesearmastust ~ uhkust riivama; забирать ~ забрать за сердце kõnek. südant haavama, südamesse minema
заварить 305a Г сов. → несов. заваривать что
‣ tõmmist ~ keedist ~ ekstrakti tegema millest; madalk. keetma mida; заварить чай (kanget) teed tegema, заварить уху kalasuppi keetma;
‣ ülek. madalk. käima panema; заварить свадьбу pulmapidu käima panema ~ püsti ajama;
‣ (kinni) keevitama;
◊ заварить ~ заваривать кашу kõnek. suppi keetma, putru kokku keetma
‣ tõmmist ~ keedist ~ ekstrakti tegema millest; madalk. keetma mida; заварить чай (kanget) teed tegema, заварить уху kalasuppi keetma;
‣ ülek. madalk. käima panema; заварить свадьбу pulmapidu käima panema ~ püsti ajama;
‣ (kinni) keevitama;
◊ заварить ~ заваривать кашу kõnek. suppi keetma, putru kokku keetma
замаскировать 172a Г сов. → несов. замаскировывать
‣ кого-что, кем-чем, под кого-что maskeerima, kostüümima, kostümeerima, maskikostüümi ehtima; замаскировать лицо maski ette panema, nägu maski taha varjama, замаскировать дедом-морозом nääritaadiks rõivastama;
‣ кого-что чем varjama, peitma, maskeerima (ka sõj.); замаскировать свои намерения oma kavatsusi varjama, замаскировать гнездо pesa varjama, замаскировать орудие suurtükki maskeerima ~ moondama; vrd. маскировать
‣ кого-что, кем-чем, под кого-что maskeerima, kostüümima, kostümeerima, maskikostüümi ehtima; замаскировать лицо maski ette panema, nägu maski taha varjama, замаскировать дедом-морозом nääritaadiks rõivastama;
‣ кого-что чем varjama, peitma, maskeerima (ka sõj.); замаскировать свои намерения oma kavatsusi varjama, замаскировать гнездо pesa varjama, замаскировать орудие suurtükki maskeerima ~ moondama; vrd. маскировать
замаскироваться 172 Г сов. → несов. замаскировываться
‣ под кого что, кем-чем maskeeruma, end kostüümima ~ moondama; мальчики замаскировались под разбойников poisid tegid ~ maskeerisid end röövli(te)ks;
‣ varjuma, end varjama ~ peitma, maskeeruma; снайперы замаскировались на опушке täpsuskütid varjusid metsaserval; vrd. маскироваться
‣ под кого что, кем-чем maskeeruma, end kostüümima ~ moondama; мальчики замаскировались под разбойников poisid tegid ~ maskeerisid end röövli(te)ks;
‣ varjuma, end varjama ~ peitma, maskeeruma; снайперы замаскировались на опушке täpsuskütid varjusid metsaserval; vrd. маскироваться
запрятать 187 Г сов. → несов. запрятывать кого-что, во что kõnek. kaugele ~ hästi ära peitma; он запрятал деньги под матрац ta peitis raha voodikoti ~ madratsi alla, запрятать в тюрьму vangikongi heitma, trellide taha panema
запрятаться 187 Г сов. → несов. запрятываться во что kõnek. end hästi ära peitma, peitu pugema; она запряталась в угол ta puges nurka peitu
зарыть I 347a Г сов. → несов. зарывать
‣ кого-что, во что sisse kaevama, maha matma (ka ülek.); оружие зарыли в землю relvad kaevati maasse, собака зарыла кость в землю koer mattis kondi maha;
‣ что, во что peitma, sügavale pistma ~ matma; она зарыла голову в подушку ta peitis pea patja;
◊ зарыть ~ зарывать талант в землю annet maha matma; вот где собака зарыта sinna ongi koer maetud
‣ кого-что, во что sisse kaevama, maha matma (ka ülek.); оружие зарыли в землю relvad kaevati maasse, собака зарыла кость в землю koer mattis kondi maha;
‣ что, во что peitma, sügavale pistma ~ matma; она зарыла голову в подушку ta peitis pea patja;
◊ зарыть ~ зарывать талант в землю annet maha matma; вот где собака зарыта sinna ongi koer maetud
зарыться 347 Г сов. → несов. зарываться во что
‣ end peitma millesse, pugema kuhu; мальчик зарылся в сено poiss puges heintesse;
‣ чем (sisse) tungima millesse; катер зарылся носом в волну kaater lõikas ninaga lainesse, kaatri nina mattus lainesse;
‣ ülek. süüvima, süvenema; зарыться в бумаги paberitesse süüvima
‣ end peitma millesse, pugema kuhu; мальчик зарылся в сено poiss puges heintesse;
‣ чем (sisse) tungima millesse; катер зарылся носом в волну kaater lõikas ninaga lainesse, kaatri nina mattus lainesse;
‣ ülek. süüvima, süvenema; зарыться в бумаги paberitesse süüvima
затаить 283 Г сов. → несов. затаивать что endas peitma, varjama, salaja hinges kandma; kätkema; kõnek. ära peitma; затаить в себе endasse peitma, затаить злобу südames viha pidama kelle peale, он затаил в сердце месть ta kandis südames kättemaksu;
◊ затаить дыхание hinge kinni pidama
◊ затаить дыхание hinge kinni pidama
затаиться 283 Г сов. → несов. затаиваться где kõnek. varju ~ peitu pugema, end peitma kuhu; щука затаилась в водорослях haug puges veekasvude vahele, затаиться в себе endasse tõmbuma ~ sulguma
затуманить 269a Г сов. → несов. затуманивать что, чем uduseks ~ ähmaseks ~ segaseks tegema, ähmastama, sumestama; varjama; uttu peitma; сумерки затуманили улицы hämarus ~ videvik laskus ~ laotus tänavaile ~ linnale, слёзы затуманили глаза silmad olid pisaraist ähmased, затуманить смысл mõtet ähmastama; vrd. туманить
зимовать 172b Г несов. talvitama, talve veetma; talvituma, ületalve elama; суда зимовали во льду laevad talvitusid jääs, соловьи у нас не зимуют ööbikud ei talvitu meil;
◊ показать, где раки зимуют кому kõnek. näitama, kuidas Luukas õlut teeb
◊ показать, где раки зимуют кому kõnek. näitama, kuidas Luukas õlut teeb
золить 285a Г несов. что tehn. painima (nahka leelisega töötlema); murd. lehelises ~ leelises keetma
играться 165 Г несов.
‣ безл. кому, без доп. kõnek. mängutujus olema; мне сегодня не играется mul ei ole täna mängutuju;
‣ mängitama, esitatama; peetama, korraldatama; пьеса игралась не раз näidendit mängiti ~ etendati korduvalt ~ mitu korda, свадьбы игрались зимой kõnek. pulmi peeti talvel;
‣ страд. к играть
‣ безл. кому, без доп. kõnek. mängutujus olema; мне сегодня не играется mul ei ole täna mängutuju;
‣ mängitama, esitatama; peetama, korraldatama; пьеса игралась не раз näidendit mängiti ~ etendati korduvalt ~ mitu korda, свадьбы игрались зимой kõnek. pulmi peeti talvel;
‣ страд. к играть
изготовлять 255 Г несов. → сов. изготовить что
‣ tegema, valmistama, tootma; изготовлять всё своими руками kõike ise ~ oma kätega tegema, изготовлять обед kõnek. lõunat tegema ~ keetma, изготовлять инструмент tööriistu valmistama;
‣ ette valmistama, valmis seadma
‣ tegema, valmistama, tootma; изготовлять всё своими руками kõike ise ~ oma kätega tegema, изготовлять обед kõnek. lõunat tegema ~ keetma, изготовлять инструмент tööriistu valmistama;
‣ ette valmistama, valmis seadma
измена 51 С ж. неод.
‣ reetmine, reet (reedu), äraandmine; ülek. loobumine, lahtiütlemine; государственная измена riigireetmine, измена родине kodumaa reetmine, склонить к измене reetmisele ahvatlema ~ kallutama, совершить измену reetma, измена идеалам ideaalidest loobumine;
‣ truudusemurd, truudusemurdmine, petmine; супружеская измена abikaasa petmine, abielurikkumine
‣ reetmine, reet (reedu), äraandmine; ülek. loobumine, lahtiütlemine; государственная измена riigireetmine, измена родине kodumaa reetmine, склонить к измене reetmisele ahvatlema ~ kallutama, совершить измену reetma, измена идеалам ideaalidest loobumine;
‣ truudusemurd, truudusemurdmine, petmine; супружеская измена abikaasa petmine, abielurikkumine
изменить II 308 (без страд. прич. прош. вр.) Г сов. → несов. изменять кому-чему petma keda, truudust murdma kellele-millele; reetma keda-mida; loobuma, end lahti ütlema millest; изменить мужу meest petma, mehele truudust murdma, изменить родине kodumaad reetma, изменить присяге vannet murdma, изменить своему слову oma sõna murdma ~ mitte pidama, изменить долгу oma kohust unustama, счастье изменило ему õnn jättis ta maha ~ pööras talle selja, силы изменили ему tema jõud ütles üles, он не изменил своей привычке ta ei loobunud oma harjumusest;
◊ изменить ~ изменять (самому) себе oma mina maha salgama
◊ изменить ~ изменять (самому) себе oma mina maha salgama
изобличить 287a Г сов. → несов. изобличать кого-что, в чём liter. paljastama, päevavalgele tooma, (midagi varjatut) reetma; изобличить взяточника pistisevõtjat paljastama, его изобличили во лжи ta tabati valelt
иметься 229 Г несов. (без 1 и 2 л.) у кого, где liter. (olemas) olema; имеются основания для чего on alust milleks, препятствий не имеется takistusi ei ole, этот товар имеется в продаже seda kaupa on müügil;
◊ иметься в виду silmas peetama
◊ иметься в виду silmas peetama
кипятить 294 Г несов. что keema ajama ~ laskma (ka ülek.); keetma, kupatama; кипятить чайник teevett keema ajama, кипятить смолу tõrva keetma, кипятить бельё pesu keetma; vrd. вскипятить
коротать 169a Г несов. что kõnek. (aega) veetma ~ viitma ~ täitma ~ lühendama; коротать вечер за шахматами õhtut malelaua taga veetma, коротать жизнь elupäevi veeretama; vrd. скоротать
крыло ед. ч. 95, мн. ч. 49 (luulek. ka 95) С с. неод. tiib, lenn. ka kandepind; орлиные крылья kotka tiivad, kotkatiivad, хлопать крыльями tiibu plagistama ~ plaksutama, крыло мельницы veskitiib, крылья самолёта lennuki kandepinnad ~ tiivad, машущее крыло lenn. lööktiib, дельтавидное крыло lenn. deltatiib, kolmnurktiib, крыло складки geol. kurru tiib, семафорное крыло raudt. semafori tiib, крыло здания hoonetiib, крыло носа anat. ninatiib, крыло мотоцикла mootorratta poritiib, левое крыло партии partei vasak tiib, лететь как на крыльях linnutiivul lendama;
◊ принимать ~ принять под своё крыло кого keda oma tiiva alla võtma; прятать ~ спрятать голову под крыло pead tiiva alla peitma; крылья выросли у кого kellel on tiivad kasvanud; опускать ~ опустить крылья tiibu longu laskma; расправлять ~ расправить крылья tiibu sirutama; подсекать ~ подсечь ~ обрезать ~ обрезать крылья кому kelle tiibu kärpima; придавать ~ придать крылья кому-чему van. tuult kelle(le) purjedesse puhuma, keda tiivustama
◊ принимать ~ принять под своё крыло кого keda oma tiiva alla võtma; прятать ~ спрятать голову под крыло pead tiiva alla peitma; крылья выросли у кого kellel on tiivad kasvanud; опускать ~ опустить крылья tiibu longu laskma; расправлять ~ расправить крылья tiibu sirutama; подсекать ~ подсечь ~ обрезать ~ обрезать крылья кому kelle tiibu kärpima; придавать ~ придать крылья кому-чему van. tuult kelle(le) purjedesse puhuma, keda tiivustama
лгать 217b Г несов.
‣ кому, перед кем, без доп. valetama, luiskama, petma; лгать себе end petma, лгать в глаза suu sisse ~ suisa valetama;
‣ на кого-что laimama keda; vrd. налгать, солгать
‣ кому, перед кем, без доп. valetama, luiskama, petma; лгать себе end petma, лгать в глаза suu sisse ~ suisa valetama;
‣ на кого-что laimama keda; vrd. налгать, солгать
маскировать 172a Г несов. кого-что, кем-чем maskeerima, ülek. ka varjama, peitma, sõj. ka moondama; маскировать свои намерения oma kavatsusi maskeerima ~ varjama, маскировать своё смущение oma pahameelt varjama, маскировать лодку ветками paati okstega moondama; vrd. замаскировать
мошенничать 168b Г несов. kelmust ~ kelmustükke ~ sulitempe tegema, tüssama, petma; vrd. смошенничать
мошенничество 94 С с. неод. kelmus (ka jur.), pettus; sulitemp; совершить мошенничество petma, sulitempu tegema
наварить 305a Г сов. → несов. наваривать
‣ что, чего (mingit hulka) valmis keetma ~ pruulima; наварить стали terast sulatama;
‣ что, на что tehn. külge ~ peale keevitama
‣ что, чего (mingit hulka) valmis keetma ~ pruulima; наварить стали terast sulatama;
‣ что, на что tehn. külge ~ peale keevitama
наготовить 278a Г сов. → несов. наготавливать kõnek.
‣ что, чего (mingit hulka) varuma ~ tagavaraks muretsema ~ hankima; наготовить топлива kütust varuma;
‣ что madalk. valmis seadma ~ panema;
‣ что, чего, на кого (palju toitu) valmistama, valmis keetma ~ praadima ~ küpsetama (vm.)
‣ что, чего (mingit hulka) varuma ~ tagavaraks muretsema ~ hankima; наготовить топлива kütust varuma;
‣ что madalk. valmis seadma ~ panema;
‣ что, чего, на кого (palju toitu) valmistama, valmis keetma ~ praadima ~ küpsetama (vm.)
нагреть 247 Г сов. → несов. нагревать
‣ что kuumutama, kuumaks ~ tuliseks ajama, soojendama, soojutama, lämmitama; нагреть воду vett soojendama ~ kuumaks ajama, солнце нагрело камни kivid on päikese käes soojaks ~ kuumaks läinud;
‣ кого-что ülek. madalk. tüssama, petma; нагреть на десять рублей kümne rublaga tüssama;
◊ нагреть ~ намять бока кому madalk. nahka kuumaks kütma kellel, tublit ~ mehist keretäit andma kellele; нагреть ~ нагревать ~ греть руки на ком-чём kõnek. mille pealt matti võtma, (kõvasti) vahelt tegema, mille arvel oma taskuid täitma, kelle-mille arvel kasu lõikama
‣ что kuumutama, kuumaks ~ tuliseks ajama, soojendama, soojutama, lämmitama; нагреть воду vett soojendama ~ kuumaks ajama, солнце нагрело камни kivid on päikese käes soojaks ~ kuumaks läinud;
‣ кого-что ülek. madalk. tüssama, petma; нагреть на десять рублей kümne rublaga tüssama;
◊ нагреть ~ намять бока кому madalk. nahka kuumaks kütma kellel, tublit ~ mehist keretäit andma kellele; нагреть ~ нагревать ~ греть руки на ком-чём kõnek. mille pealt matti võtma, (kõvasti) vahelt tegema, mille arvel oma taskuid täitma, kelle-mille arvel kasu lõikama
надуть 346 Г сов. → несов. надувать
‣ что täis puhuma ~ pumpama; paisutama; надуть мяч palli täis puhuma, надуть шины (auto vm.) kumme täis pumpama, надуть щёки põski punni ajama, ветер надул паруса tuul paisutas purjesid;
‣ (без 1 и 2 л.) что, чего kokku puhuma; безл. kõnek. sisse puhuma (külma tuule kohta); ветер надул снегу tuul on lund kokku ajanud, надуло в дверь ukse vahelt on külma sisse tulnud;
‣ безл. во что, что, кому kõnek. läbi tõmbama; надуло уши tuul on kõrvadest läbi tõmmanud;
‣ кого-что ülek. madalk. tüssama, alt tõmbama, sohki tegema, petma;
◊ надуть ~ надувать в уши кому madalk. (kõrva) sosistama ~ puhuma, ette rääkima; надуть ~ надувать губы ~ губки kõnek. mossi tõmbuma, suud virildama, (huuli) mossitama ~ pruntima ~ torutama
‣ что täis puhuma ~ pumpama; paisutama; надуть мяч palli täis puhuma, надуть шины (auto vm.) kumme täis pumpama, надуть щёки põski punni ajama, ветер надул паруса tuul paisutas purjesid;
‣ (без 1 и 2 л.) что, чего kokku puhuma; безл. kõnek. sisse puhuma (külma tuule kohta); ветер надул снегу tuul on lund kokku ajanud, надуло в дверь ukse vahelt on külma sisse tulnud;
‣ безл. во что, что, кому kõnek. läbi tõmbama; надуло уши tuul on kõrvadest läbi tõmmanud;
‣ кого-что ülek. madalk. tüssama, alt tõmbama, sohki tegema, petma;
◊ надуть ~ надувать в уши кому madalk. (kõrva) sosistama ~ puhuma, ette rääkima; надуть ~ надувать губы ~ губки kõnek. mossi tõmbuma, suud virildama, (huuli) mossitama ~ pruntima ~ torutama
накипятить 294 Г сов. что, чего (mingit hulka) valmis keetma ~ keema ajama; накипятить воды для питья joogivett (valmis) keetma
наломать 165a Г сов. → несов. наламывать
‣ что, чего (mingit hulka) maha ~ katki ~ valmis murdma; она наломала букет сирени ta murdis kimbu sireleid, буря наломала деревьев torm on puid maha murdnud, наломать руды maaki murdma, наломать веников vihtasid tegema, наломать игрушек hulka mänguasju katki tegema;
‣ что madalk. (kehaliikmeid) ära väsitama, haigeks tegema;
◊ наломать ~ намять ~ нагреть бока кому madalk. (head) keretäit ~ nahatäit andma kellele, kellel nahka parkima ~ nahavahet kuumaks kütma; наломать дров kõnek. putru kokku keetma, paksu pahandust tegema
‣ что, чего (mingit hulka) maha ~ katki ~ valmis murdma; она наломала букет сирени ta murdis kimbu sireleid, буря наломала деревьев torm on puid maha murdnud, наломать руды maaki murdma, наломать веников vihtasid tegema, наломать игрушек hulka mänguasju katki tegema;
‣ что madalk. (kehaliikmeid) ära väsitama, haigeks tegema;
◊ наломать ~ намять ~ нагреть бока кому madalk. (head) keretäit ~ nahatäit andma kellele, kellel nahka parkima ~ nahavahet kuumaks kütma; наломать дров kõnek. putru kokku keetma, paksu pahandust tegema
неволя 63 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ vangistus, vangisolek, vangipõlv, orjus, orjapõlv, ikestatus, vabadusetus; содержаться в неволе vangistuses peetama ~ hoitama, крепостная неволя pärisorjus;
‣ madalk. sund(us), vajadus
‣ vangistus, vangisolek, vangipõlv, orjus, orjapõlv, ikestatus, vabadusetus; содержаться в неволе vangistuses peetama ~ hoitama, крепостная неволя pärisorjus;
‣ madalk. sund(us), vajadus
ночевать 172b Г сов. и несов. ööbima, ööd olema ~ veetma ~ magama; ночевать под открытым небом lageda taeva all ööd magama ~ veetma, ночевать на сеновале öösel lakas magama;
◊ дневать и ночевать у кого, где ööd kui päevad viibima kelle pool, kus
◊ дневать и ночевать у кого, где ööd kui päevad viibima kelle pool, kus
о-, об-, обо-, объ- приставка väljendab
‣ tegevuse suunamist v. suundumist: ümber, mööda, kaudu, ringi; обежать вокруг дома ümber maja jooksma, огородить tarastama, tara ~ aeda ümber tegema, объезд ümbersõit, обойти (стороной) (ringiga) mööda minema, осмотреть (выставку) (näitusega) tutvuma, облить üle valama;
‣ tegevuse kandumist paljudele olenditele v esemetele; одарить (paljudele) kinke jagama, обойти (пешком) (jala) läbi käima;
‣ ületamist, võitmist: ette, üle; обогнать (в беге) (jooksus, traavis) ette jõudma, edestama, võitma, обойти кого kellest ette jõudma, обхитрить üle kavaldama;
‣ liialdust, ülepakkumist: liiga, ülemäära, üle; объедаться liiga palju sööma, опаивать üle jootma;
‣ kahju tekitamist; обвесить kaaluga petma, (ostja kahjuks) vähem ~ valesti kaaluma, обсчитать (ostja kahjuks) arvega eksima;
‣ (ся -verbide puhul) viga, vääratust; оговориться kogemata valesti ütlema, ослышаться valesti kuulma;
‣ millekski tegemist, millegagi varustamist; озеленить haljastama, оснастить varustama, обогатить rikastama, осложнить keerukaks ~ keeruliseks tegema, keerustama, ослепить (1) pimedaks tegema (ka ülek.), (2) (silmi) pimestama;
‣ millekski v. mingisuguseks muutumist; остепениться tasakaalukaks ~ tõsiseks muutuma ~ minema, taltuma, опечалиться kurvaks ~ nukraks jääma ~ minema, оглохнуть kurdiks jääma, kurdistuma, окаменеть kivistuma, ожиреть rasvuma, rasva minema
‣ tegevuse suunamist v. suundumist: ümber, mööda, kaudu, ringi; обежать вокруг дома ümber maja jooksma, огородить tarastama, tara ~ aeda ümber tegema, объезд ümbersõit, обойти (стороной) (ringiga) mööda minema, осмотреть (выставку) (näitusega) tutvuma, облить üle valama;
‣ tegevuse kandumist paljudele olenditele v esemetele; одарить (paljudele) kinke jagama, обойти (пешком) (jala) läbi käima;
‣ ületamist, võitmist: ette, üle; обогнать (в беге) (jooksus, traavis) ette jõudma, edestama, võitma, обойти кого kellest ette jõudma, обхитрить üle kavaldama;
‣ liialdust, ülepakkumist: liiga, ülemäära, üle; объедаться liiga palju sööma, опаивать üle jootma;
‣ kahju tekitamist; обвесить kaaluga petma, (ostja kahjuks) vähem ~ valesti kaaluma, обсчитать (ostja kahjuks) arvega eksima;
‣ (ся -verbide puhul) viga, vääratust; оговориться kogemata valesti ütlema, ослышаться valesti kuulma;
‣ millekski tegemist, millegagi varustamist; озеленить haljastama, оснастить varustama, обогатить rikastama, осложнить keerukaks ~ keeruliseks tegema, keerustama, ослепить (1) pimedaks tegema (ka ülek.), (2) (silmi) pimestama;
‣ millekski v. mingisuguseks muutumist; остепениться tasakaalukaks ~ tõsiseks muutuma ~ minema, taltuma, опечалиться kurvaks ~ nukraks jääma ~ minema, оглохнуть kurdiks jääma, kurdistuma, окаменеть kivistuma, ожиреть rasvuma, rasva minema
обвертеть 241 Г сов. → несов. обвёртывать madalk.
‣ что, во что, чем mida millele ümber kerima ~ mähkima ~ mässima ~ panema; обвертеть шею шарфом salli ümber kaela mässima;
‣ (без несов.) кого-что ülek. ära petma, üle kavaldama;
◊ обвертеть ~ обвести ~ обводить вокруг ~ около ~ кругом пальца что madalk. van. üks-kaks-kolm ~ kibekähku ~ välkkiirelt valmis tegema mida ~ toime tulema millega
‣ что, во что, чем mida millele ümber kerima ~ mähkima ~ mässima ~ panema; обвертеть шею шарфом salli ümber kaela mässima;
‣ (без несов.) кого-что ülek. ära petma, üle kavaldama;
◊ обвертеть ~ обвести ~ обводить вокруг ~ около ~ кругом пальца что madalk. van. üks-kaks-kolm ~ kibekähku ~ välkkiirelt valmis tegema mida ~ toime tulema millega
обвесить I 273a Г сов. → несов. обвешивать кого, без доп. (ostja kahjuks) vähem ~ valesti kaaluma, (ostjat) kaaluga petma
обвести 367 Г сов. → несов. обводить
‣ кого-что, вокруг ~ мимо ~ около чего ümber ~ ringi viima; он обвёл меня вокруг дома ta tegi minuga ringi ümber maja;
‣ кого sport (palli v. litriga) läbi murdma, triblama, (palli v. litrit) mööda viima ~ vedama kellest, (palli) mööda põrgatama kellest;
‣ кого-что, чем osutama, (käega) näitama; (pilguga) üle libistama; обвести присутствующих взглядом ~ глазами pilgul üle kohalolijate libiseda laskma;
‣ что, чем ümbritsema; (joonega) piirama, ringi ~ piirjoont ümber tõmbama; tugevama joonega üle tegema; обвести стену вокруг чего müüriga ümbritsema mida, mille ümber müüri ehitama ~ püstitama, обведённый оградой двор aiaga ~ taraga piiratud õu, строки, обведённые синим read, millel on sinine joon ümber, sinisega ümbertõmmatud ~ piiratud read, обвести цифру кружком numbrile ringi ümber tõmbama, обвести чертёж тушью joonestust tušiga üle tegema;
‣ кого kõnek. petma, ninapidi vedama, alt tõmbama; он ловко обвёл всех ta vedas kõiki osavalt ninapidi;
◊ обвести ~ обводить вокруг пальца (1) кого alt tõmbama, haneks püüdma keda; (2) что van. kibekähku ~ välkkiirelt valmis tegema mida ~ toime tulema millega
‣ кого-что, вокруг ~ мимо ~ около чего ümber ~ ringi viima; он обвёл меня вокруг дома ta tegi minuga ringi ümber maja;
‣ кого sport (palli v. litriga) läbi murdma, triblama, (palli v. litrit) mööda viima ~ vedama kellest, (palli) mööda põrgatama kellest;
‣ кого-что, чем osutama, (käega) näitama; (pilguga) üle libistama; обвести присутствующих взглядом ~ глазами pilgul üle kohalolijate libiseda laskma;
‣ что, чем ümbritsema; (joonega) piirama, ringi ~ piirjoont ümber tõmbama; tugevama joonega üle tegema; обвести стену вокруг чего müüriga ümbritsema mida, mille ümber müüri ehitama ~ püstitama, обведённый оградой двор aiaga ~ taraga piiratud õu, строки, обведённые синим read, millel on sinine joon ümber, sinisega ümbertõmmatud ~ piiratud read, обвести цифру кружком numbrile ringi ümber tõmbama, обвести чертёж тушью joonestust tušiga üle tegema;
‣ кого kõnek. petma, ninapidi vedama, alt tõmbama; он ловко обвёл всех ta vedas kõiki osavalt ninapidi;
◊ обвести ~ обводить вокруг пальца (1) кого alt tõmbama, haneks püüdma keda; (2) что van. kibekähku ~ välkkiirelt valmis tegema mida ~ toime tulema millega
обделать 164a Г сов. → несов. обделывать
‣ что kõnek. töötlema; viimistlema; обделать кожу nahka töötlema, обделать дом maja viimistlema;
‣ что, чем kõnek. vooderdama; обделать камнем kividega vooderdama;
‣ что, во что, чем kõnek. ääristama, (äärega) kaunistama, sisse raamima (näit. vääriskivi);
‣ что madalk. (osavalt) korda ~ joonde ajama; обделать все свои дела kõiki oma asju joonde ajama;
‣ кого madalk. tüssama, petma;
‣ кого-что vulg. täis tegema
‣ что kõnek. töötlema; viimistlema; обделать кожу nahka töötlema, обделать дом maja viimistlema;
‣ что, чем kõnek. vooderdama; обделать камнем kividega vooderdama;
‣ что, во что, чем kõnek. ääristama, (äärega) kaunistama, sisse raamima (näit. vääriskivi);
‣ что madalk. (osavalt) korda ~ joonde ajama; обделать все свои дела kõiki oma asju joonde ajama;
‣ кого madalk. tüssama, petma;
‣ кого-что vulg. täis tegema
обед 1 С м. неод. lõuna(söök), dinee; kõnek. lõuna(vaheaeg); званый обед pidulik lõunasöök (kutsutud külalistele), обед в честь кого dinee ~ lõuna kelle auks, торжественный обед pidulik lõuna, прощальный обед lahkumislõuna, -dinee, обед из трёх блюд kolmest roast koosnev lõuna(söök), kolme käiguga lõuna, плотный обед kõnek. priske lõuna(söök), сытный обед toitev ~ rammus lõuna(söök), варить обед lõunat ~ lõunasööki keetma ~ tegema, пригласить ~ позвать на обед lõunale kutsuma, звать к обеду lõunasöögile kutsuma, за обедом lõunalauas, во время обеда lõuna(söögi) ajal, на обед (1) lõunale, (2) lõunaks, до обеда enne lõunat, к обеду будем дома lõunaks jõuame koju, перед обедом enne lõunat ~ lõunasööki, после обеда pärast lõunat, ушёл на обед läksin ~ läks lõunale, olin ~ oli lõunale läinud, с обеда пошёл дождь lõunast (peale) hakkas sadama, перерыв на обед lõunavaheaeg
обедня 66 С ж. неод. kirikl. liturgia, hommikupalvus, päevane jumalateenistus; ранняя обедня hommikupalvus, поздняя обедня päevane jumalateenistus, служить обедню (päevast) jumalateenistust pidama;
◊ портить ~ испортить (всю) обедню кому, без доп. kõnek. kellel kõik kihva keerama ~ vussi ajama; глухому поп две обедни не служит vanas. (kirikus) kaht jutlust ei peeta, kellele mida ei korrata ~ kaks korda ei öelda
◊ портить ~ испортить (всю) обедню кому, без доп. kõnek. kellel kõik kihva keerama ~ vussi ajama; глухому поп две обедни не служит vanas. (kirikus) kaht jutlust ei peeta, kellele mida ei korrata ~ kaks korda ei öelda
обжулить 269a Г сов. → несов. обжуливать кого madalk. keda tüssama, petma, kellele sulitükke ~ sulitempe tegema
обкрутить 316a Г сов. → несов. обкручивать madalk.
‣ что, чем, вокруг чего mille ümber kerima ~ keerama ~ mässima;
‣ кого ülek. sisse mässima, petma;
‣ кого с кем ülek. paari panema
‣ что, чем, вокруг чего mille ümber kerima ~ keerama ~ mässima;
‣ кого ülek. sisse mässima, petma;
‣ кого с кем ülek. paari panema
обман 1 С м. неод. (без мн. ч.) petmine, tüssamine, sohitegemine, pettus, pete, sohk; пойти на обман petmise ~ pettuse peale välja minema, добиться обманом чего mida pettuse teel saavutama, получить обманом что mida petuga saama, обман зрения silmapete, оптический обман füüs. optiline pete, optiline illusioon, обман чувств meelepete, совершить обман petma, ввести в обман petma, eksitusse ~ eksiteele viima, впасть в обман liter. petetud ~ petta saama, pettuse ohvriks langema
обмануть 339a Г сов. → несов. обманывать кого-что, без доп. petma, tüssama; alt vedama; обмануть девушку tütarlast petma, обмануть его надежды tema lootusi petma, погода обманула ilm vedas alt
обмерить 269a (буд. вр. также обмеряю, обмеряешь...) Г сов. → несов. обмеривать, обмерять кого-что
‣ (üle) mõõtma;
‣ kõnek. valesti ~ vähem mõõtma, mõõduga tüssama ~ petma;
◊ обмерить ~ обмеривать взглядом (hindava) pilguga ~ pealaest jalatallani mõõtma
‣ (üle) mõõtma;
‣ kõnek. valesti ~ vähem mõõtma, mõõduga tüssama ~ petma;
◊ обмерить ~ обмеривать взглядом (hindava) pilguga ~ pealaest jalatallani mõõtma
обойти 372 Г сов. → несов. обходить кого-что
‣ вокруг кого-чего ümber ~ ringi ~ kõrvalt mööda minema; ringi tegema ~ minema (ümber mille); обойти лужу porilombist ringiga ~ kõrvalt mööda minema, обойти дом ümber maja ringi tegema;
‣ läbi käima; обойти весь сад aeda läbi käima, новость обошла весь город uudis levis kogu linnas ~ üle linna;
‣ sisse piirama, sõj. tiibama, tiibhaarangut tegema; обойти зверя ulukit sisse piirama;
‣ ülek. mööda minema, kõrvale hiilima; обойти молчанием maha vaikima, vaikides mööda minema, обойти недостатки puudustest vaikima ~ vaikides üle libisema, обойти вопрос küsimuse lahendamisest mööda hiilima, его опять обошли temast mindi jälle mööda, обойти закон seadusest kõrvale hiilima;
‣ kõnek. (võistluses) ette jõudma, mööduma;
‣ ülek. kõnek. ninapidi vedama, petma, tüssama, üle kavaldama
‣ вокруг кого-чего ümber ~ ringi ~ kõrvalt mööda minema; ringi tegema ~ minema (ümber mille); обойти лужу porilombist ringiga ~ kõrvalt mööda minema, обойти дом ümber maja ringi tegema;
‣ läbi käima; обойти весь сад aeda läbi käima, новость обошла весь город uudis levis kogu linnas ~ üle linna;
‣ sisse piirama, sõj. tiibama, tiibhaarangut tegema; обойти зверя ulukit sisse piirama;
‣ ülek. mööda minema, kõrvale hiilima; обойти молчанием maha vaikima, vaikides mööda minema, обойти недостатки puudustest vaikima ~ vaikides üle libisema, обойти вопрос küsimuse lahendamisest mööda hiilima, его опять обошли temast mindi jälle mööda, обойти закон seadusest kõrvale hiilima;
‣ kõnek. (võistluses) ette jõudma, mööduma;
‣ ülek. kõnek. ninapidi vedama, petma, tüssama, üle kavaldama
обставить 278a Г сов. → несов. обставлять
‣ кого-что, чем ümbritsema, ümber panema; обставить больного ширмами haiget sirmidega eraldama;
‣ что sisustama, sisse seadma, möbleerima; teater kujundama; обставить квартиру korterit sisustama;
‣ что, как ülek. korraldama; обставить встречу гостей как külalisi vastu võtma kuidas;
‣ кого ülek. madalk. kellest ette jõudma;
‣ кого ülek. madalk. võitma (näit. kaardimängus); petma, tüssama
‣ кого-что, чем ümbritsema, ümber panema; обставить больного ширмами haiget sirmidega eraldama;
‣ что sisustama, sisse seadma, möbleerima; teater kujundama; обставить квартиру korterit sisustama;
‣ что, как ülek. korraldama; обставить встречу гостей как külalisi vastu võtma kuidas;
‣ кого ülek. madalk. kellest ette jõudma;
‣ кого ülek. madalk. võitma (näit. kaardimängus); petma, tüssama
обтяпать 164a Г сов. madalk.
‣ что (maha) raiuma (lohakalt);
‣ что, без доп. ülek. joonde ~ korda ajama;
‣ кого ülek. tüssama, petma, alt tõmbama
‣ что (maha) raiuma (lohakalt);
‣ что, без доп. ülek. joonde ~ korda ajama;
‣ кого ülek. tüssama, petma, alt tõmbama
обчесть 358 (буд. вр. обочту, обочтёшь..., прош. вр. обчёл, обочла...) Г сов. кого kõnek. arvega petma
овсянка I 72 С ж. неод. (без мн. ч.) kõnek. kaeratangud, kaerahelbed, herkulo, kaerajahu; kaera(tangu)puder; сварить овсянку kaera(helbe)putru keetma
ожидание 115 С с. неод.
‣ ootamine; после долгого ожидания pärast pikka ootamist, зал ожидания ootesaal, -ruum, в ожидании ootel;
‣ (обычно мн. ч.) ootus, lootus; против ожидания vastu ootust, сверх ожидания üle ootuste, обмануть чьи ожидания kelle lootusi petma, успех превзошёл все ожидания edu oli oodatust suurem
‣ ootamine; после долгого ожидания pärast pikka ootamist, зал ожидания ootesaal, -ruum, в ожидании ootel;
‣ (обычно мн. ч.) ootus, lootus; против ожидания vastu ootust, сверх ожидания üle ootuste, обмануть чьи ожидания kelle lootusi petma, успех превзошёл все ожидания edu oli oodatust suurem
окрутить 316a Г сов. → несов. окручивать
‣ что, чем, вокруг чего kõnek. mille ümber keerama ~ kerima ~ mässima; окрутить косы вокруг головы patse ümber pea keerama;
‣ кого ülek. madalk. sisse mässima, petma; окрутить доверчивого человека kergeusklikku inimest ümber sõrme mässima ~ sisse vedama;
‣ кого, с кем ülek. madalk. ära laulatama, paari panema
‣ что, чем, вокруг чего kõnek. mille ümber keerama ~ kerima ~ mässima; окрутить косы вокруг головы patse ümber pea keerama;
‣ кого ülek. madalk. sisse mässima, petma; окрутить доверчивого человека kergeusklikku inimest ümber sõrme mässima ~ sisse vedama;
‣ кого, с кем ülek. madalk. ära laulatama, paari panema
остаток 23 С м. неод.
‣ ülejääk, rest; mat., keem. jääk; продажа остатков материи restimüük, остаток от выпаривания keem. aurustusjääk;
‣ (без мн. ч.) ülejäänud ~ allesjäänud osa; провести остаток отпуска у моря järelejäänud puhkusepäevi mere ääres veetma, провести ~ прожить остаток жизни где viimaseid elupäevi veetma ~ elama kus;
‣ (обычно мн. ч.) jäänused, riismed, tootmisjäätmed; остатки крепостной стены kindlusevaremed, нефтяные остатки naftajäätmed, остатки прежней роскоши iroon. endise uhkuse riismed, остатки прошлого minevikuigand(id);
◊ остатки сладки kõnekäänd eks viimane pala ole kõige magusam
‣ ülejääk, rest; mat., keem. jääk; продажа остатков материи restimüük, остаток от выпаривания keem. aurustusjääk;
‣ (без мн. ч.) ülejäänud ~ allesjäänud osa; провести остаток отпуска у моря järelejäänud puhkusepäevi mere ääres veetma, провести ~ прожить остаток жизни где viimaseid elupäevi veetma ~ elama kus;
‣ (обычно мн. ч.) jäänused, riismed, tootmisjäätmed; остатки крепостной стены kindlusevaremed, нефтяные остатки naftajäätmed, остатки прежней роскоши iroon. endise uhkuse riismed, остатки прошлого minevikuigand(id);
◊ остатки сладки kõnekäänd eks viimane pala ole kõige magusam
отварить 305a Г сов. → несов. отваривать что
‣ valmis ~ läbi keetma; van. kupatama; отварить морковь porgandeid keetma, отварить грибы seeni keetma ~ kupatama;
‣ tehn. lahti keevitama
‣ valmis ~ läbi keetma; van. kupatama; отварить морковь porgandeid keetma, отварить грибы seeni keetma ~ kupatama;
‣ tehn. lahti keevitama
отгородиться 313, буд. вр. также 290 Г сов. → несов. отгораживаться чем, от кого-чего (taraga vm.) end eraldama (ka ülek.); отгородиться ширмой end sirmiga eraldama ~ sirmi taha peitma, отгородиться от старых друзей vanadest sõpradest eemale hoiduma
открыть 347a Г сов. → несов. открывать
‣ что avama, lahti tegema ~ päästma, alustama; alguseks olema millele; открыть дверь ust avama, открыть зонтик vihmavarju avama, открыть границу piiri avama, открыть доступ к чему juurdepääsu võimaldama ~ avama mille juurde, открыть дорогу teed avama (ka ülek.), открыть огонь sõj. tuld avama, открыть театр teatrit avama, открыть собрание koosolekut avama, открыть счёт (1) arvet avama, (2) sport skoori avama, открыть сезон hooaega alustama ~ avama, открыть прения läbirääkimisi alustama ~ avama, открыть воду kõnek. vett lahti keerama ~ päästma, открыть газ kõnek. gaasi avama ~ lahti keerama, открыть рот suud lahti tegema (ka ülek.), открыть военные действия sõjategevust alustama, открыть крышку kaant üles tõstma, открыть рояль klaverikaant üles tõstma, открыть кастрюлю kastrulikaant kergitama ~ pealt ära tõstma;
‣ что, кому teatavaks ~ avalikuks tegema; открыть свои планы oma kavatsustest rääkima, открыть всю правду kogu tõde päevavalgele tooma ~ avaldama ~ ära rääkima, открыть тайну saladust välja rääkima ~ reetma, открыть своё имя oma nime avaldama ~ teatavaks tegema;
‣ что avastama, teada saama; открыть заговор vandenõu avastama ~ paljastama;
◊ открыть ~ открывать Aмерику iroon. Ameerikat avastama; открыть ~ открывать кому глаза на кого-что kelle silmi avama; открыть ~ открывать душу oma hinge avama
‣ что avama, lahti tegema ~ päästma, alustama; alguseks olema millele; открыть дверь ust avama, открыть зонтик vihmavarju avama, открыть границу piiri avama, открыть доступ к чему juurdepääsu võimaldama ~ avama mille juurde, открыть дорогу teed avama (ka ülek.), открыть огонь sõj. tuld avama, открыть театр teatrit avama, открыть собрание koosolekut avama, открыть счёт (1) arvet avama, (2) sport skoori avama, открыть сезон hooaega alustama ~ avama, открыть прения läbirääkimisi alustama ~ avama, открыть воду kõnek. vett lahti keerama ~ päästma, открыть газ kõnek. gaasi avama ~ lahti keerama, открыть рот suud lahti tegema (ka ülek.), открыть военные действия sõjategevust alustama, открыть крышку kaant üles tõstma, открыть рояль klaverikaant üles tõstma, открыть кастрюлю kastrulikaant kergitama ~ pealt ära tõstma;
‣ что, кому teatavaks ~ avalikuks tegema; открыть свои планы oma kavatsustest rääkima, открыть всю правду kogu tõde päevavalgele tooma ~ avaldama ~ ära rääkima, открыть тайну saladust välja rääkima ~ reetma, открыть своё имя oma nime avaldama ~ teatavaks tegema;
‣ что avastama, teada saama; открыть заговор vandenõu avastama ~ paljastama;
◊ открыть ~ открывать Aмерику iroon. Ameerikat avastama; открыть ~ открывать кому глаза на кого-что kelle silmi avama; открыть ~ открывать душу oma hinge avama
отпуск 21 (предл. п. ед. ч. в отпуске, kõnek. в отпуску, об отпуске) С м. неод.
‣ puhkus; очередной отпуск korraline puhkus, декретный отпуск dekreetpuhkus, emapuhkus, отпуск по беременности и родам rasedus- ja sünnituspuhkus, быть в отпуске ~ в отпуску puhkusel olema, провести отпуск где kus puhkama ~ puhkust veetma, уехать в отпуск puhkusele sõitma;
‣ (без мн. ч.) äralaskmine, vabakslaskmine, lahtilaskmine, minnalaskmine, äralubamine; отпуск птицы на волю linnu vabakslaskmine;
‣ (без мн. ч.) lõdvemakslaskmine, järelelaskmine, järeleandmine, lõdvendus; отпуск тормоза piduri vabastamine ~ järelelaskmine;
‣ 18 van. vabastus(tõend); отпуск грехов pattude andeksandmine;
‣ (без мн. ч.) väljajagamine, väljaandmine, müük; van. väljavedu, eksport;
‣ kirikl. lõpupalve, meieisapalve;
‣ (без мн. ч.) tehn. noolutus, noolutamine; отпуск стали terase noolutamine, многократный отпуск kordusnoolutus;
‣ (без мн. ч.) van. (vikati, mõõga) teritamine, teritus
‣ puhkus; очередной отпуск korraline puhkus, декретный отпуск dekreetpuhkus, emapuhkus, отпуск по беременности и родам rasedus- ja sünnituspuhkus, быть в отпуске ~ в отпуску puhkusel olema, провести отпуск где kus puhkama ~ puhkust veetma, уехать в отпуск puhkusele sõitma;
‣ (без мн. ч.) äralaskmine, vabakslaskmine, lahtilaskmine, minnalaskmine, äralubamine; отпуск птицы на волю linnu vabakslaskmine;
‣ (без мн. ч.) lõdvemakslaskmine, järelelaskmine, järeleandmine, lõdvendus; отпуск тормоза piduri vabastamine ~ järelelaskmine;
‣ 18 van. vabastus(tõend); отпуск грехов pattude andeksandmine;
‣ (без мн. ч.) väljajagamine, väljaandmine, müük; van. väljavedu, eksport;
‣ kirikl. lõpupalve, meieisapalve;
‣ (без мн. ч.) tehn. noolutus, noolutamine; отпуск стали terase noolutamine, многократный отпуск kordusnoolutus;
‣ (без мн. ч.) van. (vikati, mõõga) teritamine, teritus
пар I 3 (род. п. ед. ч. пара и пару, предл. п. о паре, в ~ на пару) С м. неод. aur; (без мн. ч.) hingeaur; водяной пар veeaur, насыщенный пар küllastunud aur, перегретый пар ülekuumendatud aur, отработанный пар heitaur, острый ~ свежий пар tehn. värske aur, сухой пар tehn. kuiv aur, ртутные пары elavhõbedaaur(ud), клубы пара aurupilved, готовить на пару auruga keetma, поддать пару leili viskama ~ tegema, от лошади идёт пар hobune aurab, пар от дыхания hingeaur;
◊ пар костей не ломит kõnekäänd ega kuum konti murra ~ riku; под парами madalk. auru all ~ vintis; на всех парах kõnek. täiskäiguga, täie auruga; с лёгким паром kõnek. tere saunast tulemast, tervitus saunast tulnu(i)le; задавать ~ задать пару кому kõnek. säru ~ peapesu tegema, sauna kütma kellele
◊ пар костей не ломит kõnekäänd ega kuum konti murra ~ riku; под парами madalk. auru all ~ vintis; на всех парах kõnek. täiskäiguga, täie auruga; с лёгким паром kõnek. tere saunast tulemast, tervitus saunast tulnu(i)le; задавать ~ задать пару кому kõnek. säru ~ peapesu tegema, sauna kütma kellele
пере- приставка väljendab
‣ tegevuse suunda v. kohamuutust: üle, ümber; переплыть üle ujuma, перейти üle minema, ületama, перешагнуть üle astuma, перебросить üle viskama, пересесть teise kohta ~ ümber istuma;
‣ tegevuse kordust v. oleku muutust: üle, uuesti, ümber; переспросить üle küsima, küsimust kordama, перезвонить uuesti helistama, переиздать kordustrükkima, kordustrükki välja andma, переобуть teisi kingi ~ saapaid vm. jalga panema, переделать ümber tegema, переименовать ümber nimetama, перевоспитать ümber kasvatama, перелить ümber valama, перелить колокола в пушки kiriku- ~ tornikelli kahuriteks valama;
‣ tegevuse liigset intensiivsust: üle, liiga; пересолить üle soolama, liiga soolaseks tegema, переварить liiga pehmeks keetma, перехвалить кого kelle kiitusega liiale minema, перестараться ülepüüdlik olema, liigpüüdlikkust ilmutama, püüdlikkusega üle pakkuma;
‣ tegevuses kellegi ületamist: üle; перекричать кого kellest üle karjuma, перехитрить кого keda üle kavaldama, kellest kavalam olema, переспорить кого kellega vaieldes peale jääma, kellest vaidluses üle olema;
‣ tegevuse kandumist paljudele v. kõigile olendeile ja esemeile; перессорить (всех) (kõiki) omavahel tülli ajama, переловить (рыбу в реке) (jõge kaladest) tühjaks püüdma, перечитать (книги) kõiki (raamatuid) järjest läbi lugema;
‣ jaotavat v. poolitavat tegevust: katki, pooleks, läbi; переломить katki ~ pooleks murdma, перепилить läbi ~ pooleks saagima, перегрызть läbi ~ katki närima;
‣ ajavahemiku veetmist; переночевать ööd veetma ~ mööda saatma, перезимовать talve veetma, talvitama, переждать ära ootama;
‣ tegevuse lühikestust v. vähest intensiivsust: veidi, pisut; передохнуть hinge tõmbama, pisut puhkama, перекусить midagi hamba alla võtma, pisut einestama
‣ tegevuse suunda v. kohamuutust: üle, ümber; переплыть üle ujuma, перейти üle minema, ületama, перешагнуть üle astuma, перебросить üle viskama, пересесть teise kohta ~ ümber istuma;
‣ tegevuse kordust v. oleku muutust: üle, uuesti, ümber; переспросить üle küsima, küsimust kordama, перезвонить uuesti helistama, переиздать kordustrükkima, kordustrükki välja andma, переобуть teisi kingi ~ saapaid vm. jalga panema, переделать ümber tegema, переименовать ümber nimetama, перевоспитать ümber kasvatama, перелить ümber valama, перелить колокола в пушки kiriku- ~ tornikelli kahuriteks valama;
‣ tegevuse liigset intensiivsust: üle, liiga; пересолить üle soolama, liiga soolaseks tegema, переварить liiga pehmeks keetma, перехвалить кого kelle kiitusega liiale minema, перестараться ülepüüdlik olema, liigpüüdlikkust ilmutama, püüdlikkusega üle pakkuma;
‣ tegevuses kellegi ületamist: üle; перекричать кого kellest üle karjuma, перехитрить кого keda üle kavaldama, kellest kavalam olema, переспорить кого kellega vaieldes peale jääma, kellest vaidluses üle olema;
‣ tegevuse kandumist paljudele v. kõigile olendeile ja esemeile; перессорить (всех) (kõiki) omavahel tülli ajama, переловить (рыбу в реке) (jõge kaladest) tühjaks püüdma, перечитать (книги) kõiki (raamatuid) järjest läbi lugema;
‣ jaotavat v. poolitavat tegevust: katki, pooleks, läbi; переломить katki ~ pooleks murdma, перепилить läbi ~ pooleks saagima, перегрызть läbi ~ katki närima;
‣ ajavahemiku veetmist; переночевать ööd veetma ~ mööda saatma, перезимовать talve veetma, talvitama, переждать ära ootama;
‣ tegevuse lühikestust v. vähest intensiivsust: veidi, pisut; передохнуть hinge tõmbama, pisut puhkama, перекусить midagi hamba alla võtma, pisut einestama
переварить 305a Г сов. → несов. переваривать что
‣ seedima (kõnek. ka ülek.); переварить пищу toitu seedima, переварить прочитанное läbiloetut seedima;
‣ uuesti ~ üle keetma;
‣ üle(liia) keetma; овощи переварены juurvili on liiga pehmeks keenud
‣ seedima (kõnek. ka ülek.); переварить пищу toitu seedima, переварить прочитанное läbiloetut seedima;
‣ uuesti ~ üle keetma;
‣ üle(liia) keetma; овощи переварены juurvili on liiga pehmeks keenud
перезимовать 172b Г сов. → несов. перезимовывать где, без доп. talvitama, talvituma, ületalve elama, talve veetma; перезимовать на льдине jääpangal talvitama
перепрятать 187 Г сов. → несов. перепрятывать кого-что, куда
‣ uuesti ~ teisale peitma;
‣ kõnek. (kõike v. paljut v. kõiki v. paljusid üksteise järel) ära peitma ~ peitu panema
‣ uuesti ~ teisale peitma;
‣ kõnek. (kõike v. paljut v. kõiki v. paljusid üksteise järel) ära peitma ~ peitu panema
перепрятаться 187 Г сов. → несов. перепрятываться
‣ end uuesti ~ teise kohta peitma;
‣ kõnek. üksteise järel peituma ~ peitu pugema ~ minema
‣ end uuesti ~ teise kohta peitma;
‣ kõnek. üksteise järel peituma ~ peitu pugema ~ minema
переспать Г сов. → несов. пересыпать II
‣ 185b kõnek. liiga kaua magama;
‣ 185a (без страд. прич. прош. вр.) кого-что kõnek. kellest kauem magama; mille möödumiseni magama; он переспал дождь ta magas, kuni vihm üle läks ~ järele jäi;
‣ 185b (без несов) где, madalk. ööd veetma ~ magama ~ mööda saatma
‣ 185b kõnek. liiga kaua magama;
‣ 185a (без страд. прич. прош. вр.) кого-что kõnek. kellest kauem magama; mille möödumiseni magama; он переспал дождь ta magas, kuni vihm üle läks ~ järele jäi;
‣ 185b (без несов) где, madalk. ööd veetma ~ magama ~ mööda saatma
подварить 307 Г сов. → несов. подваривать
‣ что kõnek. üle keetma, (uuesti) keema laskma; что, чего juurde keetma;
‣ что tehn. külge keevitama
‣ что kõnek. üle keetma, (uuesti) keema laskma; что, чего juurde keetma;
‣ что tehn. külge keevitama
попрятать 187 Г сов. кого-что, от кого kõnek. (üksteise järel paljut v. kõike v. paljusid v. kõiki) ära peitma ~ peitu panema
предать 227 Г сов. → несов. предавать
‣ кого-что reetma, ära andma;
‣ кого-что чему liter. andma, jätma; предать суду kohtu alla andma, предать забвению unustuse hõlma jätma, предать гласности teatavaks tegema, välja kuulutama, предать проклятию ära needma, предать осмеянию välja naerma, naerualuseks tegema, предать смерти surmama, предать земле mulda sängitama ~ panema;
◊ предать ~ предавать огню и мечу kõrgst. tule ja mõõgaga laastama ~ hävitama
‣ кого-что reetma, ära andma;
‣ кого-что чему liter. andma, jätma; предать суду kohtu alla andma, предать забвению unustuse hõlma jätma, предать гласности teatavaks tegema, välja kuulutama, предать проклятию ära needma, предать осмеянию välja naerma, naerualuseks tegema, предать смерти surmama, предать земле mulda sängitama ~ panema;
◊ предать ~ предавать огню и мечу kõrgst. tule ja mõõgaga laastama ~ hävitama
препроводить 292 Г сов. → несов. препровождать
‣ кого-что, куда liter. (valve all) saatma; edasi saatma ~ toimetama; kuhu juhatama; препроводить документы dokumente edasi saatma ~ edastama, препроводить гостя в комнату külalist (elu)tuppa juhatama;
‣ что van. veetma, mööda saatma; препроводить время aega veetma
‣ кого-что, куда liter. (valve all) saatma; edasi saatma ~ toimetama; kuhu juhatama; препроводить документы dokumente edasi saatma ~ edastama, препроводить гостя в комнату külalist (elu)tuppa juhatama;
‣ что van. veetma, mööda saatma; препроводить время aega veetma
приварить 305a Г сов. → несов. приваривать
‣ что, к чему tehn. külge keevitama;
‣ что, чего kõnek. (lisaks) juurde keetma
‣ что, к чему tehn. külge keevitama;
‣ что, чего kõnek. (lisaks) juurde keetma
припрятать 187 Г сов. → несов. припрятывать что kõnek. ära peitma, kõrvale panema; припрятать конфеты от детей komme ~ kompvekke laste eest ära peitma ~ panema, припрятать деньги raha kõrvale panema
припустить 317 Г сов. → несов. припускать
‣ кого-что, к кому-чему madalk. juurde ~ ligi laskma; põll. emalooma juurde ~ imema laskma;
‣ кого, без доп. kõnek. kiiremini minema sundima; припустить коня hobust jooksule sundima;
‣ (без страд. прич.) kõnek. sammu lisama;
‣ kõnek. tugevnema; дождь припустил как из ведра vihma hakkas ladinal sadama ~ nagu oavarrest kallama;
‣ что, без доп. juurde ~ järele laskma ~ andma; припустить на швы õmblusvaru jätma ~ juurde andma;
‣ (kergelt) läbi keetma, kupatama
‣ кого-что, к кому-чему madalk. juurde ~ ligi laskma; põll. emalooma juurde ~ imema laskma;
‣ кого, без доп. kõnek. kiiremini minema sundima; припустить коня hobust jooksule sundima;
‣ (без страд. прич.) kõnek. sammu lisama;
‣ kõnek. tugevnema; дождь припустил как из ведра vihma hakkas ladinal sadama ~ nagu oavarrest kallama;
‣ что, без доп. juurde ~ järele laskma ~ andma; припустить на швы õmblusvaru jätma ~ juurde andma;
‣ (kergelt) läbi keetma, kupatama
притаить 283 Г сов. → несов. притаивать II что kõnek. varjama, peitma; притаить в душе вражду hinges vaenu varjul hoidma;
◊ притаить дыхание hinge kinni pidama
◊ притаить дыхание hinge kinni pidama
притаиться 283 Г сов. → несов. притаиваться где end peitma ~ varjama, varjuma, peitu pugema; притаиться в углу nurka pugema
про- приставка I verbiliitena väljendab
‣ liikumist: millest läbi, läbi mille; проплыть 100 метров läbima 100 meetrit, проехать через деревню külast läbi ~ läbi küla sõitma, проскочить läbi lipsama, протекать läbi voolama, просеять läbi sõeluma, проталкиваться läbi trügima;
‣ läbistavat tegevust: läbi, sisse; прогрызть läbi ~ auklikuks närima, прострелить läbi laskma, проткнуть läbi ~ auku sisse torkama, протоптать (rada) sisse tallama;
‣ suundumist: mööda; промелькнуть mööda vilksatama, проехать станцию jaamast mööda sõitma;
‣ lõpuleviidud v. ammendatud tegevust: läbi, ära; проанализировать (läbi) analüüsima, analüüsi tegema, просмотреть läbi vaatama, прозвенел звонок kell on (ära) helisenud;
‣ pidevat tegevust kindla ajavahemiku kestel: läbi, otsa; просидеть всю ночь возле больного öö läbi ~ öö otsa haige juures olema ~ istuma, проработать три дня kolm päeva tööd tegema, проболеть весь месяц terve kuu haige olema, проспать до вечера õhtuni välja ~ kuni õhtuni magama, прогулять два часа kaks tundi jalutama, промучиться два часа kaks tundi järjest piinlema;
‣ objekti täielikult haaravat tegevust: läbi; прогреть läbi soojendama, проварить läbi keetma, просолить küllaldaselt ~ hästi (läbi) soolama;
‣ ühekordset tegevust; дверь провизжала uks krääksatas, прорычать möiratama;
‣ kaotuse v. kahjuga seotud tegevust: maha, läbi; проиграть maha mängima, mängus kaotama, промотать деньги kõnek. raha läbi lööma, прозевать kõnek. (head juhust) mööda laskma, проспорить kihlvedu kaotama;
‣ (ся-verbide puhul) tegevuse lõpuleviimist v lühiajalisust; прокашляться kurku puhtaks köhima, прогуляться väikest jalutuskäiku tegema, pisut jalutama;
‣ (ся-verbide puhul) tegevuses eksimist: проговориться välja lobisema, проштрафиться pahandust tegema; II nimisõnaliitena väljendab mingi omaduse osalist olemasolu; прожелть (paigutine) kollendus, с прожелтью kollakas, просинь (tükatine) sinendus, sinerdus, sinakas helk, с просинью sinakas, sinendav, sinerdav, в волосах проседь juustes on (juba) halli; III nimi- ja omadussõnaliitena: -pooldaja, -sõbralik, -meelne; профашист fašismipooldaja, fašismi soodustaja, профашистский fašismimeelne, fašismi pooldav
‣ liikumist: millest läbi, läbi mille; проплыть 100 метров läbima 100 meetrit, проехать через деревню külast läbi ~ läbi küla sõitma, проскочить läbi lipsama, протекать läbi voolama, просеять läbi sõeluma, проталкиваться läbi trügima;
‣ läbistavat tegevust: läbi, sisse; прогрызть läbi ~ auklikuks närima, прострелить läbi laskma, проткнуть läbi ~ auku sisse torkama, протоптать (rada) sisse tallama;
‣ suundumist: mööda; промелькнуть mööda vilksatama, проехать станцию jaamast mööda sõitma;
‣ lõpuleviidud v. ammendatud tegevust: läbi, ära; проанализировать (läbi) analüüsima, analüüsi tegema, просмотреть läbi vaatama, прозвенел звонок kell on (ära) helisenud;
‣ pidevat tegevust kindla ajavahemiku kestel: läbi, otsa; просидеть всю ночь возле больного öö läbi ~ öö otsa haige juures olema ~ istuma, проработать три дня kolm päeva tööd tegema, проболеть весь месяц terve kuu haige olema, проспать до вечера õhtuni välja ~ kuni õhtuni magama, прогулять два часа kaks tundi jalutama, промучиться два часа kaks tundi järjest piinlema;
‣ objekti täielikult haaravat tegevust: läbi; прогреть läbi soojendama, проварить läbi keetma, просолить küllaldaselt ~ hästi (läbi) soolama;
‣ ühekordset tegevust; дверь провизжала uks krääksatas, прорычать möiratama;
‣ kaotuse v. kahjuga seotud tegevust: maha, läbi; проиграть maha mängima, mängus kaotama, промотать деньги kõnek. raha läbi lööma, прозевать kõnek. (head juhust) mööda laskma, проспорить kihlvedu kaotama;
‣ (ся-verbide puhul) tegevuse lõpuleviimist v lühiajalisust; прокашляться kurku puhtaks köhima, прогуляться väikest jalutuskäiku tegema, pisut jalutama;
‣ (ся-verbide puhul) tegevuses eksimist: проговориться välja lobisema, проштрафиться pahandust tegema; II nimisõnaliitena väljendab mingi omaduse osalist olemasolu; прожелть (paigutine) kollendus, с прожелтью kollakas, просинь (tükatine) sinendus, sinerdus, sinakas helk, с просинью sinakas, sinendav, sinerdav, в волосах проседь juustes on (juba) halli; III nimi- ja omadussõnaliitena: -pooldaja, -sõbralik, -meelne; профашист fašismipooldaja, fašismi soodustaja, профашистский fašismimeelne, fašismi pooldav
пробавляться 254 Г несов. чем kõnek.
‣ läbi ajama ~ saama, leppima, piirduma, rahulduma; пришлось пробавляться в походе сухарями matkal tuli kuivikutega läbi ajada;
‣ aega veetma ~ viitma;
‣ elatist teenima
‣ läbi ajama ~ saama, leppima, piirduma, rahulduma; пришлось пробавляться в походе сухарями matkal tuli kuivikutega läbi ajada;
‣ aega veetma ~ viitma;
‣ elatist teenima
пробыть 352 (прош. вр. пробыл и пробыл, пробыло и пробыло, пробыли и пробыли) Г сов. где (määratud ajavahemikku) veetma, (teatud aeg v. ajani) viibima ~ olema; пробыть лето в деревне suve maal veetma, заведующим он пробыл недолго juhataja kohal oli ta lühikest aega
проварить 307a Г сов. → несов. проваривать
‣ что pehmeks ~ läbi keetma;
‣ что tehn. läbi keevitama;
‣ (без несов.) что, без доп. (teatud aeg v. ajani) keetma ~ toiduvalmistamisega tegelema
‣ что pehmeks ~ läbi keetma;
‣ что tehn. läbi keevitama;
‣ (без несов.) что, без доп. (teatud aeg v. ajani) keetma ~ toiduvalmistamisega tegelema
провести 367 Г сов. → несов. проводить I
‣ кого-что, куда (teed juhatades) läbi mille ~ millest läbi ~ millest mööda juhtima ~ viima (harilikult raskusi ületades v. ohte vältides); провести судно через канал laeva läbi kanali ~ kanalist läbi juhtima ~ lootsima, провести кого через лес keda läbi metsa ~ metsast läbi viima;
‣ что, чем, по чему tõmbama; провести черту joont tõmbama, провести границу piiri tõmbama, провести языком по губам keelega üle huulte limpsama ~ tõmbama, провести рукой по лицу käega üle näo tõmbama;
‣ что sisse panema ~ seadma; ehitama, rajama; провести телефон telefoni sisse panema ~ paigaldama ~ kohale seadma, провести на ферму электричество farmi elektrit sisse panema ~ tooma ~ viima, провести дорогу teed ehitama ~ rajama, провести воду в дом majja veevärki sisse panema ~ tooma;
‣ что (ära) tegema, teostama, korraldama, ellu ~ sisse viima, rakendama; провести опыт katset tegema, провести экспертизу ekspertiisi tegema, провести большую работу в деле воспитания молодёжи noorsoo kasvatamisel suurt tööd ~ palju ära tegema, провести реформу reformi teostama, провести испытание модели mudelit katsetama, провести инвентаризацию inventeerima, провести расследование ~ следствие juurdlust toimetama, провести совещание nõupidamist korraldama, провести дискуссию diskussiooni korraldama, провести урок tundi andma, провести сев (maha) külvama, külve maha tegema, провести идею в жизнь mõtet ellu viima ~ teoks tegema, провести предложение в дирекции direktsioonis ettepanekut läbi viima, провести боевую операцию lahinguoperatsiooni läbi viima, провести шайбу в ворота litrit väravasse lööma;
‣ что maj. kirjendama, sissekannet tegema, läbi kandma; кого (kohale) määrama, kinnitama; провести счёт по кассе kassatoimingut ~ kassatehingut tegema, провести кого приказом keda käskkirjaga kohale määrama;
‣ что veetma; провести отпуск в Крыму puhkust Krimmis veetma, провести лето в деревне suve maal veetma, провести ночь без сна unetut ööd veetma ~ mööda saatma, весь день они провели вместе nad olid terve päeva koos;
‣ кого kõnek. alt tõmbama ~ vedama, ninapidi vedama, petma, tüssama; меня не проведёшь mind sa juba alt ei tõmba ~ ei vea;
◊ на мякине не проведёшь кого keda ei ole nii lihtne petta ~ tüssata, keda nii lihtsalt küll alt ei vea ~ haneks ei püüa
‣ кого-что, куда (teed juhatades) läbi mille ~ millest läbi ~ millest mööda juhtima ~ viima (harilikult raskusi ületades v. ohte vältides); провести судно через канал laeva läbi kanali ~ kanalist läbi juhtima ~ lootsima, провести кого через лес keda läbi metsa ~ metsast läbi viima;
‣ что, чем, по чему tõmbama; провести черту joont tõmbama, провести границу piiri tõmbama, провести языком по губам keelega üle huulte limpsama ~ tõmbama, провести рукой по лицу käega üle näo tõmbama;
‣ что sisse panema ~ seadma; ehitama, rajama; провести телефон telefoni sisse panema ~ paigaldama ~ kohale seadma, провести на ферму электричество farmi elektrit sisse panema ~ tooma ~ viima, провести дорогу teed ehitama ~ rajama, провести воду в дом majja veevärki sisse panema ~ tooma;
‣ что (ära) tegema, teostama, korraldama, ellu ~ sisse viima, rakendama; провести опыт katset tegema, провести экспертизу ekspertiisi tegema, провести большую работу в деле воспитания молодёжи noorsoo kasvatamisel suurt tööd ~ palju ära tegema, провести реформу reformi teostama, провести испытание модели mudelit katsetama, провести инвентаризацию inventeerima, провести расследование ~ следствие juurdlust toimetama, провести совещание nõupidamist korraldama, провести дискуссию diskussiooni korraldama, провести урок tundi andma, провести сев (maha) külvama, külve maha tegema, провести идею в жизнь mõtet ellu viima ~ teoks tegema, провести предложение в дирекции direktsioonis ettepanekut läbi viima, провести боевую операцию lahinguoperatsiooni läbi viima, провести шайбу в ворота litrit väravasse lööma;
‣ что maj. kirjendama, sissekannet tegema, läbi kandma; кого (kohale) määrama, kinnitama; провести счёт по кассе kassatoimingut ~ kassatehingut tegema, провести кого приказом keda käskkirjaga kohale määrama;
‣ что veetma; провести отпуск в Крыму puhkust Krimmis veetma, провести лето в деревне suve maal veetma, провести ночь без сна unetut ööd veetma ~ mööda saatma, весь день они провели вместе nad olid terve päeva koos;
‣ кого kõnek. alt tõmbama ~ vedama, ninapidi vedama, petma, tüssama; меня не проведёшь mind sa juba alt ei tõmba ~ ei vea;
◊ на мякине не проведёшь кого keda ei ole nii lihtne petta ~ tüssata, keda nii lihtsalt küll alt ei vea ~ haneks ei püüa
прокипятить 294 Г сов. что
‣ valmis ~ läbi keetma; keema laskma ~ ajama; прокипятить бельё pesu läbi keetma, прокипятить молоко piima keema laskma ~ läbi keetma;
‣ (без страд. прич. прош. вр.) (teatud aeg v. ajani) keetma
‣ valmis ~ läbi keetma; keema laskma ~ ajama; прокипятить бельё pesu läbi keetma, прокипятить молоко piima keema laskma ~ läbi keetma;
‣ (без страд. прич. прош. вр.) (teatud aeg v. ajani) keetma
прятать 187 Г несов. кого-что, где, куда ära peitma, peitu panema, varjule viima, varjama, peidutama; прятать молоко в погреб piima keldrisse varjule ~ hoiule viima, прятать лицо от ветра nägu tuule eest varjama;
◊ прятать глаза ~ взгляд от кого, без доп. pilku kellelt kõrvale pöörama, silmi maha lööma kelle ees; прятать голову под крыло pead tiiva alla ~ liiva sisse peitma; прятать ~ спрятать концы (в воду) kõnek. jälgi kaotama ~ hävitama; vrd. спрятать
◊ прятать глаза ~ взгляд от кого, без доп. pilku kellelt kõrvale pöörama, silmi maha lööma kelle ees; прятать голову под крыло pead tiiva alla ~ liiva sisse peitma; прятать ~ спрятать концы (в воду) kõnek. jälgi kaotama ~ hävitama; vrd. спрятать
прятаться 187 Г несов. куда, где end peitma ~ varjama, peituma, varjuma, peitu minema ~ pugema, varjule minema; прятаться от дождя vihma eest varjule minema, прятаться в кусты (1) end põõsastesse peitma, (2) ülek. põõsasse pugema; vrd. спрятаться
развлекаться 169 Г несов. → сов. развлечься oma meelt lahutama, lõbutsema, lõbusasti aega veetma; тебе надо больше развлекаться sa pead sagedamini oma meelt lahutama, молодёжь умеет развлекаться noored oskavad lõbutseda ~ lustlikult aega veeta
разуметься 229 Г несов.
‣ mõeldud olema, mõeldama, silmas peetama; под этим выражением разумеется следующее selle väljendi all mõeldakse järgmist;
‣ разумеется 3 л. ед. ч. наст. вр. в функции вводн. сл. arusaadav, mõistagi; selge see; само собой разумеется iseenesest mõista, разумеется, он придёт mõistagi ta tuleb;
‣ разумеется 3 л. ед. ч. наст. вр. в функции частицы jah, muidugi, mõistagi, loomulikult; Разве это секрет? Разумеется. Kas see on siis saladus? Mõistagi ~ loomulikult on.
‣ mõeldud olema, mõeldama, silmas peetama; под этим выражением разумеется следующее selle väljendi all mõeldakse järgmist;
‣ разумеется 3 л. ед. ч. наст. вр. в функции вводн. сл. arusaadav, mõistagi; selge see; само собой разумеется iseenesest mõista, разумеется, он придёт mõistagi ta tuleb;
‣ разумеется 3 л. ед. ч. наст. вр. в функции частицы jah, muidugi, mõistagi, loomulikult; Разве это секрет? Разумеется. Kas see on siis saladus? Mõistagi ~ loomulikult on.
распивать 169a Г несов. → сов. распить
‣ что, с кем kõnek. koos ~ kelle seltsis tühjaks ~ ära jooma;
‣ (без сов.) что kõnek. (teed, veini) aegamööda ~ kaua jooma; (teetassi v. veiniklaasi taga) aega veetma; распивать весь вечер чай õhtu otsa teed jooma, распивать с кем вино kellega koos veini võtma ~ jooma, kellega veini juures aega veetma, kelle seltsis veini maitsma
‣ что, с кем kõnek. koos ~ kelle seltsis tühjaks ~ ära jooma;
‣ (без сов.) что kõnek. (teed, veini) aegamööda ~ kaua jooma; (teetassi v. veiniklaasi taga) aega veetma; распивать весь вечер чай õhtu otsa teed jooma, распивать с кем вино kellega koos veini võtma ~ jooma, kellega veini juures aega veetma, kelle seltsis veini maitsma
расправа 51 С ж. неод.
‣ arveteõiendus, arveteõiendamine, (kätte)tasumine; кровавая расправа verine arveteõiendus, veresaun, tapatalgud, зверская расправа metsik ~ julm arveteõiendus, кулачная расправа rusikaõigus, omakohus, учинить расправу над кем kellega arveid õiendama;
‣ aj. alamkorrakohus, alamraspraava (maakondlik esimese astme erikohus Venemaal XVIII saj.);
◊ короткая ~ коротка расправа с кем kõnek. kellega pikka pidu ei peeta, kes saab oma koosa ~ oma jao kohe kätte, kellega tehakse sotid sirgeks jalapealt
‣ arveteõiendus, arveteõiendamine, (kätte)tasumine; кровавая расправа verine arveteõiendus, veresaun, tapatalgud, зверская расправа metsik ~ julm arveteõiendus, кулачная расправа rusikaõigus, omakohus, учинить расправу над кем kellega arveid õiendama;
‣ aj. alamkorrakohus, alamraspraava (maakondlik esimese astme erikohus Venemaal XVIII saj.);
◊ короткая ~ коротка расправа с кем kõnek. kellega pikka pidu ei peeta, kes saab oma koosa ~ oma jao kohe kätte, kellega tehakse sotid sirgeks jalapealt
с-, со-, съ- приставка I verbiliitena väljendab
‣ liikumise ülalt-alla suunda alla, maha; скатиться alla ~ maha veerema, стечь maha voolama ~ jooksma, сойти maha ~ alla minema ~ tulema, laskuma, сбросить alla ~ maha viskama;
‣ eemaldamist v eraldamist maha, ära, ült, pealt, küljest; сбрить бороду habet maha ajama, срубить дерево puud maha raiuma ~ langetama, сбросить пальто kõnek. mantlit ült ~ seljast võtma;
‣ kuskil käimist ära; сходить в аптеку apteegis ära käima, сбегать за хлебом leiba toomas käima;
‣ mitmelt poolt ühte ja samasse kohta suundumist v kutsumist kokku; согнать kokku ajama, созвать kokku kutsuma;
‣ ühendamist kokku, ühte; связать kokku siduma, ühte köitma, склеить kokku kleepima ~ liimima;
‣ osalemist koos-, kaasas; сопровождать saatma, kaasas olema ~ käima;
‣ (ся -verbide puhul) vastastikust tegevust kokku; сговориться kokku rääkima;
‣ võrdlemist; сверить õigsust kontrollima, сравнить võrdlema, kõrvutama, kõrvu seadma;
‣ kopeerimist maha; списать maha kirjutama, срисовать maha joonistama;
‣ muutmist v muutumist; сузить kitsamaks tegema, смягчить pehmendama, сморщиться kirtsu ~ kortsu ~ krimpsu ~ kipra tõmbuma ~ minema;
‣ ärakulutamist ära, lõpuni, viimseni; скормить ära söötma (sööta), смылить seepi ära pesema ~ (pestes) kulutama;
‣ valmistegemist valmis; сшить платье kleiti valmis õmblema, спечь пирог pirukat valmis küpsetama, станцевать польку polkat maha tantsima;
‣ perfektiivset aspektipaarikut; делать tegema -- сделать ära ~ valmis ~ lõpuni tegema, варить keetma -- сварить ära ~ pehmeks ~ valmis keetma, петь laulma -- спеть ära ~ maha laulma; II adverbiliitena väljendab . kohta v suunda; сбоку külje pealt, снизу alt, справа paremalt;
‣ põhjust; сгоряча tulisest peast, ägedushoos, смолоду nooruse tõttu
‣ liikumise ülalt-alla suunda alla, maha; скатиться alla ~ maha veerema, стечь maha voolama ~ jooksma, сойти maha ~ alla minema ~ tulema, laskuma, сбросить alla ~ maha viskama;
‣ eemaldamist v eraldamist maha, ära, ült, pealt, küljest; сбрить бороду habet maha ajama, срубить дерево puud maha raiuma ~ langetama, сбросить пальто kõnek. mantlit ült ~ seljast võtma;
‣ kuskil käimist ära; сходить в аптеку apteegis ära käima, сбегать за хлебом leiba toomas käima;
‣ mitmelt poolt ühte ja samasse kohta suundumist v kutsumist kokku; согнать kokku ajama, созвать kokku kutsuma;
‣ ühendamist kokku, ühte; связать kokku siduma, ühte köitma, склеить kokku kleepima ~ liimima;
‣ osalemist koos-, kaasas; сопровождать saatma, kaasas olema ~ käima;
‣ (ся -verbide puhul) vastastikust tegevust kokku; сговориться kokku rääkima;
‣ võrdlemist; сверить õigsust kontrollima, сравнить võrdlema, kõrvutama, kõrvu seadma;
‣ kopeerimist maha; списать maha kirjutama, срисовать maha joonistama;
‣ muutmist v muutumist; сузить kitsamaks tegema, смягчить pehmendama, сморщиться kirtsu ~ kortsu ~ krimpsu ~ kipra tõmbuma ~ minema;
‣ ärakulutamist ära, lõpuni, viimseni; скормить ära söötma (sööta), смылить seepi ära pesema ~ (pestes) kulutama;
‣ valmistegemist valmis; сшить платье kleiti valmis õmblema, спечь пирог pirukat valmis küpsetama, станцевать польку polkat maha tantsima;
‣ perfektiivset aspektipaarikut; делать tegema -- сделать ära ~ valmis ~ lõpuni tegema, варить keetma -- сварить ära ~ pehmeks ~ valmis keetma, петь laulma -- спеть ära ~ maha laulma; II adverbiliitena väljendab . kohta v suunda; сбоку külje pealt, снизу alt, справа paremalt;
‣ põhjust; сгоряча tulisest peast, ägedushoos, смолоду nooruse tõttu
свадьба 60 С ж. неод. pulmad, pulmapidu; сыграть свадьбу pulmi pidama, серебряная свадьба hõbepulmad, золотая свадьба kuldpulmad, бриллиантовая ~ алмазная свадьба teemantpulmad;
◊ до свадьбы заживёт kõnekäänd nalj. küll pulmadeks paraneb ära ~ saab terveks; как на Маланьину свадьбу (готовить, наготовить, варить) kõnek. nagu tervele külale ~ polgule ~ suurt laari keetma ~ süüa tegema
◊ до свадьбы заживёт kõnekäänd nalj. küll pulmadeks paraneb ära ~ saab terveks; как на Маланьину свадьбу (готовить, наготовить, варить) kõnek. nagu tervele külale ~ polgule ~ suurt laari keetma ~ süüa tegema
сварить 305a Г сов. → несов. сваривать что
‣ (без несов.) ära ~ pehmeks ~ valmis keetma; сварить обед lõunat keetma, сварить чай teed keetma, сварить клей liimi keetma, сварить сталь terast sulatama;
‣ (kokku) keevitama;
◊ каши ~ пива не сваришь с кем kõnek. kellega ei saa kokkuleppele ~ toime ~ kellega ei saa ~ ei anna kokku leppida ~ ei anna asju ajada; vrd. варить
‣ (без несов.) ära ~ pehmeks ~ valmis keetma; сварить обед lõunat keetma, сварить чай teed keetma, сварить клей liimi keetma, сварить сталь terast sulatama;
‣ (kokku) keevitama;
◊ каши ~ пива не сваришь с кем kõnek. kellega ei saa kokkuleppele ~ toime ~ kellega ei saa ~ ei anna kokku leppida ~ ei anna asju ajada; vrd. варить
сжульничать 164b Г сов. kõnek. sulitempe ~ sulleritempe tegema, tüssama, sohki tegema, alt vedama, petma, sulina toimima; vrd. жульничать
скрывать 169a Г несов. → сов. скрыть
‣ vt. скрыть;
‣ (без сов.) что endas sisaldama ~ peitma ~ kätkema
‣ vt. скрыть;
‣ (без сов.) что endas sisaldama ~ peitma ~ kätkema
скрыть 347a Г сов. → несов. скрывать кого-что, от кого-чего varjama, (ära) peitma; saladuses hoidma; скрыть своё волнение oma erutust varjama, скрыть свой гнев oma viha varjama, скрыть свою радость rõõmu enesesse peitma ~ endas hoidma, скрыть беглеца põgenikule ~ jooksikule pelgupaika andma, скрыть свои намерения oma kavatsusi salajas hoidma
содержаться 183 Г несов.
‣ ülal peetama, ülal peetud olema; содержаться государством riigikuludega ülal peetama, riigi kulul olema;
‣ kõnek. olemas olema;
‣ hoitama, peetama, hoitud ~ peetud olema; содержаться под стражей vahi all peetama ~ olema, комната содержится в чистоте tuba hoitakse puhas;
‣ в чём sisalduma, minema, olema; в воздухе содержится азот õhus on ~ õhk sisaldab lämmastikku, два содержится в восьми четыре раза kaks mahub ~ läheb kaheksasse neli korda, kaheksas on neli kahte
‣ ülal peetama, ülal peetud olema; содержаться государством riigikuludega ülal peetama, riigi kulul olema;
‣ kõnek. olemas olema;
‣ hoitama, peetama, hoitud ~ peetud olema; содержаться под стражей vahi all peetama ~ olema, комната содержится в чистоте tuba hoitakse puhas;
‣ в чём sisalduma, minema, olema; в воздухе содержится азот õhus on ~ õhk sisaldab lämmastikku, два содержится в восьми четыре раза kaks mahub ~ läheb kaheksasse neli korda, kaheksas on neli kahte
сон 7 С м. неод. uni; unenägu; тяжёлый сон raske uni, глубокий сон sügav uni, лёгкий сон unekirme, kerge ~ põgus uni, uneviirastus, летаргический сон letargiline uni, varjusurm, непробудный сон ränkraske ~ rampraske uni, surmauni, дневной сон (1) päevauni, päevane uni, (2) päevane uneaeg, клонит ко сну uni tikub peale, спать сладким сном magusasti magama, спать крепким сном kõvasti magama, он потерял сон ta ei saa magada, ta ei maga enam, tal pole und, tal läks uni ära, и во сне не снилось pole aimugi, pole uneski näinud, провести ночь без сна unetut ööd veetma ~ mööda saatma, погрузиться в сон sügavasse unne vajuma, sügavalt ~ nagu kott magama jääma, пробудиться ото сна virguma, unest ärkama, сквозь сон läbi une, видеть сон und nägema, видеть во сне unes nägema, приятного сна head und;
◊ ходить ~ жить как во сне nagu kuutõbine ringi käima, nagu unes ringi liikuma; сна (нет) ни в одном глазу kõnek. pole uneraasugi, uni ei tule ega tule; не знать ~ не ведать ни сном ни духом чего kõnek. mitte ööd ega päeva ~ mitte mõhkugi teadma millest, pole õrna aimugi millest, kes pole kuulnudki millest; вечный сон viimne ~ igavene uni; почить вечным сном luulek. igavesele unele suikuma; заснуть ~ спать мёртвым сном nagu surmaund ~ nagu surnu magama, nagu surmaunne vajuma; спать ~ заснуть сном праведника õndsa ~ õiglase und magama ~ unne vajuma; сон в руку unenägu läks täide
◊ ходить ~ жить как во сне nagu kuutõbine ringi käima, nagu unes ringi liikuma; сна (нет) ни в одном глазу kõnek. pole uneraasugi, uni ei tule ega tule; не знать ~ не ведать ни сном ни духом чего kõnek. mitte ööd ega päeva ~ mitte mõhkugi teadma millest, pole õrna aimugi millest, kes pole kuulnudki millest; вечный сон viimne ~ igavene uni; почить вечным сном luulek. igavesele unele suikuma; заснуть ~ спать мёртвым сном nagu surmaund ~ nagu surnu magama, nagu surmaunne vajuma; спать ~ заснуть сном праведника õndsa ~ õiglase und magama ~ unne vajuma; сон в руку unenägu läks täide
сплутовать 172b Г сов. kõnek. petma, tüssama, kelmust tegema; сплутовать в карты kaardimängus tüssama
спрятать 187 Г сов. кого-что (ära) peitma, peitu panema; спрятать лицо в подушку nägu patja peitma, спрятать улыбку naeratust varjama, спрятать в тюрьму ülek. vangi panema, vanglamüüride taha peitma, спрятать голову в плечи ülek. pead õlgade vahele tõmbama;
◊ спрятать глаза silmi peitma, silmi ~ pilku maha lööma; спрятать концы в воду jälgi kaotama ~ hävitama, asja summutama, otsi peitma; vrd. прятать
◊ спрятать глаза silmi peitma, silmi ~ pilku maha lööma; спрятать концы в воду jälgi kaotama ~ hävitama, asja summutama, otsi peitma; vrd. прятать
спрятаться 187 Г сов. end peitma ~ varjama, peituma, varjuma, peitu pugema, varju minema; спрятаться в кусты põõsasse (peitu) pugema (kõnek.), спрятаться в кустах põõsastes peidus olema, спрятаться от солнца päikese eest varju pugema, луна спряталась за лесом kuu kadus metsa varju, спрятаться за спину selja taha pugema (ka ülek.); vrd. прятаться
сунуться 334 Г сов. → несов. соваться
‣ vt. соваться;
‣ (без несов.) kõnek. (pead, nägu) pistma, peitma; сунуться лицом в подушку pead patja peitma
‣ vt. соваться;
‣ (без несов.) kõnek. (pead, nägu) pistma, peitma; сунуться лицом в подушку pead patja peitma
схоронить II 305a Г сов. кого-что van. madalk. peitma, varjama, peidus ~ varjul hoidma; (salajas) hoidma; схоронить вещи asju peidus hoidma; vrd. хоронить II
схорониться 305 Г сов. где, от кого-чего madalk. peitu pugema ~ minema, end peitma ~ varjama ~ kaitsma; схорониться в кустах põõsastesse peitu pugema, схорониться от солнца end päikese eest kaitsma; vrd. хорониться
таить 283 Г несов. что
‣ от кого-чего salajas hoidma ~ pidama, varjama; таить своё горе oma muret varjama, таить злобу прoтив кого salaviha kandma kelle vastu;
‣ в чём endas sisaldama ~ peitma, kätkema; таить в себе опасность ohtlik olema, ohtu kätkema;
◊ что ~ нечего греха таить kõnek. mis seal ~ siin ikka salata; таить дыхание hinge kinni pidama; vrd. утаить
‣ от кого-чего salajas hoidma ~ pidama, varjama; таить своё горе oma muret varjama, таить злобу прoтив кого salaviha kandma kelle vastu;
‣ в чём endas sisaldama ~ peitma, kätkema; таить в себе опасность ohtlik olema, ohtu kätkema;
◊ что ~ нечего греха таить kõnek. mis seal ~ siin ikka salata; таить дыхание hinge kinni pidama; vrd. утаить
тайна 51 С ж. неод. saladus (ka ülek.), salajasus; военная тайна sõjasaladus, служебная тайна ametisaladus, teenistussaladus, государственная тайна riiklik saladus, riigisaladus, производственна я тайна tootmissaladus, тайна переписки kirjavahetuse saladus, тайна успеха edu saladus, тайны природы looduse saladused, тайна голосования hääletamise salajasus, выдать тайну saladust reetma ~ välja andma, посвящать в тайны saladustesse pühendama, хранить тайну saladust hoidma, держать в тайне saladuses hoidma ~ pidama, в тайне от кого salaja kelle eest, это для меня не тайна see pole minu jaoks ~ minule (mingi) saladus, всё покрыто тайной kõik on (suure) saladuskatte all, окутанный тайной saladuslooris, saladuslik
темница 80 С ж. неод. van. liter. vangikoda, vangitorn, vangla, kivilaev; бросить в темницу vanglasse ~ vangitorni heitma, заключить v посадить в темницу vangi panema, trellide taha ~ vanglamüüride vahele peitma, томиться в темнице vangis vaevlema
уварить 307 Г сов. → несов. уваривать что kõnek.
‣ pehmeks ~ valmis keetma; уварить мясо liha pehmeks keetma;
‣ paksemaks ~ paksuks ~ vähemaks keetma; уварить сироп siirupit paksuks keetma
‣ pehmeks ~ valmis keetma; уварить мясо liha pehmeks keetma;
‣ paksemaks ~ paksuks ~ vähemaks keetma; уварить сироп siirupit paksuks keetma
удержать 183a Г сов. → несов. удерживать
‣ кого-что kinni ~ käes hoida suutma; я еле удержал стакан в руках suutsin vaevalt ~ vaevu klaasi käes hoida (et ei kukuks);
‣ кого-что säilitama, alles ~ alal hoidma, alles jääma; enese käes hoidma, enese kätte jätma; удержать равновесие tasakaalu säilitama, удержать в памяти meeles pidama, удержать в повиновении sõnakuulmises ~ kuulekuses hoidma, удержать за собой endale ~ enda kätte jätma, удержать город linna enda käes hoidma ~ hoida suutma, команда удержала первое место võistkond suutis esikohta säilitada ~ kaitsta;
‣ что (maksmisel) kinni pidama; удержать пять рублей из заработной платы palgast viis rubla kinni pidama;
‣ кого-что, чем, от чего tagasi hoidma (ka ülek.), kinni pidama, peetama; удержать лошадей hobuseid tagasi hoidma, удержать слёзы pisaraid tagasi hoidma, удержать дыхание hinge tagasi hoidma ~ kinni pidama, удержать гнев viha talitsema ~ tagasi hoidma, удержать кого от необдуманного шага kelle mõtlematut sammu ära hoidma, удержать руками kätega kinni hoidma, удержать улыбку naeratust tagasi hoidma, удержать кого дома keda kodus (kinni) hoidma, удержать за руку käest ~ kättpidi tagasi hoidma
‣ кого-что kinni ~ käes hoida suutma; я еле удержал стакан в руках suutsin vaevalt ~ vaevu klaasi käes hoida (et ei kukuks);
‣ кого-что säilitama, alles ~ alal hoidma, alles jääma; enese käes hoidma, enese kätte jätma; удержать равновесие tasakaalu säilitama, удержать в памяти meeles pidama, удержать в повиновении sõnakuulmises ~ kuulekuses hoidma, удержать за собой endale ~ enda kätte jätma, удержать город linna enda käes hoidma ~ hoida suutma, команда удержала первое место võistkond suutis esikohta säilitada ~ kaitsta;
‣ что (maksmisel) kinni pidama; удержать пять рублей из заработной платы palgast viis rubla kinni pidama;
‣ кого-что, чем, от чего tagasi hoidma (ka ülek.), kinni pidama, peetama; удержать лошадей hobuseid tagasi hoidma, удержать слёзы pisaraid tagasi hoidma, удержать дыхание hinge tagasi hoidma ~ kinni pidama, удержать гнев viha talitsema ~ tagasi hoidma, удержать кого от необдуманного шага kelle mõtlematut sammu ära hoidma, удержать руками kätega kinni hoidma, удержать улыбку naeratust tagasi hoidma, удержать кого дома keda kodus (kinni) hoidma, удержать за руку käest ~ kättpidi tagasi hoidma
укрыть 347a Г сов. → несов. укрывать
‣ кого-что, чем (hoolikalt, üleni) kinni katma; укрыть ребёнка одеялом last tekiga kinni katma, lapsele tekki peale panema, укрыть кого с головой tekki kellel üle pea tõmbama;
‣ кого-что, от кого-чего varjama, peitma; укрыть от дождя vihma eest varjama ~ kaitsma, укрыть беглеца jooksikut ~ põgenikku varjama ~ peitma, укрыть от врагов vaenlaste eest varjama
‣ кого-что, чем (hoolikalt, üleni) kinni katma; укрыть ребёнка одеялом last tekiga kinni katma, lapsele tekki peale panema, укрыть кого с головой tekki kellel üle pea tõmbama;
‣ кого-что, от кого-чего varjama, peitma; укрыть от дождя vihma eest varjama ~ kaitsma, укрыть беглеца jooksikut ~ põgenikku varjama ~ peitma, укрыть от врагов vaenlaste eest varjama
укрыться 347 Г сов. → несов. укрываться
‣ чем end (hoolikalt) kinni katma; kattuma; укрыться одеялом endale tekki peale võtma, end tekiga katma, укрыться с головой tekki üle pea tõmbama, земля укрылась снегом maa kattus lumega, lumevaip katab maad ~ kattis maad;
‣ от кого-чего end varjama ~ peitma, varjule ~ peitu minema, varjuma (ka sõj.), peituma, varju leidma; укрыться от людей end inimeste eest varjama, укрыться от дождя vihma eest varju ~ vihmavarju minema, укрыться от ветра tuulevarju minema, укрыться в кустах põõsastesse peitu pugema, укрыться от чужих глаз võõra pilgu eest peitu pugema ~ varju leidma;
‣ varju ~ märkamata ~ tähele panemata jääma; от меня ничто не укроется minu eest ei jää midagi varjule, mul ei jää midagi märkamata
‣ чем end (hoolikalt) kinni katma; kattuma; укрыться одеялом endale tekki peale võtma, end tekiga katma, укрыться с головой tekki üle pea tõmbama, земля укрылась снегом maa kattus lumega, lumevaip katab maad ~ kattis maad;
‣ от кого-чего end varjama ~ peitma, varjule ~ peitu minema, varjuma (ka sõj.), peituma, varju leidma; укрыться от людей end inimeste eest varjama, укрыться от дождя vihma eest varju ~ vihmavarju minema, укрыться от ветра tuulevarju minema, укрыться в кустах põõsastesse peitu pugema, укрыться от чужих глаз võõra pilgu eest peitu pugema ~ varju leidma;
‣ varju ~ märkamata ~ tähele panemata jääma; от меня ничто не укроется minu eest ei jää midagi varjule, mul ei jää midagi märkamata
уманить 308 Г сов. → несов. уманивать кого, чем madalk. (endaga) kaasa petma ~ peibutama ~ meelitama ~ ahvatlema
упрятать 187 Г сов. → несов. упрятывать кого-что, куда
‣ kõnek. (hoolega ära) peitma; упрятать деньги в кубышку ~ в чулок raha sukasäärde peitma, упрятать краденое varastatud kraami ~ varastatut (ära) peitma, упрятать руки в карман käsi taskusse peitma, упрятать голову в плечи pead õlgade vahele tõmbama ~ peitma;
‣ ülek. madalk. keda kuhu pistma ~ panema; упрятать кого в сумасшедший дом keda hullumajja pistma ~ panema, упрятать в тюрьму trellide taha pistma, упрятать в глухое место pärapõrgusse saatma
‣ kõnek. (hoolega ära) peitma; упрятать деньги в кубышку ~ в чулок raha sukasäärde peitma, упрятать краденое varastatud kraami ~ varastatut (ära) peitma, упрятать руки в карман käsi taskusse peitma, упрятать голову в плечи pead õlgade vahele tõmbama ~ peitma;
‣ ülek. madalk. keda kuhu pistma ~ panema; упрятать кого в сумасшедший дом keda hullumajja pistma ~ panema, упрятать в тюрьму trellide taha pistma, упрятать в глухое место pärapõrgusse saatma
упрятаться 187 Г сов. → несов. упрятываться kõnek. end (ära) peitma, peitu pugema; упрятаться под кровать voodi alla peitu pugema, упрятаться в траве end rohu sisse (ära) peitma
утаить 283 Г сов. → несов. утаивать что
‣ от кого-чего varjama, peitma, salajas hoidma; утаить правду tõde varjama, утаить свои чувства oma tundeid varjama ~ peitma ~ maha salgama, от него ничего не утаишь tema eest ei saa midagi salajas hoida ~ varjata;
‣ salaja omastama; утаить чужие вещи salaja võõraid asju omastama;
◊ шила в мешке не утаишь vanas. kaua naaskel kotis seisab, ega terav nõel kotis seisa
‣ от кого-чего varjama, peitma, salajas hoidma; утаить правду tõde varjama, утаить свои чувства oma tundeid varjama ~ peitma ~ maha salgama, от него ничего не утаишь tema eest ei saa midagi salajas hoida ~ varjata;
‣ salaja omastama; утаить чужие вещи salaja võõraid asju omastama;
◊ шила в мешке не утаишь vanas. kaua naaskel kotis seisab, ega terav nõel kotis seisa
утаиться 283 Г сов. → несов. утаиваться от кого kõnek.
‣ end varjama ~ peitma, peitu ~ varju pugema, varjuma, peituma;
‣ varju ~ salajasse jääma; от неё не утаилось, что... tal ei jäänud teadmata ~ märkamata, et...
‣ end varjama ~ peitma, peitu ~ varju pugema, varjuma, peituma;
‣ varju ~ salajasse jääma; от неё не утаилось, что... tal ei jäänud teadmata ~ märkamata, et...
уткнуть 336a Г сов. kõnek. что во что, куда
‣ mille vastu ~ kuhu pistma ~ torkama; уткнуть руки в бока käsi puusa panema;
‣ kuhu pistma ~ peitma; уткнуть лицо в подушку nägu padja sisse peitma, уткнуть голову под крыло pead tiiva alla peitma;
◊ уткнуть глаза в кого-что kõnek. kellesse-millesse pilku naelutama ~ puurima; уткнуть нос во что, куда kõnek. ninapidi ~ nina milles olema
‣ mille vastu ~ kuhu pistma ~ torkama; уткнуть руки в бока käsi puusa panema;
‣ kuhu pistma ~ peitma; уткнуть лицо в подушку nägu padja sisse peitma, уткнуть голову под крыло pead tiiva alla peitma;
◊ уткнуть глаза в кого-что kõnek. kellesse-millesse pilku naelutama ~ puurima; уткнуть нос во что, куда kõnek. ninapidi ~ nina milles olema
уткнуться 336 Г сов. чем, во что
‣ mille vastu põrkama; уткнуться кому в спину kellele tagant selga jooksma, уткнуться лицом в снег näoli ~ nägupidi lumme kukkuma, уткнуться в берег kaldasse jooksma;
‣ (pead, nägu) kuhu pistma ~ peitma; уткнуться головой в подушку pead padja sisse peitma;
‣ ülek. ninapidi ~ nina milles olema; уткнуться в шитьё ninapidi õmblustöös olema, уткнуться в книгу ninapidi ~ nina raamatus olema;
◊ уткнуться носом во что, куда kõnek. ninapidi ~ nina milles olema
‣ mille vastu põrkama; уткнуться кому в спину kellele tagant selga jooksma, уткнуться лицом в снег näoli ~ nägupidi lumme kukkuma, уткнуться в берег kaldasse jooksma;
‣ (pead, nägu) kuhu pistma ~ peitma; уткнуться головой в подушку pead padja sisse peitma;
‣ ülek. ninapidi ~ nina milles olema; уткнуться в шитьё ninapidi õmblustöös olema, уткнуться в книгу ninapidi ~ nina raamatus olema;
◊ уткнуться носом во что, куда kõnek. ninapidi ~ nina milles olema
утопить 323a Г сов. кого-что
‣ в чём (ära) uputama (ka ülek.), põhja laskma; утопить судно laeva uputama ~ põhja laskma, утопить котят kassipoegi (ära) uputama, утопить ведро в колодце pangel kaevu uppuda ~ kukkuda laskma, утопить горе в вине muret veini sisse uputama, утопить тоску в работе hingevaeva ~ kurvastust töösse uputama, утопить гвоздь naelapead sisse lööma ~ peitma;
‣ madalk. üle ujutama;
‣ ülek. kõnek. keda vee alla vajutama, sisse tõmbama ~ vedama;
‣ madalk. в чём millesse vajutama; утопить ногу в грязи jalga porisse vajutama ~ vajuda laskma; vrd. топить III
‣ в чём (ära) uputama (ka ülek.), põhja laskma; утопить судно laeva uputama ~ põhja laskma, утопить котят kassipoegi (ära) uputama, утопить ведро в колодце pangel kaevu uppuda ~ kukkuda laskma, утопить горе в вине muret veini sisse uputama, утопить тоску в работе hingevaeva ~ kurvastust töösse uputama, утопить гвоздь naelapead sisse lööma ~ peitma;
‣ madalk. üle ujutama;
‣ ülek. kõnek. keda vee alla vajutama, sisse tõmbama ~ vedama;
‣ madalk. в чём millesse vajutama; утопить ногу в грязи jalga porisse vajutama ~ vajuda laskma; vrd. топить III
хоронить II 305a Г несов. van. madalk. peitu ~ varjule panema, peidus hoidma, peitma, varjama; salajas hoidma;
◊ хоронить концы (в воду) kõnek. jälgi kaotama ~ hävitama; vrd. схоронить II
◊ хоронить концы (в воду) kõnek. jälgi kaotama ~ hävitama; vrd. схоронить II
хорониться 305 Г несов. от кого-чего kõnek.
‣ end peitma ~ varjama, peituma (ka ülek.), redus ~ peidus ~ varjul olema (ka ülek.), redutama;
‣ end hoidma (näit. löögi v. päikese eest);
‣ страд. к хоронить II; vrd. схорониться
‣ end peitma ~ varjama, peituma (ka ülek.), redus ~ peidus ~ varjul olema (ka ülek.), redutama;
‣ end hoidma (näit. löögi v. päikese eest);
‣ страд. к хоронить II; vrd. схорониться
чудесно Н imeliselt, imepäraselt, imeilusasti, imetabaselt, (ime)toredasti, imeväärselt; on imeline ~ imepärane ~ imeilus ~ imetabane ~ (ime)tore ~ imeväärne; чудесно звучать imeliselt kõlama, куст чудесно цветёт põõsas õitseb imeilusasti, чудесно себя чувствовать end imehästi tundma, чудесно провести время (ime)toredasti aega veetma, чудесно выглядеть imeilus välja nägema, в лесу было чудесно metsas oli imetore olla
шаромыжничать 168b Г несов. madalk. sulitsema, sulima, suli ~ sulitükke tegema, petma, kelmama; parasiiditsema
шик 18 (род. п. шика и шику) С м. неод. (без мн. ч.) luksus, toredus, uhkus, elegants, peenus, šikk; одеваться с шиком elegantselt ~ nooblilt ~ šikilt riietuma ~ riides olema ~ riides käima, квартира обставлена с шиком korter on luksuslikult ~ peenelt sisustatud, пройтись с шиком kõnek. suure efektiga minema, считаться шиком šikiks ~ peeneks peetama, вино -- шик kõnek. peen vein, luksusvein;
◊ задать ~ задавать шик ~ шику madalk. toredust taga ajama
◊ задать ~ задавать шик ~ шику madalk. toredust taga ajama
