[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 86 artiklit
бесчувствие 115 С с. неод. (без мн. ч.)
‣ meelemärkusetus, teadvusetus; в бесчувствии meelemärkuseta, пьян до бесчувствия maani purjus ~ täis, бить до бесчувствия oimetuks peksma;
‣ tundetus, osavõtmatus, tuimus
‣ meelemärkusetus, teadvusetus; в бесчувствии meelemärkuseta, пьян до бесчувствия maani purjus ~ täis, бить до бесчувствия oimetuks peksma;
‣ tundetus, osavõtmatus, tuimus
бить 325 Г несов.
‣ кого-что, чем, по чему lööma, taguma, peksma, piitsutama keda-mida, vastu mida, mille pihta, millega; не бей его ära löö teda, бить по руке käe pihta ~ vastu kätt lööma, бить молотком по гвоздю haamriga naela pihta lööma, бить кулаком в дверь rusikaga vastu ust taguma, бить по воротам sport (väravale) peale lööma, ветки бьют по лицу oksad löövad näkku ~ vastu nägu;
‣ что, во что, без доп. lööma mida; часы бьют полночь kell lööb kesköötundi, бить в барабан trummi lööma, бить в набат häirekella lööma (ka ülek.), бить в ладоши käsi plaksutama;
‣ кого tapma keda (loomade ja lindude kohta); бить скот koduloomi tapma ~ veristama, бить зверя ulukeid ~ metsloomi laskma ~ tapma;
‣ кого-что lõhkuma, purustama, puruks peksma (ka ülek.); бить окна aknaid lõhkuma ~ puruks peksma ~ lööma, бить посуду nõusid lõhkuma ~ puruks peksma, бить карту kaarti tapma ~ lööma, бить врага vaenlast lööma, vastast purustama;
‣ из чего, по кому-чему, во что tulistama, laskma keda millest, pihta andma (ka ülek.) kellele; бить из пушек по окопам противника vastase kaevikuid kahuritest tulistama, vastase kaevikute pihta kahurituld andma, бить птиц на лету linde lennult laskma ~ tabama, бить по бюрократам bürokraatidele pihta andma;
‣ purskama, ülek. pulbitsema; из радиатора начал бить пар radiaatorist purskas auru, жизнь бьёт ключом elu pulbitseb;
‣ (без 1 и 2 л.) кого kõnek. raputama; его бьёт лихорадка ta vappub palavikus, ta kannatab vappekülma all, tal on kõrge palavik, его бьёт дрожь tal on külmavärinad;
‣ что tegema, valmistama, teatud viisil töötlema; бить масло võid tegema, бить шерсть villa kraasima;
◊ бить баклуши kõnek. lulli lööma; бить тревогу häiret andma, häilitama, lärmi tõstma; бить в глаза (1) silma hakkama, (2) silmi pimestama; бить в одну точку ühte ja sama taotlema, sama eesmärki teenima; бить в цель märki tabama; бить мимо цели märgist mööda laskma; бить в нос ninna lööma (lõhna kohta); бить наверняка kõnek. kindla peale välja minema; бить по карману кого tasku pihta käima kellele; бить по рукам käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama; бить челом van. (1) кому maani kummardama kelle ees, (2) кому, о чём anuma, paluma kellelt, mida, (3) на кого süüdistust tõstma, kaebama, kaebust esitama kelle peale; бить через край üle keema ~ voolama (rõõmu, energia vm. kohta); бьёт чей час kelle tund on tulnud; бить на что kõnek. millele rõhuma
‣ кого-что, чем, по чему lööma, taguma, peksma, piitsutama keda-mida, vastu mida, mille pihta, millega; не бей его ära löö teda, бить по руке käe pihta ~ vastu kätt lööma, бить молотком по гвоздю haamriga naela pihta lööma, бить кулаком в дверь rusikaga vastu ust taguma, бить по воротам sport (väravale) peale lööma, ветки бьют по лицу oksad löövad näkku ~ vastu nägu;
‣ что, во что, без доп. lööma mida; часы бьют полночь kell lööb kesköötundi, бить в барабан trummi lööma, бить в набат häirekella lööma (ka ülek.), бить в ладоши käsi plaksutama;
‣ кого tapma keda (loomade ja lindude kohta); бить скот koduloomi tapma ~ veristama, бить зверя ulukeid ~ metsloomi laskma ~ tapma;
‣ кого-что lõhkuma, purustama, puruks peksma (ka ülek.); бить окна aknaid lõhkuma ~ puruks peksma ~ lööma, бить посуду nõusid lõhkuma ~ puruks peksma, бить карту kaarti tapma ~ lööma, бить врага vaenlast lööma, vastast purustama;
‣ из чего, по кому-чему, во что tulistama, laskma keda millest, pihta andma (ka ülek.) kellele; бить из пушек по окопам противника vastase kaevikuid kahuritest tulistama, vastase kaevikute pihta kahurituld andma, бить птиц на лету linde lennult laskma ~ tabama, бить по бюрократам bürokraatidele pihta andma;
‣ purskama, ülek. pulbitsema; из радиатора начал бить пар radiaatorist purskas auru, жизнь бьёт ключом elu pulbitseb;
‣ (без 1 и 2 л.) кого kõnek. raputama; его бьёт лихорадка ta vappub palavikus, ta kannatab vappekülma all, tal on kõrge palavik, его бьёт дрожь tal on külmavärinad;
‣ что tegema, valmistama, teatud viisil töötlema; бить масло võid tegema, бить шерсть villa kraasima;
◊ бить баклуши kõnek. lulli lööma; бить тревогу häiret andma, häilitama, lärmi tõstma; бить в глаза (1) silma hakkama, (2) silmi pimestama; бить в одну точку ühte ja sama taotlema, sama eesmärki teenima; бить в цель märki tabama; бить мимо цели märgist mööda laskma; бить в нос ninna lööma (lõhna kohta); бить наверняка kõnek. kindla peale välja minema; бить по карману кого tasku pihta käima kellele; бить по рукам käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama; бить челом van. (1) кому maani kummardama kelle ees, (2) кому, о чём anuma, paluma kellelt, mida, (3) на кого süüdistust tõstma, kaebama, kaebust esitama kelle peale; бить через край üle keema ~ voolama (rõõmu, energia vm. kohta); бьёт чей час kelle tund on tulnud; бить на что kõnek. millele rõhuma
бренный 127 П (кр. ф. бренен, бренна, бренно, бренны) liter., ka iroon. kaduv, kõdunev, maine, ajalik, surelik; бренные останки maised jäänused
вдребезги Н
‣ kildudeks; разбиться вдребезги kildudeks purunema;
‣ kõnek. täielikult, täiesti; вдребезги пьян purupurjus, maani täis, проигрался вдребезги mängis enese puupaljaks ~ kõik maha
‣ kildudeks; разбиться вдребезги kildudeks purunema;
‣ kõnek. täielikult, täiesti; вдребезги пьян purupurjus, maani täis, проигрался вдребезги mängis enese puupaljaks ~ kõik maha
выгореть I 231*b Г сов. → несов. выгорать
‣ maha ~ ära põlema; выгореть дотла maani maha põlema, в лампе выгорел весь керосин lambis sai petrooleum otsa;
‣ ära pleekima; материя выгорела riie pleekis ära;
‣ ära kõrbema; хлеба выгорели vili kõrbes ära
‣ maha ~ ära põlema; выгореть дотла maani maha põlema, в лампе выгорел весь керосин lambis sai petrooleum otsa;
‣ ära pleekima; материя выгорела riie pleekis ära;
‣ ära kõrbema; хлеба выгорели vili kõrbes ära
допиваться 169 Г несов. → сов. допиться
‣ до чего kõnek. end purju jooma, (mingi halva tagajärjeni) jooma; допиваться до беспамятства end maani täis jooma, допиваться до белой горячки deliiriumini ~ hulluseni jooma;
‣ страд. к допивать
‣ до чего kõnek. end purju jooma, (mingi halva tagajärjeni) jooma; допиваться до беспамятства end maani täis jooma, допиваться до белой горячки deliiriumini ~ hulluseni jooma;
‣ страд. к допивать
достойный 119 П (кр. ф. достоин, достойна, достойно, достойны) чего mille vääriline, mida vääriv, väärt (olev); väärikas; он достоин своей славы ta väärib oma kuulsust ~ mainet, достойный подражания järgimist ~ matkimist vääriv, достойный награды autasu väärt, достойная смена кому vääriline vahetus kellele, достойный подарок vääriline kink
дотла Н täiesti, sootuks, põhjani, maani; сгореть дотла maani maha põlema, разориться дотла põhjani ~ lõplikult laostuma
житейский 129 П elu-; argi(päeva)-, argine, maine; житейская мудрость elutarkus, житейские заботы argimured, житейские хлопоты maine askel, maised talitused, дело житейское kõnek. igapäevane ~ igapäine asi
земля 64 (вин. п. ед. ч. землю, род. п. мн. ч. земель, дат. п. землям, твор. п. землями, предл. п. о землях) С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) maa, maismaa, maa-ala; летать низко над землёй madalal maa kohal lendama, поклониться до земли maani kummardama, небо слилось с землёю taevas ja maa sulasid ühte, бросить на землю maha viskama;
‣ maa(pind), (без мн. ч.) muld; maa, maavaldus; пахотная земля künnimaa, плодородная земля viljakas ~ viljakandev maa, болотистая земля soine maa, целинные и залежные земли uudis- ja jäätmaad, обработка земли maaharimine, põlluharimine, mullaharimine, рыхлая земля kobe muld, тучная земля rammus muld, засыпать землёй mulda peale ~ täis ajama, pinnasega täitma, ничейная земля eikellegimaa, общинная земля kogukonnamaa, помещичья земля mõisamaa, церковная земля kirikumaa;
‣ maa, kõrgst. ka riik; родная земля sünnimaa, kodumaa, isamaa, на чужой земле võõral maal, võõrsil;
‣ Земля (без мн. ч.) Maa, maakera; окружность Земли maakera ~ Maa ümbermõõt, искусственный спутник Земли Maa tehiskaaslane;
◊ обетованная земля kõrgst. tõotatud maa, õnnemaa; земля горит под ногами у кого kellel on jalgealune tuline ~ maa(pind) põleb jalge all; земля из-под ног уходит ~ ушла ~ уплывает ~ бежит у кого kellel kõigub maapind jalge all; за тридевять земель seitsme maa ja mere taga ~ taha; предавать ~ предать кого земле kõrgst. (maa)mulda sängitama keda; сравнять с землёй что maatasa tegema mida; между небом и землёй maa ja taeva vahel (olema); из-под земли доставать ~ достать что kas või maa alt välja võtma mida; словно ~ точно ~ как из земли ~ из-под земли вырос nagu maa alt kerkis üles, nagu taevast kukkus alla (äkilise ilmumise kohta); стирать ~ стереть с лица земли кого-что maamunalt minema pühkima, maatasa ~ pihuks ja põrmuks tegema keda-mida; как сквозь землю провалился kõnek. kadus nagu vits vette, kadus nagu tina tuhka, (on) nagu maa alla vajunud
‣ (без мн. ч.) maa, maismaa, maa-ala; летать низко над землёй madalal maa kohal lendama, поклониться до земли maani kummardama, небо слилось с землёю taevas ja maa sulasid ühte, бросить на землю maha viskama;
‣ maa(pind), (без мн. ч.) muld; maa, maavaldus; пахотная земля künnimaa, плодородная земля viljakas ~ viljakandev maa, болотистая земля soine maa, целинные и залежные земли uudis- ja jäätmaad, обработка земли maaharimine, põlluharimine, mullaharimine, рыхлая земля kobe muld, тучная земля rammus muld, засыпать землёй mulda peale ~ täis ajama, pinnasega täitma, ничейная земля eikellegimaa, общинная земля kogukonnamaa, помещичья земля mõisamaa, церковная земля kirikumaa;
‣ maa, kõrgst. ka riik; родная земля sünnimaa, kodumaa, isamaa, на чужой земле võõral maal, võõrsil;
‣ Земля (без мн. ч.) Maa, maakera; окружность Земли maakera ~ Maa ümbermõõt, искусственный спутник Земли Maa tehiskaaslane;
◊ обетованная земля kõrgst. tõotatud maa, õnnemaa; земля горит под ногами у кого kellel on jalgealune tuline ~ maa(pind) põleb jalge all; земля из-под ног уходит ~ ушла ~ уплывает ~ бежит у кого kellel kõigub maapind jalge all; за тридевять земель seitsme maa ja mere taga ~ taha; предавать ~ предать кого земле kõrgst. (maa)mulda sängitama keda; сравнять с землёй что maatasa tegema mida; между небом и землёй maa ja taeva vahel (olema); из-под земли доставать ~ достать что kas või maa alt välja võtma mida; словно ~ точно ~ как из земли ~ из-под земли вырос nagu maa alt kerkis üles, nagu taevast kukkus alla (äkilise ilmumise kohta); стирать ~ стереть с лица земли кого-что maamunalt minema pühkima, maatasa ~ pihuks ja põrmuks tegema keda-mida; как сквозь землю провалился kõnek. kadus nagu vits vette, kadus nagu tina tuhka, (on) nagu maa alla vajunud
земной 120 П maa-, maapealne; maine (ka ülek.); земной шар maakera, земная кора maakoor, земная поверхность maakera pind, maapind, земной поклон maani kummardus, земной рай maapealne paradiis, земные блага maised hüved, земная женщина maine ~ tavaline naine
имя 116 С с. неод.
‣ (ees)nimi; isikunimi; имя и фамилия ees- ja perekonnanimi, имя и отчество ees- ja isanimi, дать имя nime panema, называть по имени eesnime järgi kutsuma ~ nimetama, древневосточные имена Vana-Ida isikunimed, имена и названия nimed (isiku-, koha- jm. nimede kogumõiste), письмо на имя кого kiri kelle nimele, от имени кого kelle nimel, именем закона seaduse nimel, завод имени Калинина Kalinini (-nimeline) tehas;
‣ ülek. hea maine, kuulsus, nimi; громкое имя kõlav nimi, доброе имя hea nimi ~ maine, человек с именем nimekas inimene ~ mees, учёный с мировым именем maailmakuulus teadlane, запятнать своё имя oma nime määrima;
‣ lgv. käändsõna, noomen (vene keeles nimi-, omadus- ja arvsõna ühisnimetus); имя существительное nimisõna, substantiiv, имя прилагательное omadussõna, adjektiiv, имя числительное arvsõna, numeraal, имя собственное pärisnimi, имя нарицательное üldnimi;
◊ называть вещи своими именами asju õige nimega nimetama; во имя чего mille nimel
‣ (ees)nimi; isikunimi; имя и фамилия ees- ja perekonnanimi, имя и отчество ees- ja isanimi, дать имя nime panema, называть по имени eesnime järgi kutsuma ~ nimetama, древневосточные имена Vana-Ida isikunimed, имена и названия nimed (isiku-, koha- jm. nimede kogumõiste), письмо на имя кого kiri kelle nimele, от имени кого kelle nimel, именем закона seaduse nimel, завод имени Калинина Kalinini (-nimeline) tehas;
‣ ülek. hea maine, kuulsus, nimi; громкое имя kõlav nimi, доброе имя hea nimi ~ maine, человек с именем nimekas inimene ~ mees, учёный с мировым именем maailmakuulus teadlane, запятнать своё имя oma nime määrima;
‣ lgv. käändsõna, noomen (vene keeles nimi-, omadus- ja arvsõna ühisnimetus); имя существительное nimisõna, substantiiv, имя прилагательное omadussõna, adjektiiv, имя числительное arvsõna, numeraal, имя собственное pärisnimi, имя нарицательное üldnimi;
◊ называть вещи своими именами asju õige nimega nimetama; во имя чего mille nimel
индивидуальный 126 П (кр. ф. индивидуален, индивидуальна, индивидуально, индивидуальны) individuaal-, individuaalne, iselaadne, isikupärane, isiklik, era-, üksik-, ainik-; индивидуальный пакет individuaalpakend (enese-esmaabiks), индивидуальные черты individuaalsed ~ isikupärased jooned, индивидуальный дом eramu, eramaja, individuaalelamu, üksikelamu, индивидуальный проект ainuprojekt
история 89 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) ajalugu (kui mineviku kulg ja kui teadus); kõnek. minevik; история искусства kunstiajalugu, история литературы kirjanduslugu, история белорусской литературы valgevene kirjanduse ajalugu, valgevene kirjanduslugu, история древнего мира vanaaeg (ajaloodistsipliinina), история средних веков keskaeg (ajaloodistsipliinina), новая история uusaeg, творить историю ajalugu tegema, об этом история умалчивает nalj. sellest vaikib ajalugu, это для нас уже история meile on see juba ajalugu;
‣ lugu; история болезни med. haiguslugu, история его жизни tema elulugu, рассказывать весёлые истории lõbusaid lugusid rääkima, вот так история kõnek. on see alles lugu;
◊ вечная история kõnek. vana lugu ~ laul; войти в историю ajalukku minema; попадать ~ попасть в (неприятную) историю ebameeldivasse loosse sattuma; (вот так) история с географией! nalj. (säh sulle) kooki moosiga!
‣ (без мн. ч.) ajalugu (kui mineviku kulg ja kui teadus); kõnek. minevik; история искусства kunstiajalugu, история литературы kirjanduslugu, история белорусской литературы valgevene kirjanduse ajalugu, valgevene kirjanduslugu, история древнего мира vanaaeg (ajaloodistsipliinina), история средних веков keskaeg (ajaloodistsipliinina), новая история uusaeg, творить историю ajalugu tegema, об этом история умалчивает nalj. sellest vaikib ajalugu, это для нас уже история meile on see juba ajalugu;
‣ lugu; история болезни med. haiguslugu, история его жизни tema elulugu, рассказывать весёлые истории lõbusaid lugusid rääkima, вот так история kõnek. on see alles lugu;
◊ вечная история kõnek. vana lugu ~ laul; войти в историю ajalukku minema; попадать ~ попасть в (неприятную) историю ebameeldivasse loosse sattuma; (вот так) история с географией! nalj. (säh sulle) kooki moosiga!
каинов 132 П Kaini; ülek. vennatapja (omaduss.), vennatapu-;
◊ каинова печать Kaini märk; каинов грех van. vennatapp
◊ каинова печать Kaini märk; каинов грех van. vennatapp
кланяться 253 Г несов.
‣ кому, с кем, без доп. kummardama, kummardust tegema; (kummardusega) teretama, tervitama, terviseid saatma; артист вышел кланяться näitleja tuli kummardust tegema, кланяться в пояс sügavalt kummardama, кланяться в ноги кому maani kummardama, кланяйтесь ему от меня tervitage teda minu poolt, он тебе кланяется ta saadab sulle tervisi ~ palub sind tervitada;
‣ кому, перед кем ülek. kõnek. alandlikult paluma, end alandama;
‣ кому чем van. meelehead viima ~ tooma; vrd. поклониться
‣ кому, с кем, без доп. kummardama, kummardust tegema; (kummardusega) teretama, tervitama, terviseid saatma; артист вышел кланяться näitleja tuli kummardust tegema, кланяться в пояс sügavalt kummardama, кланяться в ноги кому maani kummardama, кланяйтесь ему от меня tervitage teda minu poolt, он тебе кланяется ta saadab sulle tervisi ~ palub sind tervitada;
‣ кому, перед кем ülek. kõnek. alandlikult paluma, end alandama;
‣ кому чем van. meelehead viima ~ tooma; vrd. поклониться
кукурузный 126 П maisi-; кукурузная мука maisijahu, кукурузное поле maisipõld, кукурузный силос maisisilo
лоск 18 (род. п. ед. ч. лоска и лоску) С м. неод. (без мн. ч.) läige, klants, sära, lihv; ülek. hiilgus; сапоги с лоском läikivad ~ läikima löödud saapad, наводить лоск на что mida läikima hõõruma, внешний лоск väline hiilgus;
◊ в лоск madalk. lõplikult, täielikult; пьяный в лоск madalk. maani täis
◊ в лоск madalk. lõplikult, täielikult; пьяный в лоск madalk. maani täis
майна III межд. mer. maina! (allalaskekäsklus)
мания 89 С ж. неод. maania (hullus, hullustus; ülek. kirglik harrastus); мания величия suurushullustus, мания преследования jälitusmaania, мания писать стихи luuletamismaania
марка I 72 С ж. неод.
‣ (post-, tempel-, kauba-) mark; (kauba- vm.) märk; почтовая марка postmark, kirjamark, срезанная марка lõikemark, беззубцовая марка hammasteta mark, коллекционирование марок margikogumine, альбом для марок margialbum, марки вина veinimargid, сталь высшей марки kõrgema margi teras, фабричная ~ заводская марка vabrikumärk, нивелирная марка seinareeper (kõrgusmärk);
‣ ülek. kõnek. mark, liik, mast; мошенники всех марок igat masti ~ liiki petised;
‣ trük. tõkis;
◊ держать ~ выдерживать марку kõnek. mainet ~ nime ~ marki hoidma; под маркой чего mille margi all ~ varjus
‣ (post-, tempel-, kauba-) mark; (kauba- vm.) märk; почтовая марка postmark, kirjamark, срезанная марка lõikemark, беззубцовая марка hammasteta mark, коллекционирование марок margikogumine, альбом для марок margialbum, марки вина veinimargid, сталь высшей марки kõrgema margi teras, фабричная ~ заводская марка vabrikumärk, нивелирная марка seinareeper (kõrgusmärk);
‣ ülek. kõnek. mark, liik, mast; мошенники всех марок igat masti ~ liiki petised;
‣ trük. tõkis;
◊ держать ~ выдерживать марку kõnek. mainet ~ nime ~ marki hoidma; под маркой чего mille margi all ~ varjus
мертвецки Н väljendeis мертвецки пьян ~ пьяный kõnek. purujoobnud, maani täis; мертвецки спать kõnek. surmaund magama
мимоходом Н mööda minnes; möödaminnes, muuseas; мимоходом зайти mööda minnes sisse astuma, мимоходом упомянуть möödaminnes ~ muuseas mainima
минный 126 П sõj. miin-, miini-; минное заграждение miintõke, минное поле miiniväli, минный аппарат miiniaparaat
мир I 3 С м. неод.
‣ maailm, ilm; античный мир antiikmaailm, antiik, старый мир vana maailm, окружающий (нас) мир ümbritsev maailm, внутренний мир человека inimese sisemaailm, душевный мир человека inimese hingeelu, научный мир teadusmaailm, животный мир loomariik, loomastik, растительный мир taimeriik, taimestik, мир животных loomade maailm, мир звуков helidemaailm, происхождение мира maailma tekkimine, maailmateke, сотворение мира maailma loomine, во всём мире kogu maailmas, объехать весь мир kogu maailma läbi reisima ~ sõitma, со всего мира kogu maailmast, чемпион мира maailmameister;
‣ (предл. п. о мире, на миру; без мн. ч.) van. külakogukond;
‣ (предл. п. в миру; без мн. ч.) maine elu; ilmalik elu; удалиться от мира ilmalikku elu ~ ilmaelu maha jätma, kloostrisse minema;
◊ сильные ~ великие мира сего iroon. selle (maa)ilma vägevad; (быть) не от мира сего nagu teisest ilmast (olema); уходить ~ уйти в лучший ~ иной мир liter., iroon. teise ilma minema, siit ilmast lahkuma, manalasse varisema; пускать ~ пустить по миру kõnek. kepi ja kotiga rändama saatma, kerjama ajama; идти ~ пойти по миру kõnek. kerjama minema, kerjakotti võtma; ходить по миру kõnek. kerjama; на миру и смерть красна vanas. (teistega) jagatud valu on pool valu
‣ maailm, ilm; античный мир antiikmaailm, antiik, старый мир vana maailm, окружающий (нас) мир ümbritsev maailm, внутренний мир человека inimese sisemaailm, душевный мир человека inimese hingeelu, научный мир teadusmaailm, животный мир loomariik, loomastik, растительный мир taimeriik, taimestik, мир животных loomade maailm, мир звуков helidemaailm, происхождение мира maailma tekkimine, maailmateke, сотворение мира maailma loomine, во всём мире kogu maailmas, объехать весь мир kogu maailma läbi reisima ~ sõitma, со всего мира kogu maailmast, чемпион мира maailmameister;
‣ (предл. п. о мире, на миру; без мн. ч.) van. külakogukond;
‣ (предл. п. в миру; без мн. ч.) maine elu; ilmalik elu; удалиться от мира ilmalikku elu ~ ilmaelu maha jätma, kloostrisse minema;
◊ сильные ~ великие мира сего iroon. selle (maa)ilma vägevad; (быть) не от мира сего nagu teisest ilmast (olema); уходить ~ уйти в лучший ~ иной мир liter., iroon. teise ilma minema, siit ilmast lahkuma, manalasse varisema; пускать ~ пустить по миру kõnek. kepi ja kotiga rändama saatma, kerjama ajama; идти ~ пойти по миру kõnek. kerjama minema, kerjakotti võtma; ходить по миру kõnek. kerjama; на миру и смерть красна vanas. (teistega) jagatud valu on pool valu
мучить 271a, наст. вр. также 164a Г несов. кого-что, чем piinama, vaevama, painama; мучить животных loomi piinama, его мучит совесть teda piinab süüme ~ südametunnistus, мучит кашель köha vaevab, мучит жажда janu vaevab, мучит мысль mõte vaevab ~ painab; vrd. замучить, измучить
намекать 165b Г несов. → сов. намекнуть кому, на кого-что, о ком-чём, без доп. vihjama, (kaudselt) mõista andma, vihjamisi mainima, poole suuga ütlema
нахлестаться 211 Г сов. → несов. нахлёстываться madalk.
‣ чем end küllalt vihtlema ~ vopsima;
‣ чего, без доп. vulg. end täis trimpama, end maani täis jooma
‣ чем end küllalt vihtlema ~ vopsima;
‣ чего, без доп. vulg. end täis trimpama, end maani täis jooma
невестка 72 С ж. од. minia; vennanaine; mehe vennanaine, käli (van.);
◊ невестке в отместку (сделать) что kurja kurjaga tasuma, vorst vorsti vastu ~ mõõt mõõdu vastu (tasuma)
◊ невестке в отместку (сделать) что kurja kurjaga tasuma, vorst vorsti vastu ~ mõõt mõõdu vastu (tasuma)
незапятнанный 127 П (кр. ф. незапятнан, незапятнанна, незапятнанно, незапятнанны) puhas, rikkumata, laitmatu; незапятнанное имя puhas ~ laitmatu nimi, незапятнанная репутация hea maine
обезвредить 270a Г сов. → несов. обезвреживать кого-что, чем kahjutuks ~ ohutuks tegema, kahjutustama; обезвредить мину miini kahjutuks tegema ~ kahjutustama, обезвредить врага vaenlast kahjutuks tegema
обесславить 278a Г сов. → несов. обесславливать кого-что keda häbistama, mustama, halba kuulsusse seadma, kellele halba varju heitma, kelle mainet rikkuma
обесславиться 278 Г сов. → несов. обесславливаться endale varju heitma, end halba kuulsusesse seadma, end häbistama, endale häbi tegema, (oma head) mainet rikkuma
пачкать 164a Г несов.
‣ кого-что, чем määrima (ka ülek.), mustaks tegema; пачкать пол põrandat mustaks tegema, пачкать чьё доброе имя kelle head nime määrima, пачкать репутацию mainet rikkuma;
‣ что kõnek. mäkerdama, plätserdama;
◊ пачкать ~ марать руки об кого, обо что (oma) käsi määrima; vrd. запачкать, испачкать
‣ кого-что, чем määrima (ka ülek.), mustaks tegema; пачкать пол põrandat mustaks tegema, пачкать чьё доброе имя kelle head nime määrima, пачкать репутацию mainet rikkuma;
‣ что kõnek. mäkerdama, plätserdama;
◊ пачкать ~ марать руки об кого, обо что (oma) käsi määrima; vrd. запачкать, испачкать
перепоить 305a, буд. вр. также 284 Г сов. → несов. перепаивать кого-что
‣ liiga palju juua andma, üle jootma; перепоить лошадь hobusele üleliia vett andma;
‣ (kõigile ~ paljudele järjest) juua andma;
‣ kõnek. (kõiki ~ paljusid üksteise järel, maani) täis ~ purju jootma
‣ liiga palju juua andma, üle jootma; перепоить лошадь hobusele üleliia vett andma;
‣ (kõigile ~ paljudele järjest) juua andma;
‣ kõnek. (kõiki ~ paljusid üksteise järel, maani) täis ~ purju jootma
печать 90 С ж. неод.
‣ pitsat, pitser (ka ülek.); гербовая печать vapipitsat, vapp-pitser, vapiga pitsat, круглая печать ümmargune pitsat, запечатать ~ припечатать печатью что mida kinni pitseerima ~ pitserdama, удостоверить что подписью и печатью mida allkirja ja pitseriga tõendama, поставить ~ приложить печать pitserit panema, наложить неизгладимую печать ülek. igavese pitseri vajutama, печать времени ajajälg, -märk, -pitser, носить печать чего ülek. mille pitserit kandma;
‣ (без мн. ч.) trük. trükk; trükkimine; (trüki)kiri; printimine; высокая печать kõrgtrükk, tüpograafiline trükk, глубокая печать sügavtrükk, литографская печать kivitrükk, lito(graafia), плоская печать lametrükk, цветная печать värvitrükk, готовить что к печати trükivalmis seadma, сдать в печать trükki andma, выйти из печати, появиться в печати trükist ilmuma, свобода печати trükivabadus, латинская печать ladina kiri, славянская печать slaavi kiri;
‣ (без мн. ч.) trükisõna, ajakirjandus, press; местная печать kohalik ajakirjandus, периодическая печать ajakirjandus, perioodika, центральная печать keskajakirjandus, День печати ajakirjanduspäev, органы печати pressiorganid, ajakirjandusasutused, сообщение появилось в печати sõnum ilmus ajakirjanduses;
‣ trükindus, trükiasjandus;
‣ fot. kopeerimine;
◊ (книга) за семью печатями liter. (täiesti) mõistatuslik ~ arusaamatu asi; каинова печать liter. Kaini märk
‣ pitsat, pitser (ka ülek.); гербовая печать vapipitsat, vapp-pitser, vapiga pitsat, круглая печать ümmargune pitsat, запечатать ~ припечатать печатью что mida kinni pitseerima ~ pitserdama, удостоверить что подписью и печатью mida allkirja ja pitseriga tõendama, поставить ~ приложить печать pitserit panema, наложить неизгладимую печать ülek. igavese pitseri vajutama, печать времени ajajälg, -märk, -pitser, носить печать чего ülek. mille pitserit kandma;
‣ (без мн. ч.) trük. trükk; trükkimine; (trüki)kiri; printimine; высокая печать kõrgtrükk, tüpograafiline trükk, глубокая печать sügavtrükk, литографская печать kivitrükk, lito(graafia), плоская печать lametrükk, цветная печать värvitrükk, готовить что к печати trükivalmis seadma, сдать в печать trükki andma, выйти из печати, появиться в печати trükist ilmuma, свобода печати trükivabadus, латинская печать ladina kiri, славянская печать slaavi kiri;
‣ (без мн. ч.) trükisõna, ajakirjandus, press; местная печать kohalik ajakirjandus, периодическая печать ajakirjandus, perioodika, центральная печать keskajakirjandus, День печати ajakirjanduspäev, органы печати pressiorganid, ajakirjandusasutused, сообщение появилось в печати sõnum ilmus ajakirjanduses;
‣ trükindus, trükiasjandus;
‣ fot. kopeerimine;
◊ (книга) за семью печатями liter. (täiesti) mõistatuslik ~ arusaamatu asi; каинова печать liter. Kaini märk
поветрие 115 С с. неод.
‣ van. taud, epideemia; моровое поветрие hävitav taud;
‣ ülek. kõnek. (moe)haigus, maania; модное поветрие moehaigus
‣ van. taud, epideemia; моровое поветрие hävitav taud;
‣ ülek. kõnek. (moe)haigus, maania; модное поветрие moehaigus
погибнуть 342 Г сов. → несов. погибать
‣ hukkuma, langema; hävima; погибнуть на посту (ameti)postil ~ ametikohustuste täitmisel hukkuma ~ langema, погибнуть в бою lahingus langema, погибнуть от руки врага vaenlase käe läbi langema ~ hukka saama, растения погибли без воды taimed on veeta ~ vee puudusel hukkunud, урожай погиб saak hävis;
‣ ülek. kaduma, purunema, nurjuma, luhtuma; надежда погибла lootus purunes ~ luhtus, дело погибло asi läks nurja, репутация погибла hea nimi ~ reputatsioon ~ maine on läinud; vrd. гибнуть
‣ hukkuma, langema; hävima; погибнуть на посту (ameti)postil ~ ametikohustuste täitmisel hukkuma ~ langema, погибнуть в бою lahingus langema, погибнуть от руки врага vaenlase käe läbi langema ~ hukka saama, растения погибли без воды taimed on veeta ~ vee puudusel hukkunud, урожай погиб saak hävis;
‣ ülek. kaduma, purunema, nurjuma, luhtuma; надежда погибла lootus purunes ~ luhtus, дело погибло asi läks nurja, репутация погибла hea nimi ~ reputatsioon ~ maine on läinud; vrd. гибнуть
погореть 231b Г сов. → несов. погорать
‣ kõnek. (hulgaliselt, täiesti) maha ~ paljaks põlema; погореть дотла maani maha põlema;
‣ (без несов) ära kõrbema (põua tõttu); хлеба погорели kogu vili ~ viljapõllud on kõrbenud;
‣ (без несов) kõnek. läppama ~ kuumaks minema (näit. heina kohta);
‣ (без несов) kõnek. (mõnda aega) põlema (ka ülek.) ~ kuumama ~ tulitama ~ õhetama ~ hõõguma ~ lõkendama;
‣ без доп., на чём ülek. madalk. (põhja) kõrbema; sisse kukkuma, vahele jääma; он погорел на кирпичах ta kukkus telliseafääriga sisse
‣ kõnek. (hulgaliselt, täiesti) maha ~ paljaks põlema; погореть дотла maani maha põlema;
‣ (без несов) ära kõrbema (põua tõttu); хлеба погорели kogu vili ~ viljapõllud on kõrbenud;
‣ (без несов) kõnek. läppama ~ kuumaks minema (näit. heina kohta);
‣ (без несов) kõnek. (mõnda aega) põlema (ka ülek.) ~ kuumama ~ tulitama ~ õhetama ~ hõõguma ~ lõkendama;
‣ без доп., на чём ülek. madalk. (põhja) kõrbema; sisse kukkuma, vahele jääma; он погорел на кирпичах ta kukkus telliseafääriga sisse
подмоченный 127
‣ страд. прич. прош. вр. Г подмочить;
‣ прич. → П ülek. kõnek. teotatud, mustatud, määritud, rikutud; подмоченное имя määritud nimi, подмоченная репутация rikutud maine
‣ страд. прич. прош. вр. Г подмочить;
‣ прич. → П ülek. kõnek. teotatud, mustatud, määritud, rikutud; подмоченное имя määritud nimi, подмоченная репутация rikutud maine
подорваться 217 (прош. вр. подорвалось и подорвалось, подорвались и подорвались) Г сов. → несов. подрываться I
‣ õhku lendama (näit. rongi kohta); kõnek. lõhkema (näit. miini kohta); подорваться на мине miini otsa sattuma;
‣ ülek. kahjustuma, laostuma, ruineeruma, purunema; здоровье подорвалось tervis ütles üles
‣ õhku lendama (näit. rongi kohta); kõnek. lõhkema (näit. miini kohta); подорваться на мине miini otsa sattuma;
‣ ülek. kahjustuma, laostuma, ruineeruma, purunema; здоровье подорвалось tervis ütles üles
подрыв I С м. неод.
‣ õhkulaskmine, õhkamine; lõhkamine, purustamine, purustus; õhkulendamine; lõhkemine; подрыв моста (1) silla õhkulaskmine, (2) silla õhkulendamine, подрыв горной породы kivimite lõhkamine, подрыв самолёта lenn. (lennuki) rebing (järsk tõusunurga suurendamine), подрыв на мине miini otsa sattumine;
‣ (без мн. ч.) ülek. õõnestamine, õõnestus; подрыв трудовой дисциплины töödistsipliini õõnestamine ~ laostamine
‣ õhkulaskmine, õhkamine; lõhkamine, purustamine, purustus; õhkulendamine; lõhkemine; подрыв моста (1) silla õhkulaskmine, (2) silla õhkulendamine, подрыв горной породы kivimite lõhkamine, подрыв самолёта lenn. (lennuki) rebing (järsk tõusunurga suurendamine), подрыв на мине miini otsa sattumine;
‣ (без мн. ч.) ülek. õõnestamine, õõnestus; подрыв трудовой дисциплины töödistsipliini õõnestamine ~ laostamine
поклон 1 С м. неод.
‣ kummardus; низкий ~ земной поклон sügav ~ maani kummardus, бить ~ класть поклоны (palvetamise ajal) kummardusi tegema, отвешивать ~ отдавать ~ делать поклон кому kellele kummardama ~ kummardust tegema, kelle ees kummardama, ответить на чей поклон vastu noogutama ~ tervitama, отдавать кому последний поклон (lahkunuga) jäädavalt hüvasti jätma;
‣ tervised, tervitus; посылать поклоны в письме kirjas terviseid saatma, передайте от меня поклон ~ мой поклон кому tervitage minu poolt keda;
‣ kõnek. alandlik palumine, anumine; идти к кому с поклоном ~ на поклон kelle poole alandliku palvega pöörduma, keda paluma minema
‣ kummardus; низкий ~ земной поклон sügav ~ maani kummardus, бить ~ класть поклоны (palvetamise ajal) kummardusi tegema, отвешивать ~ отдавать ~ делать поклон кому kellele kummardama ~ kummardust tegema, kelle ees kummardama, ответить на чей поклон vastu noogutama ~ tervitama, отдавать кому последний поклон (lahkunuga) jäädavalt hüvasti jätma;
‣ tervised, tervitus; посылать поклоны в письме kirjas terviseid saatma, передайте от меня поклон ~ мой поклон кому tervitage minu poolt keda;
‣ kõnek. alandlik palumine, anumine; идти к кому с поклоном ~ на поклон kelle poole alandliku palvega pöörduma, keda paluma minema
пол I 3 (род. п. ед. ч. пола и полу) С м. неод. põrand; по полу mööda põrandat, на пол põrandale, maha, на полу põrandal, maas, до полу maani, брусчатый пол kantkivipõrand, глинобитный ~ глиняный пол (tamp)savipõrand, деревянный пол puitpõrand, puupõrand, земляной пол muldpõrand, плиточный пол plaatpõrand, ударить о(б) пол vastu põrandat lööma, от пола до потолка maast laeni;
◊ на полу ~ на дороге ~ на улице не валяется что mis ei vedele maas, mida pole just maast võtta ~ leida
◊ на полу ~ на дороге ~ на улице не валяется что mis ei vedele maas, mida pole just maast võtta ~ leida
положение 115 С с. неод.
‣ asukoht, asupaik, asend; определить положение корабля laeva asukohta määrama, географическое положение geograafiline asend ~ asukoht;
‣ asend, poos, seisang; исходное положение lähteasend, algasend, рабочее положение tööasend, в сидячем положении isteasendis, istudes, стрелять с положения лёжа lamaasendis ~ lamades tulistama ~ laskma, положение «смирно» valvelseisang;
‣ olukord, seisukord, situatsioon; seisund, seis; seisus, positsioon; внутреннее положение страны riigi siseolukord, olukord riigis, международное положение rahvusvaheline olukord, материальное положение aineline olukord, безвыходное положение väljapääsmatu olukord, хозяин положения ülek. olukorra peremees, положение обязывает olukord nõuab, попасть в глупое положение rumalasse olukorda sattuma, оказаться в ложном положении võltsolukorda sattuma, чрезвычайное положение (ka sõj.) erakorraline seisukord, военное положение sõj. sõjaseisukord, осадное положение sõj. piiramisseisukord, служебное положение teenistusseisund, ametiseisund, социальное положение sotsiaalne seisund, семейное положение perekonnaseis, положение дел olukord, asjade seis ~ käik, положение вне игры sport suluseis, ofsaid, ведущее положение juhtpositsioon, занимать видное положение в мире науки teadusmaailmas tähtsal positsioonil olema;
‣ määrustik, põhimäärus; säte; положение о выборах valimismäärustik, положение о премировании premeerimismäärustik, основные положения закона seaduse põhisätted;
‣ põhimõte, seisukoht, kontseptsioon, tees, väide; фундаментальное положение põhjapanev seisukoht ~ juhtlause ~ tees, защищать свои положения oma seisukohti kaitsma, исходное положение lähtetees;
‣ (без мн. ч.) liter. van. panek, asetamine; положение во гроб kirstupanek;
◊ входить ~ войти в чьё положение end kelle olukorda panema ~ seadma; выходить ~ выйти из положения (täbarast olukorrast) välja rabelema; положение хуже губернаторского kõnekäänd humor. õige täbar olukord; (быть) в (интересном) положении van. käima peal ~ õnnistatud seisukorras olema, last ootama; (напиваться ~ напиться) до положения риз kõnek. end maani täis kaanima
‣ asukoht, asupaik, asend; определить положение корабля laeva asukohta määrama, географическое положение geograafiline asend ~ asukoht;
‣ asend, poos, seisang; исходное положение lähteasend, algasend, рабочее положение tööasend, в сидячем положении isteasendis, istudes, стрелять с положения лёжа lamaasendis ~ lamades tulistama ~ laskma, положение «смирно» valvelseisang;
‣ olukord, seisukord, situatsioon; seisund, seis; seisus, positsioon; внутреннее положение страны riigi siseolukord, olukord riigis, международное положение rahvusvaheline olukord, материальное положение aineline olukord, безвыходное положение väljapääsmatu olukord, хозяин положения ülek. olukorra peremees, положение обязывает olukord nõuab, попасть в глупое положение rumalasse olukorda sattuma, оказаться в ложном положении võltsolukorda sattuma, чрезвычайное положение (ka sõj.) erakorraline seisukord, военное положение sõj. sõjaseisukord, осадное положение sõj. piiramisseisukord, служебное положение teenistusseisund, ametiseisund, социальное положение sotsiaalne seisund, семейное положение perekonnaseis, положение дел olukord, asjade seis ~ käik, положение вне игры sport suluseis, ofsaid, ведущее положение juhtpositsioon, занимать видное положение в мире науки teadusmaailmas tähtsal positsioonil olema;
‣ määrustik, põhimäärus; säte; положение о выборах valimismäärustik, положение о премировании premeerimismäärustik, основные положения закона seaduse põhisätted;
‣ põhimõte, seisukoht, kontseptsioon, tees, väide; фундаментальное положение põhjapanev seisukoht ~ juhtlause ~ tees, защищать свои положения oma seisukohti kaitsma, исходное положение lähtetees;
‣ (без мн. ч.) liter. van. panek, asetamine; положение во гроб kirstupanek;
◊ входить ~ войти в чьё положение end kelle olukorda panema ~ seadma; выходить ~ выйти из положения (täbarast olukorrast) välja rabelema; положение хуже губернаторского kõnekäänd humor. õige täbar olukord; (быть) в (интересном) положении van. käima peal ~ õnnistatud seisukorras olema, last ootama; (напиваться ~ напиться) до положения риз kõnek. end maani täis kaanima
поприще 108 С с. неод. liter.
‣ tegevusala, tegevusväli, tööpõld; научное поприще teaduspõld, teadlase tööpõld;
‣ elutee, elu; жизненное поприще, поприще жизни elutee, земное поприще maine teekond;
‣ van. tegevuskoht; tander, võitlusväli
‣ tegevusala, tegevusväli, tööpõld; научное поприще teaduspõld, teadlase tööpõld;
‣ elutee, elu; жизненное поприще, поприще жизни elutee, земное поприще maine teekond;
‣ van. tegevuskoht; tander, võitlusväli
посуху Н kõnek. maad mööda, maisi, kuiva teed pidi; идти посуху maisi ~ maad mööda minema
преследование 115 С с. неод.
‣ jälitamine, jälitus, tagaajamine, kannulkäimine (ka ülek.); преследование врага vaenlase jälitamine, уголовное преследование jur. kriminaaljälitus;
‣ tagakiusamine; мания преследования med. jälitusluul, tagakiusamisluul, -maania (kõnek.), подвергаться преследованиям tagakiusamise alla sattuma, tagakiusatav olema;
‣ (без мн. ч.) taotlemine, järgimine, silmaspidamine; преследование корыстной цели omakasu silmaspidamine ~ jahtimine
‣ jälitamine, jälitus, tagaajamine, kannulkäimine (ka ülek.); преследование врага vaenlase jälitamine, уголовное преследование jur. kriminaaljälitus;
‣ tagakiusamine; мания преследования med. jälitusluul, tagakiusamisluul, -maania (kõnek.), подвергаться преследованиям tagakiusamise alla sattuma, tagakiusatav olema;
‣ (без мн. ч.) taotlemine, järgimine, silmaspidamine; преследование корыстной цели omakasu silmaspidamine ~ jahtimine
престиж 28 С м. неод. (без мн. ч.) liter. prestiiž, lugupeetavus, mõjukus, maine; престиж правительства valitsuse prestiiž, ронять свой престиж oma prestiiži kaotama, подрывать престиж prestiiži kõigutama, охранять свой престиж oma prestiiži eest hea seisma
пригнуться 336 Г сов. → несов. пригибаться
‣ к кому-чему alla ~ milleni painduma; ветка пригнулась к земле oks paindus maani;
‣ küüru tõmbuma, (kergelt) kummarduma, pead painutama
‣ к кому-чему alla ~ milleni painduma; ветка пригнулась к земле oks paindus maani;
‣ küüru tõmbuma, (kergelt) kummarduma, pead painutama
пройти Г сов. → несов. проходить I
‣ 373 что, без доп. (üle, poole, läbi, mööda) minema ~ tulema ~ kõndima, (mööda) astuma ~ sammuma; пройти по мосту üle silla minema, здесь недавно прошёл медведь siit on hiljaaegu karu üle ~ läbi ~ mööda läinud, пройти к выходу väljapääsu poole minema, пройти вперёд edasi astuma ~ minema ~ tulema, пройти торжественным маршем pidulikult mööda marssima, пройти несколько шагов mõnda sammu astuma, пройти несколько туров вальса paari valsituuri tegema;
‣ 373 что maha ~ läbi käima ~ sõitma, läbima; пройти всю дорогу пешком kogu teed jala ~ jalgsi maha ~ ära käima, за час поезд прошёл сто километров tunniga läbis rong sada kilomeetrit, бегун хорошо прошёл дистанцию jooksja läbis distantsi hea ajaga;
‣ 373 что, мимо чего mööda sõitma ~ minema; пройти по рассеянности свой дом hajameelsusest oma kodust ~ majast mööda minema, пройти мимо чего millest (peatumata) mööda minema (ka ülek.), пройти мимо фактов tõsiasjadest ~ faktidest mööda minema ~ hiilima;
‣ 374 ülek. üle ~ mööda libisema; пройти перед глазами silmade eest mööda libisema;
‣ 374 ülek. laiali kanduma, levima; по классу прошёл слух о чём klassis levis kuuldus, et... о ней прошла худая слава temast räägiti halvasti, tema kohta levis ~ liikus halba juttu, tal oli halb maine;
‣ 374 (maha) sadama; прошёл дождь sadas vihma, прошёл дождь с градом tuli vihma ja rahet ~ vihma koos rahega;
‣ 374 ülek. mööduma, mööda minema, lakkama, järele jääma, üle ~ ära minema, vaibuma, järele andma; прошёл год möödus aasta, день прошёл хорошо päev möödus hästi, дождь уже прошёл vihmasadu lakkas ~ läks mööda, vihm jäi järele ~ üle, боль прошла valu läks mööda ~ üle ~ andis järele, обида прошла solvumistunne läks üle, сон прошёл uni läks ära, лёд прошёл jääminek on lõppenud ~ läbi, jää on läinud;
‣ 374 во что, через что läbi pääsema ~ mahtuma; тут не пройдёшь siit ei pääse ~ ei saa läbi, стол прошёл через дверь laud mahtus uksest läbi;
‣ 374 через что, сквозь что läbi imbuma; чернила прошли сквозь бумагу tint imbus ~ tuli paberist läbi, paber laskis ~ andis tinti läbi, вода прошла через потолок lagi on läbi jooksnud;
‣ 374 во что, в кого-что, без доп. ülek. läbi minema, õnnestuma, sisse saama; предложение не прошло ettepanek ei läinud läbi, пройти в председатели esimehekohale saama ~ esimeheks valitama, это не пройдёт see ei lähe läbi ~ ei õnnestu, это ему даром не пройдёт seda talle ei kingita, sellest ta terve nahaga ei pääse, пройти по конкурсу konkursiga ~ võistluskatsetega sisse saama;
‣ 373 что, через кого-что mida läbima, millest läbi käima ~ minema (ka ülek.); пройти выработку kaeveõõnt läbindama, пройти две борозды kahte vagu läbi sõitma (näit. traktoriga), письма прошли через регистрацию kirjad läksid registratuurist läbi, пройти много инстанций paljusid instantse läbi käima, paljudest instantsidest läbi minema, пройти через многие руки paljude käest läbi käima;
‣ 373 что kõnek. läbi võtma; пройти по алгебре уравнения algebras võrrandeid läbi võtma, пройти программу (õppe)programmi ~ (õppe)kava läbi võtma;
‣ 374 etenduma, mööduma; опера прошла с большим успехом ooperietendus(t)el ~ ooperil oli suur menu, концерты прошли успешно kontserdid läksid ~ möödusid edukalt;
‣ 373 что läbi tegema; пройти испытания katsetusi läbi tegema, пройти аспирантуру aspirantuuri läbi tegema, пройти курс лечения ravikuuri läbi tegema;
‣ 374 kulgema (tee vm. kohta); трасса пройдёт здесь trass kulgeb siitkaudu;
‣ что, по чему, чем katma; пройти потолок мелом kõnek. lage kriidiga valgendama ~ üle käima, пройти стол лаком lauda lakkima;
◊ пройти ~ проходить между рук у кого kelle(l) käest ära lipsama; пройти (сквозь) огонь и воду (и медные трубы) tulest ja veest (ja vasktorudest) läbi käima; (этот) номер не пройдёт, это не пройдёт kõnek. see ei lähe korda ~ läbi, see number küll ei õnnestu
‣ 373 что, без доп. (üle, poole, läbi, mööda) minema ~ tulema ~ kõndima, (mööda) astuma ~ sammuma; пройти по мосту üle silla minema, здесь недавно прошёл медведь siit on hiljaaegu karu üle ~ läbi ~ mööda läinud, пройти к выходу väljapääsu poole minema, пройти вперёд edasi astuma ~ minema ~ tulema, пройти торжественным маршем pidulikult mööda marssima, пройти несколько шагов mõnda sammu astuma, пройти несколько туров вальса paari valsituuri tegema;
‣ 373 что maha ~ läbi käima ~ sõitma, läbima; пройти всю дорогу пешком kogu teed jala ~ jalgsi maha ~ ära käima, за час поезд прошёл сто километров tunniga läbis rong sada kilomeetrit, бегун хорошо прошёл дистанцию jooksja läbis distantsi hea ajaga;
‣ 373 что, мимо чего mööda sõitma ~ minema; пройти по рассеянности свой дом hajameelsusest oma kodust ~ majast mööda minema, пройти мимо чего millest (peatumata) mööda minema (ka ülek.), пройти мимо фактов tõsiasjadest ~ faktidest mööda minema ~ hiilima;
‣ 374 ülek. üle ~ mööda libisema; пройти перед глазами silmade eest mööda libisema;
‣ 374 ülek. laiali kanduma, levima; по классу прошёл слух о чём klassis levis kuuldus, et... о ней прошла худая слава temast räägiti halvasti, tema kohta levis ~ liikus halba juttu, tal oli halb maine;
‣ 374 (maha) sadama; прошёл дождь sadas vihma, прошёл дождь с градом tuli vihma ja rahet ~ vihma koos rahega;
‣ 374 ülek. mööduma, mööda minema, lakkama, järele jääma, üle ~ ära minema, vaibuma, järele andma; прошёл год möödus aasta, день прошёл хорошо päev möödus hästi, дождь уже прошёл vihmasadu lakkas ~ läks mööda, vihm jäi järele ~ üle, боль прошла valu läks mööda ~ üle ~ andis järele, обида прошла solvumistunne läks üle, сон прошёл uni läks ära, лёд прошёл jääminek on lõppenud ~ läbi, jää on läinud;
‣ 374 во что, через что läbi pääsema ~ mahtuma; тут не пройдёшь siit ei pääse ~ ei saa läbi, стол прошёл через дверь laud mahtus uksest läbi;
‣ 374 через что, сквозь что läbi imbuma; чернила прошли сквозь бумагу tint imbus ~ tuli paberist läbi, paber laskis ~ andis tinti läbi, вода прошла через потолок lagi on läbi jooksnud;
‣ 374 во что, в кого-что, без доп. ülek. läbi minema, õnnestuma, sisse saama; предложение не прошло ettepanek ei läinud läbi, пройти в председатели esimehekohale saama ~ esimeheks valitama, это не пройдёт see ei lähe läbi ~ ei õnnestu, это ему даром не пройдёт seda talle ei kingita, sellest ta terve nahaga ei pääse, пройти по конкурсу konkursiga ~ võistluskatsetega sisse saama;
‣ 373 что, через кого-что mida läbima, millest läbi käima ~ minema (ka ülek.); пройти выработку kaeveõõnt läbindama, пройти две борозды kahte vagu läbi sõitma (näit. traktoriga), письма прошли через регистрацию kirjad läksid registratuurist läbi, пройти много инстанций paljusid instantse läbi käima, paljudest instantsidest läbi minema, пройти через многие руки paljude käest läbi käima;
‣ 373 что kõnek. läbi võtma; пройти по алгебре уравнения algebras võrrandeid läbi võtma, пройти программу (õppe)programmi ~ (õppe)kava läbi võtma;
‣ 374 etenduma, mööduma; опера прошла с большим успехом ooperietendus(t)el ~ ooperil oli suur menu, концерты прошли успешно kontserdid läksid ~ möödusid edukalt;
‣ 373 что läbi tegema; пройти испытания katsetusi läbi tegema, пройти аспирантуру aspirantuuri läbi tegema, пройти курс лечения ravikuuri läbi tegema;
‣ 374 kulgema (tee vm. kohta); трасса пройдёт здесь trass kulgeb siitkaudu;
‣ что, по чему, чем katma; пройти потолок мелом kõnek. lage kriidiga valgendama ~ üle käima, пройти стол лаком lauda lakkima;
◊ пройти ~ проходить между рук у кого kelle(l) käest ära lipsama; пройти (сквозь) огонь и воду (и медные трубы) tulest ja veest (ja vasktorudest) läbi käima; (этот) номер не пройдёт, это не пройдёт kõnek. see ei lähe korda ~ läbi, see number küll ei õnnestu
протралить 269a Г сов. → несов. протраливать что läbi traalima, traaliga (merest) miine (välja) püüdma; залив протралили laht on puhtaks ~ läbi traalitud, lahest on miinid välja traalitud
пята 52 С ж. неод.
‣ kand (ka ehit.); van. tald; до пят kandadeni, maani, пята свода ehit. võlvi kand;
‣ tehn. tugitapp, aksiaaltapp;
◊ под пятой (у) кого, чьей kõnek. kelle talla all; по пятам кого, чьим, за кем kelle kannul; с головы до пят kõnek. pealaest jalatallani; ахиллесова пята Achilleuse kand
‣ kand (ka ehit.); van. tald; до пят kandadeni, maani, пята свода ehit. võlvi kand;
‣ tehn. tugitapp, aksiaaltapp;
◊ под пятой (у) кого, чьей kõnek. kelle talla all; по пятам кого, чьим, за кем kelle kannul; с головы до пят kõnek. pealaest jalatallani; ахиллесова пята Achilleuse kand
пятнать 165a Г несов.
‣ что mida plekitama ~ plekiliseks ~ laiguliseks tegema, millele plekke ~ laike jätma;
‣ кого-что, чем ülek. häbi tegema kellele, määrima, häbistama, mustama keda-mida; пятнать своё имя oma nimele häbi tegema, пятнать свою репутацию oma mainet rikkuma;
‣ кого kõnek. kulliks lööma (kullimängus); vrd. запятнать
‣ что mida plekitama ~ plekiliseks ~ laiguliseks tegema, millele plekke ~ laike jätma;
‣ кого-что, чем ülek. häbi tegema kellele, määrima, häbistama, mustama keda-mida; пятнать своё имя oma nimele häbi tegema, пятнать свою репутацию oma mainet rikkuma;
‣ кого kõnek. kulliks lööma (kullimängus); vrd. запятнать
реабилитировать 171a Г сов. и несов. кого-что rehabiliteerima, au ~ õigusi ennistama (ka jur.); реабилитировать доброе имя head nime ~ mainet ~ renomeed taastama ~ jalule seadma
реноме нескл. С с. неод. liter. reputatsioon, renomee; kuulsus, maine, nimi; хорошее реноме hea kuulsus ~ nimi ~ reputatsioon, реноме театра teatri maine ~ kuulsus
репутация 89 С ж. неод. reputatsioon, maine, nimi, kuulsus, lugupeetus; безупречная репутация laitmatu reputatsioon, репутация товарного знака kaubamärgi reputatsioon ~ maine, репутация доброго человека hea inimese kuulsus, потерять свою репутацию oma head nime ~ mainet ~ lugupeetust kaotama, дорожить своей репутацией oma reputatsiooni hoidma
скомпрометировать 171a Г сов. кого-что, чем kompromiteerima, head nime ~ mainet kahjustama, head kuulsust ohustama, halba varju heitma; скомпрометировать себя в чьих глазах end kelle silmis kompromiteerima; vrd. компрометировать
скомпрометироваться 171 Г сов. end kompromiteerima, oma head nime ~ mainet kahjustama, oma head kuulsust ohustama, endale halba varju heitma
слава 51 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ kuulsus (kõnek. ka ülek.), au; всемирная слава ülemaailmne kuulsus, maailmakuulsus, немеркнущая слава kustumatu kuulsus, боевая слава lahingukuulsus, орден Славы Kuulsuse orden, орден Трудовой Славы 1-й степени Töökuulsuse orden, I järk, добрая слава hea maine ~ nimi, слава героям au kangelastele, слава труду au tööle, пасть со славой auga ~ kuulsusrikkalt langema, приобрести дурную славу halba kuulsust ~ halba mainet saama, halba kuulsusesse sattuma, он пользуется славой хорошего оратора tal on hea kõnemehe kuulsus;
‣ kõnek. kuuldused, kumu, jutt; идёт об этом слава selle kohta liiguvad kuuldused ~ jutud;
◊ на славу kõnek. (1) väga hästi, suurepäraselt, (2) uhke, suurepärane, vägev; слава богу jumal tänatud, jumalale ~ taevale tänu; покрываться ~ покрыться славой kellele saab osaks au ja kuulsus; во славу кого-чего kelle auks ja kuulsuseks
‣ kuulsus (kõnek. ka ülek.), au; всемирная слава ülemaailmne kuulsus, maailmakuulsus, немеркнущая слава kustumatu kuulsus, боевая слава lahingukuulsus, орден Славы Kuulsuse orden, орден Трудовой Славы 1-й степени Töökuulsuse orden, I järk, добрая слава hea maine ~ nimi, слава героям au kangelastele, слава труду au tööle, пасть со славой auga ~ kuulsusrikkalt langema, приобрести дурную славу halba kuulsust ~ halba mainet saama, halba kuulsusesse sattuma, он пользуется славой хорошего оратора tal on hea kõnemehe kuulsus;
‣ kõnek. kuuldused, kumu, jutt; идёт об этом слава selle kohta liiguvad kuuldused ~ jutud;
◊ на славу kõnek. (1) väga hästi, suurepäraselt, (2) uhke, suurepärane, vägev; слава богу jumal tänatud, jumalale ~ taevale tänu; покрываться ~ покрыться славой kellele saab osaks au ja kuulsus; во славу кого-чего kelle auks ja kuulsuseks
телесный 126 П
‣ keha-, ihu-, kehaline, füüsiline, ihulik; телесное повреждение kehavigastus, телесный осмотр med. kehavaatlus, (keha) välisvaatlus, телесное наказание ihunuhtlus, телесный недостаток kehaline ~ füüsiline puudus ~ puue ~ defekt, kehaviga;
‣ ihukarva, ihuvärvi; чулки телесного цвета ihuvärvi sukad;
‣ (кр. ф. телесен, телесна, телесно, телесны) van. materiaalne, aineline; maine; lihalik; телесный мир materiaalne maailm
‣ keha-, ihu-, kehaline, füüsiline, ihulik; телесное повреждение kehavigastus, телесный осмотр med. kehavaatlus, (keha) välisvaatlus, телесное наказание ihunuhtlus, телесный недостаток kehaline ~ füüsiline puudus ~ puue ~ defekt, kehaviga;
‣ ihukarva, ihuvärvi; чулки телесного цвета ihuvärvi sukad;
‣ (кр. ф. телесен, телесна, телесно, телесны) van. materiaalne, aineline; maine; lihalik; телесный мир materiaalne maailm
угрожать 169a Г несов.
‣ кому-чему, чем, без доп. ähvardama; угрожать судом kohtuga ähvardama, река угрожала затопить поля jõgi ähvardas põllud üle ujutada, не угрожайте мне ärge ähvardage mind;
‣ кому-чему ohustama; угрожать безопасности julgeolekut ~ turvalisust ohustama, угрожать воротам väravat ohustama (ka sport), кораблям угрожали мины laevu ohustasid miinid, ему угрожает опасность teda ähvardab oht, ta on ohus, угрожать здоровью tervist ohustama, tervisele kahjulik olema
‣ кому-чему, чем, без доп. ähvardama; угрожать судом kohtuga ähvardama, река угрожала затопить поля jõgi ähvardas põllud üle ujutada, не угрожайте мне ärge ähvardage mind;
‣ кому-чему ohustama; угрожать безопасности julgeolekut ~ turvalisust ohustama, угрожать воротам väravat ohustama (ka sport), кораблям угрожали мины laevu ohustasid miinid, ему угрожает опасность teda ähvardab oht, ta on ohus, угрожать здоровью tervist ohustama, tervisele kahjulik olema
удариться 269 Г сов. → несов. ударяться
‣ во что, обо что, чем kuhu, mille vastu lööma ~ põrkama, end ära lööma; удариться о камень end vastu kivi ära lööma, удариться головой pead ära lööma, она сильно ударилась ta lõi enda valusasti ära ~ sai kõvasti haiget, мяч ударился в стену pall põrkas vastu seina;
‣ во что, с инф. ülek. kõnek. mida tegema pistma ~ kukkuma ~ panema; (mis seisundisse) langema ~ sattuma; удариться в бегство plehku pistma, putku panema, удариться бежать jooksu panema ~ pistma, päkkadele valu ~ tuld andma, удариться в крайности äärmustesse langema, удариться в панику paanikasse sattuma;
◊ удариться ~ ударяться об заклад van. kihla vedama; удариться ~ ударяться в ноги кому kõnek. kelle ees (maani) kummardama ~ põlvitama, kelle ette põlvili langema ~ jalge ette langema; удариться ~ ударяться в амбицию madalk. meelekibedust välja valama, kelle enesearmastus tõstab ~ tõstis mässu; удариться в слёзы kõnek. nutma pistma, vesistama kukkuma, pisaraid valama hakkama, silmi pihku võtma
‣ во что, обо что, чем kuhu, mille vastu lööma ~ põrkama, end ära lööma; удариться о камень end vastu kivi ära lööma, удариться головой pead ära lööma, она сильно ударилась ta lõi enda valusasti ära ~ sai kõvasti haiget, мяч ударился в стену pall põrkas vastu seina;
‣ во что, с инф. ülek. kõnek. mida tegema pistma ~ kukkuma ~ panema; (mis seisundisse) langema ~ sattuma; удариться в бегство plehku pistma, putku panema, удариться бежать jooksu panema ~ pistma, päkkadele valu ~ tuld andma, удариться в крайности äärmustesse langema, удариться в панику paanikasse sattuma;
◊ удариться ~ ударяться об заклад van. kihla vedama; удариться ~ ударяться в ноги кому kõnek. kelle ees (maani) kummardama ~ põlvitama, kelle ette põlvili langema ~ jalge ette langema; удариться ~ ударяться в амбицию madalk. meelekibedust välja valama, kelle enesearmastus tõstab ~ tõstis mässu; удариться в слёзы kõnek. nutma pistma, vesistama kukkuma, pisaraid valama hakkama, silmi pihku võtma
укрепить 302 Г сов. → несов. укреплять кого-что, чем kindlustama, kõvendama, kinnitama, tugevdama (ka ülek.); укрепить город стеной linna müüriga kindlustama, укрепить границу piiri kindlustama, укрепить мир rahu kindlustama, укрепить за собой репутацию умного человека endale targa inimese mainet kindlustama ~ tagama, укрепить сваями vaiadega kindlustama, укрепить уверенность veendumust kinnitama, укрепить дисциплину korda ~ distsipliini tugevdama ~ kõvendama, укрепить мускулы lihaseid tugevdama, укрепить авторитет autoriteeti ~ autoriteetsust tugevdama ~ suurendama, укрепить дружбу sõprust tugevdama, укрепить здоровье tervist tugevdama ~ karastama ~ kosutama, укрепить дух vaimu ~ hinge kosutama, укрепить силы jõudu andma, tugevamaks tegema, kosutama, свежий воздух и солнце укрепили больного värske õhk ja päike andsid haigele jõudu ~ kosutasid haiget
умалчивать 168b Г несов. → сов. умолчать;
◊ история умалчивает о ком-чём kellest-millest ajalugu vaikib
◊ история умалчивает о ком-чём kellest-millest ajalugu vaikib
умалчиваться 168 Г несов. (безл .) о ком-чём nimetamata ~ mainimata jääma, vaikitama, mitte mainitama; в книге об этом умалчивается raamatus vaikitakse see maha ~ sellest vaikitakse ~ seda ei mainita ~ ei öelda selle kohta poolt sõnagi ~ jääb see nimetamata
упоминаться 169 Г несов. mainitud ~ nimetatud ~ tähendatud ~ märgitud olema, mainitama, nimetatama, tähendatama, märgitama; об этом нигде не упоминается seda ei mainita kusagil, в газете упоминалось твоё имя ajalehes mainiti sinu nime ~ vilksatas sinu nimi
упомянуть 339а Г сов. → несов. упоминать кого-что, о ком-чём, про кого-что mainima, nimetama, tähendama, märkima; упомянуть имя друга sõbra nime mainima ~ nimetama, вскользь упомянуть о чём põgusalt mainima mida ~ peatuma millel, он ни словом не упомянул об этом ta ei öelnud selle kohta poolt sõnagi, ta ei maininud seda poole sõnagagi
упрочить 271а Г сов. → несов. упрочивать
‣ что kindlustama (ka ülek.), tugevdama, kindlamaks ~ tugevamaks tegema ~ muutma; упрочить мир rahu kindlustama, упрочить своё положение oma positsiooni kindlustama;
‣ что за кем-чем ülek. tagama; он упрочил за собой право на что ta tagas enesele õiguse, исследование упрочило за ним славу талантливого учёного uurimus tagas talle andeka teadlase maine ~ kuulsuse
‣ что kindlustama (ka ülek.), tugevdama, kindlamaks ~ tugevamaks tegema ~ muutma; упрочить мир rahu kindlustama, упрочить своё положение oma positsiooni kindlustama;
‣ что за кем-чем ülek. tagama; он упрочил за собой право на что ta tagas enesele õiguse, исследование упрочило за ним славу талантливого учёного uurimus tagas talle andeka teadlase maine ~ kuulsuse
упрочиться 271 Г сов. → несов. упрочиваться
‣ kindlustuma (ka ülek.), tugevnema, kindlamaks ~ tugevamaks muutuma ~ saama; власть упрочилась võim kindlustus, положение упрочилось olukord muutus ~ sai kindlamaks, дружба упрочилась sõprus tugevnes ~ muutus tugevamaks;
‣ за кем-чем kinnistuma; прозвище упрочилось за ним hüüdnimi jäi talle külge, за ним упрочилась слава хорошего организатора tal on ~ oli hea organisaatori kuulsus ~ maine, teda tuntakse ~ tunti hea organisaatorina
‣ kindlustuma (ka ülek.), tugevnema, kindlamaks ~ tugevamaks muutuma ~ saama; власть упрочилась võim kindlustus, положение упрочилось olukord muutus ~ sai kindlamaks, дружба упрочилась sõprus tugevnes ~ muutus tugevamaks;
‣ за кем-чем kinnistuma; прозвище упрочилось за ним hüüdnimi jäi talle külge, за ним упрочилась слава хорошего организатора tal on ~ oli hea organisaatori kuulsus ~ maine, teda tuntakse ~ tunti hea organisaatorina
утвердиться 292 Г сов. → несов. утверждаться
‣ kinnitama, kinnistuma; за ним утвердилась слава хорошего специалиста tal oli ~ on hea spetsialisti kuulsus ~ maine;
‣ kindlustuma, kindlaks saama ~ muutuma ~ kujunema; kanda kinnitama; его положение утвердилось tema olukord on stabiliseerunud, утвердилось правильное понимание чего on kindlaks kujunenud mille õige mõistmine, утвердиться на новом месте uuel kohal sisse elama ~ jalgu alla saama, end uuel kohal (juba) kindlana tundma;
‣ в чём van. veenduma; mille juurde (kindlaks) jääma; он ещё более утвердился в своём намерении ta kavatsus muutus aiva kindlamaks, ta jäi üha kindlamalt oma kavatsuse juurde
‣ kinnitama, kinnistuma; за ним утвердилась слава хорошего специалиста tal oli ~ on hea spetsialisti kuulsus ~ maine;
‣ kindlustuma, kindlaks saama ~ muutuma ~ kujunema; kanda kinnitama; его положение утвердилось tema olukord on stabiliseerunud, утвердилось правильное понимание чего on kindlaks kujunenud mille õige mõistmine, утвердиться на новом месте uuel kohal sisse elama ~ jalgu alla saama, end uuel kohal (juba) kindlana tundma;
‣ в чём van. veenduma; mille juurde (kindlaks) jääma; он ещё более утвердился в своём намерении ta kavatsus muutus aiva kindlamaks, ta jäi üha kindlamalt oma kavatsuse juurde
чело I 98 С с. неод. van. luulek. laup, otsmik, otsaesine; высокое чело kõrge laup ~ otsaesine;
◊ бить челом van. nüüd iroon. (1) кому maani kummardama kelle ees, (2) кому, о чём kellelt mida anuma, paluma, (3) на кого süüdistust tõstma kelle vastu, kaebama, kaebust esitama kelle peale
◊ бить челом van. nüüd iroon. (1) кому maani kummardama kelle ees, (2) кому, о чём kellelt mida anuma, paluma, (3) на кого süüdistust tõstma kelle vastu, kaebama, kaebust esitama kelle peale
чёртик 18 С м. од. kõnek. dem. vt. чертёнок; чёртики в глазах прыгают silmad pilluvad sädemeid;
◊ допиться до чёртиков kõnek. end purupurju ~ maani täis jooma; интересно до чёртиков kõnek. pagana(ma) huvitav; скучно до чёртиков kõnek. põrguigav; устать до чёртиков kõnek. puruväsinud olema
◊ допиться до чёртиков kõnek. end purupurju ~ maani täis jooma; интересно до чёртиков kõnek. pagana(ma) huvitav; скучно до чёртиков kõnek. põrguigav; устать до чёртиков kõnek. puruväsinud olema
ядовито Н
‣ mürgiselt;
‣ ülek. sapiselt, salvavalt, torkavalt, teravalt, pilkavalt, mürgiselt, kihvtiselt; ядовито сказать sapiselt ~ mürgiselt ütlema, ядовито улыбнуться sapiselt ~ mürgiselt muigama, ядовито заметить pilkavalt ~ torkavalt tähendama ~ märkima ~ mainima;
‣ kõnek. mürk-, mürkjalt, mürktugevalt, mürkvängelt, mürkkibedalt; ядовито пахнуть mürkvängelt lõhnama
‣ mürgiselt;
‣ ülek. sapiselt, salvavalt, torkavalt, teravalt, pilkavalt, mürgiselt, kihvtiselt; ядовито сказать sapiselt ~ mürgiselt ütlema, ядовито улыбнуться sapiselt ~ mürgiselt muigama, ядовито заметить pilkavalt ~ torkavalt tähendama ~ märkima ~ mainima;
‣ kõnek. mürk-, mürkjalt, mürktugevalt, mürkvängelt, mürkkibedalt; ядовито пахнуть mürkvängelt lõhnama
