[VES] Russian-Estonian dictionary


Query:

in

Sama päring eesti-vene sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 165 artiklit

браниться 285 Г несов.
sõimama, vanduma; он бранится, как извозчик ta sõimab ~ vannub nagu voorimees;
без доп., с кем sõimlema (omavahel), riidlema, kiskuma; супруги часто бранились mees ja naine riidlesid sageli (omavahel)
ввергать 169a Г несов. сов. ввергнуть кого-что, во что liter.
heitma; ввергать в темницу кого keda vangikongi heitma, ввергать в рабство orjusse heitma;
viima; ввергать кого в отчаяние keda meeleheitele viima, ввергать в печаль kurvaks tegema;
(kaasa) kiskuma ~ tõmbama; ввергать народ в войну rahvast sõtta tõmbama, ввергать в опасность ohtu tõukama ~ saatma
взасос Н vulg. väljendeis целоваться взасос pikalt suudlema, курить взасос suitsu vedama ~ kiskuma
влечь 378a Г несов.
кого-что van. liter. vedama, tirima, kaasa kiskuma; лошади, влекущие повозку vankrit vedavad hobused, течение влекло лодку vool vedas ~ kiskus paati kaasa;
к кому-чему (ligi) tõmbama, (kaasa) kiskuma; его влечёт к этому обществу see seltskond tõmbab teda (ligi v. kaasa);
влечь ~ повлечь за собой что (endaga) kaasa tooma; одна ошибка влечёт за собой другую üks viga toob teise kaasa
воевать 174 Г несов. с кем-чем sõdima, võitlema; kõnek. kiskuma, tülitsema; воевать с соседней страной naabermaaga sõdima ~ sõda pidama ~ sõjas olema, воевать до победы võiduni võitlema ~ sõdima, воевать на фронте rindel võitlema, воевать в партизанском отряде partisanisalgas võitlema ~ sõdima, воевать с домашними kodurahvaga tülitsema ~ tülis olema
втравливать 168a Г несов. сов. втравить
кого (koera) ajujahiks välja õpetama;
кого во что ülek. madalk. kaasa vedama ~ kiskuma (halvas mõttes); втравливать в игру кого keda (halba) mängu kiskuma, втравливать в драку kaklusse kaasa tõmbama
выдергать 164*a Г сов. несов. выдёргивать что kõnek. välja tõmbama ~ kiskuma ~ kitkuma
выдернуть 338* Г сов. несов. выдёргивать что, из чего välja tõmbama ~ kiskuma; выдернуть гвоздь naela välja tõmbama
выдирать 169a Г несов. сов. выдрать что, из чего kõnek. välja rebima ~ kiskuma ~ tõmbama; выдирать лист из тетради vihikust lehte välja rebima
выжигать 169a Г несов. сов. выжечь что ära ~ maha põletama; ära ~ puhtaks kõrvetama; sisse põletama; välja põletama; выжигать растительность taimkatet põletama, выжигать деревню küla maha põletama, солнце выжигает посевы päike kõrvetab külvi(d) ~ tõusmed ära, выжигать сковороду panni puhtaks põletama, выжигать клеймо märki sisse põletama, выжигать уголь miili põletama, miilima, выжигать кирпичи telliseid põletama;
выжигать ~ выжечь калёным железом что kõrgst. juurtega välja kiskuma mida
выкорчевать 173*a Г сов. несов. выкорчёвывать что (välja) juurima, juurtega välja kiskuma (ka ülek.); выкорчевать пень kändu juurima
выпучить 271*a (повел. накл. выпучи, выпучьте) Г сов. несов. выпучивать что
madalk. pungi ~ ette ajama; выпучить живот kõhtu ette ajama, выпучить глаза silmi pungitama, jõllitama;
безл. kõnek. kaardu kiskuma ~ minema
вырвать I 217*a Г сов. несов. вырывать I
кого-что välja ~ lahti tõmbama ~ rebima ~ kiskuma; вырвать больной зуб haiget hammast välja tõmbama, вырвать лист из тетради vihikust lehte rebima;
ülek. välja pressima ~ pigistama ~ kiskuma; вырвать признание ülestunnistust välja pigistama;
вырвать ~ вырывать из зубов чьих кого-что kõnek. kelle küüsist päästma ~ lõugade vahelt ~ lõuust välja kiskuma keda-mida; вырвать ~ вырывать из сердца ~ души кого-что südamest välja juurima keda-mida; вырвать ~ вырывать с корнем что välja juurima mida, (koos) juurtega välja kiskuma
вырваться 217* Г сов. несов. вырываться
из чего välja tulema, lahti rebenema;
из чего end lahti ~ ette rebima ~ kiskuma, lahti rabelema, välja ~ lahti pääsema; котёнок вырвался у меня из рук kassipoeg rabeles mu käest lahti, вырваться на волю ~ на свободу vabadusse pääsema, вырваться вперёд (end) ette rebima, я не вырвусь отсюда раньше среды kõnek. ma ei pääse siit enne kolmapäeva minema;
из чего käest lahti minema ~ maha kukkuma;
из чего, из-за чего (hooga) välja paiskuma ~ viskuma ~ tungima; пламя вырвалось из окна leek paiskus aknast välja, солнце вырвалось из-за тучи päike tungis pilve tagant välja, из его груди вырвался крик ta karjatas, tema suust pääses karje, это признание вырвалось невольно see (üles)tunnistus tuli tahtmatult üle huulte
вытащить 310* Г сов. несов. вытаскивать
кого-что, из чего välja võtma ~ tõmbama; välja kandma ~ tassima ~ tooma; вытащить из воды veest välja tooma ~ tõmbama, вытащить занозу pindu välja tõmbama, вытащить из беды kõnek. hädast välja aitama, она вытащила мужа в театр kõnek. ta vedas mehe teatrisse;
что, у кого kõnek. ära tõmbama, varastama;
вытащить ~ вытаскивать из грязи кого kõnek. mülkast välja kiskuma keda
вытеребить 303* Г сов. несов. вытеребливать что välja kitkuma ~ kiskuma (ka ülek.); вытеребить лён lina kitkuma; vrd. теребить
вытягивать 168a Г несов. сов. вытянуть что
välja ~ pikaks venitama; вытягивать раскалённый кусок металла в длинную полосу hõõguvat metallitükki pikaks ribaks venitama, сапожник вытягивал кожу на колодке kingsepp tõmbas nahka liistule;
(välja) sirutama; вытягивать ноги jalgu (välja) sirutama, вытягивать шею kaela õieli ajama, вытягивать руки по швам seisma, käed külgedel;
что, из чего kõnek. (välja, üles) vedama ~ tõmbama ~ tirima ~ kiskuma; ülek. kõnek. välja pigistama ~ pressima; она вытягивала нитки из ткани ta kiskus ~ tõmbas riidest niite välja, вытягивать невод из воды noota tõmbama, вытягивать воз из канавы koormat kraavist välja tõmbama, пластырь вытягивает гной из раны plaaster kisub haavast mäda välja, вытягивать из кого слова kelle suust sõnu välja kiskuma;
вытягивать ~ вытянуть (всю) душу из кого kõnek. hinge seest välja sööma kellel; вытягивать ~ вытянуть жилы из кого kõnek. viimast (elumahla) välja pigistama kellest
выщипнуть 335a Г сов. однокр. к выщипать что välja kiskuma ~ näpsama ~ napsama
драть 216 Г несов.
кого-что (katki, lõhki) rebima ~ käristama ~ kiskuma; драть в клочья ~ на куски kõnek. tükkideks rebima, драть обувь madalk. jalanõusid lõhkuma, драть лыко niint kiskuma, драть кору с дерева (puu)koort kiskuma, драть уши ~ за уши kõnek. kõrvustama, kõrvust kiskuma ~ sakutama, драть за волосы kõnek. juustest sakutama, tutistama, karvustama;
кого murdma; волк дерёт овец hunt murrab lambaid;
кого, чем kõnek. peksma, nüpeldama; драть ремнём rihma andma, драть розгами vitsu andma, peksma, rooskama;
что, без доп. kõnek. kratsima, kipitama; ülek. riivama; в горле дерёт kurgus kratsib ~ kipitab, бритва дерёт habemenuga kratsib, горчичник дерёт спину sinepiplaaster paneb selja kipitama;
что, без доп. madalk. nöörima, hingehinda nõudma; драть проценты liigkasu ~ kõrget intressi võtma;
что kõnek. kraapima, nühkima; драть пол голиком luuakontsuga põrandat küürima;
драть глотку ~ горло madalk. röökima; чёрт его (вас, их...) дери madalk. kurat ~ tont teda (teid, neid...) võtku ~ võtaks; мороз (по коже) дерёт ~ продрал kõnek. judin ~ külmavärin käib ~ käis läbi; драть шкуру ~ по две шкуры madalk. (kelle seljast) mitut nahka võtma ~ koorima; vrd. выдрать
забирать Г несов. сов. забрать
169a кого-что (ära, kaasa, kätte, kinni, endale) võtma ~ haarama, (kaasa, ära) viima ~ kiskuma; забирать товары в долг van. kaupa võlgu võtma ~ ostma, забирать вперёд van. võlgu võtma, забирать в солдаты kõnek. sõduriks võtma, забирать на улице kõnek. tänaval kinni võtma ~ arreteerima, забирать вожжи в руки ohje pihku haarama, забирать власть võimu haarama, забирать с собой всё ценное kõike väärtuslikku kaasa viima, иногда такой страх забирает kõnek. vahel tuleb kole hirm peale, их забирал холод kõnek. külm kippus neile ligi ~ liiga tegema;
169b (kõrvale) kalduma ~ pöörduma; тропинка заметно забирала влево rada pöördus silmanähtavalt vasakule;
169a что, чем tarastama; kinni lööma;
169a что, во что sisse toppima, peitma; забирать рубашку в брюки särki pükstesse toppima, забирать волосы в узел juukseid sõlme siduma;
169a что sisse võtma ~ õmblema; забирать ширину kitsamaks tegema;
забирать ~ забрать (себе) в голову что kõnek. endale pähe võtma mida; забирать ~ забрать в (свои) руки что enda kätte haarama mida, käppa peale panema millele; забирать ~ забрать верх над кем-чем kõnek. peale jääma, võimust võtma kelle-mille üle; забирать ~ забрать за живое kõnek. sügavalt erutama, enesearmastust ~ uhkust riivama; забирать ~ забрать за сердце kõnek. südant haavama, südamesse minema
завлечь 378a Г сов. несов. завлекать кого, чем, куда meelitama, võrgutama, peibutama, ahvatlema; kõnek. kaasa kiskuma ~ tõmbama, köitma; завлечь обещаниями lubadustega ahvatlema ~ meelitama, завлечь в ущелье kitsasteele ~ mäekitsusse meelitama, завлечь в серьёзный разговор tõsisesse juttu kaasa tõmbama
задрать 216 Г сов. несов. задирать I
кого maha murdma; медведь задрал корову karu murdis lehma ära;
(без несов.) кого vaeseomaks peksma;
что kõnek. (üles, lahti) kiskuma, üles tõstma ~ käärima, püsti ajama; задрать кору на дереве puukoort lahti kiskuma, задрать кожу на пальце sõrme marraskile tõmbama, задрать рубашку särki ~ särgi äärt üles tõstma, кот задрал хвост kass ajas saba püsti, задрать голову pead selga ajama;
чёрт бы его задрал madalk. kurat ~ tont teda võtku, susi teda söögu; задрать ~ задирать нос kõnek. nina püsti ajama, nina püsti käima
занести 365 Г сов. несов. заносить I
кого-что, куда (mööda minnes ära v. sisse) viima ~ tooma; (kaugele) kandma ~ viima; занеси мне книгу домой too mulle raamat koju, занести заразу nakkust tooma, судьба занесла его на юг saatus kandis ~ viis ta ~ saatuse sunnil sattus ta lõunasse, как тебя сюда занесло? kõnek. mis sind siia tõi?
что üles ~ kohale tõstma ~ viima; занести меч для удара mõõka löögiks tõstma, он занёс ногу на ступеньку ta tõstis juba jala, et trepile astuda, ta oli juba trepile astumas;
безл. что lennutama (ka ülek.), kõrvale paiskama; сани занесло в левую сторону regi paiskus ~ rege kiskus vasakule;
(обычно безл.) что, чем täis ajama ~ tuiskama, kinni tuiskama ~ matma; все дороги занесло снегом kõik teed on kinni tuisanud, занести песком liiva täis tuiskama;
кого во что sisse võtma ~ kandma; меня занесли в список mind võeti nimekirja, занести в протокол protokolli kandma
заразиться 293 Г сов. несов. заражаться чем millesse ~ ülek. millest nakatuma, nakkust saama; заразиться оспой rõugeisse nakatuma, он заразился общей радостью üldine rõõm kiskus ta kaasa ~ nakatas teda
засосать I 214a Г сов. несов. засасывать
кого endasse imema ~ kiskuma (ka ülek.); болото засосало лошадь hobune vajus rabasse, soo tõmbas hobuse alla, жизнь засосала его ta on kergema vastupanu teed läinud;
кого kurnama; его засосала тоска ta on igatsusest ~ kurvastusest päris otsa jäänud
затеребить 302 Г сов. кого-что kõnek.
tirima ~ sikutama ~ kiskuma ~ rebima hakkama; näppima ~ näpitsema hakkama; он затеребил бороду ta hakkas habet näpitsema;
ära vintsutama ~ väntsutama ~ piinutama
затерзать Г сов. kõnek.
165a (без страд. прич.) что rebima ~ kiskuma ~ piinama hakkama;
165a кого, до чего vaeseomaks ~ ära piinama ~ väntsutama; затерзать до смерти surnuks piinama
затрепать II 212 (без страд. прич.) Г сов. чем, что kõnek. rebima ~ kiskuma ~ raputama hakkama
затянуть 339a Г сов. несов. затягивать
кого-что, чем, во что kinni ~ kokku ~ pingule tõmbama; затянуть петлю silmust kinni tõmbama, затянуть талию корсетом korsetiga vöökohta kokku tõmbama, затянуть пояс vööd pingutama ~ kinnitama, затянуть гайку mutrit kinni keerama ~ pingutama;
(без 1 и 2 л.) кого-что, во что sisse tõmbama, imama; ülek. põhja kiskuma; болото затянуло телёнка soo kiskus ~ tõmbas vasika alla, vasikas vajus sohu;
кого, во что kaasa tõmbama ~ kiskuma; гостя затянули в разговор külaline tõmmati vestlusse (kaasa);
что, чем katma, üle tõmbama; мороз затянул лужи тонким льдом külm tõmbas lombile jääkirme peale, külm kattis lombi jääkirmega, рану затянуло kõnek. haav on kinni kasvanud;
что venitama, viivitama; затянуть собрание koosolekut pikale venitama;
что, без доп. kõnek. (venitades) laulu alustama; рота затянула песню rood alustas laulu
защемить II 304 (без страд. прич.) Г сов. что kõnek. pigistama ~ pitsitama ~ ängistama ~ ahistama hakkama; страх защемил её сердце hirm pitsitas ta südant ~ kiskus ta südame kokku, сердце защемило süda kiskus valust kokku, защемило под ложечкой rinde all hakkas rõhuma
изодрать 216 (буд. вр. издеру, издерёшь...; страд. прич. прош. вр. изодранный) Г сов. несов. издирать что, о(бо) что kõnek.
lõhki kiskuma ~ rebima ~ tõmbama ~ käristama; изодрать в клочья tükkideks rebima, он изодрал брюки о гвоздь ta tõmbas püksid naela otsa lõhki;
katki kriimustama; я изодрал руку о колючую проволоку okastraat tõmbas mul käe katki;
(без несов.) madalk. läbi peksma ~ nüpeldama
изорвать 217a Г сов. что lõhki ~ katki kiskuma ~ tõmbama ~ rebima ~ käristama, närustama, räbaldama; näruks kandma; изорвать одежду (1) rõivaid lõhki ~ puruks kiskuma, (2) rõivaid näruks kandma, изорванный в клочья tükkideks kistud
искорёжить 271a Г сов. несов. искорёживать что madalk. (moonutades) kõveraks ~ kiiva painutama, koolutama, kaardu ~ kummi ajama, kiiva kiskuma ~ ajama; искорёженный взрывом танк plahvatusest kooldunud tankirusud, переплёт от сухости искорёжило köide kiskus kuivusest kaardu, искорёжить слово sõna moonutama; vrd. корёжить
искорёжиться 271 Г сов. несов. искорёживаться madalk. (moondudes) kõveraks painduma, koolduma, kaardu ~ kummi kiskuma ~ tõmbuma, kõmmelduma; vrd. корёжиться
истерзать 165a Г сов. кого-что lõhki ~ tükkideks ~ puruks kiskuma ~ rebima; räsima, tuustama, sakutama; ülek. ära piinama ~ vaevama; истерзать душу hinge piinama, его истерзали сомнения teda vaevavad kahtlused, ta on kahtlustest vaevatud ~ piinatud
исторгать 169a Г несов. сов. исторгнуть liter. van.
кого-что, у кого-чего, из чего välja kiskuma ~ tõmbama ~ rebima; исторгать кого у смерти ülek. keda surmasuust päästma;
что ülek. esile kutsuma; исторгать слёзы у кого nutma panema keda;
что välja paiskama, purskama; вулкан исторгает лаву vulkaan purskab laavat;
кого, откуда välja tõukama ~ heitma ~ kihutama ~ ajama
калёный 126 П
hõõgutatud, hõõguv; tuline, tulikuum, ergav, tulipunane; калёный воздух tulikuum õhk, калёные угли hõõguvad söed, калёная печь tuline ahi, калёное лицо tulipunane nägu;
karastatud; калёные стрелы karastatud nooled;
röstitud, pruunistatud, praetud; калёные семечки praesihvkad, калёные орехи röstitud pähklid;
выжигать ~ выжечь калёным железом что kõrgst. mida juurtega välja kiskuma, halastamatult välja juurima, tulise rauaga välja kõrvetama
клок 19, мн. ч. также 49 (им. п. клочья) С м. неод.
tuust, tutt, salk, kahl; клок сена heinatuust, клок травы rohututt, клок волос juuksesalk, -kahl, -tutt, волосы висят клочьями juuksed on salkus, шерсть висит клочьями (looma) karv on pulstunud ~ tortis;
tükk; изорвать в клочья tükkideks rebima ~ kiskuma, клок земли maatükk, клочья облаков pilvetordid, -tombud, -räbalad;
с паршивой овцы хоть шерсти клок vanas. kärnaselt lambaltki saab tuti villa
клонить 305a Г несов.
кого-что, к чему painutama, kallutama; ülek. tõmbama, kiskuma, ahvatlema; ветер клонит верхушки деревьев tuul painutab puulatvu, лодку клонило набок paat kaldus küljele, его клонило ко сну tal tikkus ~ tükkis uni peale, ветер клонит дым в другую сторону tuul ajab suitsu teisele poole;
что, к чему ülek. sihtima; клонить разговор к чему juttu millele viima, к чему ты клонишь? millele sa vihjad, kuhu sa sihid?
корёжить 271a Г несов. madalk.
что murdma, lõhkuma, juurtega üles kiskuma; буря корёжила деревья torm laastas ja murdis metsa;
(обычно безл.) что, от чего kaardu ~ kummi ~ kumerasse kiskuma; фанеру корёжит от сырости vineer kisub niiskusest kaardu;
кого-что, от чего krampi ~ kõverasse kiskuma; его всего корёжит teda kisub krampi ~ kõverasse;
(обычно безл.) кого, от чего ülek. nörritama, nördima panema; его корёжит от грубости ta ei kannata toorutsemist; vrd. искорёжить, скорёжить
корёжиться 271 Г несов. от чего, без доп. madalk.
kõmmelduma, kaardu ~ kummi ~ kumerasse kiskuma ~ tõmbuma; доски корёжатся lauad kõmmelduvad ~ kisuvad kaardu;
end kõverasse kiskuma; корёжиться от боли valu käes väänlema; vrd. искорёжиться, скорёжиться
корень 16 (предл. п. ед. ч. на корне, на корню) С м. неод.
juur, mat. ka lahend, lgv. ka lihttüvi; пустить корни (ka ülek.) juurduma, juuri ajama, хлеб ещё на корню vili alles kasvab ~ on lõikamata, корень зуба hambajuur, квадратный корень mat. ruutjuur, кубический корень mat. kuupjuur, корень с избытком mat. liiaga juur ~ lahend, действительный корень mat. reaaljuur, -lahend, кратный корень mat. kordne lahend, корень многочлена mat. polünoomi nullkoht, извлечение корня mat. juurimine, juure leidmine, корень слова lgv. lihttüvi, sõna juur;
van. sugu, päritolu;
корень зла kurja juur; смотреть ~ глядеть в корень чего asja tuuma nägema ~ vaatama; подрубить ~ подкосить под корень кого jalgu alt ära lööma kellel; в корне täiesti, täielikult; вырывать ~ вырвать с корнем что mida välja juurima, (koos) juurtega välja kiskuma; краснеть ~ покраснеть до корней волос juuksejuurteni ~ kõrvuni punastama
коробить 277 Г несов.
что, от чего kaardu ~ kummi kiskuma ~ tõmbama; доски коробит от сырости lauad kisuvad niiskusest kaardu ~ kiiva;
безл. кого, от чего madalk. krampi kiskuma;
кого, от чего ülek. kõnek. vastik olema kellele, vastikust äratama; его поведение коробило всех tema käitumine tõukas kõiki eemale; vrd. покоробить, скоробить
коробиться 277 Г несов. без доп., от чего kaarduma, kõverduma, kõmmelduma, kaardu ~ kõveraks ~ kõverasse kiskuma ~ tõmbuma; kangeks tõmbuma; доски коробятся lauad kõmmelduvad ~ kisuvad kaardu, плащ коробится от холода vihmamantel tõmbub külma käes kangeks; vrd. покоробиться, скоробиться
корпия 89 С ж. неод. (без мн. ч.) linalemmed (kasutati sidematerjalina); щипать корпию (lina)lemmi kiskuma
корчить 271a (повел. накл. корчи и корчь, корчите и корчьте) Г несов.
безл. кого, от чего kõveraks ~ krampi kiskuma ~ tõmbama; его начало корчить ta sai (tõmblus)krambid;
безл. кого, от чего kõnek. vastikust äratama; меня корчит от его смеха tema naer hakkab mulle vastu;
кого-что kõnek. halv. mängima, teesklema; корчить из себя чудака veidrikku mängima;
корчить дурака ~ ваньку kõnek. lolli ~ tola mängima, kometit tegema; корчить рожи ~ гримасы kõnek. grimasse ~ lõustu ~ nägusid tegema; vrd. скорчить
корчиться 271 (повел. накл. корчись и корчься, корчитесь и корчьтесь) Г несов. в чём, от чего kõverasse ~ krampi kiskuma ~ tõmbuma, (valust) vähkrema ~ visklema ~ väänlema, (krampides) vintsklema; kõverasse kiskuma, kössi tõmbuma; корчиться в судорогах krampides vintsklema, корчиться от боли valust väänlema, корчиться от холода külmast kössi tõmbuma; vrd. скорчиться
косить II 297a (без страд. прич. прош. вр.) Г несов.
что, без доп. viltu kiskuma ~ tõmbama ~ olema; платье спереди косит kõnek. kleit kisub eest, косить рот suud viltu tõmbama;
что, чем, без доп. kõõritama, piiluma, viltu vaatama; kõõrsilmne olema, kõõrdi vaatama; косить глазом на кого keda silmanurgast piiluma, kelle poole kõõritama, она косит на один глаз tal on üks silm kõõrdi, у него глаза косят tal on silmad kõõrdi, ta on kõõrsilmne
коситься 297 Г несов.
viltu kiskuma ~ olema; изба косилась набок maja ~ hütt seisis längakil;
на кого-что, чем, без доп. kõõritama, silmanurgast piiluma; ülek. viltu vaatama; коситься на соседа naabri poole viltu vaatama; vrd. покоситься
кривиться 302 Г несов. kõverduma, kõveraks minema, viltu ~ kiiva kiskuma, kiivama; moonduma (näo kohta); kõnek. nägu moonutama, irvima; губы кривились в презрительной улыбке huuled kõverdusid põlglikuks muigeks, дверь кривится uks kisub kiiva; vrd. скривиться
крючить 271a Г несов. (обычно безл.) кого, от чего madalk. krampi ~ kõverasse tõmbama ~ kiskuma; его крючит от боли ta tõmbub valust kõverasse ~ konksu; vrd. скрючить
крючиться 271 Г несов. от чего, без доп. madalk. end kõverasse ~ konksu tõmbama ~ kiskuma; kõverduma, konksu ~ kõverasse tõmbuma; vrd. скрючиться
кудрявиться 278 Г несов. lokki hoidma, krussi kiskuma, käharduma; kiharduma, kaharduma; kähar ~ kahar olema; волосы кудрявились на висках juuksed hoidsid meelekohal lokki
лучина 51 С ж. неод. peerg, pird; при свете лучины peeruvalgel, peeru valgusel, нащепать лучины peergu kiskuma
лыко 105 С с. неод. niin; niineriba; драть лыко niint kiskuma, лапти из лыка niinest viisud;
не лыком шит madalk. pole sõnniku pealt riisutud; лыком шит(ый) madalk. tahumatu, labane; (он) лыка не вяжет madalk. tal on keel pehme; ставить всякое лыко в строку kõnek. iga (väikest) eksimust süüks panema kellele
морщить 287b Г несов. kõnek. kiskuma, kortsu tõmbuma (rõivaste kohta); подкладка морщит vooder kisub
мочалить 269a Г несов.
что kiustama; мочалить лыко niinekiudu kiskuma;
кого kõnek. vintsutama, väntsutama, muserdama
набегать 165b Г несов.
сов. набежать;
на что, без доп. röövretki tegema ~ korraldama, teiste valdustesse ~ võõrastesse piiridesse tungima, sisse ~ üle piiri ~ kallale tungima; ründama;
kõnek. läbi astuma, sisse põikama;
безл. kõnek. (kortsu, volti) kiskuma; около воротника набегает krae juurest (veidi) kisub ~ hoiab volti
надвинуться 334 Г сов. несов. надвигаться на кого-что, без доп. peale tulema ~ nihkuma, lähenema, saabuma; kõnek. peale rõhuma ~ suruma; шапка надвинулась на глаза müts on silmadele vajunud, надвинулась опасность hädaoht lähenes ~ oli juba lähedal, надвинулась гроза äike oli lähenemas, надвинулись тучи ilm kiskus pilve, старость надвинулась vanadus on käes, толпа надвинулась на кого-что rahvahulk surus peale
надёргать 164a Г сов. несов. надёргивать что, чего, из чего (teatud hulka) välja tõmbama ~ tirima ~ sikutama ~ noppima (kõnek. ka ülek.) ~ kitkuma; надёргать из стога сена kuhjast heinu kiskuma, надёргать льна lina kitkuma, надёргать цитат siit-sealt (meelevaldselt) tsitaate noppima
надрать 216 Г сов. несов. надирать что, чего (teatud hulka) kiskuma ~ rebima; надрать лыка niint kiskuma;
надрать за уши кого ~ уши кому kõnek. kõrvu tuliseks tegema kellel
наполосовать 172a Г сов. что, чего kõnek. (mingit hulka) ribadeks lõikama ~ tõmbama ~ rebima ~ kiskuma, ribastama
натаскать I 165a Г сов. несов. натаскивать что, кого-чего
(mingit kogust) kohale kandma ~ tassima ~ tarima; натаскать мешков в подвал (hulka) kotte keldrisse kandma;
(mingit hulka) välja tõmbama ~ tirima ~ kiskuma; натаскать раков из реки jõest vähke välja võtma;
(без несов) kõnek. kokku varastama
натащить 311a Г сов. несов. натаскивать
что, на кого madalk. peale tõmbama ~ tirima; (jalga, selga, pähe) tõmbama ~ tirima ~ kiskuma; натащить на себя одеяло endale tekki peale tõmbama, натащить пиджак (endale) pintsakut selga tõmbama;
что, кого-чего kõnek. (mingit kogust) kohale kandma ~ tassima
натянуть 339a Г сов. несов. натягивать
что pingutama, pinguldama, pingule tõmbama; натянуть вожжи ohje pingule tõmbama;
что, на что (pingutades) peale panema ~ tõmbama ~ venitama; натянуть холст на рамку lõuendit raamile tõmbama, натянуть струны (pilli)keeli peale panema, натянуть тройку kõnek. kolme välja venitama, läbi häda kolme panema;
что, на кого-что kõnek. (selga, jalga, kätte, peale) tõmbama ~ sikutama ~ tirima ~ kiskuma; натянуть перчатки sõrmikuid ~ kindaid kätte sikutama, натянуть на себя одеяло endale tekki peale tirima;
безл. чего, без доп. kõnek. pilve ~ sombuseks minema ~ tõmbuma; к вечеру натянуло туч õhtuks läks ~ tõmbus taevas pilve;
натянуть ~ наставить нос кому madalk. pika ninaga jätma keda
нащепать 207, 165a (страд. прич. прош. вр. нащепанный) Г сов. что, чего (mingit hulka) peerge kiskuma ~ laaste tõmbama; нащепать лучины peerge kiskuma
неладно Н kõnek. halvasti, viletsalt, kehvalt, kehvasti; on halvasti ~ kehvasti ~ viltu; у него неладно сложилась жизнь ta elu ei laabunud, ta elu kiskus viltu, у него неладно с лёгкими tal on kopsudega kehvasti ~ kehvad lood, здесь что-то неладно siin on midagi viltu, в семье неладно perekonnas pole asjad korras
низвести 367 Г сов. несов. низводить кого-что, до чего liter. van. alla tooma ~ viima ~ tõmbama ~ kiskuma; низвести кого с пьедестала ülek. kelle autoriteeti alla kiskuma, keda troonilt tõukama
низложить 311a Г сов. несов. низлагать кого-что liter. kukutama; ülek. alla tõmbama ~ kiskuma; низложить царя keisrit kukutama
ниспровергать 169a Г несов. сов. ниспровергнуть кого-что liter. alla ~ maha viskama ~ paiskama ~ tõukama; ülek. alla kiskuma, põrmu paiskama, hävitama, kukutama; ниспровергать авторитеты autoriteete alla kiskuma
обдёргать 164a Г сов. несов. обдёргивать I что madalk. maha ~ ümbert rebima ~ kiskuma ~ rapsima; обдёргать листья с веток okstelt lehti maha rapsima, обдёргать воз с сеном heinakoormat riisuma
ободрать 216 (буд. вр. обдеру, обдерёшь...; повел. накл. обдери) Г сов. несов. обдирать
что (maha) koorima, koort maha võtma ~ kiskuma; кого kelle(lt) nahka maha võtma, keda nülgima; ободрать кору с дерева, ободрать дерево puud koorima;
что kõnek. katki kriimustama ~ kriipima, marraskile tõmbama; ободрать ноги jalgu katki kriimustama ~ kraapima;
что kroovima; ободрать зерно teri ~ vilja kroovima, viljateri kestadest puhastama;
что kõnek. räbalaiks ~ lõhki kiskuma, räbalaks kandma;
кого ülek. madalk. paljaks riisuma ~ koorima;
ободрать ~ обдирать как липку кого kõnek. puupaljaks tegema ~ koorima keda
оборвать 217a Г сов. несов. обрывать
что paljaks ~ tühjaks ~ küljest ära korjama ~ noppima ~ rebima; katki ~ puruks ~ lõhki rebima ~ kiskuma ~ tõmbama; оборвать листья с ветки oksa lehtedest paljaks tegema, оборвать яблоки с яблони puu otsast õunu maha võtma, оборвать яблоню õunapuud tühjaks korjama ~ tegema, оборвать пуговицу у пиджака pintsakunööpi eest ära tõmbama, оборвать нитку niiti katki tõmbama, оборвать телефон ülek. kõnek. telefoni ~ traati kuumaks ajama (pidevalt ja kärsitult helistama), helistama, nii et telefon on tuline ~ huugab ~ särtsub;
кого-что ülek. (järsult) katkestama ~ kõnek. vaikima sundima; смерть оборвала его планы surm katkestas ta plaanid ~ tõmbas ta plaanidele kriipsu peale, оборвать чтение на полуслове lugemist poolelt sõnalt katkestama ~ katki jätma, оборвать на полуслове кого keda poole sõna pealt vaikima sundima ~ järsult katkestama;
оборвать уши кому kõnek. keda kõrvust sakutama, kelle kõrvu tuliseks tegema
от- приставка I verbiliitena väljendab
eemaldumist v. eemaldamist eemale, juurest, kõrvale, lahti, küljest, välja, ära; отойти eemalduma, отбежать eemale ~ juurest ära jooksma, отступить kõrvale ~ tagasi astuma, taganema, отвлечься kõrvale kalduma, отвинтить lahti ~ küljest ~ pealt ära kruvima, оторвать küljest ära kiskuma ~ rebima, откусить tükki küljest (ära) hammustama, отвеять välja tuulama;
tegevuse lõppemist, katkemist, lõpetamist v. katkestamist; отцвести ära õitsema, отбеситься mässamast ~ möllamast lakkama, отбеседовать vestlust lõpetama, отучиться õppimisega lõpule jõudma, отвадить võõrutama, ära harjutama;
vastu(s)tegevust; откликнуться vastu huikama, отдарить vastu kinkima, vastukingitust tegema;
hoolikat tegevust; отделать töötlema, viimistlema, отлакировать (hoolikalt) lakkima;
eemale- v. kõrvalehoidumist (ся-ga verbide puhul); отбояриться lahti saama ~ rabelema, end vabaks saama millest;
tegevuse tagajärge; отлежать ära lamama, valusaks ~ tuimaks lamama; II adjektiiviliitena väljendab laadi v. mingile alale kuulumist: -ne, -line; отглагольный verbaalne, отымённый nimisõnaline, substantiivne
отвлечь 378a Г сов. несов. отвлекать кого-что, от кого-чего
kõrvale juhtima ~ viima; отвлечь в сторону kõrvale juhtima, отвлечь внимание tähelepanu kõrvale juhtima;
eemale kiskuma ~ tõmbama; отвлечь от работы tööst eemale kiskuma, отвлечь от грустных мыслей кого kellest nukraid mõtteid eemale peletama;
abstraheerima
отвлечься 378 Г сов. несов. отвлекаться от кого-чего, без доп.
kõrvale kalduma; отвлечься от темы teemast kõrvale kalduma;
end lahti kiskuma; на мгновение отвлечься от работы end tööst üürikeseks lahti kiskuma, tööd hetkeks katkestama
отлепить 323a Г сов. несов. отлеплять что, от чего kõnek. (liimitut, kleebitut) lahti tõmbama ~ kiskuma
отодрать 216 (буд. вр. отдеру, отдерёшь...; повел. накл. отдери) Г сов. несов. отдирать kõnek.
что, от чего küljest ~ ära ~ lahti rebima ~ kiskuma;
(без несов.) кого, чем, за что läbi peksma ~ kolkima, nahutama; отодрать розгами vitsa andma, отодрать за уши kõrvu tuliseks tegema, отодрать за волосы tutistama, karvustama
оторвать 217a Г сов. несов. отрывать
что, от чего küljest ära ~ lahti rebima ~ kiskuma; оторвать пуговицу nööpi ära tõmbama ~ kaksama, оторвать глаза от книги pilku raamatust lahti kiskuma, оторвать листок от ветки oksa küljest lehte rebima;
кого-что, от кого-чего eemale kiskuma, lahku viima; оторвать от учёбы õppimisest eemale kiskuma, оторвать детей от матери lapsi emast lahutama, оторванное от жизни учение eluvõõras õpetus;
(без несов.) что madalk. kahmama, krahmama;
с руками оторвать madalk. kahe käega kinni haarama millest ~ rabama mida
оторваться 217 (прош. вр. оторвалась, оторвалось, оторвались) Г сов. несов. отрываться
от чего, без доп. küljest ära ~ lahti tulema ~ rebenema; пуговица оторвалась nööp tuli eest ära ~ on eest ära (tulnud);
от кого-чего (end v. pilku) lahti kiskuma ~ rebima mille küljest; самолёт оторвался от земли lennuk rebis end maa küljest lahti, он оторвался от карты ta kiskus pilgu kaardilt, я не мог оторваться от интересной книги ma ei saanud huvitavat raamatut kuidagi pooleli jätta, оторваться от противника end vaenlasest lahti rebima (näit. taganemisel);
от кого-чего ülek. eemalduma, eralduma, võõrduma, irduma; оторваться от деревни külaelust võõrduma, оторваться от жизни eluvõõraks jääma, elust irduma
отпрячься 383 Г сов. несов. отпрягаться end rakkest lahti kiskuma, rakkest lahti tulema
оттеребить 302 Г сов.
что, без доп. (lina)kitkumist lõpetama, (ära) kitkuma; лён уже оттеребили lina on juba kitkutud;
кого, за что madalk. (kõrvust, juustest) tirima, sikutama, sakutama, kiskuma
оттянуть 339a Г сов. несов. оттягивать
кого-что tagasi ~ eemale tõmbama ~ kiskuma;
что venitama, viivitama; оттянуть выполнение решения otsuse täitmisega venitama, оттянуть отъезд ärasõiduga viivitama, оттянуть время (viivitamisega) aega võitma;
välja venitama; tehn. (ots)venitust tegema; оттянуть карманы taskuid välja venitama, ведро оттянуло руку käsi on raske pange tassimisest valus
отшить 325 (буд. вр. отошью, отошьёшь...) Г сов. несов. отшивать
что lahti kiskuma (näit. voodrilaudu); lahti harutama ~ võtma; отшить бумаги из дела (õmmeldud) kaustast pabereid lahti harutama;
кого ülek. madalk. nina pihta andma, minema lööma;
(без несов.) что, без доп. kõnek. õmblustööd ~ õmblemist lõpetama
отщепить 302 Г сов. несов. отщеплять
что, от чего (laaste, peerge) kiskuma ~ tõmbama; отщепить лучинку peergu kiskuma ~ tõmbama;
что keem. lõhmama, eraldama
передёрнуть 335a Г сов. несов. передёргивать
что, чем (üle, edasi, järsu liigutusega) sikutama, tõmbama, tirima; передёрнуть вожжи ~ вожжами (korra) ohje sikutama ~ tõmbama;
(без страд. прич.) чем, кого-что väristama; võpatama panema; krampi kiskuma; передёрнуть от холода плечами külmast (korra) õlgu võbistama, его передёрнуло ta võpatas, tal käis ~ jooksis värin üle keha, лошадь передёрнула ушами hobune lingutas korra kõrvu, лицо передёрнула гримаса nägu moondus grimassiks, grimass moonutas näo;
что, без доп. kõnek. (kaarti segamisel) ära võtma ~ välja vahetama, (kaardimängus) tüssama;
что ülek. vassima, moonutama; передёрнуть факты fakte moonutama
передраться 216 (прош. вр. передралось и передралось, передрались и передрались) Г сов. с кем, без доп. kõnek. (järjest kõigiga v. paljudega) kaklema, omavahel kaklema ~ kiskuma minema; передраться между собой omavahel kaklema ~ tülli minema, ребята передрались poisid on omavahel kaklema läinud ~ riius
перекоробить 277 Г сов. (обычно безл.) kõnek.
что, от чего (tugevasti) kaardu ~ viltu ~ kiiva ~ kõveraks kiskuma ~ tõmbama; доски перекоробило от сырости lauad on niiskusest tugevasti kaardu kiskunud ~ kõmmeldunud;
кого, от чего ülek. (äärmiselt) nördima panema ~ nörritama; меня перекоробило от его грубости tema jõhkrus pani mind nördima
перекоробиться 277 Г сов. kõnek. tugevasti kaardu ~ viltu ~ kiiva ~ kõveraks kiskuma ~ tõmbuma, kõmmelduma
перекосить II 299 (страд. прич. прош. вр. перекошенный, кр. ф. перекошен, перекосиа, перекосио, перекосиы) Г сов. несов. перекашивать что kaardu ~ viltu ~ kiiva ~ kõveraks kiskuma; оконную раму перекосило aknaraam on kaardu kiskunud, лицо перекосило от боли nägu moondus valust, nägu kiskus valust krimpsu ~ kipra, усмешка перекосила губы huuled kõverdusid muigeks
перекоситься 299 Г сов. несов. перекашиваться kaardu ~ viltu ~ kiiva ~ kõveraks tõmbuma, kõverduma, viltu kiskuma, viltu vajuma; дверь перекосилась uks on kiivas, лицо перекосилось от страха nägu moondus hirmust, рот перекосился suu kiskus viltu
перекривиться 300 Г сов. kõnek. viltu ~ kiiva ~ kõveraks tõmbuma, viltu kiskuma (ka ülek.), kõverduma, viltu vajuma; крыша перекривилась katus on viltu vajunud
повыдергать 164*a Г сов. что kõnek. (järjest palju v. kõike) välja kiskuma ~ kitkuma ~ tõmbama ~ sikutama
подрать 216 Г сов. madalk.
кого-что katki ~ lõhki kiskuma ~ rebima;
что räbalaks kandma;
кого, за что, чем (pisut, kergelt) sakutama, tutistama millest; подрать за вихор tutistama, подрать за уши kõrvust sakutama, подрать розгами vitsa andma;
(без страд. прич.) punuma ~ plagama pistma; подрать со всех ног ~ во весь дух minema pühkima ~ jooksu pistma, nii et päkad ~ kannad välguvad;
чёрт подери кого, без доп. madalk. pergli ~ kirevase päralt, pagan võtaks; мороз подрал ~ подирал по коже у кого, без доп. külmajudin jooksis üle ihu ~ keha, külm jutt ~ juga käis üle selja
пожаться 220 Г сов. несов. пожиматься
от чего, чем kössi tõmbuma, pead õlgade vahele tõmbama (külma tõttu); пожаться всем телом üleni kössi tõmbuma, end kössi kiskuma;
(mõnda aega) kõhklema ~ kõhelema
покорёжить 271a Г сов. (также безл.) madalk.
что purustama, lõhkuma, moonutama, kõveraks painutama; земля была покорёжена снарядами maa oli mürskudest ~ mürsuplahvatustest üles küntud;
что, от чего kaardu ~ kummi ~ kiiva kiskuma ~ tõmbama;
кого, от чего, ülek. krampi ~ kõverasse kiskuma;
кого, от чего ülek. nördima panema
покорёжиться 271 Г сов. от чего, без доп. madalk.
purunema, moonduma, kõverduma;
kaardu ~ kummi ~ kiiva kiskuma ~ tõmbuma;
ülek. krampi ~ kõverasse tõmbuma;
ülek. nördimust ~ pahameelt tundma
покоробить 277 Г сов.
что, от чего kaardu ~ kummi ~ kiiva ~ krimpsu kiskuma; доску покоробило от сырости laud on niiskusest kaardus ~ kummis;
кого-что, от чего ülek. kõnek. ebameeldivalt riivama, nördima panema, nördimust ~ pahameelt tekitama; эти слова покоробили его need sõnad tekitasid ~ äratasid temas nördimust ~ meelepaha; vrd. коробить
покоробиться 277 Г сов. от чего, без доп. kaardu ~ kummi ~ kiiva ~ krimpsu kiskuma ~ tõmbuma; koolduma, kõmmelduma; листья покоробились lehed on krimpsus ~ krimpsu tõmbunud; vrd. коробиться
покосить II 297 Г сов.
что kõnek. kallutama, kaldu ~ längu ajama; безл. viltu ~ kiiva kiskuma ; дверь покосило uks on viltu vajunud;
väljendeis покосить глаза ~ глазом ~ глазами ~ взглядом на кого kellele kõõrdpilku heitma, keda kõõritama
покривить 302 Г сов. что kõveraks lööma ~ painutama; viltu tõmbama ~ kiskuma; покривить гвоздь naela kõveraks lööma, покривить рот suud viltu kiskuma, покривить губы huuli virildama;
покривить ~ кривить душой ~ совестью перед кем-чем, в чём, против чего, без доп. kõnek. tõele truudust murdma, tõtt maha salgama
покривиться 302 Г сов.
от чего, без доп. viltu vajuma ~ tõmbuma; забор покривился aed on viltu vajunud, лицо покривилось от боли valu kiskus näo kipra, nägu läks ~ tõmbus valust kipra;
kõnek. grimassi ~ virilat nägu tegema
пооткрывать 169b Г сов. что kõnek. (järgemööda palju) lahti tegema ~ avama ~ kiskuma; пооткрывали все окна, теперь, конечно, холодно kisti kõik aknad lahti, muidugi on nüüd külm
поругиваться 168 Г несов. kõnek.
(aeg-ajalt, kergelt) omaette sõimama ~ ropendama ~ kiruma;
с кем-чем (aeg-ajalt, kergelt) omavahel tülitsema ~ riidlema ~ kiskuma
поцапаться 164 Г сов. kõnek. riidu ~ tülli ~ karvupidi kokku ~ kiskuma minema, nägelema, jagelema
притягивать 168a Г сов. несов. притянуть
кого-что, к кому-чему (juurde, külge, ligi) tõmbama, köitma; ülek. kõnek. sundima (kuhu minema), vägisi ~ karvupidi (ligi) kiskuma; притягивать магнитом magnetiga külge tõmbama, притягивать лодку к берегу paati kaldasse tõmbama, притягивать кого к груди keda embama ~ rinnale suruma;
(обычно сов.) кого, к чему ülek. madalk. vastust andma sundima; kohtusse kutsuma, vastutusele võtma; притягивать к ответу vastust andma ~ vastutama panema, притягивать к суду kohtulikule vastutusele võtma, притягивать к допросу (sundkorras) üle kuulama;
кого-что, к кому-чему, чем ülek. ligi tõmbama, haarama, kaasa kiskuma, köitma, paeluma;
притягивать ~ притянуть за волосы ~ за уши что kõnek. vägisi ~ meelevaldselt kokku sobitama ~ panema
продрать 216 Г сов. несов. продирать madalk.
что katki ~ auklikuks kulutama, räbalaks kandma; продрать рукава на локтях küünarnukke katki nühkima;
кого ülek. läbi võtma, peapesu tegema, läbi nahutama;
(без несов.) kupatama, liduma, tormama;
продрать ~ продирать глаза madalk. nalj. silmi lahti kiskuma, silmaluuke lahti tegema; продрать ~ продирать с песочком кого madalk. keda läbi võtma ~ nahutama
пялить 269a Г несов. что
(raamile) pingule tõmbama, pinguldama;
madalk. venitama, sirutama, õieli ajama; пялить шею kaela õieli ajama ~ (välja) sirutama;
madalk. (suure vaevaga) selga ajama; kätte ~ jalga kiskuma;
пялить глаза на кого-что madalk. kellele-millele otsa jõllitama, üksisilmi otsa vahtima, pärani silmi vahtima keda-mida
раздёргать 164a Г сов. несов. раздёргивать что kõnek. laiali ~ katki kiskuma ~ rebima ~ näppima; раздёргать лоскут на нитки riidelappi lõngaks harutama ~ näppima
разлепить 323a Г сов. несов. разлеплять что kõnek. (kokkuliimitut, kokkukleepunut) lahti tegema ~ võtma ~ kiskuma ~ rebima; разлепить склеившиеся марки kokkukleepunud marke lahti võtma, разлепить глаза silmi lahti kiskuma ~ tegema
разнести 365 Г сов. несов. разносить II
что laiali kandma ~ viima (kõnek. ka ülek.); разнести письма kirju laiali kandma, разнести грязь pori laiali kandma, ветер разнёс облака tuul ajas pilved laiali, разнести слухи kuuldust laiali kandma ~ levitama, разнести грипп grippi levitama;
что sisse ~ läbi kandma; разнести счета по книгам arveid raamatutest läbi kandma;
что kõnek. laiali paiskama ~ pilduma, lõhkuma, purustama; бомба разнесла дом pomm purustas maja, разнести в щепки pilbasteks lõhkuma ~ lööma, разнести в клочья tükkideks rebima ~ kiskuma;
кого-что ülek. kõnek. läbi sarjama ~ võtma ~ sõimama, peapesu tegema, pähe andma; разнести нерадивого работника lohakale töötajale peapesu tegema;
(безл.) кого-что kõnek. paiste minema, punduma; paksuks minema; щёку разнесло põsk läks paiste ~ on paistes;
разнести в пух и прах кого-что kõnek. keda-mida põrmustama, pihuks ja põrmuks lööma ~ tegema
разорвать 217a Г сов. несов. разрывать I
кого-что, на что, во что lõhki ~ puruks ~ katki ~ tükkideks rebima ~ tõmbama ~ käristama ~ kiskuma; разорвать письмо kirja katki rebima, разорвать на части tükkideks ~ lõhki rebima ~ kiskuma (kõnek. ka ülek.), разорвать цепи рабства ülek. orjaahelaid purustama, разорвать тишину ülek. vaikust lõhestama;
что, чем lõhkema ~ plahvatama panema, lõhkama; (безл.) õhku lendama, lõhkema ; котёл разорвало katel lõhkes ~ lendas õhku, бомбу разорвало pomm lõhkes;
что ülek. katkestama; разорвать дипломатические отношения diplomaatilisi suhteid katkestama, разорвать связи sidemeid katkestama, разорвать с прошлым minevikust lahti ütlema;
чтоб тебя разорвало vulg. et sa lõhki läheksid
разорваться 217 (прош. вр. разорвалось и разорвалось, разорвались и разорвались) Г сов. несов. разрываться
на что, во что lõhki ~ puruks ~ katki rebenema ~ kärisema ~ minema; сапоги разорвались saapad on katki;
lõhkema, plahvatama;
ülek. katkema; переписка разорвалась kirjavahetus katkes;
kõnek. ülek. end lõhki tõmbama ~ kiskuma; не разорваться же мне ega ma ei saa end lõhki kiskuda, хоть разорвись kisu end või lõhki;
разорваться ~ разрываться на части kõnek. end kas või lõhki kiskuma
раскатиться 316 Г сов. несов. раскатываться
kiiremini ~ hooga veerema ~ libisema hakkama; hoogu võtma ~ sisse saama;
laiali veerema; мячи раскатились по площадке pallid veeresid mööda väljakut laiali;
ülek. kajama, kõmama, kõmisema; выстрел раскатился над рекой jõe kohal kajas lask;
jõõrduma, viitama, viltu kiskuma ~ kalduma
расконопатить 274a Г сов. несов. расконопачивать что topmeid (takku, sammalt, vatti vm.) välja kiskuma, lahti tihtima
распирать 169a Г несов. сов. распереть
что, чем laiali ~ lõhki suruma ~ pressima; распирать распорками ehit. rõhttugedega laiali suruma, газы распирают болото gaasid pressivad soopinda lõhki, лёд распирает банку jää surub ~ pressib purgi katki ~ lõhki;
(безл.) madalk. täis ajama (näit. kõhtu);
(безл.) vulg. paksuks ~ laiaks minema (inimese kohta);
(без сов.) кого-что kõnek. lõhki kiskuma, käristama, matma, pakil olema; его распирает веселье ta on pakil lõbu ja lusti, тоска распирает грудь rind lõhkeb igatsusesest, igatsus matab hinge
располосовать 172a Г сов. кого-что kõnek.
ribadeks kiskuma ~ lõikama ~ rebima;
vorpe ~ vermeid kehale jätma ~ tegema
распороть 252 Г сов. несов. распарывать
что (õmblusi, tikandit) lahti ~ üles harutama; распороть юбку seelikut lahti harutama;
кого-что, чем kõnek. lõhki kiskuma ~ rebima ~ tõmbama; sisse lõikama; распороть ногу стеклом jalga klaasikillu otsa katki astuma, klaasikildu jalga astuma;
что ülek. kõnek. lõhestama, läbistama; луч прожектора распорол мрак pimedust läbistas prožektorikiir; vrd. пороть I
растащить 311a Г сов. несов. растаскивать
кого-что laiali kandma ~ tassima (kõnek. ka ülek.);
кого kõnek.lahutama, lahku kiskuma ~ tirima ~ vedama; растащить драчунов kaklejaid lahutama ~ lahku kiskuma
растеребить 302 Г сов. несов. растеребливать что madalk. sassi ajama, ära sasima, räsima; katki ~ lahti ~ puruks kiskuma ~ näppima; растеребить волосы juukseid sassi ajama, растеребить прыщик vistrikku katki näppima
растерзать 165a Г сов. несов. растерзывать кого-что lõhki ~ puruks ~ tükkideks kiskuma ~ rebima ~ käristama (ka ülek.); волк растерзал ягнёнка hunt kiskus lambatalle lõhki, растерзать в клочья tükkideks ~ puruks kiskuma ~ käristama, растерзать душу südant käristama ~ lõhki kiskuma ~ lõhestama, душу растерзало сомнениями kahtlused närisid ~ puresid hinge, крик растерзал душу ~ сердце karje lõikas südamesse ~ käristas südant
растиснуть 335a Г сов. несов. растискивать II что kõnek. (koost) lahti ~ laiali kiskuma ~ suruma ~ tõmbama ~ tirima; растиснуть щипцы tange lahti tõmbama, растиснуть зубы hambaid koost lahti tegema
рвать I 217a Г несов.
что (välja) kiskuma, tõmbama, rebima; рвать гвозди naelu välja kiskuma ~ tõmbama, рвать зубы kõnek. hambaid kaksama ~ välja tõmbama;
noppima, küljest kiskuma; рвать цветы lilli noppima, рвать вишни kirsse noppima;
что-кого (katki, lõhki) rebima, tõmbama, kiskuma, tirima, käristama; рвать на куски tükkideks rebima, рвать платье kleiti katki rebima, машина рвёт нитку õmblusmasin lööb niidi katki, ветер рвёт паруса tuul rebib ~ peksab purjesid, волки рвут овец hundid murravad lambaid, рвать за волосы karvustama, tutistama, рвать отношения ülek. suhteid katkestama;
что, чем õhku laskma, lõhkama; рвать скалу kaljut lõhkama, рвать мост silda õhku laskma;
(безл.) tulitama, tuld välja lööma, kihkama, kõrvetavat valu tegema; рану рвёт haav tulitab ~ kihkab ~ teeb kõrvetavat valu;
ülek. madalk. (pettusega) endale kahmama ~ rabama ~ krabama; рвёт куши, где может krabab, kust kätte saab;
рвать и метать kõnek. tuld ja tõrva sülitama ~ välja ajama; рвать на себе волосы kõnek. endal juukseid katkuma; рвать горло ~ глотку kõnek. halv. täiest kõrist röökima; рвать на части кого kõnek. keda lõhki kiskuma; рвать с руками что kõnek. mida lausa käte vahelt ära kiskuma, minema nagu värsked saiad
рука 78 С ж. неод.
käsi (ka ülek.); левая рука vasak ~ pahem käsi, kurakäsi, поднять руки käsi tõstma (ka ülek.), пожать руку кому kelle ~ kellel kätt suruma, по правую руку paremat kätt, paremal pool, перчатки не по руке sõrmkindad ei ole parajad, все руки заняты mõlemad käed on kinni, эта книга у кого-то на руках see raamat on kellegi käes ~ kellelegi välja antud, снять с руки кольцо sõrmust käest ~ sõrmest ära võtma, взять ребёнка на руки last sülle võtma, гулять под руку käe alt kinni ~ käevangus jalutama, руками не трогать mitte puutuda, переписать от руки käsitsi ümber kirjutama, играть в четыре руки neljal käel (klaverit) mängima, вот (тебе) моя рука minu käsi selle peale, в трое рук делать что kolmekesi tegema mida, выронить из рук (käest) maha pillama, взяться за руки käest kinni võtma, вести за руку кого keda kättpidi talutama, передать в собственные руки isiklikult kätte ~ üle andma, руки вверх! (1) käed üles, (2) käed ülal! руки перед грудью! käed rinnal!, руки за голову! käed kuklal!, руки на голову! käed pealael!, руки на пояс! käed puusal!, рабочие руки ülek. töökäed, опытная рука врача arsti vilunud käsi, умелые руки osavad käed, заботливые руки hoolitsevad käed;
(без мн. ч.) käekiri; allkiri; неразборчивая рука mitteloetav käekiri, подделать чью руку kelle allkirja järele tegema ~ võltsima, приложить руку (1) к чему, под чем van. oma allkirja andma, kätt alla panema, (2) к чему ülek. kätt mängu panema;
лёгкая рука у кого kellel on ~ oli hea ~ õnnelik käsi; правая рука (у) кого, чья kelle parem ~ teine käsi olema; своя рука kõnek. omamees, omainimene; твёрдая рука raudne ~ kõva käsi; золотые руки kuldsed käed; руки коротки у кого kõnek. kelle võim ei ulatu milleni, käed ei küüni milleni, kuhu, hammas ei hakka peale millele, kellel ei ole voli milleks, kelle jõud ~ jaks ei käi üle millest; большой руки kõnek. kangemat ~ suuremat ~ esimest sorti; средней руки kõnek. keskpärane; не рука, не с руки кому, что, с инф. kõnek. (1) kellel-millel ei ole mõtet, (2) ei kõlba, ei sobi, ei passi; из вторых ~ третьих рук teiste suust ~ käest, vahetalitaja kaudu; из первых рук kelle enda käest, algallikast; на живую руку kõnek. ülepeakaela, rutakalt, nagu ratsahobuse seljast; на скорую руку kõnek. (1) kibekähku, pikka pidu pidamata, ilma pikemata, (2) ülepeakaela, pilla-palla tegema, nagu ratsahobuse seljast; на широкую руку kõnek. helde käega, heldekäeliselt, suurejooneliselt; под весёлую руку kõnek. lõbusas ~ heas tujus (olles); под горячую руку kõnek. vihaga, südametäiega, tulist viha täis (olles), ärritatuna; тяжёл ~ тяжела на руку kõnek. valusa käega olema, kellel on valus käsi; нечист на руку kõnek. kelle käed pole puhtad, kellel on pikad näpud; рука об руку käsikäes, ühisel jõul ja nõul; не покладая рук käsi rüppe panemata, usinasti, kätele puhkust andmata; положа руку на сердце kõnek. kätt südamele pannes; сидеть сложа руки käed rüpes istuma; сон в руку unenägu läks ~ on läinud täide; чужими руками жар загребать kõnek. teiste turjal ~ nahal liugu laskma, võõraste pükstega tules istuma, teistel kastaneid tulest välja tuua laskma; с пустыми руками tühjade kätega, palja käega; на руках чьих, у кого (1) kelle hoole all ~ hooldada, (2) kelle käsutuses ~ käsutada; на руку кому kõnek. kellele sobima ~ passima ~ meeltmööda olema; как без рук без кого-чего kõnek. kelleta-milleta pigis ~ hädas ~ plindris olema, mitte midagi peale hakata oskama; бить ~ ударять ~ ударить по рукам kõnek. käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama; брать ~ взять голыми руками кого kellest paljaste kätega ~ vaevata jagu ~ võitu saama; брать ~ взять в руки кого kõnek. keda käsile võtma; брать ~ взять себя в руки end kätte ~ kokku võtma; греть руки на чём kõnek. kelle-mille arvel kasu lõikama, (vahelt)kasu lõikama, matti võtma; гулять по рукам kõnek. käest kätte käima; давать ~ дать руку на отсечение kõnek. (oma) pead pandiks anda võima, mürki võtta võima; давать ~ дать волю рукам kõnek. (1) kätele vaba voli andma, (2) käsi ligi ~ külge ajama; давать ~ дать по рукам кому kõnek. kellele näppude pihta andma; давать ~ дать козырь в руки кому kõnek. kellele trumpi kätte andma; держать в руках кого keda oma käpa all hoidma, valitsema kelle üle; держать себя в руках end vaos hoidma; держать руку кого, чью kõnek. kelle poolt olema ~ kelle poole hoidma, keda pooldama ~ toetama; играть на руку кому kellele mida kätte mängima, kellele kasu tooma; иметь руку seljatagust omama; ломать руки käsi ringutama, meeleheitel olema; марать ~ замарать руки kõnek. (oma) käsi määrima; махнуть рукой на кого-что kelle-mille peale käega lööma; мозолить руки kõnek. käsi rakku töötama, töötama nii, et veri küünte all; набивать ~ набить руку на чём milles kätt harjutama, mida käe sisse saama; накладывать ~ наложить руку на что millele käppa peale panema; накладывать ~ наложить на себя руки kõnek. kätt oma elu külge panema, vabasurma minema; не класть ~ не положить охулки на руку kõnek. omakasu peal väljas olema; носить на руках кого keda kätel kandma; отбиваться руками и ногами от чего kõnek. millele käte ja jalgadega vastu sõdima, sõrgu vastu ajama; отбиваться ~ отбиться от рук kõnek. käest ära ~ ülekäte ~ ulakaks minema; плыть в руки кому kellele sülle langema; подписываться ~ подписаться обеими руками под чем millele kahe käega alla kirjutama; поднимать ~ поднять руку на кого kelle vastu kätt tõstma; попасться под руку кому kellele ette ~ kätte juhtuma, pihku sattuma; пройти между рук у кого kelle käte vahelt välja libisema, ära lipsama; протягивать ~ протянуть руку помощи кому kellele abistavat kätt ulatama; проходить ~ пройти через чьи руки kelle kätest ~ käe alt läbi käima; разводить ~ развести руками käsi laiutama ~ lahutama ~ laotama; развязывать ~ развязать себе руки vaba voli saama, vabu käsi saama; оторвать с руками что kõnek. mida lausa käte vahelt ära kiskuma ~ nabima, minema nagu värsked saiad; связывать ~ связать руки кому keda käsist siduma; связывать ~ связать по рукам и ногам кого kõnek. keda käsist ja jalust ~ käsist-jalust siduma; смотреть ~ глядеть из чьих рук kõnek. kelle pilli järgi tantsima, kelle tahtmist tegema ~ kelle tahtmist mööda tegema ~ talitama; всплеснуть руками kahte kätt ~ käsi kokku lööma; сходить ~ сойти с рук (1) кому terve nahaga pääsema, puhtalt välja tulema , (2) millega (õnnelikult) maha saama; ухватываться ~ ухватиться обеими руками за что kõnek. millest kahe käega ~ küünte ja hammastega kinni haarama; рука не дрогнет ~ не дрогнула у кого kelle käsi ei väärata ~ ei värise ~ ei vääratanud ~ ei värisenud, kes ei kohku ~ ei kohkunud tagasi; рука не поднимается ~ не поднимется у кого (1) на кого käsi ei tõuse kelle vastu, (2) с инф. kellel käsi ei tõuse ~ ei ole südant milleks; руки не доходят у кого, до кого-чего kellel ei ole ~ kes ei saa milleks mahti; руки опускаются ~ опустились у кого kelle käed vajuvad ~ vajusid rüppe; сбывать ~ сбыть с рук кого-что kõnek. (1) kellest-millest lahti saama, (2) keda-mida maha kupeldama ~ müüma ~ ärima; с лёгкой руки кого, чьей kõnek. kui kes on ~ oli otsa lahti teinud; под рукой kõnek. käeulatuses, käepärast; как рукой сняло kõnek. nagu käega ~ peoga pühitud; рукой подать kõnek. siinsamas, kiviga visata, kiviviske kaugusel; мастер на все руки meister ~ mees iga asja peale; из рук валиться kõnek. käest pudenema, viltu vedama; дело чьих рук kelle kätetöö; руки чешутся у кого kõnek. (1) kelle käed sügelevad, (2) на что, с инф. kelle käed kibelevad; умереть на чьих руках kelle käte vahel surema; из рук вон плохо kõnek. hullemini enam ei saa, hullem olla ei saagi, päris halb ~ halvasti; просить чьей руки kelle kätt paluma; предложить руку и сердце kätt ja südant pakkuma
с II, со предлог I с род. п.
millestki eemaldumise v eraldumise märkimisel -lt, -st, pealt, otsast, küljest; встать со стула toolilt püsti tõusma, упасть с крыши katuselt (alla) kukkuma, сойти с рельсов rööbastelt maha jooksma, свернуть с дороги teelt kõrvale pöörama, убрать со стола laualt ~ laua pealt ära koristama, lauda koristama ~ kraamima, сбросить с плеч õlgadelt heitma, снять с работы töölt lahti laskma, вернуться с вокзала jaamast tagasi tulema, прийти с мороза külmast ~ külma käest tulema, снять с головы peast võtma (mütsi), сдать с рубля rublast tagasi andma, с дерева puu otsast, puust, puult, вертеться с боку на бок küljelt küljele keerama, vähkrema, прыгать с кочки на кочку mättalt mättale hüppama, сняться с якоря ankrut hiivama;
lähtekoha v suuna märkimisel -lt, -st, pealt, otsast, poolt, liitsõna; с крыльца это видно trepilt ~ trepi pealt on seda ~ see näha, see paistab trepilt ära, стрелять с горы mäelt ~ mäe pealt ~ mäe otsast tulistama, ветер с моря meretuul, tuul merelt, шум с улицы tänavakära, вход со двора sissepääs ~ sissekäik on õuest, окружить со всех сторон (igast küljest) ümber piirama, идти со стороны леса metsa poolt tulema;
pärinemiskoha märkimisel -lt, -st, liitsõna; письмо с родины kiri kodumaalt, человек с улицы mees ~ inimene tänavalt, (juhuslik) võõras, цветы с юга lilled lõunast, lõunast toodud lilled, рабочий с завода tehasetööline, tööline tehasest, девушки с текстильной фабрики tekstiilivabriku tüdrukud, tüdrukud tekstiilivabrikust, хлеборобы с Украины Ukraina põldurid;
loovutaja v arvestusüksuse märkimisel -lt, -st, käest, pealt, liitsõna; собрать налоги с населения elanikelt maksu koguma, с каждого по рублю igaühelt (üks) rubla, с него взяли три рубля temalt ~ tema käest võeti kolm rubla, получить деньги с заказчика tellija käest raha saama, пошлина с товара toll ~ tollimaks kauba pealt ~ kaubalt, kauba toll ~ tollimaks, kaubatoll, цена с тонны tonni hind, tonnihind, урожай с гектара hektarisaak, saak hektarilt, проценты с капитала kapitali protsendid, protsendid kapitalilt, сколько с меня? mis ma võlgnen?, kui palju mul on maksta?, kui palju mul tuleb?;
lähtealuse märkimisel -st, liitsõna; копия с картины maali koopia, koopia maalist, maalikoopia, перевод с русского языка tõlge vene keelest, писать портрет с кого kellest ~ kelle portreed maalima, keda maalima, рисовать с натуры natuurist ~ modelli järgi joonistama;
aja, ajapiiri v ajalise eelnevuse märkimisel -st, alates, peale, saadik, vastu; с детства lapsepõlvest alates ~ peale, lapsest saadik, с осени sügisest peale ~ alates, начиная с понедельника esmaspäevast peale ~ alates ~ saadik, с пяти часов kella viiest peale ~ saadik, с того времени sellest ajast saadik ~ peale, он занят с утра ta on hommikust saadik hõivatud ~ kinni, с Пушкина Puškinist alates ~ peale, Puškini ajast, с утра до вечера hommikust õhtuni, с мая по сентябрь maist septembrini, с рождения до смерти sünnist surmani, hällist hauani, ночь с субботы на воскресенье öö vastu pühapäeva, со дня на день можно было ждать оттепели iga päev oli sula oodata, он должен прийти с минуты на минуту ta peab ~ peaks iga minut ~ hetk tulema;
põhjuse märkimisel -st, pärast, tõttu; с досады meelepahast, с горя murest, mure pärast ~ tõttu, со злости vihast, viha pärast ~ tõttu, устать с дороги reisist väsinud olema, умереть с голоду nälga surema, с чего бы это mispärast ~ miks siis, mis hea pärast siis;
toimimisviisi v tegevuslaadi märkimisel -st, -lt, -ga; кормить с ложки lusikaga ~ lusikast söötma, пить с блюдечка alustassilt jooma, стрелять с колена põlvelt laskma ~ tulistama, с ходу käigu pealt, с размаха hooga, вступить в бой с марша käigult ~ rännakult lahingusse astuma ~ minema, торговать с рук käest müüma, käsimüüki tegema;
suhte v tunnuse märkimisel -st jt.; красен с лица näost punane, лысый с затылка kukla tagant kiilas, он суров с виду ta näib ~ paistab karm olevat, ta on pealtnäha karm;
muud laadi väljendites -l, -ga, -st; с разрешения отца isa loal ~ loaga, с согласия автора autori nõusolekul, влюбиться с первого взгляда esimesest pilgust armuma, опьянеть с двух рюмок kahest pitsist vinti jääma, убить с первого выстрела esimese lasuga tapma; II с вин. п. . umbkaudsuse v ligiläheduse märkimisel umbes, ligi, ligikaudu, umbkaudu, peaaegu; с год umbes üks aasta, с десяток umbes ~ ligi kümme, kümmekond, отдохнуть с полчаса umbes pool tundi puhkama, отъехать с километр ligikaudu kilomeeter maad eemale sõitma, он прожил у меня с неделю ta elas minu juures ligi nädala ~ ligi nädal aega, ростом с меня umbes ~ peaaegu minu pikkune ~ minu kasvu, величиной с дом majasuurune, шириной с просёлочную дорогу külateelaiune;
piisavuse märkimisel -lt, käest; с тебя и этого достаточно sinult piisab ka sellest, sinu käest on sellestki küllalt, хватит с вас teilt ~ teie käest aitab ~ piisab; III с твор. п. . kaasnevuse märkimisel -ga, koos, ühes, seltsis; я с тобой mina ja sina, mina sinuga, мы с ним mina ja tema, повидать отца с матерью isa-ema nägema, он пришёл с другом ta tuli sõbraga, с кем вы там были kellega koos te seal olite, шёл дождь со снегом sadas lörtsi ~ lumesegust vihma, сосиски с капустой viinerid kapsaga;
lisa v täienduse märkimisel -ga, koos, ühes; уплатить долг с процентами võlga koos ~ ühes protsentidega (ära) maksma ~ tasuma, выговор с предупреждением noomitus koos hoiatusega, два с половиной километра kaks ja pool kilomeetrit, семь километров с гаком kõnek. (tublisti) üle seitsme kilomeetri, seitse kilomeetrit millegagi, часа три с гаком kõnek. (tublisti) üle kolme tunni;
tegevuse, seose, suhte v juhtumiga hõlmatud objekti märkimisel -ga, -st, liitsõna; вырвать с корнем juurtega välja kiskuma, укрыться с головой одеялом tekki üle pea tõmbama, peadpidi teki alla pugema, сесть с ногами на диван jaluli ~ jalgupidi diivanile ronima, спорить с учителем õpetajaga vaidlema, торговаться с продавцом müüjaga ~ kaupmehega tingima, соревноваться с соседним заводом naabertehasega võistlema, авария с самолётом lennuõnnetus, õnnetus lennukiga, с работой обстоит хорошо tööga on asjad korras, tööasjad on korras, у него плохо с сердцем tal on süda haige ~ südamega halvad lood, справиться с работой tööga toime tulema, бороться с засухой põuaga ~ põua vastu võitlema, быть осторожным с огнём tulega ettevaatlik olema, поспешить с выводами järelduste tegemisega kiirustama, ennatlikult ~ kiirustamisi järeldama, познакомить с девушкой neiuga tuttavaks tegema ~ tutvustama, поссорить с другом sõbraga tülli ajama, разойтись с мужем mehest ~ mehega lahku minema, связаться с Москвой по телефону Moskvaga telefoni teel ühendust ~ telefoniühendust võtma ~ saama, согласиться с выводами järeldustega nõustuma ~ nõus olema, сравнить с оригиналом originaaliga võrdlema, с подлинным верно ärakiri õige, originaalile ~ algkirjale vastav;
tunnuse, omaduse v omamise märkimisel -ga; девочка с косичками patsidega tüdruk, человек с бородой habemega mees, кошка с котятами poegadega kass, она девушка с характером ta on iseloomuga tüdruk, sel tüdrukul on iseloomu, задача с двумя неизвестными kahe tundmatuga ülesanne, нос с горбинкой kühmus ~ kongus nina, человек с талантом andekas mees, со званием майора majori auastmes, у него чёрная с проседью борода ta mustas habemes on halli, tal on hallisegune must habe, он остался с тремя рублями tal jäi kolm rubla taskusse;
liigi v laadi märkimisel -ga, liitsõna; мешок с мукой jahukott, kott jahuga, бутылка с молоком piimapudel, pudel piimaga, пирог с мясом lihapirukas, бутерброд с сыром juustuvõileib, письмо с жалобой kaebekiri, заявление с просьбой об увольнении lahkumisavaldus, шаг с поворотом pöördsamm, пакеты с подарками kingituspakid;
toimimisviisi märkimisel -lt, -sti, -ga; есть с жадностью ahnelt ~ ahnesti sööma, одеваться со вкусом maitsekalt riietuma, читать с выражением ilmekalt lugema, ударить с силой jõuga lööma, ждать с нетерпением kannatamatult ~ maldamatult ~ kannatamatusega ootama, найти с трудом suure vaevaga ~ suurivaevu leidma, слушать с улыбкой naeratades ~ naerusui kuulama, идти с песнями lauluga ~ lauldes minema, обняться с плачем nuttes teineteist ~ üksteist embama;
vahendi märkimisel -ga, abil, varal, kaudu; послать с курьером kulleriga saatma, уехать с ранним поездом varase rongiga ära sõitma, рассматривать с лупой luubiga vaatlema, мыть с мылом seebiga pesema;
naabruse v ligiduse märkimisel kõrval, kõrvuti, kõrvu, tasa, ühetasa; комната смежная с кухней köögi kõrval asuv tuba, tuba köögi kõrval, сидеть рядом с сестрой õe kõrval ~ õega kõrvuti istuma, в уровень с землёй maaga ~ maapinnaga tasa ~ ühetasa, maapinna joonel ~ tasandil;
aja märkimisel -ga, ajal, jooksul, kestel, vältel; с годами вкусы меняются aastatega ~ aastate jooksul maitse muutub, поумнеть с возрастом vanemaks saades targemaks minema, встать с зарёй koiduga ~ koidu ajal tõusma;
muud laadi väljendites; проснуться с головной болью peavaluga ärkama, с болью в сердце südamevaluga, сделать с намерением meelega ~ tahtlikult ~ sihilikult ~ nimme ~ vihutsi tegema, ездить с визитами visiite tehes ringi sõitma, я позвал вас с тем, чтобы... kutsusin teid selleks, et...
остаться с глазу на глаз с кем nelja silma alla jääma kellega; переминаться с ноги на ногу (jalalt jalale) tammuma; валить с ног jalust maha rabama ~ niitma; сойти с ума aru ~ mõistust kaotama, hulluks minema; продать с молотка oksjonil maha müüma; покатиться со смеху kõnek. naerust kõveras olema; беситься с жиру kõnek. heast elust hukka minema ~ hukas olema, hea elu peal lolliks minema, ei sünni sööma ega mahu magama; с иголочки nõelasilmast tulnud, uhiuus, tuliuus, tuttuus; с головы до ног, с ног до головы pealaest jalatallani; с рук на руки käest kätte; с глаз долой (1) silma alt ära, (2) kao mu silmist; как с гуся вода kõnek. кому nagu hane selga vesi kellele; ни с того ни с сего asja ees, teist taga, heast-paremast, niisama heast peast; мальчик с пальчик pöialpoiss, päkapikk; уйти с головой во что millesse (üle pea) sukelduma; остаться с носом kõnek. pika ninaga jääma; столкнуться нос с носом kõnek. ninapidi kokku jooksma; бог с ним jumal temaga; и дело с концом kõnek. ja asi sellega, ja asi ants ~ vask ~ tahe
свести 367 Г сов. несов. сводить II
кого-что, на что, с чего, к чему alla ~ ära ~ kõrvale viima ~ juhtima ~ talutama; свести ребёнка с лестницы last trepist alla aitama, свести разговор на что juttu millele viima, свести всё к шутке kõike naljaks pöörama;
(без несов.) кого-что, куда kuhu viima; свести ребёнка к врачу last arsti juurde viima;
что välja ~ maha võtma, eemaldama, ärastama; свести пятно plekki välja võtma, свести загар päevitust maha võtma, свести веснушки tedretähti pleegitama, свести лес metsa maha võtma;
кого-что, с кем kokku viima, ühendama, liitma; свести мост sillapooli kokku viima ~ ühendama, свести арку võlvi ~ kaart kokku viima, свести брови kulmu kortsutama, kulmu kortsu ~ kipra tõmbama, их свела судьба saatus viis nad kokku, свести дружбу kõnek. sõprust sõlmima;
что, во что koondama, ühendama; свести в одно целое üheks tervikuks ühendama;
кого-что, до чего, на что, к чему milleni viima; свести расходы к минимуму kulutusi miinimumi(ni) viima, свести расход с приходом kulusid ja tulusid ots otsaga kokku viima, свести к ничьей viiki mängima ~ viima;
что, на что kõnek. üle kandma; свести рисунок на кальку mustrit kalkale üle kandma;
что kokku ~ viltu ~ könksu ~ kõveraks kiskuma, könksuma, kootama; ногу свело jalg kiskus krampi;
свести ~ сводить концы с концами (1) otsi kokku viima; (2) ots otsaga kokku saama ~ välja tulema; свести ~ сводить с ума кого kõnek. (1) keda hulluks ajama ~ tegema, (2) kelle pead segi ajama, hullutama; свести ~ сводить счёты с кем kellega arveid õiendama; свести ~ сводить в могилу кого kõnek. hauda ajama keda; свести ~ сводить на нет ~ к нулю что, чем nulliks tegema, tühja viima
своротить 316a Г сов. несов. сворачивать
кого-что kõnek. paigast kangutama ~ nihutama; maha ~ alla vinnama; своротить камень kivi paigast kangutama;
кого-что madalk. kõrvale keerama; без доп. kõrvale pöörama ; своротить лошадь hobust kõrvale keerama, своротить с дороги teelt kõrvale pöörama;
что vulg. lömmi ~ paigast ära ~ segamini lööma; viltu ~ kõveraks kiskuma (näit. krambi tõttu); своротить челюсть lõualuud paigast virutama;
своротить горы kõnek. mägesid paigast liigutama ~ nihutama; vrd. воротить II
сдёрнуть 335a Г сов. несов. сдёргивать что, с кого-чего pealt ~ maha ~ ära tõmbama ~ kiskuma; сдёрнуть скатерть со стола laudlina laualt maha tõmbama, сдёрнуть перчатку с руки kinnast käest tõmbama, сдёрнуть сапоги saapaid jalast tõmbama
сжаться 220 (буд. вр. сожмусь, сожмёшься, сожмётся) Г сов. несов. сжиматься
kokku minema ~ kiskuma ~ tõmbuma (ka ülek.); сердце сжалось süda kiskus ~ tõmbus kokku, pitsitas südant, губы сжались huuled tõmbusid kriipsuks, пальцы сжались в кулак käsi tõmbus rusikasse;
kössi ~ kõverasse tõmbuma; сжаться от испуга hirmust kössi tõmbuma, сжаться от холода külmast kössi vajuma ~ kössitama, сжаться в комок kerra tõmbuma, сжаться от боли valust kõverasse tõmbuma ~ kõverduma
скорёжить 271a Г сов. madalk.
что murdma, lõhkuma, juurtega üles kiskuma;
(обычно безл.) что kaardu ~ kummi ~ kumerasse kiskuma;
(обычно безл.) кого-что krampi ~ kõverasse kiskuma; vrd. корёжить
скорёжиться 271 Г сов. madalk.
kaarduma, kummuma, kaardu ~ kummi ~ kumerasse tõmbuma ~ kiskuma;
от чего end kõverasse kiskuma, kõverasse tõmbuma; vrd. корёжиться
скоробить 277 Г сов.
что, от чего kaardu ~ kummi ~ kiiva ~ kõverasse kiskuma ~ tõmbama; доску скоробило laud on kaardus ~ kiivas;
(безл.) кого от чего madalk. krampi kiskuma; vrd. коробить
скоробиться 277 Г сов. от чего
kõmmelduma, kaarduma, kõverduma, kaardu ~ kõveraks ~ kõverasse kiskuma ~ tõmbama; доски скоробились lauad on kõmmeldunud ~ kaardus;
(безл.) madalk. kangeks ~ krampi kiskuma ~ tõmbuma; vrd. коробиться
скорчить 271a (повел. накл. скорчи и скорчь, скорчите и скорчьте) Г сов.
(безл.) кого, от чего kõveraks ~ krampi kiskuma ~ tõmbama; судорога скорчила палец kramp kiskus sõrme kõveraks;
(безл.) кого, от чего kössi ~ kõverasse kiskuma;
что kõnek. (nägu) tegema; скорчить гримасы grimasse ~ lõustu ~ näovigureid ~ nägusid tegema, grimassitama; vrd. корчить
скорчиться 271 (повел. накл. скорчись и скорчься, скорчитесь и скорчьтесь) Г сов.
kõverasse ~ krampi kiskuma ~ tõmbuma;
от чего (valust) vähkrema ~ visklema ~ väänlema, (krampides) vintsklema; kössi ~ kõverasse tõmbuma; скорчиться от холода külmast kössi tõmbuma; vrd. корчиться
скосить II 298 Г сов. несов. скашивать II что
viltuseks ~ libajaks ~ veerjaks tegema, längutama, kaldu lõikama ~ raiuma, kelbastama; viltu kiskuma ~ tõmbama; скосить кромку tehn. kaldu servama, serva längutama, скосить крышу katust kelbastama, katusekelpa ~ kelpkatust tegema, скосить шею kaela kõverdama, скосить рот suud viltu tõmbama ~ virildama;
viltu ~ kõõrdi vaatama, kõõritama; скосить глаза kõõritama
скривиться 300 Г сов. kõverduma, kõveraks minema, viltu ~ kiiva kiskuma, kiivama, virilduma, moonduma (näo kohta); скривиться от боли valust kõverasse kiskuma, лицо скривилось от боли nägu moondus valust; vrd. кривиться
скрючиться 271 Г сов. несов. скрючиваться kõnek. konksu ~ kõverasse tõmbuma; скрючиться от боли valust kõverasse tõmbuma ~ kiskuma; vrd. крючиться
слупить 323a Г сов. несов. слупливать что, с кого-чего koorima (madalk. ka ülek.); слупить кору с дерева puud koorima, puult koort kiskuma, слупить шелуху с зерна teri kroovima, слупить деньги kellelt raha nöörima, keda koorima, kröönima
содрать 216 (буд. вр. сдеру, сдерёшь, сдерёт) Г сов. несов. сдирать
что, с кого-чего maha tõmbama ~ rebima ~ kiskuma ~ võtma; содрать кору с дерева puud koorima, содрать шкуру с медведя karu nülgima, karult nahka maha võtma, содрать занавески kõnek. kardinaid maha võtma ~ kiskuma;
madalk. maha treima ~ vehkima ~ puksima; содрать решение задачи (koolis) ülesannet maha treima ~ vehkima ~ puksima;
что kõnek. marrastama, marraskile tõmbama; содрать колено põlve marrastama;
что, с кого, без доп. ülek. madalk. kõrget hinda võtma, koorima, nöörima; välja pressima; содрать безбожную цену häbitult kõrget hinda võtma ~ küsima, содрать втридорога kolmekordset hinda võtma ~ koorima, содрать взятку altkäemaksu nöörima;
содрать ~ сдирать шкуру ~ две ~ три шкуры ~ семь шкур с кого kõnek. seitset nahka kelle seljast võtma
сорвать 217a Г сов. несов. срывать I
что, с кого-чего ära ~ maha ~ lahti ~ otsast ~ küljest tõmbama ~ rebima ~ kiskuma ~ murdma; сорвать яблоко õuna puu otsast võtma ~ rapsama, сорвать цветок lille murdma, сорвать ветку oksa murdma, сорвать галстук lipsu eest rebima ~ ropsama, сорвать дверь ust (hingedelt) maha kiskuma, сорвать гайку mutrit üle keerama, mutril vinti maha keerama, vindist välja keerama (kõnek.), сорвать с колена кожу kõnek. põlve marrastama, põlvelt nahka maha tõmbama, ветром сорвало крышу tuul viis katuse pealt, ветром сорвало с головы шляпу tuul viis ~ rebis kaabu ~ kübara peast;
что ülek. nurja ~ luhta ~ untsu ajama, nurjama; сорвать планы plaane ~ kavatsusi nurja ajama ~ nurjama, сорвать работу tööd nurja ajama, сорвать урок tundi nurja ajama (koolis);
что, без доп. ülek. kõnek. vägisi võtma; välja meelitama ~ pressima; сорвать поцелуй vägisi suudlust napsama, сорвать аплодисменты aplausi välja meelitama, сорвать куш head noosi saama, сорвать банк (kaardimängus) kogu panka võtma ~ võitma ~ endale saama;
что, на ком-чём ülek. kõnek. välja valama kelle-mille peale; сорвать гнев на детях viha laste peale välja valama;
сорвать голову с кого madalk. kellel pead maha võtma; сорвать ~ срывать маску с кого kellel maski eest rebima, kelle tõelist nägu paljastama; сорвать ~ срывать сердце на ком-чём kõnek. oma viha kelle-mille peale välja valama
сорваться 217 (прош. вр. сорвалось и сорвалось, сорвались и сорвались) Г сов. несов. срываться
с чего lahti tulema ~ minema; рука сорвалась käsi läks lahti (näit. pideme küljest);
с чего alla ~ maha kukkuma; сорваться с обрыва järsakust alla kukkuma, сорваться с дерева puu otsast alla kukkuma;
с чего end lahti kiskuma ~ rebima, lahti pääsema; собака сорвалась с цепи koer kiskus end ketist lahti, сорваться с якоря ankrust lahti pääsema;
ülek. kõnek. nagu kadakapõõsas põlema minema, plahvatama;
с чего kõnek. (kohalt) minema panema ~ tormama ~ sööstma; сорваться на крик hüüde peale tormama, сорваться с места (1) minema sööstma, (2) ülek. madalk. minema ~ ajama panema (elu- v. töökohta maha jätma);
с чего (huulilt, keelelt) libisema ~ lipsama;
ülek. kõnek. nurjuma, nurja ~ luhta ~ untsu minema, läbi kukkuma; дело сорвалось asi läks nurja ~ luhta ~ untsu, попытка сорвалась katse luhtus, голос сорвался hääl katkes, сорваться на экзамене eksamil läbi kukkuma;
сорваться ~ срываться с цепи kõnek. kammitsa(i)st vabanema, end kütke(i)st lahti kiskuma, nagu ketist lahti pääsema; сорваться ~ срываться с языка kõnek. suust ~ keelelt lipsama; как ~ будто ~ словно ~ точно с цепи сорваться kõnek. (1) nagu tuli takus tormama, (2) nagu pöörane, nagu ketist lahti pääsenud
ссохнуться 344 Г сов. несов. ссыхаться
(kuivades) kummi ~ kumeraks ~ kumerasse ~ kaardu tõmbuma ~ kiskuma, kõmmelduma; ülek. kõnek. kokku kuivama (inimese kohta); фанера ссохлась vineer on kuivades kaardu kiskunud ~ kõmmeldunud, сапоги ссохлись saapad on käkru kuivanud;
kampa ~ panka kuivama, pankuma; ära kuivama (huulte, suu kohta); глина ссохлась savi on pankunud, во рту ссохлось suu on kuiv ~ kuivab
стащить 311a Г сов. несов. стаскивать
кого-что, с кого-чего (maha, kokku, ära) tirima, vedima, sikutama; стащить мешок с воза kotti koormast maha tirima, стащить скатерть со стола laudlina maha tõmbama, стащить лодку в воду paati vette vedama, стащить лодку с мели paati madalikult lahti tirima, стащить перчатки с рук kõnek. kindaid käest kiskuma ~ sikutama, стащить мешок в подвал kotti keldrisse tassima, стащить дрова в сарай (kõiki) puid kuuri tassima;
(без несов.) кого, куда kõnek. tirima, vedama; стащить в кино kinno tirima ~ kaasa vedama;
(без несов.) что kõnek. sisse vehkima, pihta panema, ära tõmbama
стиснуть 335a Г сов. несов. стискивать
кого-что kokku suruma ~ pigistama; стиснуть зубы hambaid kokku pigistama ~ suruma, стиснуть пальцы в кулак kätt rusikasse pigistama ~ suruma, стиснуть губы huuli kokku pigistama, стиснуть руку kätt pigistama ~ muljuma, стиснуть в объятиях kaisutama, embama, стиснуть горло kõri nöörima;
что ülek. ängistama, ahistama, pitsitama; сердце стиснуло жалостью süda kiskus haledusest kokku, haledus ~ haletsus ängistas hinge;
стиснув зубы hambad ristis
стянуть 339a Г сов. несов. стягивать
что, чем kokku ~ pingule tõmbama, pinguldama, pingutama; стянуть петлю silmust kokku tõmbama, стянуть шинель ремнём sinelit rihmaga kokku tõmbama, стянуть ремень rihma pingutama;
что, чем kokku siduma;
что (безл.) kõnek. krampi kiskuma, kokku kiskuma; med. kootama; стянуло ногу jalg kiskus krampi, лицо стянуло судорогой kramp kiskus näo kõveraks ~ viltu, nägu kõverdus krambist, шов стянуло õmblus kisub ~ kiskus, губы стянуло huuled on kriipsuks surutud;
что (kokku) koondama; стянуть войска к границе vägesid piirile lähemale tõmbama;
что, с чего (käest, jalast, seljast, maha) sikutama ~ tõmbama ~ kiskuma ~ tirima; стянуть одеяло tekki pealt ära kiskuma, стянуть скатерть со стола lina laualt maha tõmbama, стянуть с ног сапоги saapaid jalast kiskuma, стянуть перчатку с руки kinnast käest tõmbama, стянуть с себя рубашку särki (oma) seljast võtma ~ tõmbama;
(без несов.) что, с кого madalk. välja pressima, kröönima;
(без несов.) что kõnek. näppama, pihta panema, sisse vehkima, ära tõmbama; стянуть из кармана кошелёк taskust rahakotti ära tõmbama
стянуться 339 Г сов. несов. стягиваться
(kõvasti) kokku ~ pingule tõmbuma, pingutuma; узел стянулся sõlm on kõvasti kokku jooksnud;
kõnek. end kokku tõmbama ~ nöörima ~ siduma; стянуться ремнём endal rihma kõvasti kinni tõmbama, end kõvasti vöötama;
kokku tõmbuma ~ minema ~ kiskuma; med. kootuma; шов стянулся õmblus kisub ~ kiskus (rõival);
куда koonduma; колонны стянулись к площади kolonnid koondusid väljakule
сунуть 334 Г сов. несов. совать
vt. совать;
(без страд. прич. ) ( безл.) кого madalk. (põhjuseta, vajaduseta, soovimata) kiskuma, ajama; и сунуло меня жениться mis pagan mind naist võtma ajas
сутулить 269a Г несов. что vimma ~ küüru ~ kühmu ~ kooku ~ kööku ~ kössi tõmbama ~ vajutama, längu vajutama; сутулить спину (selga) vimma kiskuma; vrd. ссутулить
таска 72 С ж. неод. (без мн. ч.) madalk. karvustamine, karvustus, tutistamine, tutistus, sakutamine, sakutus;
давать ~ задавать таску кому (1) keda karvust kiskuma, karvustama, (2) kellele kere peale andma
тащить 310 Г несов.
кого-что, куда, во что, за что, на чём kandma, tassima, tirima, kiskuma, vedama, tõmbama, lohistama, sikutama; тащить на спине seljas kandma ~ tassima, тащить покупки домой kõnek. ostusid koju tassima ~ tirima, тащить за руку kõnek. kättpidi ~ käest tirima, тащить лодку в воду paati vette vedama, тащить на верёвке nööri otsas vedama, тащить кого к врачу kõnek. keda arsti juurde poolvägisi viima ~ vedama;
что, из чего välja kiskuma ~ tirima ~ tõmbama ~ vinnama; тащить ведро из колодца kaevust ämbrit välja tõmbama ~ vinnama, тащить занозу pindu välja tõmbama ~ võtma, тащить зуб hammast välja kiskuma, тащить билет (на экзамене) piletit (eksamil) tõmbama;
кого-что kõnek. tõmbama, näppama, pihta panema;
тащить за уши кого kõnek. halv. keda kättpidi edasi talutama, tagant upitama; тащить клещами (слово, ответ, признание) из кого kõnek. kellelt (iga sõna, vastust, ülestunnistust) välja pigistama, sõnu suust ostma ~ kiskuma; едва ~ еле ~ насилу ноги тащить kõnek. (häda)vaevu ~ (häda)vaevalt jalgu järel ~ taga vedama ~ lohistama
теребить 302 Г несов.
что (lina, kanepit) kitkuma; теребить лён lina kitkuma;
kõnek. кого-что, за что kiskuma, rebima, sakutama, sikutama; näppima, näperdama, näpitsema; ветер теребит паруса tuul rebib purjesid, теребить за плечо õlast sakutama, теребить скатерть laudlina näppima, теребить шерсть villa näppima ~ noppima;
кого, чем ülek. kõnek. tüütama, kaela ~ hinge peale käima; теребить вопросами küsimustega tüütama;
теребить душу kõnek. hinge peale käima, hinge kallal närima; vrd. вытеребить
терзать 165a Г несов. кого-что, чем
lõhki ~ puruks ~ katki kiskuma ~ rebima; терзать на части tükkideks rebima (ka ülek.), волк терзает добычу hunt kisub oma saagi lõhki;
ülek. piinama, vaevama, kannatusi valmistama; меня терзает страх hirm piinab mind, терзать душу südant piinama ~ vaevama; vrd. растерзать
тормошить 287a Г несов. kõnek.
кого-что, за что sikutama, sakutama, tirima, rebima, kiskuma, vedima; тормошить за рукав käisest sikutama ~ tirima;
кого-что, чем ülek. häirima, tülitama, tüütama, asu ~ rahu mitte andma; тормошить расспросами pärimisega tüütama
трепать 212 Г несов.
кого-что, за что rebima, kiskuma, tirima, sakutama; ветер трепал флаги tuul rebis lippe, трепать за уши kõnek. kõrvust kiskuma, трепать кого за волосы kõnek. tutistama keda;
кого, по чему чем kõnek. patsutama; трепать по плечу õlale patsutama;
кого-что kõnek. vappuma ~ vabisema panema; его трепала лихорадка ta vappus palavikus, волны трепали лодку lained pillutasid paati;
кого kõnek. nahutama, tuuseldama, säru tegema;
что kõnek. (näruks, räbalaks) kulutama ~ kandma; трепать туфли kingi näruks kandma, трепать книгу raamatut kapsaks kulutama;
что, о ком-чём, про кого-что, без доп. ülek. madalk. lõksutama, lõugutama, vatrama, vahutama, jahvatama; его имя постоянно треплют tema nimi on pidevalt hammaste vahel ~ nagu kont suus;
что (lina) ropsima;
трепать нервы kõnek. (1) кому kellele närvidele käima, kelle närve sööma, (2) без доп. närve rikkuma ~ kulutama; трепать языком kõnek. lõugu lõksutama, lõugutama, keelt peksma; vrd. истрепать
тягать 169a Г несов. кого-что madalk.
tirima, kiskuma, sikutama, tõmbama, vedima; тягать морковь porgandeid välja tirima, тягать лён lina kitkuma, тягать за волосы juustest tirima ~ kiskuma;
vastust ~ vastutust nõudma; тягать за каждую мелочь iga tühja asja peale vastust nõudma
тянуть 339a Г несов.
кого-что tõmbama, tirima, kiskuma (kõnek. ka ülek.), sikutama, vedama (ka ülek.), venitama (kõnek. ka ülek.); тянуть рукоять на себя käepidet enda poole tõmbama, тянуть силой jõuga tõmbama ~ tirima ~ kiskuma ~ sikutama, тянуть за руку kättpidi tirima, тянуть верёвку через двор nööri üle õue tõmbama ~ vedama, тянуть жребий loosi võtma, liisku tõmbama, тянуть трубку piipu tõmbama ~ kiskuma ~ pahvima, тянуть проволоку tehn. traati tõmbama, тянуть телефонную линию kõnek. telefoniliini vedama, тянуть кого в кино kõnek. keda kinno kaasa vedama, тянуть кожу nahka venitama, тянуть песню laulu venitama, тянуть с ответом vastusega venitama ~ viivitama, тянуть слабого ученика kõnek. nõrka õpilast (klassist klassi) venitama ~ (järele) vedama, тянуть кого по службе keda ametiredelil ülespoole upitama, пароход тянет баржу aurik veab praami, паровоз тянет на восток kõnek. vedur venib itta, в печи хорошо тянет ahi tõmbab hästi, ahjul on hea tõmme, тянет за город kõnek. tõmbab rohelisse ~ linnast välja, меня тянет к родным местам kõnek. mind kisub ~ tõmbab kodupaika, яблоки тянут ветки вниз õunad kaaluvad oksi alla ~ looka, тянет ко сну uni tükib ~ tikub peale;
что (välja) sirutama, õieli ajama; тянуть руку к звонку kätt kella poole sirutama, тянуть шею kaela õieli ajama;
(безл.) чем õhkuma, uhkama, hoovama; тянуть жаром kuumust õhkama, тянет свежестью õhkub jahedust, от окна тянет холодом aknast hoovab külma;
(kergelt) puhuma; kaasa tooma (tuule kohta); с моря тянет лёгкий ветер merelt puhub kerge tuul, ветер тянет запах сена tuul toob ~ kannab heinalõhna;
что kõnek. rõhuma, (sisse) soonima; мешок тянет плечи kott rõhub õlgadele, подтяжки тянут püksitraksid soonivad ~ on liiga pingul;
что imema, pumpama (kõnek. ka ülek.); насос тянет воду pump imeb ~ pumpab vett, тянуть вино kõnek. veini timmima ~ imema, тянуть кружками пиво kõnek. kannude viisi õlut kaanima, тянуть все силы из кого kõnek. kellest viimast võhma välja võtma, тянуть деньги у кого kõnek. kellelt raha pumpama;
что kõnek. sisse vehkima, pihta panema, ära virutama, ära tõmbama;
kõnek. kaaluma, raske olema; ящик тянет пять кило kast kaalub viis kilo;
что aj. raket kandma;
на кого-что ülek. kõnek. mõõtu välja andma; его работа тянет на диссертацию tema töö annab väitekirja mõõdu välja, он не тянет на директора ta ei anna direktori mõõtu välja;
тянуть время kõnek. viivitama, venitama, päevi looja karja saatma, aega surnuks lööma; тянуть за язык кого kõnek. keda rääkima panema ~ sundima ~ käskima, kelle keelepaelu valla päästma, kelle keelekupjaks hakkama; тянуть едва ~ с трудом ноги kõnek. (vaevaliselt) jalgu järele vedama; тянуть жилы из кого kõnek. keda kurnama, kellel hinge välja võtma, kellest viimast mahla välja pigistama; тянуть волынку kõnek. millega venitama, aega viitma, juulitama, kellel pole millega kiiret; тянуть душу из кого kelle(l) hinge seest sööma; тянуть канитель kõnek. (1) ühte joru ajama, tüütult jorutama, (2) venitama, jorutama; тянуть за душу кого kõnek. hinge närima, hinge seest sööma, ära tüütama; тянуть за уши кого kõnek. keda tagant upitama, keda kättpidi edasi talutama; тянуть (служебную, солдатскую) лямку kõnek. (teenistus-, sõduri)koormat vedama ~ kandma, mis rangid on ~ olid kaelas; тянуть одну и ту же песню kõnek. halv ühte ja sama laulu laulma, ühte joru ajama, kellel on üks ja sama plaat peal; тянуть кота за хвост kõnek. jorutama, joru ajama, sõna takka vedama; тянуть резину kõnek. viivitama, venitama
увлечь 378a Г сов. несов. увлекать
кого-что (vägisi) kaasa viima ~ haarama ~ tõmbama, ära ~ eemale kandma ~ viima; увлечь в сторону eemale viima ~ kandma, увлечь за собой kaasa kiskuma (ka ülek.), течение увлекло его vool kiskus teda kaasa, толпа увлекла его с собой rahvahulk viis ~ kandis ta endaga kaasa;
кого-что, чем ülek. kaasa kiskuma, paeluma, köitma, (kaasa) haarama, kütkestama, vaimustama, innustama; увлечь зрителей своей игрой vaatajaid oma mänguga haarama ~ köitma, увлечь своим примером isikliku eeskujuga innustama ~ kaasa kiskuma ~ nakatama, работа увлекла его töö haaras teda, ta oli tööst haaratud;
кого ülek. (ära) võluma; увлечь девушку neidu ära võluma
ужать 220 Г сов. несов. ужимать кого-что
kokku ~ koomale suruma ~ pressima ~ pigistama ~ litsuma; ужать губы ~ рот madalk. huuli ~ suud kokku pigistama ~ pitsitama ~ kriipsuks suruma;
ülek. madalk. vähendama, kärpima, alla kiskuma ~ tirima ~ kruvima; ужать расходы kulusid kärpima
урваться 217 Г сов. несов. урываться madalk.
lahti kiskuma, lahti pääsema; лошадь урвалась hobune on enese lahti kiskunud ~ kiskus enese lahti;
ülek. end (asjatoimetustest vm.) vabaks tegema, pääsema, tulema saama; урваться от дел asjatoimetuste juurest eemale pääsema, урваться из дому kodunt välja pääsema ~ tulema saama
утянуть 339a Г сов. несов. утягивать
кого-что madalk. minema ~ ära ~ kaasa vedama ~ tirima (ka ülek.); утянуть друга в театр sõpra teatrisse vedama;
что madalk. kokku ~ koomale ~ kinni vedama ~ kiskuma ~ tõmbama; утянуть талию vöökohta ~ taljet kokku tõmbama;
кого-что madalk. ära vinnama, sisse vehkima, pihta panema;
что tehn. pingule tõmbama, pingutama
ухо 104 (мн. ч. им. п., вин. п. уши, род. п. ушей, дат. п. ушам, твор. п. ушами, предл. п. об ушах) С с. неод.
kõrv (kuulmiselund; sang, käepide; ka ülek.); наружное ухо anat. väliskõrv, внутреннее ухо anat. sisekõrv, среднее ухо anat. keskkõrv, больное ухо haige kõrv, оттопыренные уши peast eemalehoidvad kõrvad, глух на одно ухо ühest kõrvast kurt, чуткое ухо у кого kellel on terav kõrv ~ terane kuulmine, охотничье ухо jahimehe kõrv (terav kuulmine), в ушах шумит kõrvus kohiseb, в ушах стоит что mis kumiseb (kogu aeg) kõrvus, в ушах звенит у кого kelle kõrvus kumiseb, kelle kõrvad kumisevad ~ huugavad ~ ajavad pilli, уши заложило у кого kelle kõrvad on lukus, kellel on kõrvad lukus, он отморозил уши külm võttis tal ~ ta külmetas kõrvad ära, приложить ~ приставить ухо к чему kõrva mille vastu panema ~ suruma, улыбаться до ушей suu kõrvuni naerma, почесать за ухом kõrvatagust kratsima ~ sügama, таскать за уши кого kõnek. keda kõrvust sakutama ~ sikutama ~ kiskuma, дать в ухо ~ по уху кому kõnek. kellele vastu kõrvu andma, над самым ухом otse kõrva ääres, за уши не оттащишь кого keda ei saa väevõimugagi millest eemale, уши котла pajasangad, pajakõrvad, уши колокола (kiriku)kella sangad, морское ухо zool. merikõrv (meretigu Haliotis);
уши мн. ч. mütsikõrvad, kõrva(k)lapid; шапка с ушами kõrvikmüts, läkiläki, опустить уши mütsikõrvu alla laskma;
(nõela)silm; ухо иголки nõelasilm;
крепок на ухо kõva ~ vaese ~ vaevase ~ nõrga kuulmisega, kelle kõrv on tönts; уши вянут у кого kõnek. kellel kõrvad löövad pilli ~ jooksevad virtsavett; режет ухо ~ уши mis lõikab kõrvu; держать ухо востро kõnek. kõrvu teritama ~ kikitama ~ kikkis hoidma, valvas olema; навострить ~ насторожить уши kõnek. kõrvu teritama ~ kikitama ~ kikkis hoidma, valvas olema; нарвать ~ натрепать уши кому kõnek. kellel kõrvu kuumaks kütma ~ tuliseks tegema, keda kõrvust kiskuma ~ sakutama, kellel kõrvu pihku võtma; прожужжать ~ прогудеть ~ пpотрубить ~ прокричать (все) уши кому kõnek. (ühesama) jutuga ära tüütama, kellel kõrvad huugavad (ühest ja samast) jutust; слышать ~ услышать своими ~ собственными ушами oma kõrvaga kuulma; краснеть ~ покраснеть ~ вспыхнуть до ушей kõrvuni punastama; доходить ~ дойти до чьих ушей kelle kõrvu ulatuma ~ kostma ~ puutuma; за уши тянуть ~ тащить кого kõnek. halv keda kättpidi edasi talutama, tagant upitama; пропустить ~ пропускать мимо ушей kõrvust mööda laskma; в одно ухо входит, в другое выходит kõnek. ühest kõrvast (läks, läheb) sisse, teisest välja; краем ~ краешком уха ~ одним ухом слышать ~ услышать kõnek. ühe ~ poole kõrvaga kuulma; не видать кому кого-чего как своих ушей kõnek. keda-mida niisama vähe kui oma kõrvu nägema ~ näha saama, kellest-millest suud puhtaks pühkima; по уши влюбиться ~ влюбляться в кого kõnek. kõrvuni armuma kellesse; по уши в долгах kõnek. kõrvuni ~ üle pea võlgades; ни уха ни рыла не смыслить ~ не знать ~ не понимать в чём vulg. mitte tuhkagi ~ mitte mõhkugi ~ mitte pooli pudrunõusidki teadma, mitte ööst ega päevast teadma, kellel pole mitte õrna aimugi; и ухом не ведёт ~ не повёл kõnek. kes ei tee ~ ei teinud väljagi, ei liiguta ~ liigutanud oimugi; сказать ~ шептать ~ шепнуть на ухо kõrva sosistama ~ kõrva sisse ütlema; хлопать ушами kõnek. halv (1) ammulisui vahtima, (2) käed rüpes istuma; (и) у стен есть уши vanas. (ka) seintel on kõrvad; выше лба уши не растут vanas. lind ei või kõrgemale lennata, kui tiivad kannavad, üle oma varju ei hüppa; не верить ~ не поверить своим ~ собственным ушам kõnek. oma kõrvu mitte uskuma; развесить ~ развешивать уши kõnek. halv. (1) ammulisui kuulama, (2) käed rüpes istuma; медведь ~ слон на ухо наступил кому kõnek. kellele on karu ~ elevant kõrva peale astunud
хвост 2 С м. неод.
saba (ka ülek.), händ; лисий хвост rebase saba, rebasesaba, мышиный хвост hiire saba, hiiresaba (ka ülek.), хвост спускового крючка päästikusaba, хвост кометы komeedi saba, хвост поезда rongi saba ~ lõpp, хвост полосы trük. veerusaba, veerulõpp, хвост литеры trük. trükitüübi valunaga, ласточкин хвост ehit. kalasaba (muster, seotis, tapp), конский хвост (1) hobuse saba, hobusesaba (ka ülek.), (2) anat. hobusesaba (seljaaju närvijätked), хвост дыма suitsuviir, suitsujoom, хвост пыли tolmujutt, хвост поклонников austajate rodu ~ parv, платье с длинным хвостом slepiga ~ vedikuga ~ pika sabaga kleit, тянуть за хвост sabast kiskuma, стоять в хвосте колонны kolonni sabas ~ lõpus seisma, идти ~ плестись в хвосте sabas sörkima (ka ülek.), наступить кому на хвост kellele saba peale astuma (kõnek. ka ülek.), поджать хвост saba jalge vahele tõmbama (kõnek. ka ülek.), махать хвостом sabaga vehkima, вилять ~ вертеть хвостом (1) saba liputama, (2) перед кем ülek. madalk. lipitsema, saba liputama, (3) ülek. madalk. keerutama, vingerdama, haake viskama, задрать хвост (1) saba püsti ajama ~ rõngasse tõmbama, (2) ülek. madalk. pead kuklasse ~ nina püsti ajama, сдать все хвосты kõnek. kõiki sabasid ~ võlgnevusi likvideerima (näit. eksamite kohta);
tehn. хвосты мн. ч. (rikastus)jääk; хвосты обогащения rikastusjääk;
показать хвост madalk. jalga laskma, varvast viskama, kandu ~ päkki näitama; (и) в хвост и в гриву madalk. vastu päid ja jalgu, nii et aitab ~ vähe pole ~ kõliseb ~ küll saab; вожжа под хвост попала кому madalk. keda on hull kärbes hammustanud; накрутить хвост кому madalk. nahka ~ nägu täis sõimama; тянуть кота за хвост kõnek. (rääkimisega) venitama, sõna takka vedama, joru ajama, jorutama; висеть на хвосте у кого madalk. kannul olema, kannule jõudma; насыпать соли на хвост кому madalk. rähka tegema kellele; держи хвост трубой ~ пистолетом madalk. pea püsti, ära nina norgu lase; бабий хвост kõnek. seelikukütt, naistekütt; дрожать как ~ словно овечий хвост kõnek. nagu tallesaba värisema; псу ~ собаке ~ кобелю под хвост vulg. kassi saba alla; прижимать ~ прижать ~ прищемлять ~ прищемить хвост кому madalk. kellele saba peale astuma; (не) пришей кобыле хвост vulg. (1) ei keegi, (2) nagu sea seljas sadul
часть 92 С ж. неод.
osa, jagu, tükk, element, detail; составная часть (1) liitosa, (2) koostisosa, osis, komponent, центральная часть keskosa, верхняя часть ülemik, ülaosa, ülemine pool ~ osa ~ tükk, большая часть suurem osa, носовая часть корабля laeva vööriosa, запасные части (1) varuosad, (2) sõj. varuväeosad, aj. tagavaraväeosad, соединительная часть liitedetail, ühendusdetail, liiteosa, ühendusosa, готовые части valmis osad, valmisdetailid, боевая ~ головная часть ракеты raketi lõhkepea, части тела kehaosad, часть целого terviku osa, osa tervikust, третья часть kolmandik, часть публики osa publikust ~ publikut ~ vaatajaist ~ vaatajaid ~ kuulajaist ~ kuulajaid, часть яблока õunatükk, õunaosa, osa õunast, части света maailmajaod, проезжая часть (дороги) sõidutee, надземная часть pealmaaosa, maapealne osa, выступающая часть etteulatuv osa, eend, ходовая часть (1) veermik, (2) alusvanker, левая часть уравнения mat. võrrandi vasak pool, действительная часть mat. reaalosa, мнимая часть mat. imaginaarosa, дробная часть mat. murdosa, фасонная часть (toru)liitmik, мышечная часть anat. lihasmik, lihasosa, muskulaarosa, крестцовая часть туши ristluutükk (lihakeha tükeldamisel), часть статьи (1) kirjutise ~ artikli osa, (2) jur. lõige, части речи lgv. sõnaliigid, роман в трёх частях romaan kolmes jaos, kolmeosaline romaan, большей частью, по большей части enamasti, enamalt ~ suuremalt jaolt, по частям ositi, osade kaupa, osakaupa, разложить на части osadeks lahti võtma, osandama;
jaoskond, osakond; учебная часть (1) õppeosakond, õppejaoskond (näit. sõjakoolis), (2) sõj. õppeväeosa, боевая часть sõj. (1) lahinguüksus (sõjalaeval), (2) lahinguväeosa, хозяйственная часть majandusjaoskond;
ala; финансовая часть finantsala, rahandusala, работать по технической части tehnika alal töötama, заместитель директора по научной части teadusdirektor, это не по моей части ülek. kõnek. see pole minu rida;
sõj. (sõja)väeosa; воинская ~ войсковая часть sõjaväeosa, регулярные части regulaarväeosad, авиационная ~ лётная часть lennuväeosa, морская часть mereväeosa, мотострелковая часть motolaskurväeosa, общевойсковая часть üldväeosa, отборная часть eliitväeosa, valikväeosa, передовая часть eelväeosa, специальная часть eri(ala)väeosa;
aj. linnajagu; politseijaoskond;
aj. (linna) pritsimehed; pritsimaja;
kõnek. kaha (kahasse tehtu); в части с кем kellega kahasse;
львиная часть lõviosa; рвать на части kõnek. tükkideks ~ lõhki kiskuma ~ rebima; разрываться ~ разорваться на части kõnek. end kas või lõhki kiskuma; сердце разрывается на части süda lõhkeb
щепать 207, 165a Г несов. что (katuse)laastu lõikama ~ kiskuma, peergu ~ pirdu kiskuma ~ tõmbama, lõmmutama; щепать дранку katuselaastu kiskuma, щепать лучину peergu tõmbama

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur