[VES] Russian-Estonian dictionary


Query:

in

Sama päring eesti-vene sõnaraamatus

Leitud 44 artiklit

остричься 376 Г сов. несов. остригаться endal juukseid maha lõikama ~ lõigata laskma (näit. patse); endal pead paljaks pügama; vrd. стричься
побриться 328 Г сов. endal habet ajama, end raseerima; endal habet ajada laskma; vrd. бриться
разуться 346 Г сов. несов. разуваться endal (jalatseid) jalast ära võtma, oma jalgu lahti võtma, endal jalatseid ära võtma
запариться 269 Г сов. несов. запариваться
kõnek. auru käes pehmeks ~ puhtaks minema;
до чего, без доп. madalk. leiliga endale liiga tegema;
madalk. endal võhma välja võtma; я совсем запарился mul on võhm täitsa väljas
переобуться 346 Г сов. несов. переобуваться во что, без доп. endale teisi jalatseid jalga panema, endal jalanõusid vahetama; (kingi) uuesti ~ paremini jalga panema; переобуться в туфли (vahetus)kingi jalga panema, тебе надо переобуться sa pead jalanõud vahetama
рвать I 217a Г несов.
что (välja) kiskuma, tõmbama, rebima; рвать гвозди naelu välja kiskuma ~ tõmbama, рвать зубы kõnek. hambaid kaksama ~ välja tõmbama;
noppima, küljest kiskuma; рвать цветы lilli noppima, рвать вишни kirsse noppima;
что-кого (katki, lõhki) rebima, tõmbama, kiskuma, tirima, käristama; рвать на куски tükkideks rebima, рвать платье kleiti katki rebima, машина рвёт нитку õmblusmasin lööb niidi katki, ветер рвёт паруса tuul rebib ~ peksab purjesid, волки рвут овец hundid murravad lambaid, рвать за волосы karvustama, tutistama, рвать отношения ülek. suhteid katkestama;
что, чем õhku laskma, lõhkama; рвать скалу kaljut lõhkama, рвать мост silda õhku laskma;
(безл.) tulitama, tuld välja lööma, kihkama, kõrvetavat valu tegema; рану рвёт haav tulitab ~ kihkab ~ teeb kõrvetavat valu;
ülek. madalk. (pettusega) endale kahmama ~ rabama ~ krabama; рвёт куши, где может krabab, kust kätte saab;
рвать и метать kõnek. tuld ja tõrva sülitama ~ välja ajama; рвать на себе волосы kõnek. endal juukseid katkuma; рвать горло ~ глотку kõnek. halv. täiest kõrist röökima; рвать на части кого kõnek. keda lõhki kiskuma; рвать с руками что kõnek. mida lausa käte vahelt ära kiskuma, minema nagu värsked saiad
разбинтоваться 172 Г сов. несов. разбинтовываться
(endal) sidet ära ~ lahti võtma; больной разбинтовался haige võttis endal sidemed ära;
lahti ~ ära tulema (sideme kohta), lahti hargnema; повязка разбинтовалась side on lahti tulnud
бриться 328 Г несов. endal habet ajama, end raseerima; habet ajada ~ raseerida laskma; он бреется ta ajab habet; vrd. побриться
зашпилиться 269 Г сов. несов. зашпиливаться чем endal mida nööp-, haak- ~ juuksenõelaga ~ -nõeltega kinnitama
нафабриться 269 (повел. накл. нафабрись) Г сов. несов. нафабриваться van. endal (habet, vuntse) mustaks värvima
обжигать 169a Г несов. сов. обжечь кого-что, чем põletama, kõrvetama (ka ülek.); tehn. põletama; särdama; обжигать себе палец endal sõrme ära põletama, обжигать кирпичи telliseid põletama, обжигать взглядом pilguga põletama, обжигающая боль tuline ~ põletav valu, мороз обжигает лицо pakane kõrvetab ~ näpistab nägu, крапива обжигает ноги nõges kõrvetab jalgu, обжигающая злость tuline viha, обжигать словом sõnaga salvama;
не боги горшки обжигают vanas. eks sedagi tööd tee(vad) inimesed, saavad (sellega) teised hakkama, (küllap) saad sinagi (saan minagi, saab temagi...)
обриться 328 Г сов. несов. обриваться endal habet ~ juukseid maha ajama (habemenoaga vm.), end raseerima
обстричься 376 Г сов. несов. обстригаться kõnek. endal juukseid maha ~ lühemaks lõigata laskma ~ lõikama
отереться 243 Г сов. несов. отираться endal suud, laupa vm. pühkima, end kuivatama
подбриться 328 Г сов. несов. подбриваться kõnek. endal habet ~ vurrusid kärpima ~ piirama
подстричься 376 Г сов. несов. подстригаться endal juukseid lõikama ~ juukseid lõigata laskma
постричься 376 Г сов. несов. постригаться
endal juukseid lõigata laskma;
kirikl. end mungaks ~ nunnaks pühitseda laskma
распоясаться 188 Г сов. несов. распоясываться
endal vööd ~ rihma ära ~ lahti võtma, (end) lahti vöötama;
ülek. kõnek. halv. enesekontrolli kaotama, end käest ära laskma, ülekäte ~ ulakaks minema; мальчик совсем распоясался poiss on täiesti käest ära
стричься 376 Г несов.
endal juukseid lõigata laskma; стричься каждый месяц iga kuu juukseid lõikama, стричься у парикмахера juuksuri juures juukseid lõikama ~ lõigata laskma;
soengut kandma; стричься коротко lühikesi juukseid kandma;
страд. к стричь; vrd. остричься
мозоль 90 С ж. неод. rakk, vill; mõhn; konnasilm; водяная мозоль vesivill, костная мозоль luupahk, кровавая мозоль verine rakk, verirakk, сухая мозоль kuiv rakk, руки в мозолях käed on rakkus, натереть себе мозоли на пятках endal kandu rakku hõõruma;
наступать ~ наступить кому на (любимую) мозоль kõnek. kelle konnasilmale astuma, kelle hella ~ kõige valusamat kohta puudutama
предоставить 278a Г сов. несов. предоставлять кого-что, кому-чему, с инф. (valdusse, käsutusse) andma, võimalust andma, võimaldama; предоставить кому комнату tuba kelle käsutusse andma, предоставить отпуск puhkust võimaldama ~ andma, предоставить кредит laenu ~ krediiti andma ~ võimaldama, предоставить льготы soodustusi tegema, предоставить слово кому kellele sõna andma (esinemiseks), предоставить решать самому endal otsustada laskma, enese otsustada jätma;
предоставить ~ предоставлять самому себе kellel omapead talitada laskma, keda omapead ~ iseenda hoolde jätma
разбить 325 (буд. вр. разобью, разобьёшь, разобьёт) Г сов. несов. разбивать
кого-что katki ~ puruks ~ lõhki lööma, ära lõhkuma, purustama (ka ülek.); разбить посуду nõusid ära lõhkuma, разбиь вдребезги kildudeks lööma ~ lõhkuma, разбить себе колено endal põlve katki kukkuma, разбить нос nina veriseks lööma, разбить дорогу kõnek. teed ära lõhkuma, разбить врага vaenlast puruks lööma ~ purustama, разбить жизнь elu purustama ~ nurja ajama, разбить надежду lootust purustama, разбить кого в споре ülek. keda vaidluses võitma, kellele vaidluses peale jääma, разбить неверие ülek. umbusku hajutama;
что, на что jaotama, jagama; пополнение разбили по ротам täiendus jaotati roodude vahel, берег реки разбили на дачные участки jõekallas jaotati ~ jagati suvilakruntideks;
что rajama; разбить сад aeda rajama, разбить палатку telki üles panema, разбить лагерь laagrisse jääma, laagrit üles lööma;
кого-что halvama; дед разбит параличом vanaisa on halvatud, паралич разбил ноги jalad on halvatud ~ halvati ära (kõnek.);
что ehit. maha märkima, tikutama; разбить план здания hoonet maha märkima, разбить на плазе märkimispõrandale kandma;
что trük. harvendama; разбить строки в наборе laoridu harvendama;
что nahat. (karusnahka) venitama; nahka müdima (trumlis kloppima);
что kõnek. (raha) lahti vahetama, peeneks tegema; разбить десять рублей kümme rubla peeneks tegema ~ lahti vahetama;
разбить лёд между кем jääd sulatama kelle vahel; разбить наголову кого keda pihuks ja põrmuks lööma ~ tegema
риза 51 С ж. неод.
(vaimuliku)rüü, ornaat; pidulik ametirüü;
(väärismetallist) ikoonikate, oklaad;
напиться до положения риз kõnek. nalj. end käpuli ~ laua alla jooma; разодрать на себе ризы liter. endal juukseid katkuma
стянуться 339 Г сов. несов. стягиваться
(kõvasti) kokku ~ pingule tõmbuma, pingutuma; узел стянулся sõlm on kõvasti kokku jooksnud;
kõnek. end kokku tõmbama ~ nöörima ~ siduma; стянуться ремнём endal rihma kõvasti kinni tõmbama, end kõvasti vöötama;
kokku tõmbuma ~ minema ~ kiskuma; med. kootuma; шов стянулся õmblus kisub ~ kiskus (rõival);
куда koonduma; колонны стянулись к площади kolonnid koondusid väljakule
туда Н sinna; пойти туда sinna minema, билет туда и обратно edasi-tagasi pilet, то туда, то сюда kord siia, kord sinna, edasi-tagasi, siia-sinna, sinna-tänna, сам молокосос, а туда же учить kõnek. endal alles kõrvatagused märjad, aga juba kipub ~ tükib õpetama;
ни туда, ни сюда kõnek. ei edasi ega tagasi, mitte paigastki (liikuma, nihkuma); туда и дорога kõnek. (1) кому see on kellele (täitsa) paras, (2) чему head teed tal minna, ja polegi tast kahju, ja mis tast taga nutta
выбриться 328* Г сов. несов. выбриваться (endal) habet maha ajama
высморкаться 165* Г сов. kõnek. (endal nina tühjaks v. puhtaks) nuuskama; vrd. сморкаться
добриться 328 Г сов. несов. добриваться (endal) habemeajamist lõpetama
заголиться 285 Г сов. несов. заголяться kõnek. end (osalt) paljaks võtma ~ paljastama; paljastuma; endal riideid üles tõstma ~ käärima; заголившееся колено paljastunud põlv
измориться 285 Г сов. madalk. end ära vaevama ~ kurnama, endal võhma välja võtma; совсем изморился võhm on täitsa väljas
исколоть 252 Г сов. несов. искалывать кого-что, чем läbi ~ katki torkima ~ torkama; она исколола руки о крыжовник ta torkis endal karusmarjapõõsas käed katki
напомадиться 270 Г сов. чем, без доп. kõnek. end (pumatiga) võidma ~ salvima ~ kreemitama, endal huuli punaseks võõpama; vrd. помадиться
нахохлиться 269 Г сов. несов. нахохливаться
(endal sulgi) kohevile ~ puhevile ajama;
ülek. kõnek. end turri ajama, turritama
подтянуться 339 Г сов. несов. подтягиваться
(endal) mida pingutama, pingule ~ kokku tõmbama; подтянуться ремнём püksirihma pingutama;
(end) üles tõmbama ~ vinnama; подтянуться на перекладине end kangil üles tõmbama ~ vinnama;
(без 1 и 2 л.) lähemale tulema; полк подтянулся ближе к фронту polk tuli ~ jõudis rinde lähedusse, корабль подтянулся почти вплотную к берегу laev tuli päris kalda lähedale;
ülek. kõnek. (end) distsiplineerima, end kokku ~ käsile võtma; järele jõudma; ученик подтянулся õpilane võttis end kokku, подтянуться в учёбе õppimises järele jõudma;
kõnek. (end) sirgu tõmbama (kellegi ees)
потрогать 164a Г сов. кого-что, за что puudutama, katsuma; потрогать бороду (endal) habet katsuma, потрогать за бороду kelle habet katsuma
причесаться 202 Г сов. несов. причёсываться oma juukseid siledaks kammima, endal pead kammima ~ sugema; умойся и причешись pese nägu puhtaks ja kammi juuksed ära ~ siledaks
проездиться 270 Г сов. kõnek. (endal ringisõitmise v. reisimisega) taskuid tühjaks tegema, end vaeseks sõitma ~ reisima
раздеться 249 Г сов. несов. раздеваться lahti riietuma, end riidest lahti võtma, endal rõivaid ära võtma; раздеться догола end ihualasti võtma
расстегнуться 338 Г сов. несов. расстёгиваться
(nööbist, haagist vm.) lahti tulema ~ minema; воротник расстегнулся kraenööp (-nööbid) tuli(d) lahti;
(endal) nööpe ~ haake lahti tegema, oma rõivast lahti haakima ~ nööpima
увешаться 164 Г сов. несов. увешиваться чем kõnek. end (üleni) täis riputama; он увешался орденами ta riputas endal rinna ordeneid täis, увешаться дешёвыми украшениями ennast odavaid ehteid täis riputama
упиваться 169 Г несов. сов. упиться чем
madalk. end purju ~ täis jooma ~ täis kaanima, toru ~ nina ~ nosu täis tõmbama; упиваться вином end veinist purju jooma, endal veinist nina täis tõmbama;
liter. millest joobuma, mida nautima; упиваться гармонией звуков helide harmooniast joobuma
ободраться 216 (буд. вр. обдерусь, обдерёшься..., прош. вр. ободрался, ободралась, ободралось и ободралось, ободрались и ободрались) Г сов. несов. обдираться
maha tulema ~ kooruma;
(end) marrastama ~ kriimustama ~ (ära) kriipima, (endal) nahka marraskile tõmbama;
kõnek. räbalduma, katki ~ räbalaks minema; обивка на диване ободралась diivaniriie on katki (kulunud)
стена 57 С ж. неод. sein; müür (ka ülek.); стены комнаты toaseinad, каменная стена (1) (kivi)müür, (2) kivisein, бревенчатая стена palksein, висячая ~ навесная стена rippsein, облегчённая стена kergsein, глухая стена umbsein, avadeta sein, звуконепроницаемая стена helipidav sein, засыпная стена täidissein, городская стена linnamüür, крепостная стена kindlusemüür, стена недоверия umbusaldusemüür, usaldamatusemüür, стена леса metsamüür, стена равнодушия ükskõiksusemüür, бой под стенами города lahing linnamüüride all, между нами выросла стена meie vahele on sein kasvanud, в стенах университета ülikooli seinte vahel;
(жить, сидеть) в четырёх стенах nelja seina vahel (istuma); лезть на стену kõnek. raevu ~ marru minema; хоть на стену лезь kõnek. roni või mööda seina üles; стоять стеной за кого-что nagu müür seisma kelle-mille eest; как за каменной стеной nagu vanajumala selja taga; как на каменную стену положиться на кого kaljukindel ~ surmkindel olema kelle peale; как об стену горох kõnek. nagu hane selga vesi; прижать к стене vastu seina ~ nurka suruma; дома и стены помогают kõnekäänd kodus aitavad seinadki, koduseinadki aitavad; биться головой ~ лбом об стену (oma) pead vastu seina taguma, (endal) juukseid katkuma; китайская стена Hiina müür; лбом стену не прошибёшь vanas. peaga ei või läbi seina joosta
утереться 243 Г сов. несов. утираться чем (oma nägu, silmi) kuivatama ~ puhtaks pühkima; утереться полотенцем end käterätikuga kuivatama, утереться носовым платком (1) endal nina pühkima, (2) taskurätiga (nägu, otsaesist vm.) pühkima

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur