[VES] Russian-Estonian dictionary


Query:

in

Sama päring eesti-vene sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 39 artiklit

вздуматься 164 Г сов. безл. кому (обычно с инф.) kõnek. pähe ~ mõttesse tulema; мне вздумалось пойти в гости mul tuli mõte külla minna, делать всё, что вздумается kõike tegema, mis pähe tuleb
гость 13 С м. од. külaline; незваный гость kutsumata külaline, kontvõõras, lapuline; почётный гость aukülaline, высокий гость kõrge külaline, принимать гостей külalisi vastu võtma, быть в гостях у кого kellel ~ kelle pool külas ~ võõrusel olema, идти в гости к кому kellele ~ kelle poole külla ~ võõrusele minema, приглашать в гости кого keda külla kutsuma
загалдеть 231b Г сов. (без 1 и 2 л. ед. ч.) kõnek. lärmama ~ käratsema ~ läbisegi rääkima ~ karjuma hakkama; гости загалдели külalised hakkasid lärmama ~ läbisegi rääkima
зазвать 215 Г сов. несов. зазывать кого, куда kõnek. (tungivalt) kutsuma; зазвать в гости külla kutsuma, enda poole ~ endale külla saama keda
зазывание 115 С с. неод. kõnek. tungiv kutse, kutsumine; зазывание в гости tungiv küllakutse
заиграться 165 Г сов. несов. заигрываться во что, до чего, без доп. kõnek. mänguhoogu sattuma, kauaks mängima jääma; mängimisest väsima; гости заигрались в карты до утра külalised tagusid hommikuni kaarte
залучить 287a Г сов. несов. залучать кого куда kõnek. meelitama, ahvatlema; залучить кого к себе в гости keda endale külla meelitama
зачастить 296b Г сов. kõnek.
куда, к кому, без доп. sageli ~ tihti kus käima hakkama; в последнее время она зачастила к нам в гости viimasel ajal on ta hakanud tihti meil käima;
tihenema, kiirenema, tugevnema, intensiivistuma; что kiirendama mida; к вечеру зачастил дождь õhtuks vihm tihenes, зачастил пулемёт kuulipilduja hakkas kiirelt tärisema
звать 215 Г несов. кого, кем-чем, с инф. kutsuma, hüüdma; звать на помощь appi kutsuma ~ hüüdma, звать обедать lõunale ~ (lõunat) sööma kutsuma, звать в гости külla kutsuma, как его зовут ~ звать? mis ta nimi on?
поминай как звали kõnek. kadus kui vits vette ~ kui tina tuhka; vrd. позвать
идти 371 Г несов.
куда, откуда, с кем-чем, за кем-чем, на кого-что, с инф., без доп. minema, tulema, liikuma (sõltuvalt kontekstist: kõndima, sammuma, astuma, jooksma, ujuma, aerutama, purjetama, traavima, voolama, tõusma, laskuma, mööduma jne.); идти туда sinna minema, идти сюда siia tulema, идти оттуда sealt tulema, идти вперёд edasi minema, идти назад tagasi minema ~ tulema, идти навстречу vastu minema ~ tulema, идти домой koju minema ~ tulema, идти в библиотеку raamatukokku minema, идти на работу tööle minema, идти из театра teatrist tulema, идти из школы koolist tulema, идти со стадиона staadionilt ~ spordiväljakult tulema, идти к врачу arstile ~ arsti juurde minema, идти от подруги sõbratari poolt tulema, идти в гости külla minema, идти из гостей külast tulema, идти с друзьями koos sõpradega minema ~ tulema, идти пешком jala ~ jalgsi minema ~ tulema, идти шагом sammuma, sammu käima, идти гуськом hanereas minema ~ tulema ~ liikuma, идти друг за другом üksteisele ~ teineteisele järgnema, идти по дороге mööda teed minema ~ tulema ~ kõndima ~ liikuma, идти к реке jõe äärde ~ jõele minema, идти мимо mööduma, идти в магазин за хлебом poest leiba tooma minema, идти за сыном в детский сад pojale lasteaeda järele minema, идти обедать lõunale minema, идти гулять jalutama minema, идти на охоту jahile minema, идти на медведя karujahile minema, идти по ягоды marjule minema, идти в монастырь kloostrisse minema, идти на войну sõtta minema, идти в атаку rünnakule minema, rünnakut alustama, идти в наступление peale tungima, pealetungile minema, идти в разведку luurele minema, идти на выручку appi minema, идти в отпуск puhkusele minema, идти к намеченной цели eesmärgi poole minema ~ liikuma, всё идёт к лучшему kõik läheb paremaks, asjad liiguvad paremuse poole, идти по пути технического прогресса tehnilise edu teed käima, идти за своим учителем oma õpetaja jälil ~ jälgedes käima, идти рука об руку käsikäes minema ~ sammuma, идти в авангарде esirinnas sammuma, поезд идёт! rong tuleb ~ saabub, следующий поезд идёт утром järgmine rong läheb hommikul, от вокзала до центра города автобус идёт двадцать минут jaamast kesklinna sõidab buss kakskümmend minutit, грядою идут облака pilved sõuavad reas, машины шли плотной колонной autod liikusid tiheda kolonnina, про него идёт слух ~ молва tema kohta liigub kuuldus, письма идут долго kirjad lähevad ~ tulevad ~ käivad kaua, идти рысью traavima, traavi sõitma, идти на вёслах aerutama, идти на парусах purjetama, с севера шли холода põhja poolt lähenes külm, põhja poolt tuli üks külmalaine teise järel, день идёт за днём päev möödub päeva järel, время идёт aeg läheb ~ möödub, весна идёт kevad tuleb, из трубы идёт дым korstnast tõuseb ~ tuleb suitsu, из раны идёт кровь haavast tuleb verd, сон не идёт uni ei tule, идти на растопку tulehakatuseks ~ läiteks minema, идти в пищу toiduks minema, идтиамуж) за кого kellele (mehele) minema ~ (naiseks) tulema, идти в починку parandusse minema, идти в продажу müügile minema, идти на экспорт ekspordiks minema, идти на подъём tõusuteed käima ~ minema, идти в уровень с веком ajaga sammu pidama, идти ко дну ~ на дно (1) põhja minema, (2) ülek. põhja kõrbema, товар идёт за бесценок kaup tuleb poolmuidu käest anda, идти походом на кого kelle vastu sõjakäiku alustama, идти в открытую против кого kelle vastu otse ~ avalikult välja astuma, идти добровольцем в армию vabatahtlikuna sõjaväkke astuma, идти в комсомол komsomoli astuma, идти в ремесленное училище tööstuskooli astuma ~ (õppima) minema, река идёт изгибами jõgi lookleb, шрам идёт через всю щеку arm jookseb üle kogu põse, жалованье идёт kõnek. palk jookseb, на экранах идёт новая кинокомедия kinodes jookseb uus komöödiafilm, картофель идёт в ботву kartul kasvab pealsesse, идти на убыль kahanema, идти впрок кому kellele kasuks tulema, идти к концу lõpule lähenema, идти на поправку paranema, идти на снижение laskuma, идти на понижение alanema, идти на посадку maandele ~ maandumisele minema ~ tulema, maandumist alustama, идти на сближение lähenema, идти на примирение (ära) leppima, идти на риск riskima, riskile välja minema, идти на обман pettusele välja minema, идти на уступки järele andma, järeleandmisi tegema, идти на жертвы ohvreid tooma, идти на хитрость kavaldama, идти на всё kõigeks valmis olema, не идёт ни на какие уговоры ta ei lase end karvavõrdki veenda, не идёт ни в какое сравнение ei lase end võrreldagi;
käima, toimuma, olema; часы идут точно kell käib täpselt, разговор идёт об уборке урожая jutt käib viljakoristusest, речь идёт о судьбе девушки jutt on neiu saatusest, идут последние приготовления on käimas viimased ettevalmistused, идут экзамены on (käimas) eksamid, идёт заседание koosolek käib (parajasti), идут бои käivad lahingud, идёт 19...-й год on aasta 19..., ребёнку идёт пятый год laps käib viiendat aastat, он идёт первым в списке ta on nimekirjas esimene;
(välja) käima, käiku tegema; идти конём ratsuga käima, идти козырем trumpi välja käima;
edenema, laabuma; работа идёт вяло töö edeneb visalt ~ aeglaselt, работа не идёт töö ei laabu ~ ei lähe, дело идёт на лад asi hakkab laabuma;
кому, к чему sobima; этот цвет ей очень идёт see värv sobib talle väga;
на кого-что kuluma, minema; много сил идёт на подготовку ettevalmistuseks kulub palju jõudu, на костюм идёт три метра материи ülikonnale ~ kostüümile läheb kolm meetrit riiet, много денег идёт на ремонт remont läheb palju maksma;
sadama; идёт дождь vihma sajab, идёт снег lund sajab;
куда viima; дверь идёт в кабинет uks viib kabinetti, дорога идёт в гору tee viib ~ läheb mäkke;
от кого-чего pärinema, tulenema; его музыкальность идёт от матери musikaalsuse on ta pärinud emalt, musikaalsuse poolest on ta emasse;
на что kõnek. näkkama (kala kohta);
kõnek. õppima; она хорошо идёт по всем предметам tal on edu kõigis õppeaineis;
идти в гору ülesmäge minema ~ sammuma; идти в ногу с кем-чем sammu pidama kellega-millega; идти к венцу ~ под венец с кем van. altari ette astuma kellega; идти ~ отправляться ~ отправиться на боковую kõnek. põhku pugema, küliti viskama; идти на поводу у кого kelle lõa otsas olema; идти на удочку kõnek. õnge ~ liimile minema; идти насмарку kõnek. vett vedama ~ mokka ~ aia taha minema; идти по миру kerjama, kerjakotiga käima; идти по следам ~ стопам кого kelle jälgedes käima; vrd. ходить
мы 160 М мн. ч. meie, me; у нас хорошая квартира meil on hea korter, нам дали отпуск me saime puhkust, к нам пришли гости meile tulid külalised ~ võõrad, он доволен нами ta on meiega rahul, между нами говоря omavahel öelda ~ öeldes
набиться 325 Г сов. несов. набиваться
во что, безл. также кого-чего (suurel hulgal) kogunema, tungima, tikkuma; снег набился за воротник lund läks krae vahele, к вечеру изба набилась народом õhtuks oli tare puupüsti rahvast täis;
kõnek. tükkima, tikkuma, end peale sundima; я сам набился к вам в гости ise kangesti tahtsin teile tulla, хочу набиться к вам на дружбу ~ в дружбу tahan tingimata teiega sõbraks saada
навязаться 198 Г сов. несов. навязываться кому, к кому, с чем, с инф. kõnek. halv. peale tikkuma ~ tükkima ~ pressima, end peale sundima, pealetükkiv olema; навязаться к кому в гости kellele vägisi külla tulema ~ tikkuma, навязаться на дружбу ~ в друзья sõbraks tükkima, навязаться со своими разговорами vestluskaaslaseks tükkima, oma juttudega tüütama;
навязаться на голову ~ на шею чью nuhtluseks ~ veskikiviks kaelas olema kellel
нагрянуть 334 (без страд. прич.) Г сов.
к кому-чему, на кого-что, без доп., с инф., куда ootamatult ilmuma ~ saabuma, kaela sadama (kõnek.); неожиданно нагрянули гости ootamatult tulid külalised, нагрянула беда äkki tabas ~ sadas kaela õnnetus;
algama, puhkema; нагрянула война äkki puhkes sõda
назваться 215 (прош. вр. назвалось и назвалось, назвались и назвались) Г сов. несов. называться
кем-чем end nimetama kelleks; назваться ревизором end revidendiks nimetama;
кем-чем, без доп. end esitlema kellena; вошедший назвался tuppaastunu esitles end, назваться чужим именем end võõra nime all esitlema ~ tutvustama;
(без несов.) куда, с инф. kõnek. tikkuma, kippuma, tükkima; назваться в гости külla tikkuma, назваться в помощники abimeheks kippuma
напроситься 319 Г сов. несов. напрашиваться 1. kõnek.
куда, с инф. tükkima, tikkuma, end pakkuma ~ peale sundima; напроситься в гости külla tulla tahtma ~ tikkuma, напроситься провожать saatma tikkuma, напроситься в помощники appi tulla tahtma ~ abiliseks tikkuma;
на что välja ~ esile kutsuma, provotseerima; напроситься на комплимент (vägisi v. provotseerides) komplimenti püüdma ~ tahtma;
(без несов) чего, без доп. (tungivalt v. kaua) paluma, anuma; придёт время -- сам напросишься помощи tuleb aeg, ja pead ise teistelt abi paluma
новоприбывший 124 П
äsjasaabunud, vastsaabunud; новоприбывшие гости äsjasaabunud külalised;
П С новоприбывший м., новоприбывшая ж. од. uustulnuk(as)
обещаться 165 Г сов. и несов. кому, с инф., без доп. kõnek. lubama, lubadust andma, tõotama; он обещался зайти к нам в гости ta lubas meile külla tulla
охочий 124 П (кр. ф. охоч, охоча, охоче, охочи) до кого-чего, на что madalk. mille himuline, mida tahtev ~ sooviv; он охоч работать ~ на работу ta on töötahteline ~ suur töömurdja, ta tahab tööd teha, он охоч ходить в гости ta on agar külaskäija, ta on õhinal valmis külla minema ~ kange küllakippuja
поехать 224 Г сов.
sõitma (hakkama), teele asuma, minema; поехать в гости külla sõitma, поехать в дом отдыха puhkekodusse sõitma, они поехали туда на пароходе nad läksid sinna laevaga, поехали! las käia! läheb lahti!
kõnek. libisema ~ veerema hakkama;
kõnek. üles hargnema; чулок поехал sukasilm jookseb;
ülek. kõnek. halv. (jutuga) hoogu sattuma, vahutama kukkuma
покатить Г сов.
316a что veerema lükkama ~ panema;
316b kõnek. kuhu veerema, vurama, kihutama; покатить в город linna põrutama, покатить в гости külla sõitma;
хоть шаром покати kõnek. mis on tühi nagu kell ~ lage nagu vaese mehe rehealune, kust oleks nagu katk üle käinud
попасть 356b Г сов. несов. попадать
в кого-что, чем tabama; попасть в цель märki tabama, снаряд попал в дом mürsk tabas maja, попасть камнем в окно kivi aknasse lennutama, попасть ногой в лужу jalaga veelompi astuma;
куда sattuma; saama, juhtuma, pääsema; попасть в окружение sõj. piiramisrõngasse sattuma, попасть в плен sõj. vangi sattuma ~ langema, мыло попало в глаза seep läks silma, вы не туда попали (1) te olete valesse kohta sattunud, (2) te helistate valel numbril, valeühendus, письмо попало не по адресу kiri sattus valesse kohta, попасть в чьи руки kelle kätte sattuma, попасть в немилость к кому kelle ebasoosingusse sattuma, попасть в беду hätta sattuma, попасть в неловкое положение piinlikku olukorda sattuma, попасть под суд kohtu alla sattuma, он не попал на самолёт ta ei saanud ~ ei jõudnudki lennuki peale, как попасть на площадь Победы? kuidas saab ~ pääseb Võidu väljakule? попасть в гости к ужину õhtusöögi ajaks külla juhtuma, попасть на хорошую книгу hea raamatu peale juhtuma, попасть на другой берег teisele kaldale pääsema, попасть на приём к врачу arsti vastuvõtule pääsema, попасть в университет ülikooli pääsema, попасть под трамвай trammi alla jääma, попасть под дождь vihma kätte jääma, попасть в зависимость от кого kellest sõltuma hakkama, sõltuvusse sattuma, sõltuvaks jääma;
безл. кому-чему kõnek. riielda ~ naha peale saama, karistada saama; ему попало от отца ta sai isa käest võtta, попадёт тебе за это küll sa selle eest alles saad, selle eest on sul nüüd küll nahatäis soolas;
попало прош. вр. с. р. kõnek. väljendeis куда попало kuhu juhtub ~ juhtus, как попало kuidas juhtub ~ juhtus, чем попало millega juhtub ~ juhtus;
попасть ~ попадать в (неприятную) историю ~ в переплёт ~ в переделку portsu otsa kukkuma, supi sisse sattuma; попасть ~ попадать впросак kõnek. omadega sisse kukkuma, orki lendama, kimpu ~ pigisse jääma; попасть ~ попадать в точку märki tabama; попасть ~ попадать в когти (к) кому kelle küüsi ~ pihku sattuma; попасть ~ попадать в ловушку lõksu langema; попасть ~ попадать на зубок ~ на зуб кому, к кому kõnek. kelle hammaste vahele sattuma; попасть ~ попадать пальцем в небо kõnek. mööda panema, viltu laskma; попасть ~ попадать как кур во щи kõnek. orki lendama, kimbatusse ~ hätta sattuma, omadega vahele jääma; попасть ~ попадать под руку кому kellele kätte sattuma ~ juhtuma; попадёт на орехи кому kõnek. kellel on nahatäis ~ keretäis ~ peapesu soolas; попасть ~ попадать не в бровь, а в глаз kõnek. otse naelapea pihta ~ nagu rusikaga silmaauku (tabama)
пригласить 297a Г сов. несов. приглашать кого-что, на что, с инф. kutsuma, paluma; пригласить в гости külla kutsuma, пригласить гостей külalisi kutsuma, пригласить на работу tööle kutsuma, пригласить на танец tantsule paluma, пригласить войти sisse paluma, пригласить зайти sisse kutsuma, sisse astuda paluma, пригласить к столу lauda paluma, пригласить на чашку чая teed jooma paluma, пригласить в няньки lapsehoidjaks paluma ~ võtma
приехать 224 Г сов. несов. приезжать куда kohale sõitma; приехать на поезде rongiga tulema, приехать на пароходе laevaga tulema, приехать в гости külla tulema ~ sõitma, приехали! oleme kohal ~ päral
раздумать 164b Г сов. с инф., без доп. ümber mõtlema, meelt muutma, teisele mõttele tulema, kavatsusest loobuma; он раздумал идти в гости ta mõtles ümber ega läinud külla ~ ja jättis külla minemata
разойтись 372 Г сов. несов. расходиться II
с кем-чем, в чём lahku ~ laiali minema; kaduma; публика разошлась publik läks laiali, гости разошлись поздно külalised lahkusid ~ läksid laiali hilja, тучи разошлись pilved läksid laiali, туман разошёлся udu hajus, разойтись с женой naisest lahku minema, слова с делом не разошлись teod ei läinud sõnadest lahku, наши точки зрения разошлись meie seisukohad läksid lahku, дорога разошлась на две tee hargnes kaheks, разойдись! rivitult!, опухоль постепенно разошлась paistetus kadus pikkamööda, морщины разошлись kortsud silenesid ~ kadusid, швы разошлись õmblused vajusid ~ hargnesid laiali, щель разошлась pragu läks laiemaks, складки разошлись voldid vajusid välja, деньги разошлись raha kulus ära ~ kulus käest, письма разошлись в пути kirjad läksid teel ristamisi ~ teineteisest lahku, в темноте мы разошлись pimedas läksime üksteisest mööda ~ üksteist nägemata lahku, pimedas kadusime üksteisel käest;
levima; слухи разошлись по городу linnas levisid kuuldused, румянец разошёлся по всему лицу puna levis üle kogu näo;
müübima, läbi müüdama; книга быстро разошлась raamat müübis kiiresti ~ müüdi kiiresti läbi;
ülek. ära sulama ~ lahustuma; сахар разошёлся в чае suhkur sulas tee sees ära, масло разошлось в каше või sulas pudru sees ära;
kõnek. hoogu sisse saama; hoogu sattuma; поезд разошёлся под уклон rong sai kallakul hoo sisse, танцор разошёлся tantsija sattus ~ läks hoogu, дождь разошёлся vihma hakkas kallama ~ kõvasti sadama;
(üksteist riivamata) mööduma; на узкой тропинке трудно разойтись kitsal rajal on raske üksteist riivamata mööduda
разъехаться 224 Г сов. несов. разъезжаться
laiali ~ ära sõitma; гости разъехались külalised sõitsid laiali, разъехаться во все стороны igasse ilmakaarde laiali sõitma ~ minema, разъехаться по домам kodudesse laiali sõitma ~ minema;
с кем kõnek. lahku minema; супруги разъехались abikaasad läksid lahku;
с кем (üksteisest kohtumata, üksteist riivamata) mööda sõitma; машинам трудно разъехаться на узкой дороге kitsal teel on autodel raske üksteisest mööduda;
laiali minema ~ jooksma ~ libisema; лыжи разъехались на льду suusad jooksid jää peal laiali, ноги разъехались jalad libisesid harali;
ülek. kõnek. ära lagunema, koost ~ laiali vajuma; швы совсем разъехались õmblused on täiesti laiali vajunud ~ hargnenud ~ lahti tulnud
собраться 216 (прош. вр. собралось и собралось, собрались и собрались) Г сов. несов. собираться
kogunema, korjuma; собраться вместе kokku kogunema, собраться в кучу parve ~ kobarasse kogunema, kobarduma, собраться на совещание nõupidamiseks kokku tulema, собраться в кружок sõõri ~ ringi võtma, собраться в комок kerra tõmbuma, все участники собрались kõik osalejad ~ osavõtjad on koos ~ kohal, собралась гроза äike oli ~ on puhkemas, тучи собрались (1) pilved ajasid üles, (2) над кем ülek. äikesepilved kogunesid kelle pea kohale;
end teele ~ valmis seadma ~ sättima; собраться в дорогу end teele sättima, собраться в далёкий путь kaugeks teekonnaks valmistuma, end kaugele teele asutama, собраться на охоту jahileminekuks valmistuma, собраться в гости end külla ~ küllaminekule asutama, собраться идти minekul olema, она немедленно собралась ta seadis end otsemaid minekuvalmis;
с инф. otsustama; kavatsema; собраться жениться abielluda otsustama, собраться уехать ära sõita ~ ärasõitu kavatsema;
с чем koguma (ka ülek.), kokku võtma, keskenduma; собраться с деньгами raha kokku saama, собраться для прыжка hüppeks valmistuma ~ keskenduma;
собраться с мыслями mõtteid koguma, mõistust kokku võtma; собраться с силами (1) jõudu kokku võtma, (2) end kokku võtma; собраться ~ собираться с духом ennast koguma, südant rindu võtma, julgust kokku võtma
сходить II 313b Г сов. ära käima, käiku tegema; kõnek. asjal käima; сходить в гости külas ära käima, сходить за хлебом leivapoes (ära) käima, leiba tooma, ей надо ещё сходить в магазин tal on vaja veel poes käia ~ poodi minna, она сходила к врачу ta käis arsti juures
съехаться 224 Г сов. несов. съезжаться
с кем (sõites, teel) kokku saama ~ sattuma;
kokku sõitma ~ kogunema; делегаты съехались в Москву saadikud ~ delegaadid sõitsid Moskvasse kokku, гости съехались к вечеру külalised kogunesid õhtuks
угодить 289 (без страд. прич. прош. вр.) Г сов. несов. угождать
кому-чему, на кого-что, чем kelle tahtmist (mööda) tegema, kelle meele järele olema ~ talitama ~ toimima, kellele meelehead ~ heameelt tegema ~ valmistama; угодить его желаниям tema soove täitma ~ rahuldama, на её вкус трудно угодить tema meele järele on raske olla, tema tahtmist ei oska keegi teha ~ täita, всем ~ на всех не угодишь kõigi tahtmist ei saa teha, kõigi meele järele ei jõua olla;
(без несов.) по чему, чем, в кого-что, куда kõnek. sattuma, juhtuma, trehvama, tabama, sattuda ~ trehvata ~ tabada oskama; угодить камнем в окно kiviga (otse) aknasse sattuma ~ tabama ~ trehvata ~ põrutada oskama, угодить в гости к обеду just lõunasöögiks külla sattuma ~ trehvama ~ sattuda ~ trehvata oskama, угодить в тюрьму vangi ~ kinni kukkuma, пуля угодила ему прямо в плечо kuul tabas teda otse õlga, что под руку угодило mis kätte juhtus ~ pihku puutus;
(без несов.) в кого kõnek. kellesse minema, kellega sarnanema; сыновья угодили в отца pojad on isasse läinud;
угодить в самую точку naelapea pihta tabama ~ minema, täkkesse ~ täppi minema, märki ~ kümnesse tabama; угодить пальцем в небо kõnek. mööda panema, viltu ~ märgist mööda laskma
уехать 224 Г сов. несов. уезжать ära ~ minema sõitma, ära minema (sõidukiga); уехать в санаторий sanatooriumi(sse) minema ~ sõitma, гости уехали külalised sõitsid ära;
далеко не уедешь на чём, с кем-чем, без кого-чего kõnek. kellega-millega, kelleta-milleta kaugele ei jõua
уйти 374 Г сов. несов. уходить I
куда, откуда ära minema, lahkuma (ka ülek.); уйти на работу tööle minema, уйти в море merele minema, уйти на охоту jahile minema, уйти на фронт rindele minema, уйти на отдых (vanadus)puhkusele minema, уйти в отпуск puhkusele minema, уйти в отставку erru minema, уйти на пенсию pensionile minema, уйти со сцены (1) lavalt lahkuma, (2) ülek. näitelavalt ~ areenilt lahkuma, уйти от дел asjaajamisest eemale jääma ~ tõmbuma, уйти с работы kõnek. töölt lahkuma, end töölt lahti võtma, уйти от семьи perekonna juurest ära minema, perekonda maha jätma, уйти вперёд ette minema ~ jõudma (ka ülek.), свая ушла в землю vai läks maasse, поезд давно ушёл rong on ammu (ära) läinud, гости ушли поздно külalised lahkusid hilja, не сам ушёл, а его ушли kõnek. nalj. ta ei läinud ise, vaid ta lasti lahti ~ sunniti minema, он ушёл в расцвете сил ta lahkus ~ suri õitsvas ~ kõige paremas eas, все вещи ушли в чемодан kõnek. kõik asjad läksid ~ mahtusid kohvrisse;
от кого-чего põgenema, pakku minema; pääsema; millest hoiduma, kõrvale hoidma ~ põiklema ~ hiilima ~ kalduma ~ minema; уйти от погони tagaajajate käest pääsema, уйти от дождя vihma eest varju(le) ~ vihmavarju minema, уйти от опасности hädaohust pääsema, уйти от ответа vastusest kõrvale hiilima ~ põiklema, уйти от наказания karistusest kõrvale hoidma ~ pääsema, уйти от темы teemast kõrvale kalduma, от меня он не уйдёт minu käest ta ei pääse, от судьбы не уйдёшь saatuse eest ei pääse ~ pole pääsu, уйти в подполье ülek. põranda alla minema;
ülek. mööduma, mööda minema ~ veerema, kaduma; молодость ушла noorus on möödas ~ läbi ~ käest kadunud, с тех пор ушло много времени sellest on palju aega möödunud ~ mööda läinud ~ möödas, это не уйдёт sellega on veel aega, ega see eest ära jookse;
на что (ära) kuluma, minema; на беседу ушло два часа jutuajamiseks kulus kaks tundi, на покупки ушло много денег ostudeks ~ ostude peale ~ sisseostude tegemiseks kulus ~ läks palju raha, на это уйдёт полдня selleks kulub ~ läheb pool päeva, на платье уйдёт три метра ткани kleidi jaoks kulub ~ läheb kolm meetrit riiet;
во что ülek. süvenema, süüvima, sukelduma; уйти в науку teadusesse süvenema, уйти в воспоминания mälestustesse süvenema ~ süüvima;
во что, куда vajuma, minema (ka ülek.); уйти под воду vee alla vajuma ~ minema, уйти ко дну ~ на дно põhja vajuma ~ minema, вода ушла в землю vesi läks maa sisse, солнце ушло за лес päike läks ~ vajus metsa taha, голова ушла в плечи pea kadus õlgade vahele;
kõnek. üle keema ~ minema ~ ajama; молоко ушло piim kees üle;
kõnek. ette käima ~ minema (kella kohta); будильник ушёл на двадцать минут вперёд äratuskell on kakskümmend minutit ees ~ ette käinud;
во что kõnek. mida kasvatama hakkama, millesse minema; уйти в ствол putke kasvama ~ minema, картофель ушёл в ботву kartul kasvatab ainult pealseid;
уйти ~ уходить в кусты kõnek. põõsasse pugema, alt ära hüppama; уйти ~ уходить в лучший (вечный, другой) мир sellest ~ siit ilmast lahkuma, teise ilma minema; уйти ~ уходить в (самого) себя enesesse kapselduma ~ tõmbuma; уйти ~ уходить из жизни elavate kirjast lahkuma; уйти ~ уходить между пальцами ~ сквозь пальцы kõnek. käest ~ läbi peo ~ sõrmede vahelt pudenema ~ kaduma; уйти от самого себя iseenda eest põgenema ~ pakku minema; уйти ~ уходить с головой во что kõnek. üle pea millesse süvenema ~ sukelduma; почва уходит ~ ушла из-под ног у кого kellel (maa)pind kaob ~ kadus jalge alt ~ on jalge alt kadunud; душа ушла ~ уходит в пятки у кого kõnek. kelle süda vajub ~ vajus ~ kukub ~ kukkus saapasäärde; далеко не уйдёшь на чём, без кого-чего, с кем-чем kõnek. kellega-millega, kelleta-milleta kaugele ei jõua; уйти ~ уходить из рук чьих kelle käte vahelt välja libisema, kelle küüsist pääsema
усиленно Н
tugevasti, kõvasti, pingeliselt, pingsalt, intensiivselt, tõhusalt, kiirendatult; усиленно бьётся сердце süda lööb tugevasti ~ peksab ~ taob, усиленно напрягать слух kuulmist kõvasti pingutama, усиленно работать над книгой pingsalt ~ intensiivselt raamatu kallal töötama;
tungivalt; усиленно звать в гости tungivalt külla kutsuma;
kõnek. suure vaevaga, jõudu pingutades; усиленно открывать глаза suure vaevaga ~ suurivaevu silmi lahti tegema
утащить 311a Г сов. несов. утаскивать кого-что
minema ~ ära tassima ~ tirima ~ tarima ~ vedima; утащить мешок в подвал kotti keldrisse tassima;
ülek. kõnek. kaasa vedama ~ tirima; он утащил меня в гости ta vedas mu külla kaasa;
kõnek. ära vinnama ~ näppama ~ varastama, sisse vehkima, pihta panema; у него утащили чемодан tal vehiti kohver sisse
ходить 313b Г несов.
käima (ka ülek.), kõndima, liikuma, liikvel olema; kurseerima, mille vahet käima; ходить в школу koolis käima, ходить на работу tööl ~ ametis käima, ходить в театр teatris käima, ходить в гости külas ~ võõrusel käima, ходить по магазинам mööda poode ~ poodides käima, ходить гулять jalutamas ~ kõndimas käima, ходить за грибами seenel käima, ходить на охоту jahil käima, ходить на медведя karujahil käima, karu jahtima, ходить на парусах ~ под парусами purjetama, purjetamas käima, ходить на вёслах aerutamas ~ sõudmas käima, ходить в море merel käima, merd sõitma, ходить в атаку rünnakul käima, ходить за плугом adra taga käima, ходить на лыжах suusatama, ходить в ногу ühte jalga astuma ~ käima, ходить босиком paljajalu käima, ходить на цыпочках (1) kikivarvul käima, (2) перед кем ülek. kelle ees saba liputama, kas või nahast välja pugema ходить на руках kätel käima, ходить под руку ~ под ручку käevangus ~ käe alt kinni käima, ходить на костылях karkudega käima, ходить в тапочках sussidega käima, ходить в пальто mantliga ~ palituga käima, ходить неряхой lohakalt riides käima, lohakas välja nägema, ходить в трауре leinariideid kandma, leinariides käima, ходить в очках prille kandma, ходить с бородой habet kandma, ходить пешкой etturiga käima, ходить тузом ~ с туза ässaga käima, ässa välja käima, солнце ходит высоко päike käib kõrgelt, облака ходят по небу taevas liiguvad ~ sõuavad pilved, ходят слухи käib kuuldus ~ kumu, käivad jutud ~ kuuldused, поезда ходят регулярно rongiliiklus on korrapärane, rongid käivad ~ liiguvad korrapäraselt, поезда ходят по расписанию rongid käivad sõiduplaani järgi, трамвай уже ходит tramm juba käib ~ sõidab;
за кем-чем hoolitsema kelle-mille eest, talitama keda; ходить за больным haige eest hoolitsema, haiget põetama ~ talitama;
(sõidu-, ratsa- vm. loom) olema; эта лошадь ходит под седлом see on ratsahobune;
kõnek. kõikuma, üles-alla liikuma; мостки ходят под ногами purre kõigub jalgade all;
kõnek. väljas ~ asjal käima; ребёнок ходит на горшок laps käib potil;
madalk. mis ametis olema ~ ametit pidama; ходить в старостах rühmavanem ~ klassivanem ~ külavanem olema;
ходить колесом hundiratast viskama; ходить в золоте kullas ja karras käima; ходить на задних лапках перед кем kõnek. kelle ees saba liputama, lipitsema, lömitama, kannuseid teenima; ходить по ниточке ~ по струнке nagu nööripidi käima; по миру ходить kõnek. kerjamas käima; ходить вокруг да около kõnek. nagu kass ümber palava pudru käima; ходить именинником kõnek. kellel on ~ oli rõõmus nägu peas kui peiupoisil, rõõmust ~ õnnest särama; ходить как во сне nagu unes ~ nagu kuutõbine ringi käima; ходить на голове kõnek. maja selga võtma; ходить козырем kõnek. kui ärtuäss ~ nina seljas ~ uhkelt ~ iseteadvalt ringi käima; ходить на помочах у кого kõnek. nöörist tõmmata olema, kelle lõa otsas olema; ходить по пятам за кем, кого kelle kannul käima, kellel kogu aeg sabas sörkima; ходить с протянутой рукой kätt väristama; ходить гоголем kõnek. tähtsalt ~ kui täispuhutud kalkun ~ konn ringi käima; ходить тенью за кем nagu vari kelle kannul käima; недалеко ходить за примером näidet pole tarvis kaugelt otsida, näide on käepärast võtta vrd. идти
честной 120 П van.
püha, pühaks peetav, auväärne, aulik; честной отец püha isa, честные гости auväärsed ~ lugupeetud külalised, честная компания iroon. aulik seltskond, при всём честном народе kogu ilmarahva ees;
kombekohane, usukohane, kiriklik; честная свадьба kombekohased pulmad;
мать честная madalk. armas ~ heldene aeg, oh sa heldene aeg; sa püha ristike, issakene
чужестранный 126 П van. võõr-, välis-, võõramaa-, välismaa-, võõramaine,välismaine; чужестранное слово võõrkeelne ~ võõramaa ~ muukeelne sõna, чужестранные гости võõramaa külalised
ясновельможный 126 П van. aulik, auline, kõrgeauline (poola panide v. ukraina hetmanite kohta); ясновельможные гости kõrgeaulised külalised

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur