[VES] Russian-Estonian dictionary


Query:

in

Sama päring eesti-vene sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 36 artiklit

белёсый, белесый 119 П (кр. ф. белёс, белёса, белёсо, белёсы) valkjas; белёсые брови valkjad ~ heledad kulmud, белёсое облако valkjas pilv
бровь 91 С ж. неод. kulm; брови дугой kaarjad kulmud, хмурить брови kulmu kortsutama;
(он) и бровью не повёл ta ei pilgutanud silmagi ~ ei teinud teist nägugi; не в бровь, а (прямо) в глаз otse naelapea pihta
взмётывать 168a Г несов.
сов. взметать кого-что üles, ülespoole loopima ~ viskama, tõstma;
сов. взметнуть что, чем üles viskama ~ tõstma; üles keerutama; птица взмётывала крыльями и улетела lind lõi tiibadega ja lendas ära, взмётывать брови kulme kergitama, ветер взмётывал листья tuul keerutas lehti (üles);
сов. взметать что põll. (kesa) kündma
вразлёт Н kõnek. (justkui) laialilendav; laiali (lennates); брови вразлёт nooljad kulmud
вычертить 316*а Г сов. несов. вычерчивать что (valmis) joonestama ~ joonistama (ka ülek.); он вычертил план ta joonestas plaani, вычертить маршрут на карте marsruuti ~ matkateekonda kaardile märkima, тонко вычерченные брови kitsad kulmud, kriipskulmud
выщипать 207* Г сов. несов. выщипывать что välja kitkuma ~ katkuma, ära näpsima; овцы выщипали траву lambad näpsisid rohu ära, выщипать перья sulgi kitkuma, выщипанные брови kitkutud kulmud
дуга 70 С ж. неод.
kaar (ka tehn., mat.); брови дугой kaarjad kulmud, описать дугу kaart tegema, вольтова дуга, электрическая дуга el. elektrikaar, kaarleek, на Курской дуге Kurski kaarel;
look; ветви согнулись дугой oksad on looka vajunud;
гнуть ~ согнуть в дугу ~ в три дуги кого kõnek. keda põlvili suruma, liistule tõmbama, kellega seitset imet tegema, kelle nahka nülgima
клочковатый 119 П (кр. ф. клочковат, клочковата, клочковато, клочковаты) sassis, sagris, sakris, salkus, pulstunud; puhmas-; клочковатая борода pulstunud ~ sakris habe, клочковатая шерсть tortis ~ pulstunud karv, клочковатые брови puhmaskulmud, клочковатые тучи pilvetordid, -tombud
кустистый 119 П (кр. ф. кустист, кустиста, кустисто, кустисты)
puhmas-, puhmjas; puhmaline; põõsjas; кустистые брови puhmaskulmud, кустистая трава puhmaline rohi;
põõsassekasvanud; кустистый холм põõsassekasvanud küngas
лохматый 119 П (кр. ф. лохмат, лохмата, лохмато, лохматы) karvane, karune, hatune, sagrine, sasine, sassis, sagris, sorakas; лохматый пёс karvane koer ~ peni, лохматая голова sagrine ~ sagris pea, sagripea, лохматые брови tihedad ~ paksud kulmud, puhmaskulmud, лохматая ель kahar kuusk
морщить 271a (повел. накл. морщи и морщь, морщьте) Г несов.
что, от чего kortsutama, krimpsutama, kortsu ~ kipra ~ krimpsu tõmbama, kirtsutama, kibrutama (otsaesist), kibrastama, kurrutama; морщить лицо nägu krimpsutama, морщить брови kulmu kibrutama, морщить губы huuli mossitama;
что ülek. virvendama panema (vett); vrd. сморщить, наморщить
мохнатый 119 П (кр. ф. мохнат, мохната, мохнато, мохнаты) puhmas-, puhmjas, narmas-, karvane, karune; мохнатые брови puhmaskulmud, puhmjad kulmud, мохнатая ткань narmasriie, karvane riie, мохнатый зверь karvane (mets)loom, мохнатое полотенце kõnek. froteerätik, frotee(kuivatus)lina, мохнатые лапы елей kuuskede kaharad oksad
навести 367 Г сов. несов. наводить
кого-что, на что juhatama, suunama, kohale juhtima ~ viima (ka ülek.); sõj. sihitama, (välja) sihtima; навести на тропу (tee)rajale juhatama, навести на след jälgedele juhtima, навести на мысль mõttele viima, навести на размышления mõtteid mõlgutama ~ järele mõtlema panema, навести на ум aru pähe panema, навести орудие suurtükki välja sihtima;
что, на кого, чем ülek. peale ajama, sisendama; навести страх на кого kellele hirmu peale ~ nahka ajama, навести тоску kurvaks tegema;
кого-что, куда kõnek. (hulgana) kohale tooma; навести гостей в дом (hulka) külalisi majja tooma;
что, на что, чем millega katma, mida peale kandma; навести лак lakkima, lakiga katma, навести брови kulme värvima, навести блеск ~ глянец läikima lööma;
что ülek. (teoks) tegema; навести мост silda valmis ehitama, навести переправу silda vm. ülepääsu ehitama, навести порядок korda looma ~ jalule seadma, навести чистоту kõnek. puhtust looma, навести красоту kõnek. ilusaks tegema, навести справку ~ справки järele pärima, teat(m)eid nõutama, навести критику kõnek. arvustama, kritiseerima;
навести ~ наводить тень на кого-что kellele-millele varju heitma; навести ~ наводить тень на плетень ~ на ясный день madalk. tolmu üles keerutama mille ümber
нависший 124
действ. прич. прош. вр. Г нависнуть;
прич. П ripp-, rippuv, ripnev; нависшая опасность ülek. ähvardav ~ pea kohal rippuv oht, нависшие брови puhmaskulmud
насупить 280 Г сов. несов. насупливать что (kulme) kortsutama, (otsaesist) kibrutama; насупить брови kulmu kortsutama
насурьмить 301 Г сов. что van. mustaks värvima (kulme, vuntse vm.); насурьмить брови kulme mustaks värvima; vrd. сурьмить
нахмуренный 127
страд. прич. прош. вр. Г нахмурить;
прич. П (кр. ф. нахмурен, нахмуренна, нахмуренно, нахмуренны) kortsus, kipras; нахмуренные брови kortsus kulmud, нахмуренный лоб kipras otsaesine;
прич. П (кр. ф. нахмурен, нахмуренна, нахмуренно, нахмуренны) morn, tusane, sünge; нахмуренное лицо tusane ~ morn nägu, что ты такой нахмуренный? miks sa nii tusane ~ pilves oled?
нахмуриться 269 Г сов. несов. нахмуриваться kortsu ~ kipra minema (lauba v. kulmude kohta); morniks ~ süngeks ~ tusaseks tõmbuma, süngestuma; ülek. pilvesse ~ süngeks minema (ilma kohta); брови нахмурились kulm läks kortsu; vrd. хмуриться
очертить 316a Г сов. несов. очерчивать
что, чем piirjoont tõmbama; joont ümber vedama, ringjoonega märgistama; очертить карандашом круг pliiatsiga ringjoont ümber tõmbama;
что ülek. selgelt piiritlema; тонко очерченные брови peened ~ kitsad kulmud;
что ülek. (üldjoontes) kirjeldama ~ kujutama ~ iseloomustama, skitseerima; очертить ход событий sündmuste käiku kirjeldama;
очертя голову uisapäisa, ülepeakaela, mõtlematult
подвести 367 Г сов. несов. подводить
кого-что к кому-чему juurde ~ lähedale ~ ette juhtima ~ talutama ~ tooma ~ viima; подвести детей к школе lapsi koolimaja juurde ~ lähedusse ~ ette tooma, подвести коня к крыльцу hobust trepi ette tooma, подвести лодку к берегу paati kaldasse ~ randa juhtima, подвести разговор к чему juttu viima ~ juhtima millele, подвести часы kella õigeks ~ ette ~ taha keerama, просека подвела нас к реке (metsa)sihti mööda jõudsime jõeni;
что подо что alla panema ~ ehitama ~ viima; подвести фундамент под здание hoonele uut vundamenti ehitama, подвести дом под крышу maja katuse alla viima;
что, подо что ülek. (teoreetiliselt) põhjendama; подвести теоретическую базу под свои рассуждения oma arutlusi teoreetiliselt põhjendama; подвести преступление под статью закона kuritegu seaduse järgi kvalifitseerima;
кого-что kõnek. alt ~ sisse vedama; он никогда не подведёт ta ei vea kunagi alt, подвести под суд keda kohtu alla tõmbama, kellele kohut kaela tõmbama, подвести кого под выговор kellele noomitust kaela sokutama;
что otsi kokku tõmbama, kokkuvõtet tegema; подвести итоги kokkuvõtet tegema;
что toonitama, välja joonistama; подвести брови kulme toonitama;
безл. kõnek. õõnsaks ~ sisse tõmbama; kõhnaks tegema; живот подвело kellel on kõht selja küljes (kõhnusest);
живот подводит ~ подвело ~ подтянуло у кого kõnek. kellel kõht lööb ~ soolikad löövad pilli ~ mängivad marjast; подвести ~ подводить ~ подложить ~ подкладывать мину под кого-что kõnek. kelle jalgealust õõnestama ~ tuliseks tegema, kellele auku kaevama; подвести ~ подводить под монастырь кого madalk. kelle nahka turule viima, kellele õnnetust kaela tõmbama
поднять 264 (прош. вр. поднял и поднял, подняло и подняло, подняли и подняли; страд. прич. прош. вр. поднятый, кр. ф. поднят, поднятьа, поднятьо, поднятьы; буд. вр. kõnek. подыму, подымешь...) Г сов. несов. поднимать
кого-что (üles, püsti, kõrgemale) tõstma (ka ülek.), kergitama, tõstatama; поднять руку ( на кого ka ülek.) kätt tõstma (ka kelle vastu), поднять руки käsi üles tõstma (ka ülek.), поднять с земли maast üles tõstma, поднять стул tooli üles ~ püsti tõstma, поднять воротник kraed üles tõstma, поднять телефонную трубку telefonitoru tõstma, поднять бокал за кого kelle terviseks klaasi tõstma, поднять глаза на кого kellele pilku tõstma, поднять брови kulme kergitama, поднять настроение tuju tõstma, поднять производительность труда tööviljakust tõstma ~ suurendama, поднять дисциплину korda tugevdama, поднять в общественном мнении ühiskonna silmis tõstma keda, поднять голос muus. kõrgemalt laulma, поднять цены hindu tõstma, поднять флаг lippu heiskama, поднять паруса purjesid üles tõmbama ~ heiskama, поднять якорь ankrut hiivama, поднять упавшего kukkunut üles aitama, поднять изголовье peaalust kergitama ~ ülespoole tõstma ~ kõrgemaks tegema, поднять пыль tolmu üles keerutama, поднять тревогу paanikat tegema, поднять шерсть karvu turri ajama, поднять петли на чулке sukasilmi üles võtma, поднять на дыбы (коня) (hobust) tagajalgadele ajama, поднять весь архив kogu arhiivi läbi vaatama ~ tuhnima, поднять на воздух õhkima, õhku laskma, поднять из пепла tuhast üles ehitama, поднять вопрос probleemi tõstatama;
кого-что kõnek. (heale) järjele aitama, parandama; поднять хозяйство majapidamist edendama ~ paremale järjele viima;
üles ajama ~ äratama; поднять с постели voodist üles ajama, поднять на заре koidu ajal üles äratama;
кого jah. üles hirmutama, lendu ajama;
кого-что, на что ülek. õhutama, üles kihutama; поднять на борьбу võitlusse kutsuma, võitlusele virgutama, поднять в атаку rünnakule viima, поднять народ на восстание rahvast ülestõusule kihutama,
что üles kündma; поднять пар kesa kündma, поднять целину uudismaad kündma ~ üles harima;
кого üles kasvatama, jalule aitama; поднять детей lapsi jalule aitama ~ üles kasvatama;
что alustama, (tegema) hakkama; tekitama; algatama; поднять возню mürama ~ hullama hakkama, mürglit korraldama, поднять вопль halama ~ kisendama hakkama, kisa tõstma, поднять восстание üles tõusma, mässama hakkama, поднять крик kisa tõstma, собаки подняли лай koerad hakkasid haukuma, поднять суматоху segadust ~ tohuvabohu tekitama, kõiki jalule ~ ärevile ajama, поднять шумиху kõnek. kära tegema, поднять скандал skandaali tegema;
что esile tõstma, rõhutama, ilmekamaks tegema; поднять карту kaarti ilmekamaks ~ näitlikumaks tegema (näit. värvides);
что ülek. kõnek. hakkama ~ jagu saama; он поднимет это дело ta saab selle asjaga hakkama, see asi on talle jõudu mööda ~ jõukohane;
поднять ~ поднимать голову pead tõstma; поднять ~ поднимать голос (1) endast märku andma, häält tegema, (2) против кого-чего, за кого-что, в защиту кого-чего häält tõstma, meelsust avaldama; поднять ~ поднимать ~ поставить ~ ставить на ноги кого (1) keda terveks arstima, keda (haigevoodist) jalule aitama, (2) kellel jalgu alla ~ kaelakandjaks saada aitama, keda jalule aitama, (3) keda jalule ajama, kellele jalgu alla tegema; поднять ~ поднимать на смех кого-что keda-mida naerualuseks tegema; поднять ~ поднимать нос kõnek. nina püsti ajama; поднять на щит liter. ülistama, taevani tõstma, kilbile tõstma
подняться 264 (прош. вр. поднялся и поднялся, поднялась, поднялось и поднялось, поднялись и поднялись; буд. вр. kõnek. подымусь...) Г сов. несов. подниматься
(üles, püsti, kõrgemale) tõusma, kerkima (ka ülek.); подняться с места kohalt ~ püsti tõusma, подняться во весь рост kogu pikkuses tõusma, подняться из-за стола lauast tõusma, подняться с постели voodist tõusma, подняться на гору mäkke tõusma, подняться на высоту десять километров kümne kilomeetri kõrgusele tõusma, подняться в чьих глазах kelle silmis tõusma, вода в реке поднялась vesi on jões tõusnud, барометр поднялся baromeeter tõusis ~ on tõusnud, настроение поднялось tuju tõusis, поднялся шум tõusis kisa-kära, цены поднялись hinnad tõusid, поднялся сильный ветер tõusis tugev tuul, производительность труда поднялась tööviljakus tõusis, город поднялся из руин linn kerkis varemeist, занавес поднялся eesriie kerkis, брови поднялись kulmud kerkisid, туча поднялась над лесом pilv kerkis metsa kohale, тесто поднялось taigen on kerkinud, шерсть поднялась karvad läksid turri, пароход поднялся по реке laev sõitis ülesjõge, подняться на крыльцо trepile astuma, подняться по лестнице trepist ~ redelit mööda üles minema;
puhkema, algama, tekkima; поднялся хохот puhkes naerulagin ~ vali ~ mürisev naer, поднялась суматоха tekkis segadus;
ülek. kõnek. jalule ~ heale järjele saama; хозяйство поднялось majapidamine on paremal järjel ~ on kosunud;
jah. lendu tõusma;
на кого-что, без доп. ülek. liikvele minema, tegevusse asuma; teele asuma; подняться на восстание üles tõusma, ülestõusu alustama, подняться на войну sõdima hakkama, подняться в атаку rünnakule minema;
kõnek. sirguma, üles kasvama;
рука не поднялась на кого-что ülek. käsi ei tõusnud kelle-mille vastu; подняться ~ подниматься на ноги ülek. jalgu alla saama
подпалить 285a Г сов. несов. подпаливать что kõnek.
pisut kõrvetama; подпалить себе брови oma kulme kõrvetama;
süütama, tuld otsa panema, põlema panema ~ pistma
подрисовать 172a Г сов. несов. подрисовывать что
juurde joonistama; подрисовать очки prille ette ~ pähe joonistama ~ tegema;
joonistust viimistlema ~ täiendama;
värvima, välja joonistama (minkimise kohta); подрисовать брови kulmukaari tõmbama
подсурьмить 301 Г сов. несов. подсурьмливать что van. (teatud juuksevärviga) mustaks toonima; подсурьмить брови kulme värvima
полукруглый 119 П (кр. ф. полукругл, полукругла, полукругло, полукруглы) poolümar-; poolring-, poolringikujuline, poolkaarjas, poolsõõrjas, poolkaarekujuline; полукруглая лопата poolümar labidas, полукруглое окно poolümar aken, полукруглый напильник tehn. poolümarviil, полукруглая ~ полуциркульная арка poolringkaar, полукруглые брови kaarjad kulmud
приподнять 264 (прош. вр. также приподнял, приподнятьо, приподнятьи; страд. прич. прош. вр. приподнятый, кр. ф. приподнят, приподнятьа, приподнятьо, приподнятьы) Г сов. несов. приподнимать, kõnek. приподымать кого-что
(pisut) kergitama ~ üles tõstma; приподнять занавеску eesriiet (pisut) kergitama, приподнять голову pead tõstma ~ kergitama, приподнять брови kulmu kergitama, приподнять шапку mütsi kergitama, приподнять воротник kraed üles tõstma, приподнять больного в постели haiget voodis kergitama ~ poolistuli ~ istukile tõstma;
ülek. kõnek. (pisut) ergutama, virgutama; ülek. millele pidulikku ilmet andma, pidulikkust lisama; приподнять чьё настроение kelle tuju tõstma;
ülek. kelle silmis tõstma;
приподнять ~ приподнимать завесу над чем millelt (saladus)katet kergitama
свести 367 Г сов. несов. сводить II
кого-что, на что, с чего, к чему alla ~ ära ~ kõrvale viima ~ juhtima ~ talutama; свести ребёнка с лестницы last trepist alla aitama, свести разговор на что juttu millele viima, свести всё к шутке kõike naljaks pöörama;
(без несов.) кого-что, куда kuhu viima; свести ребёнка к врачу last arsti juurde viima;
что välja ~ maha võtma, eemaldama, ärastama; свести пятно plekki välja võtma, свести загар päevitust maha võtma, свести веснушки tedretähti pleegitama, свести лес metsa maha võtma;
кого-что, с кем kokku viima, ühendama, liitma; свести мост sillapooli kokku viima ~ ühendama, свести арку võlvi ~ kaart kokku viima, свести брови kulmu kortsutama, kulmu kortsu ~ kipra tõmbama, их свела судьба saatus viis nad kokku, свести дружбу kõnek. sõprust sõlmima;
что, во что koondama, ühendama; свести в одно целое üheks tervikuks ühendama;
кого-что, до чего, на что, к чему milleni viima; свести расходы к минимуму kulutusi miinimumi(ni) viima, свести расход с приходом kulusid ja tulusid ots otsaga kokku viima, свести к ничьей viiki mängima ~ viima;
что, на что kõnek. üle kandma; свести рисунок на кальку mustrit kalkale üle kandma;
что kokku ~ viltu ~ könksu ~ kõveraks kiskuma, könksuma, kootama; ногу свело jalg kiskus krampi;
свести ~ сводить концы с концами (1) otsi kokku viima; (2) ots otsaga kokku saama ~ välja tulema; свести ~ сводить с ума кого kõnek. (1) keda hulluks ajama ~ tegema, (2) kelle pead segi ajama, hullutama; свести ~ сводить счёты с кем kellega arveid õiendama; свести ~ сводить в могилу кого kõnek. hauda ajama keda; свести ~ сводить на нет ~ к нулю что, чем nulliks tegema, tühja viima
сдвинуть 334 Г сов. несов. сдвигать кого-что (paigast, kohalt, koomale, kokku) nihutama ~ lükkama; сдвинуть с места paigast ~ paigalt nihutama, сдвинуть столы laudu kokku lükkama, сдвинуть шапку на затылок mütsi kuklasse lükkama, сдвинуть брови kulmu kortsutama ~ kortsu ~ kipra tõmbama, сдвинуть с мёртвой точки surnud punktist üle aitama, его и не сдвинешь ei saa teda paigastki
срастись 369 Г сов. несов. срастаться с чем kokku ~ kinni kasvama (ka ülek.); кость срослась luu kasvas kokku, брови срослись kulmud on kokku kasvanud
стрельчатый 119 П
nool-, nooljas, teravkaarne; стрельчатая башня nooljas torn, стрельчатые брови nooljad kulmud, стрельчатый свод teravvõlv;
putkunud, putkeläinud; стрельчатый лук putkeläinud sibul
супить 277 Г несов. что kõnek. kulmu kortsutama; супить брови kulmu kortsutama; vrd. насупить
хмурить 269a Г несов. что sünget ~ tusast ~ morni ~ vingus ~ haput ~ mossis ~ torssis nägu tegema, nägu süngeks ~ tusaseks tõmbama; (kulmu, otsaesist) kortsutama, krimpsutama, kibrutama; хмурить лоб otsaesist kipra ~ kortsu tõmbama ~ kibrutama ~ kortsutama, хмурить лицо nägu krimpsutama, tusast nägu tegema, хмурить брови kulmu kortsutama; vrd. нахмурить
хмурый 119 П (кр. ф. хмур, хмурa, хмуро, хмуры)
sünge, tusane, morn, mossis, vingus, torssis, pilves; kipras, kortsus; хмурый дед sünge ~ tusane ~ morn taat, хмурое лицо tusane ~ morn ~ mossis ~ pilves ~ vingus ~ hapu nägu, хмурые брови kipras ~ kortsus kulmud;
ülek. pilvine, pilves, sompus, sombune, vidune; хмурое утро pilvine hommik, хмурый день sombune päev
хохлатый 119 П (кр. ф. хохлат, хохлата, хохлато, хохлаты)
tutt-, tutiga, tutiline; хохлатая голова tutiga pea, хохлатая антилопа zool. tuttpeaantiloop (Cephapholus), хохлатая синица zool. tutt-tihane (Parus cristatus), хохлатая кукушка zool. tähnik-kisakägu (Clamator glandarius), хохлатый жаворонок zool. tuttlõoke (Calerida cristata);
kõnek. karvane, sassis, sagrine, sagris; хохлатые брови puhmas kulmud
чернить 285a Г несов.
что mustaks värvima; чернить волосы juukseid mustaks värvima, чернить брови kulme värvima;
кого-что ülek. mustama, laimama;
что (terastooteid) mustama (kaitsekihi tekitamiseks raudoksiidiga katma); vrd. зачернить, вычернить, очернить

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur