[VES] Vene-eesti sõnaraamat


Päring:

osas

Sama päring eesti-vene sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 14 artiklit

брать 216 Г несов. (eeskätt korduva v. kestva tegevuse puhul) → сов. взять
кого-что, без доп. võtma; ületama; vallutama; kõnek. kinni võtma, vahistama; брать книгу в руки raamatut kätte võtma, брать за руку кого kellel käest kinni võtma, брать ребёнка на руки last sülle võtma, брать на колени põlve(de)le ~ sülle võtma, брать под руку käe alt kinni võtma, брать с собой (endaga) kaasa võtma, брать в жёны naiseks võtma, брать в армию sõjaväkke võtma, брать такси taksot võtma, брать в помощники abiliseks võtma, брать сироту на воспитание vaeslast kasvatada võtma, брать власть в свои руки võimu enda kätte võtma, брать напрокат laenutusest võtma, брать на поруки käendusele võtma, брать на себя смелость söandama, endale julgust võtma, брать на учёт arvele võtma, брать на себя обязательства enesele kohustusi võtma, брать от жизни всё elult kõike võtma, брать вправо paremale hoid(u)ma ~ võtma, брать книги в библиотеке raamatukogust raamatuid tooma ~ laenutama, брать взаймы laenama (raha), брать цитаты из классиков klassikuid tsiteerima, брать барьер tõket ületama, брать высоту (1) kõrgust ületama (sportlase kohta), (2) kõrgustikku vallutama, брать крепость штурмом kindlust tormijooksuga võtma ~ vallutama, пленных не брать! vange mitte võtta! брать живым elusalt kinni püüdma ~ võtma, брать под караул ~ под стражу vahi alla võtma;
(eelistatav on брать) кого-что, без доп. võtma; брать начало alguse saama, его никакая пуля не берёт teda ei võta ükski kuul, ружьё берёт на тысячу шагов see püss tabab tuhande sammu peale, брать взятки altkäe(maksu) ~ pistist võtma;
(ainult брать) что kõnek. korjama mida; брать грибы, ягоды seeni, marju korjama;
(eelistatav on брать) кого valdama keda; его страх берёт teda valdab hirm;
брать ~ взять слово с кого kellelt (au)sõna võtma; брать ~ взять пример eeskuju võtma; брать ~ взять верх peale jääma; брать ~ взять быка за рога härjal sarvist haarama; брать ~ взять голыми руками paljakäsi ~ vaevata võtma; брать ~ взять на мушку kirbule võtma; брать ~ взять себя в руки end kätte võtma; не брать в рот mitte suu sissegi võtma; брать ~ взять под своё крылышко кого keda oma tiiva alla võtma; брать ~ взять в оборот keda käsile võtma; брать ~ взять измором aeglasel tulel praadima; брать ~ взять за сердце (за душу, за живое) südamesse minema, sügavalt liigutama; брать ~ взять за горло кого kõri pihku võtma; брать ~ взять на буксир järele aitama, sleppi võtma; брать ~ взять с бою rünnakuga vallutama; брать ~ взять в толк aru saama; брать ~ взять на заметку kõrva taha panema; брать ~ взять под козырёк kulpi lööma
дрогнуть II 335b Г сов. võpatama, vära(h)tama, liiga(h)tama; vankuma lööma; голос дрогнул hääl värahtas, огонь в лампе дрогнул lambileek värahtas, ни один мускул не дрогнул на его лице tema näos ei liikunud ükski lihas, поплавок дрогнул õngekork liigatas, фронт дрогнул rinne lõi vankuma;
рука не дрогнет ~ не дрогнула у кого kelle käsi ei värise ~ ei värisenud, kes ei kohku ~ ei kohkunud tagasi; сердце дрогнуло у кого kelle süda võpatas (sees)
единый 126 П (кр. ф. един, едина, едино, едины)
ainus, üks(ki); без единой остановки (ilma) ühegi peatuseta, на небе ни единой тучи taevas pole ainsatki pilve, все до единого viimane kui üks, kõik viimseni, в единый миг (ühe) ainsa hetkega;
ühis-, ühine, ühtlus-, ühtne; единый фронт pol. ühisrinne, ühine rinne, единые цены ühtsed hinnad, ühtlushinnad, единая теория поля füüs. ühtse välja teooria;
единым духом kõnek. ühe hingetõmbega; единым махом kõnek. ühe hoobiga, ühe ropsuga; всё едино madalk. üks kama kõik
заманить 305a Г сов. несов. заманивать кого-что, чем (sisse, ligi) meelitama; заманить кого в ловушку keda lõksu meelitama (ka ülek.);
калачом не заманишь кого куда kõnek. ükski vägi ei vii ~ ei too keda kuhu
запугать 165a Г сов. несов. запугивать кого, чем ära hirmutama ~ heidutama ~ kohutama, araks tegema; никакие трудности не могли его запугать ükski raskus ei heidutanud teda
калач 29 С м. неод.
kalatš (rõngassai);
tehn. look (torustikus);
калачом не заманишь кого kõnek. ükski vägi ei vii ~ ei too keda kuhu; тёртый калач kõnek. vana kala ~ rebane
кто-либо 158 М keegi, ükskõik kes, kes tahes; он это сделает лучше, чем кто-либо другой tema teeb seda paremini kui ükski ~ keegi teine, его это беспокоит менее, чем кого-либо temale teeb see kõige vähem muret
мускул 1 С м. неод. anat. lihas, muskel; развивать мускулы lihaseid ~ muskleid arendama, в его лице не дрогнул ни один мускул ükski lihas ei liikunud ta(l) näos
никакой 123 М (ei) mingi, (mitte) mingisugune, (ei) ükski; нет никакого сомнения pole mingit kahtlust, никаких книг нет ei ole mitte mingisuguseid raamatuid, никакой он мне не дядя kõnek. pole ta mulle mingi onu, шахматист он никакой kõnek. ta pole kellegi maletaja, ta pole suurem asi maletaja, никаким образом ei kuidagi, mitte mingil moel ~ viisil;
(и) никаких гвоздей! madalk. ja muud ei midagi, ja loril lõpp; и ~ без никаких madalk. ja punkt, ja ei mingit juttu ~ vastuvaidlemist
пророк 18 С м. од. kirikl. prohvet (ka ülek.), ennustaja, ettekuulutaja;
нет пророка в своём отечестве vanas. ükski prohvet pole kuulus omal maal
сравниться 285 Г сов. с кем-чем võrreldav olema; ничто не могло сравниться с его радостью miski ei olnud võrreldav tema rõõmuga, ни один город не может сравниться с нашим ükski linn ei suuda võistelda meie omaga, сравниться в таланте с кем kellega andekuse poolest võrdne olema
чёрт 5 (мн. ч. им. п. черти, род. и вин. п. чертей, дат. п. чертям, твор. п. чертями, предл. п. о чертях) С м. од. kurat, saatan, kurivaim, vanapagan, vanatühi, vanakuri, põrguvürst, vanaõelus, vanakurat, vanasarvik, pärgel; работать как чёрт nagu hobune ~ nagu meeletu tööd tegema, какой ты, к чёрту, врач kõnek. mis pagana arst sa ka oled, не верить ни в бога, ни в чёрта mitte jumalat ega kuradit uskuma;
послать ко всем чертям ~ к чёрту kõnek. põrgusse ~ kuradile saatma; ни к чёрту не годится kõnek. ei kõlba kusagile ~ kuradilegi ~ kassi saba allagi; сам чёрт не поймёт ~ не разберёт kõnek. keegi kurat ei saa aru, vanakuratki ~ tontki ei saa otsa peale; у чёрта на куличках kõnek. karukolkas, pärapõrgus, põrgupõhjas, maailma otsas; чем чёрт не шутит kõnek. paljugi mis ~ ei või iialgi teada, mis võib juhtuda, tont teab, kuidas läheb; чёрт дёрнул кого kõnek. kes kurat käskis kellel mida teha; чёрт попутал кого kõnek. kiusatus tuli peale kellele; чёрта с два madalk. keda kuraditki ei..., võta näpust; бояться кого как чёрт ладана kõnek. kartma keda nagu vanakurat välku; ни богу свечка, ни чёрту кочерга kõnek. (kes) pole ei liha ega kala, (kellest) pole põrguharki ega taevavärki, kahvatu kuju (olema); всё пошло ~ полетело к чёрту kõnek. kõik lendas kuradile ~ vastu taevast ~ läks vett vedama; чёрт возьми ~ побери madalk. kurat võtku ~ võtaks, põrgu ~ kirevase päralt; ни черта нет madalk. tuhkagi pole; чёрт знает что madalk. kurat ~ tont teab mis; не так страшен чёрт, как его малюют vanas. kurat polegi nii hirmus, kui teda maalitakse, asi ei olegi nii hull, kui pealt paistab; в тихом омуте черти водятся vanas. vaga vesi, sügav põhi; кой ~ какой чёрт madalk. (1) mis ~ kes kurat, (2) mis pagan; на кой ~ какой чёрт madalk. mis pagana ~ kuradi pärast ~ jaoks; ни один чёрт kõnek. mitte keegi kurat ~ ükski tont; (сам) чёрт ногу ~ голову сломит kõnek. kõik on pilla-palla, vanakurigi murrab oma kaela; один чёрт madalk. üks kama kõik; тьфу (ты) чёрт madalk. sa tuline ~ sinine ~ sarviline saatan, ptüi, põrguline; до чёрта madalk. kuradimoodi, põrgumoodi, roppumoodi; чёрт носит кого где madalk. kus kurat keegi küll ringi kolab ~ on; одному чёрту известно kõnek. mida teab ainult vanakurat ise
шелохнуть Г сов.
336a что, чем (korraks kergelt) liigutama, kõigutama, hõljutama, heljutama, hällitama, (korraks, hetkeks) vabisema ~ värelema ~ hubisema panema; ветер шелохнул листву lehtedest käis läbi tuulesahin, ветер шелохнул занавески tuul hõljutas kardinaid;
336b liigatama, õõtsatama, korraks liikuma ~ õõtsuma; лес не шелохнёт mets on liikumatu, metsas ei liigu ükski oksaraag;
336b kergelt puhuma (tuule kohta)
шелохнуться 336 Г сов.
чем, от чего (korraks kergelt) liigatama, korraks liikuma ~ hõljuma ~ heljuma ~ hällima; ни один лист не шелохнётся ükski leht ei liigu;
liigatama, end (korraks) liigutama, liigutust tegema; он стоит, не шелохнётся ta seisab liikumatult, впереди кто-то шелохнулся eespool keegi liigutas, в душе шелохнулась надежда ülek. hinges liigatas ~ värahtas lootusekübe

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur