[VES] Vene-eesti sõnaraamat

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 130 artiklit

аэростатика 69 С ж. неод. (без мн. ч.) füüs. aerostaatika (gaaside tasakaalu õpetus)

бесплатный 126 П (кр. ф. бесплатен, бесплатна, бесплатно, бесплатны) tasuta, maksuta; бесплатная медицинская помощь tasuta arstiabi, бесплатное обучение tasuta õpetus ~ õpetamine, бесплатный билет tasuta pilet

военный 126 П
‣ sõja-, sõjaline; sõjanduslik; военное время sõjaaeg, военные действия sõjategevus, военное дело sõjandus, sõjaasjandus, военный корабль sõjalaev, военная готовность sõjavalmidus, sõjaline valmisolek, военная наука sõjateadus, военный коммунизм aj. sõjakommunism, военное положение jur. sõjaseisukord, sõjaseadus (van.), военный преступник sõjaroimar, sõjakurjategija, военная промышленность sõjatööstus, военные силы sõjavägi, sõjajõud (mitm.), военная тайна sõjasaladus, военный трибунал sõjatribunal, военный блок sõjaline blokk ~ liit, военная интервенция sõjaline interventsioon ~ sekkumine ~ sekkumus ~ vahelesegamine, военное вмешательство (1) sõjaline sekkumine, (2) sõjaväeline sekkumine (sisepoliitikas), военная разведка sõja(väe)luure, военные расходы sõjakulud, военный союз sõjaliit;
‣ sõjaväe-, sõjaväeline; военная база sõjaväebaas, военный врач sõjaväearst, военный бюджет sõjaväe-eelarve, военный лётчик sõjaväelendur, военный моряк mereväelane, военный округ sõjaväeringkond, военный прокурор sõjaväeprokurör, военная служба sõjaväeteenistus, военные власти sõjaväevõimud, военный атташе sõjaväeatašee, военный городок sõjaväeasula, sõjaväelinnak, военная подготовка sõjaväeline väljaõpe, военная диктатура sõjaväediktatuur, sõjaväeline diktatuur, военное обучение riigikaitseõpetus, sõjaväeõpetus, sõjaväeline õpetus ~ väljaõpe;
‣ П → С м. од. sõjaväelane

вольтерьянство 94 С с. неод. (без мн. ч.) aj. voltäärlus, voltariaanlus (ka ülek.), Voltaire’i õpetus

гедонизм 1 С м. неод. (без мн. ч.) filos. hedonism (naudingut ülistav õpetus)

геотермика 69 С ж. неод. (без мн. ч.) geol. geotermika (õpetus Maa sisesoojusest)

геоцентризм 1 С м. неод. (без мн. ч.) astr. geotsentrism (Maa-keskese maailma õpetus)

гериатрия 89 С ж. неод. (без мн. ч.) med. geriaatria (raugahaiguste õpetus, gerontoloogia osa)

гипнотизм 1 С м. неод. (без мн. ч.) hüpnotism (õpetus hüpnoosist; hüpnoosinähtused)

дарвинизм 1 С м. неод. (без мн. ч.) biol. darvinism (Darwini rajatud õpetus)

дело 96 С с. неод.
‣ töö, toiming, tegevus; amet, ala (van.); дело кипит töö käib ~ keeb, дело спорится töö läheb ~ laabub, дело жизни elutöö, делать своё дело oma tööd tegema, сидеть без дела käed rüpes ~ tegevusetult istuma, он прекрасно знает своё дело ta tunneb oma tööd hästi, знаток своего дела oma ala meister, золотых дел мастер kullassepp(meister), часовых дел мастер kellassepp(meister);
‣ asi; защита отечества является делом всего народа isamaa kaitse on kogu rahva asi, частное дело eraasi, это не твоё дело kõnek. see pole sinu asi, по делам службы ~ по служебным делам ametiasjus, ему до всего дело tal on kõigega asja ~ pistmist, в чём дело? kõnek. milles asi on? суть дела asja tuum, у меня к тебе дело mul on sinu juurde asja, дело вкуса maitseasi, делo привычки harjumuse asi, а мне какое дело! kõnek. mis (see) minu asi (on), говорить дело asjalikku juttu rääkima, министерство иностранных дел välisministeerium;
‣ jur. juurdlusasi, süüasi, kohtuasi, (kohtu)protsess; toimik, akt; уголовное дело kriminaalasi, разбирать дело süüasja arutama, возбудить дело kohtuasja algatama, громкое ~ скандальное дело kärarikas protsess, личное дело isikutoimik, приложить к делу toimikusse lisama, завести дело на кого kelle toimikut avama;
‣ lugu, asjalugu, sündmus, juhtum; как дела? kuidas käsi käib ~ käbarad käivad? kuidas lugu on? дело было вечером see (lugu) juhtus õhtul;
‣ (без мн. ч.) üritus, õpetus, ideed; дело мира rahuüritus, продолжать дело Ленина Lenini üritust jätkama;
‣ tegu; совершать благородные дела üllaid ~ õilsaid tegusid tegema, не на словах, а на деле mitte sõnade, vaid tegudega;
‣ (без мн. ч.) -asjandus, -ndus; горное дело mäendus, военное дело sõjandus, sõjaasjandus;
‣ van. äri, ettevõte; дело процветает äri õitseb, выгодное дело tulus äri, закрыть своё дело äri lõpetama, ettevõtet sulgema;
‣ van. heitlus, taplus; жаркое дело äge heitlus;
◊ дело в шляпе kõnek. asi vask ~ ants ~ tahe; (моё, твоё, его...) дело маленькое ~ десятое kõnek. mis (mul, sul, temal...) sellest, minusse (sinusse, temasse...) see ei puutu; дело не станет за кем-чем kõnek. kelle-mille taha asi seisma ei jää; дело чьих рук kelle kätetöö; чьё дело сторона kõnek. kellel pole asja millega; дело табак kõnek. asi on sant, lugu on täbar; и делу конец kõnek. ja asi vask ~ ants, ja lool lõpp; (это) гиблое ~ мёртвое дело sellest ei tule midagi välja ~ ei tule head nahka; плохо дело asjad on halvad, lugu on sant; то ли дело hoopis teine asi; не твоего (вашего...) ума дело kõnek. (1) see pole sinu (teie...) asi, (2) see pole lapse asi; дело молодое noore inimese asi; по сути дела tegelikult, sisuliselt; (это) не дело kõnek. nii ei kõlba; на (самом) деле tegelikult; в самом деле tõepoolest, tõesti, tõega; между делом kõnek. töö kõrvalt, töö vahel, tööst vabal ajal; (быть) не у дел erru lastud ~ tegevusest eemale tõrjutud olema; первым делом kõnek. kõigepealt, eelkõige, ennekõike; то и дело aina, aiva, järjest, üha

дерматология 89 С ж. неод. (без мн. ч.) med. dermatoloogia (õpetus nahahaigustest)

детерминизм 1 С м. неод. (без мн. ч.) filos. determinism (õpetus kõigi nähtuste tingitusest)

динамика 69 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ dünaamika (füüs. õpetus kehade liikumisest; muus. õpetus helitugevusest);
‣ dünaamika, liikumine, kulg, liikuvus; в пьесе много динамики näidend on dünaamiline, näidend on tegevusküllane ~ tegevusrohke, динамика развития arenemiskäik

диоптрика 69 С ж. неод. (без мн. ч.) füüs. dioptrika (õpetus valguse murdumisest)

догматика 69 С ж. неод. (без мн. ч.) kirikl. dogmaatika (õpetus usudogmadest)

догматический 129 П dogmaatiline, dogma(de)l põhinev; догматическое учение dogmaatiline õpetus, догматическое мышление dogmaatiline mõtteviis

доктрина 51 С ж. неод. doktriin (õpetus, juhtmõte)

завет 1 С м. неод. kõrgst. õpetus, juhtmõte; (vaimne) testament, viimne soov, viimne tahteavaldus; по заветам отцов isade õpetuse järgi, жить по заветам Ленина Lenini juhtmõtete ~ juhttähiste ~ pärandmõtete järgi elama, завет умирающей матери sureva ema viimne soov, Ветхий завет Vana Testament (piiblis)

индетерминизм 1 С м. неод. (без мн. ч.) filos. indeterminism (põhjuslikkust eitav õpetus)

инструкция 89 С ж. неод. juhend, juhtnöörid, instruktsioon, eeskiri, (tarvitamis)õpetus; согласно ~ по инструкции juhendi kohaselt, vastavalt juhtnööridele, дать инструкции juhendeid ~ juhtnööre andma, instrueerima, инструкция по технике безопасности ohutustehnika eeskirjad, инструкция по эксплуатации чего tarvitamisõpetus, tarvitusjuhend, (seadme vm.) käitusjuhend, kasutusjuhend

информатика 69 С ж. неод. (без мн. ч.) informaatika (õpetus teadusinformatsiooni struktuurist ja otsimisest)

йога 69 С ж. неод. (без мн. ч.) jooga (india müstiline usulis-filosoofiline õpetus; sellega seotud kehaliste harjutuste süsteem)

картезианство 94 С с. неод. (без мн. ч.) filos. kartesianism (Descartes’i rajatud õpetus)

климатология 89 С ж. неод. (без мн. ч.) meteor. klimatoloogia (õpetus kliimast), kliimaõpetus

конфуцианство 94 С с. неод. (без мн. ч.) filos. konfutsianism (Kong Fuzi õpetus)

космогония 89 С ж. неод. (без мн. ч.) astr. kosmogoonia (õpetus taevakehade tekkest ja arenemisest)

криминалистика 69 С ж. неод. (без мн. ч.) jur. kriminalistika (kuritegude uurimise õpetus)

ларингология 89 С ж. неод. (без мн. ч.) med. larüngoloogia (kõrihaiguste õpetus)

ликбез 1 С м. неод.
‣ (ликвидация безграмотности) kirjaoskuse õpetus, kirjaoskamatuse kaotamine;
‣ kirjaoskuskool (täisealistele)

мальтузианство 94 С с. неод. (без мн. ч.) maj. maltuslus, maltusianism, maltusiaanlus (Th. R. Malthuse õpetus)

мессианизм 1 С м. неод. (без мн. ч.) messianism (usk messia tulekusse; õpetus «valitud rahvast»)

металлография 89 С ж. неод. (без мн. ч.) metallograafia (tehn. metallistruktuuride õpetus; trük. metalltrükiplaatidelt trükkimine)

метафизика 69 С ж. неод. (без мн. ч.) filos. metafüüsika (antidialektika; õpetus kogemusvälisest tegelikkusest); ülek. kõnek. targutelu

методика 69 С ж. неод. metoodika (tegutsemisviis, -õpetus, õppeviis); методика преподавания истории ajaloo (õpetamise) metoodika, ajaloo õppeviis

мичуринский 129 П Mitšurini, mitšuurinlik; мичуринское учение Mitšurini õpetus

монизм 1 С м. неод. (без мн. ч.) filos. monism (ühe alge õpetus)

напутствие 115 С с. неод. liter. saatesõna, saatekõne, soovisõnad; обратиться к кому с напутствием heade soovidega kelle poole pöörduma, отцовское напутствие isalik(ud) õpetus(ed)

наставление 115 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) manitsemine, õpetamine;
‣ manitsus(sõnad), õpetus(sõnad), juhatus; отцовское наставление isalik manitsus, делать ~ читать наставления moraali lugema, manitsema ~ õpetama;
‣ sõj. eeskiri; наставление по стрелковому делу laskeasjanduse eeskiri

наука 69 С ж. неод. teadus, õpetus; естественные науки loodusteadused, гуманитарные науки humanitaarteadused, точные науки täppisteadused, науки о Земле Maa-teadused, geoteadused, maakerateadused, история науки teaduslugu, teaduse ajalugu, наука о переводе tõlketeadus, заниматься наукой teadusega ~ teaduse alal tegelema, посвятить себя науке teadusele pühenduma, это тебе наука ülek. kõnek. see on sulle õpetuseks

нефрология 89 С ж. неод. (без мн. ч.) nefroloogia (õpetus neeruhaigustest)

ницшеанство 94 С с. неод. (без мн. ч.) filos. Nietzsche õpetus, nitšeaanlus

нравоучение 115 С с. неод. manitsus, (kõlblus)õpetus, moraal; нравоучение в басне valmi moraal, читать нравоучения кому kellele moraali lugema

обучение 115 С с. неод. (без мн. ч.) õpetamine, õpetus, väljaõpe, õppus; обучение кого чему kellele mille õpetamine, обучение детей пению lastele laulmise õpetamine, наглядное обучение näitlikustamine, näitlik õpetamine, бесплатное обучение tasuta (kooli)õpetus, производственное обучение tootmisõpetus, начальное военное обучение sõjaline algõpetus, трудовое обучение tööõpetus, срок обучения õppeaeg, õpiaeg, всеобщее обязательное обучение üldine koolikohustus ~ koolisundus

общепризнанный 127 П (кр. ф. общепризнан, общепризнанна, общепризнанно, общепризнанны) üldtunnustatud; общепризнанная теория üldtunnustatud teooria ~ õpetus

одонтология 89 С ж. неод. (без мн. ч.) van. odontoloogia (õpetus hammastest ja hambahaigustest)

онкология 89 С ж. неод. (без мн. ч.) med. onkoloogia (õpetus kasvajatest)

орография 89 С ж. неод. (без мн. ч.) geogr. orograafia (maapinnavormide õpetus)

орфоэпия 89 С ж. неод. (без мн. ч.) lgv. ortoeepia (õige häälduse õpetus)

остеология 89 С ж. неод. (без мн. ч.) anat. osteoloogia (õpetus luudest)

отоларингология 89 С ж. неод. (без мн. ч.) otorinolarüngoloogia (õpetus kõrva-, nina- ja kurguhaigustest)

оторвать 217a Г сов. → несов. отрывать
‣ что, от чего küljest ära ~ lahti rebima ~ kiskuma; оторвать пуговицу nööpi ära tõmbama ~ kaksama, оторвать глаза от книги pilku raamatust lahti kiskuma, оторвать листок от ветки oksa küljest lehte rebima;
‣ кого-что, от кого-чего eemale kiskuma, lahku viima; оторвать от учёбы õppimisest eemale kiskuma, оторвать детей от матери lapsi emast lahutama, оторванное от жизни учение eluvõõras õpetus;
‣ (без несов.) что madalk. kahmama, krahmama;
◊ с руками оторвать madalk. kahe käega kinni haarama millest ~ rabama mida

отцовский 129 П isa(-), isalik; отцовский дом isamaja, отцовские чувства isatunded, isalikud tunded, отцовский наказ isa õpetus(sõnad), отцовское напутствие isa soovisõnad (teele kaasa)

офтальмология 89 С ж. неод. (без мн. ч.) oftalmoloogia (õpetus silmahaigustest)

пантеизм 1 С м. неод. (без мн. ч.) filos. panteism, kõikjumalus (jumalat loodusega samastav õpetus)

перипатетизм 1 С м. неод. (без мн. ч.) filos. peripateism (Aristotelese õpetus)

пифагореизм 1 С м. неод. (без мн. ч.) filos. pütagoreism (vanakreeka filosoofi Pythagorase õpetus)

платонизм 1 С м. неод. (без мн. ч.) filos. platonism (Platoni idealistlik õpetus)

подготовка 72 С ж. неод. (без мн. ч.) ettevalmistus, ettevalmistamine, (välja)koolitus, (välja)koolitamine, õpe, õppus; (ette)valmistumine; ettevalmist(at)us, koolit(at)us; подготовка к выборам valimiseelne ettevalmistus, valimiste ettevalmistamine, valimisteks valmistumine, подготовка к севу külvi ettevalmistamine, külviks valmistumine, подготовка кадров kaadri ettevalmistus ~ ettevalmistamine, kaadriõpe, работник по подготовке кадров kaadriõppetöötaja, подготовка новых рабочих uute tööliste kutseõpe, вести подготовку ette valmistama, общетрудовая подготовка üldtöine ettevalmistus, üldine tööõpe (koolis), военная подготовка sõjaline ettevalmistus ~ õpetus, боевая и политическая подготовка sõj. lahinguline ja poliitiline ettevalmistus, артиллерийская подготовка sõj. suurtükiväe ettevalmistustuli, подготовка данных info andmevalmendus

политехнический 129 П polütehniline; политехнический институт polütehniline instituut, политехническое образование polütehniline haridus, политехническое обучение polütehniline õpetus

политико-массовый 119 П massilispoliitiline; политико-массовая работа massikeskne ~ massi hulgas tehtav ~ massiline poliittöö, политико-массовая учёба poliitilised õpingud, poliitõpe, poliitiline õpetus, политико-массовые занятия poliitilised õppused, poliitõppus(ed)

построение 115 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) (üles)ehitus, (üles)ehitamine; koostamine, loomine; mat. konstruktsioon, konstrueerimine; построение клетки raku ehitus, построение романа romaani ülesehitus, графическое построение ehit. graafiline konstrueerimine;
‣ liter. õpetus, teooria;
‣ sõj., sport rivistus, (üles)rivistamine, (üles)rivistumine; paigutus

поучение 115 С с. неод.
‣ õpetamine, õpetus (ka kirj.), manitsus; читать поучения moraali lugema, manitsema;
‣ kirikl. jutlus

пропедевтика 69 С ж. неод. (без мн. ч.) liter. propedeutika, eelkursus, sissejuhatav õpetus

просодия 89 С ж. неод. (без мн. ч.) prosoodia (kirj. värsimõõduõpetus; lgv. õpetus silpide vältusest ja rõhust)

прудонизм 1 С м. неод. (без мн. ч.) aj. prudonism (prantsuse väikekodanliku anarhisti Proudhoni õpetus)

психиатрия 89 С ж. неод. (без мн. ч.) med. psühhiaatria (õpetus vaimuhaigustest)

психогенез 1 С м. неод. (без мн. ч.) psühhogenees (õpetus psüühika tekkimisest ja arenemisest)

психопатология 89 С ж. неод. (без мн. ч.) med. psühhopatoloogia (õpetus vaimsetest ja hingelistest häiretest)

психофизика 69 С ж. неод. (без мн. ч.) psühhofüüsika (ärrituste ja aistingute vahekorda uuriv psühholoogia haru; õpetus suhetest ihu ja hinge vahel)

пульмонология 89 С ж. неод. (без мн. ч.) med. pulmonoloogia (õpetus kopsuhaigustest, v. a. tuberkuloos)

путеводный 126 П juht-, juhtiv, teednäitav; путеводная звезда juhttäht (orienteeriv taevatäht; ka ülek.), путеводная нить ülek. teetähis (edasiviiv juhtmõte, õpetus v. jõud), juhtlõng

радиология 89 С ж. неод. (без мн. ч.) füüs., med. radioloogia (õpetus radioaktiivsest kiirgusest ja selle kasutamisest)

религиозный 126 П (кр. ф. религиозен, религиозна, религиозно, религиозны)
‣ (без кр. ф.) usu-, usundi-, religiooni-, religioosne, usuline, usundiline; религиозные обряды usutalitused, usutavad, usukombed, религиозный культ (1) usukultus, (2) usund, религиозная догма usudogma, религиозный праздник usupüha, религиозные споры usutülid, религиозная организация usuorganisatsioon, usuühing, религиозное обучение religioosne ~ usuline õpetus, религиозное предание usundiline muistend;
‣ usklik, vaga, religioosne; религиозный человек usklik inimene

релятивизм 1 С м. неод. (без мн. ч.) filos. relativism (idealistlik õpetus tunnetuse suhtelisusest ja tinglikkusest)

рентгенология 89 С ж. неод. (без мн. ч.) röntgenoloogia (õpetus röntgenikiirtest ja nende rakendamisest)

семиотика 69 С ж. неод. (без мн. ч.) semiootika (õpetus märgisüsteemidest)

сенсимонизм 1 С м. неод. (без мн. ч.) Saint-Simone’i õpetus (utopistliku sotsialismi liike)

сенсуализм 1 С м. неод. (без мн. ч.) filos. sensualism (õpetus, mis peab aistingut tunnetuse ainuallikaks)

симптоматика 69 С ж. неод. (без мн. ч.) med. sümptomaatika, sümptomatoloogia (õpetus haigusnähtudest)

симптоматология 89 С ж. неод. (без мн. ч.) med. sümptomatoloogia, sümptomaatika (õpetus haigusnähtudest)

синдесмология 89 С ж. неод. (без мн. ч.) med. sündesmoloogia (sidemeõpetus, õpetus luude ühendustest kehas)

соматология 89 С ж. неод. (без мн. ч.) somatoloogia (antropoloogiline õpetus inimese kehaosadest)

софистика 69 С ж. неод. sofistika (filos. sofistide õpetus; pettejäreldustega targutlemine)

спиритуализм 1 С м. неод. (без мн. ч.) filos. spiritualism (vaimu maailma põhialuseks pidav idealistlik õpetus)

спиритуалистический 129 П spiritualismi-, spiritualistide, spiritualisti-, spiritualistlik; спиритуалистическое учение spiritualistlik õpetus

стоматология 89 С ж. неод. (без мн. ч.) med. stomatoloogia (õpetus suu ja lõualuu piirkonna haigustest)

талмудизм 1 С м. неод. (без мн. ч.)
‣ talmudism (talmudi õpetus);
‣ ülek. dogmatism, skolastika

теизм 1 С м. неод. (без мн. ч.) filos. teism (usulis-filosoofiline õpetus)

телеология 89 С ж. неод. (без мн. ч.) filos. teleoloogia (õpetus looduse otstarbekohasusest)

теория 89 С ж. неод. teooria, õpetus; теория информации info(rmatsiooni)teooria, теория научной информации informaatika (õpetus teadusinfo struktuurist ja otsimisest), военная теория sõja(asja)nduse teooria, теория полёта lenn. lennuteooria, теория множеств mat. hulgateooria, теория вероятностей mat. tõenäosusteooria, теория относительности füüs. relatiivsusteooria, теория познания filos. tunnetusteooria, gnoseoloogia, теория отражения filos. peegeldusteooria, создать теорию teooriat ~ õpetust looma, опровергать чью теорию kelle teooriat ~ õpetust ümber lükkama ~ kummutama

теософия 89 С ж. неод. (без мн. ч.) teosoofia (jumalat vahetult tunnetada püüdev müstiline õpetus)

терапия 89 С ж. неод. (без мн. ч.) med. teraapia (ravimine; sisehaiguste ravimise õpetus); общая терапия üldteraapia, витаминная терапия vitamiinravi, тканевая терапия kuderavi, histoteraapia, госпитальная терапия haiglaravi, терапия сердца südameravi

термометрия, термометрия 89 С ж. неод. (без мн. ч.) füüs. termomeetria (temperatuuri mõõtmise õpetus)

теургия 89 С ж. неод. (без мн. ч.) teurgia (õpetus maagiast, mille varal arvati võivat mõjutada jumalaid ja vaime)

токсикология 89 С ж. неод. (без мн. ч.) med. toksikoloogia (õpetus mürkidest ja mürgistustest), mürgiõpetus

толстовство 94 С с. неод. (без мн. ч.) filos. tolstoilus (Lev Tolstoi usulis-eetiline õpetus)

указка 72 С ж. неод.
‣ kaardikepp;
‣ kõnek. käsk, korraldus, õpetus, näpunäide; жить по чужой указке teiste tahtmise järgi elama, указка для судейства sport hinderaamat

урок 18 С м. неод.
‣ õppetund (ka ülek.), (kooli)tund; õppetükk; открытый урок lahtine tund, урок литературы kirjandustund, урок по математике matemaatikatund, расписание уроков tunniplaan, звонок на урок tunni alguse kell, kell heliseb tundi, звонок с урока tunni lõpu kell, kell heliseb tunnist välja, вести урок tundi andma, давать уроки tunde andma, брать уроки tunde võtma, зарабатывать уроками tunniandmisega ~ eratundidega teenima, учить уроки koolitööd ~ õppetükke tegema, õppima, отвечать урок õppetundi ~ õppetükki vastama, уроки не сделаны õppetükid ~ koolitükid ~ koolitöö on tegemata, kellel on õppimata, остаться после уроков pärast tunde jääma, kinni jääma (kõnek.), уроки прошлого mineviku õppetunnid, уроки истории ajaloo õppetunnid, дать урок кому kellele õpetust ~ õppetundi andma, получить урок õpetust ~ õppetundi saama, служить уроком õpetuseks ~ õppetunniks olema, это ему хороший урок see on talle hea ~ paras õpetus ~ õppetund;
‣ van. tähtajatöö, (ajaline) ülesanne; дневной урок päevaülesanne

учение 115 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) õpetamine (kõnek. ka ülek.);
‣ (без мн. ч.) õppimine, õpp, õppetöö;
‣ (обычно мн. ч.) sõj. õppus(ed); войсковое учение väeüksuseõppus, полевые учения väliõppused, тактикоспециальное учение erialane taktikaõppus, taktikaeriõppus;
‣ õpetus, teadus; учение о государстве riigiõpetus, учение об обществе ühiskonnaõpetus, учение о природе loodusõpetus, учение о переводе tõlketeadus

ученичество 94 С с. неод. (без мн. ч.)
‣ õpiaeg, õppeaeg, õpilasaeg, kooliaeg, õpilaspõlv, koolipõlv; годы ученичества kooliaastad, õpiaastad;
‣ õpetus, õpe, väljaõpe;
‣ ülek. õpilaslikkus, koolilapselikkus, õpipoisilikkus, algajalikkus

фарисейство 94 С с. неод. (без мн. ч.)
‣ aj. variseride õpetus;
‣ ülek. variserlikkus, silmakirjalikkus, vagatsus

фармакогнозия 89 С ж. неод. (без мн. ч.) farm. farmakognoosia (ravimitooraine v. droogide õpetus)

фармакотерапия 89 С ж. неод. (без мн. ч.) farmakoteraapia (õpetus ravimitega ravimisest), ravimravi

фармакохимия 89 С ж. неод. (без мн. ч.) farmakokeemia (õpetus ravimite keemilistest omadustest)

феноменализм 1 С м. неод. (без мн. ч.) filos. fenomenalism (idealistlik õpetus, mille järgi inimene saab tunnetada ainult fenomene, mitte asjade olemust)

феноменология 89 С ж. неод. (без мн. ч.) filos. fenomenoloogia (Hegeli idealistlik õpetus teadvuse fenomenidest; Husserli rajatud tunnetusteooria tänapäeva filosoofias)

фидеизм 1 С м. неод. (без мн. ч.) filos. fideism (usku teadusest kõrgemale asetav õpetus)

филогения 89 С ж. неод. (без мн. ч.) biol. fülogeenia (õpetus fülogeneesist; fülogenees); филогения клетки raku fülogenees

фитогеография 89 С ж. неод. (без мн. ч.) bot. taimegeograafia, fütogeograafia (õpetus taimede ja taimeliikide levikust)

фитопатология 89 С ж. неод. (без мн. ч.) bot. taimepatoloogia, fütopatoloogia (õpetus taimehaigustest)

фразеология 89 С ж. неод. (без мн. ч .)
‣ lgv fraseoloogia (õpetus fraseologismidest; püsiühendid, püsiväljendid);
‣ sõnakasutus, keelelised väljendusvahendid; kõlavad fraasid ~ väljendid, suured sõnad

фрейдизм 1 С м. неод. (без мн. ч.) psühh. freudism (õpetus, mis taandab inimese vaimse elu avaldused alateadvusele ja instinktidele)

френология 89 С ж. неод. (без мн. ч.) frenoloogia (õpetus, mis püüab inimese vaimseid võimeid kindlaks määrata kolju kuju järgi)

фурьеризм 1 С м. неод. (без мн. ч.) filos. furjerism (utopistliku sotsialismi esindaja Fourier’ õpetus)

холизм 1 С м. неод. (без мн. ч.) filos. holism (idealistlik õpetus)

хороший 124 П (кр. ф. хорош, хороша, хорошо, хороши; сравн. ст. лучше, превосх. ст. лучший 124)
‣ hea; хороший работник hea ~ tubli töötaja, хороший оклад hea ~ korralik palk, хорошая книга hea raamat, хорошее настроение hea tuju, хорошая улыбка lahke ~ aval ~ meeldiv naeratus, хорошая погода ilus ilm;
‣ (без кр. ф.) hea, lähedane; хороший друг hea ~ lähedane sõber;
‣ (без кр. ф.) hea, auväärne; хороший тон hea toon, девушка из хорошей семьи heast perekonnast neiu;
‣ kõnek. kena, kenake, tubli, hea, paras, kõva; хорошие деньги kena kopikas, kenake raha, tubli summa raha, хороший рост hea kasv, это ему хорошая школа ~ хороший урок see on talle paras ~ hea õpetus ~ õppetund ~ kool, хороший насморк madalk. kõva ~ korralik ~ päris paras nohu;
‣ (без полн. ф.) ilus, kaunis, kena; она хороша собой ta on ilus ~ kaunis ~ kena, она удивительно хороша ta näeb väga kena välja;
‣ (обычно без полн. ф.) kõnek. kena ~ tore (küll); хорош, нечего сказать kena küll, pole midagi öelda, хорошее дело (1) hea ~ tore asi, (2) ülek. kena lugu küll, хорош гусь ülek. kõnek. oled ~ ta on ikka tore ~ kena küll;
‣ (без кр. ф.) kõnek. armas, kallis; мой хороший mu armas ~ kallis;
‣ П → С хорошее с. неод. hea; хорошее в человеке (see) hea, mis on inimeses, всего хорошего kõike head, видеть только хорошее ainult ~ üksnes head nägema;
‣ П → С хороший м., хорошая ж. од. kõnek. armas, paikene, kallis, armsake, kallike

целостный 126 П (кр. ф. целостен, целостна, целостно, целостны) terviklik, ühtne, jagamatu; целостное впечатление terviklik mulje, целостное учение terviklik ~ ühtne õpetus, целостная система взглядов ühtne vaadete süsteem

школа 51 С ж. неод.
‣ kool (ka ülek.); koolimaja; начальная школа algkool, неполная средняя школа (1) põhikool, (2) aj. mittetäielik keskkool, средняя школа keskkool, основная школа põhikool, высшая школа kõrgkool, музыкальная школа muusikakool, морская школа merekool, лётная школа aj. lennukool, общеобразовательная школа üldhariduskool, вечерняя школа õhtukool, базовая школа педагогического училища pedagoogilise kooli harjutuskool, сельская школа maakool, уездная школ maakonnakool, школа высшего спортивного мастерства kõrgema spordimeisterlikkuse kool, суровая школа жизни karm elukool, наша новая школа meie uus kool ~ koolimaja, здание школы koolimaja, koolihoone, выпускник средней школы (1) abiturient, keskkoolilõpetaja, (2) keskkoolilõpetanu, vilistlane, поступить в школу kooli minema, kooliteed alustama, ходить в школу koolis käima, окончить школу kooli lõpetama, пройти хорошую школу head (elu)kooli saama, это ему хорошая школа see on talle hea ~ paras õppus ~ õpetus ~ õppetund;
‣ koolkond; научная школа koolkond (teaduses), натуральная школа realistlik suund ~ koolkond (vene kirjanduses XIX saj. 40. aastail), создать свою школу oma koolkonda rajama;
‣ puukool (maa-ala puude ja põõsaste paljundamiseks); школа плодовых деревьев viljapuukool;
‣ (без мн. ч.) väljaõpe, koolitus; у вас первоклассная школа teil on hea koolitus

эволюционизм 1 С м. неод. (без мн. ч.)
‣ evolutsiooniõpetus;
‣ evolutsionism (õpetus järkjärgulisest hüpeteta arenemisest)

электрооптика 69 С ж. неод. (без мн. ч.) füüs. elektrooptika (õpetus elektrivälja toimest optilistesse nähtustesse)

электростатика 69 С ж. неод. (без мн. ч.) el. elektrostaatika (õpetus liikumatutest elektrilaengutest)

электрохимия 89 С ж. неод. (без мн. ч.) elektrokeemia (õpetus elektrilistest nähtustest keemilistes protsessides)

элитаризм 1 С м. неод. (без мн. ч.) elitarism (õpetus, mille järgi ühiskonnad ja sotsiaalsed rühmitised jagunevad eliidiks ja mitteeliidiks)

эмбриология 89 С ж. неод. (без мн. ч.) biol. embrüoloogia (õpetus loote arenemisest, lootelugu)

эндокринология 89 С ж. неод. (без мн. ч.) med. endokrinoloogia (õpetus sisesekretsioonist)

энзимология 89 С ж. неод. (без мн. ч.) ensümoloogia (õpetus ensüümidest ja nende toimest)

эсхатология 89 С ж. неод. (без мн. ч.) kirikl. eshatoloogia (õpetus maailma lõpust ja viimsepäevakohtust)

этимология 89 С ж. неод. lgv. etümoloogia (sõna algupära; sõnade päritolu õpetus); ложная этимология pseudoetümoloogia, народная этимология rahvaetümoloogia, специалист по этимологии etümoloogia asjatundja, etümoloog, установить этимологию слова sõna algupära ~ päritolu kindlaks tegema

этиология 89 С ж. неод. (без мн. ч.) med. etioloogia (õpetus haiguste põhjustest ja tekketingimustest); этиология преступности jur. kuritegevuse etioloogia

veebiliides @ veebihaldur