[VES] Russian-Estonian dictionary


Query:

in

Sama päring eesti-vene sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 38 artiklit

вникать 165b Г несов. сов. вникнуть во что süvenema, süüvima millesse; järele mõtlema mille üle; вникать в дело asjasse ~ asjaloosse süvenema, он вникает в подробности ta süveneb ~ süüvib üksikasjadesse ~ detailidesse, вникать в слова учителя õpetaja sõnade üle järele mõtlema
вход 1 С м. неод.
(без мн. ч.) sisenemine, sisseastumine, sisseminek; sissepääs; вход воспрещён sisenemine ~ sisseminek keelatud, при входе учителя в класс kui õpetaja klassi astub ~ astus, свободный вход vaba sissepääs;
sissepääs, sissekäik; uks; главный вход peasissekäik, парадный вход paraaduks, чёрный вход tagauks;
tehn. sisend
вызвать 215* Г сов. несов. вызывать
кого välja kutsuma ~ hüüdma; kohale ilmuda käskima; его вызвали из комнаты ta kutsuti toast välja, вызвать ученика õpilast küsima (tunnis), учитель вызвал его к доске õpetaja kutsus ta tahvli juurde, вызвать добровольцев vabatahtlikke välja hüüdma, вызвать скорую помощь kiirabi kutsuma, вызвать кого в суд keda kohtusse kutsuma, вызвать по телефону telefoni teel välja kutsuma;
что esile kutsuma, tekitama; он старался вызвать улыбку жены ta püüdis naist naeratama panna, вызвать чей гнев kelle viha esile kutsuma, вызвать аппетит söögiisu tekitama, чем вызван пожар? mis põhjustas tulekahju? вызвать на разговор rääkima ärgitama;
кого на что (üles)kutset esitama kellele, üles kutsuma keda; бригаду вызвали на соцсоревнование brigaadile tehti sotsialistliku võistluse ettepanek, brigaad kutsuti sotsialistlikule võistlusele, вызвать кого на поединок ~ на дуэль keda kahevõitlusele kutsuma
залепить 323a Г сов. несов. залеплять
что, чем kinni mätsima ~ pätsima; kõnek. täis ~ kinni kleepima; залепить дыру глиной auku saviga kinni mätsima, снег залепил мне глаза tuisk lõi mul silmad kinni, mul lõi silmad lund täis, залепить всю стену объявлениями kogu seina kuulutusi täis kleepima;
что, кому madalk. virutama; учитель залепил мне двойку в дневник õpetaja virutas mulle kahe päevikusse, залепить в ухо vastu kõrvu tõmbama
идти 371 Г несов.
куда, откуда, с кем-чем, за кем-чем, на кого-что, с инф., без доп. minema, tulema, liikuma (sõltuvalt kontekstist: kõndima, sammuma, astuma, jooksma, ujuma, aerutama, purjetama, traavima, voolama, tõusma, laskuma, mööduma jne.); идти туда sinna minema, идти сюда siia tulema, идти оттуда sealt tulema, идти вперёд edasi minema, идти назад tagasi minema ~ tulema, идти навстречу vastu minema ~ tulema, идти домой koju minema ~ tulema, идти в библиотеку raamatukokku minema, идти на работу tööle minema, идти из театра teatrist tulema, идти из школы koolist tulema, идти со стадиона staadionilt ~ spordiväljakult tulema, идти к врачу arstile ~ arsti juurde minema, идти от подруги sõbratari poolt tulema, идти в гости külla minema, идти из гостей külast tulema, идти с друзьями koos sõpradega minema ~ tulema, идти пешком jala ~ jalgsi minema ~ tulema, идти шагом sammuma, sammu käima, идти гуськом hanereas minema ~ tulema ~ liikuma, идти друг за другом üksteisele ~ teineteisele järgnema, идти по дороге mööda teed minema ~ tulema ~ kõndima ~ liikuma, идти к реке jõe äärde ~ jõele minema, идти мимо mööduma, идти в магазин за хлебом poest leiba tooma minema, идти за сыном в детский сад pojale lasteaeda järele minema, идти обедать lõunale minema, идти гулять jalutama minema, идти на охоту jahile minema, идти на медведя karujahile minema, идти по ягоды marjule minema, идти в монастырь kloostrisse minema, идти на войну sõtta minema, идти в атаку rünnakule minema, rünnakut alustama, идти в наступление peale tungima, pealetungile minema, идти в разведку luurele minema, идти на выручку appi minema, идти в отпуск puhkusele minema, идти к намеченной цели eesmärgi poole minema ~ liikuma, всё идёт к лучшему kõik läheb paremaks, asjad liiguvad paremuse poole, идти по пути технического прогресса tehnilise edu teed käima, идти за своим учителем oma õpetaja jälil ~ jälgedes käima, идти рука об руку käsikäes minema ~ sammuma, идти в авангарде esirinnas sammuma, поезд идёт! rong tuleb ~ saabub, следующий поезд идёт утром järgmine rong läheb hommikul, от вокзала до центра города автобус идёт двадцать минут jaamast kesklinna sõidab buss kakskümmend minutit, грядою идут облака pilved sõuavad reas, машины шли плотной колонной autod liikusid tiheda kolonnina, про него идёт слух ~ молва tema kohta liigub kuuldus, письма идут долго kirjad lähevad ~ tulevad ~ käivad kaua, идти рысью traavima, traavi sõitma, идти на вёслах aerutama, идти на парусах purjetama, с севера шли холода põhja poolt lähenes külm, põhja poolt tuli üks külmalaine teise järel, день идёт за днём päev möödub päeva järel, время идёт aeg läheb ~ möödub, весна идёт kevad tuleb, из трубы идёт дым korstnast tõuseb ~ tuleb suitsu, из раны идёт кровь haavast tuleb verd, сон не идёт uni ei tule, идти на растопку tulehakatuseks ~ läiteks minema, идти в пищу toiduks minema, идтиамуж) за кого kellele (mehele) minema ~ (naiseks) tulema, идти в починку parandusse minema, идти в продажу müügile minema, идти на экспорт ekspordiks minema, идти на подъём tõusuteed käima ~ minema, идти в уровень с веком ajaga sammu pidama, идти ко дну ~ на дно (1) põhja minema, (2) ülek. põhja kõrbema, товар идёт за бесценок kaup tuleb poolmuidu käest anda, идти походом на кого kelle vastu sõjakäiku alustama, идти в открытую против кого kelle vastu otse ~ avalikult välja astuma, идти добровольцем в армию vabatahtlikuna sõjaväkke astuma, идти в комсомол komsomoli astuma, идти в ремесленное училище tööstuskooli astuma ~ (õppima) minema, река идёт изгибами jõgi lookleb, шрам идёт через всю щеку arm jookseb üle kogu põse, жалованье идёт kõnek. palk jookseb, на экранах идёт новая кинокомедия kinodes jookseb uus komöödiafilm, картофель идёт в ботву kartul kasvab pealsesse, идти на убыль kahanema, идти впрок кому kellele kasuks tulema, идти к концу lõpule lähenema, идти на поправку paranema, идти на снижение laskuma, идти на понижение alanema, идти на посадку maandele ~ maandumisele minema ~ tulema, maandumist alustama, идти на сближение lähenema, идти на примирение (ära) leppima, идти на риск riskima, riskile välja minema, идти на обман pettusele välja minema, идти на уступки järele andma, järeleandmisi tegema, идти на жертвы ohvreid tooma, идти на хитрость kavaldama, идти на всё kõigeks valmis olema, не идёт ни на какие уговоры ta ei lase end karvavõrdki veenda, не идёт ни в какое сравнение ei lase end võrreldagi;
käima, toimuma, olema; часы идут точно kell käib täpselt, разговор идёт об уборке урожая jutt käib viljakoristusest, речь идёт о судьбе девушки jutt on neiu saatusest, идут последние приготовления on käimas viimased ettevalmistused, идут экзамены on (käimas) eksamid, идёт заседание koosolek käib (parajasti), идут бои käivad lahingud, идёт 19...-й год on aasta 19..., ребёнку идёт пятый год laps käib viiendat aastat, он идёт первым в списке ta on nimekirjas esimene;
(välja) käima, käiku tegema; идти конём ratsuga käima, идти козырем trumpi välja käima;
edenema, laabuma; работа идёт вяло töö edeneb visalt ~ aeglaselt, работа не идёт töö ei laabu ~ ei lähe, дело идёт на лад asi hakkab laabuma;
кому, к чему sobima; этот цвет ей очень идёт see värv sobib talle väga;
на кого-что kuluma, minema; много сил идёт на подготовку ettevalmistuseks kulub palju jõudu, на костюм идёт три метра материи ülikonnale ~ kostüümile läheb kolm meetrit riiet, много денег идёт на ремонт remont läheb palju maksma;
sadama; идёт дождь vihma sajab, идёт снег lund sajab;
куда viima; дверь идёт в кабинет uks viib kabinetti, дорога идёт в гору tee viib ~ läheb mäkke;
от кого-чего pärinema, tulenema; его музыкальность идёт от матери musikaalsuse on ta pärinud emalt, musikaalsuse poolest on ta emasse;
на что kõnek. näkkama (kala kohta);
kõnek. õppima; она хорошо идёт по всем предметам tal on edu kõigis õppeaineis;
идти в гору ülesmäge minema ~ sammuma; идти в ногу с кем-чем sammu pidama kellega-millega; идти к венцу ~ под венец с кем van. altari ette astuma kellega; идти ~ отправляться ~ отправиться на боковую kõnek. põhku pugema, küliti viskama; идти на поводу у кого kelle lõa otsas olema; идти на удочку kõnek. õnge ~ liimile minema; идти насмарку kõnek. vett vedama ~ mokka ~ aia taha minema; идти по миру kerjama, kerjakotiga käima; идти по следам ~ стопам кого kelle jälgedes käima; vrd. ходить
инструктор 1, 4 С м. од. instruktor, juhendaja, õpetaja; инструктор по стрельбе laskeinstruktor, инструктор по вождению автомобиля (auto)sõiduõpetaja
консультировать Г несов.
171a кого-что, без доп. konsulteerima, konsultatsiooni ~ nõu andma kellele; konsultant olema; учитель консультировал учеников перед экзаменами õpetaja andis õpilastele eksamite eel konsultatsiooni;
171b van. vt. консультироваться; vrd. проконсультировать
латинист 1 С м. од. latinist, ladina filoloog, ladina keele õpetaja
ментор 1 С м. од. liter. van., iroon. mentor (juhendaja, õpetaja, nõuandja); метод ментора biol. mentorimeetod (hübriidide kasvatamisel)
метр III 1 С м. од. van. õpetaja, juhendaja
наставник 18 С м. од. juhendaja, kasvataja, õpetaja, hooldaja; движение наставников (noorte)juhendajate liikumine, классный наставник aj. klassijuhataja
наставнический 129 П
õpetlik, õpetav, manitsev; наставнический тон õpetlik ~ õpetav ~ manitsev toon;
juhendaja-, kasvataja-, õpetaja-, hooldaja-; наставническая деятельность juhendajatöö, kasvatajatöö
обступить 323a Г сов. несов. обступать кого-что (ringina) ümbritsema, kelle-mille ümber kogunema, ümber ~ sisse piirama; ülek. valdama, haarama; обступить со всех сторон ümbritsema, дети обступили учителя lapsed olid kobaras õpetaja ümber, все обступили гостя kõik kogunesid külalise ümber, его обступили воспоминания о прошедшем teda haarasid mälestused möödunust
отвечать Г несов. сов. ответить
169a что, кому-чему, на что, чем vastama; отвечать урок koolitükki vastama, отвечать на вопрос учителя õpetaja küsimusele vastama, отвечать отказом eitavalt vastama, отвечать презрением на что millele põlgusega vastama;
169b за кого-что, чем vastutama, vastust andma; отвечать за свои слова oma sõnade eest vastust andma ~ vastutama, отвечать за всех kõigi eest vastutama;
165b (без сов.) чему vastav olema, vastama; диссертация отвечает предъявляемым к ней требованиям väitekiri vastab esitatud nõuetele;
отвечать головой за что peaga vastutama
педагог 18 С м. од. pedagoog, õpetaja, kasvataja
педагогический 129 П pedagoogi-, õpetaja-, kasvataja-; pedagoogika-, pedagoogiline; педагогические способности pedagoogivõimed, педагогическое образование pedagoogiharidus, педагогический коллектив õpetajate ~ pedagoogide kollektiiv, õpetajaskond, педагогический институт pedagoogikainstituut, pedagoogiline instituut, педагогический совет õppenõukogu, pedagoogikanõukogu, педагогический журнал pedagoogikaajakiri, педагогическая психология pedagoogiline psühholoogia
педантичный 126 П (кр. ф. педантичен, педантична, педантично, педантичны) pedantne, pedantlik, väiklaselt täpne, tähenärijalik; педантичный учитель pedantne õpetaja, педантичное отношение pedantlik suhtumine
преподаватель 10 С м. од. õpetaja, õppejõud; старший преподаватель vanemõpetaja (kõrgkoolis), преподаватель вуза kõrgkooli õppejõud
преподавательница 80 С ж. од. (nais)õpetaja, (nais)õppejõud
преподавательский 129 П õpetaja(-), õppejõu(-), õppejõudude; преподавательская работа õpetajatöö, pedagoogiline töö, преподавательский коллектив õpetajate ~ õppejõudude kollektiiv, преподавательский состав õpetajaskond, õppejõud
преподавать 219a Г несов. что, кому-чему õpetama, tunde andma; где, без доп. õpetaja ~ õppejõud olema; он преподаёт нам физику ta annab meile füüsikat, преподавать студентам что üliõpilastele mida lugema, он преподаёт в университете ta on ülikooli õppejõud
сельский 129 П
maa-, küla-; сельская местность maakoht, сельский населённый пункт maa-asula, сельский район maarajoon, сельские работы maatööd, сельский воздух maaõhk, сельская школа maakool, сельский учитель maaõpetaja, maakooli õpetaja сельское строительство maaehitus, сельская молодёжь maanoored, külanoored, сельский совет külanõukogu, сельская община aj. külakogukond, сельский староста aj. külavanem;
põllumajandus-, põllumajanduslik; сельское хозяйство põllumajandus
сняться 264 (прош. вр. снялось и снялось, снялись и снялись) Г сов. несов. сниматься
(без 1 и 2 л.) maha ~ ära ~ lahti tulema; топор снялся с топорища kirvel tuli vars ära, kirves tuli varre otsast ära, сапог снялся saabas tuli jalast, пароход снялся с мели laev sai ~ pääses madalikult lahti, пароход снялся с якоря laev hiivas ankru, сняться с места (paigalt) liikuma hakkama;
end lahti ~ maha võtma; сняться с работы end töölt ~ ametist lahti võtma, сняться с учёта end arvelt maha võtma;
end pildistada laskma; filmis mängima; сняться в роли учителя filmis õpetajat ~ õpetaja osa mängima
сойти 374 Г сов. несов. сходить I
с кого-чего alla ~ maha tulema ~ minema; на что laskuma (ka ülek.); сойти с лестницы trepist alla tulema ~ minema, treppi mööda laskuma, сойти с лошади hobuse seljast maha tulema, сойти с подножки astmelaualt alla ~ maha astuma, сойти на станции jaamas maha tulema ~ minema, сойти с поезда rongilt maha tulema ~ minema, кожа сошла с пальца sõrme ~ varba pealt on nahk maha tulnud, краска сошла värv on maha tulnud, ноготь сошёл küüs tuli ära ~ maha, снег сошёл с полей lumi on ~ oli põldudelt läinud ~ sulanud, ночь сошла не землю saabus öö, öö tuli maha, ööpimedus laskus maale, сойти на берег maabuma, maale minema (laevalt), сойти с дистанции sport (jooksus, suusatamises katkestama), rajalt lahkuma (ka ülek.), сойти со сцены lavalt lahkuma (ka ülek.), сойти с арены areenilt lahkuma (ka ülek.);
с чего kaduma, kadumiseni vähenema; румянец сошёл с её щёк puna on ~ oli põskedelt kadunud, загар сошёл с лица päevitus on ~ oli näolt maha tulnud ~ läinud, улыбка сошла с лица naeratus kustus;
с чего, на что ära pöörama, teelt kõrvale astuma; сойти с тротуара на мостовую kõnniteelt sõiduteele pöörama ~ astuma, сойти с дороги teelt ära pöörama, поезд сошёл с рельсов rong jooksis rööbastest välja ~ rööbastelt maha;
kõnek. korda minema, õnnestuma; kõlbama; доклад сошёл неплохо ettekanne läks kenasti, всё сошло удачно kõik läks korda;
сойдёт 3 л. буд. вр. в функции безл. сказ. kõnek. käib küll;
за кого-что kelle-mille pähe ~ eest käima, mõõtu välja andma; сойти за учителя kes käib õpetaja eest küll, kes annab õpetaja mõõdu välja;
сойти ~ сходить за чистую монету puhta kulla ette käima, puhta kullana võtma; сойти ~ сходить на нет tühja minema ~ jooksma, alla käima, luhta minema, nullpunkti langema; сойти ~ сходить с рук кому, без доп. kõnek. (1) terve nahaga pääsema, puhtalt välja tulema, (2) hästi ~ õnneks minema; сойти ~ сходить с ума (1) aru ~ mõistust kaotama, hulluks minema, (2) от кого kõnek. kelle pärast arust ära olema; сойти в могилу kõnek. hauda minema; семь потов сойдёт ~ сошло kõnek. põrguvaeva nägema, nii et higi jookseb ~ nahk seljas märg tegema mida; не сойти мне с этого места kõnek. nii tõesti kui ma siin seisan, nii kindel kui aamen kirikus
специальность 90 С ж. неод. eriala (kõnek. ka ülek.); он по специальности учитель ta on erialalt ~ eriala poolest õpetaja, работать по специальности erialal töötama
строгий 122 П (кр. ф. строг, строга, строго, строги и строги; сравн. ст. строже, превосх. ст. строжайший 124)
range, vali, nõudlik, karm; строгий учитель range ~ nõudlik õpetaja, строгий тон range ~ nõudlik ~ vali toon ~ hääl, строгий порядок range ~ kõva kord, строгий режим range režiim, строгая последовательность range järjekindlus, строгий учёт range ~ täpne arvestus, строгая экономия range kokkuhoid ~ sääst, строгая диета range dieet, строгая причёска range soeng, строгий выговор vali noomitus, строгое предупреждение karm hoiatus, строгий приговор karm kohtuotsus, строгое наказание karm karistus, в строгом смысле слова sõna otseses mõttes ~ tähenduses, человек строгих правил rangete elukommetega inimene, принять строгие меры karme meetmeid võtma, rangeid abinõusid tarvitusele võtma;
korrapärane; строгие черты лица korrapärased näojooned, строгая фигура korrapärane kehakuju;
jah. valvas, kartlik (looma kohta)
требовательный 126 П (кр. ф. требователен, требовательна, требовательно, требовательны)
nõudlik, range; требовательный педагог nõudlik ~ range pedagoog ~ õpetaja, требовательный читатель nõudlik lugeja, требовательный тон nõudlik toon ~ hääl;
(без кр. ф.) van. nõude-; требовательная ведомость nõudeleht
труд 2 С м. неод.
(без мн. ч.) töö; общественно полезный труд ühiskasulik töö, ручной труд (1) käsitsitöö, käsitsi töötamine, (2) tööõpetus (koolis); наёмный труд palgatöö, умственный труд vaimne töö, физический труд kehaline ~ füüsiline töö, оплата труда töötasustamine, töötasu, затраты труда tööjõukulu, töökulu, töökulutus, прои зводительность труда tööviljakus, условия труда töötingimused, tööolud, разделение труда tööjaotus, биржа труда tööbörs, инвалид труда tööinvaliid, право на труд õigus tööle, люди труда kõrgst. tööinimesed, орудия труда tööriistad, охрана труда töökaitse, плоды труда töö vili, добывать трудом tööga saama ~ teenima, не знать труда töötegemisest mitte midagi teadma, mitte teadma, mis tähendab töö, передать эстафету труда молодёжи anda tööjärg üle noortele;
vaev, töö; (обычно мн. ч.) asjatoimetus; напрасный труд asjatu vaev, tühi töö, с трудом suure vaevaga, läbi häda, vaevaliselt, без особого труда kerge vaevaga, hõlpsasti, eriliste raskusteta, не стоит труда ei tasu vaeva, pole mõtet, положить много труда во что millega palju vaeva nägema, mille kallal suurt tööd ära tegema, верится с трудом raske uskuda, все труды пропали kogu töö ~ vaev läks luhta, она утомлена дневными трудами ta on päevatööst ~ päevatoimetustest väsinud;
kõnek. tööõpetus; учитель труда ~ по труду tööõpetuse õpetaja;
труды мн. ч. toimetised; труды университета ülikooli toimetised;
teos; научный труд teaduslik teos ~ töö, список печатных трудов trükis ilmunud teoste ~ tööde nimestik ~ loetelu;
египетский труд orjatöö, mooratöö; сизифов труд Sisyphose ~ Sisüfose töö (ränk mõttetu töö); без труда не вынешь и рыбку из пруда vanas. magades ei saa keegi süüa, magaja rebane ei püüa ühtegi kana, magades ei leia keegi leiba, magaja kassi suhu ei jookse hiir; давать себе труд делать что mida tegema vaevuma, vaevaks võtma mida teha
указчик 18 С м. од. kõnek. näpuga näitaja, käsutaja, käskija, kamandaja, õpetaja; никто мне не указчик minul juba käsutajaid ~ kamandajaid ei ole, mind juba ei kamanda ~ ei käsuta keegi, указчик какой нашёлся kus tuli kamandaja ~ näpuga näitaja välja
ученик 19 С м. од. õpilane (ka ülek.), õppur, koolilaps, koolipoiss; ученик средней школы keskkooliõpilane, ученик токаря treialiõpilane, ученик пекаря pagaripoiss, pagariõpipoiss, лоцманский ученик mer. lootsiõpilane, достойный ученик своего учителя oma õpetaja vääriline õpilane, ученики õpilased, koolilapsed, koolipoisid ja koolitüdrukud
учитель С м. од.
12 (kooli)õpetaja, koolmeister; строгий учитель nõudlik ~ range õpetaja, народный учитель rahvaõpetaja, сельский учитель maa(kooli)õpetaja, учитель истории ajalooõpetaja, учитель танцев tantsuõpetaja;
10 liter. õpetaja (vaimne juht)
учительница 80 С ж. од. (nais)õpetaja, õpetajanna
учительский 129 П
õpetaja-, õpetajate(-); учительская деятельность õpetajategevus, учительское звание õpetajakutse, учительский институт aj. õpetajate instituut;
ülek. õpetajalik; учительский тон õpetajalik toon, õpetajatoon
учительствовать 171b Г несов. õpetajaametit pidama, koolmeisterdama, õpetajana ~ koolmeistrina töötama, õpetaja ~ koolmeister olema
физкультура 51 С ж. неод. (без мн. ч. ) (физическая культура) kehakultuur, kehaline kasvatus; лечебная физкультура ravikehakultuur, преподаватель физкультуры kehalise kasvatuse õpetaja
физкультурник 18 С м. од.
kehakultuurlane, rahvasportlane, rashvaspordi harrastaja; День физкультурника kehakultuurlaste päev;
kõnek. kehalise kasvatuse õpetaja, kehalise õps
физрук 18 С м. од. (руководитель физической культуры) spordiorganisaator; spordiinstruktor; kehalise kasvatuse õpetaja
чуткий 122 П (кр. ф. чуток, чутка, чутко чутки; сравн. ст. чутче)
ergas, erk, valvas, terane, terav, terava haistmisega ~ kuulmisega; чуткий зверь ergas loom, чуткий нос terav ~ peen ~ hea nina, чуткое ухо terav kõrv, чуткая тишина pingas vaikus, чуткий сон linnuuni;
tundlik, tundeline, (teiste muresid) südamessevõttev, hell, kaastundlik, väga tähelepanelik, osavõtlik, kaasaelav; чуткая душа tundeline ~ hell hing, чуткое сердце kaastundlik ~ kaasatundev süda, чуткое отношение к людям tähelepanelik ~ osavõtlik suhtumine inimestesse, чуток ко всякой шутке hell iga nalja suhtes, чуткий учитель osavõtlik õpetaja, чуткий подход südamlik suhtumine, чуткий прибор tundlik mõõteriist, чуткий к холоду külmatundlik, külmakartlik

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur