[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
Leitud 54 artiklit
чистить 276a Г несов. кого-что
‣ чем puhastama, puhtaks ~ korda tegema, kasima; чистить обувь jalatseid puhastama, чистить ногти küüsi puhastama, чистить зубы hambaid pesema, чистить грибы seeni puhastama, чистить рыбу kala puhastama ~ rappima ~ rookima, чистить картофель kartuleid koorima, чистить щёткой harjama, чистить пылесосом ковёр tolmuimejaga vaipa puhastama, чистить лес metsa puhastama, puhastusraiet tegema, чистить дно реки jõepõhja puhastama, jõge süvendama, чистить коня hobust puhastama ~ harjama;
‣ ülek. kõnek. puhastustööd tegema (näit. organisatsioonis);
‣ ülek. madalk. puhast tööd tegema, puhtaks ~ tühjaks tegema (röövima); чистить карманы taskuid tühjendama (ka ülek.);
‣ ülek. madalk. kelle kallal võtma, keda sõimama;
‣ madalk. lahmima, peksma; vrd. вычистить, очистить
‣ чем puhastama, puhtaks ~ korda tegema, kasima; чистить обувь jalatseid puhastama, чистить ногти küüsi puhastama, чистить зубы hambaid pesema, чистить грибы seeni puhastama, чистить рыбу kala puhastama ~ rappima ~ rookima, чистить картофель kartuleid koorima, чистить щёткой harjama, чистить пылесосом ковёр tolmuimejaga vaipa puhastama, чистить лес metsa puhastama, puhastusraiet tegema, чистить дно реки jõepõhja puhastama, jõge süvendama, чистить коня hobust puhastama ~ harjama;
‣ ülek. kõnek. puhastustööd tegema (näit. organisatsioonis);
‣ ülek. madalk. puhast tööd tegema, puhtaks ~ tühjaks tegema (röövima); чистить карманы taskuid tühjendama (ka ülek.);
‣ ülek. madalk. kelle kallal võtma, keda sõimama;
‣ madalk. lahmima, peksma; vrd. вычистить, очистить
очистить 276a Г сов. → несов. очищать
‣ кого-что puhastama, puhtaks ~ tühjaks ~ vabaks tegema, vabastama (ka ülek.); очистить сапоги от грязи saapaid porist puhastama, очистить пруд tiiki puhastama, очистить спирт piiritust puhastama ~ rektifitseerima, очистить семена seemnevilja puhastama, очистить рыбу kala (ära) puhastama, очистить угол стола lauanurka vabaks ~ puhtaks tegema, очистить помещение kõnek. ruumi vabastama, ruumi vabaks ~ tühjaks tegema, очистить ящик kasti tühjendama, очистить тарелку kõnek. taldrikut tühjaks tegema, очистить квартиру (1) kõnek. korterit vabastama, (2) madalk. korterit tühjaks tegema ~ varastama, очистить совесть раскаянием kahetsemisega südant kergendama ~ südametunnistust rahustama;
‣ что koorima; очистить картофель kartuleid koorima, очистить яйцо muna koorima; vrd. чистить
‣ кого-что puhastama, puhtaks ~ tühjaks ~ vabaks tegema, vabastama (ka ülek.); очистить сапоги от грязи saapaid porist puhastama, очистить пруд tiiki puhastama, очистить спирт piiritust puhastama ~ rektifitseerima, очистить семена seemnevilja puhastama, очистить рыбу kala (ära) puhastama, очистить угол стола lauanurka vabaks ~ puhtaks tegema, очистить помещение kõnek. ruumi vabastama, ruumi vabaks ~ tühjaks tegema, очистить ящик kasti tühjendama, очистить тарелку kõnek. taldrikut tühjaks tegema, очистить квартиру (1) kõnek. korterit vabastama, (2) madalk. korterit tühjaks tegema ~ varastama, очистить совесть раскаянием kahetsemisega südant kergendama ~ südametunnistust rahustama;
‣ что koorima; очистить картофель kartuleid koorima, очистить яйцо muna koorima; vrd. чистить
прочистить 276a Г сов. → несов. прочищать что
‣ puhastama, puhtaks tegema; прочистить дымовую трубу korstnat puhastama, прочистить трубку piipu puhastama, прочистить лес puhastusraiet tegema, прочистить себе дорогу через заросли endale läbi võsa teed tegema, end võsast läbi raiuma;
‣ (без несов.) (teatud aeg v. ajani) puhastama ~ küürima; я целый час прочистил картошку terve tund aega koorisin kartuleid
‣ puhastama, puhtaks tegema; прочистить дымовую трубу korstnat puhastama, прочистить трубку piipu puhastama, прочистить лес puhastusraiet tegema, прочистить себе дорогу через заросли endale läbi võsa teed tegema, end võsast läbi raiuma;
‣ (без несов.) (teatud aeg v. ajani) puhastama ~ küürima; я целый час прочистил картошку terve tund aega koorisin kartuleid
подчистить 276a Г сов. → несов. подчищать
‣ что puhtamaks tegema, (kergelt) puhastama; подчистить садовые дорожки aiateid puhtaks lükkama;
‣ что (masinakirjateksti, joonist vm.) puhastama, (teksti) puhtaks tegema; подчистить букву (1) tähte maha kraapima, (2) tähte (trükimustast) puhastama;
‣ что madalk. lagedaks ~ tühjaks tegema (näit. tagavarasid);
‣ чего juurde puhastama; подчистить картошки kartuleid juurde koorima
‣ что puhtamaks tegema, (kergelt) puhastama; подчистить садовые дорожки aiateid puhtaks lükkama;
‣ что (masinakirjateksti, joonist vm.) puhastama, (teksti) puhtaks tegema; подчистить букву (1) tähte maha kraapima, (2) tähte (trükimustast) puhastama;
‣ что madalk. lagedaks ~ tühjaks tegema (näit. tagavarasid);
‣ чего juurde puhastama; подчистить картошки kartuleid juurde koorima
выбирать 169a Г несов. → сов. выбрать
‣ кого-что (välja) valima, selekteerima; между кем-чем kelle-mille vahel valima; выбирать товар kaupa (välja) valima, выбирать депутатов rahvasaadikuid valima, выбирать по вкусу maitse järgi valima, выбирать друга sõpra valima, выбирать день (õiget, sobivat) päeva valima, выбирать выражения väljendeid valima, выбирать меньшее из двух зол, выбирать между двух зол kahe halva vahel valima, выбирать между нами тремя meie kolme vahel valima;
‣ что välja võtma ~ tõmbama; выбирать торф из болота rabast turvast võtma, выбирать невод noota välja tõmbama;
‣ что välja noppima, puhastama; выбирать сор из семян seemneid puhastama, seemnetest prahti välja noppima, выбирать ягоды kõnek. marju puhastama
‣ кого-что (välja) valima, selekteerima; между кем-чем kelle-mille vahel valima; выбирать товар kaupa (välja) valima, выбирать депутатов rahvasaadikuid valima, выбирать по вкусу maitse järgi valima, выбирать друга sõpra valima, выбирать день (õiget, sobivat) päeva valima, выбирать выражения väljendeid valima, выбирать меньшее из двух зол, выбирать между двух зол kahe halva vahel valima, выбирать между нами тремя meie kolme vahel valima;
‣ что välja võtma ~ tõmbama; выбирать торф из болота rabast turvast võtma, выбирать невод noota välja tõmbama;
‣ что välja noppima, puhastama; выбирать сор из семян seemneid puhastama, seemnetest prahti välja noppima, выбирать ягоды kõnek. marju puhastama
промыть 347a Г сов. → несов. промывать что
‣ puhtaks ~ läbi pesema ~ loputama; med. loputust tegema, puhastama; промыть желудок maoloputust tegema, промыть рану haava puhastama, промыть глаз silma puhastama ~ loputama;
‣ tehn. välja ~ läbi uhtma (maaki, kulda); промыть золото kulda pesema;
‣ (без 1 и 2 л.) purustama, läbi murdma, uuristama (vee kohta); вода промыла запруду vesi murdis tõkkest ~ tammist läbi;
‣ (без несов.) (teatud aeg v. ajani) loputama ~ pesema ~ uhtma
‣ puhtaks ~ läbi pesema ~ loputama; med. loputust tegema, puhastama; промыть желудок maoloputust tegema, промыть рану haava puhastama, промыть глаз silma puhastama ~ loputama;
‣ tehn. välja ~ läbi uhtma (maaki, kulda); промыть золото kulda pesema;
‣ (без 1 и 2 л.) purustama, läbi murdma, uuristama (vee kohta); вода промыла запруду vesi murdis tõkkest ~ tammist läbi;
‣ (без несов.) (teatud aeg v. ajani) loputama ~ pesema ~ uhtma
начистить 276a Г сов. → несов. начищать
‣ чего, чем (mingit hulka) puhastama; начистить рыбы kalu puhastama, начистить картошки kartuleid koorima;
‣ что, чем puhtaks küürima, läikima lööma; начистить сапоги saapaid viksima ~ läikima lööma, начистить ведро ämbrit puhtaks ~ läikivaks küürima
‣ чего, чем (mingit hulka) puhastama; начистить рыбы kalu puhastama, начистить картошки kartuleid koorima;
‣ что, чем puhtaks küürima, läikima lööma; начистить сапоги saapaid viksima ~ läikima lööma, начистить ведро ämbrit puhtaks ~ läikivaks küürima
отчистить 276a Г сов. → несов. отчищать 1. что, от чего mida (puhastades) eemaldama, maha kraapima; puhastama, puhtaks tegema ~ küürima; отчистить ржавчину roostest puhastama, отчистить пятно plekki eemaldama, отчистить котёл pada puhtaks küürima
перечистить 276a Г сов. → несов. перечищать что
‣ uuesti ~ üle puhastama;
‣ (järjest kõike v. hulka) ära puhastama ~ puhtaks küürima; перечистить до блеска все кастрюли kõiki kastruleid läikima lööma
‣ uuesti ~ üle puhastama;
‣ (järjest kõike v. hulka) ära puhastama ~ puhtaks küürima; перечистить до блеска все кастрюли kõiki kastruleid läikima lööma
почистить 276a Г сов. кого-что (ära) puhastama, puhtaks tegema; кого-что, чего kõnek. (mõnda aega v. teatud hulka) puhastama; почистить картошки kartuleid koorima
рафинировать 171a Г сов. и несов. что rafineerima (kõrvalistest lisanditest puhastama; rafinaadi valmistama); рафинировать нефть naftat puhastama, рафинировать сахар rafinaadsuhkrut valmistama
чиститься 276 Г несов.
‣ end puhastama ~ kasima, oma riideid ~ jalatseid puhastama;
‣ страд. к чистить; vrd. вычиститься
‣ end puhastama ~ kasima, oma riideid ~ jalatseid puhastama;
‣ страд. к чистить; vrd. вычиститься
вычистить 276*a Г сов. → несов. вычищать кого-что puhastama, puhtaks tegema ~ harjama ~ hõõruma; ülek. tühjaks tegema; мать вычистила ножи и вилки ema puhastas noad-kahvlid ära, дорожки в саду вычищены aiarajad on puhastatud ~ puhtaks aetud; vrd. чистить
дочистить 276а Г сов. → несов. дочищать что, до чего puhastamist lõpetama, lõpuni ~ milleni puhastama; дочистить рыбу kalarookimist lõpetama, kalu ära rookima
подчиститься 276 Г сов. → несов. подчищаться kõnek. end puhtamaks tegema, oma rõivaid (kergelt) puhastama
пропарить 269a Г сов. → несов. пропаривать
‣ что läbi aurutama, auruga töötlema; keeva veega puhastama, kupatama; hautama;
‣ (без несов.) что (teatud aeg) aurutama ~ kupatama ~ keeva veega puhastama; (teatud aeg) hautama;
‣ (без несов.) кого kõvasti vihtlema keda, (teatud aeg) vihtlema keda
‣ что läbi aurutama, auruga töötlema; keeva veega puhastama, kupatama; hautama;
‣ (без несов.) что (teatud aeg) aurutama ~ kupatama ~ keeva veega puhastama; (teatud aeg) hautama;
‣ (без несов.) кого kõvasti vihtlema keda, (teatud aeg) vihtlema keda
расчистить 276a Г сов. → несов. расчищать что, от чего ära puhastama (kõnek. ka ülek.), puhtaks tegema ~ rookima; расчистить двор hoovi puhtaks tegema, расчистить лес metsa raadama ~ võsast puhastama, расчистить дорогу от развалин varemeid teelt koristama, расчистить снег на льду jäält lund rookima, расчистить себе дорогу endale teed tegema ~ rajama
счистить 276a Г сов. → несов. счищать что, с чего puhastama, puhtaks tegema; счистить грязь с сапог saapaid porist puhtaks tegema, счистить снег с дороги teed lumest puhtaks pühkima ~ rookima, счистить кожуру с апельсина apelsini (ära) koorima
шелушить 287a Г несов. что
‣ koorima, (kestast v. koorest v. kõlust) puhastama; шелушить горох (1) herneid koorima, (2) herneid lüdima, шелушить зёрна teri kroovima, шелушить орехи pähkleid puhastama;
‣ kestendama ~ ketendama panema; сухой ветер шелушиит кожу kuiv tuul paneb naha kestendama
‣ koorima, (kestast v. koorest v. kõlust) puhastama; шелушить горох (1) herneid koorima, (2) herneid lüdima, шелушить зёрна teri kroovima, шелушить орехи pähkleid puhastama;
‣ kestendama ~ ketendama panema; сухой ветер шелушиит кожу kuiv tuul paneb naha kestendama
плевел 1 (род. п. мн. ч. плевел) С м. неод.
‣ bot. raihein (Lolium); многолетний плевел karjamaa- ~ inglise raihein (Lolium perenne), многоцветковый плевел mitmeniiteline ~ itaalia raihein (Lolium multiflorum), опьяняющий плевел uimastav raihein (Lolium temulentum), расставленный ~ льновый плевел lina-raihein (Lolium remotum);
‣ плевелы мн. ч. ülek. liter. umbrohi; сеять плевелы куда kuhu umbrohtu külvama, очищать ~ освобождать что от плевел mida umbrohust ~ aganaist ~ kõlkaist puhastama
‣ bot. raihein (Lolium); многолетний плевел karjamaa- ~ inglise raihein (Lolium perenne), многоцветковый плевел mitmeniiteline ~ itaalia raihein (Lolium multiflorum), опьяняющий плевел uimastav raihein (Lolium temulentum), расставленный ~ льновый плевел lina-raihein (Lolium remotum);
‣ плевелы мн. ч. ülek. liter. umbrohi; сеять плевелы куда kuhu umbrohtu külvama, очищать ~ освобождать что от плевел mida umbrohust ~ aganaist ~ kõlkaist puhastama
протереть 243 Г сов. → несов. протирать что
‣ katki ~ auku sisse ~ läbi hõõruma ~ nühkima; протереть до дыр räbalaiks nühkima, протереть брюки на коленях püksipõlvi katki nühkima ~ läbi kulutama, протереть бумагу резинкой kustutuskummiga paberisse auku nühkima;
‣ riivima; протереть яблоко на тёрке õuna riivima;
‣ puhtaks pühkima, puhastama; протереть очки prille puhtaks pühkima, протереть окно akent puhtaks tegema ~ puhastama;
◊ протереть ~ протирать глаза kõnek. silmi lahti tegema, unest ärkama ~ virguma; протереть ~ протирать с песком ~ с песочком кого madalk. peapesu tegema, vastu päid ja jalgu andma, uut ja vana tegema kellele
‣ katki ~ auku sisse ~ läbi hõõruma ~ nühkima; протереть до дыр räbalaiks nühkima, протереть брюки на коленях püksipõlvi katki nühkima ~ läbi kulutama, протереть бумагу резинкой kustutuskummiga paberisse auku nühkima;
‣ riivima; протереть яблоко на тёрке õuna riivima;
‣ puhtaks pühkima, puhastama; протереть очки prille puhtaks pühkima, протереть окно akent puhtaks tegema ~ puhastama;
◊ протереть ~ протирать глаза kõnek. silmi lahti tegema, unest ärkama ~ virguma; протереть ~ протирать с песком ~ с песочком кого madalk. peapesu tegema, vastu päid ja jalgu andma, uut ja vana tegema kellele
чешуя 84 С ж. неод. (без мн. ч.) soomus(ed), libled; рыбья чешуя kalasoomus, кроющая чешуя kattesoomus, чешуя шишки käbisoomus, снимать чешую soomust eraldama ~ maha võtma, soomusest puhastama
выскоблить 286* Г сов. → несов. выскабливать что (välja, maha, puhtaks, siledaks) kaapima ~ kraapima; seest puhastama; (liimeistriga) siluma; выскоблить сковородку panni puhtaks kraapima, выскобленная поверхность siledaks kaabitud pind
зачистить 276a Г сов. → несов. зачищать что, чем ära puhastama; он зачистил ножом кончик провода ta puhastas juhtmeotsa noaga ära
нашелушить 287a Г сов. что, чего kõnek. (mingit hulka) lüdima ~ koortest ~ kestadest puhastama; нашелушить гороху herneid lüdima ~ poetama
обчистить 276a Г сов. → несов. обчищать кого-что kõnek.
‣ (pealt) puhastama;
‣ koorima; ülek. madalk. paljaks koorima ~ varastama, tühjaks ~ puhtaks tegema; обчистить яблоко õuna koorima, обчистить чужую квартиру võõras korteris puhta töö tegema, võõrast korterit tühjaks tegema, обчистить кого в карты kaardimängus paljaks koorima keda
‣ (pealt) puhastama;
‣ koorima; ülek. madalk. paljaks koorima ~ varastama, tühjaks ~ puhtaks tegema; обчистить яблоко õuna koorima, обчистить чужую квартиру võõras korteris puhta töö tegema, võõrast korterit tühjaks tegema, обчистить кого в карты kaardimängus paljaks koorima keda
обчиститься 276 Г сов. → несов. обчищаться (oma rõivaid v. jalatseid) puhastama ~ puhtaks tegema millest
околоть 252 Г сов. → несов. окалывать что pealt ~ ümbert lahti ~ maha raiuma ~ taguma; околоть лёд со ступенек trepiastmeid jääst puhastama ~ lahti raiuma
отмести 368 Г сов. → несов. отметать I
‣ что, от чего (ära, kõrvale) pühkima; отмести снег от крыльца trepiesist lumest puhastama;
‣ что ülek. liter. kõrvale heitma; отмести возражения vastuväiteid ümber lükkama
‣ что, от чего (ära, kõrvale) pühkima; отмести снег от крыльца trepiesist lumest puhastama;
‣ что ülek. liter. kõrvale heitma; отмести возражения vastuväiteid ümber lükkama
отмутить 295, буд. вр. также 316a Г сов. → несов. отмучивать что, от чего selitama, puhastama, pesema; отмутить золото kulda (välja) pesema
полоть 252 Г несов. что rohima, umbrohust puhastama mida; (välja) kitkuma; полоть грядки peenraid rohima, полоть крапиву nõgeseid välja kitkuma; vrd. выполоть
провеять 259a Г сов. → несов. провеивать что läbi tuulama, tuulamismasina ~ tuulari ~ tuularsorteeriga ~ tuule käes läbi puhastama; провеять рожь rukist (läbi) tuulama
прогрести I 370 Г сов. → несов. прогребать что
‣ (teed vm.) reha ~ labidaga sisse ~ puhtaks tegema; прогрести дорожку в снегу teerada lumest puhastama, прогрести снег перед крыльцом trepiesist lumest puhtaks rookima;
‣ (teatud aeg v. ajani) rehitsema ~ (kokku) riisuma ~ rookima ~ kühveldama; прогрести сено два часа без отдыха kaks tundi puhkamata ~ hinge tõmbamata heina riisuma
‣ (teed vm.) reha ~ labidaga sisse ~ puhtaks tegema; прогрести дорожку в снегу teerada lumest puhastama, прогрести снег перед крыльцом trepiesist lumest puhtaks rookima;
‣ (teatud aeg v. ajani) rehitsema ~ (kokku) riisuma ~ rookima ~ kühveldama; прогрести сено два часа без отдыха kaks tundi puhkamata ~ hinge tõmbamata heina riisuma
продуть 346 Г сов. → несов. продувать
‣ что läbi ~ puhtaks puhuma; продуть трубы torusid läbi puhuma ~ puhastama;
‣ (без страд. прич. прош. вр.) кого läbi tõmbama (tuule kohta), tuult saama; меня продуло olen tuult saanud, tuul on läbi tõmmanud;
‣ (без несов.) (teatud aeg v. ajani) puhuma; ветер продул всю ночь tuul puhus terve öö;
‣ что, кому ülek. madalk. (mängus) kaotama, maha mängima; продуть в карты много денег kaardimänguga palju raha kaotama ~ maha mängima ~ läbi lööma
‣ что läbi ~ puhtaks puhuma; продуть трубы torusid läbi puhuma ~ puhastama;
‣ (без страд. прич. прош. вр.) кого läbi tõmbama (tuule kohta), tuult saama; меня продуло olen tuult saanud, tuul on läbi tõmmanud;
‣ (без несов.) (teatud aeg v. ajani) puhuma; ветер продул всю ночь tuul puhus terve öö;
‣ что, кому ülek. madalk. (mängus) kaotama, maha mängima; продуть в карты много денег kaardimänguga palju raha kaotama ~ maha mängima ~ läbi lööma
хлорировать 171a Г сов. и несов. что keem., tehn. kloorima (klooriga puhastama; kloori ühendisse viima), klooritama (kangast)
накипь 90 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ (keemis)vaht; накипь на супе supivaht, снять накипь vahtu korjama;
‣ katlakivi, lubjakord (keedunõus); котельная накипь katlakivi, очищать от накипи katlakivist puhastama;
‣ ülek. järelmaik; südamele ~ hingele kogunenu
‣ (keemis)vaht; накипь на супе supivaht, снять накипь vahtu korjama;
‣ katlakivi, lubjakord (keedunõus); котельная накипь katlakivi, очищать от накипи katlakivist puhastama;
‣ ülek. järelmaik; südamele ~ hingele kogunenu
ободрать 216 (буд. вр. обдеру, обдерёшь...; повел. накл. обдери) Г сов. → несов. обдирать
‣ что (maha) koorima, koort maha võtma ~ kiskuma; кого kelle(lt) nahka maha võtma, keda nülgima; ободрать кору с дерева, ободрать дерево puud koorima;
‣ что kõnek. katki kriimustama ~ kriipima, marraskile tõmbama; ободрать ноги jalgu katki kriimustama ~ kraapima;
‣ что kroovima; ободрать зерно teri ~ vilja kroovima, viljateri kestadest puhastama;
‣ что kõnek. räbalaiks ~ lõhki kiskuma, räbalaks kandma;
‣ кого ülek. madalk. paljaks riisuma ~ koorima;
◊ ободрать ~ обдирать как липку кого kõnek. puupaljaks tegema ~ koorima keda
‣ что (maha) koorima, koort maha võtma ~ kiskuma; кого kelle(lt) nahka maha võtma, keda nülgima; ободрать кору с дерева, ободрать дерево puud koorima;
‣ что kõnek. katki kriimustama ~ kriipima, marraskile tõmbama; ободрать ноги jalgu katki kriimustama ~ kraapima;
‣ что kroovima; ободрать зерно teri ~ vilja kroovima, viljateri kestadest puhastama;
‣ что kõnek. räbalaiks ~ lõhki kiskuma, räbalaks kandma;
‣ кого ülek. madalk. paljaks riisuma ~ koorima;
◊ ободрать ~ обдирать как липку кого kõnek. puupaljaks tegema ~ koorima keda
обработать 164a Г сов. → несов. обрабатывать
‣ что, чем töötlema (ka ülek.), läbi ~ ümber töötama; обработать термически termiliselt töötlema, обработать паром (läbi) aurutama, обработать информацию informatsiooni töötlema ~ läbi töötama, обработать начерно toortöötlema, обработать начисто puhastöötlema, обработать рану haava puhastama, обработать народную песню rahvaviisi töötlema;
‣ что põll. harima, viljelema, kultiveerima; обработать землю maad harima;
‣ что täiustama, viimistlema; обработать стиль stiili täiustama ~ lihvima, обработать стихотворение luuletust viimistlema, обработать голос häält koolitama;
‣ что madalk. (osavalt ja kiiresti) korda ~ joonde ajama; обработать дельце asja joonde ajama;
‣ кого ülek. kõnek. käsile võtma, (energiliselt) mõjutama; oma nõusse saama;
‣ кого madalk. tümitama ~ läbi kolkima
‣ что, чем töötlema (ka ülek.), läbi ~ ümber töötama; обработать термически termiliselt töötlema, обработать паром (läbi) aurutama, обработать информацию informatsiooni töötlema ~ läbi töötama, обработать начерно toortöötlema, обработать начисто puhastöötlema, обработать рану haava puhastama, обработать народную песню rahvaviisi töötlema;
‣ что põll. harima, viljelema, kultiveerima; обработать землю maad harima;
‣ что täiustama, viimistlema; обработать стиль stiili täiustama ~ lihvima, обработать стихотворение luuletust viimistlema, обработать голос häält koolitama;
‣ что madalk. (osavalt ja kiiresti) korda ~ joonde ajama; обработать дельце asja joonde ajama;
‣ кого ülek. kõnek. käsile võtma, (energiliselt) mõjutama; oma nõusse saama;
‣ кого madalk. tümitama ~ läbi kolkima
осветлить 285a Г сов. → несов. осветлять что
‣ valgustama, helendama panema; осветлённый край неба taeva helendav ~ helendama löönud serv;
‣ kok., hüdr. selitama, puhastama, selgida laskma; осветлить вино veini selitama, осветлить воду vett selitama;
‣ mets. valgustusraiet tegema
‣ valgustama, helendama panema; осветлённый край неба taeva helendav ~ helendama löönud serv;
‣ kok., hüdr. selitama, puhastama, selgida laskma; осветлить вино veini selitama, осветлить воду vett selitama;
‣ mets. valgustusraiet tegema
от, ото предлог с род. п.
‣ millestki lähtumise, eemaldumise, vabanemise v. pärinemise märkimisel juurest, poolt, käest, -st, -lt; отойти от дома majast eemalduma, идти от дома к воротам maja juurest värava poole minema, уйти от семьи perekonna juurest ära minema, узнать от друга sõbra käest ~ sõbralt teada saama, считать от одного до десяти ühest kümneni loendama, от пяти часов до семи kella viiest seitsmeni, прочитать книгу от корки до корки raamatut kaanest kaaneni läbi lugema, от Пушкина до Горького Puškinist Gorkini, слеп от рождения sündimisest saadik pime, далёк от истины kaugel tõest, в трёх шагах от меня minust kolme sammu kaugusel, вспрянуть ото сна unest virguma, освободиться от ошибок vigadest lahti saama, очистить от грязи porist puhastama, отвыкнуть от родителей vanematest võõrduma, vanematele ~ emale-isale võõraks jääma, сын от первого брака poeg esimesest abielust, пошёл работать девяти лет от роду läks tööle üheksa-aastaselt, отстранить от должности ametikohalt vallandama ~ tagandama, говорить от чьего имени kelle nimel rääkima, воздержаться от голосования hääletamisel erapooletuks jääma, еле удержаться от слёз pisaraid vaevu tagasi hoidma;
‣ põhjuse v. otstarbe märkimisel pärast, tõttu, eest, vastu, -st (ka liitsõna); петь от радости rõõmu pärast laulma ~ lõõritama, дрожать от страха hirmu pärast ~ hirmust värisema, от боли valu pärast, valust, от усталости väsimuse tõttu, väsimusest, быть вне себя от счастья õnnest seitsmendas taevas olema, глаза, красные от слёз nutust punased silmad, от нечего делать igavusest, tegevusetusest, jõudeelust, спрятаться от дождя vihma eest varju otsima ~ varju pugema, защищать от врага vaenlase eest kaitsma, средство от зубной боли hambavalurohi;
‣ terviku osa märkimisel küljest (ka liitsõna); отломить сучок от дерева puu küljest oksa murdma, отрезать ломоть от хлеба leiva küljest viilu lõikama, пуговица от пальто mantlinööp, ключ от замка lukuvõti;
‣ eristamise v. vastandamise märkimisel; отличать добро от зла hea ja kurja vahet tegema, head kurjast eristama;
‣ daatumi märkimisel -st (ka omastav); приказ от 1 марта käskkiri 1. märtsist, 1. märtsi käskkiri, письмо от 2 июля kiri 2. juulist, 2. juuli (kuupäevaga) kiri;
‣ ajalise pidevuse märkimisel; от зари до зари koidust ehani, varavalgest hilisõhtuni, год от году aastast aastasse, aasta-aastalt, день ото дня päevast päeva, час от часу tund-tunnilt, время от времени aeg-ajalt;
‣ tegevuslaadi märkimisel; писать от руки käsitsi kirjutama, смеяться от души südamest naerma, благодарить от всего сердца südamest tänulik olema;
‣ tegevusala märkimisel; рабочий от станка tööline tööpingi tagant, крестьянин от сохи talupoeg adra tagant, люди от науки teadusinimesed
‣ millestki lähtumise, eemaldumise, vabanemise v. pärinemise märkimisel juurest, poolt, käest, -st, -lt; отойти от дома majast eemalduma, идти от дома к воротам maja juurest värava poole minema, уйти от семьи perekonna juurest ära minema, узнать от друга sõbra käest ~ sõbralt teada saama, считать от одного до десяти ühest kümneni loendama, от пяти часов до семи kella viiest seitsmeni, прочитать книгу от корки до корки raamatut kaanest kaaneni läbi lugema, от Пушкина до Горького Puškinist Gorkini, слеп от рождения sündimisest saadik pime, далёк от истины kaugel tõest, в трёх шагах от меня minust kolme sammu kaugusel, вспрянуть ото сна unest virguma, освободиться от ошибок vigadest lahti saama, очистить от грязи porist puhastama, отвыкнуть от родителей vanematest võõrduma, vanematele ~ emale-isale võõraks jääma, сын от первого брака poeg esimesest abielust, пошёл работать девяти лет от роду läks tööle üheksa-aastaselt, отстранить от должности ametikohalt vallandama ~ tagandama, говорить от чьего имени kelle nimel rääkima, воздержаться от голосования hääletamisel erapooletuks jääma, еле удержаться от слёз pisaraid vaevu tagasi hoidma;
‣ põhjuse v. otstarbe märkimisel pärast, tõttu, eest, vastu, -st (ka liitsõna); петь от радости rõõmu pärast laulma ~ lõõritama, дрожать от страха hirmu pärast ~ hirmust värisema, от боли valu pärast, valust, от усталости väsimuse tõttu, väsimusest, быть вне себя от счастья õnnest seitsmendas taevas olema, глаза, красные от слёз nutust punased silmad, от нечего делать igavusest, tegevusetusest, jõudeelust, спрятаться от дождя vihma eest varju otsima ~ varju pugema, защищать от врага vaenlase eest kaitsma, средство от зубной боли hambavalurohi;
‣ terviku osa märkimisel küljest (ka liitsõna); отломить сучок от дерева puu küljest oksa murdma, отрезать ломоть от хлеба leiva küljest viilu lõikama, пуговица от пальто mantlinööp, ключ от замка lukuvõti;
‣ eristamise v. vastandamise märkimisel; отличать добро от зла hea ja kurja vahet tegema, head kurjast eristama;
‣ daatumi märkimisel -st (ka omastav); приказ от 1 марта käskkiri 1. märtsist, 1. märtsi käskkiri, письмо от 2 июля kiri 2. juulist, 2. juuli (kuupäevaga) kiri;
‣ ajalise pidevuse märkimisel; от зари до зари koidust ehani, varavalgest hilisõhtuni, год от году aastast aastasse, aasta-aastalt, день ото дня päevast päeva, час от часу tund-tunnilt, время от времени aeg-ajalt;
‣ tegevuslaadi märkimisel; писать от руки käsitsi kirjutama, смеяться от души südamest naerma, благодарить от всего сердца südamest tänulik olema;
‣ tegevusala märkimisel; рабочий от станка tööline tööpingi tagant, крестьянин от сохи talupoeg adra tagant, люди от науки teadusinimesed
перебрать 216 (страд. прич. прош. вр. перебранный, кр. ф. перебран, перебратьа, перебратьо, перебратьы) Г сов. → несов. перебирать
‣ что läbi vaatama, (välja) valima ~ korjama ~ sortima; перебрать рукописи käsikirju (hoolikalt) läbi vaatama ~ lehitsema ~ lappama, перебрать старые письма vanu kirju läbi sorima ~ lappama, перебрать в памяти все события дня päevasündmusi meenutama ~ mälus läbi sorima, перебрать ягоду marju valima ~ puhastama, перебрать картофель kartuleid sort(eer)ima;
‣ кого-что ülek. läbi võtma ~ arutama; перебрать все возможности kõiki võimalusi läbi kaaluma ~ arutama, перебрать всех знакомых kõiki tuttavaid läbi võtma;
‣ что kõnek. koost lahti võtma ja uuesti kokku panema; перебрать мотор mootorit lahti võtma ja uuesti kokku panema;
‣ что trük. ümber laduma;
‣ что, чего üleliia ~ ülemäära ~ liiga palju võtma; перебрать пять очков viis liigset punkti ~ silma võtma, viis punkti ~ silma ülearu ~ üle normi võtma, перебрать у знакомых много денег kõnek. juba liigagi palju tuttavatelt laenama ~ võlgu võtma, он вчера малость перебрал madalk. ta võttis eile liiga palju, ta jõi end eile liiga täis;
◊ перебрать ~ перебирать в уме ~ в памяти ~ в мыслях кого-что kõike ~ kõiki järjepanu vaimusilma ette manama, kellel-millel vaimusilma eest mööda libiseda laskma, kõike mõttes läbi kaaluma; перебрать ~ перебирать по косточкам кого-что kõnek. keda üksipulgi läbi võtma, mida pisiasjadeni sõeluma ~ läbi arutama
‣ что läbi vaatama, (välja) valima ~ korjama ~ sortima; перебрать рукописи käsikirju (hoolikalt) läbi vaatama ~ lehitsema ~ lappama, перебрать старые письма vanu kirju läbi sorima ~ lappama, перебрать в памяти все события дня päevasündmusi meenutama ~ mälus läbi sorima, перебрать ягоду marju valima ~ puhastama, перебрать картофель kartuleid sort(eer)ima;
‣ кого-что ülek. läbi võtma ~ arutama; перебрать все возможности kõiki võimalusi läbi kaaluma ~ arutama, перебрать всех знакомых kõiki tuttavaid läbi võtma;
‣ что kõnek. koost lahti võtma ja uuesti kokku panema; перебрать мотор mootorit lahti võtma ja uuesti kokku panema;
‣ что trük. ümber laduma;
‣ что, чего üleliia ~ ülemäära ~ liiga palju võtma; перебрать пять очков viis liigset punkti ~ silma võtma, viis punkti ~ silma ülearu ~ üle normi võtma, перебрать у знакомых много денег kõnek. juba liigagi palju tuttavatelt laenama ~ võlgu võtma, он вчера малость перебрал madalk. ta võttis eile liiga palju, ta jõi end eile liiga täis;
◊ перебрать ~ перебирать в уме ~ в памяти ~ в мыслях кого-что kõike ~ kõiki järjepanu vaimusilma ette manama, kellel-millel vaimusilma eest mööda libiseda laskma, kõike mõttes läbi kaaluma; перебрать ~ перебирать по косточкам кого-что kõnek. keda üksipulgi läbi võtma, mida pisiasjadeni sõeluma ~ läbi arutama
путь (род., дат., предл. п. ед. ч. пути, твор. п. путём, мн. ч. 11) С м. неод.
‣ tee (ka ülek.), rada; rööbastee; водный путь veetee, воздушный путь õhutee, морской путь meretee, путь в горах mägitee, tee mägedes, путь, ведущий на север põhja viiv ~ suunduv tee, зимний путь talitee, санный путь reetee, тупиковый путь umbtee, tupik, торговый путь kaubatee, запасный ~ запасной путь varutee, Млечный Путь astr. Linnutee, рельсовый путь rööbastee, железнодорожные пути raudteed, raudteevõrk, поезд стоит на втором пути rong seisab teisel teel, по путям ходить воспрещается raudteel käimine (on) keelatud, путь следования liikumistee, пути сообщения ühendusteed, пути отступления taganemisteed, объездной путь ümbersõidutee, окольными ~ обходными путями (1) ringi, kaudseid teid pidi, kaudsel teel, kaude, (2) ülek. sahkermahkri kaudu, kõverteid pidi, идти, не разбирая пути teed valimata astuma ~ minema, встретить по пути teel kohtama, зайти по пути üksiti ~ mööda minnes sisse astuma, преградить путь teed tõkestama, путь торможения, тормозной путь pidurdusteekond, путь тока el. voolurada, путь относительного грунта mer. põhjakurss, kurss kalda(märkide) suhtes, путь относительно воды mer. tõeline kurss, в путь teele, в пути teel, пуститься ~ двинуться ~ тронуться в путь teele asuma, идти каким путём millist teed valides ~ millist teed mööda minema, kustkaudu, другим путём teist teed, teistkaudu, ближним ~ коротким путём lühimat teed pidi, ехать просёлочным путём külavaheteidpidi sõitma, мирным путём rahulikul teel, экспериментальным путём katsetades, katse ~ eksperimendi teel, сбиться с пути teelt eksima, teed kaotama (ka ülek.), куда путь держишь? kõnek. kuhu lähed? mis tee jalge all on? путь решения вопроса probleemi lahendusviis, жизненный путь elutee, -rada, пройденный путь läbitud tee (ka ülek.), боевой путь lahingutee, sõjatee, стать на путь борьбы võitlusteele asuma, võitlema hakkama, проложить путь teed rajama, расчистить путь teed puhastama (ka ülek.), идти своим путём ülek. oma rada minema, становиться на лёгкий путь kergemat teed valima, на ложном пути ülek. vääratel seisukohtadel, быть на пути к чему mida saavutamas ~ millele lähenemas olema;
‣ reis, sõit, tee(kond); добрый ~ счастливый путь, счастливого ~ доброго пути head teed, õnnelikku reisi, в пути sõidu ajal, teel, два дня пути kahe päeva tee(kond), на обратном пути tagasisõidul, tagasiteel;
‣ пути мн. ч. anat. teed; дыхательные пути hingamisteed;
‣ kõnek. van. tolk, tulu, kasu; в нём пути не будет temast õiget asja ei saa ~ õiget tolku ei tule;
‣ aj. õukonnaamet(kond) (Vana-Venemaal); ловчий путь jahi(amet)kond, конюший путь talliamet;
◊ кому по пути kellel on üks tee; без пути madalk. (ilma)asjata; стоять на чьём пути kellel tee peal ees olema; стоять поперёк пути кому kellel risti tee peal ees olema; становиться ~ стать поперёк пути кому kellele põiki teele ette astuma, keda takistama mida tegemast; направлять ~ направить на путь истины ~ на истинный путь кого keda õigele teele juhatama, tõeteele juhtima; наставлять ~ наставить на путь кого kellele elutarkust jagama ~ õpetama; прокладывать ~ проложить путь ~ дорогу чему, к чему, куда millele teed rajama; находить ~ найти путь к сердцу кого kelle hinge ~ südame juurde teed leidma; провожать ~ проводить в последний путь кого keda viimsele teekonnale saatma
‣ tee (ka ülek.), rada; rööbastee; водный путь veetee, воздушный путь õhutee, морской путь meretee, путь в горах mägitee, tee mägedes, путь, ведущий на север põhja viiv ~ suunduv tee, зимний путь talitee, санный путь reetee, тупиковый путь umbtee, tupik, торговый путь kaubatee, запасный ~ запасной путь varutee, Млечный Путь astr. Linnutee, рельсовый путь rööbastee, железнодорожные пути raudteed, raudteevõrk, поезд стоит на втором пути rong seisab teisel teel, по путям ходить воспрещается raudteel käimine (on) keelatud, путь следования liikumistee, пути сообщения ühendusteed, пути отступления taganemisteed, объездной путь ümbersõidutee, окольными ~ обходными путями (1) ringi, kaudseid teid pidi, kaudsel teel, kaude, (2) ülek. sahkermahkri kaudu, kõverteid pidi, идти, не разбирая пути teed valimata astuma ~ minema, встретить по пути teel kohtama, зайти по пути üksiti ~ mööda minnes sisse astuma, преградить путь teed tõkestama, путь торможения, тормозной путь pidurdusteekond, путь тока el. voolurada, путь относительного грунта mer. põhjakurss, kurss kalda(märkide) suhtes, путь относительно воды mer. tõeline kurss, в путь teele, в пути teel, пуститься ~ двинуться ~ тронуться в путь teele asuma, идти каким путём millist teed valides ~ millist teed mööda minema, kustkaudu, другим путём teist teed, teistkaudu, ближним ~ коротким путём lühimat teed pidi, ехать просёлочным путём külavaheteidpidi sõitma, мирным путём rahulikul teel, экспериментальным путём katsetades, katse ~ eksperimendi teel, сбиться с пути teelt eksima, teed kaotama (ka ülek.), куда путь держишь? kõnek. kuhu lähed? mis tee jalge all on? путь решения вопроса probleemi lahendusviis, жизненный путь elutee, -rada, пройденный путь läbitud tee (ka ülek.), боевой путь lahingutee, sõjatee, стать на путь борьбы võitlusteele asuma, võitlema hakkama, проложить путь teed rajama, расчистить путь teed puhastama (ka ülek.), идти своим путём ülek. oma rada minema, становиться на лёгкий путь kergemat teed valima, на ложном пути ülek. vääratel seisukohtadel, быть на пути к чему mida saavutamas ~ millele lähenemas olema;
‣ reis, sõit, tee(kond); добрый ~ счастливый путь, счастливого ~ доброго пути head teed, õnnelikku reisi, в пути sõidu ajal, teel, два дня пути kahe päeva tee(kond), на обратном пути tagasisõidul, tagasiteel;
‣ пути мн. ч. anat. teed; дыхательные пути hingamisteed;
‣ kõnek. van. tolk, tulu, kasu; в нём пути не будет temast õiget asja ei saa ~ õiget tolku ei tule;
‣ aj. õukonnaamet(kond) (Vana-Venemaal); ловчий путь jahi(amet)kond, конюший путь talliamet;
◊ кому по пути kellel on üks tee; без пути madalk. (ilma)asjata; стоять на чьём пути kellel tee peal ees olema; стоять поперёк пути кому kellel risti tee peal ees olema; становиться ~ стать поперёк пути кому kellele põiki teele ette astuma, keda takistama mida tegemast; направлять ~ направить на путь истины ~ на истинный путь кого keda õigele teele juhatama, tõeteele juhtima; наставлять ~ наставить на путь кого kellele elutarkust jagama ~ õpetama; прокладывать ~ проложить путь ~ дорогу чему, к чему, куда millele teed rajama; находить ~ найти путь к сердцу кого kelle hinge ~ südame juurde teed leidma; провожать ~ проводить в последний путь кого keda viimsele teekonnale saatma
раз-, разо-, разъ-, рас- приставка I verbiliitena väljendab
‣ purustamist, lõhkumist katki, lõhki, puruks, peeneks, pihuks; разбить katki ~ puruks tegema, ära lõhkuma, lõhki lööma, разгрызть katki närima, разорвать lõhki rebima ~ käristama, раскрошить peeneks ~ tükkideks ~ pihuks tegema, pudiks poetama, raasutama;
‣ laialipaigutamist, laialijaotamist, laialisuundumist laiali; разбросать laiali loopima ~ pilduma ~ laotama, раздать laiali jagama, разлить laiali kallama ~ valama, villima, рассылать laiali saatma, разбежаться laiali jooksma;
‣ meelemuutust, tegevuse lakkamist ümber, üles; раздумать ümber mõtlema, meelt muutma, раззнакомиться tutvust üles ütlema ~ lõpetama, разлюбить armastamast lakkama;
‣ kõrvaldamist, eraldamist, lahtivõtmist de-, des-, lahti; разминировать demineerima, miine kõrvaldama miinidest puhastama, размагнитить demagneetima, magneetumusest vabastama, разоружить desarmeerima, relvitustama, relvi ära võtma, разбинтовать sidet lahti võtma, lahti siduma, раздеваться lahti riietuma, распрягать rakkest lahti võtma, lahti rakendama, расстегнуть lahti nööpima, разъединить koost ~ ühendusest lahti võtma ~ lahutama;
‣ muutumist saama, minema; разбогатеть rikkaks saama ~ minema, rikastuma, размягчиться pehmenema, pehmuma, pehmeks minema;
‣ tegevuse intensiivsust; разглядывать pingsalt uurima, разобидеть rängalt solvama, расцеловать tugevasti suudlema, разукрасить ilustama, расхвалить üles kiitma;
‣ (ся -verbidega) liialeminekut; разбаловаться ülemeelikuks minema (laste kohta), разовраться valetamisega liiale minema ~ mõõtu kaotama, разолгаться hullupööra valetama hakkama, расплясаться tantsuhoogu sattuma; II adjektiiviliitena väljendab omaduse kõrgeimat astet üli-, hull-, väga, ülimalt jt.; развесёлый ülilõbus, разудалый hulljulge, разлюбезный väga ~ ülimalt armastusväärne
‣ purustamist, lõhkumist katki, lõhki, puruks, peeneks, pihuks; разбить katki ~ puruks tegema, ära lõhkuma, lõhki lööma, разгрызть katki närima, разорвать lõhki rebima ~ käristama, раскрошить peeneks ~ tükkideks ~ pihuks tegema, pudiks poetama, raasutama;
‣ laialipaigutamist, laialijaotamist, laialisuundumist laiali; разбросать laiali loopima ~ pilduma ~ laotama, раздать laiali jagama, разлить laiali kallama ~ valama, villima, рассылать laiali saatma, разбежаться laiali jooksma;
‣ meelemuutust, tegevuse lakkamist ümber, üles; раздумать ümber mõtlema, meelt muutma, раззнакомиться tutvust üles ütlema ~ lõpetama, разлюбить armastamast lakkama;
‣ kõrvaldamist, eraldamist, lahtivõtmist de-, des-, lahti; разминировать demineerima, miine kõrvaldama miinidest puhastama, размагнитить demagneetima, magneetumusest vabastama, разоружить desarmeerima, relvitustama, relvi ära võtma, разбинтовать sidet lahti võtma, lahti siduma, раздеваться lahti riietuma, распрягать rakkest lahti võtma, lahti rakendama, расстегнуть lahti nööpima, разъединить koost ~ ühendusest lahti võtma ~ lahutama;
‣ muutumist saama, minema; разбогатеть rikkaks saama ~ minema, rikastuma, размягчиться pehmenema, pehmuma, pehmeks minema;
‣ tegevuse intensiivsust; разглядывать pingsalt uurima, разобидеть rängalt solvama, расцеловать tugevasti suudlema, разукрасить ilustama, расхвалить üles kiitma;
‣ (ся -verbidega) liialeminekut; разбаловаться ülemeelikuks minema (laste kohta), разовраться valetamisega liiale minema ~ mõõtu kaotama, разолгаться hullupööra valetama hakkama, расплясаться tantsuhoogu sattuma; II adjektiiviliitena väljendab omaduse kõrgeimat astet üli-, hull-, väga, ülimalt jt.; развесёлый ülilõbus, разудалый hulljulge, разлюбезный väga ~ ülimalt armastusväärne
разделать 164a Г сов. → несов. разделывать
‣ что töötlema; valmis tegema; разделать поле põldu harima, разделать грядки peenraid tegema;
‣ что tükeldama; (kala) rappima, rookima, puhastama;
‣ что, подо что puidut. (imiteerivalt) viimistlema, imiteerima; разделать под мрамор marmorit imiteerima, marmori imiteeringut tegema;
‣ что (auku, ava) suuremaks tegema, avardama;
‣ кого ülek. madalk. läbi kolkima, uut ja vana tegema;
◊ разделать ~ разделывать под орех kõnek. (1) кого kõva sõitu ~ uut ja vana tegema kellele, läbi sarjama keda, peapesu tegema kellele, (2) кого kelle nahka tuliseks tegema, (3) что (ilusasti) joonde ajama mida
‣ что töötlema; valmis tegema; разделать поле põldu harima, разделать грядки peenraid tegema;
‣ что tükeldama; (kala) rappima, rookima, puhastama;
‣ что, подо что puidut. (imiteerivalt) viimistlema, imiteerima; разделать под мрамор marmorit imiteerima, marmori imiteeringut tegema;
‣ что (auku, ava) suuremaks tegema, avardama;
‣ кого ülek. madalk. läbi kolkima, uut ja vana tegema;
◊ разделать ~ разделывать под орех kõnek. (1) кого kõva sõitu ~ uut ja vana tegema kellele, läbi sarjama keda, peapesu tegema kellele, (2) кого kelle nahka tuliseks tegema, (3) что (ilusasti) joonde ajama mida
снять 264 Г сов. → несов. снимать
‣ кого-что maha ~ ära ~ lahti võtma; снять картину со стены pilti ~ maali seinalt maha võtma, снять грим grimmi maha võtma, снять строительные леса tellinguid maha võtma, снять мачту mer. masti maha võtma, снять что с производства mille tootmist lõpetama, снять вопрос с пoвестки дня küsimust päevakorrast maha võtma ~ välja jätma ~ kustutama, снять пальто palitut maha ~ seljast ära võtma, снять шкуру nahka maha võtma, nülgima, снять чайник с плиты teekannu pliidilt ära võtma, снять шторы kardinaid eest ära võtma, снять ответственность с кого kellelt vastutust (ära) võtma, снять премию preemiast ilma jätma, снять сливки с молока piima koorima, piima pealt koort riisuma ~ (ära) võtma, снять бороду habet maha ajama, снять безбилетного пассажира piletita sõitjat maha tõstma, снять пароход с мели laeva madalikult lahti võtma, снять со стропа troppe vallandama ~ lahti võtma, lahti troppima, снять чешую soomustest puhastama, снять допрос jur. üle kuulama, снять свидетельское показание jur. tunnistaja ütlust võtma;
‣ kõrvaldama, kustutama; снять противоречие vastuolu kõrvaldama, снять судимость jur. karistust kustutama, снять запрет keeldu tühistama ~ kaotama, снять выговор noomitust maha võtma ~ tühistama, снять блокаду blokaadi lõpetama;
‣ что koristama; снять урожай saaki ~ vilja koristama;
‣ кого vallandama, tagandama, lahti laskma, maha võtma; снять с работы töölt vallandama ~ lahti laskma, снять с места kohalt lahti laskma, снять с учёта arvelt maha võtma;
‣ что (jäljendit) tegema ~ võtma; снять копию koopiat ~ ärakirja tegema, снять план местности koha ~ paikkonna plaani tegema, снять мерку mõõtu võtma;
‣ кого-что filmi ~ pilti tegema, filmima, pildistama; снять девочку tüdrukut pildistama, tüdrukust pilti tegema, снять фильм filmima, filmi tegema, снять на киноплёнку filmima;
‣ что üürile võtma, üürima; снять комнату tuba üürima;
◊ как рукой сняло kõnek. nagu käega ~ peoga pühitud; снять ~ снимать голову с кого, кому kõnek. (1) kellel pead maha võtma, (2) keda alt vedama; снять ~ снимать пенки ~ сливки с чего koort pealt riisuma, manti võtma; снять ~ снимать стружку с кого madalk. kelle nahka täis sõimama, kellele sauna ~ säru ~ peapesu tegema; снять ~ снимать последнюю рубашку с кого kõnek. kellelt viimast särki seljast võtma
‣ кого-что maha ~ ära ~ lahti võtma; снять картину со стены pilti ~ maali seinalt maha võtma, снять грим grimmi maha võtma, снять строительные леса tellinguid maha võtma, снять мачту mer. masti maha võtma, снять что с производства mille tootmist lõpetama, снять вопрос с пoвестки дня küsimust päevakorrast maha võtma ~ välja jätma ~ kustutama, снять пальто palitut maha ~ seljast ära võtma, снять шкуру nahka maha võtma, nülgima, снять чайник с плиты teekannu pliidilt ära võtma, снять шторы kardinaid eest ära võtma, снять ответственность с кого kellelt vastutust (ära) võtma, снять премию preemiast ilma jätma, снять сливки с молока piima koorima, piima pealt koort riisuma ~ (ära) võtma, снять бороду habet maha ajama, снять безбилетного пассажира piletita sõitjat maha tõstma, снять пароход с мели laeva madalikult lahti võtma, снять со стропа troppe vallandama ~ lahti võtma, lahti troppima, снять чешую soomustest puhastama, снять допрос jur. üle kuulama, снять свидетельское показание jur. tunnistaja ütlust võtma;
‣ kõrvaldama, kustutama; снять противоречие vastuolu kõrvaldama, снять судимость jur. karistust kustutama, снять запрет keeldu tühistama ~ kaotama, снять выговор noomitust maha võtma ~ tühistama, снять блокаду blokaadi lõpetama;
‣ что koristama; снять урожай saaki ~ vilja koristama;
‣ кого vallandama, tagandama, lahti laskma, maha võtma; снять с работы töölt vallandama ~ lahti laskma, снять с места kohalt lahti laskma, снять с учёта arvelt maha võtma;
‣ что (jäljendit) tegema ~ võtma; снять копию koopiat ~ ärakirja tegema, снять план местности koha ~ paikkonna plaani tegema, снять мерку mõõtu võtma;
‣ кого-что filmi ~ pilti tegema, filmima, pildistama; снять девочку tüdrukut pildistama, tüdrukust pilti tegema, снять фильм filmima, filmi tegema, снять на киноплёнку filmima;
‣ что üürile võtma, üürima; снять комнату tuba üürima;
◊ как рукой сняло kõnek. nagu käega ~ peoga pühitud; снять ~ снимать голову с кого, кому kõnek. (1) kellel pead maha võtma, (2) keda alt vedama; снять ~ снимать пенки ~ сливки с чего koort pealt riisuma, manti võtma; снять ~ снимать стружку с кого madalk. kelle nahka täis sõimama, kellele sauna ~ säru ~ peapesu tegema; снять ~ снимать последнюю рубашку с кого kõnek. kellelt viimast särki seljast võtma
травить I 321 Г несов.
‣ кого mürgitama, (mürgiga) hävitama; травить мышей hiiri hävitama, травить себя алкоголем kõnek. end alkoholiga mürgitama;
‣ кого-что kõrvetama, ärritama, osatama (kõnek. ka ülek.); травить кислотой happega kõrvetama, травить рану haava ärritama ~ osatama (kõnek. ka ülek.), травить душу kelle hinge kallal närima;
‣ что tehn. söövitama; peitsima; (kemikaaliga) puhastama; травить орнамент ornamenti ~ mustrit (sisse) söövitama;
‣ что tallama; paljaks söötma ~ süüa laskma (karjamaad); травить посевы külve tallama;
‣ кого, кем (jahikoertega, jahilindudega) ajujahti pidama; puretama, pureda laskma, kallale ässitama (kõnek. ka ülek.); травить зайцев jänestele ajujahti pidama ~ korraldama, беглецов травили собаками põgenikke aeti koertega taga;
‣ кого-что ülek. kõnek. taga kiusama; травить соперника rivaali taga kiusama;
‣ что, чего madalk. raiskama, läbi lööma;
‣ что, кому madalk. loomasöödaks ära kasutama, loomadele (ära) söötma
‣ кого mürgitama, (mürgiga) hävitama; травить мышей hiiri hävitama, травить себя алкоголем kõnek. end alkoholiga mürgitama;
‣ кого-что kõrvetama, ärritama, osatama (kõnek. ka ülek.); травить кислотой happega kõrvetama, травить рану haava ärritama ~ osatama (kõnek. ka ülek.), травить душу kelle hinge kallal närima;
‣ что tehn. söövitama; peitsima; (kemikaaliga) puhastama; травить орнамент ornamenti ~ mustrit (sisse) söövitama;
‣ что tallama; paljaks söötma ~ süüa laskma (karjamaad); травить посевы külve tallama;
‣ кого, кем (jahikoertega, jahilindudega) ajujahti pidama; puretama, pureda laskma, kallale ässitama (kõnek. ka ülek.); травить зайцев jänestele ajujahti pidama ~ korraldama, беглецов травили собаками põgenikke aeti koertega taga;
‣ кого-что ülek. kõnek. taga kiusama; травить соперника rivaali taga kiusama;
‣ что, чего madalk. raiskama, läbi lööma;
‣ что, кому madalk. loomasöödaks ära kasutama, loomadele (ära) söötma
щётка 72 С ж. неод.
‣ hari; зубная щётка hambahari, половая щётка põrandahari, щётка для обуви kingahari, saapahari, проволочная щётка traathari, ворсовальная щётка tekst. karvastushari, контактная щётка el. kontakthari, щётка волос ülek. juukseharjas, чистить что щёткой mida harjama ~ harjaga puhastama;
‣ min. druus (kristallipesa);
‣ zool. sõrgats (kabiloomade jala osa); sõrgatsitutt
‣ hari; зубная щётка hambahari, половая щётка põrandahari, щётка для обуви kingahari, saapahari, проволочная щётка traathari, ворсовальная щётка tekst. karvastushari, контактная щётка el. kontakthari, щётка волос ülek. juukseharjas, чистить что щёткой mida harjama ~ harjaga puhastama;
‣ min. druus (kristallipesa);
‣ zool. sõrgats (kabiloomade jala osa); sõrgatsitutt
