[VES] Vene-eesti sõnaraamat


Päring:

osas

Sama päring eesti-vene sõnaraamatus

Leitud 23 artiklit

повторить 285a Г сов. несов. повторять что kordama; повторить просьбу palvet kordama, повторить урок õppetükki kordama, повторить ту же ошибку sama viga uuesti tegema ~ kordama, повторить песню laulu kordama ~ uuesti ~ veel kord esitama
вторить 269b Г несов.
чем, на чём, кому-чему, без доп. muus. teist häält laulma; teist viiulit (vm. pilli) mängima; вторить на кларнете klarnetil viisi kordama, вторить баритоном baritoni kaasa laulma;
кому-чему kordama, vastu kajama; ülek. järele ~ takka kiitma; эхо вторит грому kaja kordab kõuemürinat, вторить чужим словам teistele takka ~ järele kiitma, võõraid sõnu kordama
повторяться Г несов. сов. повториться
korduma;
end kordama; писатель стал повторяться kirjanik hakkas end kordama;
страд. к повторять
репетовать 172a Г сов. и несов. что mer. (näitu v. signaale) kordama; репетовать позывные kutsungit kordama, kutsungile kinnitust andma
бис межд. korrata! lad. ‘bis’; исполнить на бис (esitatut) kordama
вздваивать 168a Г несов. сов. вздвоить что kordama, kahekordistama; вздваивать ряды (1) sport, sõj. ridu kahte võtma, (2) põll. korduskündi tegema
переиграть 165a Г сов. несов. переигрывать
что mängu kordama, kordusmängu tegema, ümber ~ uuesti mängima; ülek. kõnek. teisiti tegema ~ asja korraldama; переиграть партию в шахматы uut malepartiid tegema ~ mängima, malepartiid kordama;
что (järjest kõike) läbi mängima; без доп. kõnek. üleliia kaua mängima; переиграть весь репертуар kogu repertuaari läbi mängima;
кого-что kõnek. teistest paremini mängima, mängimises üle olema; переиграть всех пианистов kõigist pianistidest paremini mängima;
что, без доп. kõnek. üle mängima, mänguga üle pakkuma (näit. teatris)
зад 3 (предл. п. ед. ч. о заде, на заду) С м. неод.
tagaosa, tagakülg; istmik, tagumik; зад повозки veoki tagaosa, сидеть задом к окну seljaga akna poole istuma, надеть задом наперёд tagurpidi selga ~ pähe ~ jalga panema, лошадь вскидывает задом hobune lööb takka ~ tagant üles;
зады мн. ч. madalk. tagaõu, tagahoov; õuedetagune (külas); идти задами tagahoove mööda minema;
зады мн. ч. kõnek. aabitsatõde, algteadmised; ammutuntu; повторять зады aabitsatõdesid kordama
переспросить 319a Г сов. несов. переспрашивать
что, о чём, без доп. üle ~ uuesti küsima, öeldut korrata paluma; переспросить адрес aadressi uuesti küsima;
кого-что kõnek. (järgemööda kõiki v. paljusid) küsima ~ küsitlema; (kõike, palju) küsima ~ pärima;
küsimust kordama
подпевать Г несов. сов. подпеть кому-чему
169a что kaasa ~ järele ~ saateks laulma;
169b (без сов) ülek. kõnek. halv. takka kiitma, (kellegi sõnu) järele kordama
беспрестанно Н lakkamatult; беспрестанно повторять одно и то же lakkamatult ~ lõputult ~ aina ühte ja sama kordama ~ korrutama
заладить Г сов. madalk.
270a что korrutama, ühte ja sama (visalt) kordama (hakkama); заладил одно и то же ta korrutab aina sama;
270b с инф., без доп. midagi (visalt, tihti) tegema hakkama; ветер заладил с севера tuul hakkas põhjast puhuma, он заладил к нам ходить ta hakkas tihti meil käima
затвердить II 291 (без страд. прич.) Г сов. что, без доп. kõnek. üht ja sama korrutama ~ kordama ~ kinnitama ~ raiuma hakkama
переучить 311a Г сов. несов. переучивать
кого-что ümber õpetama; kõnek. ülearu õpetama;
что uuesti õppima; переучить стихотворение luuletust kordama ~ veel kord õppima;
(без несов) (ajapikku kõiki v. paljusid) õpetama
попугайничать 168b Г несов. kõnek. halv. (papagoina) järele ahvima ~ kordama, matkima
~ kaksikritta rivistama;
uuesti tegema, kordama; ~ пашню korduskündi tegema, ~ след jah. vanades jälgedes jooksma
твердить 290 Г несов.
что, о чём, кому kinnitama, (ühtsama) kordama, korrutama;
что kõnek. tuupima, pähe taguma ~ ajama; vrd. вытвердить, затвердить
упрямо Н
kangekaelselt, nõngelt, jonnakalt, põikpäiselt, isemeelselt, tõrksalt, omatahtlikult; упрямо повторять одно и то же kangekaelselt ühte ja sama kordama ~ ühte joru ajama, упрямо молчать nõngelt vaikima;
visalt, sihikindlalt; упрямо идти к цели visalt ~ sihikindlalt eesmärgi poole minema ~ liikuma
буква 51 С ж. неод.
täht, aabe; строчная ~ строчная буква väiketäht, minuskel, väike algustäht, заглавная ~ прописная буква suurtäht, majuskel, suur algustäht, начальная буква algustäht, печатная буква trükitäht, написать с большой буквы suure (algus)tähega kirjutama, повторять буква в букву täht-tähelt kordama, исполнять каждую букву ülek. kõigest täht-tähelt kinni pidama;
ülek. kirjatäht, (asja) väline külg; буква закона seadusetäht, kirjatäht, буква и дух договора lepingu kirjatäht ja vaim
оставить 278a Г сов. несов. оставлять кого-что, без чего, где (alles, maha, katki) jätma; оставить детей дома lapsi koju jätma, оставить гостей обедать külalisi lõunale jätma, оставить на второй год istuma ~ klassikursust kordama jätma, оставить учебник в школе õpikut kooli jätma ~ unustama, оставить комнату за собой tuba endale jätma, оставить кого далеко позади kaugele maha jätma, оставить в наследство что кому kellele mida pärandama, оставить до другого ~ следующего раза teiseks korraks jätma, оставить без крова ulualuseta ~ peavarjuta jätma, оставить без сладкого magustoidust ilma jätma, оставить письмо без ответа kirjale mitte vastama, kirjale vastamata jätma, оставить без внимания mitte välja tegema, tähele panemata ~ tähelepanuta jätma, оставить обед нетронутым lõunasööki puutumata jätma, оставить решение в силе otsust jõusse ~ muutmata jätma, оставить вопрос открытым küsimust lahtiseks jätma, оставить глубокий след в памяти sügavasti meelde jääma, mällu sööbima, оставить по себе добрую память endast head mälestust jätma, оставить хорошее впечатление head muljet jätma, оставить семью perekonda maha jätma, оставить надежду lootust jätma, оставить намерение kavatsust katki jätma, оставить разговор jutuajamist lõpetama, оставьте! jätke järele! оставить работу töölt lahkuma, силы оставили его ta jõud oli otsas, я этого так не оставлю seda ma teile ei kingi, niisama ma seda asja ei jäta;
камня на камне не оставить от чего kõnek. maatasa tegema, kivi kivi peale mitte jätma; оставить ~ оставлять с носом кого kõnek. pika ninaga jätma; оставить ~ оставлять в одной рубашке кого kõnek. püksata jätma, puupaljaks tegema; оставить ~ оставлять в дураках кого kõnek. keda ninapidi vedama, narriks tegema, haneks tõmbama; оставить ~ оставлять за собой ~ позади себя кого kaugele maha jätma, seljataha jätma keda; оставить ~ оставлять в покое кого rahule jätma
пере- приставка väljendab
tegevuse suunda v. kohamuutust: üle, ümber; переплыть üle ujuma, перейти üle minema, ületama, перешагнуть üle astuma, перебросить üle viskama, пересесть teise kohta ~ ümber istuma;
tegevuse kordust v. oleku muutust: üle, uuesti, ümber; переспросить üle küsima, küsimust kordama, перезвонить uuesti helistama, переиздать kordustrükkima, kordustrükki välja andma, переобуть teisi kingi ~ saapaid vm. jalga panema, переделать ümber tegema, переименовать ümber nimetama, перевоспитать ümber kasvatama, перелить ümber valama, перелить колокола в пушки kiriku- ~ tornikelli kahuriteks valama;
tegevuse liigset intensiivsust: üle, liiga; пересолить üle soolama, liiga soolaseks tegema, переварить liiga pehmeks keetma, перехвалить кого kelle kiitusega liiale minema, перестараться ülepüüdlik olema, liigpüüdlikkust ilmutama, püüdlikkusega üle pakkuma;
tegevuses kellegi ületamist: üle; перекричать кого kellest üle karjuma, перехитрить кого keda üle kavaldama, kellest kavalam olema, переспорить кого kellega vaieldes peale jääma, kellest vaidluses üle olema;
tegevuse kandumist paljudele v. kõigile olendeile ja esemeile; перессорить (всех) (kõiki) omavahel tülli ajama, переловить (рыбу в реке) (jõge kaladest) tühjaks püüdma, перечитать (книги) kõiki (raamatuid) järjest läbi lugema;
jaotavat v. poolitavat tegevust: katki, pooleks, läbi; переломить katki ~ pooleks murdma, перепилить läbi ~ pooleks saagima, перегрызть läbi ~ katki närima;
ajavahemiku veetmist; переночевать ööd veetma ~ mööda saatma, перезимовать talve veetma, talvitama, переждать ära ootama;
tegevuse lühikestust v. vähest intensiivsust: veidi, pisut; передохнуть hinge tõmbama, pisut puhkama, перекусить midagi hamba alla võtma, pisut einestama
переснять 264 Г сов. несов. переснимать
кого-что ümber ~ uuesti pildistama, uut ülesvõtet tegema; uuesti filmima; переснять фотографию fotost ümbervõtet tegema, ülesvõtet uuesti pildistama, переснять несколько кадров mõningaid kaadreid kordama ~ uuesti filmima;
что kõnek. maha kopeerima; переснять копию с диплома diplomist ärakirja ~ koopiat tegema;
что ümber kaardistama ~ mõõdistama; переснять план участка krundi plaani ümber mõõdistama;
что, без доп. kõnek. (kaarte) uuesti tõstma
троить 283 Г несов.
что kolmeks (osaks) jagama ~ tegema; троить бревно palki kolmeks tegema;
что kolmekordistama, kolmekordseks tegema; троить нитки lõnga kolmekordseks korrutama;
что, без доп. mida kolm korda tegema ~ kordama; троить пар kesa kolm korda kündma, троить из ружья ühe lasuga kolme lindu tabama, троить на бильярде ühe löögiga kolme kuuli tabama, piljardimängus triplettima ~ tripletti tegema; vrd. строить

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur