[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
Leitud 33 artiklit
сосредоточить 271a Г сов. → несов. сосредоточивать кого-что, на ком-чём, в ком-чём koondama, keskendama, kontsentreerima; сосредоточить войска sõj. vägesid koondama, сосредоточить огонь sõj. tuld koondama, сосредоточить силы jõudusid koondama, сосредоточить мысли mõtteid koondama, сосредоточить власть в руках кого võimu kelle kätte koondama, сосредоточить внимание на книге tähelepanu raamatule keskendama
мобилизовать 172a Г сов. и несов. кого-что, во что, на что, без доп. sõj. mobiliseerima, ülek. ka koondama; отца мобилизовали isa mobiliseeriti ~ võeti sõjaväkke, мобилизовать молодёжь на ударную стройку noori löökehitusele mobiliseerima, мобилизовать силы jõude koondama
сконцентрировать 171a Г сов.
‣ кого-что keskendama, koondama, kontsentreerima; сконцентрировать силы jõudu koondama, сконцентрировать войска vägesid koondama, сконцентрировать внимание tähelepanu keskendama;
‣ что (lahust) kangemaks tegema; vrd. концентрировать
‣ кого-что keskendama, koondama, kontsentreerima; сконцентрировать силы jõudu koondama, сконцентрировать войска vägesid koondama, сконцентрировать внимание tähelepanu keskendama;
‣ что (lahust) kangemaks tegema; vrd. концентрировать
объединить 285a Г сов. → несов. объединять кого-что, во что, с кем-чем ühendama, koondama, liitma; объединить усилия jõupingutusi ühendama, объединить в организацию organisatsiooni koondama
сомкнуть 336a Г сов. → несов. смыкать что koondama, ühendama, ühte liitma, sulgema; сомкнуть ножки циркуля sirklit kokku panema, сомкнуть веки lauge sulgema, сомкнуть кольцо окружения sõj. piiramisrõngast sulgema, сомкнуть ряды ridu koondama (ka ülek.), сомкнуть руки kätest kinni võtma;
◊ не сомкнуть ~ не смыкать глаз mitte sõba silmale saama, mitte silmagi kinni saama
◊ не сомкнуть ~ не смыкать глаз mitte sõba silmale saama, mitte silmagi kinni saama
вгонять 255 Г несов. → сов. вогнать
‣ кого, во что (sisse) ajama; вгонять кур в сарай kanu kuuri ~ kuuri alla ajama;
‣ что, во что kõnek. sisse lööma; вгонять гвоздь в стену naela seina taguma;
‣ что trük. koondama; вгонять строку rida koondama;
◊ вгонять ~ вогнать в краску кого kõnek. punastama panema keda; вгонять ~ вогнать в пот кого kõnek. higistama panema, higiseks ajama keda; вгонять ~ вогнать в гроб кого kõnek. hauda ajama ~ viima keda
‣ кого, во что (sisse) ajama; вгонять кур в сарай kanu kuuri ~ kuuri alla ajama;
‣ что, во что kõnek. sisse lööma; вгонять гвоздь в стену naela seina taguma;
‣ что trük. koondama; вгонять строку rida koondama;
◊ вгонять ~ вогнать в краску кого kõnek. punastama panema keda; вгонять ~ вогнать в пот кого kõnek. higistama panema, higiseks ajama keda; вгонять ~ вогнать в гроб кого kõnek. hauda ajama ~ viima keda
сгруппировать 172a Г сов. → несов. сгруппировывать кого-что rühmitama, rühmadesse jagama, grupeerima; koondama; сгруппировать вокруг себя кого keda enda ümber koondama; vrd. группировать
сократить 296a Г сов. → несов. сокращать
‣ кого-что lühendama, vähendama, kärpima, kahandama, koondama, kitsendama; сократить рабочий день tööpäeva lühendama, сократить описание kirjeldust lühendama, сократить статью kirjutist ~ artiklit kärpima, сократить расходы kulusid kärpima ~ vähendama, сократить штаты koosseisu vähendama ~ koondama;
‣ что mat. taandama; сократить дробь murdu taandama
‣ кого-что lühendama, vähendama, kärpima, kahandama, koondama, kitsendama; сократить рабочий день tööpäeva lühendama, сократить описание kirjeldust lühendama, сократить статью kirjutist ~ artiklit kärpima, сократить расходы kulusid kärpima ~ vähendama, сократить штаты koosseisu vähendama ~ koondama;
‣ что mat. taandama; сократить дробь murdu taandama
штат II 1 С м. неод.
‣ (määr)koosseis; штат служащих ametnikkond, зачислить в штат koosseisu võtma ~ arvama ~ määrama, сократить штат koondama, koosseisu vähendama;
‣ kõnek. kaaskond;
‣ штаты мн. ч. koosseisu nimestik; утвердить штаты koosseisu ~ koosseisu nimestikku kinnitama
‣ (määr)koosseis; штат служащих ametnikkond, зачислить в штат koosseisu võtma ~ arvama ~ määrama, сократить штат koondama, koosseisu vähendama;
‣ kõnek. kaaskond;
‣ штаты мн. ч. koosseisu nimestik; утвердить штаты koosseisu ~ koosseisu nimestikku kinnitama
кулак I 19 С м. неод.
‣ rusikas; сжимать кулаки käsi rusikasse pigistama, подперев щёку кулаком käsipõsakil, наброситься на кого с кулаками rusikatega kallale minema kellele, грозить кулаком rusikat vibutama;
‣ tehn. nukk (nuki);
‣ ülek. peajõud, (pealetungiks koondatud) sõjaväeüksus;
◊ давать ~ дать волю кулакам kätele voli andma; держать в кулаке кого keda kõvasti peos hoidma; зажимать ~ зажать в кулак кого keda oma käpa alla saama; свистеть в кулак kõnek. (nälja)käppa imema; смеяться в кулак pihku naerma; собирать ~ собрать в кулак koondama, kokku võtma keda-mida
‣ rusikas; сжимать кулаки käsi rusikasse pigistama, подперев щёку кулаком käsipõsakil, наброситься на кого с кулаками rusikatega kallale minema kellele, грозить кулаком rusikat vibutama;
‣ tehn. nukk (nuki);
‣ ülek. peajõud, (pealetungiks koondatud) sõjaväeüksus;
◊ давать ~ дать волю кулакам kätele voli andma; держать в кулаке кого keda kõvasti peos hoidma; зажимать ~ зажать в кулак кого keda oma käpa alla saama; свистеть в кулак kõnek. (nälja)käppa imema; смеяться в кулак pihku naerma; собирать ~ собрать в кулак koondama, kokku võtma keda-mida
мысль 90 С ж. неод.
‣ mõte, idee, kavatsus; mõtlemine; блестящая мысль hiilgav mõte ~ idee, глубокая мысль sügav mõte, задняя мысль tagamõte, основная мысль произведения teose põhiidee, научная мысль teaduslik mõte, teadusmõte, современная инженерная мысль nüüdisaegne insenerimõte ~ tehniline mõte, передовая мысль eesrindlik ~ edumeelne mõte, общественная мысль ühiskondlik mõte, навязчивая мысль painav ~ tüütav mõte, образ мыслей mõtteviis, -laad, в мыслях mõttes, и в мыслях не было ei tulnud mõttessegi, ei olnud mõtteski, по мысли автора autori kavatsuse kohaselt ~ mõtte järgi, ход ~ течение мысли mõttekäik, у кого мелькнула мысль kellel tuli ~ sähvatas mõte, навести на мысль кого keda mõttele viima, напасть на мысль (äkki) mõttele tulema, не допускать даже мысли о чём isegi mitte mõtlema millele, погрузиться в свои мысли (oma) mõtteisse süvenema ~ vajuma, подать мысль кому kellele ideed ~ mõtet andma, прийти к мысли mõttele tulema, в голову пришла странная мысль kummaline mõte tuli pähe, поделиться своими мыслями oma mõtteid jagama, ухватиться за мысль mõttest kinni haarama, носиться с мыслью kõnek. (üht) mõtet peas kandma, (ühe) mõttega ringi käima;
‣ мысли мн. ч. mõttelaad, vaated, veendumused; мысли молодёжи noorte mõttelaad ~ vaated, мы с вами одних мыслей olen teiega sama ~ ühte meelt, mul on teiega ühised vaated ~ veendumused, непостоянен в мыслях ebakindlate vaadetega;
◊ держать в мыслях что millele mõtlema, mida meeles pidama, mõttes hoidma; собираться ~ собраться с мыслями mõtteid koondama
‣ mõte, idee, kavatsus; mõtlemine; блестящая мысль hiilgav mõte ~ idee, глубокая мысль sügav mõte, задняя мысль tagamõte, основная мысль произведения teose põhiidee, научная мысль teaduslik mõte, teadusmõte, современная инженерная мысль nüüdisaegne insenerimõte ~ tehniline mõte, передовая мысль eesrindlik ~ edumeelne mõte, общественная мысль ühiskondlik mõte, навязчивая мысль painav ~ tüütav mõte, образ мыслей mõtteviis, -laad, в мыслях mõttes, и в мыслях не было ei tulnud mõttessegi, ei olnud mõtteski, по мысли автора autori kavatsuse kohaselt ~ mõtte järgi, ход ~ течение мысли mõttekäik, у кого мелькнула мысль kellel tuli ~ sähvatas mõte, навести на мысль кого keda mõttele viima, напасть на мысль (äkki) mõttele tulema, не допускать даже мысли о чём isegi mitte mõtlema millele, погрузиться в свои мысли (oma) mõtteisse süvenema ~ vajuma, подать мысль кому kellele ideed ~ mõtet andma, прийти к мысли mõttele tulema, в голову пришла странная мысль kummaline mõte tuli pähe, поделиться своими мыслями oma mõtteid jagama, ухватиться за мысль mõttest kinni haarama, носиться с мыслью kõnek. (üht) mõtet peas kandma, (ühe) mõttega ringi käima;
‣ мысли мн. ч. mõttelaad, vaated, veendumused; мысли молодёжи noorte mõttelaad ~ vaated, мы с вами одних мыслей olen teiega sama ~ ühte meelt, mul on teiega ühised vaated ~ veendumused, непостоянен в мыслях ebakindlate vaadetega;
◊ держать в мыслях что millele mõtlema, mida meeles pidama, mõttes hoidma; собираться ~ собраться с мыслями mõtteid koondama
окружить 287a Г сов. → несов. окружать кого-что, кем-чем keda-mida ümbritsema (ka ülek.), ümber ~ sisse piirama, kelle-mille ümber koguma; окружить сад забором aiale tara ümber tegema, aeda taraga ümbritsema, окружить вниманием кого keda tähelepanuga ümbritsema, kelle vastu väga tähelepanelik olema, окружить ребёнка заботой lapse eest igati hoolitsema ~ hoolt kandma, окружить город linna ümber piirama, тесно окружить рассказчика jutuvestja ümber kobaras koos olema, окружить себя единомышленниками enda ümber mõttekaaslasi koondama
свести 367 Г сов. → несов. сводить II
‣ кого-что, на что, с чего, к чему alla ~ ära ~ kõrvale viima ~ juhtima ~ talutama; свести ребёнка с лестницы last trepist alla aitama, свести разговор на что juttu millele viima, свести всё к шутке kõike naljaks pöörama;
‣ (без несов.) кого-что, куда kuhu viima; свести ребёнка к врачу last arsti juurde viima;
‣ что välja ~ maha võtma, eemaldama, ärastama; свести пятно plekki välja võtma, свести загар päevitust maha võtma, свести веснушки tedretähti pleegitama, свести лес metsa maha võtma;
‣ кого-что, с кем kokku viima, ühendama, liitma; свести мост sillapooli kokku viima ~ ühendama, свести арку võlvi ~ kaart kokku viima, свести брови kulmu kortsutama, kulmu kortsu ~ kipra tõmbama, их свела судьба saatus viis nad kokku, свести дружбу kõnek. sõprust sõlmima;
‣ что, во что koondama, ühendama; свести в одно целое üheks tervikuks ühendama;
‣ кого-что, до чего, на что, к чему milleni viima; свести расходы к минимуму kulutusi miinimumi(ni) viima, свести расход с приходом kulusid ja tulusid ots otsaga kokku viima, свести к ничьей viiki mängima ~ viima;
‣ что, на что kõnek. üle kandma; свести рисунок на кальку mustrit kalkale üle kandma;
‣ что kokku ~ viltu ~ könksu ~ kõveraks kiskuma, könksuma, kootama; ногу свело jalg kiskus krampi;
◊ свести ~ сводить концы с концами (1) otsi kokku viima; (2) ots otsaga kokku saama ~ välja tulema; свести ~ сводить с ума кого kõnek. (1) keda hulluks ajama ~ tegema, (2) kelle pead segi ajama, hullutama; свести ~ сводить счёты с кем kellega arveid õiendama; свести ~ сводить в могилу кого kõnek. hauda ajama keda; свести ~ сводить на нет ~ к нулю что, чем nulliks tegema, tühja viima
‣ кого-что, на что, с чего, к чему alla ~ ära ~ kõrvale viima ~ juhtima ~ talutama; свести ребёнка с лестницы last trepist alla aitama, свести разговор на что juttu millele viima, свести всё к шутке kõike naljaks pöörama;
‣ (без несов.) кого-что, куда kuhu viima; свести ребёнка к врачу last arsti juurde viima;
‣ что välja ~ maha võtma, eemaldama, ärastama; свести пятно plekki välja võtma, свести загар päevitust maha võtma, свести веснушки tedretähti pleegitama, свести лес metsa maha võtma;
‣ кого-что, с кем kokku viima, ühendama, liitma; свести мост sillapooli kokku viima ~ ühendama, свести арку võlvi ~ kaart kokku viima, свести брови kulmu kortsutama, kulmu kortsu ~ kipra tõmbama, их свела судьба saatus viis nad kokku, свести дружбу kõnek. sõprust sõlmima;
‣ что, во что koondama, ühendama; свести в одно целое üheks tervikuks ühendama;
‣ кого-что, до чего, на что, к чему milleni viima; свести расходы к минимуму kulutusi miinimumi(ni) viima, свести расход с приходом kulusid ja tulusid ots otsaga kokku viima, свести к ничьей viiki mängima ~ viima;
‣ что, на что kõnek. üle kandma; свести рисунок на кальку mustrit kalkale üle kandma;
‣ что kokku ~ viltu ~ könksu ~ kõveraks kiskuma, könksuma, kootama; ногу свело jalg kiskus krampi;
◊ свести ~ сводить концы с концами (1) otsi kokku viima; (2) ots otsaga kokku saama ~ välja tulema; свести ~ сводить с ума кого kõnek. (1) keda hulluks ajama ~ tegema, (2) kelle pead segi ajama, hullutama; свести ~ сводить счёты с кем kellega arveid õiendama; свести ~ сводить в могилу кого kõnek. hauda ajama keda; свести ~ сводить на нет ~ к нулю что, чем nulliks tegema, tühja viima
сплотить 294 Г сов. → несов. сплачивать
‣ что servi siduma ~ ühendama, servsiduma, servühendama; сплотить пол põrandalaudu siduma, сплотить крышу katuselaudu siduma, сплотить брёвна в плот parvistama, palke parviseks koondama;
‣ кого-что tihendama; ülek. ühte koondama ~ liitma, konsolideerima; сплотить ряды борцов за мир rahuvõitlejate ridu tihendama
‣ что servi siduma ~ ühendama, servsiduma, servühendama; сплотить пол põrandalaudu siduma, сплотить крышу katuselaudu siduma, сплотить брёвна в плот parvistama, palke parviseks koondama;
‣ кого-что tihendama; ülek. ühte koondama ~ liitma, konsolideerima; сплотить ряды борцов за мир rahuvõitlejate ridu tihendama
уволить 269a Г сов. → несов. увольнять
‣ кого-что, откуда vallandama, (ametist, töölt) lahti laskma; erru laskma ~ saatma, reservi ~ erru arvama; välja lubama, loastama; уволить с работы töölt vallandama ~ lahti laskma, уволить в отпуск (ameti)puhkusele laskma, уволить в отставку erru laskma ~ saatma ~ arvama, уволить по сокращению штатов koondama, уволить в запас sõj. reservi arvama, уволить в город (sõjaväes) linnaluba andma, välja ~ linna lubama;
‣ (без несов.) кого-что, от чего kõnek. (ebameeldivast) vabastama, millest kõrvale ~ välja jätma; меня от этого увольте mind jätke küll sellest kõrvale ~ mängust välja, увольте меня от лишних хлопот säästke mind (liigsetest) sekeldustest
‣ кого-что, откуда vallandama, (ametist, töölt) lahti laskma; erru laskma ~ saatma, reservi ~ erru arvama; välja lubama, loastama; уволить с работы töölt vallandama ~ lahti laskma, уволить в отпуск (ameti)puhkusele laskma, уволить в отставку erru laskma ~ saatma ~ arvama, уволить по сокращению штатов koondama, уволить в запас sõj. reservi arvama, уволить в город (sõjaväes) linnaluba andma, välja ~ linna lubama;
‣ (без несов.) кого-что, от чего kõnek. (ebameeldivast) vabastama, millest kõrvale ~ välja jätma; меня от этого увольте mind jätke küll sellest kõrvale ~ mängust välja, увольте меня от лишних хлопот säästke mind (liigsetest) sekeldustest
концентрировать 171a Г несов. кого-что kontsentreerima, koondama, keskendama; kangemaks tegema (lahust); концентрировать внимание на чём millele tähelepanu keskendama; vrd. сконцентрировать
ополчить 287a Г сов. → несов. ополчать кого-что, на кого-что, против кого-чего
‣ van. lipu alla ~ relvile kutsuma ~ koondama; aj. maakaitseväge ~ rahvaväge looma;
‣ ülek. kõnek. üles ässitama
‣ van. lipu alla ~ relvile kutsuma ~ koondama; aj. maakaitseväge ~ rahvaväge looma;
‣ ülek. kõnek. üles ässitama
сселить 285a Г сов. → несов. сселять кого-что asundama, kokku asuma panema, ühte elupaika koondama ~ paigutama
укрупнить 285a Г сов. → несов. укрупнять что suurendama; maj. agregeerima, koondama; укрупнить производственный комбинат tööstuskombinaati laiendama
централизовать 172a Г сов. и несов. что tsentraliseerima (keskkohta koondama, keskusele v. keskkohale allutama), keskendama; централизовать руководство juhtimist tsentraliseerima
вбирать 169a Г несов. → сов. вобрать
‣ что, во что (sisse) tõmbama, imema, imama; растения вбирают влагу taimed imavad niiskust;
‣ что ülek. (endasse) koguma, ammutama; вбирать впечатления muljeid koguma, вбирать знания teadmisi ammutama, вбирать в себя что (endasse) koguma mida;
‣ кого-что mahutama; enda ümber koondama; зал вбирает (в себя) много народу saali mahub palju rahvast
‣ что, во что (sisse) tõmbama, imema, imama; растения вбирают влагу taimed imavad niiskust;
‣ что ülek. (endasse) koguma, ammutama; вбирать впечатления muljeid koguma, вбирать знания teadmisi ammutama, вбирать в себя что (endasse) koguma mida;
‣ кого-что mahutama; enda ümber koondama; зал вбирает (в себя) много народу saali mahub palju rahvast
внимание 115 С с. неод. (без мн. ч.) tähelepanu; быть в центре внимания tähelepanu keskpunktis ~ tulipunktis olema, обращать внимание на что millele tähelepanu pöörama ~ juhtima, обращать на себя внимание tähelepanu enesele tõmbama, tähelepanu äratama, не обращайте внимания! ärge pange tähele! не обращая внимания на что tähele panemata mida, hoolimata millest, уделять внимание кому-чему kellele-millele tähelepanu osutama ~ pöörama, оказывать внимание кому kellele tähelepanu osutama, kellest välja tegema, окружать вниманием кого erilist tähelepanu osutama, сосредоточивать внимание на чём tähelepanu millele keskendama, заострить внимание на чём tähelepanu juhtima ~ suunama ~ koondama ~ keskendama millele, привлекать внимание tähelepanu äratama, приковывать внимание tähelepanu paeluma ~ köitma, отвлечь внимание от чего tähelepanu kõrvale juhtima millelt, оставлять без внимания что tähelepanuta jätma mida, принимать во внимание что arvesse võtma mida, принимая во внимание что arvestades mida, достойный ~ заслуживающий внимания вопрос tähelepanu vääriv küsimus, он весь внимание ta on tähelepanu ise, вниманию покупателей ostjate tähelepanuks ~ ostjatele teadmiseks, слушать с большим вниманием suure tähelepanuga ~ väga tähelepanelikult kuulama
воплощать 169a Г несов. → сов. воплотить кого-что, в ком-чём, во что kehastama; teoks tegema, realiseerima; (kunstiteoses) kujutama; воплощать в жизнь ellu viima, воплощать в действительность teoks tegema, tegelikkuseks muutma, воплощать в себе endasse koondama, endas ühendama
зафиксировать 171a Г сов. что jäädvustama, fikseerima, kirja panema; fot. kinnistama; это зафиксировано в протоколе see on protokollis kirjas ~ fikseeritud, зафиксировать внимание на чём millele tähelepanu koondama ~ fikseerima, зафиксировать плёнку filmi kinnistama; vrd. фиксировать
направить 278a Г сов. → несов. направлять
‣ кого-что, к кому-чему, на кого-что, куда saatma, suunama; направить на третий этаж kolmandale korrusele juhatama ~ saatma, направить кого к юристу keda juristi juurde saatma, направить на работу tööle saatma, направить не по адресу valel aadressil saatma, направить письмо куда kirja läkitama ~ saatma kuhu, направить кого в распоряжение директора keda direktori käsutusse andma ~ suunama, направить работника куда töötajat lähetama ~ komandeerima kuhu, направить пистолет на кого-что püstoliga sihtima keda-mida, püstolit suunama kellele-millele, направить критику в адрес кого kriitikat kelle pihta suunama ~ sihtima, направить дело в суд asja kohtusse andma, направить взгляд на кого kellele pilku pöörama, направить все усилия на что mille heaks pingutama, направить силы на что mille heaks v nimel jõudu koondama, направить внимание на что tähelepanu juhtima ~ pöörama millele;
‣ что kõnek. (töö)korda seadma, parandama; направить станок tööpinki korda seadma;
‣ что kõnek. teravaks ihuma, (ära) teritama; направить косу ~ косу vikatit pinnima;
‣ что korraldama, organiseerima; направить работу (1) tööd hästi korraldama ~ suunama, (2) madalk. tööd käima panema;
◊ направить ~ направлять на путь истины ~ на истинный путь кого keda õigele teele juhatama, tõeteele juhtima; направить ~ направлять (свои) стопы ~ шаги ~ путь куда, к кому oma samme seadma kuhu
‣ кого-что, к кому-чему, на кого-что, куда saatma, suunama; направить на третий этаж kolmandale korrusele juhatama ~ saatma, направить кого к юристу keda juristi juurde saatma, направить на работу tööle saatma, направить не по адресу valel aadressil saatma, направить письмо куда kirja läkitama ~ saatma kuhu, направить кого в распоряжение директора keda direktori käsutusse andma ~ suunama, направить работника куда töötajat lähetama ~ komandeerima kuhu, направить пистолет на кого-что püstoliga sihtima keda-mida, püstolit suunama kellele-millele, направить критику в адрес кого kriitikat kelle pihta suunama ~ sihtima, направить дело в суд asja kohtusse andma, направить взгляд на кого kellele pilku pöörama, направить все усилия на что mille heaks pingutama, направить силы на что mille heaks v nimel jõudu koondama, направить внимание на что tähelepanu juhtima ~ pöörama millele;
‣ что kõnek. (töö)korda seadma, parandama; направить станок tööpinki korda seadma;
‣ что kõnek. teravaks ihuma, (ära) teritama; направить косу ~ косу vikatit pinnima;
‣ что korraldama, organiseerima; направить работу (1) tööd hästi korraldama ~ suunama, (2) madalk. tööd käima panema;
◊ направить ~ направлять на путь истины ~ на истинный путь кого keda õigele teele juhatama, tõeteele juhtima; направить ~ направлять (свои) стопы ~ шаги ~ путь куда, к кому oma samme seadma kuhu
организоваться 172 Г сов. и несов. (в прош. вр. только сов.; несов. также организовываться)
‣ для чего, без доп. organiseeruma, (organisatsiooniks) koonduma, moodustuma, tekkima; организоваться для совместной работы ühistööks koonduma ~ jõudu(sid) koondama, организовалось новое спортивное общество rajati ~ on rajatud uus spordiühing;
‣ страд. к организовать несов.; vrd. сорганизоваться
‣ для чего, без доп. organiseeruma, (organisatsiooniks) koonduma, moodustuma, tekkima; организоваться для совместной работы ühistööks koonduma ~ jõudu(sid) koondama, организовалось новое спортивное общество rajati ~ on rajatud uus spordiühing;
‣ страд. к организовать несов.; vrd. сорганизоваться
ряд 3 С м. неод. (с Ч два, три, четыре ряда)
‣ (предл. п. ед. ч. в ряду) rida (ka mat., keem., ehit.), rivi, rodu; ряд домов majaderida, стулья в два ряда kaks rida toole, в первом ряду (1) esimeses reas, (2) ülek. esirinnas, первый ряд партера põranda ~ parteri esimene rida, неполный ряд poolik rida (rivis), полный ряд täisrida (rivis), ряд движения sõidurida, располагать в ряд reastama, rivistama, бесконечный ряд mat. lõpmatu rida, сходящийся ряд mat. koonduv rida, прокладный ряд ehit. vaherida, vahekiht, side(kivi)rida, side(kivi)kiht, шпунтовый ряд ehit. sulundsein, punnsein, радиоактивный ряд keem. radioaktiivne rida, урановый ряд keem. uraanirida, гласный переднего ряда lgv. eesvokaal, построиться в ряды ritta võtma, reastuma, rivistuma, идти рядами reas sammuma, в ряду кого-чего kelle-mille hulgas ~ seas;
‣ (предл. п. ед. ч. в ряде) rida; целый ряд причин hulk põhjusi, в течение ряда дней mitme päeva jooksul, в ряде случаев real juhtumeil, mõnel juhul, mõningatel juhtudel;
‣ ряды мн. ч. read; в рядах армии sõjaväes, вступить в ряды партии partei ridadesse ~ parteisse astuma, сомкнуть ряды ridu koondama, ряды вздвой! read kahte!;
‣ (предл. п. ед. ч. в ряду) (turu)lett, letirida; рыбный ряд kalalett;
‣ (предл. п. ед. ч. в ряде) madalk. (juukse)lahk;
◊ из ряда вон выходящий erakordne, ainulaadne, harukordne; ставить ~ поставить в один ряд кого-что с кем-чем ühte ritta panema, ühele pulgale seadma ~ panema
‣ (предл. п. ед. ч. в ряду) rida (ka mat., keem., ehit.), rivi, rodu; ряд домов majaderida, стулья в два ряда kaks rida toole, в первом ряду (1) esimeses reas, (2) ülek. esirinnas, первый ряд партера põranda ~ parteri esimene rida, неполный ряд poolik rida (rivis), полный ряд täisrida (rivis), ряд движения sõidurida, располагать в ряд reastama, rivistama, бесконечный ряд mat. lõpmatu rida, сходящийся ряд mat. koonduv rida, прокладный ряд ehit. vaherida, vahekiht, side(kivi)rida, side(kivi)kiht, шпунтовый ряд ehit. sulundsein, punnsein, радиоактивный ряд keem. radioaktiivne rida, урановый ряд keem. uraanirida, гласный переднего ряда lgv. eesvokaal, построиться в ряды ritta võtma, reastuma, rivistuma, идти рядами reas sammuma, в ряду кого-чего kelle-mille hulgas ~ seas;
‣ (предл. п. ед. ч. в ряде) rida; целый ряд причин hulk põhjusi, в течение ряда дней mitme päeva jooksul, в ряде случаев real juhtumeil, mõnel juhul, mõningatel juhtudel;
‣ ряды мн. ч. read; в рядах армии sõjaväes, вступить в ряды партии partei ridadesse ~ parteisse astuma, сомкнуть ряды ridu koondama, ряды вздвой! read kahte!;
‣ (предл. п. ед. ч. в ряду) (turu)lett, letirida; рыбный ряд kalalett;
‣ (предл. п. ед. ч. в ряде) madalk. (juukse)lahk;
◊ из ряда вон выходящий erakordne, ainulaadne, harukordne; ставить ~ поставить в один ряд кого-что с кем-чем ühte ritta panema, ühele pulgale seadma ~ panema
сгустить 296a Г сов. → несов. сгущать что paksemaks ~ tihedamaks ~ sitkemaks ~ tihkemaks tegema, paksendama, tihendama, tihnama, sitkestama, tihkendama, tihkestama, tahkendama, kondenseerima, koondama; сгустить раствор lahust paksendama, ветер сгустил тучи tuul ajas pilved kokku;
◊ сгустить ~ сгущать краски (1) üle pakkuma, liiga paksult värvi panema, (2) mida liiga mustades ~ paksudes värvides kujutama
◊ сгустить ~ сгущать краски (1) üle pakkuma, liiga paksult värvi panema, (2) mida liiga mustades ~ paksudes värvides kujutama
соединить 285a Г сов. → несов. соединять кого-что, чем, с кем-чем ühendama, liitma, siduma (ka ülek.; keem.), seondama; соединить провода juhtmeid ühendama, соединить теорию с практикой teooriat praktikaga ühendama, соединить железной дорогой вокзал с пристанью jaama ja sadamat raudteega ühendama, jaamast sadamasse ühendusraudteed rajama, последовательно соединить järjestikku ühendama, соединить силы jõudusid koondama, соединить водород с кислородом keem. vesinikku hapnikuga siduma, соединить свою жизнь с кем oma elu kellega siduma, соединить браком abielusidemetega ühendama ~ siduma, соединить по телефону кого с кем keda kellega telefoni teel ühendama ~ kokku viima, kellega telefoniühendust andma, с этой датой соединено важное событие selle kuupäevaga on seotud tähtis sündmus, соединить что сваркой mida (kokku) keevitama ~ keevitades ühendama, соединить краски värve segama, соединить такелажной скобой mer. seekeldama, seekliga kinni panema
сосредоточиться 271 Г сов. → несов. сосредоточиваться где, на ком-чём, в ком-чём koonduma, keskenduma, süvenema, kontsentreeruma; сосредоточиться на самом главном oma mõtteid kõige tähtsamale koondama, kõige tähtsamale keskenduma, шум мешал сосредоточиться kära segas keskendumist, müra ei lasknud süveneda
стянуть 339a Г сов. → несов. стягивать
‣ что, чем kokku ~ pingule tõmbama, pinguldama, pingutama; стянуть петлю silmust kokku tõmbama, стянуть шинель ремнём sinelit rihmaga kokku tõmbama, стянуть ремень rihma pingutama;
‣ что, чем kokku siduma;
‣ что (безл.) kõnek. krampi kiskuma, kokku kiskuma; med. kootama; стянуло ногу jalg kiskus krampi, лицо стянуло судорогой kramp kiskus näo kõveraks ~ viltu, nägu kõverdus krambist, шов стянуло õmblus kisub ~ kiskus, губы стянуло huuled on kriipsuks surutud;
‣ что (kokku) koondama; стянуть войска к границе vägesid piirile lähemale tõmbama;
‣ что, с чего (käest, jalast, seljast, maha) sikutama ~ tõmbama ~ kiskuma ~ tirima; стянуть одеяло tekki pealt ära kiskuma, стянуть скатерть со стола lina laualt maha tõmbama, стянуть с ног сапоги saapaid jalast kiskuma, стянуть перчатку с руки kinnast käest tõmbama, стянуть с себя рубашку särki (oma) seljast võtma ~ tõmbama;
‣ (без несов.) что, с кого madalk. välja pressima, kröönima;
‣ (без несов.) что kõnek. näppama, pihta panema, sisse vehkima, ära tõmbama; стянуть из кармана кошелёк taskust rahakotti ära tõmbama
‣ что, чем kokku ~ pingule tõmbama, pinguldama, pingutama; стянуть петлю silmust kokku tõmbama, стянуть шинель ремнём sinelit rihmaga kokku tõmbama, стянуть ремень rihma pingutama;
‣ что, чем kokku siduma;
‣ что (безл.) kõnek. krampi kiskuma, kokku kiskuma; med. kootama; стянуло ногу jalg kiskus krampi, лицо стянуло судорогой kramp kiskus näo kõveraks ~ viltu, nägu kõverdus krambist, шов стянуло õmblus kisub ~ kiskus, губы стянуло huuled on kriipsuks surutud;
‣ что (kokku) koondama; стянуть войска к границе vägesid piirile lähemale tõmbama;
‣ что, с чего (käest, jalast, seljast, maha) sikutama ~ tõmbama ~ kiskuma ~ tirima; стянуть одеяло tekki pealt ära kiskuma, стянуть скатерть со стола lina laualt maha tõmbama, стянуть с ног сапоги saapaid jalast kiskuma, стянуть перчатку с руки kinnast käest tõmbama, стянуть с себя рубашку särki (oma) seljast võtma ~ tõmbama;
‣ (без несов.) что, с кого madalk. välja pressima, kröönima;
‣ (без несов.) что kõnek. näppama, pihta panema, sisse vehkima, ära tõmbama; стянуть из кармана кошелёк taskust rahakotti ära tõmbama
