[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 27 artiklit
болтаться 165 Г несов. kõnek.
‣ на чём, без доп. ripnema, tolknema; laperdama; конец пояса болтается vöö ots tolkneb, пуговица болталась на ниточке nööp ripnes niidi otsas ~ oli ära tulemas, бельё болталось на верёвке pesu laperdas nööril;
‣ loksuma; молоко болтается в бидоне piim loksub mannergus;
‣ lotendama, loksuma (rõivaste, jalatsite kohta); брюки болтаются на нём püksid lotendavad tal jalas;
‣ madalk. tolgendama, ringi hulkuma; болтаться по улицам tänaval tolgendama
‣ на чём, без доп. ripnema, tolknema; laperdama; конец пояса болтается vöö ots tolkneb, пуговица болталась на ниточке nööp ripnes niidi otsas ~ oli ära tulemas, бельё болталось на верёвке pesu laperdas nööril;
‣ loksuma; молоко болтается в бидоне piim loksub mannergus;
‣ lotendama, loksuma (rõivaste, jalatsite kohta); брюки болтаются на нём püksid lotendavad tal jalas;
‣ madalk. tolgendama, ringi hulkuma; болтаться по улицам tänaval tolgendama
брюки 69 С неод. (без ед. ч.) püksid; мужские брюки (meeste) ülikonnapüksid, viigipüksid, костюмные брюки ülikonnapüksid, (naiste) kostüümipüksid, короткие брюки (poiste) lühikesed püksid, лыжные брюки suusapüksid
двое 135a Ч kaks; kahed, kaks paari; двое братьев kaks venda, двое суток kaks ööpäeva, нас было двое meid oli kaks, встретил двоих kohtasin kahte (meest), работать за двоих kahe (mehe) eest töötama, двое брюк kahed püksid, kaks paari pükse; Ш на своих (на) двоих kõnek. kondiauruga, jalgsi
замасленный 127
‣ страд. прич. прош. вр. Г замаслить;
‣ прич. → П (кр. ф. замаслен, замасленна, замасленно, замасленны) määrdunud, võidunud; замасленные брюки võidunud ~ määrdunud püksid
‣ страд. прич. прош. вр. Г замаслить;
‣ прич. → П (кр. ф. замаслен, замасленна, замасленно, замасленны) määrdunud, võidunud; замасленные брюки võidunud ~ määrdunud püksid
затрястись 363 Г сов. от чего, без доп. värisema ~ rappuma ~ põruma hakkama; руки затряслись от страха käed hakkasid hirmust värisema, затрястись всем телом kogu kehast värisema hakkama, затрястись от смеха naerust vappuma, телега затряслась по пыльной дороге kõnek. vanker hakkas tolmusel teel rappuma;
◊ поджилки затряслись у кого kõnek. põlved hakkasid värisema, püksid sõelusid püüli kellel
◊ поджилки затряслись у кого kõnek. põlved hakkasid värisema, püksid sõelusid püüli kellel
изодрать 216 (буд. вр. издеру, издерёшь...; страд. прич. прош. вр. изодранный) Г сов. → несов. издирать что, о(бо) что kõnek.
‣ lõhki kiskuma ~ rebima ~ tõmbama ~ käristama; изодрать в клочья tükkideks rebima, он изодрал брюки о гвоздь ta tõmbas püksid naela otsa lõhki;
‣ katki kriimustama; я изодрал руку о колючую проволоку okastraat tõmbas mul käe katki;
‣ (без несов.) madalk. läbi peksma ~ nüpeldama
‣ lõhki kiskuma ~ rebima ~ tõmbama ~ käristama; изодрать в клочья tükkideks rebima, он изодрал брюки о гвоздь ta tõmbas püksid naela otsa lõhki;
‣ katki kriimustama; я изодрал руку о колючую проволоку okastraat tõmbas mul käe katki;
‣ (без несов.) madalk. läbi peksma ~ nüpeldama
мешковато Н kottis, kotjalt; ülek. kohmakalt, saamatult; брюки сидят мешковато püksid on kottis, он сидит в седле мешковато ta istub kohmakalt sadulas
молескиновый 119 П moleskiin-, moleskiinist, tondinahast; молескиновые брюки moleskiinpüksid, moleskiinist ~ tondinahka püksid
обвиснуть 342 Г сов. → несов. обвисать (без 1 и 2 л.) lonti ~ longu ~ längu ~ rippu vajuma ~ jääma; обвисшие брюки ripakil ~ lontis püksid, обвисшие щёки lottis põsed
обтрёпанный 127
‣ страд. прич. прош. вр. Г обтрепать;
‣ прич. → П narmendav, räbaldunud, närune, kulunud, irvendav, ärakantud; räbalais; обтрёпанные брюки narmendavad ~ räbaldunud ~ kulunud püksid, обтрёпанный мальчик räbalais poiss
‣ страд. прич. прош. вр. Г обтрепать;
‣ прич. → П narmendav, räbaldunud, närune, kulunud, irvendav, ärakantud; räbalais; обтрёпанные брюки narmendavad ~ räbaldunud ~ kulunud püksid, обтрёпанный мальчик räbalais poiss
пара 51 С ж. неод.
‣ paar; пара чулок sukapaar, пара сил füüs. jõupaar, пара вёсел aerupaar, супружеская пара abielupaar, гулять парами paaris ~ paaristikku ~ paariviisi jalutama, работать в паре ~ на пару с кем kõnek. kellega paaris töötama, ты ему не пара sa ei ole talle võrdne paariline, пара яблок kõnek. paar õuna, (выйдем) на пару слов madalk. (lähme) räägime mõne sõna ~ paar sõna juttu, через пару дней madalk. mõne päeva pärast;
‣ paarisrakend; ехать на паре paarisrakendiga sõitma, sõitma, kaks hobust ees, сани парой kahehobusesaan, -regi;
‣ (meeste) ülikond, frakk vm. (kuub ja püksid); фрачная пара frakk, в новой серой паре uues hallis ülikonnas;
‣ madalk. kaks (hinne);
◊ пара пустяков для кого kõnek. kelle jaoks kukepea ~ tühiasi (olema); два сапога пара kõnekäänd paras paar, võta üks ja viska teist, kuidas pott, nõnda kaas
‣ paar; пара чулок sukapaar, пара сил füüs. jõupaar, пара вёсел aerupaar, супружеская пара abielupaar, гулять парами paaris ~ paaristikku ~ paariviisi jalutama, работать в паре ~ на пару с кем kõnek. kellega paaris töötama, ты ему не пара sa ei ole talle võrdne paariline, пара яблок kõnek. paar õuna, (выйдем) на пару слов madalk. (lähme) räägime mõne sõna ~ paar sõna juttu, через пару дней madalk. mõne päeva pärast;
‣ paarisrakend; ехать на паре paarisrakendiga sõitma, sõitma, kaks hobust ees, сани парой kahehobusesaan, -regi;
‣ (meeste) ülikond, frakk vm. (kuub ja püksid); фрачная пара frakk, в новой серой паре uues hallis ülikonnas;
‣ madalk. kaks (hinne);
◊ пара пустяков для кого kõnek. kelle jaoks kukepea ~ tühiasi (olema); два сапога пара kõnekäänd paras paar, võta üks ja viska teist, kuidas pott, nõnda kaas
парусиновый 119 П puldan-, puldanist, purjeriidest; парусиновый плащ puldankeep, парусиновые брюки purjeriidest püksid
продырявиться 278 Г сов. → несов. продырявливаться kõnek. auklikuks ~ katki ~ räbalaks kuluma ~ minema; брюки совсем продырявились püksid on sõelapõhjaks kulunud
протереться 243 Г сов. → несов. протираться
‣ katki ~ auklikuks ~ läbi kuluma; läbi ~ sisse kuluma (augu kohta); рукава протёрлись на локтях käised on küünarnukist katki, на коленях протёрлись дыры püksid on põlvede kohal auklikuks kulunud;
‣ madalk. end läbi (rahvamurru) pressima, läbi ~ sisse trügima (ka ülek.)
‣ katki ~ auklikuks ~ läbi kuluma; läbi ~ sisse kuluma (augu kohta); рукава протёрлись на локтях käised on küünarnukist katki, на коленях протёрлись дыры püksid on põlvede kohal auklikuks kulunud;
‣ madalk. end läbi (rahvamurru) pressima, läbi ~ sisse trügima (ka ülek.)
расползтись 363 Г сов. → несов. расползаться
‣ laiali roomama ~ ronima (kõnek. ka ülek.); раки расползлись vähid ronisid laiali;
‣ kõnek. laiali minema ~ valguma ~ vajuma; чернила расползлись от влаги tint on niiskusest laiali läinud, дороги расползлись от дождя teed on vihmast pehmed ~ lagunenud, семья расползлась perekond on laiali läinud;
‣ kõnek. ära lagunema, katki minema; брюки расползлись püksid on (ära) lagunenud;
‣ ülek. madalk. vormist välja ~ paksuks minema; с годами она расползлась aastatega on ta vormist välja ~ paksuks läinud
‣ laiali roomama ~ ronima (kõnek. ka ülek.); раки расползлись vähid ronisid laiali;
‣ kõnek. laiali minema ~ valguma ~ vajuma; чернила расползлись от влаги tint on niiskusest laiali läinud, дороги расползлись от дождя teed on vihmast pehmed ~ lagunenud, семья расползлась perekond on laiali läinud;
‣ kõnek. ära lagunema, katki minema; брюки расползлись püksid on (ära) lagunenud;
‣ ülek. madalk. vormist välja ~ paksuks minema; с годами она расползлась aastatega on ta vormist välja ~ paksuks läinud
сердце 111 (мн. ч. им., вин. п. сердца, род. п. сердец, дат. п. сердцам, твор. п. сердцами, предл. п. о сердцах) С с. неод. süda (ka ülek.); порок сердца med. südamerike, инфаркт сердца med. südameinfarkt, золотое сердце kuldne süda, сердце родины kodumaa süda, мягкое сердце pehme süda, разбитое сердце purustatud süda, от чистого сердца puhtast südamest, от всего сердца kogu südamest, у него нет сердца tal pole südant sees, ta on südametu inimene, сердце трепещет от радости süda hüppab rõõmust, покорить сердце südant vallutama, носить под сердцем südame all kandma;
◊ брать ~ взять за сердце ~ за сердце кого kellele südamesse ~ hinge minema, südant liigutama; иметь сердце на кого kõnek. kelle peale vimma kandma, kelle vastu okast südames kandma; отлегло от сердца у кого kellel läks süda kergemaks; положа руку на сердце kõnek. kätt südamele pannes; сердце кровью обливается у кого kelle süda tilgub verd; сердце надрывается у кого kelle süda tõmbub valust kokku ~ on valust lõhkemas; сердце падает ~ упало у кого kellel süda jääb ~ jäi seisma, tuli hirm peale; сердце в пятки уходит ~ ушло kõnek. kelle süda langes ~ langeb saapasäärde, kelle püksid sõeluvad püüli, kes langes verest ära; принимать ~ принять близко к сердцу südamesse võtma; сердце похолодело у кого, от чего kellel tõmbus ~ võttis südame alt külmaks; сердце щемит у кого kelle süda kripeldab sees; сердце не лежит у кого к кому-чему kõnek. kes v mis ei tõmba ~ ei istu; скребёт на сердце, на сердце кошки скребут у кого kõnek. kelle süda kripeldab sees; скрепя сердце kõnek. südant kõvaks tehes, vastumeelselt, vastu tahtmist; с замиранием сердца põksuva ~ väriseva südamega, hinge kinni pidades; с открытым сердцем avali ~ avatud südamega ~ hingega; прийтись по сердцу кому kõnek. kelle meele järele olema; сорвать сердце на ком kõnek. oma viha kelle peale välja valama; с сердцем сказать kõnek. vihaga ~ südametäiega ütlema; в сердцах kõnek. vihahoos, vihaselt, südametäiega
◊ брать ~ взять за сердце ~ за сердце кого kellele südamesse ~ hinge minema, südant liigutama; иметь сердце на кого kõnek. kelle peale vimma kandma, kelle vastu okast südames kandma; отлегло от сердца у кого kellel läks süda kergemaks; положа руку на сердце kõnek. kätt südamele pannes; сердце кровью обливается у кого kelle süda tilgub verd; сердце надрывается у кого kelle süda tõmbub valust kokku ~ on valust lõhkemas; сердце падает ~ упало у кого kellel süda jääb ~ jäi seisma, tuli hirm peale; сердце в пятки уходит ~ ушло kõnek. kelle süda langes ~ langeb saapasäärde, kelle püksid sõeluvad püüli, kes langes verest ära; принимать ~ принять близко к сердцу südamesse võtma; сердце похолодело у кого, от чего kellel tõmbus ~ võttis südame alt külmaks; сердце щемит у кого kelle süda kripeldab sees; сердце не лежит у кого к кому-чему kõnek. kes v mis ei tõmba ~ ei istu; скребёт на сердце, на сердце кошки скребут у кого kõnek. kelle süda kripeldab sees; скрепя сердце kõnek. südant kõvaks tehes, vastumeelselt, vastu tahtmist; с замиранием сердца põksuva ~ väriseva südamega, hinge kinni pidades; с открытым сердцем avali ~ avatud südamega ~ hingega; прийтись по сердцу кому kõnek. kelle meele järele olema; сорвать сердце на ком kõnek. oma viha kelle peale välja valama; с сердцем сказать kõnek. vihaga ~ südametäiega ütlema; в сердцах kõnek. vihahoos, vihaselt, südametäiega
струхнуть 337 Г сов. перед кем-чем, без доп. kõnek. araks ~ vedelaks ~ kartma ~ põnnama lööma; он струхнул tal hakkasid püksid püüli sõeluma, ta lõi araks
трус 1 С м. од. argpüks, jänespüks, pelgur;
◊ труса ~ трусу праздновать kõnek. nalj. araks ~ kartma ~ põnnama lööma, jänest põues kandma, kelle püksid sõeluvad püüli
◊ труса ~ трусу праздновать kõnek. nalj. araks ~ kartma ~ põnnama lööma, jänest põues kandma, kelle püksid sõeluvad püüli
трястись 364 Г несов. от чего, над кем-чем, за кого-что, перед кем-чем rappuma, loksuma, värisema (kõnek. ka ülek.), vappuma, vaplema, vabisema, põruma; трястись в седле sadulas rappuma, трястись на телеге vankris rappuma ~ loksuma, vankriga logistama, трястись от страха hirmust värisema, трястись от холода külmast värisema, трястись всем телом üle keha värisema, vappuma, трястись над ребёнком kõnek. lapse pärast värisema ~ kartma, трястись над каждой копейкой kõnek. iga kopika pärast värisema, трястись за свою шкуру kõnek. oma naha pärast värisema, трястись перед начальником ülemuse ees värisema, трястись от смеха naerust vappuma ~ vabisema, голос трясётся hääl väriseb, колени трясутся põlved värisevad, руки и ноги трясутся käed-jalad värisevad (ka ülek.), голова трясётся pea väriseb ~ tudiseb, земля трясётся maa väriseb ~ vappub;
◊ поджилки трясутся у кого kõnek. kelle(l) püksid sõeluvad püüli
◊ поджилки трясутся у кого kõnek. kelle(l) püksid sõeluvad püüli
шаровары 51 С неод. (без ед. ч.)
‣ kottpüksid; казацкие шаровары kasakapüksid, татарские шаровары tatarlase ~ tatari püksid;
‣ (laiad) püksid
‣ kottpüksid; казацкие шаровары kasakapüksid, татарские шаровары tatarlase ~ tatari püksid;
‣ (laiad) püksid
шестеро 135b Ч kuued, kuus paari; kuus, kuuekesi; их было шестеро neid oli kuus, nad olid kuuekesi, шестеро брюк kuued püksid, kuus paari pükse, у неё шестеро сыновей tal on kuus poega
широченный 127 П madalk. tohutu ~ jubetu ~ päratu ~ ilmatu lai ~ suur ~ avar; широченная река päratu ~ tohutu lai jõgi, широченные брюки ilmatu laiad püksid
шорты 51 С неод. (без ед. ч.) lühikesed püksid, šortsid; носить шорты lühikesi pükse ~ šortse kandma, он в шортах tal on jalas lühikesed püksid, ta on lühikestes pükstes
штаны 2 С неод. (без ед. ч.) kõnek. püksid; заправить штаны в сапоги püksisääri saabastesse panema, носить штаны навыпуск (pikki) pükse saabaste peal kandma;
◊ остаться без штанов kõnek. (ilma) püksata jääma
◊ остаться без штанов kõnek. (ilma) püksata jääma
