[VOT] Vadja keele sõnaraamat

SõnaraamatustLisamaterjalid@tagasiside


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 129 artiklit

adramatikõᴅ: adramatikõt J-Must. pl harkadra kast (raudpidemete komplekt | vn комплект железных укрепляющих приспособлений у сохи).
Vt. ka matikkõravvaᴅ

aju K-Ahl. M J-Tsv. (Li), hrl pl ajuᴅ M Li J-Tsv.
1. aju, ajud; mõistus | vn мозг; ум
J ajud om pää luu süämeᴢ aju(d) on pealuu sees
Li inemizel on pääajuᴅ, no i elämill õlla toož ajut pääzä inimesel on peaajud, aga loomadelgi on samuti ajud peas
M ajud üppävät päässä, nii paĺĺo pajatin ajud hüppavad peast (välja), nii palju rääkisin (= pea on väsinud pikast jutust)
M tälle ajujõ on annõttu päh̆hää talle on mõistust pähe antud (= ta on tark inimene)
M ajut kuivõvaᴅ ajud kuivasid ära (= jäi rumalaks)
2. pl üdi | vn костный мозг
M luuza on ajuᴅ i pääzä on ajuᴅ luus on üdi ja peas on ajud.
Vt. ka luuaju, pää-aju

aka J-Tsv. küll (alles) | vn вот уж, ох уж
aka minu naapuri on naljõkõz meeᴢ, šuutk šuudgaa peräll küll minu naaber on naljamees, nali nalja järel

arvo P Lu Li J (K M Kõ Ra I Ku), g arvoo Lu J
1. aru, mõistus | vn ум, разум
J vohmall bõlõ arvoa rumalal pole aru
P millõ niku arvua antõ pähie mulle nagu anti (andis) mõistust pähe
J tuhmõlõõ poigõlõõ isätši arvoa pähää p [= ep] paa rumalale pojale ei pane isagi mõistust pähe
Li se piäb arvookaa tehä seda tuleb teha arukalt (mõistusega)
J tämä on nii paha arvoka, täüz durakk ta on nii kehva aruga, päris loll
J peenee arvoka vähese aruga
J tülpää arvokaa nüri mõistusega
J lühüd arvo lühike aru
2. mõistatus | vn загадка
Lu suuto anti kõlmõd arvua kohus andis kolm mõistatust

J kahõ arvokaa inimizekaa kuitši et saa kokkoo otsustusvõimetu inimesega ei saa (sa) kuidagi hakkama (= kokkuleppele)
P ep tämä saannu arvua mitä miä tällie pajatin ta ei saanud aru, mida ma talle rääkisin
Li segotat kõik ühtee, a izzee et saa mittää arvua ajad kõik segi, aga ise ei saa midagi aru
J vai tämä metsälin saab üvüsüzess arvoa või tema, metsaline, saab headusest aru!
J tüüll ebõõ arvoa, epko õttsa tööl ei ole aru ega otsa
J pitäväd arvoa arutlevad, peavad aru.
Vt. ka arvotuᴢ

eessä K M Ja-Len. Lu Li J eessᴀ̈ Ku eesse Lu J eess M Lu J ees J-Tsv. iessä K-Ahl. iess L P
1. adv eest | vn спереди; прочь с (кого, чего)
Lu tämä on eess i takkaa nagrõttõva ta on eest ja tagant naeruväärne
Lu eessä saab veittää, tõmmõtõ eest saab vedada, tõmmata
Ku perednikaa tokut́śid eessᴀ̈, t́śüttönnᴀ̈ lahzee teeᴅ (kui) põlle pillasid eest, (siis) teed (= sünnitad) tüdrukuna lapse
L nõiskaa iess minge eest!
Li mee eessä poiᴢ mine eest ära!
2. postp eest, lähedalt | vn из-под, у
M kase tütrikko on nii korjaa, nen̆nää eessä eb näe entääᴢ see tüdruk on nii uhke, et (oma) nina ette ei näe (= käib nina püsti)
3. postp eest, asemel | vn за, вместо
M meil õltii kõikk palkallizõt karjušiᴅ, palkaa eessä tehtii töötä meil olid kõik palgalised karjused, palga eest tegid tööd
L müö sinuu iess vassaamma me vastame sinu eest
J dalisko fet́kaa eesse karjušii paastõrissi meen või lähen Fedka asemel karjase-abiliseks.
Vt. ka neessä

harrillaa Lu Ra J laiali, ammuli, pärani | vn вразброс, вразброд, расставив (ноги), распростерев (руки), разинув (рот), развесив (уши), вытаращив (глаза), настежь
Lu kõiɢ riisõd on vizgottu harrillaa kõik asjad on visatud laiali
Lu karja on harrillaa kari on laiali
Lu kujall on algot harrillaa väljas (külateel) on halud laiali
Lu kuuntõ nüt kõrvõᴅ harrillaa kuula nüüd, kõrvad kikkis (laiali)
J seizob jalgaᴅ harrilla seisab, jalad harkis (laiali)
J tšäet harrillaa käed laiali
J hiusõt pitšäᴅ, harrillaa juuksed pikad, laiali
Lu nii kõvassi nagraʙ, što suu on harrillaa nii kõvasti naerab, et suu on pärani
J vahib niku üü-lakko silmet harrillaa vahib nagu öökull, silmad pärani
Lu miä avaan uhzõõ harrillaa ma teen ukse pärani lahti
Lu uhz on avõõ harrillaa uks on pärani lahti

hullutauti Li hullu-tauti J-Tsv.
1. marutõbi | vn бешенство (у животных)
Li koiral on hullutauti koeral on marutõbi
2. J-Tsv. hullumeelsus; peaajupõletik | vn сумасшествие; воспаление мозга

hörkillää Lu Ra J hörkkillää Lu J-Tsv. hörkkiillää Lu örtšillää M (kõrvad) kikkis | vn навострив (уши)
J koiralla on kõrvat hörkillää koeral on kõrvad kikkis
J jänesell kuulõjõz oŋ kõrvat hörkkillää jänesel on kuulates kõrvad kikkis
M kuultaap kõrvad örtšillää kuulab, kõrvad kikkis (= kuulab tähelepanelikult)

hörkittää: hörkittä J-Tsv., pr hörkitän: hörkiten J, imperf hörkitin J püsti v. kikki ajada, kikitada (kõrvu) | vn навастривать, навострить (уши)
opõin hörkitep kõrvii(t) hobune kikitab kõrvu

issulauta M Kõ isulauta (Li) istelaud, -pink (paadis, kangaspuudel jne.) | vn сиденье, скамья, скамейка (в лодке, у ткацкого станка и т. д.)
M miz̆zee päällä isuʙ, se on issulauta mille peal (kuduja) istub, see on (kangaspuude) istelaud (pink).
Vt. ka issuzlauta, issuva-lauta, isutalauta, isutuzlauta

jalgahsõmõᴅ P pl.
1. jalused | vn стремена
satulaa jalgahsõmõᴅ sadula jalused
2. tallalaudade nöörid v. seosed (kangaspuudel) | vn тяги подножек (у ткацкого станка)
jalgahsõmõd õlivad kaŋgaspuil; kuottii kaŋgass jalgahsõmiikaa tallalaudade nöörid olid kangaspuudel, kooti kangast tallalaudade nööridega
suhsõõ jalgahsõmõᴅ tallalaudade nöörid.
Vt. ka jalastõmõᴅ, jalgoo², jalguu, jalkarauta, jalkomõ

jalka Kett. K L P Ke M Kõ Po Lu Li Ra J I Ku Kr (R vdjI) jalk Ke J-Tsv. jalkᴀ Ku jalga Lu-Must. Ялка Pal1 Я́лка K-reg2 Ярга Pal1 Я́рга Ii-reg1 gialka ~ dialka Kr, g jalgaa K P M Lu Li Ra J I
1. jalg | vn нога
Lu ku õlõd vana, et kõhta häülüä, vanad jalgad eväd mee eteeᴢ kui oled vana, ei suuda liikuda, vanad jalad ei lähe edasi
P miä nõizõn jalkoi tšennittämää ma hakkan jalgu kängitsema
P inehmin on ilma jalkoi, mitä siä tämäss tahoᴅ inimene on jalutu, mida sa temast tahad
Lu õpõn nelläl jalkaa kompasuʙ, a inemin jo sõnalta vs hobune komistab neljal jalal, aga inimene juba sõnalt (= sõnaga)
Lu jalga kui platsab, nii suu matsab (Must. 160) vs kui jalg tatsub, siis suu matsub
P tšell on jano, senel on jalgaᴅ vs kellel on janu, sellel on jalad
P ühs jalka on maall, tõin jalka on avvaa serväl kk üks jalg on maa peal, teine jalg on haua serval
M täll on pää kõlmõttomann jalkanna, ep tää, mitä teeʙ kk tal on pudrupea (tal on pea kolmandaks jalaks), ei tea, mida teeb
Lu durakka pää jalgol oogat eb anna vs rumal pea jalgadele puhkust ei anna (= kui ei jaga pea, siis jagavad jalad)
P petohsõl on lühüüd jalgaᴅ vs valel on lühikesed jalad
P johzõb nii kõvassi, etti jalgad maalõõ evät tapaa kk jookseb nii kiiresti (kõvasti), et jalad maha ei puutu
L pani tätä jalkonaa sõtkomaa savvõa pani teda jalgadega savi sõtkuma
Lu miä õõn väsünü, što en kestii jalkoil ma olen (nii) väsinud, et ei püsi (enam) jalul
J lahs hüpib jalgalt jalgalõõ laps hüpleb jalalt jalale
I jalkojõõ päälä tšäüᴅ käid jalul (= käid voodist üleval)
Po pääss i jalkoissaa peast jalgadeni (= pealaest jalatallani)
M elettii üv̆viippäi, a nüd nii kõv̆vii sõitõltii, etti evät tšäü jalgala tõin tõizõlõ elati hästi, aga nüüd riieldi nii kõvasti, et ei käi(da) jalaga(gi) teineteise pool
J emmiä enepä ted́d́ee talosõõ jalka pisä ei ma enam teie tallu jalga pista
Lu tämä jalkoi veitteep peräᴢ ta veab jalgu järel
J tõizõlõ jalka rissi panõma teisele jalga ette panema
P miε tällie tein jalgad allyõ ma tegin talle jalad alla
Lu nät sai jalgõd alla, nõis üvvii elämää näe, sai jalad alla, hakkas hästi elama
M jalgat seltšää i panin menemää jalad selga ja panin minema
Li jalka muurahtu ~ jalka suri jalg suri (ära)
J võtti jalgõᴅ jalad väsisid (ära)
Ra kurki nokki jalgõᴅ kuresaapad on jalas (= jalasääred on tuulest lõhenenud)
J raska jalgaa pääll õlõma raskejalgne (= rase) olema
M tuli suurilla jalgoilla tuli suurte sammudega
J täll om puu jalk tal on puujalg
Lu vokii jalgõᴅ vokijalad
M ŕumkaa jalka viinapitsi jalg
J tält jo eb ühs kõrtõ murrõltii taku jalgõᴅ sellel(t) juba enam kui (üks) kord murti tagajalad
J lapp jalk lestjalg; lampjalg; labajalg, jalalaba
P jõka jalgaa assõmõlla panõtõltavassi (itkust:) igal sammul (igal jalaastel) tagaräägitavaks
M mentii ellässi jalgaa alussõõᴅ jalatallad jäid (läksid) hellaks
Ra jalgaa kant jala kand
J jalgaa seltš jala selg
Lu jalgaa jältši jalajälg
M jalgaa tallaa jältši jalatalla jälg
Lu jalka lapoil mitattii kupain i saatii täätä, mikä on aika jalalabadega mõõdeti vari (= varju pikkus) ja saadi teada, mis kell(aaeg) on
Lu tämä on nii lizuna, jalka põhjat kaaliʙ tema on nii(sugune) tallalakkuja, (kas või) tallaalused lakub (üle)
Lu jalka terä jalalaba varvastepoolne osa
Lu jalka rätte jalarätt
J jalk inimin jalakäija
J jalk vätši jalakäijad
2. linnasejalg, -idu | vn солодовой росток
Lu eestää ne jalgad võtõtaa poiᴢ, siiz javõtaa algul võetakse need linnasejalad ära, siis jahvatatakse
P linnaχsyõ jalgaᴅ linnasejalad, -eod
3. harkadra haru e. sõrg | vn ножка у рассохи
Li enne adrakaa tšünnettii. adr õli .. no kutsuttii jalgõdõ ennemalt künti puuadraga. Puuader oli .. noh, nimetati adraharudeks
4. jalg (mõõtühik) | vn фут
Lu jalka on mõõttu; seitsee jalkaa, se on süli jalg on mõõt(ühik); seitse jalga, see on süld
Lu merisüli õli kuus jalkaa, a maasüli õli seitsee jalkaa meresüld oli kuus jalga, aga maasüld oli seitse jalga

jänessee jalka kassikäpp (lill)
Lu varzaa jalk nenäᴢ nina on tatine
J vazikaa jalk ripub nenäss nina on tatine (tatt ripub ninast).
Vt. ka adra-jalka, esijalka, järjüüjalka, karvajalka, klimppajalka, kover-jalka, linnazjalgaᴅ, muhkujalka, mätäjalka, pittšijalka, ramp-jalka, ramppajalka, satajalka, sõnajalka, štanajalka, takajalka, takujalka, tšellijalka, tšerijalka, vokiijalka, vääräjalka, üφsjalka
Vt. ka jalgaᴢ

jalkalauta Li (voki) tallalaud | vn подножка (у прялки)
vipu on pantu tšiin, aukko tehtü i nahgaakaa pantu tšiin; ühs õttsa on jalkalavvaᴢ, a tõin on veero tellezä (voki) keps on pandud kinni, auk (on) tehtud ja nahaga (on) pandud kinni; üks ots on tallalaua küljes, aga teine on ratta telje küljes.
Vt. ka jalka-aluᴢ, jalk-puu

jalkovittso P Lu (I) (voodi, aseme) jaluts | vn изножье (у кровати)
Lu koikalla on jalkovittso i päävittso voodil on jaluts ja päits
P kahs tilaa vassatuga, pääd õlivad üheᴢ, siᴢ juoltii: se on jalkovittso i se on päävittso kaks aset vastastikku, pead olid koos, siis öeldi: see on jaluts, see on päits.
Vt. ka jalkavittso, jalkõvittsa

javotšivi M Lu Li J javo-tšivi Lu J
1. käsikivi | vn ручной жёрнов (ручная мельница)
M javotšivell jav̆vaаᴢ käsikivil jahvatatakse
M javotšivee keppi käsikivi käepide (kepp)
2. veskikivi | vn жёрнов
Lu müllüzä õllaa javotšiveᴅ, javomizõõ aikana onõ viĺjä kahõõ tšivee väliᴢ veskis on veskikivid, jahvatamise ajal on vili kahe kivi vahel
3. liivapugu, lihasmagu | vn мускулистый желудок у птицы
Lu kanal on kuvoz javo-tšivi, tšiveekaa javaʙ kanal on (pugus) liivapugu, kivikestega jahvatab (= peenestab toitu)
Lu J kanaa javotšivi kana liivapugu.
Vt. ka javoo-tšivi

johsuaika M johsu-aika Lu johsu-aikõ J jooksu-, innaaeg | vn течка (у животных)
M johsuaika, ku lehmä tšüzüʙ ärtšää innaaeg (on), kui lehm otsib (küsib) pulli
J ku tuõb irvii johsu-aikõ, siz on lihad lõppumattõ rl kui tuleb põtrade jooksuaeg, siis on lihad lõppemata

juurõza: juurõzõ ~ juurõᴢ J juureᴢ Ku postp juures | vn у, около, возле
J makkaat tõrvaskannoo juurõz üütä magad tõrvase kännu juures ööd
J akkuna juurõz ripup hattu akna juures ripub müts
J mitro on trifonaa juurõᴢ Mitro on Trifona juures

kaartama Kett., g kaartamaa (saani) päits [?] | vn головки полозьев (у саней) [?] (orig.: vieru)
saanii kaartamaza saani päitsis [?]

kagluᴢ K-Ahl. L P M Kõ Po Lu Li Ra J (R-Reg.), g kagluhsõõ Po kaglussõõ M Kõ kaglusõõ M Lu J
1. kaelus | vn ворот (у одежды)
J tšiutoll om peen kagluᴢ särgil on (liiga) väike kaelus
M lad́d́a kagluᴢ avar (lai) kaelus
Po mõnõllaisijeekaa niittijeekaa õmmõltii kagluhsõᴅ kaelused tikiti mitmesuguste niitidega
J kahõt pilut kaglussõss rl kahed tikandid kaelusest
J kaglus šnüürettü kaelus (on) kroogitud
Lu alu tšuutto on kaglusõõkaa, ilma vorotnikkaa alussärk on kaelusega, ilma kraeta
Lu vorotnikka õmmõllaa kaglussõõ tšiini krae õmmeldakse kaeluse külge kinni
J napus millõ tšiutoo kagluᴢ nööbi mu(l) särgikaelus kinni
tšiutoo kaglussõõ õmmõltii se lintti-ploika särgi kaelusesse õmmeldi see pael-gofreering
M kamalkaa kagluᴢ ~ Li kamalikaa kagluᴢ jaki kaelus
2. krae, kaelus | vn воротник
M kaglus õli rüdillä ümpärikoin [= rüüdillä ümmärkõin] (Len. 264) krae oli rüül (= vanaaegsel linasel ülekuuel) ümmargune
võtti viskaz rev̆voo koormaasõõ: leeb naizõlõõ üvä kaglus paĺtolõõ võttis viskas rebase koormasse: saab naisele hea krae palitule
M miä tõin sillõõ šuubalõõ kaglussõõ ma tõin sulle kasukale krae
K sõsõ vieb sõnad sõrmikkaaza, virred viitaa kagluhsõza (Al. 51) rl õde viib sõnad sõrmikus, värsid kuue kaeluses
3. püksivärvel | vn пояс штанов
Lu stanoil on tooš kagluᴢ pükstel on samuti värvel
P stanoi kagluᴢ ~ Lu štanoi kagluᴢ ~ Li štanojõõ kagluᴢ püksivärvel
Lu kaattsojõõ kagluᴢ (linaste) pükste värvel
4. (põlle) kaelusepael, kaelatagune pael | vn воротниковая тесёмка у фартука
Lu perednikaa vai pollee kagluᴢ igapäevase või piduliku põlle kaelusepael
5. kaelarihm | vn ошейник
J koira kagluᴢ koera kaelarihm

kalarakko Lu kala põis, (kala) ujupõis | vn плавательный пузырь (у рыбы)
kalal on rakko, kalarakko kalal on põis, ujupõis.
Vt. ka kalapullo, kalapullu

kamoli Lu, g kamolii subst habemetu mees (mees, kellel ei kasva habe) | vn безбородый мужчина (мужчина, у которого не растёт борода)

kantama Lu kantõm J-Tsv., g kantamaa: kantõma J
1. (kande)kett v. -pael (kaelas kantaval ristil, helmestel) | vn цепочка (креста), шнур (бус)
J elmiit lütšitä kantõmõsõõ helmeid lükitakse (kande)paelale
J risi kantõmõd on õppõizõd i kultõizõᴅ ristiketid on hõbedased ja kuldsed
J elmee kantõm helmepael
2. pide, kanne; sang | vn связка, приузд; привязь; лямка, ручка
Lu aŋgõrjaa nahka pantii primuzlaa kantamõssi angerjanahk pandi koodi pideme(rihma)ks
Lu vakall õllaa kantamõᴅ korvi(de)l on sangad
J kiza kantõm koti sang
3. alumine selis, võrgu-, noodanöör | vn нижняя верёвка у сети или у невода
Lu tšivesee kantamõᴅ alumised selised.
Vt. ka tšiveskantama
Vt. ka kannõõ, kantomõ

karkõnõssa Lu karkõnõss J-Tsv., pr karkõnõn Lu J, imperf karkõnin Lu
1. järsku ärgata, unest üles ehmuda | vn проснуться внезапно
J tšenle kokutti akkuna de miä karkõnin üleᴢ keegi koputas aknale ja ma ehmusin unest üles
2. Lu põgeneda | vn бежать, у-.
Vt. ka kargata, karkahtaa, karkahtaassa

kassa¹ Kett. Salm2 K L P M Kõ S Po Lu Ra J I (R-Reg. vdjI) kassõ Lu Ra kass J-Tsv., g kasaa S Lu J kas̆saa M I kassaa vdjI pats, (juukse)palmik; palmik, põimik | vn коса (у девушки); сплетённые в косу волосы, грива и т. д.
J kazvo millõ kassa pittšä, kassa pittšä, tukkõ tuimõ rl kasvas mulle pikk pats, pikk pats, tugev tukk
Lu tüttö isuʙ riheᴢ, kassa on kujal. ahjo i truba mõist tüdruk istub toas, pats on õues? – Ahi ja korsten
L kassaz õli pittšä lintti (juukse)palmikus oli pikk pael
P kassa on pletittämizess purkaunnu pats on põimest lahti hargnenud
K kassa lahgotõtti vetšerina-ehtagonna [= -õhtagonna] iezä lavvaa issumissa (Al. 30) (pruudi) pats harutati lahti lahkumisõhtul enne lauda istumist
M riv̆vaa ńauhaᴅ õltii pletitettü kõlmõlla tšeillä nii kas̆saa moodaa sääremähise paelad olid punutud kolme keermega, nii patsi moodi
S tüttäret tšäütii, rütšeesee kasat pletitettii kupoĺonn tüdrukud käisid, punusid jaanipäeval rukkisse palmikud
M kõõᴢ arõnõʙ kassa, siiᴢ meeᴅ mehele senel vootta, a ku eb arõnõ, siiᴢ isuᴅ tütterikkon kui (rukki)palmik hargneb lahti, siis lähed sel aastal mehele, aga kui ei hargne, siis istud (vana)tüdrukuna
J pletid ivusõt kassaa punud juuksed patsi
P kassa on kassaza pats on põimes
J pitšäd ivusõt tehtii kasalõõ pikad juuksed põimiti (tehti) patsiks
I kõikõõ arjaa opõzõllõ kasolla pletti kogu laka põimis hobusel palmikutesse
Po ehittääz opõzõt kassaloissa hobused ehitakse (laka)palmikutega
Lu kassa lintti ~ J kass ĺintti patsipael.
Vt. ka pittšäkassa

kestää Kett. P M Lu (Ra J) kestεä P kestä J-Tsv. kestääɢ I kessää (Ku), pr kestän P M Lu Ra kesten J, imperf kestin P Lu J
1. (paigal v. mingis asendis v. alles) püsida; (tervena) püsida, vastu pidada | vn держаться, продержаться, у-
P bluudgassi juõltii i lehmεä, kui ep kestännü karjaza hulkujaks nimetati ka lehma, kui (ta) ei püsinud karjas
M täm ep kestä ühellä tilalla, täm suv̆vaaʙ ain vajõltõlla töitä ta ei püsi ühel töökohal, ta armastab aina vahetada töid (= töökohti)
Lu tämä duumaaʙ kestää üheᴢ paikkaa kaugaa ta mõtleb püsida (= elada) ühes kohas kaua
P viskoizlapja serväd õlivad vähezie kõrkõapaᴅ, etti viĺĺa kestäis süämmeᴢ tuulamislabida servad olid natuke kõrgemad, et vili püsiks sees
Lu aluz ep kestä õikaal kursil purjelaev ei püsi õigel kursil
Ku miä jalkoill en kesseᴅ ma ei püsinud jalul
J võd́d́ ivusõt pomadikaa, siis kestevet pissüᴢ võia juukse(i)d pumatiga, siis seisavad (püsivad) püsti
J tuuli avaab uhzõõ avõõ, ep kestä uhš tšiin tuul lööb (avab) ukse lahti, uks ei seisa (püsi) kinni
Lu pantu meel ep kestä vs (pähe) pandud mõistus ei püsi
M täm̆mää tšäezä rahad evät kestä, täm suv̆vaaʙ hukata paĺĺo rahhaa tema käes raha(d) ei püsi, ta armastab raisata palju raha
I kunniz lõõkku kestäʙ, aina lõõkuttii kuni kiik püsib (= peab vastu, ei purune), aina kiiguti
Lu ampajeekaa on kehno kaupp, alumaizõd evät kestä hammastega on kehv lugu, alumised ei pea vastu
J õlkizõt katot kauga kesteveᴅ õlgkatused peavad kaua vastu
Ra kuusikatto, kuusipäre kestäp kaukõpii kuuselaastudest katus, kuuselaast peab kauem vastu
2. säilida | vn сохраняться, сохраниться
Lu kuivõltaa kestäʙ iivõ kaugaa kuivalt (= kuivatatult) säilib pärm kaua
Lu musikkaa varenja kestäp tervee vuuvvõõ mustikakeedis säilib terve aasta
Lu jääkõz aili kaugaa kestäʙ sveežana külmunud räim säilib kaua värskena.
Vt. ka kesteessä, kestiissä¹

komzoli J-Tsv., g komzolii fig imelik, kummaline rõivas | vn камзол (у води: одежда, вызывающая удивление)
komzolissi vad́d́õlaizõᴅ kutsuta sõppa, kump om migässnibuit poolta muuder {k}-ks nimetavad vadjalased rõivast, mis on millegipoolest imelik

kori¹ Ränk M S Li (vdjI), g korii M Li kor̆rii M vdjI
1. ruhi (puutüvest õõnestatud künakujuline ühetüvepaat) | vn однодерёвка, долблёнка (выдолбленная из ствола дерева)
M kori on kotonn kaivõttu ühessä puussa, pittšä niku lehmää žoloba; kori meeb ilozassi alazõõ tuulta ruhi on kodus õõnestatud ühest puust, pikk nagu lehmaküna; ruhi läheb kenasti allatuult
M ku hoŋka bõllu mätäsüä, sis senessä kaivõttii koria kui jäme mänd polnud seest mäda, siis õõnestati sellest ruhi
M mokomal koril i minuu isä püüti kalloo niisuguse ruhega püüdis ka minu isa kalu
M talvõlla hakonna halizõb, tševäällä jänessennä keikab. kori (Set. 18) mõist talvel magab (mahalangenud) puutüvena, kevadel hüpleb jänesena. – Ruhi
2. (ree) kori, kresla | vn кресло (съёмный борт у дровней)
Li lait́joo päälee tehtii kori, lavvat pantii päälee, servät tehtii reele tehti kori, lauad pandi peale, tehti servad

kujamaa (Ra) õuemaa | vn земля у дома
lagotõtaa maalõ, kujamaalõ, murolõ, niitüü pääle veetii (linad) laotatakse maha, õuemaale, murule, heinamaale viidi

kukkõ Kett. K L P M Kõ S Lu J Ku (R-Reg. vdjI) kukke Kr Куккъ K-reg2 Ii-reg1, g kukõõ Kett. P kukyõ L P kuk̆kõõ M Kõ
1. kukk | vn петух
M kõm neĺĺä kan̆naa õli i kukkõ kolm-neli kana oli ja kukk
S kukkõ esimein kõrt laulaʙ, on tunni (kui) kukk esimest korda laulab, on kell üks
M kukkõ – pää peen, a meeltä paĺĺo kukk – pea väike, aga mõistust palju
Kett. kukkõ laulahtii kukk laulis (korra)
M kukkõ kudrutaʙ kukk kõketab
M kukõᴅ ratkoass laulaa kuked lõhuvad laulda
K miez mieb riheppäälee, lihanaappa ṕää ṕääl. mi se on. se on kukkõ mõist mees läheb lakka, lihakauss pea peal (= mees kõnnib toa peal, lihavaagen pea peal). Mis see on? – See on kukk
kuk̆kõõ parta kuke lokuti
Kett. kukõõ lauluussaa ~ kukkõõssaa ~ vdjI kukkõissaaɢ kukelauluni
K esimeisezä kukõza (Ahl. 130) esimese kukelaulu ajal
K äd́d́äs kuttsu kukõssa, ämmäs päivää valgõttõza (Al. 49) rl su äi kutsus kukelaulust (= ajas kukelaulu ajal üles), su ämm päeva valgenedes
2. (poisikese) peenis | vn половой член (у мальчишки)
M meill juõllaᴢ: ku peenet pojokkõizõᴅ kusas tul̆lõõsõõ, siz näd́d́ee kuk̆kõõ päälee kazvap koira nännä meil öeldakse: kui väikesed poisid kusevad tulle, siis nende peenise peale kasvab koeranael
3. savipill (piilupardikujuline savist vile) | vn глиняная свистулька в виде уточки
M kukkõ, pilli kukkõ savipill

M kuk̆kõõ arja kukehari (teat. lill).
Vt. ka pillikukkõ, tedre-kukkõ, vattsakukkõ
Vt. ka kuka, kukko, kukkupilli

kupo² Lu, g kuvoo Lu pugu | vn зоб (у птиц)
linnull on kupo linnul on pugu
kanal on kupo täünn kanal on pugu täis
kanal on kuvoz javo-tšivi, tšiveekaa javaʙ kanal on (pugus) liivapugu, liivapuguga (kivikestega) jahvatab (= peenestab toitu)
kana kupo ~ kanaa kupo kana pugu.
Vt. ka puko, puku

kõrva Kett. K U L P M Kõ S Lu Ra J I (R-Reg. Ja-Len. Li) kõrvõ Lu Li Ra kõrv J-Tsv. korva Ku körva ~ karwa Kr Кыръва K-reg2 Кы́ръва Pal1 Ii-reg1 Ко͡ерва Tum., g kõrvaa Kett. K U P M S Lu Li Ra J I
1. kõrv | vn ухо
Lu kõrvõt pissüᴢ niku jänesel kõrvad püsti nagu jänesel
M nii on kase laiska inehmin, õm̆mia kõrvia ev või pesä see on nii laisk inimene, (et) ei viitsi (ei või) oma kõrvu pesta
Lu miε võtin sigal kõrvissa tšiini ma võtsin seal kõrvust kinni
Lu vaivattii kõrvaa kõrv valutas
Lu tapõllaa, kulakal antaa kõrvall kakeldakse, antakse rusikaga vastu kõrvu
ühtee kõrvaa kuuli vähäizee ühe kõrvaga kuulis natuke
Lu ühess kõrvass kuulõʙ, tõizõss lazõp poiᴢ kk ühe kõrvaga (ühest kõrvast) kuuleb, teisest laseb välja (= ühest kõrvast sisse, teisest välja)
Lu kõrva talvõll tšihguʙ, soojaa tääʙ, a tšezäll tšihguʙ, vihmaa tääʙ (kui) kõrv talvel sügeleb, tähendab (= ennustab) sooja, aga (kui) suvel sügeleb, tähendab vihma
Lu ku õikaa kõrva elizeʙ, siš tšiitetää, ku kurraa kõrva elizeʙ, siz laitõtaa kui parem kõrv kumiseb (= ajab pilli), siis kiidetakse, kui vasak kõrv kumiseb, siis laidetakse
Lu kõrviz viŋguʙ ~ kõrvad järissää (jürissää) ~ kõrvad vuhissaa ~ J kõrvõd ulvovõᴅ kõrvad kumisevad
Lu ai ku on üvä meeli, kõik kõrvõd nagravaᴅ oi, küll on hea meel, kõrvad(ki) naeravad (= nägu on kõrvuni naerul)
Lu katso silmill, elä kõrvill vaata silmadega, mitte kõrvadega
P älä vilisä suoza, suo kõrvad rad́d́oʙ ära vilista soos, soo lööb vastu kõrvu
Lu tämä petteep silmäd i kõrvõt täünn ta valetab silmad ja kõrvad täis
Lu on võlkaa suud i kõrvaᴅ on kõrvuni võlgades (võlga on suud ja kõrvad täis)
Lu merell õllaa kõrvõᴅ vs merel on kõrvad
L kõrvad lokkuollaa kõrvad lontis
J lummillaa kõrvat (Must. 175) lontis kõrvad
J lumpaza kõrvat (Must. 175) lukkus kõrvad
Lu kõrvaa juuri kõrvajuur
M kõrvaa aukko kõrvaauk
M kõrvaa lehto kõrvalest, -leht
Lu J kõrvaa takuᴢ kõrvatagune
M kõrvaa parabana kõrva trumminahk
J kõrva vaikko ~ Ra kõrvaa vaikko kõrvavaik
2. (mütsi)kõrv | vn ухо (зимней шапки)
Lu talvi šaabgal on kõrvaᴅ talvemütsil (= kõrvikmütsil) on kõrvad
3. kõrv, käepide (puunõul jne.) | vn ушко, ручка (у деревянной посуды и т. д.) Lu lännikko on kõrvijeekaa i astjal on kõrvõᴅ lännik on kõrvadega ja astjal on kõrvad
Lu kattilaa saŋka õli pantu tšiini kattilaa kõrvijõõ katla sang oli kinnitatud (pandud kinni) katla kõrvade külge
J savõiss rukamoińikka ilm kõrviitt evät tee savist kätepesunõu ilma kõrvadeta ei tehta
Lu ušatii puu õtsad õltii paksupaᴅ, ettep tullõiᴢ ušatii kõrvissa poiᴢ, että eb liukuis poiᴢ toobripuu otsad olid jämedamad, et ei tuleks toobri kõrvadest välja, et ei libiseks ära
4. horm, aas (pastlal); kirvesilm (ava varre jaoks); (nõela)silm | vn ушко (петля); обух (проушина в обухе топора); игольное ушко
P paglatšennäl õli ühes puo-lyõ kõrva i tõizõs puolyõ tuoš kõrva, kõrvõiss lütšättii pagla läpi pastlal oli ühel pool horm ja teisel pool ka horm, hormadest lükiti pael läbi
M tšennää kõrvaᴅ ~ P tšennεä kõrvaᴅ pastla hormad
Li tširvee hamarõ i terä i kõrvõ, kuhõ pannaa se varsi kirve kand ja tera ja silm, kuhu pannakse see vars
J lüttšää niitti niglaa kõrvaa pane niit nõela taha (pista niit nõelasilma)
5. kõrv (kanga pikkusmõõt) | vn ушко (мера длины ткани)
U no, mõnta kõrvaa panõᴅ noh, mitu kõrva (= mitme kõrva pikkuselt) paned (kangast üles)?

Lu piä kõrvad avõõ hoia (pea) kõrvad lahti
J sill on pitšät kõrvõᴅ sa oled loll (sul on pikad kõrvad = sul on pikad juhtmed)
J paa rätte kõrviilõõ pane rätt pähe
Ra pantii rätet kõrviisõõ pandi rätid pähe
J paap kõrvaasõõ paneb kõrva taha (= jätab meelde)
M tämä ep saanu mit̆täid baryššaa: meni kõrva kõrvaa päälee ta ei saanud mingit vaheltkasu: (kaup) läks ots otsaga kokku
M kõrva rätti pearätt
Kett. kõrvaa tagussõᴅ kõrvasüljenäärmepõletik, parotiit (sigadel).
Vt. ka hõrkkikõrva, hörkkikõrva, lehtikõrva, lehto-kõrva, loppakõrva, lottokõrva, lottukõrva, luukõrva, pissükõrva, špilikõrva
Vt. ka kõrvaᴢ

käpätä: käpät J-Tsv. (J), pr käppään J, imperf käppäzin: käppezin J näpata | vn украсть, тащить, стащить, у-
käppes tõizõlt kormunõss rahaᴅ näppas teisel(t) taskust rahad

olkooz vaikkoᴢ käärme käesse, kättäni käppäjäizin rl olgu (tal) kas või madu käes, (ikka) annaksin (talle) kätt

küll L P M Lu Li J kül K J tšüllä J-Must. tšüll P
1. küll | vn уж
Lu ettsimizee küll ettsizin, a el levvä otsisin küll hoolega, aga ei leia
J küll miä mahzõn küll ma maksan
J luppa va küütti-mehele tšaaju rahat, kül siiz ajaʙ luba aga küüdimehele jootraha, küll (ta) siis sõidab
P ko lieb vajaa ni küll tämä tulõʙ kui läheb vaja, küll ta siis tuleb
Lu küll on kõva tauti küll on raske tõbi
2. küllap, ilmselt | vn наверно, небось
P küll siε nüt tahot süvvä küllap sa tahad nüüd süüa
J kül se tševäell taaz leeb upotuᴢ küllap kevadel tuleb jälle uputus
3. küllalt, küll | vn довольно, достаточно
J jõka päiväle saap küll omassa töössä igale päevale saab küllalt omast tööst
J mill on aika küll mul on aega küll.
Vt. ka küllält

lautajaššikka I laudkast (hobusõidukil) | vn дощатый ящик (у повозки)
vaŋkkurilla õli lautajaššikka, rattaill toožõ jaššikka vankril oli laudkast, kaarikul (oli) samuti kast (peal)

lavõn Ränk K M Kõ S Lu Li J (Po) lavõnõ K M Lu J I (Kett. R-Reg. Ra), g lavõzõõ K S Lu Li J seinapink, lavats (pikk seinaäärne v. seina külge kinnitatud pink e. lavats) | vn лавка у стены или прикреплённая к стене
Lu lavõnõ õli lad́d́a i pittšä nellää jalgaakaa, õli pitšep kui järtšü, nii pittšä kui seinä seinapink oli lai ja pikk, nelja jalaga, oli pikem kui {j.} (= tavaline pink), nii pikk kui sein
I lavõzõᴅ õlivaᴅ niin vot kui siittä i siheɢ kõittš mokomaᴅ suurõᴅ lavõzõᴅ õlivaᴅ siis olid (seina külge kinnitatud pikad) pingid, nii vaat kui siit ja sinna, puha niisugused suured pingid olid
J kahõs seinäz õli lavõzõt pantu kahte seina (kahes seinas) olid (seina)pingid pandud
I ümperi rihta lavõzõᴅ õltii toas olid ümberringi (= kahel pool seinte ääres seina)pingid
Lu lavõzõd i säntšü, näitä nüd et levvä (pikad seina külge kinnitatud) pingid ja (pakkudele asetatud laudadest endisaegne) magamisase, neid sa nüüd (enam) ei leia
M näd on annõttu lahzõlõ voli, meeʙ lautoja i lavõzia möö näe, on antud lapsele voli: ronib (läheb) mööda laudu ja seinapinke
J nõisi lavõzõllõ heitis (seina)pingile
I staruχa hüppii lavõzõlta vanaeit hüppas (seina)pingilt (püsti)
S kui koolõʙ, sis pannaz õlkõijee päälee lavõzõllõõ kui (inimene) sureb, siis pannakse (ta) õlgede peale (seinaäärsele) lavatsile
pokoinikall lavõzõll õli pää obraazoid́d́ee poolõᴢ surnul oli lavatsil pea ikoonide pool(e)
M õttsamõin lavõn ~ Ränk etsemoin lavõn ~ ülemein lavõn otsmises seinas olev pink
Ränk tšültšü lavõn ~ bokka lavõn külgmises seinas olev pink
(liitunult postpositsiooniga в составе композиты:) P lavõzõnalla (seina)pingi all
M razvakomka lavõznalla, tšen tahop se tahd́ip. uhmõr (Set. 17) mõist rasvakamakas (seina)pingi all, kes tahab, see tambib? – Uhmer
M uupakat pantii lavõzõnal̆laa (kodutehtud) saapad pandi (seina)pingi alla.
Vt. ka bokkalavõn, tšültšülavõn, õttsalavõn
Vt. ka lavanõ, lavonõ, lavunõ

lipsahtaassa Lu lipsahtass J-Tsv., pr lipsahtaan Lu J, imperf lipsahtaazin Lu J lipsahtazin J (ära, välja, läbi jne.) lipsata, lipsatada | vn скользнуть, выскользнуть, про-, у-; юркнуть; шмыгнуть
Lu iiri lipsahtaaz aukkoo hiir lipsas auku
J vass va ku lipsahtaaᴢ rihess kujalõõ (just) alles lipsas majast õue
J aissiä, juumrätte, vet taaᴢ lipsahtaas kabakkaa ah sina, joodik, jälle ju lipsas(id) kõrtsi!
J aŋgõriaz lipsahtaas tšäess vettee angerjas lipsatas käest vette
J komfetti lipsahtaas kurkuss alaᴢ kompvek lipsatas kurgust alla.
Vt. ka limossua, lippaussa, liukua²

livuᴢ M Kõ livus ~ lius Ränk, g livuhsõõ ahjuäärne (madal) pink | vn (низенькая) скамейка у печки
M issuu livussõllõ istu ahjuäärsele pingile

lumpaza J-Must. adv lukus (kõrvade kohta) | vn заложены (уши)
lumpaza kõrvat kõrvad lukus

ĺuukki P M Lu J-Tsv. luukki P, g ĺuukii Lu J luuk | vn люк, ставень (у окна)
M av̆vaa ĺuukki ava luuk!
J kazett ĺuukiss pääzet sillõnnala sellest luugist pääsed keldrisse
Lu akkuna pannaa tšiin lauta ĺuukiikka aken pannakse kinni laudluugiga.
Vt. ka tamburi-ĺuukki

ĺääska (P), g ĺääzgaa laudjas, ristluupealne (hobusel) | vn круп (у лошади)
lein miä ovõss ruozgaakaa, tälle tuli ĺääskaasõõ palko ma lõin hobust piitsaga, talle tuli laudjale vorp

lühti Ra J lüht Ra, g lühee Ra lühii J lüht (vokil) | vn гребень веретена (у прялки)
Ra lühez õllaa tšiini rautakokaᴅ lühis on (kinni) raudkonksud (= lühihambad)
J lühii ampaaᴅ lühi hambad
Ra lühti sampaaᴅ lühipostid

lühtisammaᴢ (Ra) lühipost (vokil) | vn подставка веретена (у прялки)
lühtisampaad on treiattu lühipostid on treitud

lühtrauta Ra lühivõll (vokil) | vn валик гребня веретена (у прялки)

meeli Kett. K R-Eur. M Kõ Lu Li Ra J I Ku Kr (Len. R-Lön. P) meeĺi J mieli R-Reg. L P J (K R-Lön.) meel M Kõ Lu miel P miili Kõ-Len. Kl-Set., g meelee M Lu J meeĺee ~ meeĺe J meele R-Eur. mielee P
1. meel, mõistus, aru | vn ум, разум, рассудок
M üvä, tšell on paĺĺo meeltä pääᴢ hea, kellel on palju mõistust peas
Ra sel inemizel rohkap õnnia mitä meeltä on pääᴢ sel inimesel on rohkem õnne kui mõistust peas
M parta kazvap tšiirepää ku meeli pääᴢ kk habe kasvab kiiremini kui mõistus peas
Li jumal eb antannu meeltä jumal ei andnud mõistust
Li emä annaʙ lahzõl nännää suhõõ, a meelt ep paa pähääsee vs ema annab lapsele rinna suhu, aga mõistust ei pane pähe
M mee parõp makaa, enäp meeltä leeʙ mine parem maga (end välja), tuleb rohkem mõistust (pähe)
J murhõss ävitti meeĺe murest kaotas mõistuse
M meeli jo meni alaᴢ mõistus on (vanadusest) juba alla käinud (= nõrgaks jäänud)
Lu se inemin on vähäizee meelelt laŋkõnuᴅ see inimene on natuke puuduliku mõistusega
M täm eb elä õmall meelellä, tällee kui juõllaᴢ, täm nii tantsiʙ ta ei ela oma mõistuse järgi: nagu talle öeldakse, nii ta teeb (tantsib)
M miä õmassa meelessä niku ajattõlin, etti kanni tul̆lõisi parap tehä ma oma aruga nagu mõtlesin, et nii oleks parem teha
L pittšä ivuuᴢ, a lühüd mieli vs pikk juus, aga lühike aru
Lu meeltä paaᴅ õpetad (paned mõistust pähe)
Lu pantu meel ep kestä vs (pähe) pandud mõistus ei püsi
Ra suurõõ meeleeka meeᴢ, ku on suur loba tark (suure mõistusega) mees, kui on suur laup
J vähä meeĺekaa vähese aruga
J ize noor, a vana-rahva meeli pääᴢ ise noor, aga vanarahva mõistus peas
R et kuttšun naista nagretšissi, meessä meele poolikassi (Eur. 37) rl (sa) ei nimetanud naist naerualuseks, meest poolearuliseks
2. meel(elaad), hingelaad, loomus | vn нрав, дух
K vot tämä eli õmaa ilozuukaa i üvää meeleekaa vaat, tema elas oma iluga ja rõõmsa (hea) meelega
J parõttakaa meeltä (Must. 152) parandage meelt
3. meel(eolu), tuju | vn настроение
Lu seneekaa siä üvütäd meelee sellega teed sa tuju heaks (= hüvitad pahanduse)
Ra üvälee üvütetää meeltä, a pahalõõ pahanoitõtaa heale (inimesele) tehakse tuju heaks, aga pahale tehakse pahaks
M näd jo täll meeli vähäneʙ näe, juba tal tuju langeb
Lu millõ tuli üvä meeli ma muutusin rõõmsaks (mul läks meel heaks)
M tänänn millõ on aivoo üvä meeli täna on mul väga hea tuju
M piäp tällee antaa üv̆vää meeltä teda tuleb rõõmustada
M ai ku miä sain üv̆vää meeltä oi kuidas ma rõõmustasin!
I tämä niku üv̆vää meelee tuli ta nagu rõõmustas (= muutus rõõmsaks)
Lu miε õlõn üviz meeliiᴢ, jott tulitta mul on hea meel, et tulite
M lahs nii õli üvil-meeliä lapsel oli nii hea meel
M miä sen̆nee tein üvässä meelessä ma tegin seda heast meelest
J tein üvää meeleekaa tegin rõõmuga (heameelega)
M võtti üv̆vii meelii vassaa võttis heameelega vastu
I a tämä rõhgaa nagraʙ, üv̆vää meeltä nagraʙ aga tema naerab palju, naerab heast meelest
Lu mill on paha meeli, što en kerkinüd ommaa aikaa mennä, müühässüzin mul on paha meel, et (ma) ei jõudnud õigel ajal minna, hilinesin
K ku sikaa näed unõᴢ, siz on pahaa meeltä kui siga näed unes, siis tuleb pahandust (on paha meelt)
J mitä õõtta suruilla suilla, mitä meelille pahoillõ rl miks olete murelike suudega, miks pahas tujus (pahal meelel)?
jäi paχχoisii meeliise (tal) läks tuju halvaks
J nain alõizõ meeleka tuli kalmoilt kotto naine tuli haleda meelega kalmistult koju
P paĺĺo mesi mielii maailmaa tõi rl tõi maailma palju rõõme (mesimeeli)
J raskaa meeli mure (raske meel)
4. meel, tahtmine, soov | vn (по)желание
P mill eb õlõ mielee perälliine mul(le) ei ole (see) meele järele (meelepärane)
Li millõ näüttiiʙ, on minuu meelee mukainõ mulle meeldib, on minu meele järele
J õpõnõ ebõ·õ tämä meelt müü hobune pole tema meelt mööda
M söö, mikä on meeltä möö söö, mis on meeltmööda
K eväd mennü üχtee mielie (nad) ei jõudnud üksmeelele
5. mõte, meel | vn мысль, замысел
Lu meeli on kõikkia selväp mõte on kõigist kiirem
Lu miä tänävä üül en pannut silmää tšiin, kõikõlaiz meelet tultii makkajõᴢ täna öösel ma ei saanud (pannud) silma kinni, igasugused mõtted tulid lamades
Lu milla nõis nii meeli põlõmaa, sinne piäb mennä mul tekkis vastupandamatu mõte, (et) tuleb sinna minna
Lu täl ain laulud meeleᴢ tal on aina laulud meeles (= mõttes)
Lu mikä siitiäl on meeleᴢ, se umalikkal on tšeeleᴢ vs mis kainel on meeles (= mõttes), see joobnul on keelel
6. mälu | vn память
M en mälestä, kõrraz unostan, milla on lühüᴅ meeli (ma) ei mäleta, unustan ruttu (kohe), mul on kehv (lühike) mälu

P nii on pimiä, menet tšäzii mielii on nii pime, (et) lähed käsikaudu
M tämä niku muiza meeliizä ta (on) nagu (peast) segane
Lu tämä on nii muiza meeliᴢ, mikä hätä tuõʙ vai kõvassi on läsivä ta on nii endast väljas, (kas) tuleb mingi häda (= õnnetus) või on (ta) väga haige
Lu heittümizessä on inemin muuz meeliiᴢ kohkumisest on inimene ähmi täis
M tällä meni meeli mettsää tal läks mõistus segi
M ved́ mennäz jo i meeled mettsää (vanadusest) läheb juba mõistuski segi
Lu miä vaatan, sill on meeled va mettsää ma vaatan, (et) sul on mõtted üha laiali
M miä nii kõv̆vii eittüzin, etti menin meeleltä mettsää ma ehmusin nii kõvasti, et mõistus läks segi
Ra menin meelelt vällää läksin peast segi
J tuli meelee (ta) rahunes (= kogus ennast, sai enesevalitsuse tagasi)
J meeli tšäüp ümper pea (mõte, mõtted) on segi
M mennäz jo meeled mettsää mälu hakkab juba nõrgenema
Ja kammarii johsos [= johsas] üvil meeliä lahzet (Len. 242) lapsed jooksevad rõõmsalt kambrisse
P tulimma kõikii kotuosyõ üviiz mielii tulime kõik hea tujuga koju
P ep tuõ kõikki mieliesie kõik ei meenu (ei tule meelde)
M ep kuiniiᴅ johu meelee juõlla kuidagi ei tule meelde öelda
Lu miä sill johutan meelee, jott siä ed unohtaisiiᴢ ma tuletan sulle meelde, et sa ei unustaks
J tulõta millõõ meelee tuleta mulle meelde
Lu bõõ i meelezä pole meeleski
J tee tüü väĺĺää, kunis seizob meeĺeᴢ tee töö ära, kuni seisab meeles
M miä piän meelezä ma pean meeles
J jo nee on mentü silmiissä, vaa bõõ mentü meelesse rl need on juba silmist läinud, kuid pole läinud meelest
M vot ku unostin, vot ku meni meeless mettsää kase sõna vaat, kuidas unustasin, vaat kuidas see sõna läks meelest ära
J meelelt laŋkõma ununema.
Vt. ka lahsomeeli, paha-meeli

menettši J-Tsv., g menetšii minek, minemine | vn ход, отход, у-
jää menettši jääminek.
Vt. ka menemin

mikkeli M Lu Li mikkeĺ M, g mikkelii M mihklipäev (soomlastel) | vn Михайлов день (у финнов)
M mikkeĺ õli rasivõõ tšüläzä praaznikka mihklipäev oli Rasi külas püha
Lu mikkeliä soikkolas piettii Soikkolas peeti mihklipäeva

Li tämä on niku kärä mikkeli, ääli aina kärizeʙ ta on nagu {k. m.}, hääl aina käriseb.
Vt. ka miihala, miihkeli-päivä, miihlapäivä

morško P M Lu Ra, g morškoo P M moržgoo P
1. (pastla)tärge | vn нарезка (у поршней)
P pagla-tšentšiil õlivaᴅ päärmied või morškoᴅ, siz õli lütšittü pagla läpi pastlail olid tärkmed, siis (nendest) oli pael läbi aetud (lükitud)
2. kurd, volt | vn сборка, складка
P morškoikaa rüüdi kurdudega rüü
3. mürkel, kõnek. lehmanisa | vn сморчок
P tševεäl kazvavad mettsäz bugraa pεäl morškoᴅ kevadel kasvavad metsas künka peal mürklid
M näkö on tšimaraᴢ niku morško nägu on kortsus nagu mürkel.
Vt. ka moršku

moršku Lu, g morškuu ~ moržguu
1. (pastla) tärge | vn нарезка (у поршней)
paglatšennää moršku pastla tärge
2. mürkel, kõnek. lehmanisa | vn сморчок
morškud jo tševvääl varraa perrää lumõõ järestää nävät kazvovõᴅ mürklid juba kevadel vara, otsekohe pärast lund (= pärast lumesulamist) nad kasvavad
morškuiz on moru, näit piäp paĺĺo tšihuttaa ja vesi vallaa poiᴢ mürkleis on mürk(i), neid tuleb palju keeta ja vesi ära valada.
Vt. ka morško

muhkujalka M fig (hobuse kohta, kelle jalal on luumuhk | vn лошадь, у которой накостница)
muhkujalka opõn {m.} hobune

muisso Ku, g muisoo mõistus, aru | vn разум, ум
suell on ühessemää meehee muissᴏ, a karull on ühessemää meehee voimᴀ hundil on üheksa mehe mõistus, aga karul on üheksa mehe jõud

mut́u Lu J-Tsv., g mut́uu ~ mut́u J poisikese peenis | vn мужской член (у мальчика)
Lu lahsiil on mut́u, a vanoil onõ mulkku lastel on (peenis) {m.}, aga vanadel on {m.}
J mut́uu aukko peenise ava.
Vt. ka mulkku, muukko

mäennalla: mäennall J-Tsv. mäejalamil, mäe all | vn у подошвы горы, под горой

mälehtüᴢ K-Ahl. P Lu Li J-Tsv. mäleehtüᴢ (P), g mälehtühsee ~ mälehtüφsee ~ mäleehtühsee P mälehtüsee ~ mälehtüze J-Tsv.
1. mälestus | vn память, воспоминание
P fetu jätti kaŋkaa mälehtüφsessi Fetu jättis kanga mälestuseks
J kui va algõd nooriiss aikoiss pajattõma, nii kõig mälehtüzet tulla meelee kui vaid hakkad noorusaegadest rääkima, siis tulevad kõik mälestused meelde
J mälehtüüsee merkki mälestusese
J mälehtüsee juttu mälestuskõne
2. mäletamine, meelespidamine; mälu | vn воспоминание, запоминание; память
Lu minuu mälehtüzez eb õllu ühtää vaŋkkuria, eb õllu ühtäätši pluugaa, adraakaa tšünnettii minu mäletamise järgi ei olnud ühtki vankrit, ei olnud ühtki raudatra, puuadraga künti
Li sill on üvä mälehtüᴢ, siä üvässi mälehtäᴅ sul on hea mälu, sa mäletad hästi
3. mõistus, aru | vn ум, разум, рассудок
J paĺĺo ko lahzõll võib õll mälehtüss pääᴢ palju(kest) lapsel võib olla mõistust peas?

J-Tsv. mälehtüz aastaik juubeliaasta [?].
Vt. ka mälehte, mälehto

mätäjalka M-Set. fig mädajalg, mädanenud jalg (seenel) | vn гнилая ножка (у гриба)
mätäjalka persee alla isup. obahka. tatti (Set. 18) mõist istub, mädajalg perse all? – Tatikas

mökössää: mökössä J-Tsv., pr mökösän: mökösen J, imperf mökösin J (surnuks) kägistada | vn душить, задушить, у-
mettsez om mökösettü kupts metsas on kaupmees (surnuks) kägistatud.
Vt. ka mökissää

nagleska I nakleska (I), g nakleskaa (ree)kaust | vn нахлёстка (один из верхних продольных брусьев у дровней, прикреплённых к полозьям копылами)
kopõloi päälee pantii nagleskaᴅ (ree) kodarate peale pandi kaustad

nahkakraappi Lu tallanaha kraapraud (kingsepal) | vn скребок для подошвенной кожи (у сапожника)

naĺĺa² M, g naĺĺaa M
1. kõnts; (suurveest jääv) muda | vn осадок; тина, грязь (нанос половодья)
ku per̆rää piimää bõ pestü kaugaa asõ, siis siäl nõõʙ mokoma naĺĺa kui piimanõud pole kaua pestud (kui piima järel pole nõud kaua pestud), siis tekib seal (sees) niisugune kõnts
vesi kõiɢ meni vällää i jätti õm̆maa naĺĺaa kõiɢ vesi alanes (jões) ja jättis oma muda (kaldale)
2. lima (näit. kalal) | vn слизь (напр. у рыбы).
Vt. ka jõtšinaĺĺa

napa Kett. K-Ahl. M S Ja-Len. Lu Li Ra J vdjI I (R-Reg.) nappa Kr, g navaa Kett. R Lu Ra J nav̆vaa M vdjI I nava Lu-Must.
1. naba; nabanöör, -väät (vastsündinul) | vn пуп; пуповина (у новорождённого)
M söökaa vattsa täünnä etti napa ep tšääntüis ühtee bokkaa (sööma sundides öeldakse:) sööge kõht täis, et naba ei vajuks (pöörduks) ühele küljele
Lu napa on liikkunu, siis piäb õõrua (kui) naba on paigast ära, siis on vaja masseerida
Lu pöörib, pöörib nava pääl, pääseb süämee, teeb karnaps? – võtti (Must. 159) mõist pöörleb, pöörleb naba peal, pääseb sisse, teeb karnaps? – Võti
J tuhm niku naisiijõ napa kk rumal nagu naiste naba
I võt̆tii kaijee lahsõõ, nav̆vaa lõikkazii võtsin selle lapse (vastu), lõikasin naba(nööri) läbi
Lu navaa varrõõ pani tšiin sidus nabanööri kinni
2. voki kruvi, voki saba (voki reguleerimiseks) | vn завёртка, винт прялки (которым регулируется веретено)
M tšeerä vok̆kii nap̆paa keera voki kruvi
3. käsikivi värten e. pill (alumist kivi läbiv metallvõll) | vn веретено ручного жёрнова
M javotšivell on napa alla, i vokilla on napa, tšeertääᴢ käsikivil on all naba, ja vokil on kruvi, (sellest) keeratakse
4. voki kabi, voki naba, voki süda | vn сердцевина (на которой закреплено веретено прялки)
Ra se mikä nõsõb nappaa ja lazzõʙ, se on nagriᴢ see, mis tõstab voki kapja ja laseb (allapoole), see on voki kruvi
Ra vokii napa voki kabi

R kui meneb isäni lidnaa, tuob turgu tubliita, navaa karra kauniita (Reg. 47) rl kui mu isa läheb linna, toob (sealt) hulga tugevaid (jalatseid), {n. k.} kauneid (jalatseid).
Vt. ka vattsanapa, vokiinapa
Vt. ka nagriᴢ, napa-mauttši, napavarsi, napa-vattsa, navaa-varsi

napavarsi M Lu napa-varsi J-Tsv. nabanöör, -väät (vastsündinul) | vn пуповина (у новорождённого)
Lu baapka siop tšiin napavarrõõ ämmamoor seob nabanööri kinni.
Vt. ka napa, napa-mauttši, navaa-varsi

neelu J, g neeluu J (mõrra v. rüsa) neel e. pujus (kalade tagasipääsu takistav, sissepoole ahenev lehter) | vn горло, ушинок (внутренняя воронка у верши и мерёжи)
siin on esimein neelu siin on (rüsal) esimene neel
rüzäll ja mõrrõll piäb õll neelu rüsal ja mõrral peab olema neel
neelukaa mõrt neeluga mõrd

nenä Kett. K L P Ke M Kõ Lu Li Ra J I (vdjI Ku) nena ~ nenna ~ niäna ~ näna Kr Нѣ́ на K-reg2 Нѣнá Pal1 Ii-reg1 Нэ́на Ii-reg1 Нѣна ~ Нэна ~ Няня Pal1 Нена Tum., g nenää K Lu J nenεä L nen̆nää M Kõ I nenä J
1. (inimese v. looma) nina; koon, kärss | vn нос; морда (у животных), рыло
Lu teill on kõikil nenä kahõõ silmää väliᴢ kk teil kõigil on nina kahe silma vahel
nen̆nää pühtšiä ep tunnõ, a naisii laatiuʙ alles nina-alune märg (nina pühkida ei oska), aga valmistub naist võtma
J kahs ratiss razvaa täün. se on nenä mõist kaks aita rasva täis? – See on nina
Ku niisammaa nenän nall oŋ kahs aukkoa kui muillakkɪ kk (sul) on niisama nina all kaks auku kui teistelgi
Lu ku siä jäit pahaizõssi, sill jäi nenä terävässi kui sa jäid kõhnaks, sul jäi nina teravaks
P üvä nenä võtab üvässi aizuu hea nina tunneb hästi lõhna
Lu nenä on rägäkaᴢ nina on tatine
Lu ku lahzõl on nenä rägäᴢ, siz juttõõᴅ: nuuskaa nenä kui lapsel on nina tatine (tatis), siis ütled: nuuska nina (puhtaks)
M nenäd nattaᴢ ninad tatised
Lu nenä on tšiin nina on kinni (nohust)
J nenä vooʙ, nenää voomin nina tilgub, nohu (nina tilkumine)
M sulku on nenäᴢ, kõik aivassõõn nina on kinni, aina aevastan
Lu varzaa jalk nenäᴢ nina on tatine (varsa jalg ninas)
Lu tämä pajatab nennää ~ Ra nenässä pajataʙ ta räägib läbi nina
M elä pela, laŋkõõd nenälle ära hulla, kukud ninali
M suv̆vaab kõv̆vii luk̆kõa tširjoita, nenä ain on i tširjaza armastab väga raamatuid lugeda, nina aina ongi raamatus
Lu siä ku et kuuntõõ, silla piäb antaa nennää müü kui sa ei kuula, (siis) tuleb sulle anda mööda nina
Lu nenää müütä on peerul troppa vs nina mööda on peerul rada (= halb lõhn käib inimesega kaasas)
K meneväd ženiχallõ nenää alla (Al. 13) (neiud) lähevad peigmehele nina alla (~ ette)
M võtti leivää pal̆laa nen̆nää ettee võttis leivatüki enese ette (nina ette)
Lu jänez meni nenää alõttsi poiᴢ jänes läks nina alt minema
M õm̆maa nen̆nää eessä eb näe irttä, a tõizõõ nen̆nää eess i niglaa näeʙ vs oma nina ees ei näe palki, aga teise nina ees näeb nõelagi
Lu nenä õttsaa näeᴅ, a iä õttsaa ed näe vs ninaotsa näed, aga elu(ea) otsa ei näe
M nenää aukoᴅ ~ Lu Ra nenää hookumõᴅ ninasõõrmed
Lu nenää sõõrmõt kõikk vaivataʙ, ku on pää tauti ninasõõrmed lausa valutavad, kui on nohu
J nenää roo ~ nenää rooto ~ nenää luu ninaluu
M võtti nenä rätii võttis taskuräti (ninaräti)
M nen̆nää tubakka ninatubakas
Ra gorbõi nenä, süämikko inimin kongus nina, kuri inimene
Lu se on räkä nenä see on tattnina
J nappu nenä nöbinina
Lu ärjäl õli pantu rõŋgõz nennää pullile oli pandud rõngas ninna
M sis pannaz lehmää nen̆nää et̆tee siis pannakse (vasikas) lehma nina ette
I pantii nenän allaa einä pandi (lehmale) nina alla heina
Lu nenää päälüᴢ ninapealne (loomal)
Lu õpõzõl on pilkko nenä hobusel on lauguga nina
M sika tõŋgab nen̆nääkaa siga tõngub kärsaga
K sigaa nenä sea kärss
2. (paadi jne.) nina; ots (esemete otsmine, teravam osa), teravik; (varba)ots; (vankri)telje otsapulk | vn нос (лодки и т. д.); острый (передний) конец (чего-либо), остриё; кончик (пальца); осевая чека
M venee nenä ~ Lu paatii nenä paadi nina
P saap-pugaa nenä saapa nina
M suk̆kaa nenä iĺi terä suka nina või pöia (ots)
M pluugaa nenä adra nina, adra künniraud
M niglaa nenä nõela teravik või ots
Lu tširvee nenä kirve nina (tera esiots)
Lu vikahtõõ nenä vikati nina
Lu sakurii nenä tuura teravik
J lissä vähäize lipitsaa nenäll teriit lisa kühvliotsaga natuke teri
J kultaizõõ kukaa nenässä rl kuldse lille tipust
J nätšemet sulgaa neniize rl silmad suleotstes
Lu seizob varpaa nenil seisab varbaotstel
P tellie nenä õli puutellie õttsaᴢ, etti ep tulõiss rataz vällεä telless (vankri)telje otsapulk oli puutelje otsas, et ratas ei tuleks telje küljest ära
3. (linnu) nokk | vn клюв
M tikka kol̆laab nen̆nääkaa rähn toksib nokaga
4. tila, (valamis)toru (kannul, lüpsikul) | vn носик (у чайника, подойника)
M tšainikaᴅ, nen̆nääkaa pitšääkaa teekannud, pika tilaga
5. idu | vn росток
M iväd eväd lazzõ nen̆niä, nee leeväd itämättömaᴅ seemeneᴅ terad ei aja idusid välja, need on idanemata seemned
M uguritsad alkõvad jo nen̆niä laskõa kurgid hakkavad juba üles tõusma (idusid ajama)
K maamunad omad nenällä kartulid on läinud idanema
6. maanina, neem | vn мыс, коса, нос
Lu soikkolaa nenä Soikkola neem
Lu pärspää nenä Pärspää neem
J kurkolaa nenä Kurgola neem
J pääzemm kolkapää nenältä pääseme (ära) Kolkapää neemelt
Lu maa nenä maanina

J pääsi rikkassi de nenä nõssi sai rikkaks ja ajas nina püsti
Ra nii on uhkaa, što häülüb nenä pissüᴢ on nii uhke, et käib, nina püsti
Lu hulkub ain nenä tšimaraᴢ käib aina ringi, nina kirtsus
J nenä maaᴢ nina (on) norus
J tšippaa nenäkaa meeᴢ kergesti solvuv mees
J elä han naĺjaa juttua võta nenäsee ära ometi naljajuttu ninasse võta
üppääb millõ nen̆nää päälε hüppab mulle nina peale
Lu ep piä pissä nennää võõraa vällii ei ole tarvis (oma) nina võõra (asja) vahele pista
Lu tämä ain teeb omaa nenää mukkaa ta teeb alati oma tahtmist mööda
Lu kül sel mehellä on üvä haiso nenäᴢ, kõik tämä saap täätä, mitä kuza küll sel mehel on hea nina, kõik ta saab teada, mis kusagil on
Lu tämä kaugõpal ommaa nennää eb näe ta oma ninast kaugemale ei näe
Lu tämä tahto tõissa petellä, ize jäi pitšää nenääkaa ta tahtis teist petta, (aga) jäi ise pika ninaga
Lu poika näütti nennää poiss näitas (pikka) nina
Lu tämä minnua väitti nenässä ta vedas mind ninapidi (= tüssas, pettis mind)
M täätävä, etti meep sinne, siεl on nen̆nää alus paraʙ teada(gi), et (ta) läheb sinna: seal on ninaesine parem.
Vt. ka alaznenä, gorbanenä, jõvikkanenä, kibrinenä, kikkinenä, kokkanenä, krippurnenä, kulaknenä, lattsunenä, maa-nenä, mutanenä, nattanenä, niisnenä, pilkkonenä, pittšänenä, püssünenä, räkänenä, sookkunenä, terävnenä, tšippa-nenä, tšäpünenä, tupparnenä, üleznenä

nenä-pooli ~ nenäpool Lu ninapool, ninapoolne osa, esiosa (paadil jne.) | vn носовая часть, передняя часть (напр. у лодки)
kopula õli puuss tehtü, nenäpooli õli kopulall lad́d́õpi vähäizee, takapooli ahtaapi (saapa)liist oli tehtud puust, ninapool oli liistul veidi laiem, tagapool kitsam
aluz-vene õli, nenä-pooli õli terävä, ahtõri õli tülppä oli purjepaat, (selle) ninapool oli terav, ahter oli nüri

niska K P M Lu Li Ra J (U I) nisk J-Tsv., g nizgaa K M Lu Li Ra J nizga J-Tsv. kukal; turi | vn затылок; загривок, холка (у лошади)
J tšihgutti niskaa sügas kukalt
Lu kobla niskaa: ku on vari, siis petteeʙ katsu (ta) kukalt: kui on kuum, siis (ta) valetab
M tuuli puhub niskaasõõ tuul puhub kuklasse
Lu miä võtin tätä nizgassa tšiin i lein maall ma võtsin tal turjast kinni ja lõin pikali
M opõzõll on kaglaa pääl arja, nizgaa pääl on arja hobusel on kaela peal lakk, turja peal on tagalakk
K potšitõttii, annõttii viinaata i õlutta, i niskaa müö annõttii, ku tahoᴅ kostitati, anti viina ja õlut, ja mööda kukalt anti, kui tahad
Lu tämä millõ mittaᴢ niskaa müü kepiikaa üvässi ta mõõtis mulle hästi kepiga mööda kukalt
U miä tätä tahõn niskaa panna ma tahtsin talle vastu kukalt panna
J paa niska müü pane mööda kukalt
Li antaa niskaa anda vastu kukalt

J tämä nizgaa pääll on suur pere tema kaela peal on suur pere
P tämεä nizgaz on paĺĺo süöjii tema kaelas on palju sööjaid
Ra eläp tämää nizgaa pääl elab tema kaela peal
K nizgaa takane (Set. 73) seljarätt [?] (orig.: eräs pukulaji).
Vt. ka paksu-niska

nokka K L P M S Lu Li Ra J (Kett.) nokkõ Ku nokk J-Tsv., g nokaa Lu Ra J Ku
1. nokk | vn клюв
Lu kõikill lintuill on nokaᴅ kõigil lindudel on nokad
P vihmakulli piikaʙ, ep saa lehoo päält nokkaa kassaa vihmakass vingub, ei saa lehe pealt nokka kasta
Ku jäi nokkõ kiinni, nois nokkaa reppäämä, sai nokaa vällää nokk jäi kinni, hakkas nokka (lahti) tõmbama, sai noka lahti
Lu kana nokassa muniʙ, lehmä suussa lühzäʙ vs kana muneb nokast, lehm lüpsab suust
M nii puhtaass lõppu või, etti iirele nokkaa eb jäännü või sai nii viimseni (puhtanisti) otsa, et hiirele(gi) ei jäänud noka otsa (nokka)
Lu linnuu nokka linnu nokk
Lu kukoo nokka kuke nokk
2. nokk, nina, ots, teravik, konks (esemetel jne.) | vn клюв, нос, кончик, остриё, крючок (у предметов и т. д.)
L vizgattii jalkoiss uuĺegaᴅ lumyõ; kumpaa puolyõ õli nokka, sinneppolõ mehelie meni visati poolsaapad jalast lumme; kummale poole oli (saapa) nina, sinnapoole läks (viskaja) mehele
Li kurasõõkaa piirettii aukko koivuusõõ, vähäzee tohta nõsõttii, ülepäz vähäizee törkittii aukoᴅ, siäld aukoissa tuli mahla; se tohoo nokka õli kõlminurkikko, terävä õttsa pantii putelii noaga lõigati (piirati) auk kasesse, pisut tohtu kergitati (üles), veidi ülespoole torgiti augud, sealt aukudest tuli mahl; see tohu(st) nokk oli kolmenurgeline, terav ots pandi pudelisse.
Vt. ka kultanokka

nänni Lu (L), g nännii nisa (loomal) | vn сосок (у животных)
Lu lehmää nänni lehma nisa.
Vt. ka lehmänänni
Vt. ka nännü

nännä P M Kõ Lu Li I (Kett. L Ma) nänne M Lu J (Ra) nänn J-Tsv., g nännää Lu J nännee M Li nän̆nää [sic!] Ma
1. (naise) rind | vn (женская) грудь
P itkuri-laχs enäp nännää imeb mamalt ko vait-tši laχsi nuttur laps imeb emalt rohkem rinda kui vaikne laps
Lu pojokkõizõlõ ain nännää imetettii poisikesele anti aina rinda (imeda)
Lu miä annan lahzõl nännää ma annan lapsele rinda
Lu miε jo võõrotin lahzõõ nännässä poiᴢ ma juba võõrutasin lapse rinnast (ära)
M on naizikko rihezä, a nännät kujal (Len. 267) mõist naine on toas, aga rinnad õues? (– Aampalk)
L nuorikkõ on ilma nänniittä pruudil on madal rind (pruut on ilma rindadeta)
M nännää pää ~ J nännää nuppu rinnanibu
2. nisa (loomal) | vn сосок (у животных)
Li utaraza on nellä nännää udaras on neli nisa
J nänne verte, tõinõ vettä rl nisa verd, teine vett
M mõnikkaal sigal on neĺĺitõššimii nännii, kahstõššimii i tšümmenii i kummal kui mõnel seal on neliteist nisa, kaksteistkümmend ja kümme ja kuidas kellelgi
M neĺĺä meessä ühtee aukkoo kusõvat. lehmää nännät (Set. 18) mõist neli meest kusevad ühte auku? – Lehma nisad
3. lutt | vn соска
Lu nännä laafkass õsõttii lutt osteti poest
P M Lu Ra koiraa nännä ~ Lu koira nänne odraiva
I koiraa nännää kakulla lutisattii i annõttii kas kakku koiralõõ odraiva vajutati kakuga ja (siis) anti see kakk koerale.
Vt. ka koiranännä, reziŋka-nännä
Vt. ka nänni, nännü

oih P oihh I interj oeh (väsimust väljendav hüüatus) | vn ох, ух (междометие, выражающее усталость)

paglaukko J-Tsv. tärge, horm, paelaauk (pastlal, kingal) | vn нарезка, дыра для шнурка (у постолов и туфель)

pekkiäine J-Must., g pekkiäizee (kabja)padjand (hobuse kabja pehme tagaosa ühes kidaga), murd. pägim | vn пальцевой мякиш (у лошади)

perepoŋka M Lu, g perepoŋkaa Lu
1. kuulmekile | vn барабанная перепонка
Lu perepoŋka kui meeb rikki, se inemin ep kuulõ kui kuulmekile läheb katki, (siis) see inimene ei kuule
M kõrvaa perepoŋka (kõrva) kuulmekile
2. ujulest (veelindudel) | vn перепонка (у водяных птиц)
M an̆nõõl on jalkoᴢ perepoŋkaᴅ hanel on jalgadel ujulestad

persüᴢ Lu (J-Tsv.), hrl pl persühseᴅ: persüseᴅ Lu J-Tsv. perssüseᴅ Li püksitagumik | vn зад у брюк
J kaattsojõ persüset paikka täünö püksitagumik (on) paiku täis
Lu kaattsojõõ persüsed rippuvaᴅ püksitagumik ripub

perze K P M Kõ S Lu J (Kett. Ra) perᴢ Lu Li J Ku perzeɢ vdjI I perzeh vdjI (Kl) pehrse Kr, g persee Kett. K P M Kõ S Lu Li J persie P pers̆see M perse J tagumik, istmik, kõnek. perse | vn зад, простор. задница (человека); задняя часть (у животных)
M lahzõlõ antaaz remeniä perzettä möö, ku ep kuultaa lapsele antakse rihma(ga) mööda tagumikku, kui ei kuula (sõna)
I perzeɢ paĺĺaᴢ pöĺĺällääɢ paljas tagumik uppis
M nii johzõʙ, etti jalgat persee tap̆paavaᴅ jookseb nii (kiiresti), et jalad puutuvad tagumikku
Lu tokku perseellää kukkus tagumiku peale (perseli)
J siä elä sittainõ sirize, märtšä perze nii märize rl ära sa, sitane, sirise, märg perse, nii mörise
M mitä saavva, suussa persee saattaaᴢ, semperäss näväd i köühäᴅ mis saavad, (selle) saadavad suust perse (= pistavad nahka), sellepärast nad ongi vaesed
Lu üvä lahs suuss, a pahain perseessä kk (lapse kohta, kes aplalt sööb, aga visalt kosub, öeldakse:) hea laps suu poolest (suust), aga kõhn persest
M laa idgõʙ: lihõn suu, nahkõn perze kk las nutab: lihast suu, nahast (nahkne) perse
Lu nii näd üvvii eletää niku tšiutto ja perᴢ nii, näed, elavad (= sobivad omavahel) hästi nagu särk ja perse
Ra nii õllaa nüd üväd niku perz da tšärpein kk on nüüd (teineteisele) nii head nagu perse ja kärbes
Ra se paĺĺo pajataʙ: sata suuss, tuhat perseess kk see räägib palju: sada suust, tuhat persest
M ai, tällee parap elä pajata, tällä vesi perseez ep kestä kk oi, ära temale parem räägi – tal vesi perses ei püsi (= ta ei pea midagi saladuses)
senell on jänessee nahgaakaa perze paikattu kk sel on jänesenahaga perse paigatud (= see on argpüks)
S pappi enipään tulõʙ, a kõrvaa lõikkaaʙ, a persee paikkaaʙ, juõltii, ku lahš tšüsü piimää suurõs pühäᴢ papp tuleb lihavõtte ajal, aga kõrva lõikab, aga perse paikab, öeldi, kui laps küsis piima suure paastu ajal
Ku suurus suuho, meeli päähää, paha inimäin hevoo persiiᴢ kk hommikueine suhu, meel (= mõistus) pähe, paha inimene hobuse perse(s)
Lu sitä ed aja ühell kepill hevoo persee (väga laisa inimese kohta öeldakse:) seda ei aja (sa) ühe(gi) kepiga hobuse perse
M mee kat̆tii persee mine kassi perse!
M mettsä on pers̆see alla mets on perse all (= mets on külje all, mets on väga lähedal)
Lu kaazgõl ol lõppu ja χavull om pers pühittü (muinasjuttu lõpetades öeldakse:) muinasjutul on lõpp ja luuaga on perse pühitud
Li peräl on pers pittšä kk (inimese kohta, kes kõike pärastpoole lubab teha, öeldakse:) päral on perse pikk

M mad́d́as perze, tahop paraputta maiasmokk, tahab paremat
J kerittü perze, se on põlloo säŋki pöetud perse, see on kõrrepõld
Lu pärekatoᴅ teχ́χ́ää karuu perseekaa pilpakatused tehakse unkaga (murd. karupersega).
Vt. ka ahnasperze, karuperze, karuuperze, kokkaperze, laiskaperze, mad́d́asperze, makõaperze, toppaperze

poika Kett. K R U L P Ke M S V Lu Li Ra J I Ku Kr (Kõ vdjI) poikõ Pi Ke Lu Li J poik Lu Ra J-Tsv. poiga ~ poike Kr Поига ~ Пойга Pal1 Пойка Tum., g poigaa L Pi Ke M Lu Li Ra J
1. poeg | vn сын
U milla kõm poikaa mul (on) kolm poega
P miä ved́ õlõn vanõp, vanap poika sill mina ju olen sul vanem, vanem poeg
Lu tšell õli paĺĺo poikia, mentii erii, maata eb õllu missä antaa kellel oli palju poegi, mindi (= läksid pojad perest) lahku, maad ei olnud, millest (kõigile poegadele) anda
M kahõl emäl viizii poigõõ. tšäet (Set. 18) mõist kahel emal (kummalgi) viis poega? – Käed
P eb miltineid riikii kunikaa poika p taho tätä (muinasjutust:) ei mingi riigi kuningapoeg ei taha teda (naiseks)
J jumalaa poika meni taivaasõõ jumalapoeg (= Jeesus Kristus) läks taevasse
Lu poigaa pää perrää miä elän ma elan (sõjas langenud) poja pensionist
2. poiss, noormees | vn мальчик, молодой человек, парень
J tütöd i poigat sekomii pelattii tüdrukud ja poisid mängisid koos (segamini)
Li minuza on muru meessä, no pala on poikaa (väikesekasvuline, kuid tubli mees enese kohta:) minus on raas meest, kuid pala (= suurem jagu) on poissi
I vanapik poika õli suuri poika, kõõz mees kooli vanem poeg oli (juba) suur poiss, kui mees suri
J enne vanad mehed noorii tüttöi ja noorii poikii koirittii enne vanad mehed narrisid noori tüdrukuid ja noori poisse
Lu pilluri poika teeb aina pillaa vallatu poiss teeb aina koerust
Lu ennee tšäütii beśedaᴢ, siäl õli tappõlikkoi poikia ennemalt käidi simmanil, seal oli kaklejaid poisse
J mokoma uuhertts poika niisugune väle noormees
J em miä kazelõ poigõlõ mee mehele, tämä on nii paha arvoka, täüz durakk ei mina sellele poisile lähe mehele, ta on nii kehva aruga, päris loll
M kazvannu poika vanapoiss
Lu vana poik õli (ta) oli vanapoiss
J eham buĺjoni õõ taloo poigaa rook ega puljong ole talupoja toit
3. peiupoiss | vn дружка
Lu poigad õltii kahõs poola, a ženiχ tšehspaikkaᴢ peiupoisid olid kahel pool, aga peigmees keskel
4. looma, linnu poeg | vn детёныш (у животных), птенец
Lu katti teep tšiiree poigaᴅ, a sõkkaaᴅ (inimese kohta, kes töötab kiiresti, kuid lohakalt, öeldakse:) kass toob (teeb) kiiresti pojad, aga pimedad
Lu katii poika sünnügiss järestää tunnõb ujjuu kassipoeg oskab sündimisest peale ujuda
M kat̆tii poika kassipoeg
M koiraa poika koerakutsikas
K suu alaa suõõ poigaᴅ rl suu alla soepojad (= hundikutsikad)
Lu se õli niku karuu poik see oli nagu karupoeg
M voh̆hoo poika kitsetall
M sigaa poigaᴅ põrsad
M iiree poigaᴅ hiirepojad
M linnuu poigaᴅ linnupojad
M pääzgoo poigaᴅ pääsukese pojad
M aragaa poigaᴅ harakapojad
Ra sorzaa poigaᴅ pardipojad
M an̆nõõ poika hanepoeg
Ra anõõ poigaᴅ hanepojad
M konnaa poika konnapoeg
Lu konnaa poigaᴅ konnapojad
Lu kala poigaᴅ kalamaimud

M tšimo lahtši poigaᴅ mesilane heitis peret
Ra õzral on paĺĺo poikaa odral on palju kasvusid
I juõltii, viženiänä tuli poikaa lazzõʙ öeldi, (et) ristiülendamispäeval saab tuli poja.
Vt. ka issujapoika, kanaa-poika, karjušši-poika, karupoika, kattipoika, kissapoika, koiraa-poika, konnapoika, koo-poika, kotopoika, laivapoika, pahapoika, peukopoika, polopoika, pööveli-poika, rissipoika, sigaa-poika, talopoika, treŋgipoika, tšüntei-poika, vanapoika, õppipoika
Vt. ka poissi, poja, pojo, pojo-druška, poju

potška M Lu potšk ~ potškõ J-Tsv., g potškaa Lu podžgaa ~ podžga J
1. pung, kasv, idu | vn почка, росток (у растения)
M tševvääl jo pihkulõ nõisivat potškaᴅ kevadel tekkisid juba mändidele kasvud
2. Lu neer | vn почка (у человека или животного).
Vt. ka pupuška, pupuruška

puko , g pugoo pugu | vn зоб (у птиц)
kanall on puko, kuh̆hõõ menep söömä kanal on pugu, kuhu läheb toit.
Vt. ka kupo², puku

pullo Ränk Lu Li Ra J (Ja-Len.), g pulloo Lu Li J
1. (nooda v. võrgu) käba e. pull e. kupp e. ujuk | vn поплавок (у невода или сети)
Ja noottaa vart veel on tarvis tšivet i pullot (Len. 254) nooda jaoks on veel tarvis kive ja pullusid
J vään kazett [= kazess] toho tüküss pullo vääna sellest tohutükist (nooda)pull
Lu tšenee võrkko, nät pullojõõ tehtitši õma merkki kelle võrk (oli), (siis) vaat pulludesse tehtigi oma (pere)märk
Lu võrkoo pullo võrgu pull
Ra tohoo pulloᴅ tohtpullud
2. mull | vn пузырь
Lu tšivi ku tokub vettee, vesi tšulpahtaab i pullot tullaa päälle vee kui kivi kukub vette, (siis) vesi mulksatab ja mullid tulevad veepinnale (vee peale)
J para·iko nõizõp tšihuma, jo pulloa ajaʙ (vesi) hakkab kohe keema, juba ajab mulle
J vihmaa saaʙ ja veez on suurõt pulloᴅ, siiz on pittšä vihma (kui) vihma sajab ja vees on suured mullid, siis on (= tuleb) pikk vihm
Li miä lazen mõila pulloja ma puhun (lasen) seebimulle
3. Ra (kala) ujupõis | vn плавательный пузырь (рыбы).
Vt. ka kalapullo, mõilpullo, toho-pullo, vesipullo
Vt. ka plafka, pullu, puzõrkka

pälppä Kõ Li, g pälpää (lehma)krapp | vn погремушка (у коровы на шее)
lehmäl kaglaz on tšellä vai pälppä lehmal on kaelas kell või krapp
tšellä se elizeʙ ilozassi, a pälppä, bõõ ni iloz elläämiine kell heliseb ilusasti, aga krap(il), (sel) ei ole nii ilus heli.
Vt. ka plämppä

pää Kett. K L P M Kõ S Po Lu Li Ra J I Ku (R Ma) pεä L P peä K-Ahl. (R-Reg.) päh Kr Пэя ~ Пя Pal1 Пэ́а K-reg2 Ii-reg1 Пеа Tum., g pää K L R P M Kõ S Lu Li Ra J I Ku
1. pea (inimesel v. loomal) | vn голова (человека или животного)
M bõõ meessä möö pää, varma meeᴢ, a pää peen pea pole mehe järgi, tugev mees, aga pea väike
Lu tämä leikkas kukolt pää poiᴢ ta raius kukel pea maha
Lu mutukal on pää ja äntä vaa, sis tuõp konnassi kullesel on ainult pea ja saba, siis (pärast) muutub konnaks
Lu kala algap pillaussa päässä kala hakkab riknema peast
P nõizõp päätä vaivattamaa pea hakkab valutama
Lu tokku katolt pää eeᴢ kukkus katuselt (alla), pea ees
L tšülmää vettä valõttii pεässä jalkoissaa külma veega valati pealaest jalatallani üle
Ra sisar on päätä kõrkaapi velloss õde on vennast pea jagu pikem
I dohtõri lõõkutti päällä arst vangutas pead
Lu sitä tüütä tehä, nii parõpi oma päätä särttšää seinää parem oma pead vastu seina taguda, kui seda tööd teha
Lu miä ku sill annõn päätä müü ma kui annan sulle vastu pead!
Lu niku varill leiväll päätä müü lüütü (juhmi inimese kohta öeldakse:) nagu kuuma leivaga vastu pead löödud
Lu eestää õli rikaz i uhkaa, a nüd on pää maaᴢ enne oli rikas ja uhke, aga nüüd on pea norus
J pää nizgõᴢ pea kuklas
M ize niku rapatšivi: kui tšut́, nii taaz on pää põhguza, taaz läziʙ ise (on) nagu rabe kivi: (nii) kui vähe (midagi on), siis on taas asemel maas (pea põhus), jälle on haige
M sillõ ain bõõ aikaa, lennäd mennä, pää kõlmõttomann jalganna sul pole eales aega, kiirustad (lendad minna), pea kolmandaks jalaks (= pole aega mõtlemiseks)
Ra mil on nii paĺĺo tüüᴅ, kõik üli pää mul on nii palju tööd, kõik üle pea
M tšen̆nee pää eel siä laulaᴅ (kui kana laulab, öeldakse:) kelle pea (mahalöömise) eel sa laulad?
I millõõ piäʙ võttaaɢ lekarstvoo päässä ma pean pea(haiguse) pärast rohtu võtma
I nõizii läs̆simää päälee rõhgaa (mu) pea jäi väga haigeks
M ruskõa pää punapea
Lu opõzõõ pää fig hobusepea (= suur pikergune pea)
L kunikkaa pεä antaass fig kuningapea (= tsaaripildiga rublane raha) antakse
Lu pää laki pealagi
J pää pint meni kärnää peanahk läks kärna
J oŋ ko sill ajut pää luuᴢ on sul ajud pealuus (= on sul mõistust peas)?
J boranaa pää luu oinapea (oina pealuu), lollpea
Lu pää mozgiᴅ (pea)ajud
Lu nenää sõõrmõt kõikk vaivataʙ, ku on pää tauti ninasõõrmed kõik valutavad, kui on nohu
S pää täi peatäi
Lu ku üüll on kehno pään aluᴢ, nõizõp kagla soonia vaivattamaa kui öösel on halb peaalune, siis hakkavad kaelasooned valutama
Lu tšuutol on pää aukko särgil on peaauk
J tubakk massin õlitši tilal pää vittsõᴢ tubakakott oligi voodipäitsis
2. pea (mõtlemisorganina), mõistus, mälu | vn голова (как орган мышления), разум, ум
M parta kazvap tšiirepää ku meeli pääᴢ habe kasvab kiiremini kui mõistus peas
Ku suurus suuhoo, meeli päähää kk hommikueine suhu, mõistus pähe
Lu vätšizee pähhee ep paa vägisi pähe ei pane (= selgeks ei tee)
M meni meeli pääss vällää, pää niku paŋɢ [= paŋkõ] mõistus kadus peast, pea (on) nagu (tühi) pang
Lu niku tuuli vei päässä poiᴢ nagu tuul viis peast (= meelest ära)
Lu tämä on päässä vähäizee kerttäünüᴅ ta on peast väheke põrunud (= tal on mõistus veidi segi)
M õmassa päässä sen̆nee tein tegin selle omast peast (= oma aruga)
M täll on tuuli pääzä tal on tuul peas (= tal on pea tuult täis, tal on mõtted laiali)
Lu täl tšiittemin meni päh́h́ää tal hakkas (läks) kiitus pähe (= kiitus tegi ta upsakaks)
M tämä on üvä lahs, tämässä eb mee sõna päχ́χ́ää ta on hea laps, tema pärast ei tule (kuri) sõna keelele (pähe) (= temaga ei tule kurjustada)
Li kui näil eb mee see läpi pää kuidas see neid ära ei tüüta
Lu ep piä päätä rikkoa ei maksa pead murda
J miä pää ävitin ma kaotasin pea (= ma ei teadnud, mida teha)
Lu tüttö poigal pöörütti pää tüdruk ajas poisil pea segi
M umalik̆kaa piäp pää praavittaa joobnu peab pead parandama
J paŋkaa pää täünn jooge end purju (võtke pea täis)
J sai pää soojõssi sai pea soojaks (= jäi vinti)
M pää algaʙ höpsiä pea tikub unustama
M milla pää ümperikkua meeʙ mul käib pea ringi
M χullu pää jalgolõõ eb anna sihaa vs hull (= rumal) pea ei anna jalgadele asu (= kui ei jaga pea, siis jagavad jalad)
M kõva pää, kehnossi õppõõʙ kõva pea, halvasti õpib
M nii on puusta pää niku perze on nii tühi (= rumal) pea nagu perse
U unõkkaa pääkaa on kehno tehä tüütä unise peaga on paha tööd teha
J umalõss pääss eb mäleht mitä egle tetši ei mäleta, mida eile purjuspäi tegi
L seltšiä pää selge pea (= selge mõistus)
M meelevä pää tark pea
M teräsättü pää terane pea
M puussa pää puupea, lollpea
J rappa pää nõrk pea (= pea, mis hakkab kergesti ringi käima)
3. pea (juuste, soengu tähenduses) | vn голова (в значении волос, причёски)
P tüttärikkõin sutši päätä tüdruk kammis (suges) pead
M pää on niku avu haijallaa pea on nagu ahjuluud harali (= juuksed on sassis)
M nõistii päätä ettsimää hakati pead (= peast täisid) otsima
M ku on möllättü pää, siz juõllaᴢ: il̆laa avut silmiiltä kui on pea (= juuksed) sassis, siis öeldakse: korista ahjuluud silmilt
Lu sasi pää sasipea
Lu poĺskaa viisii pää poola viisi pea (= lahuga juuksed)
M ruskõa pää ~ Li ruskaa pää punapea
Lu pilkko pää õpõn lauk(pea) hobune
J pää piiri juukselahk
4. pea, kupar, tipp jne. (taime, eseme jne. hrl. eesmine v. ülemine v. pealmine osa) | vn головка (растения; верхняя или передняя часть предмета)
Lu kuza on üvä maa, rüttšees kazvap kahs päätä kus on hea maa, (seal) kasvab rukkil kaks pead
Lu õzral on pää i nizul pää odral on pea ja nisul (on) pea
M pää, hot́ miltizee leivää pää (vilja)pea, ükskõik millise vilja pea
M jõka pää võtõttii maassa iga (vilja)pea võeti (= korjati) maast (üles)
M tšako kukub nii kaugaa, kunniz õzra ep tšäänü päälee kägu kukub nii kaua, kuni oder hakkab pead looma
M õzraa pää jo painuʙ odrapea juba paindub (= tera on küps)
M Li rüttšee pää rukkipea
Li nizuu pää nisupea
J linat kehnossi tapõttu, päät kõik terveeᴅ linad (on) halvasti raatsitud, kuprad kõik terved
M lin̆naa pää linakupar
M pantii päitä koko astia pandi (kapsa)päid kogu astja täis
M kapusaa pää kapsapea
P kõm kahs vihkua õli kuhilaall pää kolm, kaks vihku oli (vilja)hakil pea(ks)
M adralla kahs saarnapuuta, siz on loopi, siz on pää, pääsurja, siz on aizaᴅ (puu- e. hark)adral (on) kaks sahkpuud (e. haru), siis on (adra)lusikas, siis on (adra)pea, siis pärapuu, siis on aisad
tšen rahaa tõi, tšen naglaa ilmaa päätä (Len. 216) kes tõi raha, kes ilma peata naela
M kazvaass kauniit pääᴅ kasvavad haava- e. punapuravikud
J õppõizõõ einää päässä rl hõbedase heina otsast
Lu kopitattii marjaa päät, kuivõtõttii i javõttii korjati hapuoblika õisikuid, kuivatati ja jahvatati
J villaa pää villpea (rohttaim)
Ra luukaa pää sibula mugul
M ŕumkaa pää viinaklaasi ülemine osa
J kolkaa pää nurga tipp
J saappõgaa pää saapapealne
Li sõrmõõ pää sõrmkübar
M nännee pää rinnanibu
Lu mulkuu pää peenise pea
J pää kapuss peakapsas
J pää viĺĺ seemenessi, põhjõ viĺĺ sikoilõõ parem vili seemneks, (aganane) põhjavili sigadele
5. (eseme) pea e. käepide | vn черенок, ручка, рукоять
Lu kurasõõ pää noa pea
J mõõkaa pää mõõga käepide
6. pea, juht, eestvedaja | vn глава, предводитель
Lu siε õõt taloo pää sina oled talu pea (= peremees)
7. adj pea-, peamine | vn главный
J pää tappõjõ isutõtti türmää peamõrtsukas pandi vangi

Lu se on pää magjõᴢ see (inimene) on suur maiasmokk
M söötii luinaa päinää kõikk kk söödi kõik koos luude-peadega (= söödi kõik viimseni ära; söödi kõik koos naha ja karvadega ~ saba ja sarvedega)
J kerääjät kaŋkaa kutovaᴅ, matkalaizõt päät pantii rl kerjajad koovad kanga, teekäijad tegid lõpu.
Vt. ka akanapää, avupää, bulipää, hallipää, haššipää, hölöpää, ivuspää, kaatteripää, kagra-pää, kapussapää, kassapää, kaššalpää, kepii-pää, koiramarjapää, kretšina-pää, kukkulpää, kähärä-pää, lanttupää, lidnaapää, linapää, lintti-pää, maripää, marjapää, mulipää, mussapää, mätäpää, naakkapää, nisu-pää, nõtšipää, nännää-pää, painopää, paĺĺaspää, paŋkõpää, pilkkopää, pleeššipää, punapää, puupää, puustapää, põskipää, pöllüpää, pöppärä-pää, püllüpää, risikkopää, rüispää, rütšeepää, saatto-pää, sapanopää, sarvipää, suukkuripää, sürjü-pää, šaaripää, šašipää, šuppupää, tohopää, tšaropää, tšikkarpää, tšippurpää, tšünnärpää, tšütšäl-pää, tuhkapää, tuhlapää, tuhmapää, tukkapää, tuulispää, tüttöpää, uzalus-pää, valkõapää, vatupää, vesipää, villapää¹, vääräpää, õzra-pää, ähüpää
Vt. ka päähüᴅ

pääaukko Li pää-aukko ~ pään-aukko (K-Al.) (särgi jm.) pea-, kaelaauk | vn головной вырез (у рубашки и пр.)
K tšimolainõ tšiutoo viili, pääzgolainõ pää-aukoo avasi (Al. 45) mesilane viilis särgi, pääsuke avas peaaugu
Li tšuutoo pääaukko särgi kaelaauk

päärme K-Ahl. P M Lu Li Ra pehrwe Kr, g päärmee M ie P
1. palistus, õmblus, kant | vn подгиб (подола), шов, обшивка
Ra meehustan all on päärme särgi all(servas) on palistus
2. hrl pl (pastla) tärge, tärkmed | vn петля, прорамка (у постол, поршней, в которую продевается шнурка)
P paglatšentšiil õlivaᴅ päärmieᴅ, siz õli lütšittü pagla läpi pastlail olid tärkmed, siis (nendest) oli pael läbi lükitud
P päärmies peettii nahka remeniᴅ, siz remenii õttsaasyõ pantii paglaᴅ tärkme(i)s peeti nahkrihmu, siis rihma otsa pandi paelad
3. haavaarm | vn рубец
Lu raana on õmmõltu tšiini, on jäänü päärme haav on kinni õmmeldud, on jäänud (ainult) arm.
Vt. ka päärämä

päätauti P M Lu Ra J pää-tauti M Lu Li J-Tsv. nohu; nõlg, nõletõbi, murd. peataud (hobustel) | vn насморк; мыт (у лошадей)
J inemizel on päätauti, siz aivassaaʙ (kui) inimesel on nohu, siis aevastab
Lu nenä vuuvvaʙ, päätauti nina tilgub, (on) nohu
M opõzõl õli pää-tauti hobusel oli nõlg (peataud)

pöksü-vasuᴢ J püksi(haagi) vastus, püksiaas | vn петля (у штанов)
pöksü-vasuᴢ, tõin on kokka, vassaa mikä tuõʙ püksi(haagi) vastus, teine on haak, mis vastu tuleb

pütšälä J-Must., g pütšälää (vanust näitav) sarvepügal (lehmal) | vn бугор (на рогах у коровы).
Vt. ka sarvõõpütšälä

raivo K-Al. Kõ-Set., g raivoo mõistus, aru | vn ум, разум
K võta mehissä meeli pähä, üvä raivo rahvaassa (Al. 45) rl võta meeste järgi aru pähe, hea mõistus rahva järgi

ruizroukku Lu (piklik vihkudest koosnev) rukkivirn (rehe juures) | vn (продолговатая) скирда из ржаных снопов (у риги)

saap Li nõlg, nõletõbi, tatitaud (hobustel) | vn сап (у лошадeй).
Vt. ka tsapputauti, tsapum

saŋgõᴢ J-Tsv., g saŋgõhsõõ: saŋgõsõõ J sang (pangel) | vn ручка, дужка (у ведра)

sarja P M Kõ Lu Li Ra J-Must. (Kett. Ränk) sarjõ Lu J, g sarjaa P Lu Li J
1. (muna)sari (kanal) | vn яичник (у курицы)
M väliz lõikkaat kan̆naa, a täll on kui mõnt sarjaa peeniä mun̆nia vahel tapad kana, aga tal on õige mitu sarja väikesi mune (sees)
2. munemisperiood | vn период кладки, несения яиц (у кур)
J mõnikõrt munõp tšümmee munaa, mõnikõrt rohkaap, se on sarjõ mõnikord muneb (kana) kümme muna, mõnikord rohkem, see on munemisperiood (sari)
M kana algap sarjaa, esimein muna on peen (kui) kana alustab munemisperioodi, (siis) esimene muna on väike
Lu üvä kana kaugaa muniʙ, on mõnt sarjaa hea kana muneb kaua, on mitu munemisperioodi
Lu märännül kanal on lühüt sarja kehval kanal on lühike munemisperiood
3. hrl pl (mee)kärg, -kärjed | vn соты
Lu mesisampaaz on sarjõᴅ, sarjoiz on mesi, sarjoiss teh́h́ää vahhaa mesipuus on kärjed, kärgedes on mesi, kärgedest tehakse vaha
Lu tšimolaizõõ sarjõᴅ, neiz on mesi meekärjed, neis on mesi
Kett. tšimoo sarjaᴅ ~ M tšim̆moo sarjaᴅ meekärjed
J sarjaa aukko kärjekann
4. kobar | vn гроздь, кисть
M suur sarja marjoit suur kobar marju
J pähtšenää sarjõ pähklikobar.
Vt. ka mesisarja, munasarja

sarvi Kett. K P M Po Lu J I (Kõ Ra Ku) Са́рви K-reg2 Сарви ~ Сярви Pal2 Сарви Tum., g sarvõõ Kett. M Lu J sarvyõ P sarvee K-Ahl.
1. sarv (looma peas) | vn рог (у животного, у зверя)
I kili-pukilla ovat suurõt sarvõᴅ sokul on suured sarved
M põdraa sarvõᴅ levvimmä mettsäᴢ leidsime metsas põdrasarved
I ärtšä suurijõ sarvijõkaa suurte sarvedega härg
Po nùorikko meneb lühsämää lehmää, sarviisõõ siβop povoinikaa (rahvakombestikust:) noorik läheb (esimest korda) lehma lüpsma, sarvedesse seob tanu (ämma jaoks)
P panõ lehmälie tšöüsi sarviisyõ pane lehmale köis sarvisse (= sarvede külge)
Lu meri-ärjäll on neĺĺä sarvia ja suur pää merihärjal (teat. merekalal) on neli sarve ja suur pea
K miä sinuu tallon jalgoza da sarviil kaivan (muinasjutust:) ma tallan sind jalgadega ja kaevan sarvedega
M sarvi läheb vällää sarv tuleb (peast) ära
M täm pani sarvõd vassaa ta ajas sarved vastu (= hakkas vastu)
Ra sapano näᴅ, niku sarvõᴅ {s.} näed, (oli peas püsti) nagu sarved
2. sarv (sarvekujuline ese) | vn рог (рогообразный предмет)
M sarvõa puhuttii puhuti sarve
J võttivõd vilussõ viina suurõõ sarvõõkaa (nad) võtsid vilus viina suure sarvega
Lu sarvõll õli nännä õttsaᴢ (piima)sarvel oli (lehmanisast) lutt otsas
P kuppimizyõ sarvõᴅ, mikä imep pazgaa verie vällεä kupusarved, mis imevad (imeb) halva vere välja
M annõttii ńuuhattavaa, pani sarvõõ täünn enellees anti nuusktubakat, pani endale sarve täis
3. (esemete sarvekujuline väljaulatuv osa | vn рогообразная, выступающая вперёд часть предметов)
M kuull on kippuras sarvõᴅ kuul on kõverad sarved
J adraa sarvõt katkõsti adrakured murdusid

Lu jumalaa sarvõz on võjjõtta jumala sarves on võiet (rohtu kõige vastu).
Vt. ka aŋkkurii-sarvi, irvee-sarvi, kultasarvi, kuppi-sarvi, kuu-sarvõᴅ, lehmäsarvi, tabakkasarvi

siipi K-Ahl. L M Ja-Len. Lu Li Ra J (Kett. P Kõ vdjI I), g siivee M Lu J siivie L siivõõ Lu siivõ J
1. tiib | vn крыло
L kukkõ hüppii i siipiikaa plakuttii kukk hüppas ja laksutas tiibu
M kandaška õli niku tontti siipiikaa kratt oli nagu tiibadega tont
M lentii anõ üli järvee, tõkuttii anõ siivessä sulgaa rl lendas hani üle järve, pillas hani tiivast sule
Lu tšempa harakkaa nõssi aitseipää kui omat siiveᴅ vs kes (muu) tõstis haraka aiateibasse kui oma(d) tiivad
Lu leppälinnul õllaa kahõt siivõᴅ lepatriinul on kahed tiivad
Li nahkatiiro on siipijeekaa nahkhiir on tiibadega
J ku mill õltais sirkuu siiveᴅ rl kui mul oleksid sirgu (= linnu) tiivad
J linnuu siipi linnu tiib
J silmäd õltii siiveenallõ rl silmad olid tiiva all
2. (kala)uim | vn плавник
M kal̆laa siipi, mikä avitap kalalõõ uijua kala uim (on see), mis aitab kalal ujuda
Lu on seltšä siipi i šokka siiveᴅ (kalal) on seljauim ja rinnauimed
3. tiib (tuuleveskil, esemeil jne.) | vn крыло, лопасть (ветрянки, у предметов и т. д.)
J müllü tšeerteep siipiikaa (tuule)veski keerutab tiibu
J suurõll tuulõll müllü siived võissa menne kattši suure tuulega võivad (tuule)veski tiivad katki minna
M õli mokoma võimašina, siεll õltii süämmezä siiveᴅ oli niisugune võimasin, seal olid sees tiivad (tiivikud)
J zakolrüzäll on siiveᴅ sääsa(rüsa)l (~ tõkkerüsal) on tiivad
Ja aparan siipi on arvas verkos [= arvass verkoss] (Len. 255) abara (abarvõrgu) tiib on (tehtud) harvast võrgust
Lu noota siipi nooda tiib
J müllüü siiveᴅ veskitiivamuster (teatav sapana-liniku tikandkiri).
Vt. ka nahka-siipi, salasiipi, vintta-siipi

sõpariuku M I-Ränk riideõrs (ritv ahjusuu lähedal, mille peal kuivatati või hoiti alaliselt rõivaid | vn жердь у печи, на которой сушили и хранили одежду)
M sõpariugulõõ ripussaas sõp̆põi riideõrrele riputatakse riideid.
Vt. ka sõpaõrsi

šaaripää Lu sasipea | vn разг. растрёпа (человек, у которого волосы взъерошены, стоят торчком).
Vt. ka šašipää

šotka² (Lu), hrl pl šotkaᴅ Lu sõrgatsitutt, -tutid (hobuse kabjatagused karvad) | vn щётка, щётки (волосы за копытом у лошади)

zoba Lu J-Tsv., g zobaa Lu J zoba J
1. (oksa)kühm | vn бугор (на дереве)
Lu ku puuz on õhsa zoba, sitä alussõõ ep pantu, jod ep tullõiss õnnõttussa kui puus on (oksa)kühm, (siis) seda (puud) purjelaeva ei pandud (= purjelaeva ehitamisel ei kasutatud), et ei tuleks õnnetust
2. (lõua)lott | vn двойной подбородок
Lu razvokkaal, varmal inemizel on zoba lihaval, paksul inimesel on (lõua)lott
3. (linnu)pugu | vn зоб (у птиц)
J kanall on zoba täünö kanal on pugu täis.
Vt. ka õhsa-zoba

tarkuᴢ J-Tsv. (K-Sj. P), g tarkuu: tarkusõõ J-Tsv. tarkus, mõistus | vn ум, разум, мудрость
J tällee jumal eb antõnnu tarkuss talle jumal ei andnud mõistust
P tad́d́a nüt taloza tšävvä, taloo tarkutta pitää (Al. 55) rl oska nüüd talus elada (käia), talu tarkust hoida
K neitsüeni, ainogoni, neitsüt ainagoanoni [= ainago anoni] tunsit tulla tunne ella [= õlla], taloo tarkuttaa [= tarkutta] pitää, taloa suurta tallaalla (Sj. 674) rl mu mõrsja, mu ainuke, mõrsja, mu ainus hani, oskasid tulla, oska olla, talu tarkust hoida, talu suurt pidada.
Vt. ka tarkkauᴢ

tsapum M, g tsapumii nõlg, nõletõbi, tatitaud, peataud (hobustel) | vn мыт, сап (у лошадей)
täm tuli läsimää opõzõõ tav̆viikaa, se tsapum, päätauti mokom on opõziila ta (= hobune) haigestus hobusetõppe, see on nõletõbi, selline peataud on hobustel

tšiks J-Tsv. interj siuh, siuhti (torkamise v. noalöögiga kaasnev heli) | vn бац, хлоп, простор. чиух (звук нанесения удaра чем-нибудь острым)

tšiveᴢ Lu J-Tsv. (Ra) tšives J-Must. kiveᴢ Lu-Ränk, g tšivehsee: tšivesee Lu tšivese J võrgu-, noodakivi, murd. kives | vn (висячий камень у сети или у невода)
Ra tšiveset piti õssaa. kanamunaa suuruzõᴅ, tšehspaikkaz õli aukko võrgukivid tuli osta. Kanamuna suurused, keskpaigas oli auk
J aili võrkoo tšivesed om peenepet, ku noota räimevõrgu kivid on väiksemad kui nooda(kivid)
J nootaa tšiveᴢ noodakivi
Lu tšivesee kantamõᴅ alumised (võrgu)selised, kuhu kinnitati võrgukivid.
Vt. ka tšiviᴢ

tšivi Kett. Set. K R L P M Kõ S Po Lu Li Ra J I (vdjL U Ja Ma) kivi Ku keiwi ~ kiwwe ~ kiwwi ~ schkihwi Kr Чи́ви Pal1 K-reg2 Ци́ви Pal1 Ii-reg1 Ки́ви Pal1 Чиви Tum., g tšivee M Lu J tšivie L tšiv̆vee M Kõ I tšivvee Po tšive J tšiv̆vii I kivee Ku
1. kivi | vn камень
J issuzin meree tšivellee rl istusin merekivile
I põltoloja puhasõttii tšivilöissä poiᴢ, štop tšivilöjä eb õõsiɢ põlde puhastati kividest, et kive poleks
tšiväi on paĺĺo kive on palju
M kõik rozoritattii i tšiv̆viä eb jäännü kõik (hooned) lõhuti, kivigi ei jäänud (järele)
Lu vaŋkkurijõõkaa ku ajõtaa tšivviä müü, kõvassi rätizeväᴅ kui vankritega sõidetakse mööda kiviteed (= mööda kive), (siis rattad) põrisevad kõvasti
M põlõnut tšivi murõnõʙ, sitä kuttsuaz rapatšivi põlenud kivi mureneb, seda kutsutakse rabedaks kiviks
M õludaŋko õli kuumõzia tšiv̆vää vartõõ, kõõš tšihutattii õlutta õllehang oli kuumade kivide (tõstmise) jaoks, kui õlut pruuliti
J üvä pöör tšivi piäb õll heenoss liivõss hea käi (käiakivi) peab olema peenikesest liivast
Lu sini tšivi se pannaa ku kraazgataa sõppaa silmakivi (= vaskvitriol), seda tarvitatakse (pannakse siis), kui värvitakse riiet
Lu muilaa tšivi õsõttii seebikivi osteti
J tšive takojõ kiviraiuja
tšivi koko kivihunnik
Lu tšivi kaĺĺo (kivi)kalju
Lu tšivi looto kari
R tšivi õvvi jäi (pärast tulekahju) jäi järele kividest siseõu (= siseõue kivimüürid)
Lu tšivi süsi kivisüsi
2. tulekivi | vn кремень, огневик
kokit tulta tšivell lööd tulekiviga tuld
3. pl keris | vn каменка
M saunaa soojaavat tšiviahjoᴅ. tšiväje päälee viskaad vettä, sis tuõp soojaa sauna soojendavad kerised. Kerise peale viskad vett, siis tuleb sooja
Lu vihta kasõttii tšülmäz veez i pantii varijee tšivijee pääl viht kasteti külmas vees (märjaks) ja pandi kuumale kerisele
M Lu saunaa tšiveᴅ sauna keris
4. käsikivi | vn ручные жернова
Ra ebõõ tšiirettä tšivelle, epko hoolta ummarõllõ sel võõnoizõl rl ei ole kiiret käsikivile ega hoolt uhmrile sel venivillemil
J tšiinitti tšivee kõvassi, pani paaγõõ raskaassi rl kinnitas (käsi)kivi kõvaks, pani pae(kivi) raskeks
I kahsi tšiv̆viä õli, i keppi tšehsipaikkaza (käsikivil) oli kaks kivi, ja kepp (= käsipuu) keskpaigas
J lazz linnõsõt tšäsi tšivell jahvata (lase) linnased käsikivil
J mee vähäize pöörütte javo tšiviä mine keeruta natuke käsikivi
5. veskikivi; fig veski | vn жёрнов; мельница
I sis tämä meep tšivilee i javaʙ siis ta läheb veskile ja jahvatab
J müllüü tšivi veskikivi
6. liivapugu, lihasmagu | vn зоб, мускулистый желудок (у птиц)
Lu kanal i kukol on tšivi, mikä javaʙ kanal ja kukel on liivapugu, mis peenendab (jahvatab) toitu
Lu kana tšivi kana liivapugu.
Vt. ka iho-tšivi, javotšivi, kototšivi, lava-tšiveᴅ, liiv-tšivi, luisk-tšivi, maatšivi, munatšivi, paasitšivi, pajatšivi, piitšivi, põltotšivi, pöör-tšivi, rajatšivi, rapatšivi, sala-tšivi, satulatšivi, saunatšiveᴅ, sinitšivi, sõmõrtšivi, tšerištšiveᴅ, tšäsitšivi, tulustšivi, tulõõtšivi
Vt. ka tšiviahjo, tšivikko, tšivilõuka¹, tšivinärä, tšivirõukko

tšivinärä J-Must. liivapugu, lihasmagu | vn зоб, мускулистый желудок (у птиц).
Vt. ka tšivi

tšöüsi K-Ahl. J köüsi Ränk Lu (Li) köhusi Kr, g tšövvee K J (nooda)köis, -nöör | vn верёвка (у невода)
J tšövvess tõmmõta nootta noodaköiest tõmmatakse noota
Lu ühs entš ajab ŕuukua, i lapap köütte üks inimene ajab ridvaga jää all noota (edasi) ja lappab köit
Li näil õli mahhaa jo lüütü ned vorotõᴅ, i sis kövvet sinne tõmmõttii ainõ ni neil (= kalureil) olid ju maasse löödud need pöörad, ja siis tõmmati (nooda)köied sinna aina nii
J noota tšöüsi katkõᴢ noodaköis katkes.
Vt. ka tšövvi

tšöüsi-rihma ~ tšöüs-rihma (J-Tsv.) noodaköis | vn верёвка (у невода)
nõizõmm škiivama noota tšöüs-rihmoi(t) hakkame noodaköisi (pööraga) kerima

tšüllezä Li tšülleᴢ Lu Li tšüĺĺeᴢ J-Tsv. postp., adv. küljes; juures, kõrval, külje peal | vn у, при; под боком, рядом
Lu ležaŋkkõ on ahjoo tšülleᴢ, siäl saab ležžiä ahjupink on ahju küljes, seal saab lamada
J tuõ minu tšüĺĺeᴢ, elä peltšä mittäit käi minu kõrval, ära karda midagi
Li petšurkad on tšüllezä, näid on kõlmõd i nellä tükküä ahjuaugud on (ahju) külje peal, neid on kolm või neli tükki
Li kahs paasugaa õli, õttsõz i tšülleᴢ (rehetoal) oli kaks katusealust, otsas ja külje peal

tšültšee Lu Li J tšültše J
1. postp juures, juurde kõrvale, külge | vn к, у, около
Lu plavutšii pristanii tšültšee piättüväd i parahodaᴅ ujuvkai juures peatuvad ka aurikud
J jooz minu tšültšee jookse minu juurde!
Lu tämä ajõ õpõzõõ puu tšültšee ta ajas hobuse puu kõrvale
J isumm puu tšültše istume puu kõrvale
Li õlgõt pantii autaa rohipuu tšültšee õled pandi hauda puusärgi kõrvale
J riputa kotti puu tšültšee riputa kott puu külge
2. adv juurde; külge; pihta | vn к, на
Li ujugaa tšültšee ujuge juurde, kõrvale!
J viskazin tšiveekaa, a en saanut tšültšee viskasin kiviga, aga ei saanud pihta

Lu ku poika tütöökaa sai tuttõvõssi, jutõllaa: lei tšültšee kui poiss sai tüdrukuga tuttavaks, (siis) öeldakse: lõi külge

tšültšülavõn M külgpink, küljepink (toa külgmise seina äärne v. seina külge kinnitatud pikk pink e. lavats | vn боковая лавка у стены комнаты или прикреплённая к стене скамья)

tukkauta (M), pr tukkaun, imperf tukkauzin M lukku jääda, lukku minna | vn оглушить, заложить (уши)
mitä-leep tukkauzin, ep kuulõ üv̆vii millegipärast läksid kõrvad lukku, (ma) ei kuule hästi

turttši P, g turtšii (teat. peitusemäng, kus üks mängijatest pidi ära arvama, kelle käes on peidetud ese | vn особая игра в прятки, в ходе которой следовало угадать, у кого находится спрятанный предмет)
mändžittii turttšia mängiti peitusemängu (~ peitust).
Vt. ka turkku

tüvenä Al. Kett. K R-Eur. P J-Must. I tüvennä Al. K M Ja-Len. tüvenne J tüvenn K L P M Po Ra J tüven P M Lu J-Must. I tüwen Kr
1. postp juures | vn у, около, возле, рядом
K lõõkuu tüvenn tantsittii kiige juures tantsiti
M azõlautoo on rihezä pliitaa tüvennä nõuderiiul on toas pliidi juures
M bimizeb niku tšimo kõrvaa tüvenn piniseb nagu mesilane kõrva juures
Lu tämä tšäi tüttöjee tüven χolostoin ta käis tüdrukute juures vallalisena
2. adv juures | vn рядом
Po tüvenn seistii seisti juures

uff M interj puhh, võeh | vn ух, у

ui Lu interj
1. oi | vn ух
ui, ko õli raŋkka kaššeli oi, küll oli raske märss!
2. uu, ae | vn ау
uikaʙ: ui, ui, ui huikab: uu, uu, uu

ummõllaa Ra adv kinni (kõhu kohta) | vn (его) крепит, (у него) запор
vattsa on ummõllaa, vattsa on umpi kõht on kinni

ursi¹ Kett. Ränk K-Ahl. M urssi P M (R-Eur. R-Reg.) hursti Lu Li J hurssi J-Must., g urzii ~ ursii M hurstii Lu J
1. (voodi-, laud)lina | vn простыня; скатерть
Li tänävä õli poukku milla, pezin poukuu i pezin kõlmõt hurstia täna oli mul pesu(pesemine), pesin (kogu) pesu ja pesin (ka) kolm voodilina
Lu tila hursti voodilina
Lu J lauta hursti ~ M lavvaa urssi laudlina
K nõise ursissa emäni, lakanoissa laukojani (Ahl. 725) rl tõuse linade vahelt, mu ema, linade vahelt, mu pesija
J õmpõli utuzõõ hurstii rl õmbles udupeene (voodi)lina
M piεb lavvalõõ õmmõlla ursi peab lauale lina õmblema
2. surilina, linik | vn саван, (гробовая) пелена
P pantii valkõa urssi kuolluu päälie surnule pandi peale valge (suri)lina
J pokkoińikall on hursti silmiill surnul on linik näo peal
J koollõõ hursti ~ pokkoińika hursti surnulina
3. eesriie (kätkil, voodil) | vn занавеска (у колыбели, кровати)
M ripussagaa ursi et̆tee riputage eesriie ette
Lu tšättšüül õli hursti ümpärii, peĺĺättii, ett lahs sõnataa kätkil oli eesriie ümber, kardeti, et laps sõnutakse (= kaetatakse) ära.
Vt. ka alushurssi, lauta-ursi, lavvahurssi, tilaursi

uussa Po usa J-Tsv., hrl pl uusaᴅ Lu uusat K-Ahl. M-Set. uusõᴅ Po uussõᴅ [sic!] M uzaᴅ Ra J-Tsv. vunts, vurr, pl. vuntsid, vurrud | vn ус, усы
J nütt om mooᴅ, jot uzat keritsetä väĺĺä nüüd on mood, et vuntsid lõigatakse ära
J noor meez veel on ilm usiitt noor mees on veel ilma vuntsideta
Lu meez on pittšie uusikaa mees on pikkade vuntsidega
Lu lühjed uusaᴅ lühikesed vuntsid

varna Kett. K-Set. Lu varn J-Tsv., g varnaa Lu
1. Kett. K-Set. varn, puunael (seinas) | vn вешалка
2. pikk kepp v. kaigas, püst- e. tugipuu (külgtoed koorma kõrguse suurendamiseks) | vn (вертикальная) под порка, рас-, стойка, устой
J rataz varnõt tehä pihl-puuss kaariku tugipuud tehakse pihlapuust
J pihlõizõd rattaa varnõᴅ pihlakased kaariku külgtoed
J elä vaa kuul, ni vudmaan varnõll seltšää kui sa ei kuula, siis äigan kepiga selga!
3. (vankri rattapaare ühendava vahepuu väljaulatuv) ots, varn | vn конец лисицы (у телеги)
Lu kuvot pannaa rattailõõ i pannaa varnaa alta noorat tšiin kood pannakse vankrile ja pannakse (vahepuu) otsa alt köied kinni

veerüeezä: veerüeᴢ ~ veerüeeᴢ J postp veerekesel, kõrval, ääres | vn у, около
J nõizin neito noorikkõinõ vijjee velloo veerüeeᴢ rl sirgusin, neiu noorukene, viie venna veerekesel

veivi Ra, g veivii vänt (vokil) | vn ручка, рукоятка (у прялки)
harakaa veivi vokikepsu vänt

vesi-mato Ku veenastik (madu, kes läheb ka vette) | vn водяной уж (змея, которая может жить и в воде)

viisauᴢ Lu Li J-Tsv., g viisauu: viisau Li viisausõõ J
1. tarkus | vn ум, мудрость
Lu vohmutt onõ maailmas paĺĺo, a viisautta bõõ ühtää rumalust on maailmas palju, aga tarkust pole sugugi
2. kavalus | vn хитрость, коварность
Li tällä on pallo viisautta, tämä on kõvassi viizaᴢ tal on palju kavalust, ta on väga kaval
J üvälle varkall tappab viisauss heal vargal piisab kavalust
Li minussa bõõ mittäid viisautta minus pole sugugi kavalust

vilusturvaᴢ M I vilusturvas Ränk
1. ahjutrepp (madal trepike ahju kõrval ahjule ronimiseks) | vn лесница, приступок печи (ступенька для залезания на печь)
2. Ränk M I ahjuäärne (madal) pink (ahjule ronimiseks) | vn (низенькая) скамейка у печи (для залезания на печь).
Vt. ka viruᴢ

viluᴢ M viluz Ränk vilus M-Set., g viluhsõõ ahjuäärne (madal) pink (ahjule ronimiseks) | vn (низенькая) скамейка у печи (для залезания на печь).
Vt. ka livuᴢ, viruᴢ

vohimõ M-Set. J-Must., g vohimõõ
1. M (käe)ranne | vn запястье
2. J (kabjaliste ja sõraliste) sõrgats | vn путо, бабка (область путового сустава у копытных)

vokkijärtšü M-Len. vokipink, alustugi | vn подставка (у самопрялки)

õlõmiin , g õlõmizõõ külaskäik vanematekoju | vn побывка у родителей
lazzõttii õlõmillõõ (noorik) lasti külaskäigule vanematekoju

ättši-ammuᴢ M (järsk) haigushoog, puhitus (lehmal) | vn внезапный приступ (у коровы).
Vt. ka ammuᴢ

äärezä P J ääreᴢ P M Po Lu J Ku
1. ääres, servas, kõrval, juures | vn у, при, рядом, около
J opõin seizob ad́d́a ääreᴢ hobune seisab aia ääres
J tropaa ääres kazvovõt täkkiäizeᴅ teeraja ääres kasvavad takjad
Lu toomi-marja kazvop saaduz i põlloo ääreᴢ toomingamari kasvab aias ja põllu ääres
Lu akkunaa äärez isuttii (nad) istusid akna juures
2. adv ääres, eemal, kõrval | vn рядом, вдали, в стороне
Po nùorikoo suku on ääreᴢ pruudi sugulased on (= seisavad) kõrval
M riigad õlivad ääreš (~ äärezä) tšülässä rehed olid külast eemal (küla servas)
Lu õõ ääreᴢ ole kõrval
P kõik seistii ääreᴢ kõik seisid ääres
M tämä äärez eläʙ ta elab kõrval(ises kohas)

örtsölääzä (K-Ahl.) (kõrvad) kikkis | vn навострив (уши), ушки на макушке
kõrvat on pääzä örtsölääza kõrvad on kikkis peas

örtšillää M (kõrvad) kikkis | vn навострив (уши)
kuultaap kõrvad örtšillää kuulab, kõrvad kikkis (= kuulab tähelepanelikult).
Vt. ka hörkillää

üüsapan Ra (vadja naise) öötanu | vn ночной чепец (у водских женщин)
i üüsapan õli veel eri ja öötanu oli veel eri(sugune)


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur