[VOT] Vadja keele sõnaraamat

einä K L P M Kõ S Po Lu Li Ra J I (Kett. Len. R U Ja-Len.) ein M J-Tsv. heinä (J-Must. Ku) eine ~ eina Kr Гейна Pal₁ Эйна Tum., g einää P M Lu J
1. hein | vn сено
J ku roho lüüvvää maalõõ, siz on einä kui rohi niidetakse maha, siis on hein
I kazvi roho, roh̆hoo leimmäɢ einässiɢ kasvas rohi, rohu niitsime heinaks
Li razvakaz einä rammus hein
Lu saarniitüll oŋ kõva einä Saarniidul on (= kasvab) kõva hein
Li meilä õli kehno einä meil oli vilets hein
Lu päivüd ilmall on üvä einää kuivõttaa i ilata päikesepaistelise ilmaga on hea heina kuivatada ja koristada
Ra einää lüüvvää, arotaa, kuivõtõtaa, tehjää kuhjaa heina niidetakse, riisutakse, kuivatatakse, tehakse kuhja
Lu järvisoos tehtii einää Järvesoos tehti heina
Ra oomnikol karottõlin einii hommikul kaarutasin heinu
M piäb mennä einoo ševelittämää tuleb minna heinu kaarutama
Lu einää väänämmä heinu kaarutame
J einää arota arokaa heina riisutakse rehaga
J ein om peräkozal hein on kaares (pärast niitmist)
Lu einä on lagotõttu lainõõl hein on lahutatud kuivama (looks v. kaaretiseks)
M paamma einät saattoo paneme heinad saadu
Li meilä ep pantu einiitä aartoo vai retelii meil ei pandud heinu sarda ega kärbistele
J eined veitetti kuhjõss kotto heinad veeti kuhjast koju
Lu einää illaajaᴅ heinakoristajad
Lu mõnd bärämää einää nõssin üleeᴢ koormaa pääl mitu sületäit heinu tõstsin üles koorma peale
M anna mustalaizõlõõ tukku einää anna mustlasele tuust heinu
Li suuri tolkk einä suur tuust heinu
Lu ku einä on presattu, on einä kiippa kui hein on pressitud, (siis see) on heinapall
Lu einää koko heinahunnik
Lu einä saatto heinasaad
Lu einä kuhja heinakuhi
Lu einä sikain hämm, (väike piklik) heinakuhilas
M einää bytškaᴅ hämmud (väikesed piklikud heinakuhilad)
Lu miä väänin kazee einä lainõõ ma kaarutasin selle heinakaaretise
P M einää lainõõᴅ ~ Ra einä lahkõrõᴅ heinakaaretised
P einä perekosa heinakaar
P einää kulmoᴅ ~ J einää ruuvuᴅ ~ M einä ruhgaᴅ heinapebred
M einä rihma heinaveoköis
J tšiireltää seim murtšina de johzimm eim maalõõ kiiresti sõime hommikueine ja jooksime heinamaale
J vari einä aika kuum heinaaeg
J üväd einä päiväᴅ ilusad heinailmad (heinapäevad)
Lu einä širkka širizeʙ heinaritsikas siristab
Lu inemin ku hulkub ilm aźźaa, siis tälle jutõllaa: siä tšäüt koiriil einää süüttemäᴢ kui inimene hulgub ilmaasjata, siis öeldakse talle: sa käid koertele heinu söötmas
Lu isä oŋ koirill einää antamaᴢ (väljaspool abielu sündinu kohta öeldakse:) isa on koertele heinu andmas
2. rohi, rohttaim | vn трава
Lu mettsäᴢ kazvaʙ mokoma einä. konõ [= ko onõ] neĺĺä lehtoa, siis se lehto annab õnnõa. se on hapo einä metsas kasvab niisugune rohi. Kui on neli lehte, siis see leht toob (annab) õnne. See (rohi) on jänesekapsas
Lu piti ettsiä einä, tšen praavitti pidi otsima rohu, mis tegi terveks
J juhti ein tarn
Lu kasikaz einä kastehein.
Vt. ka irvee-einä, irvieinä, ivuzeinä, juhtieinä, jussiheinä, kasikazeinä, kasõ-einä, kultsuheinä, lehtoeinä, luhtaeinä, matšalkaa-einä, mettsäeinä, rantulieinä, razvaeinä, rooko-einä, savieinä, sooeinä, soolaeinä, taraeinä, tšülvöeinä, õźźaeinä, ätälä-einä

kulo¹ Kett. M Kõ J (R-Reg.), g kuloo Kõ J kulu(rohi) | vn (нескошенная) прошлогодняя трава
Kõ kulo on vana einä kulu on vana (= mullune niitmata) rohi
J kuhõ va niitüle on jäänü mennevootiin kulo, siäll roho om märännessi kazvonnu kuhu vaid niidule on jäänud mullust kulu, seal on rohi viletsalt kasvanud.
Vt. ka kulu¹

looko Li, g loogoo loog, mahaniidetud hein | vn скошенная трава, диал. кошенина
perrää lüümizee mikä on einä, se on looko hein, mis on pärast niitmist (kaartes maas), see on loog

maarjaroho K nõmm-liivatee, tüümian | vn богородская трава, тимьян

mettsäroho M Lu mettsroho (Lu) metsahein, -rohi | vn лесное сено, лесная трава
Lu mettsäroho on üvä roho, a se on sooroho, oŋ kehno roho metsahein on hea hein, aga see on soohein, (see) on vilets hein.
Vt. ka apo-mettsroho
Vt. ka mettsäeinä

muroroho ~ muro-roho M
1. muru, mururohi | vn газон, невысокая густая трава
akkunaluz rohotuʙ, kuttsuas sitä muro-roho õu läheb roheliseks, seda kutsutakse muruks
2. M-Set. (mingi tatrasort | vn сорт гречихи)

rantaroho Lu Li rantroho Lu (mere)rannataim; (mere)rannarohi | vn морское прибрежное растение, морская прибрежная трава
Lu rantroho kõrkaa kazvaʙ rannarohi kasvab kõrge(ks)

riima (Kõ-Len.), g riimaa umbrohi | vn сорняк, сорная трава
tudrut tulõõsõõ, linat põltuusõõ, riimat põlloo peentaraasõõ (Len. 216) tudrad tulle, linad põllule, umbrohud põllupeenrale

roh, rohi Kr rohi | vn трава

roho Kett. K L P M S Lu Li Ra J I Ku (R-Eur.) rooho (Kõ-Len.) roh ~ rohi ~ roi ~ rou Kr Ро́го K-reg₂ Ii-reg₁ Pal₁ Руо́го Pal₁ Рого Tum., g rohoo P M Lu J rohuo L P roh̆hoo M I
1. rohi (taimestik) | vn трава (растительность)
L vaataʙ, on lintu, rohuosõ nitaunnu, ep pääze lentämää vaatab: on lind, rohusse takerdunud, ei pääse lendama
S kaŋgaš tšev̆vääl roholõõ pannaᴢ, siz üv̆vii valkõnõʙ (linane) kangas pannakse kevadel rohule, siis pleegib hästi
M sikoo sööttääz rohookaa sigu söödetakse rohuga
Lu ku katti vaaĺaittõõʙ maaz i griziʙ rohta, siis sooviʙ tormia kui kass aeleb maas ja närib rohtu, siis (see) ennustab tormi
Ku kezällᴀ̈ rohollᴀ pääzeʙ, siz johzeʙ (kui) suvel pääseb (lehm) rohule (= rohtu sööma), siis hakkab indlema (paaritub)
Lu roho lüüvvää, a ruiss niitetää rohi niidetakse, aga rukist lõigatakse (sirbiga)
K rohot tänävuon üväd on rohi (rohud) on tänavu hea
Lu mettsäroho on üvä roho, a se on sooroho, oŋ kehv roho metsarohi on hea rohi, aga see on soorohi, on halb rohi
Li kalhia roho kare, kõva rohi
M matalap maa rohta, pitšep metsää puita. tee (Set. 18) mõist madalam maarohust, pikem metsapuudest? – Tee
J meri roho mererohi
Tum. Рого карва rohukarva, roheline
J roho tširppu rohukirp
J rohoo sirkk rohutirts
2. umbrohi | vn сорная трава, сорняк
J durnõi roho umbrohi
K meill roho võtab volii meil võtab umbrohi võimust
K kõlmisõõ tšünnettü da valot pantu, siiz roχta bõlõ, vot siiz i leipää saab uottaa kolm korda küntud ja sõnnik pandud, siis umbrohtu pole, vaat siis võib ka saaki oodata
3. (roht)taim, rohi | vn трава, растение
M kase on mokoma roho, ku tulõb itšävä, sitä tolki ńuuhaa, siz leed vesola (Set. 3) (muinasjutust:) see on niisugune taim: kui jääd kurvaks, ainult nuusuta seda, siis muutud rõõmsaks
Lu vanall aikaa veel vähepii tävettii neiss roholoiss vanal ajal teati neist taimedest veel vähem
Lu osokka roho on soos, pittšä roho tarn on (= kasvab) soos, pikk rohi
Lu sooz on leikkava roho, ku tõmpaat siz leikkaaʙ, sitä oŋ kehno praavittaa soos on lõikhein, kui tõmbad (seda käega), siis lõikab; seda (haava) on raske ravida
M pisselikko roho takjas
I piimä roho piimohakas
Lu jänesee roho jänesekapsas
Ra maarjaa roho nõmm-liivatee
K on taaz mokomad ampaa rohoᴅ on taas niisugused hambarohud [?]
M klop̆pii rohoᴅ sookailud
K tšimoo roho käbihein
4. (arsti)rohi, arstim | vn лекарство
J väliss i dohtõrii rohod eväd avit vahel ei aita ka arstirohud
Lu tikoppi on tšülmää roho sookail on külmarohi
■
P lehmä tuli tõizyõ rohuo kantamaa lehm tuli teist korda poegima
M kõlmõttomaa roh̆hoo ärtšä kolmeaastane härg.
Vt. ka apo-mettsroho, elizejäroho, iiree-roho, jovanaroho, jussiroho, jušširoho, juššoroho, kalganaroho, kasõroho, klopiiroho, kloppiroho, koiroho, kupoĺaroho, kupoĺo-roho, kuppiroho, leppäroho, lihakatkõ-roho, luhtaroho, luukkaroho, lõikatuzroho, meriroho, mettsäroho, meättüroho, muroroho, nikauzroho, piimäroho, pisoroho, punaroho, punatautiroho, pökköroho, rantaroho, rapaamuzroho, rapauzroho, rautaroho, rissi-roho, rüizroho, rümäroho, satavootisroho, savviroho, sooroho, sorkkaroho, süätavviiroho, taikaroho, tšelläroho, tširppuroho, tšöhäroho, tšülmäroho, täi-roho, ublikka-roho, umpiroho, uni-roho, vaattiroho, varsapõlviroho, vehkaroho, veri-roho, vesiroho, viharoho, virttsaroho, vääneliäzroho, õnni-roho, õrazroho, õõhkaroho
Vt. ka rohto

rohto J I, g rohoo rohi | vn трава
J rohtoa evät kad-gõttu (taevaminemispühal maast) rohtu ei katkutud
I bolottaza kazvab mokoma rohto soos kasvab niisugune rohi.
Vt. ka roho

sooroho M Lu soorohi, soohein | vn болотная трава
Lu mettsäroho on üvä roho, a se on sooroho, oŋ kehno roho metsahein on hea hein, aga see on soohein, on kehv hein

taikaroho M (K) nõiarohi | vn чародейная трава, колдовское зелье
K eellämuinaa suitsutõttii, põlõtõttii taikarohta i läpi tšiutoo ńuuhattii vanasti suitsutati, põletati nõiarohtu ja nuusutati läbi särgi
M rautaroho, täm avitab naisii menolaissa, se on niku taikaroho raudrohi, see aitab naistehaiguste puhul, see on nagu nõiarohi

trava¹ Kõ, g travaa rohi | vn трава

täi-roho J-Tsv. (mingi taim täide hävitamiseks) | vn вшивая трава

törü Li J-Tsv., g törüü J
1. J-Tsv. kulu (eelmise aasta kuivanud rohi) | vn отава (засохшая прошлогодняя трава)
2. J-Tsv. heinajäätmed | vn остатки сена
3. praak-, kõlbmatu v. ebakvaliteetne aine (näit. juurvili, aedvili, vili jne.) | vn брак, что-то негодное (напр. овощи, фрукты, зерно и пр.)
Li kattšinaizõd borkkõnõᴅ, törüᴅ antaaᴢ elämille katkised (= praak)porgandid antakse loomadele