[VOT] Vadja keele sõnaraamat

avu Kett. L M Kõ Lu Li J I (K P Ra Ma) havu J Ku χavu (Lu), g avuu L P Lu av̆vuu M havuu J
1. okaspuu oks | vn хвоя, ветка хвойного дерева
M teimm eneĺee majaᴅ, kuuzõõ avulaissa tegime endale onnid, kuuseokstest
M avuss õli tehtü kupo okaspuu okstest oli tehtud kubu
M avu maja kuuseokstest onn
2. (okaspuu okstest) ahjuluud | vn помело (из веток хвойного дерева)
Lu avu on tehtü petäjää õhzass i seneekaa pühitää ahjoa ahjuluud on tehtud männioksast ja sellega pühitakse ahju
M katti ahjoo meeb, jältšeä p tee, ahjos tuõb jäĺĺet toob. avu (Set. 16) mõist kass läheb ahju, jälge ei tee, ahjust tuleb, jäljed toob? – Ahjuluud
M pää niku avu, ep tunnõ ilat õm̆maa päätä pea nagu luud, ei oska korrastada oma pead
L lappolaizõd meneväd avull selläzä nõiad lähevad ahjuluua seljas
3. okaspuu okas | vn хвоинка, хвоя
J kuuzõl ja petäjäl on havuᴅ kuusel ja männil on okkad
Lu katajaa avuᴅ kadaka okkad

hvooja Ra, g hvoojaa okas (okaspuudel) | vn хвоинка, хвоя

-zi ~ -ᴢ Ar. -z K-Al. K-Salm₁ -si Ar. K-Ahl. R-Eur. R-Reg. -s K-Ahl. K-Al. K-Salm₁ R-Eur. R-Reg. sinu, su (sg. 2. isiku possessiivsufiks eeskätt rahvalaulukeeles) | vn твой (притяжательный суффикс 2-го лица ед. числа прежде всего в языке народных песен)
Ar. anna kagroi õmazi opõziilõõ anna kaeru oma hobustele
Ar. elä ukkaa üvüttäsi ära raiska oma vara
R tee nüt rissiä eteesi (Eur. 33) rl löö nüüd endale risti ette
K lintusi ~ lintus (Ahl. 47) sinu lind
K jos lieb tuotavas parapi (Al. 55) rl kui su mõrsja (toodav) on (saab minust) parem
K elä od́d́a isäz ovõssa elago veĺĺeez vesi-ruunaa, löö ovõssa, od́d́a entäs (Al. 51) rl ära hoia oma isa hobust ega oma venna halli ruuna, löö hobust, hoia ennast
K juttõõ millõõtši, mikä teil mokoma aźźa on däädäs kaasõ (Al. 10) ütle mullegi, mis asi teil su onuga (omavahel ajada) on