[VOT] Vadja keele sõnaraamat

kaasi Kett. K P Pi Ke M J vdjI kaaᴢ J kaani Ra J kaan Ra kansi Lu Li J Ku, g kaanõõ Kett. K M kannõõ (P Lu Li J) kaaõõ vdjI
1. kaas | vn крышка
J kaani on kirstull, astiall, tšainikõll kaas on kirstul, astjal, teekannul
K suur püttü kaanõõ kaa (Al. 22) suur kaanega pütt
Ra paa kaan päälee pane kaas peale
M kaivoo kaasi kaevu kaas
M botškaa lavvaᴅ, varo, põhja, kaasi tünni lauad, vits(ad), põhi, kaas
P grobaa kaasi puusärgi kaas
J kloppa kirstuu kaani tšiin löö kirstu kaas kinni
J lännikoo kaani länniku kaas
J paa kaani (savi)poti kaas
J paperiin tširjaa kaani paberist raamatukaas
J kaanõss kaanõssaa tširjaa lukõma lugema raamatut kaanest kaaneni
■
M silmää kaasi, silmää kaanõᴅ, kahs kaatta silmalaug, silmalaud, kaks laugu
M lavvaa kaasi lauaplaat
2. K-Al. laud | vn стол.
Vt. ka kartakaasi, lihakaasi, piirgakaasi, rautakaasi, silmäkaasi, vahtšikaasi

korjata M Kõ S Ja-Len. Po J Ku (K-Ahl.) korjataɢ I, pr korjaan K M Kõ S Po J korjaa I, imperf korjazin M Kõ J
1. korjata, koguda | vn собирать, собрать
Po nùorikko pühib maata i ain korjaab rahhoi (pulmakomme:) noorik pühib põrandat ja aina korjab raha(sid)
Ku repo hüppäs päältᴀ̈ vällää, korjaz ne kai hailiᴅ (muinasjutust:) rebane hüppas (ree) pealt maha, korjas kõik need räimed (kokku)
M korjaamma maazikkaita korjame maasikaid
J mitä tüü minuu marizikoss tulitta korjaamaa miks te minu marjamaalt korjama tulite?
M papillõõ korjattii võita da mun̆nõ preestrile koguti võid ja mune
2. (üles, kokku) osta | vn скупать, скупить
M varogaa korjattii, torgoftsat korjazivaᴅ kohupiima osteti (üles), kaupmehed ostsid
3. (toitu) lauale panna, lauda katta | vn накрывать, накрыть, собирать, собрать на стол
M miε korjaan süüvvä ma panen toidu lauale
M korjattii zakuskaa pandi suupisted lauale
I sis piti lauta korjataɢ siis tuli laud katta.
Vt. ka kopittaa, kovittaa, kõrjata²

laadia P M Lu J (K R-Reg. Kõ Ra) laadiaɢ (I) laatia J (K-Al. R-Lön. L P M Kõ Po Lu Ku) laatiaɢ (I), pr laadin K P Po Lu Ra J, imperf laatizin M Lu J Ku laadizin K R M Kõ J
1. teha, valmistada | vn делать, сделать, готовить, изготовлять, изготовить
Po laadittii pihtojee päälee valkõat paletiᴅ, kauniilõõ tšiutolõõ tehti õlgadele valged õlakud, punasele särgile
Lu uutta võrkkoa laadittii, pantii pullod i tšiveᴅ tehti uut võrku, pandi (külge) pullud ja kivid
Lu laadittii höütütüz niku starikka tehti hernehirmutis nagu vanamees (= vanamehe kujuline)
M laadittii varoga vatruškoita tehti kohupiimakorpe
J tšähsi laatia lahjoja rl käskis valmistada pulmakinke
2. panna, asetada | vn укладывать, укласть, уложить, сновать (основу)
J laadi kõig vešad üvässi paikõlõõ pane kõik asjad ilusti kohale
K naiz-laŋko võtab lahjaᴅ, laadib kaššaliisõõ (Al. 21) naislang võtab pulmakingitused, paneb kasetohust kotti
K laadittii pahnoppäi šuuba ülee pandi kasukas pahupidi selga
M a sis ku jo tukataᴢ, ümperikkoa kõiɢ laadiaᴢ mättääᴅ, siz juõllaᴢ: tšääppä on valmiᴢ aga siis, kui (haud) aetakse juba kinni, ümberringi pannakse kõik mättad, siis öeldakse: kääbas on valmis
Lu loomipuult kaŋgaz letittii i laadittii kaŋgaspuil käärpuu(de)lt palmitseti kangas (= lõim palmikuks) ja pandi kangaspuudele
M vihgod laatizimma kuhilailõõ vihud panime hakkidesse
Kõ korjattii kõik ühtee, laadittii kõik söökiᴅ lavvalõ korjati kõik kokku, pandi kõik söögid lauale
3. seada, korraldada; korda seada, valmis panna; katta lauda | vn улаживать, уладить, налаживать, наладить; устраивать, устроить, заготовлять, заготовить, приготовлять, приготовить, накрывать, накрыть (на) стол
Ra uulõt jo mennää koveraa, uulii laadiʙ, nõizõb itkõmaa huuled lähevad juba kõverasse, seab huuli, hakkab nutma
Lu miä laadin elämää näijjed üvässi ma sean nad hästi elama
J ku bõlõ ilmalla izüttä, tšen nõizõb laχsiilõõ teetä näüttämää, .. tšen nõizõb laχsii laatimaa rl (itkust:) kui pole (enam) ilmas (= elus) isakest, kes hakkab (siis) lastele teed näitama, .. kes hakkab lapsi kasvatama (korraldama)
K kunniz siäl laatias nuorikkõata venttsaasõõ (Al. 31) kuni seal seatakse pruuti laulatusele (minekuks)
I kõittš näitä laadiᴅ kui piäp kattaittaaɢ paned nad (=pesud) kõik valmis, kuidas tuleb vaalida
I opõnõ laadittuɢ hobune (on sõiduks) valmis pandud (= rakendatud)
Po nùorikoo emä laadib lavvaa pruudi ema katab laua
L lavvat kõikk laadittu, pitšät pulmaa lavvaᴅ lauad on kõik kaetud, pikad pulmalauad
J laaditaa pominlauta kaetakse peielaud
4. valmistuda, end (midagi tegema) asutada v. seada; hakata | vn собираться, собраться, подготовляться, подготовиться, приготовляться, приготовиться; снаряжаться, снарядиться
M no sis siäl üvällä sovulla kõõᴢ laadittii pulmõita pitämää no kui siis seal valmistuti heas läbisaamises pulmi pidama
Kõ laadimma menemaa asutame end minema
Lu laadizimm jo makkaamaa asutasime end juba magama (heitma)
M laadiʙ itkõmaa hakkab nutma
Ku laatizin korjaamaa marjoi hakkasin marju korjama
5. läbi saada, (omavahel) sobida; sobida, sobiv olla | vn справляться, справиться, ладить, поладить; быть приемлемым
M d́äd́ä pet́ä õli mokoma sarvikko, ep tšen̆neitkaa laadinnu onu Petja oli niisugune kangekaelne inimene, kellegagi ei saanud läbi
P võib laadia millõõ niiku lahsi võib sobida mulle nagu (oma) laps
6. rääkida, jutustada, pajatada | vn рассказывать, рассказать
J laadib õmass eloss, niku kaaska pajatõʙ pajatab oma elust, nagu muinasjuttu jutustab
Kõ sitä ain entizet starikad meil laadizivaᴅ seda pajatasid meile aina vanad (endisaegsed) taadid
J nät see ku laadi juttua vaat, küll see pajatas juttu!
Vt. ka laaditõlla, laadiussa, laadiuta, laahia, laatiita

laaditõlla (K-Ahl.) laad́itõll J-Tsv., pr laadittõlõn: laadittelen K laad́ittõõn J, imperf laadittõlin: laad́ittõlin J frekv (hoolega) teha, valmistada; seada, korraldada; katta lauda | vn изготовлять, мастерить; налаживать, слаживать; накрывать (на) стол
K enne lautaa laaditteleb (Ahl. 93) ema katab lauda.
Vt. ka laadia, laahia

laahia Ra, pr laahin Ra, imperf laahizin Ra katta lauda | vn накрывать, накрыть (на) стол
perennaizõd laahittii lauta perenaised katsid laua.
Vt. ka laadia, laaditõlla

lauta Kett. K L P Ke M Kõ Po Lu Li Ra J I (R Ja-Len. Ku) lautõ J laut J-Tsv. laute ~ lauda Kr Лавта Tum., g lavvaa Kett. K L P M Lu Li J I lavva J lauvva Kõ-Len. Ла́вва Pal₂ Ii-reg₁
1. (sae)laud | vn доска
P vanall aikaa eb õlluᴅ krovattii, õlivad lavvaᴅ pantu pakkoi päälee vanal ajal ei olnud voodeid, lauad olid pandud pakkude peale
M kase lauta on pit̆tuutta kahs aršinaa see laud on kahe arssina pikkune
Lu ain lautaa sahhaaʙ aina laudu (lauda) saeb (saeveskis)
K vanall tšerikoll õlivad lavvat tširveekaa lõikattu vanal kirikul olid lauad kirvega tahutud
I akkunat pantii lavvalla tšiin aknad löödi lau(d)a(de)ga kinni
Lu lavvall piäp koto lüüvvä lau(d)a(de)ga tuleb maja (üle) lüüa (= vooderdada)
Lu butka õli tehtü lavvassa kalastusonn oli tehtud lau(d)a(de)st
Lu mõnikkaal õli tehtü lavvõssõ truba mõnel oli tehtud lau(d)a(de)st korsten
J laki õli lautoiss pantu lagi oli laudadest tehtud
M lautolaissa botškaᴅ laudadest vaadid
Lu ušatti õli tehtü puussa, kuusi lavvassa toober oli tehtud puust, kuuselau(d)a(de)st
K üφtie õttsaa pantii järtšü i tõisõõ õttsaa järtšü i lavvat pääĺie, makauz lavvaᴅ. koikka õlitši mokoma ühte otsa pandi pink ja teise otsa pink, ja lauad peale, asemelauad. Koiku oligi niisugune
P bodžgaa lavvaᴅ ~ M botškaa lavvaᴅ tünnilauad
Li oonõl on räüstää lavvaᴅ hoonel on räästalauad
Lu kresla lauta laamitsa äärelaud
J braakki lavvõd viska ääree praaklauad viska kõrvale
J koontõl laut koonlalaud
Lu lauta truba laudkorsten
Lu lauta ĺuukki laudluuk
J laut zavodasõ tooti uus paaru kattil saeveskisse (lauavabrikusse) toodi uus aurukatel
2. (söögi- jm.) laud; laudkond; fig söömaaeg, sööming | vn стол; застолица; трапеза
I järjüᴅ õlivaᴅ, lauta õli pingid olid, laud oli
I lauta tehäss lavvassa laud tehakse lau(d)a(de)st
Li lavvall on neĺĺä jalkaa laual on neli jalga
K nellä meessä seisovad ühee šĺääpii alla, mikä se on. lauta mõist neli meest seisavad ühe mütsi all, mis see on? – Laud
L siεll lavvalla õlivaᴅ mõnõllaizõt süömäd i juomaᴅ seal laual olid mitmesugused söögid ja joogid
I siis i piimäᴅ i varogaᴅ i võiᴅ i kõittši annõttii lavvalõõ siis piimad ja kohupiimad ja võid ja kõik anti lauale
M katti tuli lavvaa alta vällä kass tuli laua alt välja
M peremmeeᴢ issu jumalnurkkaᴢ, lavvaa õttsaᴢ peremees istus ikooninurgas, laua otsas
M pojoᴅ issuuvaᴅ lautaasõõ üleõttsaa, a tüttäreᴅ alaõttsaa poisid istuvad lauda (laua) ülemisse otsa, aga tüdrukud alumisse otsa
J kummaz lavvas siä isuᴅ kummas lauas sa istud?
J isutõttii med́d́ed lavvaa tagaa meid pandi laua taha istuma
P senie lavvaa takann isuᴅ, senie lauluu laula vs kelle laua taga istud, selle laulu (ka) laula
K lauta laadittii, kõikkõa parapaa pantii lavvalõõ kaeti laud, kõike paremat pandi lauale
I siis tulimmak kane kõlmõᴅ nellä lautaa korjazimmaɢ, pominoittama issuttii siis tulime, katsime need kolm-neli lauda, istusime (istuti) surnut mälestama
J kattõga laut, issumm süümä katke laud, istume sööma
Lu miä illaan lavvaa ma koristan laua
Lu väliss kahs kõlmõd lautaa õli vättšiä vahel oli kaks-kolm laud(kond)a rahvast
Po tultii kottoo, piettii lauta tuldi koju, söödi
Lu tehtii lauta korraldati sööming
K söömää lavvaa alaa söögilaua alla
Kõ söömää lauta ~ Ra süümä lauta söögilaud
M lavvaa jalka laua jalg
Li lavvalla õllaa jalkoil alla lavvaa kõitõmõᴅ laual on all jalgadel (laua) vahepuud
M lavvaa kõtajaᴅ ~ Li lavvaa kõitõmõᴅ laua(jalgade) vahepuud
M lavvaa jaššikka laualaegas, -sahtel
M lavvaa kaasi lauaplaat
M lavvaa servä lauaserv
M lavvaa ursi ~ Lu J lauta hursti laudlina
■ M tšerijalgaᴅ, täm seizoʙ kõlmõõ jalgaa päällä; tšehspaikkaz on löötü nagla, sis sen̆neesee naglaasõõ lütšätäᴢ rissi lavvaᴅ. siz näd́d́ee lautojõõ päälee pannaz vehsi kerijalg, see seisab kolme jala peal; keskpaika on löödud nael, siis selle naela otsa pistetakse kerilauad. Siis nende laudade peale pannakse viht; J ahjo laut on tehtü karrõss ahjupelt on tehtud plekist; M Po I ahjoo lauta ~ ahjoo laut ~ L ahjuo lauta ~ J ahjoo lautõ ahjupelt; J vokii lauta ~ laut voki pakk; (postpositsiooniga liitunult | vn в составе композиты:) P pani paa lavvaanalaa pani (savi)poti laua alla
Lu lavvappääl kattsõlaizil annõttii viinaa katsikul anti laua juures (laual) viina.
Vt. ka ahilauta, ahjolauta, arjalauta, botškalauta, esilauta, issulauta, issuzlauta, issuva-lauta, isutalauta, isutuzlauta, isutõzlauta, jalkalauta, jevaŋgeli-lauta, jõvilauta, kattolauta, laitalauta, lakilauta, lapa-lauta, leipälauta, liha-lauta, lomppilauta, nukklauta, obraazlauta, ohtugo-lauta, opšifk-lauta, parja-lauta, pesu-lauta, pint-lauta, pominlauta, pominoizlauta, põhilauta, põhja-lauta, päidezlauta, päälauta, risitüzlauta, risseetlauta, rissiilauta, rissiilauta, sahattu-lauta, siltalauta, sitt-lauta, starikkalauta, säntšü-lauta, söömi-lauta, söömä-lauta, süüttšilauta, šašk-lauta, takalauta, takulauta, trappu-lauta, tšedrälauta, tšehslauta, tšerilauta, tšerä-lauta, tuulilauta, vagoŋka-lauta, viilari-lauta, viilo-laut, vöö-lauta, ämmälauta, ülälauta
Vt. ka lautakunta

piirgakaasi M pirukategemise laud e. alus | vn стол, на котором делают пироги

söömä-lauta K Ko söömälauta Kõ (Ja-Len.) süümälauta Lu söögilaud | vn обеденный стол
K söömä-lauta õli jumalnurkkaᴢ söögilaud oli ikooninurgas
Ja järtšü on söömälauvva [= söömälavvaa] tüve [= tüvennä] (Len. 263) pink on söögilaua juures
Lu vitemed õllaa süümälavval jalkojõõ väliᴢ {v}-d (= lauajalgu alt ühendavad põikpuud) on söögilaual jalgade vahel.
Vt. ka süüttšilauta