[VOT] Vadja keele sõnaraamat

jega Kr jõgi | vn река.
Vt. ka jõtši

jõtši Set. K P M V J-Must. I (Kett. R Kõ Ja-Len. vdjI) jetši K U M Ja Po jotši [sic!] Ja-Len. jõki Set. S V Lu Li Ra J joki Ku (K-Sj.) gäkki ~ jeeki Kr Ѣчи Tum. Pal₁ Ѣ́чи K-reg₂ Iоци ~ Iо́ки Pal₁, g jõgõõ R P M Lu Li J I jõğgõõ Kett. M vdjI jõgõ Ja-Len.
1. jõgi | vn река
Lu õja virtaab jõkkõõ oja voolab jõkke
Lu suur vesi jõkiloiᴢ, jää meeb alaᴢ suurvesi (on) jõgedes, jää läheb alla
Lu jõgõs tšävvää ujumaᴢ jões käiakse ujumas
J jõki teep põlvõõ jõgi teeb kääru
Lu jõkkaa müü menimme merreesee jõgesid mööda läksime merele
Lu perevoššikka veeb vättšia venneekaa üli jõgõõ ülevedaja viib rahvast paadiga üle jõe
J tšeerolin jõki looklev jõgi
Li vajova jõki, siis pannaa tõkkõõᴅ vajuv(a põhjaga) jõgi, siis pannakse purre
P laukaa jõtši Lauga jõgi
Lu tõrva jõki Tõrvajõgi (Luuditsa külas)
Lu luutsaa jõki Luuditsa jõgi
J liivtšülää jõgõz on lintu fut́ku Liivtšülä jões on lind vesivutt
Lu mussajõki iĺi kõhtsa jõki, se tuõp palokka i baabina järviss Mustjõgi ehk Koskise jõgi, see tuleb Palokka järvest ja Jarvikoisjärvest
Lu naroova jõki Narva jõgi
K mehed toovad meressä vettä, naized narvaasuu jõgõssa, tüttäret jugaa jõgõssa (Salm. 773) rl. mehed toovad merest vett, naised Narva [?] jõest, tütred Joa [?] jõest
Lu jõggõõ rannaᴢ isutaa jõe kaldal istutakse
Lu jõgõõ suuᴢ püüvvetää suurt kallaa jõe suudmes püütakse suuri kalu
J tševäell jõgõõ virt on suurõp ku tšezäll kevadel on jõevool suurem kui suvel
I eelmuinaa õli jõgõza jõgõõ emä muiste oli jões jõehaldjas (jõeema)
2. K-Ahl. J-Tsv. oja | vn ручей.
Vt. ka jega

piimä-jõki Lu piimajõgi | vn молочная река
siεlt tuõʙ vassaa piimä-jõki i kiisseli parraᴢ (muinasjutust:) sealt tuleb vastu piimajõgi ja kiislikallas

sammõlõjõki Li (mudane, sogane, soostunud jõgi | vn мутная, илистая, заросшая тиной река)
Li sirkaaz jõgõz neitä bomboit eb i õõ, sammõlõjõgõz neitä on rohkaaʙ selges jões (= jõevees) neid ujureid ei olegi, soostunud jões on neid rohkem