[VOT] Vadja keele sõnaraamat

a¹ Kett. K U L P M Kõ S Po Lu Li Ra J I Ku aa K-Al. L aga; vaid | vn а; но
Lu tõizõl autaa kaivaaᴅ, a izze autaa laŋkõõᴅ vs teisele auku kaevad, aga ise auku langed
J viisi lassa on eloza, a viisi koolluuᴅ viis last on elus, aga viis (on) surnud
J a ku tämä ep tuõ aga kui ta ei tule?
Li tänävä eb õõ umalaᴢ, a on siitiä täna (ta) ei ole purjus, vaid on kaine

atpe·ettõi I, g atpe·ettõi (inimene, kellele preester on tema arvatava surma eel pidanud vastava kirikliku talituse, kuid kes on haigusest siiski pääsenud ja elab pärast seda juba aastaid; niisuguseid inimesi kardetakse, neid arvatakse teistele halba toovat või soovivat) | vn отпетый (человек, которого во время тяжёлой болезни соборовали и отпели, но который всё же выздоровел; такие люди внушали страх окружающим)
sabo·orovannõiᴅ. atpe·ettõiᴅ ovaᴅ. niku pool pokkoinikkaa {s}-d. {a}-d on (olemas. Nad on) nagu pooleldi surnud

bet Kr aga a, | vn но

da¹ K L P M Kõ Lu J I de M J dõ Lu Ra d́i Ku
1. ja, ning | vn и, да
K rokkaa da rooppaa õli, da munavõita kapsasuppi ja putru oli, ja munavõid
Lu süütii, juutii dõ laulottii söödi, joodi ja lauldi
M tämä meni da üppii kaivoosõõ ta läks ja hüppas kaevu
2. aga, kuid | vn а, но
M miä bõ tul̆lõizin, da jalkõzii en või tulla ma tuleksin, aga jalgsi ma ei või tulla
K tauti söötäb da eb lihota vs haigus söödab, aga ei lihuta
J õli kapitalaa kahs d́eeńeškaa de neettši ävitin oli kapitali kaks poolekopikalist, kuid kaotasin needki ära
J vass va ku ihtozin kurasõõ, de jo taaz on tülppenennü alles nagu teritasin noa, kuid juba jälle on nüriks läinud

muut J-Tsv.
1. muudkui (et), ainult (et) | vn только (что)
lofko poik, muut oŋ kõvassi juumõri tore poiss, ainult (et) on kõva joomar
joršši om makus kala, muut oŋ kõvassi luukõᴢ kiisk on maitsev kala, ainult (et) on väga luine
2. aga, kuid | vn но, а
pani plehkuu, muut krapatti tšiin pani plehku, kuid nabiti kinni
kui paĺĺo ni riitõõ, muut minu tšäsi jääp pääle kui palju (sa) ka ei riidle, aga minu sõna jääb peale
■
nii om paĺĺo marjaa, muut va kopit nii palju on marju, (et) muudkui korja!

no² M Kõ Lu Li J kuid, aga | vn но, а
Li kase on üvä, no tõin on veel parõpi see on hea, kuid teine on veel parem
J miä tätä kutsun rihe, no tämä ep taho tullõ ma kutsun teda tuppa, kuid tema ei taha tulla
J no ko sillõõ puu tokup pähee aga kui sulle kukub puu pähe?

nooᴅ P I
1. no vaat | vn ну вот
P juttyõb nooᴅ tšetä kutsuᴅ, tšetä jätäd maalyõ (isa) ütleb: no vaat, keda kutsud (pulma), kelle jätad kutsumata (jätad kõrvale)
2. noh .. ju | vn но ведь
I miä juttõõ: nooᴅ sillõõ on aikaa enäpik ku millõõ ma ütlen: noh, sul on ju aega rohkem kui mul.
Vt. ka naa¹, no¹, noh, noka, noko, nõh

pahmaᴢ M Lu Li J pahmas Ränk J-Must. pahmõᴢ J-Tsv., g pahmaa M Lu J pahma J
1. pekstud, kuid tuulamata vili (rehepõrandal v. hunnikus) | vn обмолоченное, но не обвеенное зерно (на полу гумны или в куче)
Lu perrää tappamizõõ akana ja viĺja se pantii kokkoo. sitä kutsuttii pahmaᴢ pärast peksmist agan(ad) ja see vili pandi hunnikusse. Seda kutsuti {p.}
Lu pahmaz ajõttii ühtee nurkkaa pekstud vili aeti ühte nurka (hunnikusse)
M möö ajamma kaz̆zee viĺĺaa pahmaasõõ me ajame selle (pekstud) vilja hunnikusse
M miä panin lipitsaa pahmaa päälee ma panin viskelabida viljahunniku peale
J isä lõpõtti pahma viskamizõ isa lõpetas (pekstud) vilja tuulamise
M rüis pahmaᴢ pekstud tuulamata rukis
M õzra pahmaᴢ pekstud tuulamata oder
2. pahmas (peksmiseks mahalaotatud viljalade | vn сложенные для молотьбы рядами снопы на гумне)
J pahmõss tappõma pahmast peksma
J paĺĺo ko veel jäi parsiilõõ vihkoit, veelko mahtuvõd ühtee pahmasõõ kas parsile jäi veel palju vihke, kas mahuvad ühte pahmasse?
J ühsi maa pahmassa üks rehepõrandatäis pahmast.
Vt. ka põlgõtuspahmaᴢ, rüispahmaᴢ, vizgõpahmaᴢ

rüispahmaᴢ M (pekstud, kuid tuulamata rukis rehepõrandal laiali v. hunnikus | vn обмолоченная, но не обвеенная рожь в разбросанном виде или в куче на полу гумны)