[VOT] Vadja keele sõnaraamat

aju K-Ahl. M J-Tsv. (Li), hrl pl ajuᴅ M Li J-Tsv.
1. aju, ajud; mõistus | vn мозг; ум
J ajud om pää luu süämeᴢ aju(d) on pealuu sees
Li inemizel on pääajuᴅ, no i elämill õlla toož ajut pääzä inimesel on peaajud, aga loomadelgi on samuti ajud peas
M ajud üppävät päässä, nii paĺĺo pajatin ajud hüppavad peast (välja), nii palju rääkisin (= pea on väsinud pikast jutust)
M tälle ajujõ on annõttu päh̆hää talle on mõistust pähe antud (= ta on tark inimene)
M ajut kuivõvaᴅ ajud kuivasid ära (= jäi rumalaks)
2. pl üdi | vn костный мозг
M luuza on ajuᴅ i pääzä on ajuᴅ luus on üdi ja peas on ajud.
Vt. ka luuaju, pää-aju

luuaju (Li), hrl pl luuajuᴅ Li luu-, kondiüdi | vn костный мозг
pääzä on ajuᴅ, toož luuajut taitaa on peas on {a}-d (= aju), samuti on vist luuaju(d) (= luuüdi).
Vt. ka luumozgiᴅ

mozgaᴅ Ku pl aju | vn мозг
repo saop suellᴀ a katsokko, kui miltᴀ särett́śii pää, kai mozgat tullas päässᴀ̈ vällää (muinasjutust:) rebane ütleb hundile: aga vaata ometi, kuidas mul löödi pea puruks, (kõik) aju tuleb peast välja

mozgi [!] J-Tsv., hrl pl mozgiᴅ Lu Li J
1. aju | vn мозг
Lu pää mozgiᴅ peaaju
2. luuüdi | vn костный мозг
Li luuz on mozgiᴅ luus on luuüdi
■
J no sell mehell om mozgit pääᴢ noh, see on tark (ajudega) mees
Lu sill jo mozgiᴅ liikkuzivaᴅ sul on juba ajud paigast nihkunud.
Vt. ka luumozgiᴅ, päämozgiᴅ

pää-aju M, hrl pl pääajuᴅ M Li pää-ajoᴅ M peaaju | vn головной мозг
Li inemizel on pääajuᴅ, no i elämill õlla, toož on ajut pääzä inimesel on peaaju(d), aga ka loomadel on, samuti on ajud peas
■
M pää-ajod lähteväd vällää pea huugab otsas.
Vt. ka päämozgiᴅ

śmadsinna Kr (pea)aju | vn мозг (orig. Hirn)

üden (Lu), g üteme üdi | vn (костный) мозг
inemizelt võtõtaa viimiized ütemet poiᴢ, kui piäp tehä raŋkkaa tüütä inimeselt võetakse viimane (üdi) välja, kui (ta) peab tegema ränka tööd