[VOT] Vadja keele sõnaraamat

hüü² [< is] (J-Must.), g hüü õhuke jää [?]; lumelobjakas [?] | vn тонкий лёд [?]; мокрый снег [?]
hüüllä hüühütteli, jäällä jäähütteli (Must. 169) rl lumelobjakaga [?] muutis külmemaks, jääga jahutas

jäh, jähj Kr jää | vn лёд
jäh kalla jäämägi

jää K M Kõ Ja Lu Li Ra J I jεä L jäh ~ jähj Kr, g jää Lu Li J I jää | vn лёд
Lu tševvässä jää algap sullaa rantoissa kevadel hakkab jää randadest sulama
Li müö õlimmõ viijjet suutkõd merelle jää päälle me olime viis ööpäeva merel jää peal
M tiper taper teetä möö, jänes johzõb jäätä möö. tuisku (Set. 17) mõist {t. t.} teed mööda, jänes jookseb jääd mööda? – Tuisk
Lu jäätä lõikõtaa sakuriikaa jääd raiutakse tuuraga
Lu meri on puhaz jäissä meri on jääst puhas
Lu suur vesi jõkiloiᴢ, jää meeb alaᴢ suurvesi (on) jõgedes, jää läheb alla (= on jääminek)
M ku on lakõa jää, siz on üvä liukua kui on sile jää, siis on hea liugu lasta
M hoikka jää on uhavod́d́e päällä õhuke jää on lompide peal
Lu äätikki jää, ep kanna nõrk jää, ei kanna
M köŋkkelikko jää ~ Lu krompõlikko jää ~ krompikko jää konarlik jää
Lu šohma jää jääsupp
Lu kulkõva jää ajujää
J itä-tuuli on lüünü kõig meree jää rakkoo idatuul on löönud kõik merejää praguliseks
Lu aa, tämää izää pädrää jää vei (väljaspool abielu sündinud lapse kohta öeldakse:) ahah, tema isa viis peetripäeva jää
Lu jää rünniᴅ jäärüsid, -kuhjatised
Lu jää koma jääpank, -tükk
M rässää tilkkõõssa tuõvad jää kilikaᴅ räästa tilkest tulevad (= tekivad) jääpurikad
J jää kiĺikõd joossa virta müü alaᴢ jäätükid ujuvad mööda voolu alla
Ra tuuli vei jää rikonussa kaukaalõ tuul viis murdunud jäätükke kaugele
J jää menettši jääminek.
Vt. ka hülkeejää, luujää, meree-jää, suro-jää, äätikki-jää

luujää ~ luu-jää Li kõva jää | vn крепкий лёд
kala õli luujääᴢ, nii õli jääᴢ kõvassi niku luu kala oli kõvas(ti) jääs (= külmunud, jäätunud), oli nii kõvasti jääs nagu luu
äntä õli luu-jääᴢ (muinasjutust:) saba oli kõvas(ti) jääs(se kinni külmunud)

meree-jää: mere-jää Lu merejää | vn морской лёд
mehed mentii merejääl, leikattii mainõᴅ mehed läksid merejääle, raiusid noodaavandused

norila Lu, g norilaa uit e. hudi (võrgu v. nooda veoköie külge kinnitatud ritv, millega võrku v. noota jää all juhitakse) | vn норило (шест для провода под лёд верёвки с сетью или неводом при подлёдном лове)
norila, se on kalastajaa riissa. norila tehtii koivuu ŕuugussa, ja õikaassa. ühs laski võrkkoa, a tõin toukkaz norilaa uit, see on kaluri tööriist. Uit tehti kaseridvast, ja sirgest. Üks (kalur) laskis võrku (jääauku), aga teine lükkas uitu.
Vt. ka noottariuku

suro-jää Lu ajujää | vn плавучий лёд

šohma Lu, g šohmaa Lu
1. jääsupp (väikeste jäätükkide ja vee segu | vn смесь воды и льдинок)
ku jää on veekaa sekali, se on šohma kui jää on veega segamini, (siis) see on jääsupp
jää on šohmana, ku algab jäättüä jää on nagu supp, kui hakkab jäätuma
2. ebatasane jää | vn негладкий лёд
šohma jää ebatasane jää.
Vt. ka šlotta

äätikki Lu, g äätikii nõrk, õhuke jää | vn неокрепший, тонкий лёд
Lu äätikki jää on paĺĺaz jää ja hoikka jää {ä.} on paljas ja nõrk jää