[VOT] Vadja keele sõnaraamat

piho Ränk L P M S Lu Li Ra J I Kl-Set. (K-Al. R-Reg.) piχo M-Set. pio J-Must., g pihoo Lu Li J pihuo P pih̆hoo M I piho Ra J-Tsv.
1. pihk | vn ладонь
P ep saa võttaa sirpii päälie paĺĺua, pihuo süämie i sõrmii väliisie ei tohi võtta sirbi peale paljut (= liiga palju viljakõrsi), pihku (peo sisse) ja sõrmede vahele
J uutõõ kaivoo pantii pihookaa soolaa uude kaevu puistati (pandi) peoga soola
M pihoo mahup meree b mahu. villat (Set. 17) mõist pihku mahub, (aga) merre ei mahu? – Villad
M miä paan tšäee pih̆hoo ma surun (panen) käe rusikasse
2. peotäis, kamalutäis | vn горсть, пригоршня
J jäi va ühs piho suurima perälee jäi vaid üks peotäis tangu järele
Li niitän pihoo õlkia lõikan (sirbiga) peotäie (rukki)kõrsi
M vihgot tehäss viizii pih̆haa (rukki)vihud tehakse viiest peotäiest
3. (lina)peo | vn горсть (льна)
M siz on piho, kõõz jo lin̆noo tappaaᴢ siis on (lina)peo (= lina peodes), kui juba linu kolgitakse
J linaa pihoo pituuttõ rl linapeo pikkune
■
Lu se meez on naizõõ pihoᴢ see mees on naise peos (= naise tuhvli all)
Lu emäl on süä pihoᴢ, ku lahzõᴅ on läsiväᴅ emal on süda peos (= süda valutab), kui lapsed on haiged.
Vt. ka linapiho
Vt. ka pihko, pivo

pivo K-Ahl., g pivoo
1. pihk; peotäis | vn ладонь; горсть
2. (lina)peo | vn горсть льна
J pivo idgõp tšitkõmissa, pellõvõs puhassamissa rl (lina)peo nutab (= ootab) kitkumist, lina puhastamist.
Vt. ka piho

tšämmäl K-Ahl. K-Set. L P Ke-Set. M (R-Reg.) tšämmälä ~ tšämmäle Lu tšämmel P M Kõ Lu Ra J-Tsv. I (L) tšämel Len. tšämmele M Lu Li I, g tšämmelee M Lu Ra J tšämmelie P tšämmelää J-Tsv. tšämmälää Lu
1. kämmal, pihk, peopesa | vn пясть, ладонь
Lu tšäee päälüᴢ, a kase on tšämmälä (see on) käeselg, aga see on kämmal
M tämä ain plakutap tšämmelie ta aina plaksutab käsi (peopesi) kokku
P villet tulõvat tšämmeleesee, ku on aŋgoo vai tširvee varsi vaĺĺu villid tulevad pihku, kui hangu või kirve vars on vali (= raske)
M hoikka nahka tšämmelillä kämmaldel on õrn nahk
Li ku leiväd õltii, siis tehtii tšämmelekaa tšämmelkakuᴅ kui leiba küpsetati, siis tehti kämblaga paistekakud
J tšen ep tunn mittä tehä, jutõlla: täll peukolo tšehs tšämmeless kazvoʙ kes ei oska midagi teha, (selle kohta) öeldakse: tal kasvab pöial keset kämmalt
P suukaa tämä tiep paĺĺo, a tšäeᴢ, tšämmälez on suur peukko kk suuga teeb ta palju, aga käes, kämblas on suur pöial (takistuseks)
J laamõs tšämmelää päält rahaᴅ haaras (teisel) peo pealt rahad
M kasuri õli tšämmelee lad́d́uutta kiin oli kämblalaiune
J tšämmelää lad́d́ukkõin kämblalaiune
I õikõa tšämmel tšihguʙ, znatšt tšettäiᴅ vassaa puutuʙ tšenneiᴅ sillõõ õmissa (kui) parem peopesa sügeleb, (siis see) tähendab, (et) keegi juhtub sulle vastu (tulema), keegi omadest
I kura tšäsi tšihguʙ, tšämmele, znaatšite deŋgaᴅ leeväᴅ, deŋgo antsõõ (kui) vasak käsi sügeleb, kämmal, (siis) tähendab, (et) saab raha, raha antakse
Lu tšämmelee linneeᴅ ~ M tšämmelee risikoᴅ ~ Ra tšämmelee risiᴅ käejooned
2. labakäsi, käelaba; kindalaba | vn пясть руки или рукавицы
Kõ lap̆paiss teen, algan tšämmelt tehä teen labakinnast, hakkan (kinda)laba tegema.
Vt. ka tšämmeltšäsi, tšämmän

tšämmälpilkku Salm₂ J-Must. tšämmelpilkku Ränk (kämblasuurune heledam laik naiste teravatipulise piduliku peakatte paremal küljel | vn светлое пятно величиной в ладонь на правой стороне остроконечного женского праздничного головного убора)

tšämmän (Li), g tšämmänee kämmal, pihk, peopesa | vn пясть, ладонь
tšell on tšehš tšämmänes peukalo (saamatu inimese kohta öeldakse:) kellel on pöial keset kämmalt.
Vt. ka tšämmäl